Feeds:
Posts
Comments

Archive for the ‘Uncategorized’ Category

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

Pea iga inimene planeedil, olenemata, millisesse ususüsteemi tema on kuulumas, on teadlik Loomise Lättest…, ja on uskumas, et kogu ilmaruum on loodud ühest Lättest…

Ilmaruumi kõrval olete lõpmatult väikesed…, kuid Loomisläte on lõpmatult suur…

Kui määratleksite Lättele pale, mida teevad sageli inimesed…, siis see on Armastus…, puhas armastus, milles peale armastust ei ole midagi…, ta on sama puhas, kui puhas on valgus pimedusest… – kaunina…, heasoovlikuna…, mõistva armastusena…

Oleme rääkinud… – see on teie armastusest tuhandeid kordi suurem…, ja on koondunud Loomislätte elavale osale, milleks olete teie…

Kallid…, galaktikas on ka teisi elusid, millistele on koondunud sama armastus, sest Loomisläte on kõige Lätteks…

Armastus on puhas kõige vastu…

Põhjuseks, miks ma taas alustasin sellest, on selles, et tahaks anda teile teada… – armastust olete vaatamas läbi eesriide, mille olete ise loonud…

Sellel poolel, kus olete…, inimeste poolel… – on olemas duaalsus…

Duaalsus on kätkemas positiivi ja negatiivi, valgust ja varju… – need kõik on erinevad asjad…, ja kõik on loodud teie inimliku loomuse poolt…

See on tõemeeli kohane, õiglane ja õige…, see annab teile vabat valikut… – te saate näha asjade Yin ja Yangi, positiivsust ja negatiivsust…, ning teha neis valikuid…

Kuid teisel pool eesriiet, seal, kus on Loomisläte, on selline võim, mida ei ole võimalik ette kujutada…, ja seal ei ole olemas mingit duaalsust…

Kas olete võimelised seda mõistma…?

Teil siin on üksnes duaalsus, mis on omane kogu väikese maa inimkonna enamusele…

Omades pisku valgust, olete võitlemas oma seesmise duaalsusega…

Olete võitlemas, püüdes alaliselt täiustuda…, omada valiku vabadust…

Seda võitlust olete kandmas ka eesriide tagusesse…, omistades seda isegi Jumalale, muutes sellega Teda teovõimetuks…

Te ütlesite armastuse puhta allika suhtes järgmiselt… – meie, inimesed, teame üksnes inimloomuse kohaselt…, seetõttu võtame kõike nii, kui meile on kohane…

Seega… teie jaoks on olemas kuri Jumal, kes ei ole kunagi rahul…, see, kes on piinamas lapsi…

Selline on teie uskumuste süsteem kauni Loomislätte kohta…

Te võtsite oma nimesildi ja riputasite selle pühale asjale…

Ehk räägiks sellest, kuhu see võib välja viia ja mis juhtub edasi…

Teie mõistmise kohaselt see viiks uute pattude tegemiseni…

Kui küsiks pattu uskujailt… – mis on määramas pattu…?

Vastatakse, et patt on kõik, mis on ärritamas Jumalat…, kõik, mis on Jumalale vastumeelt…

Kuid… – kui on olemas patt…, siis peaks olema ka patu andestamine…?

Lubage mul siiski ütelda… – puhtas armastuses…, kõige puhtamas armastuses ei saa olla rahulolematust millegiga…

Jumalal ei ole inimlikku mõistust, mis tunnetaks rahulolu või rahulolematust…, arvustust millegi vastu…

Puhas armastus on puhas armastus, millesse ei mahu sellised asjad…

See oleks sama, kui võtta puhtamaist puhtamat valgust ja valada seda poriga üle…, arvates, et see jääb valgusele külge, nagu see on külge jäämas teile endile…

Kuid planeedil on siiski miljardeid inimesi, kes on valamas Jumalat poriga üle…

Andestamine usuilmas on muutunud pea kui tööstuseks…

Ehk kujutleks hetke, kus tahaksite testida vabadustahet laste peal…

Selleks paigutaks neid pea täielikku pimedusse, kus nad põrkuks vastu seinu ja omavahel…

Igal sellisel kokkupõrkel te kurjustaks nendega ja nimetaks seda patuks…

Karistaks neid iga kokkupõrke pärast, kuigi seal ei ole võimalik pea midagi näha…

See on pea sama, mida väidate Jumalat tegemas teiega…

Mitte küll kõik…, kuid miljardid siiski…

Selle mõistmine on juba osa muutustest… – loogika vaimne ärkamine…

Jumal ei ole inimene…

Jumal ei tee seda…

Patt on muutnud andestamise tööstuseks…

Kui arvate, et usumaailmas ei ole tööstust… – siis vaadake oma ajalugu…

Olles Itaalias, rääkisime inimesest, nimega Franciscus, Assisise linnast…

Pühamaks liidriks Itaalias oli neil aegadel Paavst…, kes müüs indulgentse… – patu andestamisi…

Te nimetaks seda kohatuks…

Seda nägi ka Franciscus, kuna oli puhas…, ta oli täis Loomislätte Armastust…

Ta tundis muret Rooma Paavsti puhevil oleku pärast…

Frantsiskuse lugu on suht imeline…, tänavu ta on Püha Franciscus…, kuigi ta pole kunagi preestrina olnud…

Ta oli ligitõmbav, kui iga teine meister planeedil…, ta oli puhas…

Ta oli ligitõmbav oma puhtusega ja armastusega…

Paljud preestrid tunnustasid teda tema veendumuste ja sõnade tõttu…, tema tegude tõttu, mida ta tegi oma elu aegu, näidates inimestele, kuidas tuleks olla…

Selline oli Franciscus…

Oleme kord rääkinud, et ta sõlmis kokkuleppe paavstiga (ostis ära), kuna temale oli tarvis raha enklaavi ehituseks, oli tarvis raha loomade tarvis, oli tarvis raha haigla ehituseks…

Ta tegi mõningad pakkumised Paavstile, mille tõttu Paavst tahtis temaga kohtuda… ta tahtis juhtida preestrid Franciscusest eemale, kuna oma puhtusega ta muutus neile ohtlikuks…

Ta ütles, et kui Paavst annab nõutud raha, loobub indulgentside müümisest… siis ta ei ole enam ligitõmbavana…

See oli nendevaheline kokkulepe…

Assisise Franciscuse kirikus seisab isegi maal, mis justkui kajastaks seda sündmust…

Maalil on kujutatud tegelikult Franciscuse palvekirjade pärgamendi üleandmist Paavstile, et ta annaks selle Rooma Paavstile üle…

Võiks isegi ütelda, et see nimekiri oli kokkulepe, mille kohaselt Paavst pidi lõpetama indulgentside müügi…

Mõnedki giidid nimetavad seda Franciscuse pattude nimekirjaks…

Omaltpoolt lisan… – see oli muutuste leping, mille tulemusel Paavst muutis kiriku…, tegi selle puhtamaks…

Mõnedele see oli mõningane järelandmine, kuna pattude andestamine oli muutunud tööstuseks…

Teatud mõttes sellest oli saanud hirmude tööstus…

Kui teil ei oleks sedaliiki andestust Jumalalt, kes mõistab hukka üksnes puhta armastuse pärast…, siis teil oleks hirm selle ees, mis võib juhtuda teie hingega edaspidi…

Kallid…, sellised asjad ei tulene Jumalalt…

Need ei saa tuleneda puhtast Valguse ja Armastuse Lättest, millel ei ole inimese teadvust…

See tuleneb üksnes inimeselt…, inimkonna süsteemidelt…

Kõige kohatum tänaseks päevaks sellel planeedil on hirm Valguse Lätte ees…, kuigi püüeldakse selle poole, kuna see armastab inimest…

Armastus on tänase päeva sõnum…

Kallid…, teie andestuspalvetel ei ole midagi ühist vaimse andestusega…

Need kõik on seotud inimestega… – inimeste ja inimeste vaheliselt…

Ma tahaks rääkida vaimsest andestamisest, sellest, mida see tähendab… – te ehk ei ole seda veel kuulnudki…

Lõõgastuge Jumala embuses, mida see teile ka ei tähendaks, et saaksite näha kallihinnalist valgust…

Seni ma räägin teile üht lugu…

See lugu algab loogiliselt…, ja see on määramas teie mõistuse atribuute…, siis ehk mõistate, mis hakkab toimuma andestamise aegu…

See tuleneb otse valgusest…

Igal ühel, olles lapsena, juhtus midagi…, ehk kõrvetasite millegi kuumaga kätt või jalga…

Kuipalju vanemad ka ei hoiataks…, kuid see juhtub lastega ikka…

Kõrvetuse hetk talletub koheselt teie aju neuronitesse…, neis sünapside kohtades, kus on tallel kõik meendused… – ja see jääb sinna elu lõpuni… – alatiseks…

Oleks hea, kui ajus oleks kustutamise nupp, kui kompuutris… kuid seda ei ole seal…

Kõik jääb alles…, jääb alles…

Ka kõrvetus jääb sinna… – jääb ellujäämise nimel…, seda ei unusta iialgi…

Nii on töötamas aju…

Kuid sama on toimumas ka mõnegi muuga… – sama toimub reetmisega…, vihaga…, sama toimub kogemise traumaga…

Sama on toimumas vanemate vägivallaga laste üle…

See kõik talletub ajju…

Ka täiskasvanuna saadud reetmishetked ja palju muud taolist, talletuvad samasse kohta, kuhu talletus mälestus kõrvetamisest… – ka neid ei ole võimalik sealt kõrvaldada…

Täna te panite paberile mõningad asjad oma mälust…

Neid oli raske panna kirja… – te meenutades seda, millistest püüdsite vabaneda…, te värskendasite oma mälestusi…

Kui meendused naasesid… taas on kurbus ja pisarad… – ebameeldiv…

Seetõttu paljud teie seas hoiduvad mälestustest…

Mõnedel need kerkivad kergemalt, kui teistel…

Panite kirja…, kui raske see ka polnud…, põletasite pühal tulel…, kinnitades seejuures… – need on läinud… – ma näen, et need on läinud…

Ma rääkisin just… – need ei saa kaduda…

Tseremoonia on kinnitamas nende asjade jätkuvust mälus…

Mida tegi Lemuuria naine, kui põletas nimekirja vulkaani kuumuses…

Sellest rääkisin kunagises sõnumis…, ja see on kohane ka tänapäeval…

Nüüd annaks teile ettekujutust sellest, mis on toimumas peas selle toimingu aegu…, mis jääb sinna, kuni viimase hingetõmbeni…

Kõik, mida poleks lehele ka kirjutanud… – olgu see reetmine, või see, mis öösiti on hirmutamas, ega lase magada…, või asi, mida ei suuda unustada, kuna teie jaoks see oli õudusena, mis on kurvana ja ärritavana ka tänavu…, või mingi meendus, mille eest palute andestust… – need asjad on kerkimas pinnale, millistega kui piitsutaksite iseend…

Need asjad on jätkuvalt seal…

Tahaks, et teil oleks selge ettekujutus sellest, mis on toimumas teie peas, kui olete seda tegemas…

See on tugevalt seotud teie kaastunde ja armastusega…

Yin ja Yang stsenaariumis, must-valges stsenaariumis, mida inimesed on läbi elamas, üheks kaunimaks asjaks on see, et teis on olemas Loomislätte osake, mis on paljumõõtmeline ja väljub inimvõimete raamidest…

Te nimetate seda oma Kõrgemaks Minaks… – see on teie vaimsus, mis ühe jalaga on teie juures ja teise jalaga eesriide tagustes…

See on kanal…, on sild, mida püüate luua…

Ma ütleks siiski, kuna saaksite seda kasutusele võtta…

Teie Kõrgemat Mina võiks võrrelda otse kontaktiga, kanaliga…, ühenduskaabliga otse puhtaima Valgusega ja Armastusega… – mida üksnes suudaksite kujutada endale ette…

Ehk vaatame, kas olete võimelised kujutama seda, mida tegite nimekirjaga… ja tulega…

Teil on puhas ere valgus, mida võiks võrrelda tulega, millel ei ole hävitavat jõudu…

See on kõikehaarav side, mis on ümbritsemas kõiki meendusi ja kaastundeid…

See kõik on teie peas… – kuid tahaks, et te märkaks eesriidetagustest esile tulevat pilve olluse taolist, mida te ei ole võimelised kõrvaldama bioloogiliselt…

See on suurepärane mõistmise pilv…, ta on kaunis ja täis armastust…, ta on katmas mälestusi,  milliseid tahate kustutada… – samas lausute… – ma tahaks anda andeks neile inimestele ja sündmustele…, isegi iseendale…  

Mida ka ei oleks, valguse pilv katab teie poolt öeldut, luues sellega andestuse…

See levib üle kõigi meenduste…

Kui püüate naaseda mingile meendusele, siis see kattub pilvega – valulik meendus kaob…

See oleks sedavõrd täiuslik, kuna olete sisenenud sinna paljude atribuutidega…

Te katate armastuse pilvega asju, mida tahate kõrvaldada… – muundate neid… – selles on asja mõte…

Kuna teie teadvus on keeruline, siis ettekujutus sellest on hulga täpsem, kui arvate…

Me tegime selle lihtsamaks, et saaksite seda ette kujutada…, ning mõistes, mõjutada seda…

Leidub ka neid, kes väidaks, et paberile kirjutatuna, need kinnistuvad jäädavaks…

Ma kinnitaks seda…

Kuidas te ise suhtute neisse ja kuidas need on seotud teie teadvusega…, kuidas suudate neid muundada… – sellest oleneb nende kestvus…

Psühholoogid on selle kallal teinud tööd aastakümneid…

Kuid ma siiski kinnitaks… – see on muutumatu…

Lineaarses ilmas on asju, mida teete taas ja taas… – mida enam teete, seda kindlamaks need muutuvad…

Paljumõõtmelises ilmas puudub nupp – igaveseks

Selles on suur erinevus…

Teil leidub neid, kes ütlevad, kuipalju kordi tuleks lugeda palvehelmeid, et toimuksid vastavad sündmused…, või… kuipalju tuleb korrata palvet, et see jõuaks Jumalani…

Kuid ma ütleks, et Jumal teab teid sedavõrd hästi, et teil piisab üksnes vaadata Loojale silma, kui küsimus leiab lahendust… – vaid korra…

Vaat kui võimsad olete enese suhtes…

Ehk mõtleksite veel kord oma põlevale nimekirjale… kuidas muutub see aina väiksemaks…, kuni kaob… – nüüd ootamatu side eesriide tagustest katab kinni kõik need asjad…, olenemata, millistena need olid…

Või selleks olite teie ise…?

Või olete ema, kes oli kaotanud oma lapse… – seda ei saa kunagi unustada, oled ju ema… – see on vägagi kurb…

Te korjate kõik kaastunded kokku ja vaatate need mõistmisega üle… – üksnes siis need hakkavad avanema…, ja te näete, et lapse olemus on jätkuvalt siin…, naeratades ta ütleb teile… – tänan ema…, ainus, mida ma tahan…, see on armastust…, ainult armastust…, üksnes armastust…

See on parim, mida nemad saavad teha Yin ja Yang ilmas…

See on parim, mida neil on anda…

Kuigi… sellest teile ei ole piisav, kuna see kõik on talletatud teie mällu…

Täna me püüdsime katta seda Valguse Lätte mõistmisega, et te ei naaseks enam selle juurde…

See laseks teil hingata kergemalt…, ja teil oleks tunne, mille kohaselt ehk ütleksite… oleks kui kivi langenud hingelt…, olen sedavõrd vaba, et tõuse kasvõi lendu…, enam ei ole vajadust kannatada kõike… – pean korda seadma oma mõtted, et poleks vajadust neid lohistada ankruna enda järel…

See kõik oli kaetud seni kaastundega…

See saab asendatud mõistmisega…

See on maksimum, mille poole tarvis püüelda… – see aitab tasakaalustuda…

Te ei saa end pidada tasakaalukaks, kui olete tarimas seda kõike endas ja enda järel…

Teid ei peaks üllatama, et taas räägin teile sellest… – armastusest, milline on eesriide tagustes valmis teid aitama…

Seal ei ole raevu ega hirmu…

Jumal ei mõtle kui inimene…

Jumal on loova mõtte läte

Sellel on vaid üks mõte, mis on kandmas inimest edasi…, see on levitamas Valgust, armastust ja mõistmist…

See aitab teil luua oma valgust ka kõige pimedamates kohtades…

Just seetõttu tunnetate erutust…

Kui muutute, siis tuleb aeg, kus tuhm valgus kaob ja eesriie hakkab hajuma…

Pidage meeles… – kui kord kiikate inimeste ajalukku, siis näete, et kõik, mida olen rääkinud inimese omaduste kandmisest üle Jumalale, on kui muinasjutt väikestele lastele…

Siis mõistate tõde… – Jumal on Armastus

Nii see on tõemeeli…

Krayon

Advertisements

Read Full Post »

Marat ibn Alim

Jutu jätkuks laste kasvatamisest tahaks rõhutada… – noored inimesed, kes andsid elu oma järeltulijatele, ei võtta otseselt osa nende kasvatamisest…

Nemad ise on veel noored ja on alles ise kogemas oma kogemisi…, on veel tunnetamas rõõmu oma noorusest…, mõneti olles lastest päris kauged…

Kuid see ei tähenda, et soovi korral ei saa veeta oma lastega nii palju aega, kuivaid tahavad…

Kui neil ongi selline soov, siis saavad elada seal, kus nende vanem põlvkond saab tegeleda laste kasvatamisega… – saades mõneks ajaks, või pikemalt, nende pere osaks…

Kõik see on peamise protsessi koostisosa… – kuid see jääb unikaalseks üksnes seetõttu, et kõik on terviklik…

Kuid peamine vastutus lasub siiski neil, keda peetakse vanavanemateks…

Nemad on võtnud enda peale vastutuse tuleva põlvkonna eest…

Ärganud tsivilisatsioonid on teadlikud, et noortele selline vastutus on veel liiast suur…

Nüüd ehk vaataks süü ja häbi tunnet, kui eelmääratlusega aspekti…

Ärganud tsivilisatsioonides häbi tunne puudub täienisti (kui veider see teile ka ei näiks), mis sünnitaks süütunnet…, kuid neil on siiski teada, et sellised tunded on tulenemas alati väljastpoolt…, mis seesmuses küpsevad kahtlusteks ja seesmisteks tunneteks…

Need on alati tulemas väljastpoolt…

Ehk nüüd räägiks sellest, mis käesoleval kogemise ajal võib näida teile vastuvõtmatuna…

Ei ükski olevus, kes on teadvustamas oma, kui ka kõigi teiste jumalikkust, ei pea ei enda, ega kellegi teise tegusid häbiväärsetena…, taunimise väärt olevana…

Te olete ju igapäevaselt määratlemas midagi häbiväärseks…, eriti siis, kui keegi kõrvalt ütleb seda häbiväärsena olevat…

Võtke kokku oma julgus ja otsustusvõime… lugege see sõnum lõpuni…

Nii mõnedki ehk ütlevad teile, et Mina olevat õõnestamas teie moraali aluseid…

Väike laps teie ühiskonnas ei mõista, miks peaks häbenema oma loomulikke vajadusi…

Juba väikesest peale temale räägitakse, et see on sündsusetu…

Nemad ei mõista, et kui nad on uurimas oma keha, neile öeldakse, et see on paha ja ei ole viisakas…

Peate nõustuma, et kui teie, täiskasvanud, ütlete, et see on paha…, siis laps peab tundma end süüdi selles, mida tegi…

Nüüd ehk räägiks sellest, mis on edasijõudnud kultuur…

Ühiskonna, või tsivilisatsiooni kultuuri arengu tase on määratav sellega, kuivõrd omane on selle kultuuri kandjatel rääkida olevusest ja tema käitumises…, mis selles oleks häbiväärsena, või milles tuleks tunnistada süüd…

Kas on meeles Minu sõnad… – ei ole olemas ei õiget, ega väärat…

Ei ole mägede taga aeg, kui mõistate seda tarkust…

See on vaid üks teie kultuuri erinevus ärganud olevuste kultuurist…

Ehk vaataks muid asju, siis ehk saaksite võrrelda, mis toob kasu ja mis üksnes mängib kasumi illusiooni…

Üheks erinevuseks on see, et kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid ei korralda kunagi võistlusi, kuna neis on alati kaotajaid…

Nemad on teadlikud… – kui keegi on kaotajaks, siis kaotajaks on kõik…

Nende kultuuris ei ole ei sporti, ega mänge, kus on tarvis püüelda võidu saavutamiseni…

Nende lapsed teavad ja täiskasvanud mõistavad, et kui keegi on võitnud, ja keegi on kaotanud…, siis see ei saa kuidagi olla meelelahutus…

Ärganud olevused on üksnes jagamas…

Neil ei tule isegi pähe varjata seda, mida teistele on vaja…

Nemad ei tegele kogumisega üksnes seetõttu, et midagi on vähe, et midagi ei jätku kõigile…

Nemad ei tegele mõtetu raiskamisega…

Neil kõik on seatud teisiti…

Just millegi puudumine muutub jagamiseks…

Kuid teil millegi puudumisel tõstetakse hinnad sellele…

Müües seda, olete kindlad, et selle arvel saate rikastuda…

Ärganud tsivilisatsioonides kõik on vastupidi… – nemad rikastuvad jagades vähest…

Nemad peavad ennast rikkamana, kui saavad jagada seda, mida on vähe…

Nemad mõistavad, et jagamise võimalus ongi kasumina…

Teie olete elamas põhimõttel, et ellu jääb üksnes tugevam… – see on teil kõige aluseks, ja see on loonud teie tänavust ühiskonda…

Sellest on läbi põimunud kõik teie ühiskonna kihid…, see on kogu teie majanduse, poliitika, sotsiaalsete sfääride ja religiooni aluseks…

Ärganud tsivilisatsioonidel on ainus põhimõte – kõik oleme üks…

Mõistke siiski… – üks ei saa olla tugev seni, kuni tugevaks ei saa kõik…

Nende mõistmise kohaselt tugevama ellu jäämine ei ole võimalik, kuna tugevam ei ole tugev seni, kuni on sellisena…

Selles vastuolus seisnebki tõde…

Aamen

Read Full Post »

Marat ibn Alim

Teil tarvis mõista, et te eitate palju asju, isegi mõtlemata neile…

Sageli paljudele ettepanekutele teete nõiajahti, et need ei võimaldaks saavutada edu kas ühele inimesele, või rühmale inimestele…

Raevukalt lükkate kõrvale mistahes tööstuse juhtimise süsteemi, kui selles on esinemas võrdväärne rikkuste jaotus, millised on toodetud kogu ühiskonna poolt…

Teile on täienisti vastuvõtmatu juba see, et planeedi ressursid on kuulumas kõigile… – mida peate asjade loomuliku kulgemise rikkumisena…

Ma valmistan teile pettumuse… – võrdne jagamine ongi loomulik kord…, seda on järgimas kõik ärganud tsivilisatsioonid teie ilmaruumis…

Kas saate ütelda, kuidas olla nendega, kes ei tee midagi, ega võta osa ühese hüve loomisest…

Kuid Mina ütlen teile hoopis… – teie kõigi üldiseks hüveks on elu

Kui olete elamas…, siis juba sellega teete oma panuse üldisesse tegevusse ja selle hüvangusse…

Ehk mõistate, et teie piiritul vaimsusel ei ole lihtne nõustuda kehas olemisega…

Kuna olek füüsilises kehas tähendab teatuid piiranguid, millised on seotud teie keha omadustega, siis selles on küllaldaselt ohverdumist…

Kuid siiski… seda on vaja teie suurepärasele vaimsusele…

Kõigile olukordadele vaatamata, ta tunneb sellest mõnu, ning tema ainsaks sooviks on… – õppida tundma end kogedes…, luues ja teadvustades iga hetkega sügavamat versiooni sellest, kelleks ta tegelikult on…

Siin oleks kohane tuletada meelde, milleks vaimsused on tulnud füüsilisse ilmaruumi… (Mina räägin siin kompleksist…, kõikide vaimsuste summast)…, samas teades, et on vaid üks vaimsus…, ehk üks olemus…, see, mida nimetate Jumalaks…

See ainus vaimsus on ilmutamas end individuaalsel tasemel…, ehk eraldub endast osana… – individuaalse vaimsusena…

Üks vaimsus – Jumal… on ilmutamas end individuaalsel tasemel kõiges, mis on ilmaruumi osana…

Selle hulka on kuulumas ka vaimsused, keda võtate tunnetuslike olevustena…

Siit ka järeldus (olen sellest rääkinud)… – Jumal on kõikide vaimsuste konglomeraat… (ehk… – iga vaimsus, mis on olnud, on ja on ka tulevikus)…

See selgitus ehk aitaks mõista, kuidas on seatud Ilm…

Kokkuvõttena veel üks määratlus sellele, mis on Jumal… – (ühesele kujutlusele see on allumatu)…, see on olemus, milline kokkuvõttes on kui individuaalsete osade konglomeraat…

Minul ei ole mingit vajadust olla üks, või teine… – Mina olen see ja teine…

Selline summa, ehk konglomeraat, tuli planeedile Maa, et väljenduda füüsilisel plaanil…, kogeda end kogedes ennast, läbi enda kogemise…

Seda kõike üksnes selleks, et olla… –  olla Jumal…

Teid olen loonud ühel eesmärgil… – et oleksite Minuna…, mitte saaks, vaid oleksite…

Ehk olete mõistnud, et elu on protsess, milles Jumal on loomas end, et saaks kogeda loodud läbi kogemise…

Sellel protsessil ei ole vahesid…, see jätkub igavesti… – see on toimumas alaliselt…

Füüsiline plaan ja suhtelisus on Jumala atribuudid…

Nüüd mõelge… – kuhu on kutsumas teid erinevad õpetused… – miks nemad on sisendamas füüsilise keha mõtetut eksisteerimist, pakkudes asemele tõusu kusagile…

Nende pakkumised on vastuolus teie vaimsuse eesmärgiga…

Olen andnud kord määratlust, mis on Jumal… – see on puhas energia…, diferentseerimata energia… – just seda energiat olete nimetamas Jumalaks…

Sama energia on ka Püha Vaim…

Selle energia muundumisel mateeriaks, toimub Püha Vaimu kehastumine füüsilisel plaanil…

See käib läbi vibratsioonide sageduste aeglustamise…

Jumal teeb seda osade kaupa… – ehk… seda teevad terviku osad – Jumala osad…

Tegelikkuses Püha Vaimu individuaalseid väljendumisi nimetate Vaimsusteks…

Samas peaksite mõistma, et on olemas vaid üks vaimsus, milline oma muunduste protsessis on vormimas end taas ja taas…

Seega… – see protsess on muunduste ja reformimiste protsess…

Te kõik olete Jumala informatsioon, mis oma elu aegu on vormimas iseennast… – Jumalat iseendas…

Kokkuvõttes… selles seisnebki teie panus Minu vormimiseks… – juba see on iseenesest küllaldane…

Seega… – võttes vastu füüsilist vormi, juba sellega teete küllaldaselt…

Seetõttu Minul, Jumalal, ei ole teilt midagi enamat tarvis…

Juba oma füüsilise ilmutumisega olete teinud oma panuse üldisesse hüvesse…

Sellega tegite Minule võimaluse kogeda seda, mis on Hüve…

Te olete teadlikud, et Hüve ei saa eksisteerida (kogeda praktiliselt) ilma vastandita…

Just lähtudes sellest, olete loonud kurjuse, milline ongi headuse vastandina…, ehk… see on elu enda vastandina… – nii lõite selle, mida nimetate surmana…

Samas olete teadlikud, et lõputu reaalsuses surma ei ole…

Ehk mõistate… – see kõik on teie kujutlus…, kujuteldav kogemine, milline panebki teid hindama oma elu veelgi enam…

Siit võiks teha järelduse… – kurjus on tagurpidi elu…

Selle protsessi teadvustamine aitab teil mõista, et ei ole võimalik nõuda teiselt seda, mida temal ei ole…

Selles seisneb kogu Tõde…

Aamen

Read Full Post »

Ema…, kas sa armastad uut aastat… – küsis poeg minult enne uinumist…

  • Muidugi, kes ei armastaks pühasid…?
  • Räägi mulle, kuidas sina võtsid uut aastat vastu, kui olid väike…, kas nagu kõik… – kuusk ja mandariinid…?
  • Jah…, noogutasin temale…, nagu kõik…

Jäin mõttesse…

Ma mäletan hästi oma lapsepõlve…, mõningaid hetki nii, et hirm tuleb peale…

Mäletan ehmatamist, kui küünitasin kommide järele, ja vanaema ütles, et uus aasta ei ole veel käes…

Mäletan, kui istun vannitoas ja vaatan väikest akend lae all, mis avanes kööki…

Vanaema oli köögis küpsetamas midagi maitsvat… – ma tean, et kui tulen vannitoast välja, siis esimesena saan maitsta seda maitsvat asja… – mul oli hea olla, soe ja maitsev tunne oli suus…

Mäletan neid meendusi pea sama selgelt, kui vaataks filmi, mis on alles eile filmitud…

Meendusest isegi sipelgad on jooksmas üle keha…

Kuid millegipärast ei mäleta kuuske… – ei ühtegi…, kuigi olin vanaisa ja vanaema juures kusagil 13 aastaseni…, millest kümmet peaks ikka mäletama…

Miks nii…, kus on minu Uued Aastad…, miks need on minu mälust kadunud…, kui ei olekski neid olnud ühtegi…

Küsin seda oma nõolt…, olime ühevanused ja kõik pühad olime koos…

  • Kas mäletad…?
  • Muidugi mäletan…
  • Kas kuuske…, mandariine…, salateid… – kõik need olid?
  • Muidugi olid

Kuidas nii…, miks mina ei mäleta…

Kuivaid meenutan talve, kui silme ette kerkib ainus pilt… – alati… – sellest hakkab isegi külm…

Olen 9, või 10 aastane…

On talv…, on õhtu, 31 detsember…

Juba on pime…, väljas on põlemas õlilambid… langeb kohevat lund…

Inimesed on ruttamas koju…, et võtta vastu uut aastat…

Me elame viiendal korrusel ja ma vaatan aknast alla…, seal paistis <tuhat pisiasja> kaupluse katus…, kus vanal tööriista kastil oli kerra tõmbunud Blek…

Blek oli must kassipoeg, kes oli kõigi laste lemmik õues…

Oleme andnud temale süüa ligi kuu aega…

Tema elas kus juhtus, kuid sageli magas sellel tööriista kastil…

Vaatas valgustunud akende poole ja külmetas…

Koos õega andsime temale kanasuppi, ta sõi seda trepikojas…, vaatasime, kuidas ta limpsis seda oma punase keelekesega…

Meie läksime koju, aga tema läks oma katusele…, langeva lume kätte… – võtma uut aastat vastu…

Õega vaatame aknast, käed vastu klaasi…

Silmad pisarais… – ilmselt olime karistatud…, kuigi olid pühad…

Jõudes koju tühja kausiga, me hakkasime taas lunima vanaemalt ja vanaisalt, et lubataks võtta kassipoeg endale…

Pa-aa-lun… – kasvõi üheks ööks… uusaasta ööks…

  • Tuhatkorda oleme ütelnud… – ei…, kas tead, kui palju karvu on kassidelt…, hakkavad mööblit lõhkuma, märgistama ja kogu elamine on nende haisu täis… Ei…, ja veel kord – ei…
  • Me hakkame ise koristama, õpetame kastis käima – nuuksume õega – midagi ei juhtu…, karvu ei tule…
  • Kellele valetate…, nädala pärast olete tüdinenud  ja jätate minule… Ma ütlesin – ei… – ärge käige närvidele… – ütles vanaema…
  • Jälle tüli – pahandab vanaisa – ei mingit häbi… – kasige enda juurde…

Me mõistsime, et Blek ei saa tulla meile…, seda oli ammu teada… – aga väljas 18 külma…

Kui võtta kassipoeg sülle, ta täienisti väriseb..

Õega vaatame kurvalt akna poole…

Akna taga kraadiklaasi näitaja ronib aina allapoole… – juba 20…, aga ei ole veel öö… – järelikult… läheb veel külmemaks…

Millegipärast edasi ei mäleta… – külm…, valus… – ma väldin neid meendusi…

Nüüd olen ise ema ja meil on kass…

Ma õpetan lastele kassi eest hoolitsemist… – üksnes teoorias ei saa õpetada armastust…

Armastada saab üksnes praktiliselt… – soojendada…, emmata…, päästa ja sööta…

Ei… pean meenutama…, millega see lõppes…?

Mäletan… pisarad jooksevad…, näen karvatompu kastil, kerratõmbunult, käpad kõhu all…

Blek on lumega kaetud… – mustast tombust on saanud valge tomp…

  • Akna juurest minema… – kamandab vanaisa…

Me õega istume kuulekalt diivanile ja tuimalt vahime telekat… – kuid mina näen Blekki…

Ma ei saa temale mitte mõelda…

Lähen esikusse, seal oli meil telefon… – valin sõbrannade numbri… need on õed…

Nemad lubasid rääkida oma vanematega…, ehk neil lubatakse võtta Blek enda juurde…

  • Ei saa… – kostab torust… – ei lubata…
  • Kas  rääkisid, et vaid üheks ööks…? Kas pakasest rääkisid…?
  • Nemad teavad seda…
  • Aga…
  • Meid karistati kassipoja pärast…
  • Ka meid samuti… – ohkan raskelt ja panen toru käest…

     Nüüd hakatakse saatma vanat aastat ära…

Kõik on istumas laua ümber… – kuid minul ei ole isu ega tuju…

Ma ei saa vaadata lookas lauda ja inimesi, kes on istumas soojas…, samas, kui must tomp peab külmetama pakase käes…

Ta ei segaks ju kedagi…

Ma võpatan klaaside kokkulöömise kõlinast…

On käimas pidu… – kuid ma vaatan aknasse… ühte punkti…

Äkki vanaisa põrutab rusikaga vastu lauda…

  • Kui kaua mõtlete rikkuda meie närve…?

Ma võpatasin, vaatasin õe poole… – ka tema vahtis aknasse…

  • Mida küll nendega teha… – ohkab vanaema…
  • Las ehk võtavad…, ei ole enam jaksu…, kasvõi homme… – külmub veel ära…
  • Kas tõsi… – me õega kargame püsti… – kas tõesti võib…?
  • Jookske järele…, pool tundi uue aastani… – ütles vanaisa, rehmates käega…
  • Aitäh…, aitäh… – me kohe…

     Jookseme ukse pole, kiiruga tõmbame mütsid pähe, unustades sallid, hüppame saabastesse, käigul tõmbame joped selga… – ja tormame alla…

     Mina millegipärast nutan…, ilmselt õnnest… – nutan ja naeran…

     Kuivaid jõuaks…, kaisutada, suruda jahtuvat kehakest enda vastu…

Tormame viimase trepikoja poole, kus pannes kast kasti otsa, saab ronida katusele…

Kiiruga paneme kolm kastid üles…, ma aitan õel ronida peale…, ja tema aitab mul ronida üles…

Äkki näeme, et meie kastide juurde on tormamas veel kaks varju, mis osutuvad olema meie õest sõbrannad…

  • Lubati, meil lubati… – kisavad nemad… – meil lubati võtta Blekki…
  • Ka meil lubati…
  • Me viisime omad nii kaugele…
  • Ka meie…

Me aitame tüdrukutel ronida üles ja koos tormame tööriista kasti poole…

Me isegi ei mõtle, mida hakkame tegema…

Kuid Blekki ei ole…

Pöörame kast ümber…, tormame mööda katust… – hõikame…

Teda ei ole… – nutame, kõik koos – ju siis juhtus midagi halvemat…

Soojendame paljaid käsi oma hingeõhuga ja nutame…

Kus küll Blek on…?

Ma tõstan pea oma akna poole ja näen vanaisat kutsumas meid üles…

Nukralt longime kastide poole, et tulla alla… – tormame mööda õue, otsides Blekki…

Ei ole siis ei ole…

Soovides teine teisele head uut aastat, lähme oma trepikodade suunas laiali…

Kuidas nii…, Bleka…?

Astume trepikotta ja välisuks paugub meie järel kinni…

Meeleolu on närb… – see ei ole pidu…, vaid kui matus…

Kuid trepikojas meie jalgade alla viskub must tomp…

Blek…, kas oled sina… – Blek, kallis Blek…

Täna hommikul ju söötsime teda siin…, ehk olles näljane, tuli taas siia… et olla soojas…

Haarame kassipoja… – ta on täienisti märg, väriseb… – paitame teda, musitame tema külma ninna…

  • Jookseme koju…, varsti on uus aasta… – kiirustab õde…

Tormame tuppa, rõõmsad, nutetud, õnnelikud…

Õde mässib teda sooja räti sisse…

Mina esikus püüan valida sõbrannade numbrit…

  • Ta on käes…, ta on meie juures… – ise tuli…, juba soojas ja söömas kana jalga… – head uut aastat teile…

Kellad löövad, täiskasvanud hõiskavad…, mina olen kõige valjem, plaksutan käsi ja püüan kõiki kallistada…

Olen õnnelik… – õde mässib Blekki karvasesse rätti, peites teda ilutulestiku eest…, kuid uudishimust ta püüab sealt välja vaadata…

Õde tegeleb kassipojaga…, püüab sööta…

Aga mina… – silmade ees kõik on ujumas… uinun…

Hommikul ärkan esimesena…, Blek oli magamas minu padja kõrval…

Ma hüppasin üles… – Blek on meiega…

Ka tema hüppas üles…, ärkas… – ringutas…

Me läksime koos temaga vaikselt tuppa… – tema läks ees ja mina tema järel… – huvitav oli jälgida teda oma kodus…

Tema astus ja nuusutas kõike ette tulevat…, läheb tuppa, kus oli pidulaud…, läheb sellest mööda ja hakkab mängima kuuse küljes ehtega…

Ma mäletan…, ma mäletan kuuske… – ta oli diivani kõrval panges…, kuuse tipus oli täht…, punane, kui suhkrupulk…

Mäletan, kuidas keelasin Blekil mängida kuuse ehtega…, et see ei puruneks…

Jaa… – ma mäletan…, jah, mäletan…

Mõneti mälu on peitmas hoolitsevalt valulikke meendusi…, kuid nende taga võib peidus olla ka tõeline õnn…

Õhtul räägin pojale seda lugu üksikasjades…

  • Mis sai Blekist edasi…?
  • Ta jäigi meie juurde…, temasse ei saanud mitte armuda… – meile lubati jätta enda juurde…, isegi vanaema ja vanaisa armastasid teda – nii ta elaski meie juures…
  • Tore… Millisel temperatuuril kassid külmuvad…?
  • Seda ei tea… – naerdes teen temale musi… – sina maga…

Poeg uinub sooja teki sees ja tema kaisus on magamas tema lemmik kass – Kaisu, keda on hoolega katnud oma tekiga… – et ei saaks külma…

Mis temperatuuril kassid külmuvad – see jäigi temale ütlemata…

Read Full Post »

Robbie Wells, 2020. aasta demokraatliku partei presidendi valimiste kandidaat, tegi ettepaneku kaotada piirid riikide vahel…, nullida kõik krediidi võlad…, teha meditsiin ja haridus tasuta üle maailma…

Üle kogu maailma on toimumas muutused paremuse poole…

Selle tõestuseks on Robbie Wellsi avaldus, mille ta avaldas 22 juunil, 2019, kui ta avaldas oma valimiseelse kampaania programmi alused…

See on üleminek tarbimise majanduselt, mis on kahjulik inimkonnale ja loodusele, loovale ühiskonnale…

See on üleilmse ühese planeeritud kapitalistliku majanduse ja loova maailma kogukonna loomine…

See on kõikide riikidevaheliste, sealhulgas ka inimeste erakrediitide võlgade nullimine…

Sellega kaob inflatsioon ja hinnad ühtlustuvad üle ilma…

Avaneb kontroll pankade süsteemide üle…

Saab piirata rikaste klannide kapitaliseerumist, kelle ohjamatu võimu ja rikastumise ahnus on toetamas sõdu ja toomas õnnetust kogu inimkonnale…

Inimesed ei pea tegema palju tööd, kuid peavad teenima korralikult, et elada piisavas külluses üle kogu ilma…

Meditsiin peab olema tasuta üle ilma ja arstide palgad kõrged…

Meditsiin peab olema huvitatud haiguste ennetavast ravist, aga mitte teenima tarbetute ravimite müügiga…

Teadus ja kaasaegne tehnoloogia peavad teenima inimesi, aga mitte orjastama neid…

Tasuta haridus kõigile üleilma, kes seda vajavad…

Vaba liikumine üle ilma…

Tarvis kaotada piirid riikide vahel, säilitades rahvaste kultuuripärandid…

Kogu üleilmse ühiskonna liitumisel kaob vajadus kulutada suuri summasid armeele ja selle relvastamisele…

Jäävad vaid vastavad üksused, kes hakkavad kaitsma inimesi loodusõnnetuste puhul…

Me oleme globaalsete ilmamuutuste lävel, millised võivad sündida kümnekonna aasta jooksul…

Mida toob see kaasa, kui meie ühiskonna suhted domineerivad jätkuvalt tarbijaformaadis?

Kõikide riikide majandus variseb kokku, algavad sõjad territooriumi ja toiduse pärast…

See tuleb kohutavam sõda kogu inimajaloos… – sõda ellujäämise pärast…

Algab inimkonna tsivilisatsiooni enesehävitamine…

Siis hukkumine tuleb mitte kliima muutuste tõttu, vaid tuuma sõjas…

See viitab sellele, et tarbimise vormi domineerimisel, nii riikide, kui ka inimeste vahel, oleme juba eeldavalt kõik surnud…

Kuid me tahame elada…

Kas on veel võimalik muuta tulevikku…?

On võimalik…

Muuta tuleb seda üheselt, koos…, kaotamata aega…

Üksnes nii võib jääda ellu…, ja ellu saame jääda kui üks ühene inimkonna pere…

Eraldi olles sureme kõik…

Peame ühinema…

Tõepoolest… – globaalses mõttes meil ei ole midagi jagada…

Me kõik oleme üks rahvus… – inimkond…

Kõigil on sama elukoht… – Maa…

Nii kuulutas Ameerika presidendi kandidaat…

Robbie Wells töötas välja oma programmi peale tutvumist rahvusvahelise Allatra liikumise tegevusega…

Peale samanimelise raamatu ilmumist Allatra liikumine tõusis mõne aastaga ereda tähena rahvusvahelisele areenile…

Tänavu selle ridades on miljoneid inimesi üle maailma, keda on liitmas rahvastevaheline sõprus ja rahu…

Robbie Wells, koos Allatra liikumise esindajatega, kutsus üles võtma osa üleilmsest internet-konverentsist Ühiskond, Viimane võimalus… – see toimub 9 mail, 2020…

See aitab inimkonnal teha veel üks samm rahu poole ilma piirideta ja sõdadeta…

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

See on viies sõnum Navajo maadel reisil Monumentide orus…

Täna tahan esitada teile seda, mida nimetaks äärmuslikuks vaimseks loogikaks

Püüan esitada seda selliselt, et see oleks suunatud otse teie mõistusele ja selle teadvuse osale, mis ei ole otseselt esoteeriline…

Kuid jutt tuleb siiski vaimsetest asjadest…, isegi enam, kui vaimsetest asjadest… – see on seotud teie kehaga…, teie raku struktuuriga…, teie tervisega…

Igaühe teie sees on olemas miski, mille nimeks on kaasasündinu… – mõnigi ehk nimetaks seda targaks kehaks

Tervendajad on kasutanud seda vägagi pikka aega…

Kuid mu kallid…, selle all on mõeldud iseeneselikku tervenemist…

Et aidata mõista nende asjade loogikat, ma teeks seda kokkuvõtvalt…

Need, kes paljude aastate jooksul olid praktiseerinud seda, mida nimetati kinesioloogiaks, ehk… lihastestimine, pöördusid kaasasündinu poole, et saada temalt juhendusi, mida nad ise ei olnud võimelised teadvusest ükshaaval välja peilima…

Seesmine keha on vastutamas paljude asjade eest… – tervise, keha keemia ja haigustega võitlemises…

Need kõik olid teatud määral varjatud teie eest…

Te isegi ei olnud teadlikud, kas haigus oli teil veel enne, kui see avaldus haigusena…

Ei pea olema valgustunud, et keha saaks teha selliselt tööd…

Kaasasündinu on teadlik, et bakterid võivad mõjutada keha…, ja ta teab sellest veel enne, kui saate teie sellest teada…

On palju asju, millest te ei ole teadlikud…

Tegemata testi, te ei tea, millele olete allergiline… – kaasasündinu on teadlik…

Kinesioloogia on töötamas… – seda on korduvalt tõestatud… – see on kaasasündinu küsitlus…

Seega… – kaasasündinu on reaalne…

Ta ei anna üksnes teada, vaid võib ütelda midagi olulist… – teie keha kuulab seda ja on nõus tegema koostööd…

Kaasasündinu on teadlik, et teie teadvus on käesoleval hetkel välja lülitatud…, kuid on teadlik, et ta on alati olemas…

Tervendajad olid alati sellest teadlikud, ning püüdsid suhelda kaasasündinuga, et mõista tervise seisundit…

Ehk peatuks ja pööraks lehekülje…

Üheks iidsematest raviviisidest on olnud homöopaatia…

Homöopaatia oli saanud tõestust sajandite jooksul ja on töötamas ka tänapäeval…

See on puudutamas ka kaasasündinut… – keele alla võetud pill on märgiks, kuidas tuleks kehal toimida…

Homöopaat valmistab tõmmiseid, millistes on juhend kehale…

Ehk olete teadlikud, et tõmmised on sedavõrd lahjad, et ei saa kuidagi mõjutada keha… – kuid need siiski töötavad…

Seega… kaasasündinu mõistab, mis on tõmmises…, millised juhendid tervendamiseks on kätketud sellesse…

Et arendada loogikat edasi, ütlen järgmist…

Viimase 15 aasta jooksul on tõestatud, et teadvus on kujutamas endast sedavõrd tugevat energiat, et isegi teadus on märganud, kuidas see on võimeline esile kutsuma kehas reageeringuid ja mõjutada füüsilist teadvust…

Miks siis ei saaks olla midagi, mida saaks pidada teadlikuks homöopaatiaks…, läbi mille saaks juhendada oma keha samal tasemel, nagu teevad seda homöopaatia tõmmised…?

Kuid probleem on siin selles, et see peaks tulenema teie seesmusest…, kuid te ei ole võimelised end eraldama protsessist…, seetõttu, andes juhendust oma kehale, sellele kaasnevad teie emotsioonid…

Tõmmisel emotsioonid puuduvad… – need on üksnes juhendused kehale, mida teha…

Et see toimiks, teil tuleks mõista protsessi…, üksnes siis saaksite võimaldada teha keha juhendust…

Esmalt… te ei ole võimelised kehaga suhtlema…, te ei tea tema keemiast… – te isegi ei tea, mis on teiega lahti…

Sellised juhendused hakkavad tervendama seda, millest te ei ole teadlikud… – kuid seda on teadmas teie kaasasündinud…

Teil on tarvis ületada selline sild…

Kaasasündinu kuuleb juhendusi ja teab, mida teha, kuna need juhendused tulevad šefilt, kes on vastutamas iga raku eest…

Kuid šefil on midagi veel…, temal on emotsioonid, millised ütlevad… – ma olen kindel, et see töötab… – mõneti lisab lõppu… – palun

Kuna tõmmis on ütelnud – palun…?

Kas mõistate, millele ma viitan…?

See on protsess ja harjutus, mida peate kasutama… – see juhend on kui käsk…, emotsioonideta, soovita ja lootuseta… – ja kõik teostub…

See on töötanud… – seetõttu teete seda jätkuvalt…, juba sajandeid järjest…

Samad asjad toimisid ka muude protsesside läbi, kuna teadvus on korrastamas rakulist struktuuri sellisel viisil, millisel keha saaks terveneda parimal viisil…

Kas tahate luua endas seda…?

Selleks peate ütlema oma kaasasündinule… – siin on sulle juhendid…, ma ei ole küll teadlik, mis põhjustab mulle valu… – kuid sa pead seda tasakaalustama…

Kui on vaja mulle midagi näidata, siis tee seda…, näita…

See on minu korraldus sinule… – tee seda…

Kõik vanad vaimsused on pöördumas oma kaasasündinu poole, kui inimese poole…

Kaasasündinu on alati teie poolel…, seetõttu ei ole tarvis tema poole selliselt pöörduda… – tema antennid on pideval häälestunud teile…

Kui küsiksite kaasasündinult selle kohta, siis ta ütleks… – tänan teid, et rääkisite sellest…, just seda meile on tarvis… – meile ei ole vaja teie soove, vaid juhendeid…, ei ole vaja teie lootusi, vaid määratlusi…, ärge küsige meilt, vaid ütelge, mida teha…

Kaasasündinud olete teie ise…, see on ellujäämine…, see on pikk eluiga…

See on jäämäe tipp, mille poole on liikumas kõik asjad…

Nende asjadega tuleks toimida mõistlikult… – keha mõistab ise, kuidas teha tööd…

See on erinemas meditatsioonist ja palvest…

Selliselt annate oma rakkudele korralduse, kuidas teha tööd…

Nemad kuulevad teid… – küll näete…

Nii see on tõemeeli…

Krayon

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

See on neljas sõnum sellel kallihinnalisel maal…

Esivanemate energia on säilimas siin põlvest põlve…, seetõttu nemad on jätkuvalt siin ja nende tarkus on kättesaadav, milline saab aidata neid, kes rännates mööda maad, tulevad siia abi otsima…

See on puudutamas ka külalisi…

Täna palusime esivanemate nõusolekut kanalduse läbiviimiseks… – seetõttu tänane sõnum on veidi eriline…

Kallid…, te olete teadlikud Neljast Pühast Suunast, millised olid mängimas selles kultuuris olulist osa…, ja kuidas need on seotud vaimsusega…

Kultuurid üle planeedi on tunnustamas Nelja Püha Suunda…

Täna teeme sama, mida oleme teinud samaväärsetes kohtades…

Kõigil neljal suunal on oma nimi…, ehk need on kompassi kohased…

Siin peaks ehk järgima kultuuri protokolli, ning tunnustama neid teatud järjekorras, ehk ilmakaarte kohaselt…

Kuid täna ma ei tee seda…, kuna tahaks tunnustada neid unikaalsel viisil… – igat ühte kasutada omal viisil…

See on kui tuule puhumine, mis ei puhu üksnes ühest Pühast Suunast…

Selles vestes tuul on puhumas üksnes Pühast Kohast…, seetõttu täna räägime suundadest…

Selles vestes me ei hoia reeglitest kinni…, vaid pigem teeme seda, mida oleme mõneti teinud…

Võtame ingliskeelsete nimetuste esimesed tähed, ning õppimise nimel omistame neile tähenduse…

Ehk esmalt räägiks idast…, mis algab E tähest (East), mille tähenduseks võtame valgustumise, ehk selginemise (Enlightment)…

Nüüd saame rääkida valgustumisest, mis on küllalt levinud väljendus…, selle sõnaga määratletakse paljude vanade vaimsuste tähendust, kes kuulates kinnitavad… – ja, ma mõistan, mida see tähendab…

Mul on kavas teha sellele teine määratlus…

Valgustunud on iga inimolevus, kes on istumas siin ja kes on teadlik, et ta ei ole kõigest teadlik…, ning kõik, mis avaneb, millest seni ei teadnud, muutub tema Valguseks, mis hakkab valgustama seda, mida seni ei teadnud…

Valgustunud inimene võib olla kes tahes ja millal tahes… – ta ei pea olema seotud ei vaimsusega, või kultuuriga…

Selline inimene ehk ütleks… – ma tean, mida mulle räägiti…, ma tean  oma traditsioone…, ma tean oma esivanematest ja oma vanematest…, tean oma kirikut… – kuid ma olen avatud ka uuema ja suursugusema vastu…, tean, et ajad on muutumas ja tuuled on puhumas uuest suunast…

Oleme korduvalt rääkinud, et Looja, olles samas ka Teostaja, ei muuda oma suunda kunagi…

Maa on alati Maa ja ei muutu kunagi… – kuid muutumas on inimese suhtumine maasse…

Seega… – kuigi olete teadmas, ehk arvate teadvat, et see, mida on rääkinud iidsed, on midagi enamat…, aga kui teie teadvus hakkab avarduma, siis maa on võimeline näitama teile veelgi enamat, kui olid suutelised rääkima teile teie esivanemad…

Kui teie teadvus hakkab avarduma, siis Looja, eesriie, ingellik valdus, kuidas seda ka ei nimetaks, saaks näidata teile hulga enamat, kui seni olete teadnud…

See kõik annab võimaluse kujundada valgustunut inimest…

Et näha seda praktilisemast küljest, ega oleks seotud veendumuste süsteemiga, selleks mõelge, mis on vahe valgustunud ja valgustumatu füüsiku vahel…

Valgustumatu füüsik väidaks, et kõik, mis on avastatud, on õige ja täpne…, füüsika seadused on staatilised, ja need ei muutu kunagi…

Ka ilmaruum on töötamas selle kohaselt… – seda ma olen tõestanud taas ja taas… – seda olen teinud kogu oma elu…

Valgustunud füüsik oleks rääkinud sama…, kuid lisaks sellele, et see võib ka muutuda…, ja kõik muutuv võib üllatada füüsikuid…

Selline on vana energia füüsika, millega saite mõõta asju…, teha avastusi ja pidada neid seaduste kohastena…

Pannes kõik kirja, saite pidada seda tervikuks ja muutumatuks…

Selliselt olite tegemas tööd…, selliselt toimite jätkuvalt… – seda on teile vaja kõigis avastustes ja kõiges, millesse olete uskumas…

Olete loonud seadusi, arvates, et need jäävad igavesteks…

Kuid valgustunud füüsik ütleb… – jah, ma tean…, kuid see ei ole seadus…, vaid see on vaikiv kokkulepe…

Seega… – kui te ei muuda midagi, siis saate seda, mida saate…

Ma ütleks füüsikule, kes on võimeline kuulama… – kui teil on kavas mõõta seda, mida mõõtis Newton, kuna teie arvates ta andis teile seda, mida saate jätkuvalt kasutada, siis soovitaks uurida füüsika valemite elemente, eriti gravitatsiooni kohta…, ja teil on selleks olemas selliseid asju, mida peate massiks ja tihkuseks

Uurides neid, väidate, et kui sellega on nii…, siis nii on iga asja puhul, millel on kaal ja muud parameetrid…

Aga mis juhtub siis, kui üks parameetritest osutub muutuvaks…?

Mis oleks siis, kui mass tõemeeli muutuks…

Mis juhtuks marmori tükiga…?

Te olete teadlik sellest tükist… – teate tema kaalu…, tema suurust…, kui kiiresti ta kukub…, millise kiirusega…

Seda kõike panete kirja… ja toimetate edasi…

Sama marmori tükk on mõtlemas… – aga kui te muudaks minu massi…, siis ma ei kaaluks nii palju… siis ka minu parameetrid oleksid teised, kui arvate teie…

Mis oleks, kui kõik seadused oleksid üksnes kokkuleppelisteks tähendusteks…, millised oleksid mõningad parameetrid muutuse ootel…?

Valgustunud füüsik ütleks… – ma ei tea, mida ma ei tea…, kuid miski ei ole igavene…, ega ole ka seadust, mida ei saaks muuta…

Kui võtate selle oma igapäevasesse ellu, siis võite tiirutada ringi ja rääkida… – ma olen teadlik, mida on rääkinud minu ema ja isa, mida on rääkinud minu kirik…, ma austan neid ja elan selliselt…, kuid olen alati avatud parema jaoks…

Olen alati avatud millegi suursugusema jaoks, mis võiks olla uuena ja mis teeks kõik paremaks…

Kas ei oleks muljetavaldav, kui Maa oleks hakanud meiega rääkima…, mida kunagi varem pole juhtunud…?

Kui te küsiks, et miks seda varem pole juhtunud, siis vastuseks oleks, et inimkond ei olnud seni jõudnud sellisele piirile, kus oleks võimeline selleks…

Varem inimkond ei saanud seda teha…, seetõttu ei tasu mõista hukka oma esivanemaid, kes käisid kirikus…

See ei olnud sellest, et nemad ei kuulnud Maad…, vaid sellest, et see ei olnud varem võimalik…

Valgustumise energiates on enam võimalusi…

Nüüd on muutumas paljud asjad, millistega hakkate tegelema…

See sõnum on paljus vaieldav, kuna leidub selliseid, kes ütleks… – ärge tõmmake mind sellesse, millest räägite…

Selles seisneb vahe valgustunu ja valgustumatu vahel…

Siin oli tegemist E tähega sõnast lääne (East)

Nüüd läheks üle lõunale, mille täheks on S (South), mis tähendab sünkroonsust (synchronicity)…

Sünkroonsust saaks vaadelda kui vedamist, mida mõneti võetakse kui võimalust…, kui juhuslikkust… – olla vajalikus kohas, vajalikul ajal, et sünkroonsus saaks anda midagi erilist…

Selle ootus, mis juhtus varemgi, on samuti uue energia osa…, isegi sellisel juhul, kui Maa oleks rääkinud teiega erineval viisil…

Nüüd oleme kohas, kus esivanemad püüavad ütelda teile, et te olete suutelised kontrollima nii võimalust, kui ka juhust…

See käib ka selle kohta, mis on soodustamas inimesele jahti ja ellujäämist…

Kui olete tegemas teatuid asju, vastaval viisil, lootes kindlaid tulemusi… – siis Maa hakkab soodustama teie kavatsusi…

See on iidne tarkus, mida olete kohandamas igapäevaselt oma ellu…

Kallid…, teadvus on energia…, ja kui te panustate sellesse energiasse oma ootusi, siis võite täienisti muuta juhuse ideed ennast… – sellega saate võimendada võimalust…

Krayon…, sa räägid, et saame kontrollida asju, millised on väljaspool mistahes kontrolli…?

Jah…

Kas olete suutelised minema kohta, kus saaksite kohtuda kellegiga, kellelt, teie arvates, saate vajalikku informatsiooni…?

Jah…

See on seotud planeeritava teadvusega…, läbi mille saate positsioneerida kõike oma elus…

Te olete kolimas pidevalt ühest elukohast teise…, kuid ei pööra tähelepanu oma suhetele, millised jäävad kõikjal samaks… – seega… midagi ei parane…

Te lähete uude kohta kindla seisundiga ja suhtumisega endasse… – te elate üksnes oma elu…

Kallid…, see on väga sügav küsimus…

Teadvus on laetud energiast, milline on töötamas sedavõrd hästi, et millest mõtlete… seda ka saate…

Kui ütlete endale, et midagi head teiega juhtuda ei saa…, siis see on võrdväärne tellimuse esitamisega ilmaruumi… – siis teiega ei saagi midagi head juhtuda…

See oleks kui kurtmine kaaskonnale esivanematest, et… oh häda…, miski ei muutu…, minu jaoks ei ole midagi positiivset…

Kallid…, teie huultelt tuleb palju sellist, mida on teie kultuuri poolt õpetatud… – seega… esivanemad, kuuldes seda, lahkuvad teie juurest…

Milles saakski teid aidata siin…?

Kui inimene mõistab, et teadvus saab tõepoolest muuta võimalust, siis saab tellida kohtumist vajaliku inimesega…, ning kohtudes temaga vajalikus kohas ja vajalikul ajal, saada vajalikku informatsiooni…

Nii saate kanduda kohast kohta, kus asjad võtavad teise kulgemise…, muutuvad teie jaoks positiivseteks…

Olemegi siin selleks, et rõhutada selle tähendust…

See ei ole soovi vastuvõtt tegelikkuse pähe

Te ise olete loomas oma teadvuse energiat…

Kas olete võimelised muutma ilma oma teadvuse energiaga…?

Jah, mu kallid…, jah…

Iidsed tegid seda tuhandeid aastaid…

See oli S täht sõnast lõuna (South)…

Põhi saab tähistatud N tähega (North)

Siin ilma uue inimeseta (New Man) ei saa midagi teha,  ilma temata ei saada hakkama…

Uuest inimesest oleme rääkinud palju aastaid…, see on inimene, kellel ei ole mingit kokkupuudet ajaloolise inimesega…

Uus inimene on mõistmas mõistmise energiat ja mõistab, kuidas see töötab…

Uus inimene hakkab end positsioneerima paljudes elu sfäärides…, mitte üksnes vaimses…

Uus inimene ilmub isegi poliitikasse…, ta ilmub korporatiivsesse töösse…

Uus inimene hakkab mõistma uut mõtlemise protsessi…, hakkab mõistma, mida inimene on tõepoolest tahtmas…

Uuel inimesel on spetsiifilised atribuudid, millised on erinemas täienisti vana aja inimese atribuutidest…

Vana aja inimene oli kindel, et ajalugu kordub…, see mis juhtus varem, kordub taas… – see on suletud ring…, ei saa oodata midagi uut…

Uus inimene mõistab, et midagi ei saa korduda, kuna ellu tulevad uued atribuudid, millised muudavad nii tuleviku, kui ka kõige muu potentsiaale…

Uus inimene ei anna lootuse atribuute, vaid kindlaid tegevusjuhiseid…

Uus inimene mõistab, et kui teadvusse on tulemas uued asjad, siis vana teadvus ei saa korduda tulevikus…

Ma rõhutaks siiski…, möödanik ei saa olla mõõtühikuks sellele, mis on tulemas…

Mida kauem elate, seda kindlamalt saate seda näha…

Kuid leidub ka neid, kes ütleks… – Krayon, sa oled hull…, seda on näinud inimkond tuhandeid aastaid…, seda on näinud inimloomus…, seda oleme näinud meie ise… – kas sellel kõigel ei ole tähtsust…, kas see ei tööta jätkuvalt…?

Just seetõttu uus inimene tuleb ja ütleb… – vana enam ei tööta… – uus on tulemas

Mõnedki teie seast märkavad, mis on toimumas planeedil…

Viimane püha suund on lääne ja seda on märkimas W täht (West)…

Näete ju, et ma ei pea kinni järjekorrast…

Lääne on esindamas tänavu naist (women)…

Kallid…, kui olete kuulamas esmakordselt, siis ärge mõistke Krayoni sõnu vääriti… – sellel ei ole mingit tegemist poliitikaga, ega ole tegemist naisõiguslusega…

See kõik on seotud terve mõistusega…

Kõik, mida hakkate nägema, see on tunnustuseks, et naised on tegemas mõndagi paremini, kui mehed… – kasvõi… sünnitamine… (üldine naeru pahvakas)

Mida teevad naised peale sünnitamist… – kasvatavad oma last…, neil on selleks mõistmist ja kannatust…

Kui teil, olles lastena, tekkisid probleemid… kelle poole jooksite…?

Ikka ema juurde…

Naised, nii mõttes, kui ka teadlikult, on seatud vaimseteks juhendajateks üle kogu planeedi…

Neil on kõrgeim intuitsiooni faktor…, see võimaldab neil omada šamaanlikku energiat, milline aitab juhtida inimkonda tulevikku…

Käesoleval ajal planeedil on hulgim usulisi süsteeme, mis on kaldumas meesalge poole…

Ma kinnitan teile… – nii see ei jää… – see kaotab oma tähenduse…

Siin ma rõhutan taas, et sellel ei ole mingit tegemist poliitikaga…, see on seotud uute inimestega, kes ei ole enam nõus vanaga…

Noored inimesed, vaadates senist kultuuri, ütlevad… – see ei ole minu jaoks… – ja lahkuvad…

Asi on selles, et mehelik osatähtsus on aina vähenemas…, kõik, mis oli seni väärtustatud, hakkab taanduma, kuna keegi ei ole sellest enam huvitatud…

Tõepoolest… te hakkate märkama mõningates süsteemides uute veendumuste avanemisi, kus seni liidriteks olid üksnes mehed…, kuid nüüd on sellest osa võtmas ka naised…

Kui mõlema soo esindajad on liidri kohtadel, siis selgub peatselt, kes saab selles paremini hakkama…

Aeglaselt, kuid kindlalt hakkate naises nägema ema, kelle poole pöördute kõige esmalt…, et saada temalt vaimset nõu…

Naised, olles sama võimsatena, kui mehed, saavad hakkama samaga hulga paremini…

Nii oli iidsetel aegadel… ja see hakkab naasema tagasi…

Seega…, kuni on puhumas tuul…, kuni oleme oma partneriga istumas siin, toolil, räägime teile atribuutidest, millega saame avaldada austust Neljale Pühale Suunale…

Nii see on tõepoolest…

Krayon

Read Full Post »

Older Posts »