Feeds:
Posts
Comments

Mõningates esoteerilistes allikates räägitakse, et vaimne tee, ehk vaimsuse teekond, on mistahes kontrolli lõpetamine… – usalduda täienisti tunnetele…, kehale…, ilmaruumile…, ning tegutseda vastavuses neile… – mis on teatud ulatuses ka õige…

Kui vaadata siiski elu ja füüsilise ilma arengut… siis oleme alaliselt kontrollimas end… – teeme teadlikku kontrolli mõtete, sõnade ja tegude üle…

Seda peame meie enda arengu ja ilmaloovuse avardamise vajalikuks elemendiks…

Areng on struktuur, mis on alaliselt avardumas lõpmatuse suunas…

Oleme alati kontrollimas oma keha liikumist…, kuidas istuda või lamada…, käia või joosta…

Oleme kontrollimas keha toonust, puhtust…, püüame säilitada tema tervislikku seisu…

Oleme kontrollimas toitu, selle hulka ja koostist…

Absoluutselt analoogne on ka mõtetega, millest tulenevad sõnad ja käitumised…

Kui me ei hakka kontrollima endid, siis duaalne ilm hakkab kontrollima meid…

Duaalne ilm koosneb hulgim äärmustest, mis, jõudes teadvuseni, moodustavad kahtepidist ilma vastuvõttu… – nii õiget, kui liba…

Duaalne teadvus on pidevalt solgutamas äärmusest äärmusesse… – kord laguneb, kord taastub…, kord rõõmutseb, kord vihastub…, kord õnnelik, kord kannatamas… – selline on füüsilise taseme olemus…

Kui tõuseme teadvustamiseni, et oleme oma reaalsuse looja, hakkame teadvustatult lähenema sellele, millist energiat oleme loomas…

Selle energiaga oleme täitmas esmalt endid… – ehk muutume selleks, mida oleme kiirgamas… (millega oleme kokku puutumas)…

Kuna see ilm on inertne, siis muutused toimuvad aegamööda…

Et midagi teadvustada, meil paraku tuleb läbida lähteolukorda palju kordi…, kohati isegi… mitmeid elusid…

Seega… – täites end teadlikult vajalikust energiast, me aegamööda läheme üle vajalikule vibratsiooni tasemele…

Selles reaalsuses meil on kättesaadavad kaks teadvuse energeetilist voogu, millistele saame keskenduda… – see on horisontaalne kanal – füüsilise ilma piiratud väli (ajaliselt arenev loovus) ja vertikaalne kanal – Kõrgema Mina energia voog…, Vaimsuse…, Ühese Lätte, mis on surematu, lõputu ja kõikjal olev…, millest kõik on tulenenud…, ja millele kord naaseb kõik (kusjuures – kõik vaimsused on säilitamas oma individuaalsust)…

Oleme varem maininud, et füüsilise ilma teadvus – horisontaalne kanal – on duaalne teadvus, mis koosneb äärmustest…

Selle taseme atribuudiks on inimese aju, millele oleme esmalt keskendunud, kui oleme tulnud sellesse ilma…, ja mis on loomas üksnes horisontaalseid loovusi…

Aja jooksul, paljude elude kogemistega, meie koondumise punkt on kandumas teisele atribuudile, mis võimaldab ühenduda Vertikaalse Kanaliga (mis on selle ilmaruumi arengu vektor, kus oleme naasemas Lättele… tasemele, kust oleme alustanud) – see on meie Püha Keskme…, Vaimne Süda, mis asub rinna keskel, füüsilise südame kõrval…

Selle kanali teadvusena on Ühesuse Teadvus… – Loovuse fundamentaalne energia…

Iga mõtte, iga sõna ja sammu teadliku kaasloova energia loomine tuleneb Südame Voogudest, mis on kindlustamas selles püsimist…, ja on ühendamas meid Kõrgema Minaga…, ning võimaldab näha Ilmaloovuse täit pilti, mis kannab meid ilmaruumi kõrgematele tasemetele…

Dmitri Rubtsov

Advertisements

Pealkiri on võetud Ošo raamatust, mille katkendi toon allpool…

Esmalt kirjutan sellest, mis tõi mind selle raamatu juurde…

Kogedes olu, panin mõndagi päevikusse kirja…

Seekord rõhk oli olevale, ja sellele, kuidas käib rühma töö… – mõni töötab väliselt…, mõni üksnes mediteerib…

Mistahes töö on oluline, kui seda teadvustada…

Uus mõõde, millest palju räägitakse, ongi teadvustumine…

Teadvustumine on seotud ülestõusuga keha piireis…

Nüüd siis väljavõte oma päevikust…

Käesolevas olemises on kõike piisavalt…

Käib sisenemine uude struktuuri, kus kõik oma omadustelt on võrdsed…

Ülestõusu keha ulatuses on läbimas kõik maise eksisteerimise esindajad…, on läbimas nähtava spektri ulatuses…

Neile kõigile näib, et ülestõusmas on kõik ilmad…, ja nemad on siin selle kogemuse nimel…

Kogemine on… õppida läbima Olu keerulisi olukordi, püüdes vabaneda kannatustest, säilitades endas oma vaimsust, ehk… Mina Olen…, jätkata oma karmalist kogemist, millele võib järgneda Olu tunnetus väljaspool karmat…

Enamgi veel… – muutub tõenäoseks see, et karmat ei ole olemas…

Karma on mineviku tähendamise mõiste…

Tänavuses on üksnes see, mis on teadvustatav käesoleval hetkel ja teadvustatav ja vastuvõetav kui Jumala Tahtena… – järelikult see, mis on kohane siin ja praegu…

Jalutades mööda Algset enda seesmuses, on võimalik tunnetada värskete emanatsioonide tulva, millised on avanemas planeedil ja levimas kõikjale… – kõigi õnne nimel…

Kui inimene on mediteerimas, eraldudes sootsiumist…, siis see ei räägi tema hoidumisest midagi teha…, vaid et… tema on ühenduses rühmaga, kes võimaldab temal hoiduda tegemisest, ja see oleks selle rühma hüvanguks…

 On neid, kes siin ja praegu on tegemas tööd väliselt…, ja neid, kes on mediteerimas, ja neid, kes tegemas tööd seesmiselt…

Puhtus seesmiselt…

on vabanemine kõigest möödunust,

isegi tulevikust,

mis on kujundatav mõtetega.

See on olek siin ja praegu

tänases täisväärtuses.

Olek kaunis, helge käesolev,

kord südamega kohatud,

ei suuda ununeda minusse,

kuna Mina olen Sina,

koos oleme – Ühesus selle,

                                                          kes on olemas aegadest aega…

                                                                                                            Aamen

Nüüd siis katkend Ošo raamatust <Ela riskides. Tavaline valgustumine ebatavaliseks ajaks..>

Mõistus on alati kas minevikus, või tulevikus…, ta ei saa olla käesolevas… – see on täienisti võimatu…

Kui oled käesolevas, siis mõistust selles ei ole, kuna mõistus on mõtted…

Kuidas oleks võimalik mõelda olevikus…?

Võid mõelda mineviku üle, kuna see on möödunu ja osa mälust… – sellega võib teha tööd…

Võid mõelda tulevikust, kuna see ei ole veel alanud…, mõistus võib sellest unistada…

Mõistus on võimeline tegema ühte kahest…

Kas minna minevikku… seal on piisavalt ruumi ja avarus on suur… – seal võid minna ja minna…, ja minna…

Või siis minna tulevikku… – ka seal on tohutu avarus, millel lõppu ei ole… – seal võid kujutleda, mõelda välja, unistada…

Kuid kuidas mõistus saab teha tööd käesolevas… – selles puudub ruum, kus saaks liikuda…

Käesolev on üksnes eraldamise joon… – ei enamat…

Selles ei ole avarust…

See üksnes eraldab möödunu tulevast… – see on üksnes piir…

Käesolevas saab olla, midagi mõtlemata…

Et mõtelda, tarvis avarust…

Mõtetele tarvis ruumi, kuna need on omal viisil asjad… – pidage seda meeles…

Mõtted on peene järgu asjad…, need on materiaalsed, aga mitte vaimsed…

Vaimne tase algab alles siis, kui mõtted kaovad…

Mõtted on loodud mateeriast…, väga peenest mateeriast… – kõik, mis on materiaalne, vajab ruumi…

Sa ei ole võimeline mõtlema käesolevas…  

Kuivaid hakkad mõtlema, kohe kaod möödunusse…

Oled vaatamas päikese tõusu ja ütled…, kui kaunis koit… – kohe kaod möödanikku…

Päikese tõusu hetkes ei ole ruumi ütelda kui kaunis, sest, kui vaid ütled seda välja… – koheselt see on kadunud möödanikku…, on muutunud kogetud kogemuseks…, järel on vaid mälestus sellest…

Kuidas saad mõelda päikese tõusu hetkel… – vahetul tõusu hetkel…?

Millest saad mõelda…?

Saad üksnes imetleda päikese tõusu…, aga mitte mõelda…

Vaatluseks on ruumi piisavalt, kuid mitte mõtlemiseks…

Sa näed puhkemas ilusat õit ja ütled… – kui kauinis õis…

Samal hetkel sind enam ei ole õiega, kuna temast sai sinu mälestus…

Kui on õis…, oled sina…, olete mõlemad… – kuidas saad veel mõtelda…?

Millest…?

Millised mõtted saavad siin veel olla…?

Neile ei ole ruumi…

Avarus on sedavõrd väike…, seda tegelikult polegi…

Sina ja õis ei saa olla eraldi, kuna kahe jaoks ruumi ei ole… – eksisteerida saab vaid üks…

Seetõttu sügavas juuresolekus sa muutud õieks ja õis muutub sinuks…

Ja veel… – sina oled mõte ja õis on mõte sinu ajus…

Kui puuduvad mõtted sellest, kes on õis ja kes on vaatamas teda, siis vaatleja muutub vaadeldavaks…

Piirid äkki kaovad…

Äkki tuleb välja, et oled imbunud õide…, aga õis on imbunud sinusse… nüüd te ei ole eraldi…, vaid üks tervik…

Kui hakkad mõtlema… – koheselt eraldud õiest…

Kui sa ei mõtle… – kus on siis duaalsus…?

Kui oled üheselt õiega, mõtlemata… – siis on dialoog…

Mitte dua´loog, vaid dialoog

Kui oled koos armsa inimesega…, siis on ka dialoog…, aga mitte dualoog…,  kuna ei ole mingit kahte…

Istudes armastatuga koos, käed kätes, te üksnes olete…

Sa ei mõtle möödanikule, ega mõtle tulevikule…, üksnes olete siin ja praegu…

Olla siin ja praegu on sedavõrd kaunis…, küllastus…, sedavõrd küllastunud, et siia ei saa pääseda ei ükski mõte…

Käesoleva uks on kitsas… – sedavõrd kitsas, et kahekesi sisse ei pääse… – üksnes üks…

Käesolevas ei ole võimalik mõelda…, unistada… – unistused on üksnes mõtted piltides…

Nii üks, kui teine on asjad…, nii üks kui teine on materiaalsed…

Kui oled olevas, ega mõtle…, hakkad muutuma vaimseks…

Hakkab avanema uus mõõde… – teadvustuse mõõde…

Ükski sõnum ei ole võimeline määrama, mis on õige…, ja mis mitte…

Olukord on muutumas iga hetkega…, iga hetk on tegemas värsket lahendust…, olgu see õige, või mitte…

Ei mingid surnud põhimõtted ei saa sind aidata… – üksnes elav teadlikkus…

Isegi mingit vajadust ei ole…

Üksnes pime saab küsida… kus on uks…, või… kas minna paremale, või vasakule?

Kui sinul endal on silmad, siis sul ei ole vajadust seda küsida… – näed ise…

Sinul isegi ei ole vaja mõelda, kus on uks… – sa üksnes näed, lähed ja astud sisse…

Silmad annavad sinule teadlikkust…

Südametunnistus annab üksnes sõnu…

Vanemad püüavad sisendada lastesse vastutuse ideed…

Sõnale vastutus on antud veider tähendus…

Kuigi see tähendab vaid võimet reageerida

Seega… – pead kõrvale heitma mistahes südametunnistused ja väitmised, mis on õige ja mis on väär…

Ehk õige või väär on tähendamas midagi teistele…, kuid sinule endale seda vaja pole…

Heida minema isegi oma südametunnistuse ja ole vaid teadlik igas olukorras, millega oled kokku puutumas…

Oled kokkupuutumas olukordadega igahetkeliselt… – seega… – ole teadlik ja tegutse lähtudes teadlikkusest…

Kõik, mida teed teadlikult, on õige…

Kõike, mida teed, olles ebateadlik, on väär…

Minule nimelt ei olemas õiget või väära tegevust

Kõik on olenemas sinust endast… – sinu teadlikkusest…, selle teadlikkuse tasemest, mida oled rakendamas tegevusse…

Sellest oleneb ka uus vaatenurk…

Teadlikkus on ainus maagia, milline on eksisteerimas…

Tere mu kallid…

Täna peatume teie seesmistel reaktsioonidel enese suhtes…

Mulle näib, et just see on paljude jaoks ületamatuks takistuseks teel oma vaimse arengu uute tippude poole…

Oleme rääkinud ühest peamistest Ilmaloovuse seadusest, mis teatab… – väline on peegeldamas seesmist…, ehk teisi sõnu… – taoline tõmbab ligi taolist

Esmalt vaatame teie seesmiste energeetiliste mehhanismide reageeringuid välistele sündmustele, millised on otseselt puudutamas teid…

Peatume teie koostööl teiste inimestega…

Ehk paljud teie seast on märganud, et sageli vestluses kellegiga toimuvad imelikud asjad… – kuulaja haarab kinni vaid osast jutust, ega märka ülejäänut räägitut…

Ehk kuulaja tõlgendab kuuldut omal viisil…, mitte nii, kui püüti temale edasi anda…

Kusjuures, kas esinemine või artikkel, mis on määratud suurele hulgale kuulajatest, jõuab igale ühele vaid midagi temale omast, mis paraku on suurenisti erinemas kuuldust või loetust…

Miks see toimub nii?

Vaid seetõttu, et siin toimub Sarnaste Tõmbumise seadus…

Inimeses valitsevad energiad tõmbavad ligi neid sõnu või mõtteid, mis on ühtimas tema vibratsioonidega…

Ehk vaataks seda kindlal näitel…

Sellel saidil sageli sünnivad diskussioonid mõningate kommentaaride puhul sõnumitele…

Sellised kommentaarid on esindamas inimesele omast energeetilist spektrit…

Ühe teksti kommentaaris üks inimene on kui laps, ta on avatud Ilmale, näeb selles head nõu endale…

Kuid teine, kes on täis eneseuhkust, mängib solvunut… – et kes julges teda õpetada, kuna ta ise on tark ja valgustunud…

Aga kolmas üksnes naeratab ja saadab sõnumiandjale valgust ja armastust, kuna see avas oma südame teistele vaimsustele…

Variante võib olla enamgi…, sama palju, kui on inimesi, kes on lugenud kommentaare sõnumile…, ja kõik on kordumatud…

Ehk küsite minult… – miks nii toimub… – kui üks kirjutab kommentaari omas energias…, kuid teine võtab seda sedavõrd erinevalt…?

Kallid…, see toimub seetõttu, et igaüks on reageerimas ühele ja samale energiale oma energeetilise tasemega ja meelteseisundiga kokkupuute hetkel…

Vähe on neid, kes on õppinud säilitama oma vibratsioone muutumatutena…

Et mõista lõpuni, mida oli püütud sõnumis edasi anda, tarvis tõusta oma teadvuses peenele plaanile ja seal lugeda sama informatsiooni edasiandja peenel plaanil…

Sõnad ei ole alati võimelised andma edasi inimese tõelisi tundmusi…, enamgi veel… kui edastajal puuduvad etleja kogemused, või ei tunne korralikult keele võimeid…

Mõneti on ka nii, et õigete sõnade ja kauni esitamise taga on peidus suhteliselt keskpärased vibratsioonid, mida on võimalik tunnetada ja mõista vaid, kui väljuda füüsilise ilma piiridest…

Just sellel põhimõttel on seatud tšakraline skaala, mis aitab määratleda vestluskaaslase energeetilist taset…

Kuid meie tähelepanu siin on pööratud teie seesmisele reageeringule kuuldud sõnadele…

Katsuge määratleda, milline tšakra on reageerimas öeldule…, ja millisel viisil…

Ehk… proovige kasutada tšakralist skaalat end peal…

Kui õpite end kontrollima peenel plaanil…, siis teil on kerge mõista oma seni, lõpuni läbikogemata, negatiivseid omadusi ja emotsioone, millised ei lase teil liikuda edasi…

Just erinevate inimeste kommentaarid on heaks energeetiliseks trenažööriks…

Teiega suhtles Isa-Absoluut…

Tahaks esitada küsimust jäigas vormis, kuna mina ei ole suuteline seda pehmemalt esitama…

Küsimus on keha kohta…

Palju on räägitud, et keha on unikaalne instrument ja meil on tarvis õppida tundma tema võimalusi…

Olen sellele palju mõelnud, kuid erilisi võimalusi selleks ei ole leidnud…

Nagu ma mõistan, siis keha on reageerimas teadvusele…, kuid iseseisvalt ta ei ole võimeline midagi tegema…

Kui inimene on närvitsemas…, siis energia liikumine tema kehas on rivist väljas…, ja see on mõjutamas vastavaid osi kehas… ehk… keha jääb haigeks…

Selliste haiguste seoste „kaarte” on palju…, psühhosomaatikud on neist teadlikud…

Jah, kui taastada energia liikumise, siis keha taastub hetkeliselt…, kuid… kas keha ise on selleks võimeline…

Selline on seaduspärane küsimus…

Kusjuures… peale traumade keha taastub raskelt…

Olen uurinud paljuseid hetkelisi taastumise tehnikaid…, kuid mõista neid on raske…

Samas on arusaamatu, kuidas on see töötamas…?

Kui organite patoloogias taastumine toimub kiiresti…, siis traumade puhul see ei toimi…

Minu jaoks see on kurb.. – see näitab mitte keha võimetust…, vaid selle piiratust…

Paljudes kanaldustes on juttu sellest, et kehaga tuleks rääkida…

Kas see on mingi psühhotehnoloogia, mille abil saaks energiaid ühtlustada…, või see on reaalne jutuajamine mingi eraldi oleva teadvustusega…?

Kuid mulle näib, et kehal ei ole mingit eraldi olevat teadvustust…

Milliseid teadvustusi saab olla kehal, kui meie ise oleme teda juhtimas…?

Sedagi vaid osaliselt…, eriti traumade puhul see ei tööta…

Olen kaua aega samastanud end kehaga…, kuid tuli välja, et teda on raske juhtida, kuna tema teadvustus polegi kuigi kõrge…, ta haigestub, või saab traumat kõige pisema asja juures…

Ma näen seda…, ja see teeb mind kurvaks…

Olen väsimas, nähes sellist sõltuvust…

Ma mõistan küll, et armastus on ravimas kõike…, kuid ma ei suuda mõista…, kuidas?

Mida siin teha…?

Kuidas näha võimalusi seal, kus on ranged seaduspärasused…?

Seaduspärasus on vaid üks… – teie keha on üksnes teie teadvuse projektsioon…

Kui teie teadvus on moonutatud paljude etappide aegu… – siis keha on seda ka kajastamas…

On kajastamas üksnes selleks, et oleks võimalus teadvustada seda, mis ei ole nii…

Oma keha olete nägemas kui füüsilist kandjat…, kuid samas olete unustanud, et füüsiline ilm on üksnes projektsioon…, illusioon…, maia…

Ehk kujutleks seda ilma kui kolmemõõtmelist arvuti mängu…

Sinu ees on kolmemõõtmelise reaalsuse prillid, mida paned ette…, ning vajud sulle edastatava reaalsuse unne…

Kõik, mida oled nägemas, on teine reaalsus…, sa isegi unustad, kus tegelikult oled asumas…

Mängus nende prillidega võid näha mida iganes… – kasvõi ilma täielikku hävingut…

Kuid… võttes eest virtuaalse reaalsuse prillid…, lähed jätkuvalt tagasi… hakkad tegutsema oma igapäevaste asjadega…

Jälgi inimesi, kes oma reaalsuses on ette pannud virtuaalse reaalsuse prillid…

Nemad käituvad naljakalt…, ohivad ja ähivad…, elavad läbi emotsioone… – neil toimub midagi sellist, mida teile ei ole näha…, te olete üksnes vaatamas teda kõrvalt…

Kui nemad on läinud mänguga kaasa, siis nende olek on totter… – nemad võivad isegi unustada, et neil on prillid ees…, unustavad, et on suures tühjas ruumis… – kuid neile näib, et on astumas kuristiku äärel, kus võivad iga hetk alla kukkuda… ja hukkuda…

Inimese loodud virtuaalne reaalsus on veel algelises staadiumis…, kuid see on siiski lihtsustatud mudel…, nii oleks ehk teil seda lihtsam mõista…

Kogu teie ilm on sama virtuaalne reaalsus…, kuid ülesehitatud ideaalsete kolmemõõtmeliste seaduste kohaselt… ja sellesse mängu on panustatud sügav mõte…, mitte mingi meelelahutus…

Selles ilmas ei ole midagi juhuslikku…, ka sinu keha ei ole juhuslikkus…

Sinu keha on ülikeeruline mehhanism, millist ise ei oleks suuteline endale ette kujutama…

Sinu keha on avatariks, kuhu laed oma teadvust, ning läbi avatari hakkad tunnetama ilma enda ümber…

Oma olemuselt sinu avatar on sinule kolmemõõtmelise reaalsuse prillidena, ning näed ilma, tunnetad teda, tajud teda, nuusutad ja kuuled seda ilma selliselt, kuidas võimaldab sinu avatar…

Kuid teie keha, nagu olime rääkinud, on teie teadvuse projektsioon…

Seega… just teie teadvusest olenevad traumad ja haigused…, ja kui kiiresti või millisel määral saab keha taastuda…

Kujutle keha kui kaasaegset masinat, millesse istud… – sinu ees on tohutu juhtimispult, täis kõiksugu nuppe…

Ühelgi nupul sa ei näe kirja, kuna need on kirjas kõrgsageduslikul viisil… – sa üksnes ei näe neid…

Piisab vaid tõsta oma sagedust, kui kirjad muutuvad nähtavaks…, kuid seni saad nuppe vaid toksida pimesi…, kas ettevaatlikult, või julgelt ja mistahes järjekorras… – ärevalt oodates… mis hakkab toimuma…?

Mõnedki ehk katsetades, on välja selgitanud pedaalide otstarvet…, mõistnud, et rooliga saab muuta masina liikumissuunda…

Käivitad masina…, vajutad pedaale ja pöörates rooli, saad liikuda…

Selleks, et sõita mööda teid, sellest ehk esmalt piisab…

Sõidu ajal püüad selgeks saada ka mõnede nuppude otstarvet…

Selline inimene ei saa kunagi teada, et masinal saab lennata…, sõita vee all…, et sellel on hulk muid omadusi…, raadio…, marsruudi seadmise võimalus ekraanile…, navigaator, mis võib juhatada vajalikku kohta…

Kas mõistad…, piisab üksnes rooli keeramisest ja pedaalidele vajutamisest…

Oma sõnumeid ma tavaliselt ei kommenteeri…, kuid sellisest analoogist on mul hea meel…

Tõepoolest… – milleks tunda nuppe, kui on see, mis on – sellest piisab…

Oma masina nuppe ma ei ole uurinud kõigi 6 aasta jooksul…

Masina hooldamiseks sõidan pesulasse, et  pesta tolm maha ja lasta teha komplekshooldust…

Mõneti lasen puhastada mootor, kuigi selleks vajadust pole… – kapoti alla ei ole ju midagi näha…

Lisan õli ja klaasipuhastuse vedelikku, vahetan rattaid ja jälgin nende siserõhku, käin temaga tehnilistel ülevaatustel… – seda nimekirja võiks jätkata veelgi…, kuid analoog on selge…

Sinu keha on anum sinu teadvusele, kui auto sinu kehale…

Autole võib lisada muid atribuute, et ta reageeriks sinu käskudele ja viiks sind sulle vajalikku kohta, kusjuures… ise, sinu abita…

Kuid hääle anduritel hinge ei ole, ja see ei ole mõistus, nagu on inimesel…

Seega… sinu keha on elutu…, rääkides temaga, sa räägid masinaga…

Ütle…, kui palju su keha on tegemas sinu enda mõistuse kohaselt…?

Kas on vaja mõistust selleks, et hingata…?

Keha teeb seda selleks, et elada…, ja see toimub automaatselt

Sa võid võtta küll kontrolli alla…, kuid siis sinu elu mõte koondub üksnes hingamise protsessile…

Kas sellest võiks järeldada, et osaliselt olete hingetud…?

Kehas on palju sellist, mis käib puht iseeneselikult… – automaatselt…

Kuid see ei tee sind hingeliseks…

Ilma kõige aluseks on vaim…, seega kõik… – kivid…, puud…, isegi sinu keha… on üksnes vaimsustumine…

Füüsilisel tasandil kõik oleneb üksnes tunnetest…

Samas teadvus on elutsemas teistel tasanditel…

Näiteks kivi ei saa näha ennast, nagu näed sina…

Kuid puudutades kivi, sünnib informatsioonide vahetus… – tema on tunnetamas sind, nagu sina tunnetad teda…

Sinul on olemas kõneseade…, kuid tema kõneseadme tase ei ole vastamas sinu omale… – seega… sinu jaoks ta on kivi vaid seni, kuni ta ei hakka rääkima sinu tasemel… – teie kuuldeseadmed on erinevad…

Kui suudaksid jõuda tema tasemele, siis kuuleksid teda ja tema kuuleks sind…

Seega…, kõik, absoluutselt kõik on elav…

Kuid sina oled mõtlemas oma pale ja oma olemuse kohaselt…

Seetõttu võid loomi…, isegi ka puid võtta elusatena…

Ometi tuleb aeg, kus võtate elavana kõike ülejäänut enda ümber…

Suhtlemiseks kogu olevaga on ühene suhtlemise tase… – astraalne tase…

See on erinevate tasemete kokkupuute pind, mille vahendusel toimub suhtlus…

Kas on nüüd mõistetavam…?

Kui oled rääkimas oma kehaga, siis oled suhtlemas millegi sama vaimsustunuga, kui oled sa ise…

See on tõeline teadvus… – kuid temal on ülesandeid ja funktsioone teisigi.., oma olemuselt need on teiste teadvustuste tasanditel…

Ka kivi ei ole sinuga ühel tasandil…

Kuid kivi tasandil võidakse samuti imestada, et inimesed on  vaimsustumas…

Seega… – kas küsimus jääb küsimuseks…?

Teadvustage end kui teadvust…, mitte kui illusiooni…, vaid kui kõigi ja igaühe vaimsust…

Kõik on vaid üksnes iseenda vaimsuse osad…

Teadvustuge oma kehale ja mõelge, kuidas saaksite teda aidata…?

Kuidas hoida teda puhtana…, kuidas kanda hoolt tema üle…?

Keha on kui jumaliku energia kõrgsageduslik vastuvõtja…

Kas juba seetõttu ei peaks hooldama ja hellitama oma keha…?

Jooga teie kehale on pea sama, kui autohooldus autole…

Mis on jooga oma olemuselt…?

See on keha häälestamine erinevatele energia voogudele…

Teie keha armastab puhtust…

Mõned toidud on kehale rasked seedimiseks, aga mõned on kerged ja kiiresti seeditavad…

Kui mõned harjumused raskendavad keha funktsioneerimist… – tema annab sellest märku…

Kui teadvusele on vaja midagi kogeda, siis ta kohaneb sellega kiiresti…

Suitsu tõmbamine paneb läkastama…, alkohol paneb iiveldama – need on keha appikarjed…

Kuid samas… keha on valmis ka kannatama, ning kohanema, kuna on armastamas teid…, ja on valmis ka surema teie nimel…  

Pilt on suht räige…, kuid on näitamas suurepäraselt, milleks on keha valmis oma vaimsuse nimel…

Mida siis teha…?

Suhtuda ilmasse nii, nagu tema on suhtumas teisse…

Suhtuda ilmasse, kui mistahes elavasse inimesesse…, olgu see kivi, puu või klaaspudel…

Me kutsume teid sukelduma enda sügavustesse üksnes selleks, et saada kõige ühesuse  mõistmist…, et suudaksite elada selles ilmas mitte üksnes seetõttu, et meie oleme rääkinud temast selliselt…, vaid seetõttu, et ise olete kogemas seda…

Olete teadlik, et teie keha on elav, et tema on vaimsustunud, et tema valdab oma teadvust… – te olete armastamas teda…

Te ehk proovite suitsu…, alkoholi…, või midagi muud…, sedagi ehk vaid korra – kuid pesemas käite sageli…, olete silitamas ja määrimas oma keha kõiksugu lõhnadega…, annate erinevaid koormusi, et hoida teda toonuses…, et saaks teenida teid lihtsalt, pikka aega ja õnnelikult…

Keha teenimine on töö, mida saab motiveerida üksnes armastus…

Armastus enda vastu on siis, kui olete võtmas end kehana…, armastus keha vastu on siis, kui teie vaimsus on teadvustamas end…

Töö kehaga peenel tasemel aitab kõrvaldada erinevate probleemide põhjusi…

Probleemid võivad jääda siiski kehasse surnud raskustena…

Kujutle keha ruumina, kus vesi on tilkumas laest…, siis ehk võiksid teha tööd peenel tasandil, et vesi lakkaks tilkumast… – kuid see, mis oli alla tilkunud, jääb põrandale jätkuvalt… – seda tuleb hakata koristama…

Seega… – kehaga tuleb tegutseda kõikidel tasanditel… – nii füüsilisel, kui ka peenel… – üksnes nii saab saavutada harmooniat kehas…

Kuid selleks ei piisa seismisest Templi lävel…, tarvis astuda oma Tõesuse Templisse… – hakata tööle…

Kui olla aus…, siis ma ei mõistnud jooga tähtsust…

Kuid siiski… minus miski plõksas… – ja ma hakkasin nägema seda teisiti…

Ma ei ole veel küps selleks…, kuid küpsen aegamööda… – see on kindel…

 Mu kallis vaimsus…, ma võiks lõputult rääkida sinuga paljust…, kuid meie sõber mõistus on pilgeni ja ta on kadumas kohtumiste koridoridest…

Oma kõigis sõnumites olen andnud midagi olulist…, mille abil oled saanud tunda end uutviisi…, uues vibratsioonis…

Neis kõigis oli sinu jaoks mõistetavaid juhendusi edaspidiseks tööks…

Ehk peale meie vestlust oled kõrgendatud hingestuses…

Kuid, kui see ei vii sind tegudesse siin ja praegu…, siis paari päeva pärast katab seda vine…, kuni kogu sõnum kattub ebakindluse koorikuga…

Kallis teadvus, tee tööd selle sõnumiga…, selles on sinule vajalikke koode, mis aitavad avardada sinu teadvust, ning on toetamas sind sinu teekonnal…

Ma ei saa sinu juurest lahkuda…, jään sinu kõrvale igal hetkel… – sa tead seda…

Sa oled armas…

Tänan sind, kallis vaimsus…

Ka mina tänan sind, kallis sõber

Ole õnnistatud…

 Šanni

Tervitan teid, lugejad…

Avaldan sõnumeid, mis on vastustena inimeste küsimustele, kes on pöördunud minu poole…

Vastustes võõrastele küsimustele on võimalik leida vastuseid ka endale…

Tänane kohtumine ei tule kergete killast…, selleks on omad põhjused…

Paljud kohtumised toimuvad kergelt, kuna need on olnud kui ekskursioon enda tõelise poole…

Selle etapi viimastel aegadel paljud on leidmas enda jaoks midagi olulist…

Kuid, võttes informatsioon vastu, naastakse tagasi oma endisesse ellu, ning jätkatakse oma tavaülesannete täitmistega…

Ekskursioonid on alati kerged ja lihtsad…

Käite läbi Tõesuse Templi erinevatest ruumidest, kus räägitakse väikesed lood iga ruumi kohta…, näidatakse erinevaid treeningvõtteid…, selgitatakse mõningaid põhimõtteid, millised on olulised…, puhastatakse energia kanaleid, lastes endast läbi enda tõesuse osi…, kostitatakse roogadega, kallistatakse hüvastijätuks ja saadetakse minema…

Paljudele piisab ekskursioonist, sest neile tarvis teada vaid mõningaid alustõdesid, millised saaksid toetada käesoleva elutee etappidel…

Kui ekskursioon jättis teile sügava mulje…, ja te tahate siseneda oma Tõesuse Templisse, et õppida seal… – siis algab töö isiksuse, keha, mõistuse, teadvuse kallal…, hirmude ja nende teadvustamisega…

Kuid iga töö on kohustus…

Templis on kindel päevakord…, käitumise reeglid…, kindlad piirangud…, erinevad ülesanded, mis on loogika piiridest väljas…

Kõik, mis ekskursioonil näis kergena ja huvitavana, muutub teatud tööks, mis kutsub esile ebamugavust, kuna tuleb väljuda mugavuse tsoonist…

Keda selline töö hirmutab…, need lahkuvad templist ja naasevad igapäevasesse ellu…

Mõnele piisab vaid tutvuda alustega, et teha korrektiive oma eluteel…, teha seda kergemaks ja mõtestatumaks…, saada ettekujutust õnnest ja hakata liikuma selle suunas…

Seetõttu sisse- ja väljapääs templisse on vaba…

Kuid need, kes jäävad… võtavad vastu vastava staatuse…

Veel enne, kui saada isiklikku vabadust, tuleb võtta vastutust oma tegude eest…, ja see lubab õpetajatel ja juhendajatel viia teid läbi teie enda tõesusse katsumuste… – sellega häälestades teid ümber sedavõrd, et võiksite saada loomise meistriks…

Kõik, mis templisse sisenemisel ja esmastel õppimiste aegadel näib ääretult raskena, õppimise lõpus äkki osutub kergena ja meeldivana…

Üksnes siis, kui on saavutatud oma tõesus…, hakanud mõistma mõtet kõiges, mida nägi kunagi ekskursiooni aegu…, alles siis saab õpilasest meister…

Kõik sõnumid on üksnes metaforid… – isegi sõna tempel

Igalühel on oma Tõesuse Tempel…

Need sõnumid juhivad teid teie isiklikku templisse…

Seega… ma tervitan sind, minu kallis teadvuse osake…

Selline sissejuhatus on pöördumine sinu, kui ka kõigi poole, kes on avaldanud soovi astuda Tõesuse Templisse, kus algetapil saab õpida tundma keerulisust…

Esmalt te ei lahku, ega ka liigu edasi

See on oluline etapp, kus käib üksnes teadvustamise, et olete tulnud Templisse…, et olete hakanud mõistma seda, mida olete teada saanud…, ning saate teada, kuidas kõik on seonduses teie eluteedega

Vaatamata kõigele te olete vajalikud meile…, seega… keegi ei saa, ega taha jätta teid ilma valiku vabadusest

Teil on jätkuvalt vabadus lahkuda templist…

Neid aluseid, mida õpite tundma, on piisav vaid selleks, et viia rahvaid ekskursioonile templisse…, kuid ei ole piisav selleks, et saada õpetajaks ja võtta endale õpilasi…

Kõigest, mida selleks tarvis, räägime selles sõnumis…

Igaüks olete värvimas oma õppimisi isiklike toonidesse…

Kui jäätegi templisse kauemaks, sellest kergemaks ei lähe…

Seda vaid seni, kuni pole saavutanud tõelist meisterlikkust…

Üksnes siis saadud teadmises aitavad leida ülejäänuid tarkuse kristalli osi… ja teie õppetöö lööb särama ja hakkab näitama valgust paljudele…

Seega, kallis vaimsus…, olen valmis vastama sinu küsimustele, kuna see on osa sinu õppimisest…

Esmalt laseme kõlada küsimustel, et tuua esile sinu vajadust saada neile vastust…

Seega, küsimus…

Kallis Vaim…, mulle meeldib see, millega olen tegelemas…

Kuid sellegipoolest mul on palju probleeme tööga…

Olen psühholoog…, seega minu töö on seotud inimestega…, ja ma väsin sellest tööst… – olen kui tühjaks pigistatud sidrun…

Tööst vaba päev on radikaalselt erinemas tööpäevast…

Kuigi minu töötasu on suht kõrge…, kuid raha ei paku mulle rahuldust, kuna väsin äärmiselt…

Mõned päevad juhtuvad ka kergemad…

Samas tunnetan, et mul on tarvis liikuda edasi…, arendada oma meetodeid, et mitte jääda pidama saavutatule…

Kuid ka seminaride jaoks on tarvis palju jõudu…, ka need on väsitavad… – kuigi mulle meeldib viia läbi seminare…

Samas seminaridele tulevad inimesed, kes on käinud minu vastuvõtul…, seetõttu kaldun teemast kõrvale…

Kuigi neid ei ole palju, kuid ometi on mõjutamas seminaride läbiviimist…

On suletud ring…

Ja viimasena… mul on teada inimene, keda on käinud kuulamas 650 tuhat inimest…

Ka mina tahaks, et minu meetodist saaks teada mitte vähem…

Kuigi mulle näib siiski, et inimeste silmis mina ei ole nii väärikana…

Palju räägitakse, et õpetame üksnes seda, mida on inimestel niigi teada…, et meie, psühhoterapeudid, oleme ühed petturid…

Selline kujund inimeste silmis hoiab mind tagasi…

Tegelikult mulle pidevalt näib, et kuigi teen asju, mida teised psühholoogid ei tee… kuid siiski, ma ei vääri tasu mingi bla-bla-bla pärast…

Kõik on sedavõrd tõenäonne, et mul on isegi häbi mõelda, et sain ütelda inimesele asju nii, nagu see on…

See on üks põhjustest, miks väsin vastuvõttudest…

Ja üldse… – kuidas saaksin liikuda edasi…

Mulle oleks vaja mingit uut nägemust kõige kohta…

Tänan sind, kallis vaim…

Sinu arvates sa väsid oma tehtava töö pärast… – kuid selles sa eksid…

Väsimuse tunnetus on kutsumas sinus süütundeid, mis omakord on kutsumas esile nõrkust…, depressiooni…, apaatiat ja haiguste vastuvõtlikkust…

Kogu sinu jõuetus on tulenemas mõistmise puudulikkusest…

Soov olla hea inimene… – see on sinu seesmuses oleva halva inimese töö, kes on imemas sinult elulist jõudu…

Sinu soov teha üksnes head, on püüd polaarsuse ühe pooluse poole…

Kui oled püüdlemas ühe pooluse poole, siis kisud oma seesmist pendlit ühes suunas…, mida enam püüd headuse poole, seda enam on tagasijõud…, kuni pendel lendab kindlapeale vastassuunas…

Tasakaalu otsinguis oled eemaldumas erinevatest paradigmadest, millised on määramas, mis on hea, ja mis on halb…

Tasakaal on laskumine hindamisvabasse teadvusse…

Kui pead midagi heaks või halvaks, siis see on üksnes selle hindamine, mis ei ole sõltuv sellest, mida selle kohta mõtled…

Loomise meistrid mõistavad tõelist olemust kõiges, kuna näevad ilmaloovust selgel pilgul…, nemad on võtmas kõiki terviku osi kui tervikut…

Olgu see hea või halb, kuid see ei kao kusagile, kuidas ka ei mõtleks sellest…

Püüdes olla hea, sa ei suuda end tasakaalustada…

Vaatamata sellele, et sulle meeldib teha tööd inimestega…, kuid see siiski… sinu jaoks on sundoleku seisund…

Sulle näib, et oled kohustatud… ja et see on ainus tee…, teisi variante ei ole… – seetõttu teed seda, mis meeldib…, kuid ei meeldi seetõttu, et sunnid end seda tegema…

Sulle näib, et teisi valikuid sul ei ole…

Kuid see ei ole nii…

Seega…, töö, mida teed, võtab sinult jõu…, teeb sind teatud määral oma seisundi orjaks…

Sulle näib, et pead kandma päikese energiat…, Looja energiat…, orja energiat…

Vabane sundimistest… – siis töö muutub kergeks ja täis rõõmu…, kaob väsimus…, nüridus…, asja mõtetus ja selle lootusetus…

Üksnes siis mõistad, kuivõrd palju energiat raiskasid enese sundimisele…

Sundimine on pendli üks pool…, samas selle teine pool on… mittemidagi tegemine…

Pendel on liikumas…, seetõttu vajud apaatiasse ja oma seesmisse frustratsiooni…

Oled liikumas ebaühtlaselt…, jälgimata oma olekut… oled liikumas hüpetega, millele rakendad liiast oma jõu…, seejärel puhkad…, seejärel taas hüpe…, ja taas puhkus…

Selline on pendli töö…

See on tasakaalu puudumine…, vabaduse puudumine… – vajaduse sildi riputamine, et on vaja… teha seda, mida meeldib…

Kokkuvõttes… väsimus võib tulla pealesunnitud tööst…, tegevusetusest…

See kõik on enda süüdistuse ja haletsuse vastiku supi osana…

Inimene, kes räägib jõu puudusest, on enese haletsuse ohver…, mille tulemusena tulebki väsimus…

See on tammumine Tõesuse Templi lävel…, kus tahtmine on olemas…, ja samas… ei ole…

See on ka hirmust selle ees…, kui palju tarvis muuta end…, kui palju tarvis teha tööd enda kallal… – kuid samas… tahaks saavutada tõelisi edusamme…

Selleni on juhtimas su enda süda…

Sa kuuled kutset…, kuid sind on hirmutamas raskused…

See tuleneb üksnes sellest, et sa ei ole veel valmis raskusteks…

Ekskursioonide aegu mööda templit nägid tõelisi maage, kes oma mõttejõul suutsid muuta mateeriat…

Kuid selline võime on saavutatav läbi hoolika õppimise…, mille tulemusi nägid ekskursioonide aegu…

See meelitas sind ja tõmbas ligi mitte üksnes oma võimalustega…, vaid ka võlu kergusega taoliste ressursside ulatuses…

Oled kuulnud, et teadvus on loomas reaalsust…, suudab muuta mateeriat…

Kuid, enamuselt see on kui kuuldused…

Paljud hakkavad keskenduma vaimsusele, et jõuda neis küsimustes selgusele…

Kõik jutud, et teadvus on muutmas reaalsust… – on kui reklaam muretule elule…

Paljudele nii see ka on…

Paljud vaimustuvad sellest seetõttu, et hakkavad uskuma imedesse ja on imetlemas sõnademängu… – kuivõrd kergelt see on käimas… – piisab üksnes alustada…

Kuid kurb on vaadata seda, kuidas puutudes kokku esimeste raskustega, jäädakse seisma, kuna see ei olnud see, mida nähti reklaamis…

Siin tarvis teha tööd… esmalt hirmudega enda seesmuses…

Kas tõesti sellepärast sai tuldud siia…?

Nii mõnigi peatub teatud tasandil… – temale piisas ekskursioonist…

Sellisele inimesele piisab tutvuda alustega, et liikuda teadvustatult edasi oma teed…

Ta puutub kokku õnnega…, ja kuigi kaotabki, siis leiab selle mujalt…

Kuigi ta elab huvitavat elu, kuid temast ei saa energiate meistrit, ega loomise meistrit… – ühest ekskursioonist temale selleks ei piisa…

Selleks tarvis tõsist õppimist…, ja oma Tõe Templis…

Teil sellised võimalused on olemas…, ja see on teie karma tulemus… – tohutu töö tulemus, juba eelmistest eludest, kus ületasite palju raskusi, milliseid tänapäeval ei ole võimalik isegi ette kujutada…

Kuid, kas nüüd jääte poolel teel seisma ja lasete käed rippu…?

Õppimine oma Tõesuse Templis algas mitte praegu…, mitte selles kehastuses… – olete õppimas juba ammu…, kuid… olete unustanud õpitu…

Ja nüüd olete seismas lävel…, mitte selleks, et otsustada… – kas alustada otsast peale, et paremini mõista ennast…, ja mõista, milleks on seekordne kehastus… – kas puhkamiseks õppimistest…, või… õppimise jätkamiseks…

Keegi ei mõista teid hukka, kui otsustate puhata õppimisest… – mis jääb siiski üksnes valikute illusiooniks…

Kui olete valinud puhkuse õppimistest…, järelikult tunnete seesmiselt puhkuse vajadust…

Kui jätkate õppimisega… – järelikult teis on veel ressursse…, ja võite liikuda edasi…

Kui teil on seesmisi ressursse, siis te ei vali kunagi puhkust… – kuna see on üksnes valikute illusioon…

Ei ole tarvis murda pead keerulise valiku pärast… – te üksnes raiskate sellega  oma energiat, toites süü- ja kahjutunnet enda vastu…

Teie ees on lihtne valik, mida on võimalik teha loomulikul viisil… – seetõttu lõpetage sellele mõtlemast…

Üksnes elage…

Kui ees on ootamas raske valik…, siis esmalt jätke see sinnapaika…, ning võtke aega kuulatada oma vaimsuse soovitusi…

Selleks piisaks laskuda mõneks hetkeks enda seesmisesse vaikusesse…

Nii ehk mõistad oma seesmiste protsesside olemust…

Kuhu on jäänud arutlused  töö maksumusest…?

Kas on need jätkuvalt olulised…?

Sinu ülesandeks on astuda mööda elu kergelt ja meeldivalt…

Olgu sinu teened teistele meeldivaks sinu enda jaoks…

Kas tõemeeli arvad, et kui kellegil on tarvis teha läbi õpingud sinu juures…, ja kui nõuad selle eest kõrget hinda, siis sellega rikud midagi ilmaruumis…?

Kas arvad, et ilmaruum jääb seetõttu mõtlema… – mida sinuga ette võtta…?

Sa ei näe ühesust ilmaruumiga, ega näe seda oma olemusega…

Võid määrata mistahes hinda, mis sobib sinule endale…

Neile, kellel tarvis pääseda sinu juurde, avanevad finantsilised võimalused…  – kõik on töötamas selliselt…

Kui sinu juurde tuleb vähe inimesi…, seda vaid seetõttu, et sinul ei ole neile midagi pakkuda…

Peamiseks ülesandeks on pidev iseseisev õppimine, areng…, oma teadvuse pidev avardamine…

Paljud teadmised on saadud teistelt inimestelt, kuna vajaliku informatsiooni esitamise tase sobis sinule, ning… otse sinule vajalikku informatsiooni andis teine inimene, sinule sobival resonantsagedusel…

Sinul on olemas uued teadmised, millised avavad sinus uusi sagedusi…, ning inimesed, kes on sinuga ühel resonantsel sagedusel, saavad informatsiooni sinu käest, aga mitte selle käest, kellelt oled saanud ise…

Teistel inimestel on vaja saada seda üksnes sinu esitluses, et saaksid jätkata oma teed…

Seetõttu inimestel, kellel vaja pääseda sinu juurde, pääsevad sinu juurde, olgu hind mistahes milline…

Ilmaruum on ise jagamas ressursse…

Kui kellegile sinu valitud hind näib liiast kõrgena, või tühisena… – siis neil ei ole vaja pääseda sinu juurde…

Kõik sellised mõtisklused on üksnes enda seesmiste teadmiste seadmine loogilisteks kujunditeks…

Tema üksnes tunnetab, et sinu juurde ei ole tarvis pääseda, kuna on veel vara… – sinult saadud teadmised ei aita temal edasi liikuda…, pigem heidavad tagasi… – seda ta teab alateadvuse tasandil…

Kõik muu jääb vaid mõistuse õigustusteks, tuginedes enese seesmisele analüüsile… – liiast kallis…, liiast odav…, liiast targutuslik…, liiast lihtsameelne…

Kas mõistad…?

Sind kuulevad 650 000 inimest üksnes siis, kui oled seesmiselt teinud töö 650 000 inimese vääriliselt…

Kuid see ei pea olema eesmärk… – kas mõistad seda…?

Mõneti hulk ei ole kvaliteedi määraja

Ehk… sellise inimhulga sagedus on sinu jaoks juba kogetud sagedus…

Kuid sina ehk oled valmis pakkuma hulga kõrgemat sagedust…, ja sellele tasemele peab pääsema märksa väiksem hulk inimesi…, kuna ülejäänud ei ole veel valmis sinu meetodi vastuvõtuks… – neil tarvis veel tõsta enda sagedust…

Mõtle eesmärgile… – kas sinule on oluline viia oma meetod maksimaalsele hulgale inimestest…, või töötada jätkuvalt oma ilmaruumiliku sageduse harmoniseerimisega…?

Tänavu on aegamööda ärkamas kogu ilm…, ehk peatselt läheb tarvis just sinu sagedusi…

Kui arvad, et oled kõik selgeks õppinud, ega püüdle pideva enesearengu suunas… – siis mingil hetkel ilm vajab sinu kõrgemat sagedust…, kuid sinul… ei ole seda pakkuda…

Kas mõistad…?

Teie olete inimkonna eesotsas, mis on liikumas edasi…

Tõesuse Templi lävele on kogunenud hulk meistreid, kes on vaevlemas küsimusest… – kas on valmis edasi õppima…, või on veel vara…?

Paljud on veel kahtlemas kõiges toimuvas…, seetõttu kuulevad oma mõistuse ettekäändeid…, et see kõik on üksnes teadvuse mängud…

Kogu ilm on juba kuulutamas valjul häälel, et kõik on just nii, kuidas te ei olnud suutelised isegi unistama…

Kuid te ei taha isegi märgata neid hääli…, ja väidate, et see kõik on üksnes kokkulangevused, juhuslikkused, fantaasiad, trikid ja palju muud, millele ei leidu selgitusi…

Mida on teil veel vaja, et hakata kuulma oma seesmist teadmist…?

Kas ootate taevaste valla paiskumist, et veenduda inglite olemasolus, kes on laskumas teie juurde…?

Või ootate valitsuse avaldust, kuidas on asjade seis…?

Ehk ootate lendavaid taldrikuid, kus saate suruda galaktilise föderatsiooni juhtide kätt…?

Või siiski olete ootamas apokalüpsise algust…?

Kas teile piisaks, et ilmas juhtuks midagi šokeerivat…, kas teil läheb sellest ehk kergemaks…?

Mida ootate selleks, et kuulda teadmisi enda seesmuses…?

Kuni te ei vasta neile küsimustele… – seni jäävad kahtlused teis alles…

Kahtlusi ületada ei ole võimalik… – üksnes üle astuda ja jätta need seljataha…

Võib üksnes astuda edasi, teades, kuidas on asjadega väljaspool teie vastuvõtu reaalsust…, hakates tunnetama ja mõtlema paljumõõtmeliselt…, jäädes otseühendusse enda tõesusega…, enda paljumõõtmelisusega…

Mida see peaks tähendama…?

See on olla koos enda seesmise tõega…

Kõik tõestused sellest on teie endi seesmuses…

Kui teile sellest ei piisa… – järelikult… ei ole veel aeg järgneda seesmisele kutsele…

Šanni

Üheksanda illusiooni nõrga koha parandamiseks oli kujunenud kümnes illusioon…

teadmatus

Ühe illusiooni kattumine uue illusiooniga muutis Elu mõistmise üha keerulisemaks ja keerulisemaks…

Inimesed hakkasid esitama üha enam küsimusi, millistele vastuseid ei olnud kelleltki saada…

Kui see on tõde…, siis milleks seda…?

Kui teine on tõde…, siis milleks teist…?

Mõne aja möödudes jäid nii õpetajate kui filosoofide käed rippu…

Me ei tea… – väitsid nemad… – me isegi ei tea, kas on võimalik seda teada…

Nii kujunes teadmatuse mõiste…

See mõiste oli kohane paljudele asjadele ja levis kiiresti kõikjale, ning muutus lõplikuks vastuseks… – me üksnes ei tea…

Inimeste poolt loodud instituutides leiti selles mitte üksnes lohutust…, vaid isegi teatud määral jõudu…

Me ei tea muutus isegi – me ei ole kohustatud seda teadma…, ja edasi – teil ei ole tarvis seda teada…, kuni lõpuks… – see, mida te ei tea, see ei saa teha teile kahju…

See võimaldas nii religioonidel, kui ka valitsustel rääkida seda, mida peeti vajalikuks ja käituda nii, kuidas arvati… – vastutamata millegi eest…

Me ei ole kohustatud seda teadma… – muutus tõemeeli religioosseks doktriiniks, mis väitis, et Ilmaruumis on olemas mõningad saladused, milliseid Jumal ei taha avaldada

Isegi küsimisi nende kohta peeti jumalateotuseks

Selline doktriin levis kiiresti nii poliitikale, kui ka valitsuste tegevustele…

Selle kõige tulemusena teie ajaloos olid ajad, kus teatud küsimused, mis olid esitatud teatud viisil ja teatud ajal, jätsid palju inimesi peata… – sõna otseses mõttes…

Keeld sellistele küsimustele tõstatas teadmatused teatud kõrgusele…

Küsimustest hoidumist peeti isegi tarkuse tunnuseks ja heaks maneeriks… – käitumise normiks…, ehk… oodatud käitumiseks…

Kuigi tänavu karistus kohatute küsimuste pärast ei näi enam nii karmina olevat, kui kunagistel aegadel… – kuid planeedil on mõningaid kohti, kus vähe mis on muutunud…

Mõningates totalitaarsetes režiimides isegi tänasel päeval ja ajal on nõutud, et kõik hääled oleksid ühised…, et vaikiksid teisiti mõtlejate hääled…. – kasutades selle täide viimiseks kõige rämedamaid meetmeid…

Sellist barbarlikku käitumist on õigustatud vajadusega kindlustada kord

Rahvusvahelisi proteste võetakse vastu ärritunud turtsatustega…, repressiivsed valitsused kuulutavad, et see on nende sisemine asi

Kuid Mina ütlen teile… – armastuse olemus on… Vabadus

Kestahes ka ei räägiks, et armastab teid ja tunnustab teie huvisid… kuid ta peab esmalt garanteerima teile vabadust…

Ja nii see on…

Teil ei ole vajadust otsida sügavamat ja erilisemat mõistmist…

Olen varemgi rääkinud ja räägin nüüd taas… – inimkogemise aluseks on kaks energiat… – armastus ja hirm…

Armastus garanteerib vabadust… – tema ei jäta ruumi hirmule…

Armastus on avamas…, aga hirm on sulgemas…

Armastus soodustab täielikku avanemist…, hirm karistab selle eest…

See on mõõdupuuks neile, kes on armastamas teid…, ja neile, kes on kartmas teid…

Usaldage mitte seda, mida inimesed räägivad…, vaid seda, mida on tegemas…

Armastus kutsub teid alati purustama teadmatuse ahelaid… – esitama mistahes küsimusi…, otsima mistahes vastuseid…, ütlema mistahes sõnu…, jagama mistahes mõtteid…, toetama mistahes süsteemi…, elama kooskõlas oma tõega…

Armastus kutsub alati elama kooskõlas oma enda tõega…

Üksnes nii saate teada, mis on armastus…

Kuna Mina armastan teid, siis tulin ütlema teile, et teadmatus on illusioon

Te olete ise teadlikud, kes te olete… – te olete armastuse olemused

Teil ei ole tarvis midagi õppida…, üksnes tarvis meenutada…

Teile ehk räägitakse, et te ei saa teada Jumalat…, et isegi küsimused Minu kohta on kuritegu Minu vastu…

See kõik on vale…, ükski neist väidetest pole tõde…

Teile räägitakse, mida Minul on teilt vaja…, ja kui te ei anna seda Minule, te ei saa pääseda Koju…, ühesusse Minuga…

Seda ei saa olla…

Ükski neist väidetest ei saa olla tõde…

Teile räägitakse, et olete eraldatud Minust…, olete eraldatud teine teisest…

See ei ole nii… ühtki neist väidetest ei saa olla…

Teile räägitakse, et on olemas puudulikkus… – seega, peate võitlema vajaliku eest…, sealhulgas ka Minu eest…

Seda ei saa olla…

Ükski neist väidetest ei saa olla tõde…

Teile räägitakse, et kui võitluse aegu te ei toimi nii, kui määran Mina, teid saab karistatud ja saadetud igavestesse piinadesse…

Seda pole olemas ja ükski neist väidetes ei saa olla tõde…

Teile on räägitud, et Minu armastus teie vastu saab olla vaid teatud tingimustel…, ja kui võitluses elu nimel täidate neid tingimusi, siis teist saavad parimad…

Seda ei ole olemas…

Ükski neist väidetest ei saa olla tõsi…

Lõpuks… – teile on väidetud, et te isegi ei ole teadlikud, et need jutud on valed…,  ja seda te ei saa kunagi teada, kuna teie teadvus ei küündi nende mõistmiseni…

Ka see on vale…

Ükski neist väidetest ei ole tõde…

Nüüd räägiks teile tõest…

  1. Jumal ei vaja midagi…
  2. Jumal ei saa põruda, nagu ei saa põruda teiegi…
  3. Miski ei ole millestki eraldatud…
  4. Kõike on küllaldaselt…
  5. Ei ole midagi, mida oleks tarvis teil teha…
  6. Teid ei mõisteta kunagi hukka…
  7. Teie üle ei mõisteta kunagi kohut….
  8. Armastus ei tea tingimustest midagi…
  9. Miski ei saa olla endast parem…
  10. Sellest kõigest olete teadlikud…

 Kaheksanda illusiooni nõrga koha parandamiseks oli kujunenud üheksas illusioon…

eelistused

Inimesed jõudsid järeldusele, et kui on olemas määratlus…, siis selleks, et saada rahuldust ja luua sellist elu, millist tahetakse, isegi peale surma, on tarvis teada tingimusi…

Selline järeldus oli vältimatu…

Kuid samas…, kes olid teadlikud tingimustest, oskasid paremini alustada, kui need, kes ei olnud teadlikud neist…

Inimkonnal ei olnud raskusi tuua eelmisest lausest esile sõna alustada…

Selliselt kujunes kujutlus eelisolekust…

Eelisolek leidis palju rakendusvõimalusi…

Esimene neist oli põhjendamatute tegevuste õigustus, milline garanteeriks, et kõike oleks küllaldaselt… – isegi Jumala armastust…

Tingimuste teadmine andis inimesele õigust ignoreerida ülejäänuid…, või püüda pöörata neid endi kasuks…, või siis… välistada neid, kes ei olnud teadlikud tingimustest…, või… ei olnud nõus nendega…

Seega… peamiseks tegevuseks pidi saama püüd teada saada Elu tingimusi…

Elu tingimuste teada saamine sai nimeks… – Teadus…

Surmajärgsete tingimuste teada saamine sai nime… – Teadvus

Kui inimene sai teadlikuks ja mõistis asju, siis nende kohta räägiti, et nemad valdavat õiget teadvust…, et nemad on teadlikud…

Kõrget teadlikkust hakati pidama tõsiseks uuringute tulemuseks…, mida peeti teoloogiaks (theo + logy)…, ehk… – Jumala loogikaks

Peale pikkade uuringute jõuti järelduseni, et on olemas teatud olukorrad, milliste juures tingimused saavad täidetud…, ja on olemas teatud olukorrad, kus see ei ole võimalik…

Peale selle on olemas teatud olukorrad, kuis inimestel tuleks andeks paluda, kui ta ei täitnud määratuid tingimusi…

Neid olukordi hakati nimetama tingimusteks

Eraldumisele lisandus tingimuste olemasolu

Kui teil on piisavalt ajusid, siis võite hea kraadi saamiseks teha seda, mida peate vajalikuks…, ehk tõusta oma inimklassi tippu ja leida suurepärast tööd

Selle nimeks on edu saavutamine

Kui teil on piisavalt finantse, siis võite muretseda endale suurepärase elamise ja olla kindla varju all…

Kui on piisavalt aega, saate lubada endale korralikku puhkust, et puhata välja…, olla värskena…

Kui on piisavalt võimu, siis olete võimelised määrama oma saatust ja lubama endale vabadust…

Kui teil on piisavalt usku, võite leida Jumalat, ja läbi tema leida endale päästmise…

Selliselt olete kujundanud oma ilma…

Kui kellegil on õige materjal, siis tema võib teha õigeid asju…, mis aitab temal olla see, kelleks on tahtnud alati olla…

Raskus seisneb üksnes selles, et inimesed ei ole võimelised tegema kergusega kõike, mida tarvis teha, kuna neil ei ole kõike seda, mida, teie sõnade kohaselt, peaksid omama…

Omamata korralikku aju, ja enamgi veel, kui ei kuulu vastavasse inimklassi…, siis nemad ei ole suutelised saama korralikku tööd…

Isegi, omades finantse, kuid nahavärv ei ole vastav… siis nemad ei ole suutelised muretsema endale isegi korralikku elamist…

Olles kindlas usus, kuid ei ole kindlaid usulisi veendumusi… siis nemad ei ole võimelised leidma Jumalat…

Vajaliku materjali olemasolu ei garanteeri kõikide soovide täitumist…

***

Arvati, et mida enam inimene on teadlik tingimustest (või arvab teadvat), seda suurimad eelistused on temal…

Olen maininud, et eelistus andis inimestele võimu…, ehk võimaldas võtta endile õigusi teha kõike, mida arvati vajalikuks…, et sellega garanteerida endale enamat Elu ja enam Jumalat… – seda, mida nende arvates oli neil puudu olevat…

Kuna oli puudulikkus, siis olite sunnitud tegema seda, mida olite tegemas…

Te ise veensite endid selles…

Kogu inimkond on kordamas seda mantrana…

Kuna arvate, et teid on enam kui üks… – siis seetõttu on kõikjal puudulikkus… – toidu puudus…, armastuse puudus…, Jumala puudus… – seega… kõige eest tuleb võidelda…

Kui olete võitlemas…, siis teil peaks olema ka mingi viis määrata võitja…

Selleks peab olema üleolek… – oli teie vastus…

Võidab see, kes on teistest üle…

Üleoleku aluseks on mõningad tingimused…

Paljud inimesed püüdsid saada garantiid oma võidule…, millega avardasid omavoliliselt tingimusi…

Nii nemad lõid võimaluse kuulutada endid võitjaks veel enne võistlust…

Nii sai kuulutada, et mehed on naistest kõrgemal…

Kas see ei ole iseenesest tõenäonne… – küsisid mõnedki mõtlejad (küsijaks olid enamuses mehed)…

Samal viisil oli kuulutatud valge rassi eelistus…

Hiljem ameeriklaste poolt…, ja muidugi – kristlaste poolt… – olgu need venelased, juudid, või naised…

Kas võis see olla tõena…?

Muidugi võis… – kõik olenes üksnes sellest, kelle poolt oli loodud süsteem…

Alguste alguses kõrgemateks olevusteks ei olnud mehed… kui veider ka polnud, mehed olid sellega päri, kuna elu olid loomas siiski naised…

Kas elu ei ole siis see, mida januneb igaüks kõige enam…?

See oli matriarhaadi aeg, kus eelistus oli naiste poolel…

Seega… üksnes valge rass ei saanud olla esmaseks rassiks maapeal…, seetõttu ei saanud olla ka kõrgemaks…

Kui nii võtta…, siis selleks ta ei ole ka tänapäeval…, selleks ei ole ka mehed…, või juudid…, või kristlased…, või moslemid, budistid, hindud… – isegi mitte demokraadid, vabariiklased, konservatiivid, või kommunistid… – või kestahes veel…

Selline on tõde, mis teeks teid kõiki vabaks…

See on, tõde, millist te ei ole seni võimelised välja ütlema üksnes seetõttu, et see teeks vabaks igat ühte teist…

Sellist mõistet, kui eelistus, ei ole olemas… – see on teiepoolne väljamõeldis

Mida pidada parimaks… – olete määramas teie ise, lähtudes oma eelistustest…, oma soovidest…, oma kujutlustest (mis tegelikkuses on suurteks piiranguteks)…

Kuulutate midagi parimaks, tuginedes üksnes oma vastuvõtule…, oma eesmärkidele ja isiklikele programmidele…

Kuid mõnedki teie seast kuulutavad seda Minu programmiks…

Just teie olete ütlemas, et Jumal on nimetanud vaid üht rahvast valitud rahvaks…, vaid üht usku Tõeliseks usuks…, ehk on määranud isegi teed, mis oleks ainsaks pääsemise teeks…

Kõik see viib teid esimese illusiooni juurde – vajadusele

Olete kujutelnud, et Jumalal on vajadused ja Jumalal on programm…

See oli teie esimeseks eksimuseks, mis viis teid selleni, millest võib saada viimaseks…

Seetõttu ütlen teile… – teie kujutelm eelistusest võib muutuda teie viimaseks eksimiseks…

Inimesed, arvates, et neil on eelis looduse ees, püüavad allutada seda endale…

Seejuures inimene on lammutamas keskkonda, mis oli loodud tema enda ja tema Paradiisi kaitseks…

Arvates, et neil on eelis teine teise ees, püüavad allutada enda taolisi…

Kusjuures inimene on lammutamas peret, mille määratluseks oli võtta teda embustesse, andes sellega temale armastust…

Inimsugu oma usu pärast illusioonidesse on raskendamas Elu vastuvõttu sellisena, millisena see on…

Kasutades illusiooni mitte otstarbe kohaselt, muutsite selle, mis peaks olema kauniks unistuseks, elavaks košmaariks…

Kuid teil on võimalus muuta seda kõike kasvõi koheselt…

Üksnes püüdke näha illusioonides seda, milleks nemad tegelikult on… kujundatuna kindlateks eesmärkideks… reaalijatena

Lõpetage juhendumast neist oma elus… – neis ei ole midagi reaalset…

Samas… – lõpetage püüjuga rakendada ellu üheksandat illusiooni…

Püüdke mõista, et eelistuslikkus ei ole reaalne…

Kui oleme üksnes Üks, siis eelistus ei ole võimalik, sellele ei ole kohta…

Miski ei saa olla endale endast paremat…

Kõik on vaid Üks…, midagi muud ei ole olemas…

Me kõik oleme üks… – parimat loosungit ei saa olla…

See on täpseim Lõppreaalsuse kirjeldus…

Kui hakkate seda mõistma – hakkate elu vastu võtma teisiti… – suhtlema teine teisega teisiti…

Hakkate teisiti nägema kõikide asjade seondusi…

Hakkate seondusi nägema kõrgemal tasemel…

Teie teadvustus hakkab avarduma…, teie läbinägelikus kasvab… – hakkate vaatama otse asja seesmusesse…

Teie kasvanud võime süüvida ellu, aitab näha illusioonidest kaugemale… – aitab taas teadvustada oma tõelist reaalsust…

Tänu sellele protsessile teil meenub, kelleks olete tegelikkuses

Üleminek teadmatusest taasteadmisele, võib kulgeda ülimalt aeglaselt…, imepisikeste sammudega…

Väikesed sammud võivad kindlustada paremat edasiliikumist…

Seda tuleb meeles pidada…

Üheks neist väikestest sammudest oleks… teha lõpp paremaga

Kujutlus üleolekust on inimkonna üks ahvatlevamatest kujutlustest…

See võib muuta südame kalgiks…, teha kuuma külmaks…, jah muuta ei’ks – seda kõike vaid ühe hetkega…

Meie teekond ei ole parim teekond…, vaid teine teekond…

Selline lause võib teha lõpu lahkhelidele teie religioonide vahel…, ahendada lõhed poliitiliste parteide vahel…, lõpetada tülidega teie rahvaste vahel…

Ehk piisaks ühest sõnast, et teha lõpp kõigele senisele… – NAMASTE… – Jumal minus tunnustab Jumalat sinus…

See oleks lihtne…, see oleks kaunis… see oleks tõemeeli imeline…

Kui inimene on ohjatud illusioonidest, siis temal on sedavõrd raske näha Jumalat kõigis ja kõikjal…

Iga inimene peaks teadvustama illusioone…, teadvustama, et need on illusioonid…

Kui see ei ole illusioon, vaid reaalsus…, miks, kujutledes end sedavõrd kõrgete olevustena, saab käituda niivõrd madalalt…?

Kuidas saab, pidades end parimaks, toimuda kõige halvemal viisil…?

On selge, et ka üheksandal illusioonil on nõrku kohti…

Kuid see peaks avama inimestel silmi sellele, et üleolemine on võlts kujutlus…

Kuid samas inimesed tunnevad seesmiselt, et nemad ei saa loobuda ühestki illusioonist… – siis nende elust kaoks midagi olulist…

Ja neil oleks selles õigus…

Ometi teevad taas möödalaskmise… – selle asemel, et näha illusioonis illusiooni, ning võtta seda kasutusele tema otstarbe kohaselt…, püüavad hoopis tugevdada nõrka kohta…

Et tugevdada üheksandat illusiooni, tuli arendada kümnendat illusiooni…