Feeds:
Posts
Comments

Archive for March, 2017

– Oi, mu jumal…, kui pime…

Tõemeeli, nagu räägitakse, et teise hing on pimedus…

Kuid mis võõras ta on, kui ma ise elan selles…

Oi-oi, siin võib jalad murda… – olen millessegi kinni jäänud…

– Ettevaatust…, võid mulle otsa komistada…

Seiske paigal… – siin on kõik eelarvamustega läbi põimunud…

Ma ulatan käe…

– Kes sa oled…?

Mu nimi on Ego…, olen kohalik…

Aga teie…?

– Ma olen Isiksus…, ka kohalik…, selle keha isiksus…

Kas ka teile tuli kutse tulla siia…?

– Jah, tuli…, ega ma muidu tuleks esile…

Olen mõõdukas Ego, positiivne…

Ulatage käsi…

– Tänan…

Kas teate, kuhu minna…?

– Siin on ainus tee… – enda juurde…, eksida ei saa…

Pime on vaid…, prahti on siin kõiksugust…, aga muidu aina otse ja otse…

Kae…, seal on tuluke paistmas…

– Oeh…, jalge all midagi raksub…

– Ärge kartke…, need on allasurutud soovid…, need on närtsinud ja kuivanud…

Olemegi kohal…

Tervitame teid kõiki…

– Tere, kallid… – astuge tulele lähemale, et saaksite teisi näha ja endid näidata…

Lubage end esitada… – olen Olemus…, kes on teid kõiki siia kutsunud…

Kui lubate, siis võtaksin siin olemise juhi au enda peale…, kas on keegi vastu…?

– Kõik poolt…

Kui oleme kokku kutsutud, siis on ka põhjust selleks…

– Õige, loogiline…

Ehk alustuseks teeksime korraliku tutvustuse… – kes oleks esimesena…?

– Ehk alustaks mina…

Ma olen Ego…, ja ma kuulun Inimolevusele…

Minu ülesandeks on toetada adekvaatset enesehinnangut, stimuleerida arengut ja uusi saavutusi…

Ka solvumised on minu päralt…, juhtub, et solvume…, patuga pooleks…

Püüame…, õpime pisitasa…, andestame, laseme vabaks…

– Mina olen Isiksus… esindan kasvatuse kooslust…, ühiskonna seadlust ja inimolevuse isiklikku kogemist…

Tegelikult mina olengi inimese Mina…

– Väga meeldiv sõbrad…, ja mina olen inimolevuse Vaimsus…, Ilma emotsionaalne vastuvõtt, tunnetused ja tunded – selline on minu määratlus…

– Suurepärane…, ja mina olen inimolevuse Olemus…, valdan elulise stsenaariumi teadmisi ja õppetunde, millised on valitud selleks eluks…

– Kuidas juhtus nii, et oleme kõik kuulumas antud inimolevusele, kuid omavahel pea ei ole kohtunud…?

– Oleme küll… – üksnes aju ei ole seda talletanud, kuna sellist ülesannet temale esitatud ei ole…

– Kes peaks seda esitama temale…?

– Teadvus ja Alateadvus…

Muide… praegu oleme alateadvuse valdustes…, ja on aeg, kus inimolevus on magamas…, ehk mõneks ajaks välja lülitatud… – just see tegi võimalikuks meie kohtumise…, kuid tema teadvusse meil ei ole pääsu…

– Siin on kuidagi veider… – ukerda siin mööda mingit rägastikku…

Kas alateadvus peabki olema selline… – pime ja läbipääsmatu…?

– Muidugi mitte…, inimolevus ei ole seni alateadvuse poole pöördunud… – temalegi see on üks pimemaa…

Ta on elamas Isiksuse ja Teadvuse tasandil…, ülejäänud enda osadega ta ei ole veel tuttav, ehk isegi – võõras…

– Vau…, vaata aga… – iseendaga ei ole tuttav…, vaata sa…

Kuid… mis imeline valgus on valgustamas meie sõbralikku kampa…

– See on jumalik Säde…, ja see on süttimas igas inimolevuses… – kuid kahjuks kõigis see ei ole nähtav…

– Austatud Olevus…, kas on võimalik teada meie kogunemise põhjust…?

– Muidugi, sõbrad…

Eesmärk on lihtne ja heasoovlik…

Tahan teile teatada, et antud inimolevusel, tema elu stsenaariumi kohaselt, on aeg jõuda oma terviklikkuseni… – milles on meie kohus aidata teda…

– Oo jaa…, oleme rõõmuga valmis…

Kuid selgita palun meile, mis on – jõuda terviklikkuseni?

– Hea küsimus… – ma selgitan…

Vaimsused tulevad maapeale, et elu protsessi käigus täiustuda…, saada uusi kogemisi…, tõsta vibratsioone…

Surematud vaimsused saavad kehad, mida kasutavad kogu antud elu jooksul…

Kehastuse aegu nende mälestus eelmistest eludest ja jumalikust päritolust blokeerub…

Muidu ei oleks stiimulit arenguks ja täiustumiseks…

Kas on arusaadav…?

– Väga hästi…

– Seega… – kui laps sünnib, siis esimesena temasse teadvustub Vaimsus…, ehk – Looja paigutab temasse Jumalikku Sädet…

– Oo, ma olen siis esimesena tulnud… – väga meeldiv…

– Ja muidugi…, siis hakkab tööle Alateadvus, milles on tallel kogu tema möödaniku paljude sajandite kogemiste arhiiv…

Laps elab esmalt instinktidel…

Side ilmaruumiga teostub läbi alateadvuse avaruse…

Alles seejärel hakkab aegamööda temas kujunema Teadvus…, ja mis on enamuselt tegevuses päevasel ajal, inimese ärkveloleku ajal…

– Aga mina…, mis minu kohta ütled…?

– Vaata nüüd, Ego…, ise räägid, et oled mõõdukas…

Olgu…, ära solvu…

Ego tuleb hiljem, kui teadvus on välja kujunenud… – kui laps hakkab teadvustama enda eraldumust ilmast… teadvustama oma Mina… – sellega Ego on kujunenud…

– Pidage kinni…, aga teie, Olevus, kuna teie tulete…?

– Olemus on esmaselt…, ma olengi Jumalik Alge…, Ilmaruumi keskme, millest kõik saab alguse… – ilma milleta ei oleks olemas antut inimolevust…

– Vaat nii siis see on…, kuid siiski… mis on siin tegemist tervikuga…?

– Kallid sõbrad…, terviklikkus seisneb järgnevas…

… Looja kavanduse kohaselt iga inimene peab esmalt teadvustama end Ilmaloovuse absoluutselt täiusliku autonoomse isiksusena…, seejärel, isikliku arengu käigus, mõista end selle lahutamatu osana…

Temal tulev läbida teekond inimesest Jumalani välja… – teadvustada end Jumalana…, ja olla kaasloojana…

Selline on, mu kallid, peamine ülesanne…

– Oo jaa…, see on julgustükk…

Kas Ego ei lähe lõhki sellisest pöördest…, ega lähe põlema… – ma olen Jumal…

– Ei lõhke, ega sütti…

Sellise teadvuseni inimesel tarvis läbida vägagi keerulist teekonda…, ja selle käigus Ego pannakse mitmeid kordi paika, ning läbi selle ta jõuab tasakaalustuda, ega roni asjata esile…

– Jah…, ma olen seda alati tunnetanud, et mina, Vaimsus, pean püüdlema tasakaalu poole…

Olemus märkis seda tabavalt ära…

– Kas tohiks küsida… – mina, Isiksus, ei mõista… – kui kord me kõik kuulume ühele inimolevusele…, kas me siis ei ole juba üks tervik…?

– Kahjuks mitte…, seni mitte…

Ise ju näete – alateadvuses on täielik pimedus…

Tarvis süüdata valgus…, teha talgud prahi väljaviimiseks…

Tarvis kõik teha puhtaks ja valgust viia kõige kaugemaisse ja pimedamatesse nurkadesse…

Nagu selgus, et me ei tea teine teisest pea mitte midagi…, seetõttu inimolevus kasutab meid juhusest juhusse…, kaootiliselt…

Temale ei tule pähegi, et oleme omavahelises seonduses…

– Kas teate… – Olemuse jutus on iva…

Mina, Vaimsus, samuti tunnetan, et Inimolevus on juba ammu häires…, ja ta tunnetab elu üheülbalisena, maandatuna ja liiast tavalisena…

Vaimsus on püüdlemas kõrgema poole, ehk Mina, olen püüdlemas taevastesse… – tahaks lennata – lennata… – lennata tahaks…

– Ära ütle…, vaat kuidas Vaimsus on laulmas… pole seda varem kunagi kuulnud…

– Jaa, austatud Isiksus…, tuleb välja, et oleme paljust huvitavast ilma jäänud…

– Muide, Vaimsus, mis on teis sedavõrd säramas…

– Oo, mu kallis Ego…, kui vasakul – seal on raiskamata armastuse puisted…, seal on terve varanduse kaevandus…

… kui paremal… – siis seal õrnuse meri…, ja pärlid selle kaldal – on unistused…

– Kui kaunis olete Vaimsus…, kristalne sära – olen imetlemas teid…

– Ma tänan teid…, kuid see on liiast… – iga Vaimsus on juba oma loomult kaunis…

Et olen puhas… – siis selles on meie inimolevuse teene…

Ta ei kogu solvumisi…, kadedust minusse ei lase…, raevus ei tossa…

Seetõttu olengi säilinud lausa esmases puhtuses…

 

– Vabandage…, kuid asume asja juurde…, peatselt on hommik…, ja minul tuleb võtta vahetus üle…

– Ja, muidugi, austatud Isiksus…, teil on täiesti õigus…

Seega – asja juurde…

Mul on ettepanek… – lükkamata asja homsesse, asume koheselt koristama Alateadvuse avarust…

– Kuidas see mõjutaks terviklikkust…?

– Otseselt…

Kuni Inimolevus ei teadvusta, et ta on Jumala osa, selleks peame puhtaks tegema kõik sidekanalid Ilmaruumiga…, et ta saaks kuulda Ilmaruumi sosinaid…, Inglite hääli, kes saaks temaga suhelda…

– Olgu, kuigi tööd on siin ääretu maa… – me ei jõua hommikuni hakkama saada…

– Kui ei saa hakkama…, siis jätkame järgmiste ööde aegu… – ega meid keegi ei kiirusta takka…

Ei maksa karta… – silmad kardavad…, aga käed teevad…

– Aga valgus… – siin on päris pime…

– Palume jumalikku Sädet särada eredamalt… – vaata, kuidas ta läheb heledamaks…

– Ka mina, Vaimsus, saan valgustada… – saadan välja armastuse kiirekese, mis valgustab meile teed…

– Oh saa…, tõesti… kõik muutus nähtavamaks…

Ei teadnudki, et Vaimsus saab selliselt valgustada…

– Ega ma alati saa nii teha…, üksnes siis, kui mul, Vaimsusel, on kaunid püüud…

Nüüd on üks sellistest hetketest…, kasutage seda võimalust…

– Mis tolmused toimikud on siin…?

– See on esivanemate kogemused…

– Vaadake – Mammutite jaht…, ja siin veel – Šamaan – see on ohtlik…, milleks temale seda…?

– Siin on veel parem – Mehi usaldada ei saa…, see on mingi vaar-vaar-vaar vanaema kogemus aastast 1734…

Mida teha sellise toimikuga…?

– Oleme kokku leppinud – puhastada…

Kõik liigne – utiili…, šamaanid ja mammutid inimolevusele ohtlikud ei ole…

Las meestega tegeleb vaar-vaar…, meie inimolevusel on teised kogemised… positiivsed…

– Vaimsus, näita palun valgust siia…

Siin on ju hirmud… vangistuses – vaesekesed…, laseme välja…?

– Muidugi laseme… – ja kuhu neil nüüd…?

– Anname neile teised nimed… – las muutuvad Hirmudest Kaitsjateks…, ning seisaks elu, tervise ja korra kaitsel…

Astuge välja… olete vabad… – täielik amnestia teile…

Teile on uued ülesanded… Olete nõus…?

Ongi hea…

– Astuge sõbrad kõrvale, ma pühin siin üle…

Mis kaltsud on siin… – kas võib välja visata…?

– Need on luitunud tõed, mis on ammu koltunud ja kaotanud oma tähenduse… – viska julgelt minema…

– Ma kerin kokku eelarvamuste ämblikuvõrgu, et ei oleks igalpool ees…, ja tuleb koheselt minema visata… – kuidagi kleepuv on teine, vastik…

– Oh saa… – vaadake… vanade dekoratsioonide taga on aken Ilma…, seal on valgus…, aidake tõsta eest…

– Kui valgeks sai korraga…

Tuleb välja, et alateadvuses ei olegi pimedus alati valitsemas olnud…

– Siin on veel aknaid – need tuleks puhtaks pesta…, kus on need kaltsud – kõlbavad pesemiseks…

– Muuseas, kallid kolleegid, need ei ole üksnes aknad…, vaid sidekanalid Ilmaruumiga…

Nende kaudu saab mitte üksnes võtta vastu informatsiooni, vaid ka saata seda…

See on otsene sideliik Jumaliku Algega…

– Olemus, mida me teeks ilma teieta… – te olete teadmas kõike ilmas…

– Selleks ma olengi Olemus…, selleks ma olengi inimolevusele antud… – nagu kõik teiegi…

– Kui keegi meist oleks haigestunud…, liiast täis ennast, või kuivetunud… – siis inimene muutuks puudulikuks…

Seega… meil tarvis toetada teine teist ja teha tööd ühiselt… – nagu teeme seda praegu…

– Oh imet…, kui kena on siin… valge ja avar… – pea kasvõi ball maha…

Vaadake aga vaadake…, kes on akna taga hõljumas…?

– Teada kes… – inglid…, nemad on valmis ühendusse astuma… – on rõõmutsemas…

– Kuidas inimolevus saab teada, et on suuteline suhtlema inglitega…?

– Alateadvus ütleb ette…

Ärgates, ta tunnetab üllast olekut…, üksnes sellest, et on elamas…, et hommik on hea…, sinine taevas akna taga… – ja hinges on Inglid liuglemas…

– Kas ta mõistab seda…?

– Kuidas muidu… – me juba oleme tema alateadvuses…, oleme tema unenäos…

Une ta ehk unustab… – kuid tabab üldtunnet…, ning kindlapeale tahab teada saada, mis see oli…

Kuid peamine on – esitada õiged küsimused… – koheselt hakkavad pudenema ka õiged vastused…, ka õiged inimesed ilmnevad…, õiged raamatud…

Inglid on üksnes ootel, et neilt küsitaks… – ja valmis koheselt vastama, viivitamatult…

Edasi… inimene hakkab ise huvi tundma…

– Sõbrad…, hommik käes… ärataja…, inimolevus on ärkamas… – meil on veel 5 minutit, kuni ta avab silmad…

– Peamised lademed oleme saanud avada ja kanalid said puhtaks…

Ülejäänu saab puhtaks teha vastavalt etenduse kulgemisele…

Inimolevus hakkab ise seda paluma…

Tänud kõigile…

– Rõõm oli tuttavaks saada…, ja tuleb välja, et oleme meeskond…

– Seda küll…, kuid kahju, et varem ei teadnud sellest…

Kuid kõigele oma aeg…

Kõik sõbrad – kõik kohtadele…, meil tuleb osa võtta ärkamisest…

 

Inimolevus avas aeglaselt silmad, jätkuvalt naeratades oma unenäo üle…

Ta nägi midagi sellist, mis oli väljendamatult kaunis…

Sees oleks… – kui ingel läbi lennanud…

Ma olen kõigeks võimeline – mõtles tema…, isegi ei imestanud enda enesekindluse üle…

Näib, et olen surematu

Elfika

Advertisements

Read Full Post »

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Absoluut

Tervitan sindki, mu vaimsus…

 

Kommenteeri, palun, ütlemist, mida on saadetud mulle…

Erinevad allikad räägivad, et meie Ilmaruum pole kaugeltki esimene loovuse versioon…

Siin ei ole peetud silmas paralleelseid Ilmaloovusi…, vaid põhimõtteliselt teisi energia liike…

Seetõttu võib olla tõenäosus, et meie ilmaruum on loodud lähtudes möödunud Loovuste kogunenud kogemuste põhjal…

See paneb mõtlema…, ehk mingil ajal ka meie Ilmaruum keerab end kokku…

Kuid miks see peaks toimuma, kui areng on lõputu…?

Võimalik, et meie elul on olulisem eesmärk..

Või siis… kuuldes sellest, raugeme püüdlustes…, ja seetõttu… kindlapeale pöörame oma teekonnalt ära…

Alustame viimasest…

Teekonna suunda ei saa muuta…

Kogu Oleva teekonna suund on üksnes… – igaühe liikumiste suundade summaarum…

 

Kas sinul või Loojal, ei ole kindlat suunda, mille poole oleksite püüelnud…?

Meie eesmärk on – Enda tundmine läbi Loovuse…

Loomisel on hulk erinevaid suundi…

Mistahes loomisel on eesmärk luua unikaalset ja kaunist…

Seega…loomise eesmärgiks üldse on unikaalse ja kauni loomine…

Kuid on olemas ka teine loomise eesmärk – eneseväljendus

Mistahes loomine on Minu väljendus

Loomise hulka ei ole võimalik kirjeldada, ega kujutada… – neid on lugematu hulk…

Lõpmatuses on igal teie aja hetkel sündimas ja kadumas suuremal hulgal ilmasid…

Minu Lõppmatuses…

Need kõik on/olid unikaalsed ja kaunid…, ja ükski neist ei ole teise taolisena…

Need on sündimas ja kadumas… – selliselt saab väljenduda vaid inimlikust vaatevinklist

Need Ilmad on sündimas Absoluutsest Teadvusest…, Looja Teadvusest…, ning alustavad kui lapsed, oma arengut…

Edaspidi need Ilmad kord naasevad Isa koju, varem või hiljem…, oma vanemate rüppe…

See on kui hingamine, mida hingad sisse ja välja…

Kui jõed, millised, varem või hiljem naasevad ookeani…

Milleks see toimub…?

Et ükski jõgi ei saaks pidada end hüljatuna

Ükski rändur ei saaks kaduda oma teekonnal…

Seda on parem võrrelda Jumala hingamisega…, see on teile parimaks analoogiks…

Milleks hingad sina…?

 

Et minu rakud saaksid rikastuda hapnikust, kuna see on neile elutegevuse produktiks…

Õige…, kõik on taoline…

Jumalal on samuti mingi oma elutegevus…

Võiks väita, et ka Tema elutegevuseks on tarvis teatuid produkte…

Kuigi neid ei saa pidada sellisteks produktideks, kui on inimestel…

Jumala elutegevuseks on tarvis kõike…, kõiki tema loovusi…

Kui sa hingad sisse, siis teatud hulk energiat ja teatud kvaliteedis informatsioone pääseb sinu rakkudesse, rikastades neid…

Teil on ka väljendus selle kohta… – rikastavad – ehk kannavad neisse midagi uut…, teevad neid täiuslikumaks ja harmoonilisemaks… – muudavad väärtuslikumaks…

Nii ka Jumal on rikastumas… – kunagi välja hingatud osakesed, naasevad temasse tagasi…

Ta muutub terviklikumaks…

Ta toob tagasi enda osi…

Selliselt Ta saab kogu informatsiooni enda osade arengust… – Ta muutub nendeks…, Ta taastab side oma kõikide osadega…

Käib vastastikuline rikastumise protsess…

Jumal saab omad osad tagasi…, taastab oma terviklikuse… – saab enese arengu uut kogemust…

Ta korjab ja akumuleerib kogemisi, koondab üheseks ja sünteesib…

Kuid osad, millised naasevad Jumalale, taastavad oma side temaga…, taastavad oma energeetilist väge, oma terviklikkust ja täituvust… – muutuvad taas harmoonilisteks…

Rännakute aegu osad kaotasid osa oma harmooniast ja moonutasid jumalikku valgust, milline oli kätketud neisse algselt…

Toimub kui osade puhkamine…, jõu kosutamine enne uut rännakut…

Nemad kui küpseks isa rüpes…, et taas ilmutuda uue unikaalse loovusena…, uue ilmana ja uue ilmaruumina…

Kõik on naasemas omale ringile…

Selline naasemine ei ole suremine, ega lagunemine…

Selline naasemine on sulandumine…, liitumine oma ühesusega…

See on enda harmoonia terviklikuse ja täiuse taastamine…

Läbi selle osake muutub taas tervikuks…, temast saab taas ühene looja…

Looja tasemel ta saab üle hinnata oma enda loomingut…, kõike, mida ta on korda saatnud oma kaugete rännakute aegu…

Osa, kui tervik, kogeb enda kogemist…, kui Osa kogemist…

Iga osa muutub taas tervikuks…, sünteesib enda kogemist terviku kogemiseks

Teie ilmaruum oli loodud unustuse ületamiseks

Kui Jumala osad laskuvad rännakuisse, nemad unustavad oma side Jumalaga…

Kuid osad, naastes Isa rüppe ja sulandudes Temaga, unustavad endist, kui osadest…, kui isiksustest…

See oleks sama, kui sa ärkaks igal hommikul uue isiksusena, kes ei mäletaks eilset päeva…, kelleks oled olnud ja mida oled teinud…

Ometi sinu eilne kogemus oleks sinu alateadvuses alles… – kuid sa ei oleks võimeline seda meenutama ja midagi teadvustama…

Igat päeva alustaks puhtast lehest…, iga päev uut elu…

Selline on ilmade ja ilmaruumide loomine ja nende kadumine…

Ajapikku kujunes vajadus ületada unustus

Selleks oli kujunenud teie ilm, milles vormi ülesandeks oli…, olles Absoluutse Teadvuse koosseisus, ei kaotaks vormi…, vaid eksisteeriks üheaegselt vormina ja Ühese Teadvusena…

See oli raske ülesanne…, kuid ei saanud olla lahendamatu…

Kõik Looja ülesanded leiavad lahenduse…, kas varem või hiljem…

Seetõttu teie arengu ülesanne oli unikaalne…

Teil oli vajadus saada unikaalseks ja universaalseks vormiks, milline oleks võimeline mahutama endisse Absoluutset Teadvust…, isegi tema potentsiaalis…

Peale selle, olles vormis, peate täielikult taastama side oma terviklikkusega…, samas peate tunnetama end eraldi vormina ja Absoluutse Tervikteadvusena…

Sa pead suutma tunnetama end mitte üksnes eraldioleva isiksusena…, vaid kõikide isiksustena, kellena oled olnud… – mitte eraldi olevatena, vaid komplektselt…

Kõike pead õppima tegema teadlikult ja iseseisvalt

Pealegi veel… pead tunnetama end mitte lihtsalt inimkehastusena enda erinevates variatsioonides…, vaid ka Absoluutse Teadvuse teiste osadena…, kõigi muude kehastunud Looja osadena…

Just nimelt seetõttu teid õpetatakse etapiviisiliselt naasema oma terviklikkusse…

Kord korra järel sa liidad oma teadvust üha kõrgema terviklikkusega…

Esmalt teiste planeedil elavatega…, seejärel planeedi teadvusega…, seejärel galaktilise teadvusega…, seejärel ilmaruumi teadvusega…, seejärel Looja teadvusega…. – seda kuni Minuni välja – Absoluudi teadvuseni…

Sa pead saama puhtavee teemandiks…, ehk… ujudes ookeanis, olla ühtsena ookeaniga…

Mida see annab…?

See annab Loojale ja Minule võimaluse läbida kogemist üheaegselt…, kõigi kogemist…, ühekorraga…

Kuigi kõik olete kvantilises seonduses, olete siiski seonduses ka Minuga…

See side on kui peenike niit…, milles kogu informatsioon ja energia on liikumas aeglaselt ja piiratud kogustes…

Seetõttu kõik loovused, mis eraldusid Loojalt, on naasemas temale tükk aega hiljem…, kuigi naastes on  muutununa ja rikastatuna…

Tinglikult võttes… – Loojal tuli oodata naasmist…

Alles peale naasmist Ta sai võtta vastu ja akumuleerida Enda unikaalseid kogemisi, milliseid oli läbinud, olles eraldatuna iseendast…, olles Enda osakestena…

Lõppmatuse ja Igaviku piirides aeg Loojale ei tähenda midagi…

Kuid avaldus idee – viia kogu protsess läbi… ühekorraga…

Luua unikaalset loovat süsteemi, kus ükski osa ei kaota oma sidet enda esmalättega, olles alaliselt temaga seonduses…

Sellisel viisil Loojal oli võimalus läbida enda lugematuid kogemiste hulkasid… üheaegselt…

Ta on läbi mängimas lugematut hulka etendusi ja rolle… üheaegselt…

Ta ei ole kandmas oma teadvust ühelt osalt teisele…, ega oota oma osade naasmist, et saada kätte enda tundmise kogemist…

Ta on tegemas seda online režiimis… – ehk on vaatamas kaasahaaravaid seriaale… üheaegselt…

 

Kas katkendlikkust oli ka varem…?

Oli…

Sa oled kuulnud Jumala hingusest…?

Esmalt Jumal hingas välja ilmaruume…, seejärel – hingas need sisse…, millele järgnes rahu faas…

Nii kõigi Loovuste sünteesi faas kujunes Ühesuseks…

Sellel staadiumil Jumal õppis hingama täiuslikult…

Kuid nüüd on kerkimas vajadus mitte üksnes hingata…, vaid saada hingamiseks endaks… – eraldamata sisse ja välja hingamist…

Teha nii, et sisse ja välja hingamised ei oleks vajalikud…, et Loomine oleks lakkamatuna…

 

Siis sünteesi ja rahu faase enam ei oleks…?

Sünteesi faas kulgeks järjepanu, üheaegselt ja peatamatult…

 

Kas selline asi on võimalik…?

Meie loodus on puhkamas enne uut õitsemist… – temal on alati tsüklid ja faasid…

Siin tulevad uued tsüklid ja faasid…, ja siin tuleb pidev õitsemine… – see on sinu keeles

Selline on Looja kavand…

Sellist kavandust on Looja teostanud mitmeid kordi…

Kuid igal korral ilmnesid uued probleemid…

Igal korral mingi omaduse kooslus ei mahtunud teie teadvusse…

Terviklikuse teadvus on sedavõrd tohutu, et tema mahtumine vormi teadvusse leidis alati hulgim raskusi…

Seetõttu teie teadvust tuli jagada ikka ja jälle osadeks…

Selliselt sündis surm… – kui vormide vahetamise võimalus…

Nii sündis raku struktuur… – kui terviku fragmenteerumine…, kui terviku fraktaalsus…

Nüüd teie ülesandeks sai – naasemine tervikku…, kuid nüüd see ei ole enam Jumala sissehingamine… – vaid Jumala avamine endas…, avad endas Looja Teadvust…

Just seetõttu teid kutsutakse üles puhastama ja täiustama oma vorme…, et need saaksid mahutada kogu Looja Valguse… – puhastama oma teadvust, et see saaks mahutada endasse Terviklikkuse ja Looja Teadvust…

 

Kas ma sain õieti aru, et peale meie loovuse on olemas hulk teisi loovusi…, millised on üles ehitatud erinevatel põhimõtetel…?

Kuid samas… meile on räägitud, et eraldumise põhimõte on üksnes meie loovuses…

Seda nüüd küll…, kuid tehkem endale selgeks, et eraldumisi võib olla erinevaid…

Võib eraldada sinule aiakrundi, ega panna püsti aeda…, isegi veel tiheda… – vaid mõtteliselt…

Võiks üldse mitte mõtelda aedadest ja seintest… – vaid elada suurepäraselt ühiskonnas…

Võiks piirata ennast plankaedadega ja seintega…

On olemas hulgim Absoluutse Teadvuse eraldumuse variatsioone osadeks, kus osad on tajumas end osana…, kuid on mäletamas ja teadmas oma kuuluvust ja oma terviklikkust…

Aja ja avaruse kujunemisega avaldus kestvus ja eemaldumine…

Osa eraldunuid teadvusi laskus rännakutele mööda lõppmatust…

Nende rännakute kestvus oli selline, et nad hakkasid unustama oma eraldumuse tinglikkust…

 

Kas teisi sõnu… – teistes ilmades ei ole ei aega, ega avarust…

Seal ei ole kestvust, ega jätkuvust, nagu on teil…, seal on kooslus ja integreerumine…, on absoluutne punkt, mis on mahutamas kõike… – ta on tohutu ja väike üheaegselt, ning on mahutamas Kõike…, kuid samas on koondunud väiksesse…

Ma püüan seda kõike selgitada inimkeeli…, kuid teie arusaamad ei ole suutelised seda vastu võtma…

See on potentsiaali punkt…, ja samas… mitte tavaline potentsiaali punkt…, vaid – Seeme…

Seeme on mahutamas kõike…

Seemnest on võrsumas ja kasvamas omapärane, unikaalne taim, mis ei ole sarnane ühegi teise taimega…

Seetõttu antud seeme on unikaalne… – see on Ilmaruumi seeme…

Seemnes olev Jumal võib kujuneda ja saada Ilmaruumiks…

Selliselt on külvatud hulgim ilmasid ja ilmaruume

Kuid ilma avanemine seemnest toimub erineval viisil…

Just seemne avanemine kätkeb jätkuvust ja kestvust…, see on toimumas ka teie ilmaga…

Seemnest avanedes, ilmnevad eraldumised osadeks, kui taimel… – oksteks ja lehtedeks…, õiteks ja viljadeks… – kõik see on seemnes potentsiaalina…, mis avaneb ilmana üksnes potentsiaalide punktist…

 

Ma siiski ei mõista… – kas teised ilmad ei avane…, ehk… ei ilmutu…?

Kas sinu arvates ilmutumine ja avanemine on üks ja sama…?

 

Kas siis ei ole nii…?

Jah…, ei ole nii…

Ilmutumine on võimalik erinevates variatsioonides…

Ei pea toimuma tingimata avanemise jätkuvuse ja kestvuse läbi…

 

Teoreetiliselt ma mõistan seda, kui kujutleda seda praktiliselt… ei suuda…

Valgust võiks suht näitlikult võtta nii lainena, kui osana…

Ilmnemine lainena ja ilmnemine osana on just erinevad ilmnemise viisid…

Ilmnemine osana on avanemine jätkuvusse ja kestvusse…

Kuid ilmnemine lainena ei ole sama ilmnemine…

 

Kas lainel ei ole oma jätkuvust ja oma omadusi…?

Lainel on peamine – terviklikkuse omadus…

Tema avanemine kestvusse on tingitud vaid sellega, et teie lõplike vormide ilmas ilmnemine terviklikkuse on võimalik üksnes lõikudena…

Kui teha valgus lakkamatuks ja kõikehaaravaks…, siis laines ei ole võimalik leida vormi… – temas on üksnes terviklikkus…

Laine teie mõistmise kohaselt on üksnes piiratud hulk valgust…

Kuid valgus ise on terviklik…, ja tema omadused on kui tervik valguse omadused…

Samas osake valdab teisi omadusi… eraldumise omadusi… – temal on mass…, laeng…

Milline mass on valgusel…, milline laeng on valgusel…?

 

Seega… eraldumise põhimõte on sisse viidud üksnes meie ilmas…, ja teistes seda ei ole…?

Nii see on… – seetõttu teie ilm on suur eksperiment

Iga selle ilma loovus on oma loomult unikaalne…, oma loomult jumalik…

 

Oled rääkinud, et ka varem on olnud katseid jagada Absoluutset Teadvust vormideks…, kuid need osad kaotasid side Loojaga…

Lõpuks loodi meid, millised ei kaota sidet Loojaga…, kuigi oleme eraldatud teadvused…

Mis ilm see oli, mida jaotati vormideks, millised kaotasid oma side Sinuga…?

Nemad on eksisteerimas ka praegu…, nende ilma peate antiilmaks

 

Anti – see peaks tähendama täielikku vastandit…?

See ilm peaks olema täielik Sinu vastand…, Absoluutse Teadvuse vastand…

Ta on minust eraldatud peaaegu täielikult…, kuigi jätkuvalt on minu osadena…

 

Kas igal vormil on olemas isiksuslikkus…?

Igal vormil on mingil viisil olemas väljendatud isiksuslik aspekt…

Mis on isiksus…?

See on jumaliku vaimu ilmutumiste informatsiooni summa, milline on eraldatud vormina…

Isiksuslikkuse tase oleneb eraldumise tasemest…

Mida suurem eraldumine, seda enam avaldub isiksuslikkus…

Kuid need on üksnes helgid…, jumaliku valguse peegeldused…

 

Kui isiksuse väljenduse tase on otse proportsionaalne eraldumise tasemega…, siis, tuleb välja, et kõige isiksustatumad aspektid on koondatud sellesse ilma, mida peame antiilmaks…?

Ja…, muidugi…

Kuid see ilm on samas kaose ilmaks…, ja seal ei ole üldiseid seoseid…, või siis… need on suht nõrgad…

Seal on valitsemas isikulik gravitatsioon, aga mitte üleüldine vaimne gravitatsioon…

Teie, vormidena, oleksite seal pidevalt kui risti löödud, kahe äärmuse vahel…

Teie arengu tase ja teie liikumise suund on alaliselt mingi liikumine joonel… – isiksuslikult, kuni – isiksusetuni…

Mida enam olete liikumas joonel isiksuse poole, seda enam olete kannatamas eraldumuse pärast…

Mida enam olete liikumas joonel isiksuseta poole, seda enam olete kaotamas eneseväljenduse individuaalsust… – minu eneseväljendust…

 

Mis on üleüldine vaimne gravitatsioon…?

See on – kui suurim kätkeb väiksemat…, see on kui suurim tõmbab ligi väiksemat… – nagu füüsilises gravitatsioonis…, kui vaimsetel, kõrgemate ja peenemate tasandite vahel…

Selles mõttes olete keerlemas ja liikumas mööda vaimset gravitatsiooni, mille keskmeks on jumalik isiksus, milline on ilmnemas teis osade kaupa

 

Kui iga vorm, meie arusaama kohaselt, on isiksusena…, ehk valdab oma kogemisi ja oma isiklike omadusi, või loomust…, ja kõik oleme seonduses, ning oleme mingi terviklikkuse osadena… – see peaks siis tähendama, et oma teadvuse avardamisega meile hakkavad meenuma kõik enda olnud isiksused, või enda muude tervikute isiksused…?

Kuidas need kõik saavad mahtuda minusse…?

Kas need ei sattu omavahel konfliktidesse…?

Kui minus äkki ärkavad hulgim isiksusi…, see võib kulmineeruda hulluks minemisega…

Kuid Jumal ei lähe hulluks…

Miks…?

 

Ta on tervik…, seepärast…

Õige…

Ta tunnetab kõiki oma ilmnemisi mitte eraldi teadvustena, vaid integreeritud teadvusena

See võiks meenutada pildi analoogi, mis on koostatud hulgim väikestest piltidest…

Eemalt vaadates näed üht pilti…, kuid lähenedes pildile päris lähedale, näed, et pilt koosneb väikestest ruutudest-pikslitest, millistel on samuti täispildid…, need isegi erinevad teine teisest…

Kuid eemaldudes, sa näed taas üksnes suurt pilti…

Kõik oleneb läheduse tasemest ja vaatenurgast…

Jumal ei lähe hulluks üksnes seetõttu, et temal ei ole mõistust…

 

Jumalal ei ole mõistust…?

Ei ole teie mõistuse kohast…

Teie mõistus – on energiate koondamise seade, mida te ei ole veel õppinud juhtima…

Kuid Jumalale sellist seadet ei ole tarvis, kuna ta on täiuslik…

 

Ma ei mõista… – mõte on loovuse aluseks…, järelikult… Jumal mõtleb…

Mõte on ilmnemas läbi mõistuse…

Kuidas Jumal saaks mõtelda, kui temal ei oleks mõistust…?

Jumal ise on mõistus…

 

Ah nii…

Kas see tähendab, et Jumal, kui ilmutumine, on mingi kõrgema teadvuse mõte…, ehk Sinu…?

Seega… – sinul on mõistus…

Minul on kõike…, minus on kõike…, mina olen kõik…

Samas… ma pole ühetasane…

Samas… Ma olen mingi suurema osa…, mingi suurema terviku osa…

Ehk katsuks seda lahata…

Oleme palju rääkinud seemnetest-potentsiaalidest…

Need seemned on kätketud minusse…, kuid võrsuvad ja ilmutuvad Olevatesse Ilmadesse…

Iga seeme on ilmnemas kindlasse Olevasse Ilma…

Kuid kust need seemned ilmnesid minusse, kui Olen Tühjus…?

 

Nüüd sa esitad küsimusi mulle…, kas ma peaks teadma vastust…?

Ma püüan aidata sinul taastada sinu seoseid…, sinu kvantlikkust…

Kui oled otsimas vastust…, kui püüad teadvustada seda… – sa otseses mõttes ühendud kvantilise ilmaga…, tema üldisesse ühesusse… – üksnes selliselt tulevad sulle vastused…

Sellisel juhul rääkimised põhimõtteliselt ei ole vajalikud

 

Kas tahad, et ma lõpetaks sinuga vestlused…?

Ma tahan, et see ei oleks vestluse kujul…, vaid kokkupuutena ja Minu avastamisena sinus endas…, enda avastamisena Minus… – kui kvantiline ühesus Minuga…, Kogu Olevaga…

Oma olemuselt sa oled vestlemas iseendaga… – Mina olen vestlemas iseendaga

Seega… – kust tulevad tühjuses potentsiaalide seemned…?

Uus võrse ei saa võrsuda tühjusest… – selleks peab esmalt ilmuma seeme…, ehk mingi potentsiaali kontsentraat…

 

Kui võtta seda meie taimede seemnete analoogina…

Kuid meile ju õpetatakse, et kõik on taoline… – siis see peaks tähendama, et potentsiaalide seemned on mingi tsükli arengu tulemus…, mingi globaalsema taime, kui sina…

Sul on raske seda mõista…?

 

Ei…, kuid see ei lähe kokku minu mõistmisega tühjusest…

Kusjuures enamus meist on veendunud, et just Sinu peal on lõppemas kõik…

Sa oled Sina, kõige Läte… – oled igavene ja lõputu…, Sinus on kõigi olevuste ja ilmade potentsiaalid…, ega ole midagi, mis oli või on olnud enne Sind ja väljaspool Sind…

Osaliselt see on nii… – ei ole olemas midagi enne mind ja väljaspool mind

Mõisted enne ja väljaspool – on aja jätkuvuse mõisted…

Ma ei ole ei aeg, ega avarus…, kuigi minus on olemas aja kestvus ja avaruse avardumine…

Kuid see ei tähenda, et Minul on kõik lõppemas…

Ma olen teie Olu Läte…, teie ilmutumise Läte…

Teie olete Minu ilmutumised…, kuid Mina olen kõrgema Absoluutse Teadvuse ilmutumine…

Olen rääkinud, et Minulgi on olemas oma Absoluut…

 

Jah…, kuid kuidas on see seotud seemnete tekkimisega tühjusest…?

Sa oled külvamas seemneid mulda…

Selles analoogis Mina olen Mullaks, millesse on külvatud Elu seemned…

Kuid need on unikaalsed seemned, millised on kätkemas endis kõiki elu vorme korraga…

Sellised seemned võrsuvad ja saavad kasvamiseks vabat valikut…, ehk valivad, millisesse eluvormi võrsuda sellest unikaalsest seemnest…

 

Kes on külvamas seemneid Sinusse…?

Ma arvasin, et oled kolmainsuslik enda erinevates osades… – ehk kui aednik, kui maa ja kui seeme…

Nii see on…, ehk… need on minu isiksused…

Ma olen Maa…

Ma olen Seeme…

Ma olen Seemne Võrse…

Ma olen see, kes külvab…

 

Nüüd mul on kõik segi…

Kui kõik See oled Sina…, siis kes on sinu Absoluut…?

See, kes on liitmas neid omadusi enda seesmuses…, samuti palju teisigi…

 

Ehk sina…?

Ei saa millestki aru… – ehk… ei suuda tabada olemust, mis on aina libisemas minu käest…

Oled rääkinud, et Sina, kui Absoluut, oled valinud vormideks jagunemise ja vormidesse ilmutumise teed…

Aga kas sinu Absoluut on midagi muud…, kas Ta on Sügavus, aga mitte Vormid…?

Kas selles olete erinemas…?

Jah, võiks ütelda, et need on minu kolm palet… – aednik, maa ja seeme

 

Kas see on sama, mis on öeldud Urantia raamatus…

Kaks Absoluuti – Tinglik ja Tingimusteta – suhestuvad ja liituvad Üheses Absoluudis, läbi Tema vahenduse…

Ehk sinu Absoluut on – ühene Absoluut…, ehk – aednik…

Tingimusteta Absoluut on Kogu Ilmutamatu…, ehk Maa…

Tinglik Absoluut, on kõik ilmutatud…, ehk seeme…

 

Ma siiski ei suuda tabada seda mõtet…

Aednik meie mõistes on miski ilmutatud ja mis ei ole inertne…

Ta on aktiivne ja on valimas külviks seemneid…

Maa, meie mõiste kohaselt, on inertne…, mis on võtmas endasse ja andmas välja…, see, mis võtab endasse…

Tuleb välja, et sinu Absoluut on aktiivsem, kui aednik…, kui sina, maana, millesse külvatakse seemneid…

Tuleb välja, et sina ei saa valida, milliseid seemneid sinusse külvatakse…

Seda teeb Tema, ehk sinu Absoluut…

Ta on kuidagi väga ilmutatud ja kindlapärane…

Too välja Urantia lõik, mida sa püüad lahti mõtestada…

 

  1. piiramatu võime jumalikeks tegevusteks, on kätketud Jumalikkuses-Absoluudis…

(5.16) 0:3.17 5. Piiramatu võime reageerida lõpmatusele on kätketud Tingimusteta Absoluudis…

(5.17) 0:3.18 6. Kaks Absoluuti – Tinglik ja Tingimusteta – suhestuvad ja liituvad Üheses Absoluudis, läbi Tema vahenduse…

Kas nüüd mõistsid…?

 

Piiramatu võime jumalikuks tegevuseks – on maa (muld)…, ehk – tingimusteta Absoluut…

Piiramatu võime reageerida lõpmatusele on seeme…, ehk Tinglik Absoluut…

Nende liit on aednik…, ehk Üldine Absoluut…

Jah…, kuid sellist jagunemist ei ole olemas…

… kuisiis… – jagunemine on vaid tinglik..

Kõik need kolm omadust on Lõpmatuse omadused…

Need üksnes on…

Igaüks on ilmutamas teie omadusi…

Seemneta muld ei ole Maa…, on vaid tühjus…

Maata seeme ei võrsu…

Üksnes koos nemad saavad anda elu…

Ilmutamatu liitub ilmutatuga sünteesi käigus…, ja see on tingimusetusena…, ehk on Absoluudina…

 

Kas Ühest Absoluuti ei ole olemas,  nagu arvame meie…?

Samas ta on olemas…

Ehk Sina oled kolm Olemust…?

Millisega neist räägin mina…?

Põhimõtteliselt ilmselt Tingliku Absoluudiga, kuna ta on rääkimas, ehk ilmutumas…

Kuid Sa siiski ütlesid, et oled kui Maa…, seetõttu oled – Tingimusteta Absoluut…

Sa ei suuda mõista, kuna oled eraldamas…

Kuid seal, kus algavad sõnad, seal kaob tingimusteta

Seal, kus algavad sõnad…, algab tinglikkus

Minus piire ei ole… – Ma olen Kõik…

Kui valin sinuga rääkimist, ma muutun tinglikuks

Kui sa sukeldud endasse, ma muutun sinus tingimusetuks…

Kui kõik koos…, – siis olen Mina Absoluutne

 

Mul ei jätku väge selle lahti mõtestamiseks…

Kui Sinul on olemas kõrgem Absoluutne Teadvus…, kas ka Temal on omakord Kõrgem Absoluut… – või ei ole…?

Ehk muudaks suuna… – sõna otseses mõttes…

Sa püüad liikuda üksnes väljaspool end… – eraldumuses ja tsentrifugaalselt…, ikka keegi muu peaks olema kõrgem või suurem…

Ehk süüviks sellesse rohkem…

Minus on kõik olemas…, ka minu Absoluut…, ka minu kõrgem Teadvus on samuti minus… – nagu sinuski…

Ese näib kõvana…, kuid vaadates seda võimsa mikroskoobi all, süüvides tema sügavustesse…, avastad seal kolossaalset avarust…, ja näed temas – Lõppmatust…

Ka Minu sees on olemas Absoluut, kes on minust veel sügavam…, ta on minu süüvimine ja minu Sügavuse Mõistmine…

 

Siis tuleb välja, et sinu Absoluut on seeme…, ehk see, mis on seemnes…

Meie analogi kohaselt Kõige Sügavus on olemas vaid seemnes…

Ei ole…

Sügavus on olemas mullas ja aednikus…

Seeme on vaid sügavuse kontsentreerumine…

Muld on sügavuse lahjendamine…

Nende kahe äärmuslikkuse seisundi liitumine loovad tasakaalu teatud sügavuse tasandi punktis

Selles tasakaalus sügavus ei ole ei seeme, ega maa… – ta on sügavus oma esmaloomult, oma olemuselt…, ja ta on suur aednik, kes on ühendamas endas kõiki omadusi…

 

Seega…, kui ma tasakaalustan enda sees koondumist ja lahjendamist…, eraldumist ja üldistust…, tervikku ja osad… – siis neil lühihetkil olen sinu Absoluudi, või Sügavuse ilmnemine…

Kui ma koondun, või eraldun eraldi isiksuslikku teadvusse, olen seeme…, ning ilmutan endas Sind kui seemet…, milles avan selle omadused… – siis teen valikuid, kuidas mul võrsuda…

Kui olen lahustamas oma vorme ja olen püüdlemas oma terviklikuse poole…, siis ilmutun mullana ja eksisteerin valikuta ja isiksuseta… – oodates seemet…

Ehk… inimene võib saada Inimeseks Absoluutseks üksnes siis, kui ta tasakaalustab endas mõlemad poolused…, neid kahte Sinu olemust… – neid kahte omadust…

Siis temast saab Suur Elu Aednik…, ja Suur Looja…

 

Temast saab eraldi Suur Aednik…, või siis – ehk üksnes meenutab end selle Suure Aednikuna…

See on üks ja sama…

 

Ei mõista…

Sa oled rääkinud, et oleme mini-Absoluudid…, ehk… meist kasvatatakse neid, kellest saavad uued eraldiolevad Loojad…, kes on jumaltaolised ja jumalvõrdsed, kuna meisse on talletatud Kõik…

Jah…, kuid sõna eraldiolevad, sa võtad kui midagi väljaspool

Kas sinu rakud on sinu organismist eraldi…?

Põhimõttelt on küll… – kuid samas nemad on sinu osad…

 

Nemad on minu osad…, kuid tegutsevad minu aju korralduse kohaselt… ideaalselt, kui minu juhendus on teadlik

Minu rakk ei ole suuteline tegutsema iseseisvalt…, oma valiku kohaselt… – muidu tagajärjeks oleks kaos…

Kui sa oleks oma rakust eraldi, siis tuleks kaos…

Kui sa tunnetad ühesust iga oma rakuga…, kui sa, sõna otsese mõttes, oma teadvusega oled olemas igas oma rakus teadvustatult ja alaliselt…, siis võiksid olla kindel, et rakkudest saavad sinu abilised kogu sinu loovuses… – nemad aitavad sind, aednikku, kasvatada imepärast Eluaeda

Mine enda seesmusesse… – seal leiad Mind…, seal oled sa Ise…, ja seal leiad Kõike…

Leides seal kõiki Minu ja Sinu osi, liida need Üheseks… – siis sinust saab Kõigeks…, sinust saab Inimene-Absoluut…

Otsi endas üles seeme ja mulla… – liida need…, sinust saab Suur Aednik, nimega – Elu

 

Tänan sind…

Sa igal korral hämmastad mind oma tarkusega…

Ka sina oled hämmastamas mind oma püüdlustega…

Kuid ei ole olemas ei Sind, ega Mind…

 

Me oleme Üks…

SElena

Read Full Post »

 

G.A. Jasnosekirsk

Olete väga muutunud ja suuresti kasvanud ajast, kui hakkasime juhtima teid ja näitama teile teed…

Mõned inimesed valisid muidugi teise tee…, oma otsustes on täienisti vabad…

Nemad valisid lihtsama tee…, seetõttu on lahkunud Tarkuse koolist, kus teie leidsite endale koha…

Tõeliselt Vaimne Teekond nõuab tohutut tööd enda kallal…

Kuid paljud ei ole suutelised käima seda teed… – nemad eelistavad käia käänulist teed…, mitte sirget, mis viiks neid kiiremini kohale…

Käänulisel teel on ootamas enam elukogemisi (mitte raskusi, vaid elu kogemisi)

Olete kõik tervikuna jõudnud edasi suuresti…

Olete enam teadvustunud…, tõstnud oma vibratsioone mitmete tasemete võrra… (ehk inimestele see ei tähenda midagi)

Vibratsioonide tasemete tõstmine on oluline teie seesmise hubasuse pärast…

Psühholoogilisel tasandil see on kaitsmas teid mistahes väliste manipuleeringute eest…

Füüsilisel – kaitseb mistahes mürgistuste eest…, kas hingatavate või neelatavate eest…, te ise seda teadvustamata…

 

Toome mõned näited:

Metsas on kasvamas mürgiseid seeni, milliseid süües, võib surra…

Kuid…, kui olete täielikus usalduslikus suhetes loodusega (toimuvaga), kõrge vibratsiooni tasemel… – siis võite süüa neid seeni ilma mistahes kahjustuseta…

Nemad ei saa tekitada mingit kahju, kuna mürgid, osutudes teie kehas, saavad hävitatud vibratsioonide kõrge taseme läbi, kuna see osutub söödud toidu vibratsiooniga disharmoonias…

Mistahes puuvili…, mistahes toit…, sealhulgas ka liha, mida olete söömas, on oma spetsiifilise vibratsiooni sagedusega…

Olenevalt sellest, mida sööte, võite madaldada oma vibratsiooni sagedust…, või tõsta seda…

Kuid siiski… üksnes toidu valikust ei piisa vibratsioonide sageduste tõstmiseks…

Peamiseks tingimuseks vibratsiooni sageduse taseme tõstmiseks on teie teadvuse seisund…

Kui teil on küllaldaselt kõrge vibratsiooni tase…, ja küllaldaselt kõrge armastuse tase… – siis isegi süües tervisele kahjulikku sööki, ei kajastu see teie füüsilisele organismile kahjulikult…

 

Naaseme taas vaimse tee tähtsusele…

Järgides seda teed, tarvis elada tõe hetki mõistvalt…, isegi kui need kätkeks endis raskemaid elu kogemisi…

Selline vaimne teekond on tõemeeli kaitsmas teid…, on varjamas teid mistahes manipuleeringute eest…, mistahes probleemidest… – isegi neist, millised on seotud tänapäevase saastuga… milline on eriti õudne (just rõhutame – õudne…)

Pidage meeles… te saate abi… – et saaksite olla vastu saastumisele, mida tehakse kavatsetult mõningate inimeste poolt…, – nad ei teadvusta, mida nemad on tegemas…

Et teadvustada, milliseid kannatusi nemad tekitavad tänavu inimestele, selleks nemad peavad ise läbima samu kannatusi…

Seetõttu… teises elus, teises ilmas, neile avanevad vastavad tingimused, et saaksid teadvustada oma tegude tagajärgi…

Kõige teie ilmas lammutavamaks  on võim, püüd võimu poole…, inimese võim teise inimese üle…, ja see on reaalselt lammutamas…

Nende kohta, kes on püüdlemas võimule teise üle, võiks ütelda… – need saavad teatud hetkel hävitatud veelgi kõrgema võimu poolt…

Võimu ahelal…, manipuleeringu valitsemisel, on mitmeid tasandeid…

Just seetõttu me rõhutame… – olge iseenda peremees…

Kuulake, mis on toimumas ümberringi…, kuid laske kõike valvsuse ja läbinägelikkuse filtrist läbi…

Edaspidi hakkab ilmnema üha enam informatsiooni… – manipuleerivat väärinformatsiooni, millistest teil ei ole isegi aimu…, need hakkavad kõigest väest pidurdama teadvuse ärkamise protsessi…, kõigi inimeste südamete avanemist, kes on püüdlemas selle poole…

Neid inimesi, kes oma teadvuses on tõemeeli ärkamas, avamas oma südamed… ei saa viia tasakaalust välja…

Nemad jätkavad oma teekonda…, kandes ilma suurepärast vibratsiooni, mis on piiramas väliste mõjude eest…

Me kinnitame… – tõeline vaimsus, mis on äratamas teadvust ja avamas südameid, teeb teid kättesaamatuks maistele manipulatsioonidele…

On oluline teada ja pidada seda meeles oma sügavustes…

Read Full Post »

Kord paplite õitsemise aegu kohtusid juhuslikult kunagi minevikus olnud kaks lähedast sõbrannat…

Ühe nimeks oli Elu…, aga teine juba sünnist kandis nime Surm…

Moekas Elu – kaunis kleidis…, aga Surm – ranges kostüümis…

Elu kutsus Surma õhtusöögile, võttes restoranis laua…

Näis, kui polnudki lahusolekut…

Võeti parimat konjakit, sööki ja puuvilju… – rikkalik kostitus…

Ta sügavalt soovis taastada head suhted Surmaga…

Surm ei kandnud vimma Elu peale… – üksnes vaated elule olid neil erinevad…, kuid taas sõbruneda oleks rõõm küll…

Muide… konjak oli tõesti hea… – lõid kokku, nagu kombeks ikka…

Kuid ei saanud olla vaenu sünnist meenutamata…

Meenus… kuis sõbrannad tol ööl vaidlesid ja jagasid… – kuidas kuldkiharais lapsukest omavahel jagasid…, kuivõrd võimatu oli akna taga kuulata ema hala…

Surm…, miks teda võtsid sina…, kas ta ei võinuks elada?

Mõeldes veidi ta vastas Elule… – Meie Isa avas mulle, mida teda oli ootamas… Kui laps oleks ellu jäänud, siis temast oleks mõrtsukas saanud…, jäigastunud südamega…, ta ei oleks suuteline pöörduma Isa poole…

Vaata vaid… – ohkas Elu… – seda ma ei teadnud…

Aga kas mäletad eidekest, kes kutsus sind enda ligi?

Kuidas me koos temaga anusime sind katkestada tema piinad… – kuid sina jäid kurdiks meie anumistele…

Jaa…, – vastas Surm väsinult… – mäletan seda eidekest

Ta oma needmistega saatis oma tütre piinadesse…

Tütrel oli tarvis jõuda kaugustest, et ta saaks võtta tütrelt oma needuse maha enne, kui lahkub memm teele Jumala juurde…

Elu vangutas pead… – Ka sellest ma polnud teadlik…

Kuid see, neljakümnene – elas ka ju vähe…

Jah… elas vähe… – ütles Surm karmilt… – kuid jõudis korda saata paljut…

Ta ei hakkaks kunagi kahetsema isegi Jumala juures…

Äkki hakkas helisema Surma telefon, vaikne kiriklik motiiv…

Tema nägu kahvatus, kuid hääl rahulik, tasane…

Vabandades Elu ees, lahkudes, tehes kerge musi põsele…, ütles… Kiire…, komandeering…

 

Vahendaja – Svetlana Kopõlova

Read Full Post »

Sepa selja taga kõlas  madal, pisut kähisev hääl…

– Oled sepp…?

Sepp ootamatusest võpatas, oleks äärepealt pillanud vasara maha, kuna ei kuulnud kedagi sisse tulevat…

Kas koputada pole kunagi proovinud? – küsis sepp rämedalt, olles pahur enda ja ootamatu külalise peale…

– Koputada? Ei, seni seda ei ole ette tulnud…

Sepp haaras laualt kättejuhtunud lapi ja pühkis tööst mustad villised käed puhtaks…

Mõttes valmistades ette sõnad ootamatu külalise jaoks, sepp pööras ringi…

Ta pea pillas lapi käest…

Temale külla oli tulnud suht ebatavaline külaline…

– Kas parandad minu vikati – küsis kähiseval häälel külaline mustas…

– Kõik…, kas lõpp on käes? – veretu huultega küsis vaikselt sepp…

– Ei…, asi on hullem, kui varem – vastas sügavamõtteliselt Surm…

Ei vaidle vastu – ohkas sepp – mida ma peaksin nüüd tegema?

– Teha korda minu vikati – vastas kannatlikult külaline…

– Ja edasi?

– Edasi terita ka ära, kui aega jääb…

Sepp heitis pilgu vikatile…

Tõepoolest, on mida parandada – mitmeid täkkeid teras ja lainetab ka veel…

Seda ma mõistan…, kuid ma küsin, et mida mina peaks tegema… – ega igapäev vist… hmh, tule teise ilma minna…

– Aa, sa sellest… – külalise õlad hakkasid kergelt vappuma hääletust naerust…

– Ega ma tulnud sulle järel…, tee palun mu vikat korda…

– Kas ma siis ei sure…?

– Väljanägemiselt oled kui terve mees…, kuidas on enesetunne…, kusagil ei valuta…, käed-jalad terved…?

Ei… ei midagi – vastas sepp kogeledes…

– Sellisel juhul… ei tasu tõmmelda… – ütles Surm ja pistis vikati sepale kätte…

Sepp haaras, hetkega vatiseks muutunud kätega vikati ja vaatas selle üle…

Tööd ehk kolmveerand tunniks…, kuid sellise külalise puhul…, venib ehk paariks tunniks…

… ja kui ta jääb veel seljataha seisma…

Ega sa ometi jää kogu see aeg seisma…, võta istet – sepp viitas pingile…

– Kah õige…, ega püstijalu tõde pole… – muigas Surm ja hääletult liikus pingile…

 

Sepa töö oli pea valmis…, ta hoidis tera hellalt käes…

Vabandage mind, kuid ma ei suuda uskuda, et hoian enda käes sellist relva…, mille abil on hävitatud sedavõrd palju elusid

Ühtki teist ei saaks võrrelda sellega…

Surm, istudes sundimatus asendis ja seirates sepikoja sisustust, kuid selliste sõnade puhul tõmbus märgatavalt pingesse…

– Mida sa ütlesid… – tume kapuuts aeglaselt pöördus tema poole…

– Ma ütlesin, et suuda uskuda, et hoian enda käes sellist relva…

– Ütlesid – relva…?

– Ma ehk väljendusin valesti…, kuid…

Hetkega Surm oli sepa kahvatu näo ees…, kapuuts vappus ähvardavalt…

– Kui palju inimesi sinu arvates ma olen surmanud…? – küsis Surm kurjakuulutavalt…

Ma ei tea – püüdis sepp mõmiseda, taganedes…

– Vasta mulle otsekohe – kui palju…? – karjatas Surm temale otse näkku…

Kust mul teada, kui palju neid on olnud… – võõral häälel kiunus sepp…

Surm laskis sepa hõlmast lahti, millest ta oli kinni haaranud, ise seda märkamata…

Hääletult läks tagasi pingile ja istus selle servale…

– Ma ütlen, sepp, sulle ühte asja… – ma pole kunagi ei ühtegi, ega kedagi tapnud…, mitte ühtki inimest…

Kuid… kust siis… kuidas

– Ma kordan veel kord… – ei iialgi…, ei kedagi… – milleks…?

– Te ise saate sellega suurepäraselt hakkama…, saate tappa enda rahulolu nimel…, või mõne räpase paberilipaka pärast…

Kui teile on sellest veel vähe, te korraldate sõdasid, kus hukkuvad tuhanded, kümneid tuhandeid süütuid inimesi…

Olete isegi sõltuvad võõrast verest…

Mis kõige vastikum on – teil isegi ei jätku julgust tunnistada seda endale…

Kuid selles kõiges olete süüdistamas mind… – Surm jäi vakka…

– Kas sa tead…, milline ma olin varem…?

Olen olnud noor ja kaunis neiu…, kinkisin inimestele lilli, saates neid teele teisele poole…, laulsin neile…

Vaata nüüd, mis minust on saanud…

Üteldes seda, Surm tõusis püsti, heitis kapuutsi peast…

Sepa ees seisis nõder, krimpsunud näoga kuju…

Hallid juuksed salkudena langesid õlgadele…

Kuid silmad olid kõige koledamad, mis vaatasid sepale näkku… – täienisti pleekunud, mittemidagi ütlevad…

– Selline olen nüüd… imetle…

Kas tead miks…?

E-ei – surudes end alasi vastu, vastas sepp

– Muidugi mitte…

Te kõik ei tea midagi…, ei märka midagi peale enda…

Teie, inimesed, olete teinud mind selliseks…

Olen näinud, kuidas ema tapab oma lapsi…, kuidas poeg hävitab isa…, kuidas vend on kägistamas venda…

Ma nutsin…, ma ulusin ahastusest, mõistmata teid…

Surma silmad täitusid pisarate kristallidest…

– Siis ma vahetasin oma kauni kleidi musta keebi vastu, et sellel oleks vähem näha inimeste verd, keda olin saatmas teele…

Hakkasin pähe tõmbama kapuutsi, et keegi ei saaks näha minu pisaraid…

Te ise muutsite mind koletiseks ja süüdistasite mind kõigis oma hädades…

Ma ei tapa inimesi, vaid olen näitamas neile teed…

Anna mu vikat tagasi, sepp…, mul ei ole enam midagi ütelda sulle…

Tõmmates sepa käest vikati, Surm suundus ukse poole…

Ütle siiski – kõlas tema seljataga…

– Kas uudishimu on üle…, kas on?

– Sa tahad küsida – milleks mulle vikat?

Jah…

– Tee paradiisi on ammu umbe kasvanud, rohi on kõrge…

Read Full Post »

Peaingel Miikaeli sõnum

Ronna Hermani vahendusel

  1. märts

Kallid meistrid…

On oluline mõista, et praegu on pretsedenditu aeg, kus asub jõusse Jumala eriline kavandus…

See on suurim võimalus teile, kes on otsimas Valgust, et puudutada oma jumalikku pärandit…, oma erilisi ande ja võimeid…

Ülimalt harva, ülemineku aegadel ühelt suurelt sajandilt teisele, Kosmiline Seadus  lubaks ingellike sfääride ja vaimsete hierarhide olevustel läbida eesriiet ja astuda kontakti Inimrassi valitute ja ärganute liikmetega…

Peaksite väljendama valmidust ja soovi tegema koostööd nende ilmeliste ja arenenud Olevustega, kuna nemad ei ole võimelised rikkuma teie vabavoli õigusi…

Kui koondate oma tähelepanu teatud valitsejale, inglile, või Valguse Olevusele…, nemad koheselt tunnetavad seda ja vastavad teile…

Mida koondunum, siiram ja püsivam on teie soov, seda suuremat sära nemad jagavad teile…

Teie ingel-vardjad, vaimsed juhid…, ja lõpuks – teie Püha Triaad… rakendavad kõik jõud, et aidata teid saada tarkuse kõrgemaid sagedusi, millised on sedavõrd olulised neil muunduste kaootilistel aegadel…

Need heasoovlikud Olevused püüavad köita teie tähelepanu, võimendades Valgust teie Püha Südameis…

Paljude sajandite jooksul olete oodanud kutset suhelda teadlikult ülestõusnud Valitsejatega ja ingellike sfääridega…

Ka nemad olid kannatlikult ootamas seda kogu see aeg…

Suhtlus Valguse Olevustega – on teie jaoks, kui inimolevustele, suur samm evolutsioonis, kuna see soodustab uusimat teadvustust ja võimsat seesmist muundust…

Pigem õpite esmalt suhtlema oma isiklike juhendajatega… – või siis – teie peamine õpetaja loob kiiremas korras side teiega…, eriti juhul, kui teil oli enne kehastumist temaga selline kokkulepe…

Paljud on oma kuuenda meele arengu teel – intuitiivse teadvuse arengu…, tänu millele teil kujuneb vahetu side oma Kõrgema Vaimsusega ja oma paljumõõtmelise Kõrgema Mina teatut aspektidega…

See oleks esmane faas otseside loomiseks enda lähtega…, oma Püha Triaadiga…, ning kokkuvõttes – oma suurejoonelise Jumaliku Minaga…

Ärge otsige Jumalat Taevastes…, või kusagil kättesaamatutes kohtades… – Looja Olemus, Jumalik Säde on asumas teie Püha Südame keskmeis…

Paljud teie seast on teadvustamas oma jumalikku päritolu…

Paraku – te kujutlete nõrgalt oma tohutut Kosmilise Valguse Kandja potentsiaali…

On eluliselt tähtis, et te häälestuks pidevalt võimenduvatele Looja Valguse sagedustele…

See on kiirendamas Ülestõusu protsessi, ning aitamas saavutada Isemeistri staatust ja oma määratluse täide viimist – saada Teekonna Valguseks, mis on näitamas Teed…

Pidage meeles… – võite saada juurdepääsu üksnes neile vibratsioonide tasemetele, millistega on ühildatavad teie ise ja teie energeetiline allkiri…

Just tasakaalustatud ja harmoonilise seesmise seisundi saavutamiseks mentaalses ja emotsionaalses kehas, on eriti oluline läbida puhastumise protsess…

Ammusest ammu, teie, kes peaksite saama Ülestõusu Tee Tähelisteks Teenäitajateks inimkonnale ja Maale, nõustusite tuleviku kauges kauguses Maa peal võtma enda peale erilist rolli…

Selline vapper rühm oli kehastunud igasse rassi…, erinevates nahavärvides, kultuurides ja ususuunitlustes…, ning levis üle planeedi, et valmistada ette määratletud kosmilist draamat… – massilist inimkonna ja Maa ülestõusu…, koos kõigi mateerialike ilmingutega antud alamilmaruumi ulatuses…

Need teie seast, kes on jõudnud esiplaanile, said erilise loa, mille kohaselt suurem osa teie tasakaalutuse osast saab puhtaks tehtud…, nii teie maine koorem ei ole enam sedavõrd raske…

See, mis jääb järele, need on peamised õppetunnid, mida tuleb läbi teha, et saaksite naaseda tasakaalustatud harmooniliste vibratsioonide sageduste tasemeteni…, sellega tõuseb teie energeetiline allkiri, Vaimsuse Laul… kuni neljanda mõõtme kesktasemeni… ja veel kõrgemalegi…

Tohutu hulk teid, Tähelapsi, on astumas enesetäienduse teed…

Kuid siiski… – liiast paljud teenäitajate rühmast on veel tukkumas…, nemad on keeldumas oma rollist…

Kiirendatud evolutsiooni protsessi aegu, mis on toimumas käesoleval ajal, on igal ühel mängida oma peamine roll…

Selle rühma geneetilised koodid kannavad kõigi eelmiste peamiste rasside parimaid omadusi…, seda koos raku mäluga, mis on kodeeritud tuleviku peamise uue Kuldse rassi tarvis

Tõsi küll, pikema aja jooksul, selles vaimsuse rühma seas, oli suur tasakaalutus…, ja paljud ei kuulnud oma seesmise vaimse Mina püüdlusi…, olid unustanud oma maise missiooni…

Sellegi poolest…, igaüks teie seast on, sügaval oma Püha Südame seesmuses, on kandmas Valguse Teadvuse Seemne Aatomi koode, millised aktiveerituna aitavad teil meenutada lubadust olla meie maiste esindajatena…

Teie missioon seisneb püüdluses saada kogu oma olemuses kogenud kauniduse kaasloojaiks… – rahule, harmooniale ja küllusele maises plaanis…

Tahaks tuua teieni mõningat peamist informatsiooni, et saaksite kasutada meie poolt antavat õiges suunas…

Kuna olete siiski elanud paljude eludega pea kõigis peamistes rassides, siis on oluline, et te näeks end mitte ühesuunalise inimesena…

On oluline, et te ei peaks end kõrgemal neist, kes on tulemas teile järgi…

Olete kunagi ise olnud sellistena… paljude ja ridamisi elatud elude jooksul…

Teie DNA on kandmas endas igale rassile omaseid tunnusjooni…, võimeid ja omadusi…

Selles elus olete tulnud kindlasse perre…, et elada teatud riigis, mingil kindlal põhjusel…

Universaalsel tasandil, peale kehastumist oma indiviidsesse Jumalikku Teadvusse, ning elades eoonide aegu rõõmsas koostöös, teie ja Vaimsuste rühm (vaimsuste perede rühm) koondusite Suurde kõrgemate sfääride üleilmse teenistuse Valguse Püramiidi…

Sellised Püramiidid said hiljem nimetuseks – Üleilmse Teenistuse Püramiidid…

Need on paigutad kõikjale üle Viienda ja Kuuenda alammõõtmete tasandite…

Teile on räägitud, et kauges tulevikus saabub aeg, kui Jumaliku Plaani peamine faas saavutab kulminatsiooni, kus paljud peamised rühmad, millised on mänginud peamist osa ühinemise protsessis, ühenduvad…

Nüüd see aeg on käes…

Need teie seast, keda hellalt nimetame Vanadeks Vaimsusteks, on kõikjal üle ilma…

Tõsi… – mõnedes kohtades ja kultuurides on neid enam…, kuid sellegipoolest – see on eesrinde rühm…

Need vaprad Vaimsused ei ole valitsuste kohtadel, ega sattu ajakirjanduse pilkude alla…

Nemad on tegemas tööd tavalistes kohtades…, mistahes valdkondades täitmas oma tööülesandeid…

Kui ehk ongi vastutavatel kohtadel…, siis teenimas oma rahvast ja riiki kõikvõimalikel viisidel…

Nemad on elamas kõikidel sotsiaalsetel tasemetel… – kõige madalamast, kuni kõrgemani…

Neid on usulistes rühmades…, või on teenimas omal viisil…

Mõned on hääles oma Kõrgema Mina sosinale…, ja on täiustumas…

Paljud on astumas mööda vaimset teed…

Kuid kahjuks… paljud Tähelised Juhid ei teadvusta veel oma jumalikku loomust… ja lubadust, milliseid on antud ammusest ammu…

Need teie seast, kes on kuulumas antud rühma, on kandmas oma DNA seesmuses Atlantise rassi peamiste vääringute, võimete ja omaduste koode, kes olid eeskäijaiks, liidriteks ja sõdalasteks…

On olemas juurdunud soov kasutada oma mentaalseid võimeid koos Jumaliku Voliga ja meie jumaliku Isa väega, et olla füüsilisel plaanil tegelikkuse peamisteks kaasloojateks…

Peale selle… – olete täitunud Jumaliku Isa/Ema kõrgeimate vääringutega, omadustega ja võimetega…, millised on manustatud teile nende vaimsuste poolt, kes saabusid planeedile Lemuuria Kuldse Ajastu jooksul…

Need on õrnad, hoolivad, alateadlikud seesmised koondunud omadused…

Peale selle… nendele on kuulumas suured artistlikud võimed, püüd rahu poole… – kuni vaatluse püüuni…

Teil on olemas rikas ja imeline vaimne pärand…

Möödanikus olite õnnistatud, kuna paljud suurejoonelised Valguse Olevused elasid teie seas… – õpetajad, kelle õpetused jätsid teile suurepäraseid soovitusi, kuidas elada heasoovlikku elu…

Kuid siiski… – on kätte jõudnud aeg liita minevik ja tulevik…

Inimkond on tunnetamas seesmist vajadust suunata, hingestada ja toetada teine teist…,

Me kavatseme pakkuda teile uut teed…

Suuresti loodame, et mõnigi teie seast tõstab lipu, et olla ärkava inimesena uuele vaimsusele…, et olla tulevasteks vaimseteks kaitsjateks

Palume teid alustada ühinemisega, et saaksite õpetada, toetada ja hingestada teine teist…

Palume teid jagada omavahel oma teadmisi, tarkusi, kogemisi ja nägemusi…

Oleme teadlikud rahvaste üksinduse tundest – isolatsioonis olekust…

Ei piisa õpetuste lugemisest, milliseid oleme andmas meie ja teised valitsejad…, ega templite külastamisest ja Jumala teenimisest…

On tulnud aeg ühinemiseks…

Peate alustama sellega, et saaksite jagada armastust, tarkust ja hingestatust…

On aega alustada õppimist koos, et saaksite toetada teine teist…

Me ei palu ehitada suurejoonelisi templeid… – need ei ole kohad, kus hakkavad elama tuleviku jumalad…

Olete tuleviku kaasloojad… – Looja Jumalikud Sädemed, keda palutakse võtta sisse oma sünnijärgsed kohad suures astumises tulevikku…

Kallid…, on aeg vabaneda süütundest, häbist ja alavääristusest, mida on pikka aega kandmas endas paljud teie seast…, mis ongi peamise probleemina…

Tarvis tervendada möödaniku valud…, ning võtta endale vastav roll imelises tuleviku plaanis, milline on avanemas maa peal, tänavusel ajal, suurel kiirusel…

Oma sõnumites oleme jaganud teile atribuute, tarkusi ja mõistmisi, et saaksite vabaneda kõigest oma elus, mis ei teeni enam teie huvisid, ega kõrgemaid hüvesid…

Te peate võtma südamelähedaseks seda, mida oleme rääkinud palju kordi… – olete kogu selle ilmaruumi armastus, kaunidus, rõõm, rahu ja küllus… – see kõik on teie lahutamatu jumalik õigus

Peate õppima end armastama ja tunnustama…

Teil peab olema sügav eneseväärikuse tunnetus…

Te ei saa armastada teisi siiralt enne, kuni teised ei hakka tagastama teile oma armastust ja tunnustust, mida olete sügavalt ära teeninud…

Peate üle vaatama oma jumaliku pärandi omadused, vääringud ja tunnused, milliseid olete praegu esile toomas…

Olete liiast palju saatmas endast välja Atlantide meesenergiaid…, liiast palju olete pühendunud omandamisele ja loomisele…

Kas on meeles, kui küsisime teilt… – mida olete otsimas…, kas olu seisundit, või elu kvaliteeti…?

Võite koguda suurt rikkust, ning ilmutada palju mateerialike asju…, kuid, kui teie süda on suletud…, kuna olete ignoreerinud, ega arendanud Lemuuria Kuninganna omadusi ja võimeid… – te hakkate tunnetama end alaväärsena, ning tunnetate suurt rahuldamatust…

Liituge rühmadesse… – kahe-kolme kaupa…, ehk kümnekesi…, või sada, tuhatkond… – kuid oluline ei ole see…

Kui liitute ühise hüve nimel, siis lubame, et oleme koos teiega… – siis saaksime lisada teile jõudu…, aidata kiirata meie Isa/Ema armastust suuremal määral, millist olete võimelised endast läbi laskma…

Teie peamiseks eesmärgiks sellel ajal on… naaseda esmase kujunenud valguse ja varju spektrile…, vibratsioonide mustritele, millest on koosnemas teie isiklik ilm kolmanda ja neljanda mõõtme tegelikkuses…

Seejuures teie teadvuse pendel ei hakka võnkuma sedavõrd radikaalsete positiivsete ja negatiivsete sageduste vahel…, teie mentaalne ja emotsionaalne loomus muutub tasakaalukamaks ja keskendunumaks…

See on oluline samm, mis aitab õppida elama keskendunumalt oma Pühale Südamele ja Püha Teadvusele…

Vastavuses sellele, kuidas olete tõstmas oma vibratsioonide mustreid, Valguse kõrgemad sagedused hakkavad aegamööda lahustama teie paljusid valguse membraane, millised on piiranud teie kõrgemat teadvust…

Kuivaid see juhtub… – hakkate astuma teel teadliku, vaimsusega hingestatud, Isemeistri elu poole…

Te ehk ei usuks… – kuid me kinnitame teile, kallid… – olete elamas imelisemal ajal…

Oleme teiega olnud ajast, kui esmakordselt rüütasite end indiviidse teadvuse vormi, selle Ilmaruumi piireis…

Jääme teiega ka siis, kui olete läinud uude helgesse aega, liites jõud valmistumiseks uueks Ellohimi ajastu saabumiseks, kes on suurimaks Vormide Loojaks…

Ma saadan teile meie Isa/Ema Jumala sära, mässides teid jumaliku armastuse/valguse aurasse…

Oleme teiega rahul…

Peaingel Miikael

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid…

Olen Krayon Magnetilises Teenistusest…

Need on kaunid hetked, kui inimeste südamed muutuvad pehmemaks…, kus nende eelarvamused on taandumas…

Me võiksime rääkida isiklikest ja kaunidest asjadest…, protsessidest, milliseid te ehk isegi ei ole oodanud…

Võiksime rääkida teile lugusid, mis ärataks teid asjadele, millistest te ei olnud teadlikud…, ehk isegi asjadest, millistest olen kunagi rääkinud…

Ehk avaks teile taas hoiatust selle kohta, et need võivad esitada väljakutse kõigele, millest oleme teiega rääkinud…

Ehk…, kuigi olete uskumas sellesse, peate siiski muutma endas seda, mida on teile õpetanud need, keda olete armastanud…

See on keeruline…

Kuid me ei saa vähendada nende asjade tähtsust…, seetõttu arvan, et me ei saa lõpetada rääkimist nendest…

Kes on Jumal sinu jaoks…?

Võtme sõnaks on siin Kes, aga mitte Mis

Ilmaloovuse Looja ei ole energia…, ta on Kes

See ei ole inimlik kes… – temal ei ole inimlikku teadvust…, või inimlikku aju…, või südant…

Tema – on puhas ja absoluutne armastus…

Kes…, nii nagu teda kujutate, on seotud ilmaruumi loomisega…, kõik ülejäänu on temas…

Selline on Kes

Kes on Jumal teie jaoks…?

Ehk mõned mõeldes, vastavad… – ta on ehk kui vanem

Tema on enam kui vanem…

Kui te pole siin (mitte maapeal), olete Kes osana…

See oleks kui… – kui lahkute teie, siis lahkub ka Jumala osa koos teiega…

Kui ma ütlen, et Ilmaruumi ja Galaktika Looja on teadlik, kes olete teie…  – siis see on leebe kinnitus…

Te olete Kes osa…, tema kaotsi läinud osa…

See ei ole see, et Looja on mingil moel teadlik tillukesest inimesest tillukesel maal, tillukesel päikese süsteemil, galaktika haaramatutes avarustes…

Ei, see ei ole üldse nii…

Olete Looja puuduv energia…, Jumalalt, kes on teie seesmuses…

Kes on Jumal…?

Ei…, ta pole teie vanem…, see on energia, milles on puudu teie jagu…

Kui Jumal on kaastundmine ja armastus…, siis milline on, teie arvates, tema suhe teisse…?

Te ehk küsiks üle… – suhe…?

Oo, jaa…

Ehk naaseks tagasi…

Vanas madalas energias vaimsus oli inimese ja Jumala vahel unarusse jäänud…

Oleme palju kordi rääkinud sellest, kuidas käitusite Jumalaga…

Te paigutasite teda erilisse kohta…, jagasite temale inimlikku teadvust…

Te ei suutnud väljuda kujutluste raamidest selle kohta, kes olete ise…, kes on vanemad…

Te ei suutnud ette kujutada, kes tegelikult on inimesed…

Seetõttu jagasite Loojale kõikvõimalikke inimlikke omadusi…

Tegite teda raskesti kätte saadavaks…

Tahaks näidata teile kogu selle absurdsust

Tahaks esitada teile reaalsust, milline on kaunim mistahes kaunidusest…

Tahaks, et te hingaks sügavalt sisse, kuna see, mida ütlen teile – on ootamatu teie jaoks…

Jumal üksnes ei tea, et on elamas koos teiega…, et teie olete imelise pusle osa, milline on määratud sellele planeedile…

Te ei ole siin juhuslikult…, olete siin olnud varemgi… – olete surematud…

Sellel Jumala osal, mida nimetate vaimsuseks, ei ole olemas algust… – ta on alati olnud…

Te olite siin, kui kujunes Galaktika…, jääte siia, kui Galaktika lakkab olemast…

Sellised te olete…

Mida arvate… millised võivad olla suhted sellega, keda peate oma vanemaks…?

Millised suhted teil on oma lastega…?

Seda küsimust oleme teile esitanud…, kuid tahaks seda esitada taas, kuid veidi teisiti…

Pea teil kõigil on olemas lapsed… – kallid, süütud, noored…

Paljudel on täiskasvanud lapsed, kellel on juba omad lapsed…

Kuid nüüd tahaks, et te kujutaks oma last, kui ta olid 6 või 7 aastane ja kellega oli teil suhe…

Kuivõrd olid nemad kiindunud teisse…?

Te annate neile armastust…, hoolt, millega ümbritsete neid…, kui kaunid nemad on, kui seisate magava lapse voodi juures…, üksnes imetledes neid, teie süda on hüppamas rinnus…

Nüüd ütleme teile… – võimendage seda miljoneid kordi… – selline on teie suhe Loojaga…

Kujutage nüüd… – 6-7 aastane inimene on astumas teie juurde ja küsib… – ema…, ma olen veidi segaduses… – kas sa tõesti armastad mind..., kas tõemeeli armastad mind…?

Mida on sul temale vastata… – sellele süütule…, teie imelisele osale…?

Te ehk ütleks… – Mul ei ole kavas sulle vastata…, kuid ma tahaks, et sa teeks mõned hüpped neist rõngastest läbi…, mis oleks, kui sa läheks sinna ja veidi kogeks seal kannatusi…, ma tahaks, et sa astuks 1000 sammu ja tuleks tagasi?

Üksnes siis…, kui tõesti… tõemeeli oled väsinud… – vaat siis me räägime sinuga

Mu kallid…, tere tulemast planeet Maale…

Selliselt olete käitumas ise Jumalaga…

See on otsesõnu… kõige sügavam harimatus, mida on väljendamas inimene oma madala teadvusega… – vaat seda olete teinud…

Uks suhetesse, kaunidusse ja Jumala atribuutideni on pärani avatud…

Ainus, mida tarvis teil ületada…, võtta Jumala käest kinni…, oma bioloogilisel duaalsusel…

Täna on palju kordi kõlanud küsimus… – kuidas teha seda, et see…, mis saab edasi…?

Te olete seda küsimas inimestelt…, kuid miks seda mitte küsida Loojalt…?

Kallis Jumal…, ma tean, et uks on avatud…, ma tean, et olen osa sellest… – suuna mind kogu minu tee aegu…

Seejärel rahunege maha… – teie kavatsus on teie ja teie teadvuse poolt Jumalale välja öeldud…

Te saate vastuse…, te tunnetate toetust, milline tuleneb mitte mingist kohast, ega teiselt inimeselt…, vaid lättest, mis on asumas teie enda seesmuses…

See hakkab sündima aeglaselt, kuna teil tarvis ületada oma duaalsust…

Keemiliselt…, teadvuse vaatevinklist, kõigi teie eelmiste elude jooksul, teil oli vaid üks suhete viis…, ja oli eesriie, mis oli varjamas ülejäänut…, vanas energias see oli keeruline…

Tänavu see ei ole vana energia…, ega pole teie vanaisade New Age…

See on täienisti uus…, ja kõigel tänavu toimuval on täienisti teised reeglid…

Kõige olulisem selle juures… – uks on avatud…, eesriie on kerkimas

Ei tasu jääda vanasse energiasse, kus aina tõstsite pilgud taevasse, ning pärisite – Jumal, kas sa armastad mind...?

Kuidagi…, ei tea, mis põhjustel… kuid usus võtsite vastu vastuse… – ma ei tea

Tulles siia, teete sama…, ikka taas ja taas…, ootate vastust, millist olete kunagi saanud…

Mu kallid…, vaadates sellist stsenaariumit, teadke, see on inimlik stsenaarium…, ja mitte kuidagi Jumala oma…

Kas tõesti peate tõestama endale, et Jumal on teadlik teist…?

Jumal on teadlik…, selleks ei ole tarvis mingeid tõestusi…

Kui olete küsimas Jumalalt… – kas ta armastab teid…, ning ärevuses ootate temalt kohest vastust…, ehk pisarais silmis ootate, kuna ilmneb teis vastuse voog…

Üksnes seetõttu, et olete küsinud… – üksnes seetõttu…

Olete kui 6-7 aastane laps, kes küsib emalt, kas ta armastab teda

Te ju ise koheselt tormate tema juurde ja haarate teda sülle, musitades ütlete… – muidugi…, alati ja igavesti… – isegi siis, kui olen lahkunud igaveseks, jään sinu juurde…, sa tunnetad seda

On alles jumal…

Ärgu viidagu teid eksitusse, kui räägitakse teile, et peate hüppama rõngastest läbi, või astuma kusagile…, tegema midagi…

See ei ole tegelikult üldse nii…

Mu kallid…, avatud ukse kaunidus tähendab, et pusle, milline on teie ees, omab mõistvaid, kauneid ja heasoovlikke vastuseid, ilma keerutamata…

Kui, häälestuks Jumalale, lihtsustaks oma teadvust, ning usuks seda…

Ehk saate, jäädes üksi, ütelda… – palun näita mulle, kuidas tunnetada ja teada, et oled siin– ma igatsen sind...

Selline on suhe Jumalaga…

Sellega, kes on Kes

See ei ole keeruline… – pole keeruline…

On kui armastus, milline on igavene…

Tahaks, et te tunnetaks selle värskust…

Pole käesolevaid probleeme, mida ei saaks lahendada…

Pole tervise küsimusi, milliseid ei saaks seada korda…

Mida on näidanud teile Meistrid, kes on elanud kunagi maapeal…?

Nemad näitasid teile täielikku kontrolli oma bioloogia üle…, isegi surma üle…

Kas arvate, et see oli ebatavaline…?

Ei… – see oli suhe Jumalaga…

Kutsume teid avama endas Meistri selles, mida olete näinud kogu planeedi ajaloos…

Seega… teil tarvis uskuda temasse…, tegema temaga koostööd…, teadma temast…

Kasutama seda, teades, et elada tarvis mitte üksnes tervislikku elu…, vaid pikka ja rõõmuküllast elu…

Kui teil on probleeme, siis need ei ole saadetud Jumala poolt…, need on tulenenud teie enda teadvusest… – mille tõttu teie rakustruktuuril tarvis rakendada enam jõudu, et seada pusle korda…

Õige aeg on vabaneda probleemidest, mõistes seejuures, et uks on pärani

Olete üksnes teie ja uks…

Ütelda Jah veel enne, kui teha samm…

Mu kallid…, te siiski olete tulemas vanadest energiatest…

Ärge imestage, kui lapsed ei muretse selle üle…, nagu teete seda teie…

Nemad ei ole elanud läbi vana energia kogemisi, nagu olete teinud teie…

Kuid nemad, omas täiskasvanus elus, vaimses kasvus, soovivad läbida seda, siis nemad astuvad uksest sisse kergusega…, üksnes astuvad sisse, ilma rõngaid läbimata, või ronimata mööda redeleid…

Neile see kõik on tõenäone…

Uues energias sündinud lapsed on teised…

Ärge imestage, kui nemad ei taha liituda ei kellegiga, ega millegagi… – kuna nemad on nägemas vaimsuse täiust enda seesmuses…

Kirik on nende südameis…, Jumala austus on automaatne ja armastus alateadlik

Seda tarvis neilt oodata…

Muuseas…, vanad vaimsused, kes on eksisteerinud Maa peal kõige kauem, saaksid teha selles paljut…, kusjuures – vähemate kuludega…

Tahaks, et kodus, minnes magama, te ütleks… – edasi…, uks on avatud

Ja nii see on…

Krayon

Read Full Post »

Older Posts »