Kaheteistkümne Ringi tervendav keskkond – 12 mai 2021

Teadlikkuse neli atribuuti

2 osa

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon Magnetilisest Teenistusest…

Mis oleks, kui oleks skaala, mille järgi saaks määratleda intellekti ja teadvustuse taset…?

Kas inimkond, oma ühiskonna kultuurina, läbides kogemist, oli tõstmas seda mõnevõrra, või mitte… – see olenes nende vabast valiku tasemest…

Ehk olite avamas sootuks uut teadvustuse taset…?

Nii jõudsite selleni, mis on vaimsena…

Te mõistsite, et on olemas suurem tõde, mis oli teie eest varjatud…

Teil ei olnud seni võimalust näha seda…, kui ehk vaid… – surmalähedase hetke näol…

Need, kes naases surmaeelsest hetkest, rääkisid kirurgidele sama, mida räägin mina teile…

Nemad silmasid poetunud ukse vahelt suurt tõde ja selle suursugusust…, sähvi, mida ei saa lahti seletada ühegi doktriiniga…, seetõttu küsisid kirurgilt… – miks tõite mind tagasi…?

Tahaks, et te mõtestaks lahti kogu kasvamise ja küpsemise ideed…

Te olete jälgimas oma laste kasvamist… – see on omane kõikidele kultuuridele…

Veetes aega lastega, näete nende kasvamist, nende vastuvõtu avanemist, kuidas saavad targemaks… – seda on põnev jälgida…

Neil teadmised on mõneti veel enne targaks saamist… – kogu oma siiruses saavad rääkida sellest, mida saate lugeda oma Pühakirjades…

Saate jälgida, kuidas muutuvad teadlikemaks…, kuidas muutuvad aina targemaks ja targemaks… – seda kuni täiskasvanuks saamiseni…

Saate näha nende teadlikeks saamise protsessi…, nende aju töö kasvu…

Sama küpsus hakkab avalduma kogu inimkonna teadvuses…

Kuna seesmise lapse eriline täiskasvanuks kasvamise atribuut on teile teada, seetõttu tahaks, et te vaataks seda ja võtaks metafoorina kogu inimkonna terviku suhtes… – nii ehk saaksite parema ülevaate toimuvast planeedil…

Sama kasvu võib näha teie ajaloo kujunemises…

Asjade teadvustamine, ja mõistmine, mida olete soovimas teine teisele, on kasvanud aina paremaks…

Oli aegu, kus viidi läbi avalikke hukkamisi, kuhu tuldi kokku peredega, et näha, kuidas kedagi hukatakse…

Ehk arvate, et olete sellest välja kasvanud…

Ehk mõnigi väidaks, et ei ole kasvanud välja… – kõik toimub vaid teisel viisil…

Kuid siiski… – olete kasvanud sellest välja küll…

Tänavu selline tegu ei ole vastuvõetav…

Vahepeal oli toimunud miski, mis tõstis inimkonna teadvustuse taset…

Toimusid ajalised muutused…  

Sama võite näha ka saja aasta pärast, kui olete jõudnud uutesse energiatesse…

Olete ületanud märgise…, täiskasvanuks saamise protsess on võtnud hoogu juurde…

Nüüd on avanemas uus kasvamise viis… – see toimub teie silme all…

Siin on avanemas sügav tunnetus…

Millega võiks see sarnaneda…?

Mis on järgmiseks sammuks…?

Et rääkida teile neist asjust, esmalt räägiks vastuvõtust ja ideedest, et saaksite ise mõelda nende üle…

Vaimsetest asjades olen rääkinud siin sõnumites juba 31 aasta jooksul…

On neid, kes peatuvad korraks neil…, kuid samas, hakkavad naerma ja küsivad… – milleks pean vahetama oma religiooni…?  

Nende väitel on tulemas uus aeg, kus on uued veendumuste süsteemid…

Kuid… ma ütleks selle peale… – te ei tea, mida ei tea…

See ei ole teine veendumuste süsteem…, vaid uute tõdede avanemiste aeg…

Teile ei ole kunagi räägitud, et on olemas uksi, mida tuleb avada ja astuda sisse…

Selles ei ole teised doktriinid, ega teised reeglite kogumikud…, ega teine olukord, kus palutakse ronida välja ühest karbist ja kolida teise karpi…

Liituda millegiga, on üleskutse avada endale midagi enamat, kui on räägitud kunagi…

Seda võiks võrrelda pimeda inimesega, kes äkki hakkab nägema…

Selline metafor ehk selgitaks teile paljut…

Ma ütleks teile… – planeedil on nägemine…

Kuid veel enne, kui planeet sai nägijaks…, enne, kui saite teada, et Looja on Suur ja Ühene, olite must-valges ilmas, kõike nägite must-valges värvuses…

Neile, kes äkki hakkasid nägema värvides, avanes uus ilmanägemise kontseptsioon…

See ei ole mitte uus must-valge varjundite ilm…, mitte uus religioon…

Väljudes must-valgest ilmast, näete kõike värvilisena…

Teil tekib kihk rääkida sellest ka teistele…

Milviisil saaks seda selgitada must-valgelt nägijatele…?

Tõepoolest…, kuidas selgitada pimedalt sündinutele värve ja nende varjundeid, millistega neil kokkupuudet ei ole olnud…?

Kogu probleem seisneb võimatuses…

Värvilises ilmas, millest räägime metafooriliselt, kui teise paradigma tõest, selle olemus on hulga suurem, kui must-valge olemus…

Selline metafor näib mulle parima võimalusena tutvustada teile seda…

Kui olete tõemeeli avanenud värvides, siis hakkate mõtlema ja rääkima värvides…

Ülejäänud teie ümber on jätkuvalt vanas reaalsuses, enamuselt must-valge mõtteviisiga… –  nemad vaatavad teile otsa arusaamatuses…

Kui püüate rääkida nendega värvidest, siis nemad, pööritades silmi, lahkuvad teie juurest…

Selline on uue teadvuse tase, kus inimesed hakkavad nägema asju, mida varem ei ole nähtud…

Mõni aasta tagasi partner oli Iisraelis, kus ta kohtus noorte inimestega, kes tahtsid teada kujunenud olukorrast…

Ta rääkis neile, et on avanemas värviline ilm… – noored olid teadlikud sellest…

Ta ütles neile, et nemad ei suuda veel mõista seda, ega ole suutelised veel kasutusele võtma…, kuid sellegi poolest, järgnevate aastatega nemad hakkavad leidma uusi lahendusi, millistest seni neil pole isegi aimu…

Ta rääkis neile uuest reaalsusest…

See sõnum on vahe selgituseks, uue ja seni olnu vahel…

See ei ole uus religioon…, ega uus doktriin… – vaid… Suure Tõe uus mõistmine…

Uurige seda…, siis saaksite näha uut…

Paljud teist on juba minemas üle sellele…

Ja nii see on…

Krayon

Read Full Post »

DNA 12 kihti – 22 mai 2021

2 klass

Esimene kanaldus

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon Magnetilisest Teenistusest…

Tänane tund ei tule selline, kui oli esimene, kuna selles vaatleme esoteeria kaunidust ja inimese DNA suursugusust…

DNAd ei saa vaadelda, kui mingit elupuu keemiat…

Täna hakkame arutama sellekohaseid kontseptsioone-mõisteid…

Teil on aeg pöörata oma tänase reaalsuse lehte ja alustada peatükiga, kus on käsil paljumõõtmelisuse teema…

Kuuldes vastavaid termineid, mõistate koheselt, et arutlus käib esoteeriliste asjade üle…

Elupuu on bioloogiline olemus, milline on täis maagiat, on võtmas vastu ja andmas edasi teie ümber olevaid energiaid…

Milleks seda tarvis…?

Et saaksite teada enamat…

DNA on täis paljumõõtmelisi energiaid, millised on kuulumas teile, jumalikele…, teile, kes olete vaimsusena, kellest te ei ole teadlikud…

Oleme korduvalt rääkinud, et kui olete vaatamas ennast peeglist, kas olete mõelnud, et on olemas sugupuu, millel on sügav ajalugu…, kuid teile ei ole sellest midagi teada…

Ja… nii see on…

See kõik on osa Looja kavandusest…

Siin on kohane järgmine metafor… – olete kui puu, mis on üles võetud rikkalikust aiast ja istutatud keset kõrbet, nimega Maa…

See metafor on kohane mõõtmete mõistmisele, milliseid olete läbimas…

On olemas palju muudki veel, millest te ei ole teadlikud…

See on kui eesriide taoline, mis on varjamas teie eest seda, kellena olete tegelikkuses…

Teadvustudes planeedile, olete vaid oma vaimsuse osana, milline, kasutades füüsilist keha, saab olla bioloogilise teiena…

Seega… kogu teie tõeline osa on selle eesriide tagustes…

Enamus inimestest on arvamas, et eesriie on kusagil, mida saab näha üksnes  siis, kui ollakse jõudnud selle taha…

Selline kontseptsioon on kehtinud teil alati…

Mis oleks, kui teil, igal ühel, oleks isiklik eesriie…?

Eesriie on metafor kõige varjatu kohta, mis on alati kättesaadav olnud…

Planeedi õpetajad on rääkinud teile sellest aegadest aega…

Kui mõistate ja olete teadlikud, et olete suursugustena…, et saate kontrollida seda, millest te ei ole teadlikud…, siis paljud asjad oleksid teie jaoks võimalikena…

Iidsed õpetajad tegid imesid…

Näiliselt… – mitte üksikud, vaid paljud neist…

Mõned neist elasid 900 aastat…, ehk isegi enam…

Neil oli mõistmise and…, nemad mõistsid, et bioloogia on täienisti kontrollitav…

Osa õpetajatest suutsid ilmutada asju eimillestki…, teine osa valdas tervendamise kunsti…

Mis oleks, kui sellised võimed oleksid kogu inimkonnal…?

Iidsed õpetajad rääkisid sellistest võimetest oma elu aegu…, nii otse, kui ka metafoorides…

Paljud neist rääkisid… – millistena nähakse teisi, sellistena on vaatajad ise…

Seda sõnumit anti inimkonnale taas ja taas…

Kuid sageli seda ei mõistetud…

Olen siin selleks, et ütelda teile… – olete mõistmise lävel, et rännak oma seesmusesse on võimalik…

See, ja mõndagi veel, on kätketud teie DNAsse…

Eesriideks on vastuvõtu võime, aga mitte see, mis avaneb peale keha surma…

Meie sees on mõistmise võime…

Kergitada seda on võimalik tänu teadvusele…, tänu teadvustustele ja ahhaa üleelamistele…

Teie DNA on kätkemas paljumõõtmelisi energiaid…, seega – ta ei ole piiratud teie keha piiridega…

See on tõemeeli nii…

Lineaarsed asjad, pääsedes paljumõõtmelisse vastuvõttu ja mõistmistesse, kaotavad omad lineaarsed tähendused…

DNA on paljumõõtmeliste asjade ja fragmentide vastuvõtja-edastaja…

DNA osana on juhendajad ja inglid…, teie reaalsus koos eesriidega…, teie teadvus ja palju muud…

Tänane tund on pühendatud inimeste jumalikele kihtidele…

Tänane tund võib paljudele osutuda keeruliseks, kuna selleks, et hakata tunnistama fakte, tarvis mõista mõningaid eeldusi…

Ehk tänase õppetunni kinnituseks tuleb lugeda lisaks palju väljaandeid ja kuulata palju erinevaid õpetajaid…

Kuna te ei ole veel võimelised võtma vastu paljumõõtmelist materjali…, siis palju kõigest ehk hakkab jõudma teieni osade kaupa…

Te olete loodud korjama asju osade kaupa…, üksnes nii saab teis tekkida ahhaa tunnetus, kus hakkate tabama tsükleid…, mõistma, kuidas need on integreerumas kokku…

Kui päevast päeva teile tutvustatakse kontseptsioone ja mõistmisi, ja kui need sulanduvad kokku… – siis saate ka ise veenduda, et olete hakanud aru saama…

Just selliselt on algamas maagia…

Teine kanaldus…

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon Magnetilisest Teenistusest…

See sõnum on eriline, kuna on andmas informatsiooni, mis on oluline kõigile…, isegi neile, kes ei ole külastanud meie koolitusi…

Paljudele see on tavakogemine…, neile, kes on võimelised tabama enamat, kui on räägitud…

Seda on võimeline kogema isegi teie tavaline bioloogiline keha…

Võib leiduda neid, kes vaimsest teadvusest on langemas eufooriasse…

Mõned väljuvad aju tegevusvõime raamidest, mida peavad kehaväliseks kogemiseks…

Teised seondavad seda keha keemiaga…, ehk… sünapside mänguna…

Kuid leidub inimesi, kes on ületanud sellised piirid…, on vilksamisi näinud piiritaguse kaunidust ja suursugusust…

Ma pean silmas neid, kellel oli võimalus heita pilku eesriide tagustesse…

Seda nimetatakse kliiniliseks surmaks…, olenemata sellest, kus ja kuna see toimus, kas haiglas, või kusagil mujal…

Teil on palju kirjutatud surmalähedastest kogemistest…

On kirjeldatud lugusid, mida on raske mõista…

Lugusid tunnelis olekust ja valgusest selle lõpus…

See on klišee…, see ei ole see, mis on toimumas reaalselt…

Paljud, jõudes tunneli lõppu, mida peetakse surmaks, ehk elu lõpuks, ei saanud sealt edasi… – kuigi olid lootnud pääseda…

Selleks, et näha seda, mis avanes, kulus neile vaid mõned hetked…

See ei olnud kolmemõõtmeline nägemine…

Sellistel hetkedel neisse valgus mõistmine…, igasse DNA osasse…, igasse keha rakukesse…

Sellistel hetkedel nemad täitusid kõikehaaravast tõest…

Nägid asju, mille olemasolust inimesele ei ole teada…

See oli Tõde, mida ei ole võimalik sõnades edasi anda…

Nemad nägid suursugusust…, nägid kavandust…, nägid kõiki, kes olid lahkunud sellest elust…

Nemad nägid enda paljusust…, nägid Valgust…

Kuid tunnel sulgus nende ees…

Tunnel sulgus ja nemad leidsid end… kas opilaual, või kusagil vedelemas…

Esmapilgul neil on küsimus… – miks…, miks ei lastud edasi…, miks ei lastud minna…?

Nemad kohtusid oma vaimsusega…, nemad nägid varjatut nende eest…

DNA 12 kihi uuringud on lineariseerimas kõike, mida olen teile rääkinud…

Nii saate ülevaate kõigest, mis on teie seesmuses…, nii saaks teil kujuneda mulje, et olete uurimas Loojat ennast…

Selle kohta, mida oleme rääkimas ja mida oleme andmas, on tulnud palju kriitilisi märkusi…

Ütlevad, et kuidas julgeb mingi inimolevus nimetada end Loojaks… – see on ülimalt ülbe ja totter…

Selline väljendamine, meie tööde hullumeelsuseks pidamine tuleneb senistest doktriinidest…

Kui kord ise elavad üle surmaeelse seisundi, siis ehk mõistavad, et meie jutt oli õige…

Kui ise näevad Loojat, kes on nende seesmuses, siis mõistavad, et inimene ei ole Looja…, ta on vaid loodud Looja taolisena…

Olla Looja taolisena, tähendab olla Looja armastus…, olla tema mõistmine ja heasoovlikus…, olla Loojaga enda seesmuses…, ehk… olla Looja osana…

Pidada end Looja osas, ei ole hullumeelsus, vaid enda suursugususe tunnustamine…

See avab Suurt Tõde sellest, mis saab üksnes olla…, üksnes olla…

Ehk see ongi Suurim Kavand, mis on kätkemas ka teie olemist…, teie armastust…

Ehk kõik see on osa mingist Suursugusemast…

Täna õpitud on vaid kaks kihti DNA kaheteistkümnest kihist, mida on tunnustatud üle planeedi…

Kas olite teadlikud, et olete osa Loojast…, osa tema tervikust…?

Loodan, et suudate haarata seda kontseptsiooni oma teadvusega…

See kontseptsioon on hulga enamat, kui mistahes doktriinid või reeglid, millised olid kehtimas teil maapeal…

See ei ole mingi teine doktriin, või teine religioon…, vaid… see on Tõe uus mõistmine…

See Tõde kätkeb armastust ja mõistmist, olu otstarvet, mis on oleva osa…, see on seondus inimkonna ja Maa kõigi energiate vahel…, kõigega, mis on eesriide tagustes……, tähtede energiatega, milliseid olete nägemas taevas…

Mõelge sellele…

Ja nii see on tõemeeli…  

Krayon

Read Full Post »

Vibratsioonid – 21 september 2021

Seega… – millisel viisil meie tulekud ja minekud aitavad meil tunda Loojat ja õppida teda tunnetama…?

Üksnes kogedes lakkamatult Looja kogemist…

Tunnetades end Loojana, saame tunnetada end jumalikkusena…

Olen varemgi rääkinud, et kogu Ilmaruum on Ühene Olemus, milline on mängimas erinevaid rolle…

Meie teadlased nimetavad Olemust elu baasenergiaks, milline on avaldumas lõpmatult elementaartasandil imepisikeste superkeeltena, millised on vibreerimas erinevatel sagedustel…

Erinevad vibratsioonid on väljendumas erinevate füüsilise mateeria vormidena, millest on koosnemas kõik üle Ilmaruumi…

Samas olen rääkinud, et me kõik oleme tulenemas samast olemusest…

Teades seda…, teades, et erinevad mateeria avaldumised kujutavad endast superkeelte erinevaid vibratsioone…, on kõigeks, mida tarvis füüsilise reaalsuse kujundamiseks…

Siin tuleb mõista, et meie soov on võimeline panema superkeeli vibreerima meie vajaduste kohaselt…

Ühed või teised füüsilised avaldumised on tulenemas vastavate vibratsioonide struktuuride kindlatest sagedustest…, kuid vibratsioonide ja sageduste amplituute oleme määramas oma mõtete, sõnade ja tegudega…

Kõigega, mis on tulenemas inimolemuse keskmest, kõigega, millest ta mõtleb, räägib ja teeb, kujundab teatuid võnkeid…

Mõtted on vibratsioonid, milliseid on võimalik mõõta…

Sõnad on häälepaelte vibratsioon…

Tegevused on kogu meie keha vibratsioonid…

Kõik vibratsioonid, omades teatud struktuuri ja sagedust, on kujundamas ühtesid või teisi liikumisi energia väljades, väljendades nii Elu ennast…

Need liikumised ei ole miski muu, kui korrastatud ja lakkamatult muutuvad nähtamatute superkeelte vibreerimised…

Just need vibratsioonid ongi kujundamas erinevaid füüsilise keha vorme…

Muutused energeetilises väljas loovad nii meis, kui ka väljaspool meid, suuri lokaalseid keeriseid avarus-ajalises kontiinumis, milles oleme elamas…

Selliste keeriste tulemusel meie elus avalduvad uued füüsilised efektid…

Nüüd sellest, millised mõtted, sõnad ja teod on kujundamas kõige loovuslikumaid vibratsioone…

Te ehk teate vastust…, kuid ma kordan seda siiski…

Kõige loovuslikumad superkeelte vibratsioonid, ehk elustruktuurid, on kujundamas positiivseid mõtteid, sõnu ja tegusid…

Meditatsioon ja palve on energia kõrgemad mõjutamise vormid…

Oma soovide visualiseering on energia kõrgem juhtimise vorm…

Oma mõtete verbaliseerimine on energia kõrgem suunamise vorm…

Kõik need tegevused on mõjutamas superkeelte vibratsioone, millised on kujundamas meid endid ja kõike meie ümber…

Kuna muutustele kaasnev on mõjutamas meie teadvuse seisu, siis vibratsioonide nihke mõjul isegi aeg on võetav teisiti…

Kasvõi… kui oleme ülemäära valvsad, siis aeg võib tarduda…, või… tormata meeletul kiirusel…                       

Ei ole harvad juhud, kus sügavas meditatsioonis inimesel näib, et oli selles terve igaviku…, kuid reaalses ajas möödusid vaid mõned minutid…

On ka vastupidi… – inimesele näib, et palves või meditatsioonis oli vaid mõned minutid…, kuid aega oli tiksunud tunni või enam…

Tegelikkuses inimene on liikumas mööda ajakoridori, kas kiiremini, või aeglasemalt…, milline oma pikkuselt ei muutu…

Selline on ülimalt kokkusurutud metafüüsika…

Seda võiks nimetada isegi metafüüsiliseks kosmoloogiaks…, ehk isegi… metafoorilis-metafüüsiliseks kosmoloogiaks…

Kuid seda ei tasu nimetada teaduseks, sest leidub inimesi, kes teaduslike väidetega püüab teie veendumusi ümber lükata… – sest räägitul nende tõestuseks ei ole midagi aluseks võtta…

Kuid tooks siin Looja enda sõnad… – sina ise…, üksnes sina oled rääkimas seda endale…

Seega…, nüüd peamisest… – tõemeeli…, me oleme rääkimas iseendaga…

Meie tulevane Mina on suhtlemas Mina tänavusega…

Kui õpite hoolega kuulama oma Mina, siis hakkate tunnetama igat ajalist punkti omal teel…, läbi kogu oma elu…, täiesti uutmoodi…

Näen ja tunnustan Loojat igas ühes teist…

 Andrei Andrianov

Read Full Post »

Sa pole kunagi üksi – 26 august 2021

SElena

Karma Nõukogu…, kas olete kuuldel…?

Oleme kuuldel…, sul on küsimusi…?

Viimase pooleaasta jooksul minu närvisüsteemis hakkasid ilmnema muutused…, tekkis põhjendamatu hirm…

See on hirm üksinduse ees… – ei julge üksi välja minna, ega koju jääda…

Peas on keerlemas üksnes negatiivsus…

On hirm hulluks minna…

Kuidas sellest üle saada…

Hirm on peenkeha viirus…, midagi füüsilise keha gripi taolist…

Gripi viirused ja peenkehade viirused on alaliselt teie ümber…

Kui teil energeetiline immuunsus on korras, siis viirustel ei ole pääsu teieni…

Sinu hirmu jada ulatub möödunud eludesse…

Oled omal moel Robinson Crusoe, keda oli tõstetud üksikule saarele, karistuseks tema tegude eest…, kus ülejäänud elu pidi veetma täielikus üksinduses…

Sealne jada on ulatumas sellesse ellu…

Mõista siiski… – täielikus üksinduses olla ei ole võimalik… – see on illusioon…

Peenel plaanil sinu ümber on alati tohutu hulk olendeid ja olemusi…

Küsimus on siin selles, et millistega neist on sul tegemist…

Mõned neist on huvitatud sinu hirmudest, kuna toituvad selle energiatest…

Mõned neist on armastamas sind ja on valmis aitama sind…, need on ehk inglid ja muud kõrgemad olemused…

Sa pole üksi…, ega saa olla kunagi üksi…

Sinu seesmuses on terve kosmos… – kuidas saad siis olla üksi…?

Kosmos on ootamas sind…

Kuid hirmudega sinna minna ei tasu… – on ohtlik…

Seega… – hirmudega tuleb teha tööd…

Kui hakkab hirm…, siis püüa jälgida, mis ta on…, millest on koosnemas…, milline ta on…, mida ta vajab…?

Kui hakkad teda jälgima, ta haihtub…

Tee nii igal tema ilmnemisel…

Universaalseks vahendiks tema vastu on armastus…

Kui oled täis armastust, siis mistahes hirmud haihtuvad tema ees…

Siis hirmudest saab armastus sinu enda vastu…

Säilita oma armastuse täiust…

Täida seda igapäevaselt armastusega kõige vastu, mis on ümbritsemas sind…, armastusega kogu südamest…

Tänan selgituste eest…

Täname sindki koostöö eest…

Püsige Looja armastuse valguses…

SElena

Read Full Post »

Neljas samm Püha Kogemise suunas – 23 september 2021

Marat ibn Alim

Sõna loomine kasutan vaid meie mõistmise tarvis…

Tuletan meelde… – me ei ole võimelised midagi looma, kuna kõik on loodud…, tarvis vaid teada, et kõik on loodud…

Meie mõistes loomine tähendab selle kujundamist, mida oleme valinud kogeda…

Seega… neljas samm Püha Kogemuse kujundamises on teadvustamine, et meil on olemas Püha Kogemus…

Teadvustada, deklareerida-kuulutada…, ja mis peamine… avaldada, on kui kütuse lisamine avaldumise masinasse…

Selles on meil kõigil ütelda oma sõna…

Kolm loomise atribuuti on meil kõigil teada… – Mõte…, Sõna…, Tegu…

Seega avaldamine-kuulutamine on teine ja kolmas atribuut kokku võetuna…

Muidugi kuulutamine, et oleme kogemas Püha Kogemist, vajab meiepoolset teadvustamist, et oleme kogemas seda… – ehk… teadvustame, et iga meie elu hetk on püha…

Looja on andnud meile hea mantra… – Olen püha…, olen see, mis on pühadus…, ma olen…

Ta manitses mind kordama seda seni, kuni sellest saab minu teine olemus…

Kuid minu küsimusele, milline on minu esimene olemus, ta vastas… esimene on… armastus…

Ma näen vajadust avada (nimetame seda nii) teadvustuse saladust… – meile ju meeldivad saladused…

Mis on siis teadvustus… – see on üks olulisematest üleelamistest kogu maapealse eksisteerimise aegu…

Mina järeldan… – et olla teadvustununa, tarvis olla kõrgemal määral elus…

See tähendab… püüda elada iga hetke teostumises…

Olla kogu oma täiuses…

See ei tähenda unustada oma välist ilma…, hoopiski mitte…, vaid pidada alati meeles… – meie Tõde ei ole väljaspool meid, vaid meie endi seesmuses…

Et olla täpsem, siis teadvustus on Olu kvaliteet…

See tähendab… et meie, üksnes meie, saame teha teadlikku otsust (me teame, mida teeme) ja avada end kogu elu kauniduses…

Looja väitis, et avardades oma teadvust, hakkate enam tunnetama elu, vastu võtma ja kogema teda…

Samas avades end enam ka valudele, kurbustele ja pimedusele…

Jah, just nii…, muidu terviklikkuse tunnetust ei tule…

Ilma selleta jääme nägema vaid üksnes enda osa…

Kui inimene otsustab olla teadvustununa, ta valib sügavat kiindumust…

Olles vaatlejana, saab teadlikult hakata märkama terviklikkust…

Paljudele ehk on mõistetamatu… – milleks siin valu ja pimedus…?

Kuid neile vastaks Looja sõnadega… – Armastus on kõigi tunnetuste summa…

Pange tähele… – kõigi…,  isegi nende, mida peame negatiivsetena…

See, kes on armastamas, näeb kõiges üksnes täiuslikkust…

Peamisena siin on teadvustatud vaatlemine…

Teadvustatud vaatlemine ei ole üksnes vaatlemine…, see on vaatlemine väga kõrgel teadvuse tasemel… – see on toimuva vaatlemine, kuidas kõik on selles toimumas…, otse siin ja praegu…

Ehk… vaadelda taevas sõudvas pilves mingit pilti…, puid, mis on seismas teine teise kõrval… – nende embusi… – ja nii edasi…

Seega… – üksnes näha…

See ei tähenda, et peame nägema kõike…

See on pigem… püüda näha kõike toimuvat enda ümber…

Kas mäletate Don Quijotet?

Ta nägi kõiges üksnes seda, mida tahtis näha… – üksnes kaunist…

Näiteks mina (loodan et seni) ei näe päriselt ennast, kuna ei näe selgelt oma liikumist mööda teed…, kuidas on see mõjutamas teisi…

Seega… teadvustus ei ole üksnes jälgimine, mis on toimumas meie ümber…, vaid ka selle jälgimine, mis on toimumas minu seesmuses…, isegi selle jälgimine, mis on toimumas teiste seesmuses…

Saades vaimselt rõõmsameelseks (ei leidnud paremat väljendust sellele seisundile), hakkame kogema koos kõrvalolevatega…, võtma osa protsessist koos nendega…, siiralt kandma hoolt nende üle…, hakkame tunnetama, mida on tunnetamas nemad…, mõistma, kuidas oleme mõjutamas neid…

Ehk see on veel üks võimalus avaldada armastust kõrvaloleva vastu…

Viimasel ajal elavast suhtlusest jääb aina vähemaks ja vähemaks…, seda on asendamas nutiseadmed…

Teadvustus on oluline aspekt meie elus…, seda tarvis arendada ja kasvatada…

Kui suudame kasvada teadvustatult, siis saame rakendada selleks kõige olulisemat viisi…

Minu arvates teadvustus on eluline vägi…, enamgi veel… – see on vaimselt eluline vägi…

Inimene on vaimne siis, kui ellu suhtumine on temal teadvustatud…

Kui ta on teadvustamas, siis muutub vaimselt vitaalseks…

Ja ring on sulgunud… – selline on protsess iseenesest…

Meil peab saama reegliks… – süüvida vaatluses iga hetke protsessi…, joovastuda igast nanohetkest…, laskmata mööda ühtki pilvekest taevas…, laskmata mööda ühtki nüanssi lähedaste energias… – jätmata midagi märkamata…

Kui teadvustame käesoleva hetke imet, siis saab kindlalt väita… – meil on olemas Püha Kogemine…

Näen ja tunnustan Loojat igas ühes teist…

Andrei Andrianov

Read Full Post »

Kolmas samm Püha Kogemise suunas – 19 september 2021

Marat ibn Alim

Ehk vaataks taas samme Püha Kogemise suunas…

Seega… – kolmas samm…, see on teadmised sellest, mis on meil olemas… – see on Püha Kogemine…

Kui olla täpne, siis keegi inimestest ei ole loomas Püha Kogemist…, ehk täpsemalt, inimene üldse ei ole loomas midagi…

Oleme üksnes avardumas oma perspektiivis… – tänu sellele saame näha ja kogeda läbi toimuva…

Oma ajavälises multiilmas (oleme elamas mitte ühes ilmaruumis, vaid paljudes) me ei looda kunagi ega midagi… – seda on tõestatud isegi meie teaduse poolt…

Kuna teadvustame, et kõik, mis on praegu, ja mis oli ja jääb, kõik on hetkes Praegu…

Sellised on Kõrgema Reaalsuse põhimõtted…

Kõik, millest oleme rääkimas, on loodud, on loodav ja loome ka edaspidi…, kõik see on täienisti olemas üheses ja igaveses hetkes Nüüd…

Kõik oli olemas korraga…

Meie ülesandeks on pääseda hetkesse Nüüd, ja selles olev võtta kasutusele…, kõigi olemasolevate atribuutide abil…

Käesoleval ajal paljud, kui mitte isegi enamus, ei teadvusta, et on valdamas Püha Kogemust…

Enamus ei ole isegi teadlikud, mis on Püha Kogemus…

Pealegi…, nemad isegi ei tea, kes on nemad ise…

Me valisime oma veendumuste seast suht piiratuid perspektiive, mis tingib ka piiratut vastuvõttu…

Oleme suutelised nägema üksnes seda, mida oleme võimelised nägema…

Jumalikkuse ja Olu aspektide teadmine individuaalsetel ilmutustel (inimestel) on piiratud perspektiiviga…

Seega… kõigil Jumala individuaalsetel avaldustel perspektiiv lõplikule reaalsusele on piiratud…, seda seetõttu, et nemad on individuaalsete ilmingutena…  

See ei olegi niivõrd kurb, kuna tase, milleni saab avarduda inimese perspektiiv, on paljus väljumas ekstraordinaarsuse piiridest…, mis kosmilisest vaatevinklist on praktiliselt piiramatu…

Jah…,. see on kui dihhotoomia… – inimene on piiratud ja ei ole piiratud…, üheaegselt…

Matemaatiliselt vahe Lõpmatuse ja Piiramatuse vahel on olemas…

Looja on tegelikult jumalik Lõpmatus… – see on väljaspool mistahes püüdu selleni jõuda…  

Jumalikkuse individuaalsused oma lõpu suhtes on piiritud…

Seega… – mistahes hetke jätkuvus on lõpuga…, kuid kasvu võimalused on piiritud…

Lähenedes jumalikkusele, erinevused hakkavad kaduma…

Selle paradoksi selgituseks ehk oleks järgmine… – oleme piiritud kõiges, seega kokkuvõttes oleme võimelised teadma ja kogema end kõiges…, igas hetkes oleme suutelised looma enamat… – seda selleks, et teada ja kogeda veelgi enamat…

Seega… – me võime end teadvustada täielikult…, kuid hetkel, kui teadvustame end täienisti, me ei saa sellest teada…

Sellel hetkel me muudame oma määratlust ja liigume edasi, kui midagi poleks toimunud…

Olen rääkinud, et Püha Kogemise teadvustamine on Kolmas Samm kogemise kujundamisel…

Kuid samas tuleks selgitada, et sõnal kujundamine, on tähendus üksnes inimmõistuse jaoks…

Olemises kõik on ammu loodud ja kujundatud…, kõik, mis oli, on eksisteerimas, jääb alati eksisteerima…

Seega sõna kujundamine, on üksnes inimmõistuse jaoks…

Teadmine, et on olemas Püha Kogemine, on kolmas samm kogemise kujundamises…

Selles Teadmine on samastatav Kujundamisega… – ja nii see on ka õige…

Sellist samastamist tarvis siis, kui oleme rääkimas jooksva perspektiivi piiratud mõistmise piirides…

Nüüd püüaks selgitada  öeldut…

Paljude arvates kujundamine käib enne teadasaamist…, ehk… me ei ole võimelised teadma seda, mida veel ei ole avaldunud…

Selliselt on see töötamas meie reaalses elus…

Kuid see, mis sai eespool öeldud, on vastandina sellele…

See ehk on määramas arusaamist… – me ei saa luua midagi sellist, millest meil ei oleks midagi teada…

Kuna teadmine on enne loovuslust, siis tänu sellele saame ka kujundada…

See on paradigma muutmine…, mille raames oleme end ka kogemas…

Teadmine on kujundamise akti osa…, enamgi veel… – tema algosa…

See on see, mis peab toimuma enne, kui midagi toimub…

Ehk tuletaks meelde kolme loovuse atribuuti… – mõte…, sõna ja tegu…

Seega… esimeseks sammuks millegi loomiseks on mingi kujutlus loodavast…

See on idee millegile… – see on meie mõte sellele…, see on see, mis on meile teada kujunevast…

Seega… – lähtudes räägitust, teadmine on loovuse kujunemise aluseks…

Esmane mõte saab tulla meile tunde või pildi näol…, seejärel kujundame mõtte sõnaks, mis on teiseks loovusluse atribuudiks…

Seejärel sõnadest saab teostus…, mis ongi kolmandaks kujundamise sammuks…

Kokkuvõttes… – sünnib avaldumine…

Selline elementaarne elu mõistmine on paraku ülimalt primitiivne perspektiiv…

See on töötamas inimestel, kes on elamas piiratud perspektiivi piirides…

Kuna ei ole olemas sellist asja, kui loomist… on üksnes teadmine, et kõik on olemas…, siis meie ülesandeks on vaid… kutsuda seda esile…

See on siiski kõrgeim mõistmise tase, mida on tõestanud ridamisi eeldatavad füüsilised avaldumised…

Seda on suutnud teostada üksnes avatarid ja meistrid…

Ülejäänud meie seast, võivad toimida nii vaid juhuse korral…, mõneti ka mitmeid kordi…

Sellised hetked viivad sügavama asja mõistmiseni…

Sügav mõistmine ongi Püha Kogemine…

See on täiuslikum teadmine…, ja selle väljendamine, kes oleme tegelikkuses…

Seega… – meil kõigil on võimalik teada, et meil on olemas Püha Kogemine…

Teada, et me ise olemegi Püha Kogemine…

See on pea sama, kui teada, kes me oleme…

Me oleme Elu…

Mis on Elu…?

See on protsess…

Seega… – me olemegi protsess…

Mis tähendab teada, kes sa oled…?

Vähesed inimesed on mõtlemas… – kes ta on…?

Nemad on mõtlemas endast kui millestki, mis on…, kuid harva esitavad seda küsimust iseendale… – mis on see, mis ma olen..?

Teised on mõtlemas endast, kui bioloogilisest olevusest…, kuid harva on küsimas…, mis on minu olemus ise…?

Paljudki peavad oma keha atribuudiks… – kuid… atribuut mille loomiseks….?

Mõnedki väidavad, et ei tunne seda enne, kui ei ole seda väljendanud…

Ja neil on õigus…

See on üksnes kinnitamas, et oleme üksnes protsess…

Ei enam, ega vähem…, üksnes protsess…

Kui olla täpsem… – oleme protsess, nimega Elu…, ja see on ka kõik, mis on…

Kõige kohta, mis on, võiks ütelda… – see on Looja, kes on loomas…

Tõemeeli… – ükski sõnaline väljendus ei väljenda midagi, kuni me ei vii seda ellu…, ehk… ei rakenda praktikasse…

Ühelgi öeldul ei ole tähtsust, kuni ei suuda võtta seda kasutusse maapeal…

Mõtisklused võivad olla kaasakiskuvad…, kuid neil puudu väärtus seni, kuni ei suuda panna neid elama ja hingama…, avalduma  enda reaalsuses…

Teekond mõtisklustest avaldumiseni ongi mõtte teekond…

Mõtete jada endast, kuni enese kogemiseni, on tõeline teekond….

Seda teed on liikumas ka vaimsus…

See on Looja igavene rõõmu teekond…

Isiksuslik ja sotsiaalne muutus on raske… – see on ka tõsi…

See töö ei ole teesklustena…, ega sobi nõrganärvilistele…

See töö on julgetele ja tugevatele…

See on viimane samm Püha Kogemise kogumiseks…

Järgmiseks sammuks on teadmine sellest, et oleme valmis tegema just seda…

Näen ja tunnustan Loojat igas ühes teist…

Andrei Andrianov

Read Full Post »

Millist mängu valid…? – 25 juuli 2021

Absoluut…, kas saad vastata  ühele küsimusele…?

Olen sinus ja sina minus…, ma kuulen sind

Ma püüan mõista sind…, seeläbi kasvada…  

Paraku kohati näib, et hoian pidurid liiast peal…

Ehk seetõttu minu potentsiaal kaob tühja…

Minus on vohamas meesenergia…, kuid ma ei suuda kasutada seda oma naise puhul…

Ehk saaks kuidagi rakendada seda enda tundma õppimisele…

Ma ei suuda mõista… – kas seda on vaja mulle…, või sinule…?

Milleks seda sulle, kui mina olen sina…, ja sina oled mina…?

Milleks mul vaja õpetada inimesi…, arendada uusi mänge ja viia läbi kanaldusi…?

Või peaksin liikuma üksnes oma võimete arendamise teed…?

Palun selgita, mida saad sina minult…?

Püüan olla armastuses ja heal meelel…

Püüan avarduda kuidas suudan…, kuid ilmselt… selleks vaja sinu toetust…

Ehk vastaks sinu küsimusele veidi teisest küljest…

Kas on sulle seda kõike vaja…?

Kas mõistad…?

Olen Absoluut ja minus on kõik…

Ehk teisi sõnu… – mulle on vaja kõike… – nii ilmutunut, kui ka ilmutumata…

Kõike, milleks olen võimeline ilmutuma…

Sinu ümber on üksnes kogu hulga erisus… – ehk… Elu enda erisused…

Sa tahad, et ma näitaks sulle ette…?

Kuid kuidas saan näidata sulle sinu teed…, mida saan näidata sinule, ehk endale…?

Minus on lugematuid valikuid, milliseid olen loonud ise…

Neis valikutes olen liikumas uurija uudishimuga ja lapsemeelse joovastusega…

Milline valik saab olla sinu jaoks parim…?

Kas askees, või meesenergia rakendamine…, või… rõõmu joovastus…?

Iga valik on unikaalne…, igal valikul on omad eelistused…

Askees on kogumas energiat ja suunamas vajalikele asjadele…

Rõõmu tunnetus on täitmas sind rõõmu energiatega, milliseid saad võtta kasutusele vajalikel hetkedel…

Üldkokkuvõttes… – kõik teed on võrdsed…, kõik on üksnes kogemuslikkuse koondamiseks ja energiate kogumise viisideks…

Kui koguda energiat, ja raisata seda mõtlematult kõiksugu praktikatele, siis see ei vii muutusteni, ega kiirele arengule…

Kui liikuda askeesi teed ja kulutada kogutud energiat ihulikeks rahuldusteks, siis see ei vii kiirele arengule…

Igaüks peab proovima enda suutlikkust ise…, kõikvõimalikel viisidel…, peab ise leidma endale kohasema arengu viisi…

Keegi teine ei ole võimeline kellegi eest midagi ära tegema…

Ka mina ei saa aidata sind selles…

See oleks kui peituse mäng, milles mina tean kõiki peituse kohti…, aga sina mitte…

See on vaid mäng…

Küsimus on vaid selles, millist mängu valid…, milline mäng on sulle just sellel hetkel meelepärasem…?

On olemas vaid Nüüd hetk, mille järel ei tule midagi…

Selle järel on vaid võimaluste avarus, millistest saad realiseerida üksnes enda poolt valitut…

Seega tulevikku, sellisel kujul, kui kujutad, ei ole olemas…

On üksnes Nüüd hetke hulgim Nüüd hetkeid…

Võid liikuda oma arengus üksnes enda programmi kohaselt…

Kui ei ole võimeline ühel võimalusel, siis võid valida teise võimaluse…

Võib ka mitte valida programme, või šabloone… – üksnes olla hetkes Nüüd ja Praegu…

Ehk tahad pühenduda oma partnerile, saada rõõmu sellelt…?

Miks mitte teha seda…?

Miks mitte täituda sellest energiast…?

Kas armastus partneri vastu ei oleks siin olulisem… ?

Kuid… iga partner on samuti sinu Mina…

Kuidas saaksid petta enda Mind, kui kõikjal on üksnes sinu Mina…?

Küsimus siin on hoopis muus…

Mõista siiski…, kui sa ise oled piiranud oma mängu oletatavate olukordadega… – siis see oli sinu oma valik…

See on üksnes valik…, kas mõistad…, ei midagi enamat…

Samas võid teha teise valiku… – ehk see on meelekohasem…?

Astu sinnapoole, kus saad tunda rõõmu…, kus ei terenda kohustus, vaid täituvus…

Kurnata end kohustusega on samuti teekond… – kuid… keegi ei kohusta sind tegema seda…

Kui sellel teel oled jäänud tsüklisse, ega näe enda kõrval kedagi…, siis see on üksnes seetõttu, et sa ei taha näha teisi võimalusi…

Nüüd küsimus praeguse elu ülesande kohta…

Vastus jääb samaks…

Jatka sellega, mis pakub huvi…, mis toob rõõmu…, mis pakub rahuldust…

Rõõm on sinu energia allikas…

See on energia, mida oled ise tootmas oma teadvuse tegevustega…

Kogu sinu olemus seisneb selles, et tehes midaiganes, oled avardamas oma teadvust…

Kuid…, millega oled täitmas oma avardunut teadvust…?

Kui üksnes avardad oma teadvust, ega ei täida seda rõõmuga, siis see oleks kui tühja veekannu vahtimine…

Kann on siiski anum millegi jaoks, aga mitte kui mingi kaunistus kaminal või laual…

Teie kehad on kui mahutid, mida saab täita erinevate energiatega…

Selle üle tuleb uhke olla…

Kuid teie puhul te ei kasuta lihtsamaidki võimalusi… – te ei täida teda kõikvõimalike rõõmu jookidega…

Liikuda teed, mis ei paku rõõmu, on pikk ja kurnav…

Liikuda teed, mis on täis rõõmu, on kiire ja viib lennule…

Ka lennuk, enne õhku tõusu, kogub kiirust…

Rõõmuta teadvus ei suuda üles tõusta…. jääb alati maa külge…

Rõõm on kui gaas õhupallides, mis viib neid üles… ta on kerge osa…

Kuidas jääb tumeda teadvusega…, tema tumedate osadega…?

See on ilma raskeim osa, mis ei saa üles tõusta…

Et ka raske saaks tõusta, ta peab muutuma kergeks…, leida endas kergeid osi, milliste läbi saaks liikuda tõusu poole…

Kui kedagi huvitab raske pool, siis seda tuleb ka läbi uurida…

Ma räägin üksnes arengu teest, milline pakub rõõmu ja rahulolu…

Rõõm on siin peenem ja kergem mõiste…

Pimeduse ilmades rõõmu asendab rahulolu…

See sõna ise on tähendamas teatud rahuldust, peatust…,  see on rahulolu millegiga, mis on mõnevõrra rõõmu taolist…

Liitumine rõõmuga on Lätte energia tunnistamine, milline on nii sinu seesmuses, kui ka väljaspool sind…

Seega… see on igiliikur…, see on Looja osa, mis on täitmas sind… – ehk… autonoomne toite allikas sinule…

Kui oskad tunda rõõmu kõige vastu, mis on ümbritsemas sind, siis muutud sõltumatuks toiteallikaks iseenesele…, muutud iseenese täitjaks…

Selliselt sa ei ole sõltumas ei oma partnerist…, ei olukordadest, ega inglitest, või Loojast…

Oled ise enda energia allikas…, isegi Lättena, milline saab jagada rõõmuenergiat ka ümberolevatele…, valgustada nende teed rõõmu poole…

Kui hakkad tegema kõike üksnes ettekirjutiste kohaselt…, üksnes seda, mida ühiskond peab õigeks ja vajalikuks… – siis see ei too sulle rõõmu…

Ma olen andnud igale ühele teist võimaluse otsida oma rõõmu…, seda eluvee lätet, mis asub teie enda seesmuses… – kui rõõmuvee allikat…

Igaüks on otsimas teed selle lätteni omal viisil…

Tõsi küll… – lätte otsingutes te ei ole kuigi edukad olnud…

Kuid usun…, te leiate uusi, endale kohaseid rõõmu lätteid…

Mis tuleb selleks teha…?

Avaneda ilmale…

Lasta ilmal voolata läbi enda…

Kuulata ilma…, kuulata, mida ilm on pakkumas sulle, ohtralt ja igapäevaselt…

Tegeleda asjadega, mis toovad rõõmu…

Lubada endale seda, mida varem ei lubanud…, avada salasoppe, milliseid varjasid varem enda eest…, täida neid rõõmuga…

Loetust võtta omaks seda, mis toob rõõmu ja täituvust…

Püüa mitte tegeleda sellega, mis ei anna täituvust, ega rõõmu…

Teha mistahes, mis ei too rõõmu.. – on üksnes energia raiskamine…

Olgu…

Kuid sõnumites meile räägitakse, et peame aitama magavat inimkonda…

Et… erinevate teede proovimiseks vaja vabatahtlikke…

Kuid see ei ole lihtne, kuna energia ei ole lõputu…

Et liita rasked ja kerged osad, selleks tarvis läbida vaimse alpinismi teekonda… – enese ületamise teekonda…

Küsimus on valikutes…

Iga tee on toomas rõõmu…

Kui alpinist on ületamas tippu, ta tunnetab ületamise rõõmu…, avastamise rõõmu…, tipu saavutamise rõõmu…

Kuid selline teekond ei ole kõigi jaoks…, mitte seetõttu, et on raske…, vaid seetõttu, et igaüks ei ole võimeline tundma sellest rõõmu…

Tarvis otsida oma rõõmuteed…

Ega kõik saa ronida mäetippu… – on olemas veel ka kauneid välju, orgusid ja metsasid…

On hulgim arengukohaseid teekondi, millised saavad anda mitte väiksemat rõõmu, kui enda tipu ületamine…

Meile on räägitud väe portaalidest, millised on paiknemas paljudes paikades üle planeedi, kui ka enda seesmuses…

Seega… kas astumine kerget teed, kui ka rasket teed, on tegelikult üks ja sama…?

Küsimus ei ole selles, millist teed oled liikumas…, vaid selles, kuidas oled astumas seda teed…?

Meenuta neid, kes, liikudes seda teed, on piitsutanud end, arvates, et selliselt ta saab Loojale lähedasemaks…

Selline tee ei toonud neile rõõmu…

Kuid see, kes tuhnis mullas ja kasvatas leiba, oli täis rõõmu… – temal oli enam väge, kui sellel, kes piitsutas end palvete saatel…

Pea kinni…

Ma siiski ei mõista…

Kui kõik ülestõusu ja ülivõimete saamise teed on eneseületamise teed…, kas need on ettemääratud…, kas teisi teid ei ole…?

Need on rõõmu astumise teed…

Siin ei kuulutata end…, ei korjata õpilasi, ega looda õpetusi…

Rõõmu algorütme on hulgim…, neid kõiki ei ole võimalik üles lugeda…

Sa ise mainisid, et rõõmu saamises me ei erine pea milleski…

Te ei erine paljus…, ka rõõmu saamises…

Rõõmu saamises ei ole ühetähenduslikkust…, ega ole ettekirjutatuid algorütme…

Mõneti isegi siili nägemine aasal võib täita rõõmuga…, või vaadates tähti taevas…

Teile on kingitud hulgim rõõmusaamise viise…

Kuid…, te ei suuda mõista, milliste varamute seas elate…, kuipalju rõõmuportaale on teie ümber…

Kuid teie ühiskonna keelud ei lase teil leida kõiki rõõmuallikaid ja suunata neid ühtsesse rõõmu ookeani…

Tarvis ka kastepiisad enda ümber korjata kokku ühtseks rõõmuveeks…

Seega…, kas see, kes on astumas enda ületamise teed…, on mediteerimas, tegeleb teiste aitamistega ja õpetamistega, on sama kasulik, kui see, kes ei tee midagi…, üksnes naudib rõõmu elamisest…?

Muidugi…

Kuid siin on üks oluline erinevus… – see, kes mediteerib ja õpetab teisi, on samuti kogemas rõõmu… – selleta temast oleks vähe kasu…

Kuidas jääb ilmaruumi väliste jõududega…?

Nemad on rääkimas tahtest…, eraldumistest voogudest…, vajadusest teha tööd endaga…, eelseisvatest rasketest ülemineku aegadest…, taevaste kaadrite puudusest…, abistajate vähesusest inimkonna keskel…

Nemad räägivad omal tasemel…, kuid annavad suunitlusi…, annavad viiteid liikumiseks…

Kuid kuhu liikuda… – see on siiski teie enda valida…

Oletame, et kõik hakkate tegelema vaimse alpinismiga, kustutades janu oma rõõmuallikatest…

Mõned ehk leiavad oma väe portaale ja leiavad eneseületamise rõõmu…

Mõned ei leia üksnes seetõttu, et nende häälsetus on teine…, neil on teised eesmärgid ja vajadused…, teised püüdlused ja kogemised…

Olulisemaid, või vähem olulisemaid teadvustuse saavutamise teid ei ole olemas…

On üksnes magavaid ja ärkvel olevaid teadvusi…

Ärkvelolevad valivad teekonda teadlikult…

Kuid… kõigi ülesandeks on täita oma teekond rõõmuga…

Kas mõistad…?

Teekondi on miljardeid…

Rõõmuenergiaga täita oma teekond, tarvis kõigil…, üksnes nii saab elustuda oma teekonda, hakata ise särama…

See on kui energiasüsteemi teekond, mille energia hakkab täitma ka ilmaloovusi…

Rõõmuga saad täituda juhul, kui seda teed oled astumas vabatahtlikuna…

Kas oled uskumas õpetajat…, või oled ise valinud seda teed…?

Ehk portaale omal teel oled leidmas ise…?

Kuid igal juhul… see peab olema vabatahtlik valik…

Teisiti rõõmu energiat leida ei saa, ega täituda sellest…

Aegade jooksul olete läbinud erinevaid teid ja olete täitunud rõõmu energiaga ühel või teisel määral…

Seda võiks võrrelda mesitaruga, milles on palju kärgesid ja igal kärjel on erinevad kogumise teed…  

Kõik kärjed on omavahelistes seondustes… on kui planeedi teadvus, mida igaüks olete täitmas energiatega…

Energia on kui nektar, mida on korjamas mesilased…

Kärjed on täitumas ja ühinemas teiste kärgedega, kujundamas ühtset täituvust…

Ka teie olete täitumas rõõmuga, astudes vaid oma teedel…, olete täitumas oma vaimse alpinismiga…, mitte üksnes kohustuslikke kärgi…

Teie, kui inimkond, varem või hiljem, liikudes oma teed, täidate kõik teed rõõmuga…

Üksnes nii saate liituda ühtseks süsteemiks…, kui ühtseks teadvuseks, täis rõõmunektarit…

Siis saate toota energiat kogu inimkonnale…, mitte üksnes enda tarbimiseks…

Tänan sind…

Oli rõõm suhelda sinuga…

Jätka oma rõõmuteed…

SElena

Read Full Post »

Valgustumine… tõeline, või liba – 16 september 2021

Praegu paljud on rääkimas netis oma valgustumise praktikast…

Paljud räägivad, et on saavutanud seda spontaanselt…, praktikata…, vaid minimaalsete pingutustega…

Kuidas sellesse suhtuda…?

Kui see on tõeline valgustumine, siis tuleb vaid rõõmu tunda…

Mida enam valgustunuid tuleb, seda parem on kogu ilmale…

Kui keegi saavutab seda väheste pingutustega, järelikult… tema on saanud tugevat šaktipat…, ehk Šiva tunnustust teenete eest möödunud elude aegu…

Kui möödanikus olete teinud tõsist tapast, siis paljut tuleb selles elus pingutusteta…

Kõrgema saavutamiseks on tarvis tapast…

Möödunud elude aegu saavutatut taset on selles elus kerge taastada…

Kuid siin on mul üks kahtlus… – kas selline valgustumine saab olla tõeline…, või on see üksnes mõistuse, või ego väljamõeldis…?

Vaimselt kogenematu inimene võib väiksemaidki avaldumisi, või ülevaid tundeid, võtta tõelise valgustumise pähe…

Samas teine, veelgi kogenematum inimene, võib jääda uskuma esimest…

Kas valgustumises on mingeid kriteeriume…?

Muidugi on…

Meie traditsioonis on selliseid kriteeriume… – need on ülimalt selged, mida saavad selgitada mistahes õpetaja, või kogenud sanjasi…

Need kriteeriumid on lahti kirjutatud ja välja toodud šastrates, püha kirjades ja traditsioonide upašedades…

Neid antakse edasi pärimusliini kaudu…

Iga algaja õpilase koolituse käigus võetakse neid üksikasjalikult läbi…

Tõeline valgustumine (bodha) purustab egolikku teadmatust… – seda nimetatakse mono–naša ja vasana–kšaja…

Kui teadmatus ei ole purustatud, siis see ei ole tõeline koolitus…

See, mis on oluline siin mõista, siis on… – iga valgustumine on erinemas teisest valgustumisest…

Ei ole olemas mingit ühest võrdväärset valgustumist…

Valgustumisi on erinevate tasemetega…, ja neis kõigis on oluline mõistmine…

Samas on hulgim seisundeid, libaseisundeid, millised on valgustumise lähedased…

Kuid valgustumisena need ei ole…

Siin tarvis vivekat, šastrate tundmist, range toetumine šastratele, millised kirjeldavad kogemisi, tunnuseid, valgustumise märke…, ja… sidet guru-paramparaga, kogenud vaimse õpetajaga…

On oluline saada kinnitust kogetule vaimsete õpetajate poolt…

Ei tasu teha otsuseid oma kogemiste üle ise…, võib kergelt sattuda petlike illusioonidesse…

Erinevad psüühilised seisundid…

On hulgim psüühilisi seisundeid, millistel valgustumisega ei ole midagi ühist…

Kuid sellegipoolest… väheste kogemistega inimesed võivad pidada seda valgustumiseks…

Mõnedel neist see on psüühilise tundlikkuse tõus, seesmise vaikuse ja harmoonia mõju, mille mõjul võivad näha viirastusi, vaimusid ja deemoneid…

Mõned sellised võivad sattuda deemonlike kütkeisse, kus tema kehasse seestub mingi vaim, mida peetakse pišatša-avešana…, võib olla hõivatav lühiajaliselt mingi jumaluse poolt, mida peetakse aveškaraks… – ka seda sageli peetakse valgustumise väeks…

On juhuseid, kus psühodeelsete ainete mõjul, nagu ayahuasca, LSD, võidakse kogeda ebatavalisi meeleseisundeid, mida võidakse samuti võtta valgustumisena…

Mistahes meeleseisundeid ei saa pidada valgustumisena…

See on kõigest ukse paotamine kõrgema teadvuse saladuslikku ilma…

Üks inimene arvas, et temal avanes selgeltnägemine…

Kuid selgus, et valgustumise all ta pidas vabanemist mõningatest jäikadest mõistuse šabloonidest, kuna loobus liigsete asjade kuhjamisest, loobus liha söömisest, püüdis mitte kisada-karjuda oma laste ja mehe peale, kui midagi-miski ei olnud tema meele kohane…

See on suurepärane…

Kuid see pole siiski see, mida peetakse pühaks ja traditsiooniliseks valgustumiseks…

Teine inimene arvas end suhtlemas telepaatiliselt võõrtsivilisatsioonide esindajatega… – seetõttu pidas end valgustunuks…

Siin ei ole tarvis pimesi järgida illusioone…

Pigem tarvis järgida šastrate juhendusi, arvestada nende püha juhendustega…

Mistahes üleelamised, peale satvalikke, ei soodusta mingil määral valgustumist…, kuigi võivad näida olulistena inimesele, kes on neid üle elamas…

See kõik toimub mõistuse sfääri piirides…

Kui inimene ei lahku oma mõistuse sfäärist…, egost…, viie kesta sfäärist…, siis ta ei lahusta oma egot…, ega mõtesta lahti oma karmat…

Valgustumise taolised illusioonid…

On illusoorseid seisundeid, millistesse inimene, omamata vaimseid kogemusi, usub…

Näiteks inimene, uurides Advaitat, usub Brahmanisse, tühjusesse…, šunjasse, ilma illusoorsusesse…, usub ütlusse… – kõik on Brahman…, või siis.. – Olen Brahman…

See ei ole valgustumine… – see on usk nägemusse…

Selline uskumine ärgitab arvama, et ta on saavutanud valgustumust…

Lähemal vaatlusel selgub, et selline uskumine on külaltki šabloonne, duaalne…, ega puuduta egot…

See ei käivita kaheti mõtete lahustumist (vikalpa–kšaja), ei kaota samastamist egoga ja mõistusega (mano–naša), ei purusta karma süvatendentse (vasana–kšaja)…

Parimal juhul see on – krija–džnäna, parokša–džnäna…, Advaita Vedanta ilmavaate treening… – kuid ei ole mitte mingil juhul valgustumine…

Libavalgustumise liigid…

On seisundeid, millised näivad valgustumisena…, kuid nendeks need ei ole…

Kasvõi ajutine meelte peatamine, mano–laija, libanirvana, mis on pime samadhi (džada–samadhi)… – need on saavutatavad läbi hatha joga…, kundaliini joga…, ja nii edasi…

Isegi kiireloomuline samadhi, mida on kirjeldatud Šri Datta poolt Tripura Rahasja tekstis, ei ole valgustumine…

Isegi teksti pealkiri, milles räägitakse sellest, kõlab… – Kiireloomulise samadhi mõtetust kasutamisest…

Poolvalgustunud seisundid…

On palju poolvalgustunud seisundeid, mida on kogemas otsijad 1, 2 ja 3 džnäna bhumi tasemel, mida ei saa kindlapeale pidada valgustumiseks…

Siin on hulgim erinevaid kõrvalnähtusid…

Tegevusetus meditatsioonis on viimas praalija kala seisundini…

Mõneti nii kogemist esmases džnäna buumis, mano-lajas, kui ka meelte ajutist peatamist meditatsioonis, peetakse valgustumiseks…

Kui, olles Indias, istud templis mediteerima…, vajud õndsasse seesmisesse vaikusesse 20 minutiks…, või pooleks tunniks…

Või juhtub see ašramis, nädalase retriidi aegu…

See kõik on vaid mano-laija…

Teine džnäna-bhumi kogemine on viimas iseeneseliku vabanemiseni mõtetest ja tunnetest (vikalpa-kšaja)…

Isegi Mina-mõtete seiskamist peetakse valgustumiseks…

Ükski neist ei ole valgustumine…

Kolmas bhumi, mis on viimas mano-našani, on kõrvutatav, või samastatav egoga ja mõistusega…, on samuti valgustumise taoline, ehk isegi… valgustumise eeldusena…, kuid valgustumisena see siiski ei ole…

Tõelise valgustumise kriteeriumid

Tõelisel meistril, või püha traditsioonide gurul, on kerge ära tunda ja järgi katsuda sadhat, õpilast… – ta tunneb eksimatult ära…, on see valgustumine, või mitte…

Valgustumise tasemeid, džnäna bhumit, on seitse staadiumit…

Kui jutt on käimas vaimse kogemise taseme määramisest, valgustumise tasemest, siis tuleb lähtuda kriteeriumitest, mis on kirjas upanišadades…, kasvõi Varaha upanišadas…, või…  joga Vasišthe, Viveka Tšudamani, Dharma Sanatana, Šivaismi püha upadešades…

Tõeline valgustumine, vastavuses šastartele ja pärandõpetustele, algab neljandast bhumist, nimega satvapati…

Mida bhumi peaks tähendama…, millised on selle tunnused… – teab iga meister…

Kuid sellest püütakse palju mitte rääkida, et inimeste mõistused ei fantaseeriks selle üle…

Sellel tasemel tavaline sadhu muutub džnäniks, kes teab Brahmanit…, temale omistatakse brahma-vid, või brahma-ništha tiitel…

Kuigi see ei ole veel lõplik tase…

On veel kolm kõrgemat seisundit, 5, 6 ja 7 bhumi…

Valgustumise tase ja seisundi määramine on terve kosmiline teadus…

Et selles orienteeruda ja mitte eksida, tarvis pühendada terve elu…, praktiseerides ja toetudes šastartele, paramparale, pühakute ja guru traditsioonidele…

Šri Guru Svami Višnudevanada Giri satasangist

Read Full Post »

Avanemine ja sulgumine, teadvuse terviklikkuse fragmenteerumise protsess – 31 august 2021

Kõrgemad jõud

Ilmaloovuse hierarhia (Tasakaalu Nõukogu)

Milleks tuli mulle sõnum Ilmaloovuse seadlusest…?

Et teaksid… – Valgus ja Pimedus ei lõpeta oma arengut ühelgi teile teadaoleval inimkonna eksisteerimise variandi aegu…

On globaalsemaid tsükleid, millistest te ei ole teadlikud…

Te ei ole suutelised mõtlema, ega süüvima mistahes kontseptsioonidesse sellest…

See teema on aktuaalne eriti sinu arengu tarvis…

Seetõttu sai antud sulle selline informatsiooni, et teaksid, kuidas laskuda ja süüvida illusioonidesse…

Sa oled püüdnud teha seda läbi kõikvõimalike esoteeriliste praktikate…

Kuid väljudes neist, oled taas tõe ees, et on vaid üks Tõde ja ainus Läte…

Fragmenteerumiste läbi on kujunenud tuhandeid tõdesid ja tuhandeid tinglikkusi, millised võimaldavad teadvusel fragmenteeruda veelgi suuremal kiirusel…

Kas tahad küsida midagi selle kohta…?

Kas see, kus olen, on illusioon…?

Jah…, see on fragmenteeringute tulemus kujunenud illusioon…

Kuid siin on kohane mainida… – kõik on üheaegne…, nii terviklikkus, kui ka fragmenteerumine…

Teadvustumine seisneb protsessi selges mõistmises… – kõik on nii sees, kui väljas…

Seetõttu terviku mõistmise uuring, et mõista kogu osalust, algab alati nii väljast sissepoole, kui ka seestpoolt väljapoole…

Et väljuda osaluse illusioonist, tuleks suuremat tähelepanu pöörata seesmuse tunnetusele…, kõrvaldades kontseptsioonide maske, jätta vaid puhast energia olemust, millist oled saanud Lätte poolt…

Kogu ebaviisakus, milline on teie mõistuses, on fragmenteeringute liitumiste tulemus…

Kõrgeimatel tasemetel ei eksisteeri ei eraldumise duaalsust, ei Valgust, ega Pimedust… – on üksnes tõeline ja täiuslik Ühesuse olemine…

Kuidas ei ole eraldumisi…?

Kuid ometi räägite eraldumisest kui arengu võimalusest…

Kuigi eraldumist ei ole, kuid on olemas teadasaamise säde (impulss)…

On üksnes informatsioon ja selle energia, milline ei ole kunagi ei heana, ega halvana…

Üksnes teie vastuvõtt on moonutamas tõde ja selle energiat…, sedagi vaid oma liikumise eesmärgi kohaselt…

Informatsioonile ja selle energiale vaja alalist liikumist…, nii sisse, kui väljapoole…

Mis on sellisel juhul areng…?

See oleneb protsessi jälgimise vaatenurgast…, kaasatuse tasemest sellesse…

Kõrgemates (tinglikes) ilmades ei ole ei arengut, ega degradeeringut… – on üksnes liikumise vajadus…

Kui oled jälgimas maanteed, siis sellel ei ole ei head, ega halba suunda…, ta on üksnes tee masinate liikumiseks, mis on samuti protsess…

Masinadki sellel on liikumas Jumaliku Lätte energia väel, mida on saadud jumaliku Lätte allikast…

Informatsioonis , mida edastame sinule, me ei määra arengu viise…, seda teeb  sinu mõistus, lähtudes väljakujunenud šabloonidest, millised on kogunenud sinu vaimsuse varamusse…

Kuna määratlevaid šabloone sinus ei ole kuigi palju, siis see on mõneti lihtsustamas mõistuse tööd…

Samal põhjusel võivad tekkida mõningad raskused informatsiooni edastamises sinule…

See on sellest, et energiaid oled teadvustamas, aga informatsioone oled vastu võtmas…

Samas suur šabloonide hulk võib tekitada sulle mõneti segadust informatsioonide saamises…

Parem oleks, kui suudaksid ise määratleda šabloonide väärtust…, mis oleneb paljus sinu enda kujunenud veendumustest…

Millele peaks inimene pöörama tähelepanu oma arengus…?

Oleneb tema liikumise eelistusest…

Kas on võimalik liikuda mõlemas suunas…?

Protsess oma olemuselt käib iseenesest…, avaneb ja sulgub… – kuid seda vaid seni, kuni olete fragmenteeringus…

Teie kavatsus on määratlemas mistahes liikumist läbi teadliku valiku…, ja see on kui juhend avanemiseks, või sulgumiseks…

Seega…, kuni jätkad mängimast ingleid ja deemoneid, seni jätkad fargmenteerumistega aina enama ja enama teadasaamise suunas, õppides samas tundma enda poolt fragmenteerituid energiaid…

Kui hakkad liikuma liitumise teed, siis loobud senisest teest ja hakkad liikuma sootuks vastupidises suunas…

Iga pakutud kontseptsioon, nii avanemisel, kui sulgumisel, on fragmenteerimas teie arengut, on määratlemas aspektide tundmise taset…

Kui kavatsus tuleneb terviklikkusest, siis inimene koondab kõik kontseptsioonid ühtsesse ja tõelisse ilmanägemisse, mille aluseks on oma Mina teadvustus ja vastuvõtt…, ehk… oma informatsioonide energia vastuvõtt ja selle teadvustamine…

See on esmane tervikuks koondumise tsükkel…

Õppides tundma enda seesmist Pimedust, või Valgust…, või jagades oma aspekte seesmisteks ja välisteks, olete õppimas tundma oma isiklikku fragmenteerumist…, mis viib enama eraldumisele…

See protsess on kauge meie struktuuri protsessist…

Me tahame aidata neid, kes ei jälgi oma seesmise Mina liikumist…, seesmiste või väliste kontseptsioonide olemust, või esoteerilisi õpetusi…, kes tahab õppida tundma end keset kogu seda paljusust…

On hulgim hierarhiaid, millised on toetamas fragmenteerumise protsesse…, on aitamas säilitada  tasakaalu liikumises…

Kuid tasakaal peab olema nii ühesuses (terviklikkuses), kui ka paljususes (fragmenteerumises)…

Kusjuures…, need protsessid on kardinaalselt erinemas teine teisest…

Meil on palju räägitud Valguse ja Pimeduse liitumisest…, ja sellest, et Pimedust tuleb uurida…

Jah…, seda tarvis uurida, et toetada fragmenteerumise protsessi…

Kuid…, kellele seda tarvis, seda määrab teadlikult igaüks ise…

Ei ole kerget või keerulist teed…, kõik oleneb valikust…

Kui inimene ise teeb oma valikutes valiku, siis iga valik on temale kohane…

Kuid seni jutt on kahest tinglikust teest… – terviklikkus ja fragmenteerumine…

Miks sedavõrd piiratud…?

Ei tasu võtta mõisteid teekond ja liikumine tinglikena…

Selline skeem on teie mõistuse jaoks… – on liikumist mööda ringi…, on liikumist ringi välisest keskme suunas…, ja keskmest välise suunas…

Kas saaks täpsustada liikumisest mööda ringi…?

See on šablooni kohane korduv liikumine, mille kohaselt teadvus on liikumas kehastusest kehastusse…

Kuid kehastused ja nende hulk on samuti tinglikud…

Ei ole mingeid kehastusi… – on üksnes fragmenteerumise mängud, milles eraldumised avalduvad kehastustena…

Kas terviklikkus ei ole mäng…?

Oma olemuselt kõik see on ühene protsess…

Muidugi mäng… – kuid kõik oleneb kaasatusest, valikust, ja sellega seotud kavatsustest…

Kõik on fragmenteerumas mängu formaati…, isegi terviklikkuse formaati…

Nüüd ehk selgitaks liikumist keskme poole…?

Siin teadvus, väljudes oma tinglikkuse piiridest, alustab liikumist väljastpoolt seesmuse suunas…, õppides tundma lätet enda seesmuses…, selles olevat tõde, millist oled kandmas endas enda jaoks…

Aga liikumine seesmusest väljapoole…?

See on fragmenteerumine, mis on sünnitamas aina uusi ja uusi samataolisi tsükleid…

Nii sulgumises, kui avanemises…

Te olete lõpmatutes fragmenteerumiste tsüklites…

Pääsedes ringi keskmesse, te taas ja taas olete väljumas samade keerdude piiridesse…, ehk ütleks… – olete põrkumas vastu seina…

Kas seetõttu minu ees on pidevalt kerkimas enesemääratluse küsimused…?

Jah…, liikudes enese keskele, sa jõuad kontseptsioonini…

Vabanedes selle kontseptsioonini mõju alt, liigud järgmiseni…, ja nii edasi…

See on fragmenteeringute teadvustamise protsess…, enda ja oma ilma loovusluse vastuvõtt…

Kes sa oled ilma ilmavaateta…?

Sa oled esitamas seda küsimust palju kordi…

Me vastame sulle… – sa oled eimiski…, oled Läte…

Heida endilt kõik kontseptsioonid, kui riideid… – joovastu tõelisest vabadusest…

Ehk siis õnnestub alustada liikumist enda Mina Lätte järgmise ringi keskme suunas…

Kas olete huvitatud sellest, et inimene naaseks Lättesse…?

Meie jaoks see ei ole oluline…, kuid paljude teie jaoks on oluline…

Olete liiast harjunud tõstma oma vastutust kontseptsioonidele…

Olete ootamas, millal kõrgemad mõistused ütleks, mida ja kuidas teha…?

Kuid kõrgemad mõistused ei tea seda ka ise…

Protsesside tõeline teadmine kannab neid endid Lätte ulatusse, kus ei ole küsimusi, ei ole vastuseid…, ei ole kontseptsioone… – seal on tühjus…, seega… puudub mistahes vastuvõtt…

Siin olete alalises liikumises…, kuid seal see puudub…

Kas nii on ka lätete Lättes…?

Kuidas jääb avanemise ja sulgumise protsessiga…?

Esmalättes puudub mistahes liikumine…

Kui vaatad alla, seal kõik on sulgumas…, kui vaatad üles, siis seal kõik on avanemas…, kui vaatad keskele, siis seal ei toimu midagi…

Kuid siin on suur aga…, kus on ülal ja kus on all… – see on määrang…, see põrkub tinglikkuste ja kontseptsioonide vastu…

Esmaläte on keskme, milles ei ole mingit liikumist…

Seega… – leides endas lätte, saavutame rahu…?

Jah.., sellest saab liikumatuse vaatlus…

Väljudes kontseptsioonidest, astudes oma Mina keskmesse, igasugune liikumine kas aeglustub, või lakkab sootuks…

Ei jõua kohale… – kuidas saab see olla…

Kuna selles olekus puudub vastuvõtt…, siis mistahes liikumine ei ole võetav kui liikumine…

Kuidas jääb vaatlusega… – kas see ei ole puhas vastuvõtt…?

Puhas vastuvõtt on vaatenurk… – antud juhul valguse rakurss, milles puudub nii pimeduse vastuvõtt, kui ka valguse vastuvõtt…

Vaatlus on vastuvõtu, kui sellise, puudumine…

Vastuvõtt on teadvuse fragmenteerumise fenomen…

Teadvustuses (kui vastuvõtt vähesel määral) teadvustate ja võtate osa mistahes protsessidest… – olete teadvustamas oma energiat ja võtmas vastu mistahes informatsiooni…

Kui olete jõudnud ühesuseni, olete vaatlemas, ega eralda energiat informatsioonist… – olete üksnes oluna Olus…

Kuid… olete rääkinud, et vastuvõtt on see, kuidas olete tunnetamas end…?

See on fragmenteerumises…

Seda raske selgitada…

Kui oled end teadvustanud, siis fragmenteering on fantoomne (ühesuse protsessi jääknähe)…

Öösel saadud informatsiooni olemus on mulle arusaamatu…, kuid kas selle peamine idee räägib arengust enese seesmuses…, endas…, enda jaoks…?

Palun selgitust…

Mida sul oli tarvis saada, seda said…

Üksnes teadvusta end mistahes ilmingus…

Teie tähelepanu on killustatud paljule enda ümber olevale…, olete valmis tegelema nendega, kuid mitte endaga, kui ilmaloovusega…, mitte endaga, kui Loojaga…, mitte endaga, kui endaga…

Kuid, asja olemus on siiski selles, et peale sinu ei ole olemas kedagi…

Inimene…, ära püüa isegi mõelda sellele lineaarsel viisil… – üksnes teadvusta seda…

Sinu teekond on liikumine välisest enda seesmusesse…

Valikuid tarvis teha teadlikult…

Valik annab suuna…

Valiku puudumine on liikumine mööda ringi…, mis tähendab teadliku teadlikkuse ja vastuvõtu puudumist… – see on liikumine mööda algorütmide sissetallatud rada…

Tea… – aidates teist, oled aitamas end… – tea seda mitte teoorias…

Tunneta ja ela seda (teadvusta ja võta vastu)…

Keskendumisega tõmbad ligi üksnes end…

Tänan selgituste eest…

Dzhulai

Read Full Post »

Lühisõnum ja meeldetuletus – 17 september 2021

Marat ibn Alim

On palju ettepanekuid ja palju vaidlusi…,  kuid tõde jääb alati välja toomata…

Täna tahaks meenutada teile mõningaid asju, ehk siis vaidlused eimillestki lakkavad… – väga loodan seda…

Iga üks on kandmas endas oma tõde…

Ehk alustaks sellest, et mis on Elu eesmärk…, ka Surma samuti…?

Kõik on lihtne ja palju kordi räägitud…

Sõnum on sellest, mida oleme teostamas…

Eesmärgiks on see, mida oleme realiseerimas…

Ise oleme teostamas ja realiseerimas kogu oma elu…

Ise oleme sõnum ja saadik…

Ise oleme Loojad ja loovus… 

Ise oleme loomas sõnumit ja ise oleme edastamas seda…

Tegelikult edastamise protsess on võrdväärne loomise protsessiga…

See on üks ja sama… – sellele tasuks mõelda…, sügavalt mõelda…

Elu ise on suursugusus ja ime, mis on kergusega ületamas kõike, mida oleme kunagi ette kujutanud…

Ka ise oleme mitte väiksem suursugusus ja ime… – igaüks meist ja kõik koos…

Elu, mida tänavu elame…, elu, mis oleme meie ise, on igavene…, see ei lõppe iialgi…, ei iialgi…

Kõik vaimsused on koostöös (võtavad osa kaasloomisest mitte üksnes rühmades) ja on kaasloomas igahetkeliselt…

Kõik vaimsused, ka meie vaimsused, on omavahelistes põimingutes, kui ühe kanga niidid…

Sellest põimingust on sündimas imeline elupilt… – igal niidil on oma osa selles pildis…

Seega väide, et iga niit on omaette, jätab tähelepanuta Elu üldist pilti…

Elu ei ole ühene kogemine…

See on singulaarne kogemine, milles igaüks saab kogeda end läbi isiklike avaldumiste…

On üksnes Ühene programm, mis on teostatav läbi erinevate, kuid tihedalt seotud üheste üleelamiste… – ehk… läbi meie kõigi kogemiste…

Ühene programm on suunatud sellele, et jumalikkus saaks väljenduda, tunnetada end ja kogeda enda suursugusust kõiges…, saamas taasluua ja taasmärgistada end igas eraldi olevas hetkes Nüüd…

Kuidas jumalikkus väljendaks end…, kuidas tunnetaks end…, kuidas määratleks end…

Seda oleme määratlemas sina ja sina…, ehk… me kõik koos…

Sellist otsust oleme tegemas igapäevaselt…, igahetkeliselt… – nii isiklikul, kui kollektiivsel tasemel…

Iga tegevus on enesemääratlemise akt…

Me meenutame seda ja palju teisi tõdesid siis, kui sulandume Puhta Olu sfääris, oma olemuse keskmega…

Hetkel, kui suremise protsessi aegu läheme üle Vaimsesse ilma, siis see toimub mitte meiega, vaid läbi meie…

Siis, kui oleme unustanud esmaprogrammi…, kui oleme unustanud, kes me oleme tegelikkuses…, just siis on ootamas meid taastumine, taasühinemine ja reintegreerumine…  

Kuid siiski…, kui ei ole midagi unustanud ja oleme säilitanud täieliku teadvustuse, siis Puhta Olu keskmes saame uut väge…

Uut väge…

Looja räägib, kes on tema ja kes oleme meie tema kõrval…, kuidas on funktsioneerimas kogu protsess…

Peamine eksimus neil, kes on unustanud Kõrgemat Tõde…, peamine illusioon neil, keda on tabanud ajutine amneesia, seisneb selles, et neile näiliselt tarvis minna kusagile…, teha mingi rännak…, muidu nemad ei pääse taevastesse…, ehk… ei saa ühineda Loojaga…, tunnetada igavest õndsust…

Et tunnetada jumalikku õndsust, ei ole tarvis kusagile minna, midagi teha, või kellekski saada… – piisab olla üksnes sellisena, millistena olete nüüd ja praegu…

Ise oleme Looja…, ise oleme jumalik õndsus… – oleme vaid unustanud selle…

Kuid… kõigil on võimalus meenutada seda…

Meie rännakud ei ole Looja otsingud…, vaid… igavene Looja kogemine…

Selle mõistmisega saab selgeks meie kõigi otsatute rännakute põhjused…

Protsess ise on rännak…

See on Looja tundma õppimise viis…, läbi selle õpime tundma end, kui jumalikku olemust…

Seega… selline rännak on pakkumas meile ütlematut rahulolu…

Selline on Looja kavand…, selline on selle teostus…

Kuid unustades end, saime selle, mida saime…

Üks meeldetuletus siiski… – Loojat oleme kohtamas alaliselt…, seda tuleb meeles pidada alati…

Enamuse teoloogide suurimaks eksimuseks on see, et me kohtame kord Jumalat…

Nende kujutluse kohaselt me naaseme Koju…

Me ei saa naaseda Koju, kuna me ei ole sealt kunagi lahkunud…

Kogu Ilmaruum on üks ja ainus Olemus, milline on mängimas endaga erinevaid rolle…

Me oleme kogemas end oma Mina kogemuste najal… – läbi individuaalsuste paljususe…

Kõik see mahub suurepäraselt jumaliku dihhotoomia raamidesse…

Elu on järjepidev ja üheaegne…

Oleme vaid kujutlemas, et oleme väljaspool Loojat…

Kuid see ei ole nii… – meil ei ole võimalik olla väljaspool teda…

Looja on kogu olev…

Miski ei saa olla väljaspool olevat… – ei miski…

Seetõttu mõnede õpetuste idee sellest, et Looja kedagi vajab ja kedagi mitte, on kadumas kui lapsemeelne hirmujutt…

Oleme kõik Looja ulatuses ja jääme sellesse igavesest igavesti…

Näen ja tunnustan Loojat igas ühes teist…

Andrei Andrianov

Read Full Post »