Feeds:
Posts
Comments

Archive for the ‘Uncategorized’ Category

Valus…

Väga valus…, ei saa hingata…

Noormees taarudes jõudis pingini…

Istus sellele, et saada hingamise korda…, ehk ka valu annab järgi…, see oli kui tuliste naeltena läbistamas kogu keha…

Kuid valu ei taandunud…, pures igat rakku…

Noormees püüdis hingata sügavamalt…

Kuid valu tegi uue löögi… – ja keha lõtvus…

Tema ei näinud enda ümber kogunenud inimesi, ega kuulnud kiirabi sireeni, mis ruttas temale appi…, ega askeldavate arstide hääli…

Valgus… – kust see tuleb…, pehme ja soe… – kus ma olen…?

Keha on kui kaalutu…, valusid ei ole…

Noormees püüdis ringi vaadata… – kuid kõikjal hõljus kerge udu…

Ja siis ta nägi koera…

Suur lambakoer liikus tema poole, astudes pehmetel käppadel…

Noormees tundis teda ära… – see oli tema koer – Grey…

Tere peremees…

Grey…, oled see sina…?

Kuidas sa leidsid mind…?

Kuidas sa saad rääkida minuga…?

Kas ma magan…?

Siin saavad kõik rääkida ja mõista teine teist…

Ei peremees…, sa ei maga… – sa oled suremas…

Mina olen ammu surnud…, seal teel, kus sa viskasid mind autost välja…

Noormehel tuli meelde kõik…, kuigi püüdis juba aastaid unustada seda… – see oli midagi musta ja hirmsat…, see oli lämmatamas teda öösiti… – sõbra reetmine

Näib, et ei ole unustanud, kuidas olid vihastunud minu vanakese peale…, kuidas värisedes raevust, pistsid mind autosse, et viia linnast välja…, kuidas jätsid mind teele ja sõitsid minema… – isegi tagasi vaatamata… – on see meeles…?

Ma polnud süüdi, et jäin vanaks…, ja see hakkas ärritama sind…

Koer raskelt ohkas ja laskus kõhuli…

Grey, ma olin kindel, et sind korjatakse üles ja sa leiad uue kodu…

Ära valeta iseendale, peremees… – sa üksnes püüdsid end maha rahustada oma teo pärast…

Aga mina…, ma jooksin kaua sinu autole järele…, kuid ei jõudnud järele, ma kaotasin jälje… – minu vana nina ja haiged käpad vedasid mind alt…

Ma lonkisin tagasi kohale, kus mind välja viskasid…

Ma lootsin, et sa tuled tagasi…, mulle järgi…

Ma uskusin, et sa tuled oma vanale Greyle järgi…

Ma uskusin sind ja armastasin sind nii, kuidas oskavad seda üksnes koerad…

Ma muretsesin sinu pärast… – kuidas on sul üksi…, ilma minuta…?

Keegi ei saa tuua sulle susse…, äratada sind keele limpsamisega…, vaikida koos sinuga, kui sul oli kurb olla…

Kuid sa ei tulnud tagasi…

Igapäev jooksin tee ääres… – kartsin, et muidu sa ei märka mind…

Kuid lõpuks… üks auto lõi mind pikali…

Ma ei surnud seal tee ääres kohe…

Kas tead, mida tahtsin kõige enam hetkel, kui elu oli lahkumas minust…?

Tahtsin näha sind, kuulda sinu häält… – ja siis surra…, pannes oma pea sinu põlvedele…

Kuid minu viimset hingetõmmet kuulis üksnes külm veeloik…

Kas tead…, meil siin on palju ära visatuid, kuna ei vajatud enam…, külmunuid suvilates…, nälga surnuid…, lõbu pärast tapetuid…

Teie, inimesed, sageli olete julmad… – ega taha mõelda, et kõige eest tuleb maksta…

Noormees laskus koera ees põlvili…, valu läbistas taas keha… – kuid seekord see valu oli oma õudsa teo teadvustamisest…

Valusad pisarad lõikasid silmi, ega toonud kergendust…

Anna andeks mulle, koer…, anna andeks…

Koerad oskavad armastada ja andestada…

Anna mulle andeks…, kuigi ma ei ole andestamise väärt…

Vana koer ohkides astus inimese ligi…, peremehe ligi, keda oli alati armastanud…

Ma olen oma surmaga sulle andeks andnud… – kuid sinul on vara veel surra…

Nuta… – sinu pisarad on sinu lunastus… – palun sind…

Soe keel puudutas noormehe põske…, suur käpp kattis tema kätt…

Hüvasti…

Reanimatsioonis arstid võitlesid noormehe elu eest…

Ulatuslik infarkt…, kõik pingutused läksid tühja…

18,30 registreeriti noormehe surma… – süda seiskus… – lõpp…

Kuid reanimatsiooni vaikust lõhestas medõe hüüatus… – pisar…, tema põsel on pisar…, ta nutab…

Adrenaliin südamesse…

Defibrillaator…

Laeng…

Veel laeng…

Monitoril ühtlane joon võpatas ja hakkas kaarduma esmalt nõrgalt, kuid elujaatava kaarena…

Kuu aega hiljem noormees seisis haigla välistrepil…

Ta oli elus…, isegi sügisene vihm ei saanud tuhmistada tema naasmise õnne rõõmu…

Tema pääsemist arstid pidasid imena… – mitte kuidagi teisti…

Noormees, astudes haigla väravast välja, suundus kodu poole…

Ta astus süüvinult, kui tema jalge ette veeres märg ja porine tomp… – see oli kutsikas…

Tere poiss…, kelle oma sa oled…?

Kutsika väljanägemise järgi näis, et ta ei ole kellegi oma ja ta hädasti vajab abi…

Noormees võttis kutsika maast ja pistis põue…, õrnalt kohendas turritavat kõrva…

Lähme koju, Grey

Vana koer, olles kerges valges udus, pani pea käppadele, ohkas väsinult ja laskis silmad kinni…

Ta päästis inimest inimeses…

Advertisements

Read Full Post »

Kas ajas on võimalik liikuda edasi ja tagasi…?

Planeetide süsteemis, milline koosneb Maa taolistest planeetidest, ajas liikumisel ei ole mingit praktilist tähendust…

Planeet maa omandas seiskunud omadused, milles aeg ei saanud liikuda edasi pikemat aega, kuna toimusid manipulatsioonid evolutsiooni protsessidega, milliste aegu pimeduse jõud ei tahtnud loobuda kogemisest päikese süsteemi põhjas…

Erilised maagilised tegevused, mis on seotud kella osutite kerimisega tagurpidi suunas, ehk päikesele vastassuunas…, samuti ka kõikide harivate sotssüsteemide peatamine ja inimteadvuse sidumine infernaalsete sfääridega… – kõik see oli tingimusteks hoida Maa planetaarset kompleksi kosmilises põhjas…  

Seetõttu inimesed ei näe põhjust mõelda evolutsioonilistele protsessidele…, seetõttu elavad heal meelel orjalikes tingimustes…, milliseid on ammusest ajast moderniseeritud tehnokraatlike saavutustega…, ja need oma olemuselt on säilinud muutumatutena…

Orjusel ei ole midagi ühist progressiga…, seega… aja kinni pidamine on siin ilmne…

Kaasajal orjuse välisilme on muutunud, kuid inimpotentsiaalide valitsemise vormid on jäänud endisteks…

Aega peatada, ehk isegi tagurpidi pöörata, on täielikult võimalik juhul, kui ei luba planetaarsel kompleksil kulgeda oma seaduslikku teed…, päikese toori välisest osast seesmuse poole…

Aeg on tingitud vibratsioonidest, millistes on asumas vaatleja teadvus…

Kui vibratsioonid on räigelt madalad, siis aeg neis on justkui peatumas…

Ega asjatult paljud nägijad, kes on külastanud infernaalseid põrguid, tunnistavad, et aeg seal on täienisti seismas…

Kuid need, kes on unistamas Olu Kõrgematest Sfääridest Taevastes, on sageli rääkimas, et seal kõik toimub mõtte kiirusel…, ehk isegi kiiremini…

Aeg Kõrgemates Sfäärides, võrreldes maise ajaga, oma olemuselt on suhteline osa, mis võimaldab tunnetada ääretust, kui aja puudumist…

Rännakut ajas tuleks mõista kui… päikese toori hulga erinevate peene loomuga sfääride vaheliste pääsude kasutamist…

Avarus ja aeg on eksisteerimas üheselt, kus iga sfäär on kandmas oma laengut ja on peegeldamas üksnes seda, mida on kogetud selles erinevate põlvkondade eludega…, nagu on seda toimunud maalastega…

Maa peentes sfäärides sageli on olemas puht mateerialikud avaldumised, mis on ladestustena erinevatest pinnastest ja varemetes, millised olid eksisteerimas varajasemate põlvkondade aegu…

Peenes struktuuris on olemas informatsioone, millised kätkevad paljude elude üksikasju…

Kui täita need füüsilise mateeriaga, siis neis võivad avaneda informatsioonid…, kuid seda üksnes kõrgelt arenenud inimteadvusele…, ehk… peene tundega inimestele, keda mõneti peetakse sensitiivideks…

Peentundeline inimene võib kas teadlikult, või alateadlikult häälestuda sellisele sfäärile ja elada sellega kooskõlas, kandes omad nägemused ja vaatlused tänapäeva üle…

Selliselt õnnestub ka rännak möödanikku…

Muud rännakute viisid möödanikku on võimlikud vaid juhul, kui häälestuda teatud atribuutide abil ühele või teisele oma möödaniku informatiivsele kihile…

Atribuudi kokkuhäälestus inimteadvusega võib kokkuvõttes anda samu nägemusi, kui inimese otsene häälestus ilma atribuudita…

Kas on võimalik taolisi püüdeid pidada rännakuteks minevikku…?

Raske ütelda…

Selline rännak võib toimuda üksnes vaimsuse lahkumisel füüsilisest kehast, ning, olles peenkehas, võib võtta osa mingitest möödaniku tingimustest, ning püsides seal teadvustatult mõningat aega…

Füüsiline keha jääb samas tuppa…, kuid siin on oht, et liiast kaugele läinud vaimsuse peenkeha võib mingitel mineviku põhjustel minna kaotsi, kuna kaob peen astraalniit, mis seob teda füüsilise kehaga…

Mineviku sfäärid on alati eriliselt rasked mistahes selle külastajale, kuna seal on rasked vibratsioonid, millised teevad uudishimulikku rändurit ajas haavatavaks agressiivse selle keskkonna poolt, millisesse sukelduda…

Minevikku ei ole soovitav rännata…, seal on võimalus kinni jääda ja jäädagi sinna…

Vaimsuse jaoks see on halb kogemine…, eriti, kui see on seotud oma karmaliste küsimustega minevikust…

Kui karma side peen astraalniit peale eelmiste elude vaatlusi ei katke, siis peenkeha naaseb rahulikult tagasi oma füüsilisse kehasse…

Rännakuga tulevikku on võimalus rännata mistahes ilmadesse, millised oma arengus on jõudnud teie käesoleva ilma kõrval radikaalselt kaugemale…

Neil ilmadel reeglina ei ole midagi ühist teie ilmaga, kuna iga planeedi tsivilisatsioonil on oma individuaalne arengu suuna ja võimaluse viis…

Seega… teiste ilmade mõõtmeid ei ole mõtet kopeerida…

Neil on oma käesolev, mis võrreldes teie omaga, võib olla kui teie kauge tulevik…

Teie käesolev on vähem arenenud kõiges, võrreldes nende käesolevaga…, seetõttu teie jaoks see on tulevik…

Siit võib järeldada…, et need, kes väidavad, et on rännanud möödanikku, või tulevikku… – on üksnes nendepoolseks pluffiks…

Nemad räägivad seda üksnes seetõttu, et nende vaimsuse kogemus võimaldab neil leida end kehatu isiksusena…, ning üksnes oma loomulike peenkehade võimete vahendusel, millised on saavutanud küllaldast teadvustust, ja on võimelised kasutama nii kuulmist, kui ka nägemist, ning võtma kasutusele mõttejõudu, mida on olemas enamusel füüsilistel kehadel maapeal… et pääseda kohtadesse, millistest räägivad…

Keha on mahutiks arenevale vaimsusele, milline on arendanud oma vaimset nägemist…, vaimset kuulmist…, vaimset mõttejõudu, milline on võimeline kandma teadvust kõrgematesse tasemetesse ja kaugete kauguste taha…

Füüsilise keha sensoorsed võimed võivad areneda evolutsiooni ja paljude ümbersündide käigus…

Just peenkehad on evolutsiooni täidisena, milline muutub edaspidi ääretu ilmaruumi elanikuks…

Me ei püüa anda lihtsat selgitust…, kuid räägime kindlast tõelisest inimlikust loomusest…

Kõik ülejäänud, vähe arenenud inimvormid, on kui suur kari, kelle peenkehad on vigastatud, ega ole võimelised vastu võtma Kõrgemaid Ilmasid…

Just neid on jahtimas pimeduse jõud, kes päikese toori põhjas on kasutamas neid oma parasiitliku eluviisi toitekeskkonnana…

Seega tulevik ei ole maise inimkonna poolt veel kokku seatud…, seda vaid sellel põhjusel, et tema ei ole võimeline kujutlema end teisel kujul, kui vaid antud füüsilisel…

Kiigata teistesse ilmadesse, ehk tulevikku, on võimalik…, kuid ei tasu neid kopeerida…, enamgi veel… – võtta neid kui ainsat arengu võimalust…

Võib ka nii olla, et tänavune inimkond, milline on elutsemas planeedil Maa, teadvustades enda perspektiive Valguse Valduste piireis, võib välja käia selliseid evolutsioonilisi arengu variante, millisteni teistel ilmadel pole pääsugi, kuna nende eesmärgid ja ülesanded on tehnokraatlikult tupikulised…

Püüd otse Absoluutse Valguse suunas võimaldab lühendada evolutsiooni teekonda, millega saab kompenseerida seisakut kosmilises põhjas, millist on korraldanud pimeduse jõud…

Kiirendada saab üksnes läbi kiirendatud tõusu põhjast…, aga mitte mööda tehnokraatlikku serpentiini, millist pimeduse jõud püüavad luua planeet Maa jaoks…

Liikumatuks jäämiseks ei ole enam aega…

Degradeerumise aja kaotusi tarvis korvata kiire tõusuga, et kogu roojase jõu jätta põhja, mis on seganud kogu maise inimkonna arengut ja selle õitsengut…

Me oleme juba nägemas seda väljapääsu…

Selle järg on nüüd teie kätes…

Valguse Valdus on ootamas teid kõiki ja igat ühte…

Teist pääseteed Suurte Ülemineku aegu lihtsalt ei ole…

Tänan…

Nilova I.

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

Tänane teema on sellest, mida võiks nimetada Avastamata maaks

Peatume veidi sellel metafooril, et saaksite veidi uurida seda… 

Mu kallid…, antud metafor ei ole otsene, kuna teie maa on kaardistatud täiuslikult ja põhjalikult…

Olete teadlikud, kus mis asub ja ei ole ühtki avastamata maismaa osa…

Kui oleksite ajaloolane, arheoloogia alal, või midagi taolist…, ja omal maal oleksite avastanud enda jaoks midagi, mida varem pole näinud ega teadnud…, ehk see oleks isegi üllatusena…, kuid sellegipoolest… – see oleks tuttav, kuna see oleks teie riigis…, see oleks teie kultuuri kohane ja alluks teie loodusseadustele…

Kui oleksite kohanud loomi, siis need oleks sellised, keda tunnete…

Ehk võiksite leida midagi kohalikust kultuurist, millest ei olnud seni teadlikud…, ja te avastaksö, et see on uus avastus teie riigis… – ehk leiaksite sellele isegi tõestusi…

Seega… räägime üksnes metafooriliselt…

Mis oleks, kui selles vestes avastaks tõepoolest uut kontinenti, mis on olnud kuidagi peidus…, mis tõepoolest oleks olemas…?

Puutudes sellega kokku, ehk mõistaks, et uue kontinendi omadused ei ole sarnased ühegi teadaoleva kontinendiga…

Selle loomad on sootuks teised, kui olete harjunud nägema… isegi inimesed on teise inimloomusega…, ja nemad ei ole kunagi kohanud teid…

Nende ajaloos ei ole kunagi olnud kokkupuuteid teiega…

See oleks kui uue planeedi avastamine, mis asub otse teie ees…

Krayon…, see on liiast ulmeline…, ma ei saa sellesse uskuda…

Mu kallid…, palun järgneda vestele…

Kui oleksite avastanud sellise maa…, kuidas läheneksite sellele…?

Ehk ettevaatusega, kuna selle koha paradigmad oleksid midagi sellistena, mida te pole kunagi varem näinud…

Selle maa nimetuseks ehk oleks… – Uus Inimolevus

Selle paradigmad, milliseid seal näete ja millistega tuleb kokku puutuda, on sellised, milliseid pole varem kunagi nähtud…

Metaforid erinevatest loomadest räägivad erinevatest energiatest, millistega võite seal kokku puutuda…, milliseid te ei ole kunagi kohanud, ega näinud…

Kallid…, see on teile uue avastusena, millisena on ilmnemas planeet läbi teie uue teadvuse…

Uus teadvus ei ole piiranguks neile, kes on uskumas teatud viisil…, see teadvus on avanemas üle ilma…

See on inimeste uus mõtteviis, mis on sündimas kõikjal…

Ajapikku avastate, et on eksisteerimas hulga enamat, kui olite seni arvanud…

Selles avastuses on genereerimas valgus…, mille jõul uus teadvus on loomas energiaid, milliseid te ei ole varem kunagi näinud…

Oleme sellest rääkinud, kuid kordame taas, et oleks kõigile mõistetav, millest räägin…

Uus teadvus on loomas mõistmist…, omamoodi mõistmist, mis on seni omane vaid üksikutele planeedil… – kuid nüüd see hakkab levima üle planeedi, globaalselt…

See on kõige mõistmine, mis on ümbritsemas teid…, mõistmine kõige suhtes, mida olete nägemas oma silmadega ja kuulmas oma kõrvadega…

Sõnumid on nüüd teist liiki ja teie mõjul need muutuvad teiseks, kui oli see möödanikus…

Sellest on räägitud palju kordi…, kuid igal korral aina avaramalt…

Kuid, kui teie teadvuses on juba midagi uut…, kas on võimlik oodata veel midagi…?

Minu partner pühendab palju aega selleks, et näidata teile teaduslikult, et teie ja isegi Maa on mõistmas, et teadvus on energia

Need eksperimendid Princetonis, mida nimetate HeartMath’ina… (Globaalse teadvuse tõstmise uuringud), on selleks, et leida tõestust, mis paneb nõustuma sellega, et teadvusel on olemas teatud omadused ja parameetrid, millised on mõjutamas füüsikat…

Kui teadvus on mõjutamas füüsikat, siis seda saaks otseselt võtta kui selle planeedi füüsika energiana…

Seega… – mis juhtub, kui teadvus muutub…?

Vastuseks on vaid… – areneb uue energia vastuvõtt

Milles seisneb selle arenemine?

See on sedavõrd kaasahaarav… – just heas mõttes…, heasoovlikus mõttes…, positiivses mõttes… – isegi enam, kui oleksite, kuna iganes, oodanud…

Mõned ütlevad, et see on suht optimistlik sõnum ja selle kanaldajaga on kõik korras… – see on suurepärane…

Kuid… inimesi on seitse miljardit…, aga sellesse kaasatuid on vähe… – kui palju läheb aega selle jaoks…?

Kuid küsija ei tea midagi uuest energiast, mis kujuneb tänu uuele teadvusele…

Uus teadvus loob sellist energiat, mida näevad kõik inimesed…, tunnustavad seda…, neil kõigil sünnib armastus selle vastu… – neil ilmneb soov olla selle osana…

See muudab kõike… – äri…., poliitikat…, teadust… – see hakkab arenema geomeetrilises progressioonis… – seda hakkab tegema teadvus, tuginedes armastusele…

Enam ei ole vaja vana paradigma kohaselt oodata kellegi ärkamist mõningate asjade vastu, mis kanduks põlvest põlve edasi…, ja muudkui ahastada, et ja-jah, muutused on juba õhus…

Mõistmine on edasi viiv jõud…, ja see on loomas uut energiat, millist varem ei ole nähtud…

Sellele kõigele saab lõppude-lõpuks leidub ka nimetus… – mõistev tõuge

See paneb inimesi tõmbuma tagasi, et analüüsida oma sõnu ja oma tegusid…, uut kuuluvuse tunnetust millegi kaunima osana…

Selles valguses näete oma suunda paremini, kui kunagi varem…, sellega hindate ka pimeduse ümber…

Uus energia, millest räägin, on Uus Maa, mis ei ole veel avastatud…

Seega… – uus maa…, uus teadvus… – see on see, millesse olete sisenemas ettevaatlikult…

Te veel ei tea, kuidas tema töötab… – teil tuleb seda avastada… – see on uus ja kaunis…

Asjad teie ümber hakkavad muutuma kaunimaks… – mida te ei osanud kunagi oodata…

Need väljuvad neist piiridest, mida pidasite õigetena…

Kas see tulevik on kiire, või aeglane… – oleneb igaühe endast…, kuidas keegi valmis on…

See on juba siin ja hakkab lumepallina veerema…

Ja nii see on…

Krayon

Read Full Post »

Juhised yogi Saraha jüngrile

1. eneserahulolu, uhkus, upsakus ja enesearvamuslikkust võib pidada jumalikuks uhkuseks, mis kujuneb enesevaatluse aegu…

Ole tähelepanelik…, ära aja segi…

2. himudele takka kiitmist ja enesedistsipliini puudumist võiks võtta kõige spontaansema vastuvõtu praktikate pähe, valikuta, mis viib laitmatult ühesele maitsele

Ole tähelepanelik…

3. ebaküpset seondust õpetaja isiksusele võib võtta tõelise andumusena guru-yogale, kes on jagamas õnnistusi kõikidele pühakutele ja sidhitele…

Ole tähelepanelik…

4. piiratud kõrkust ja sektantlikku suletust võib võtta saladuste ja samaya põhimõtete laitmatu säilitamisena…, soovina säilitada õpetuste puhtust ja austust nende vastu…

Ole tähelepanelik…

5. inertset olekut mõtetuses, täis mõningat õndsust, võiks võtta tõelise samadhi tühjusena, milline on vabastamas sünnist ja surmast…

Ole tähelepanelik…

6. pimedat ja formaalset distsipliini, reeglite järgimist, ohjamatust vannetest, mõistmata nende vaimset tähendust, võib pidada dharma praktikate kompromissitusena, mis oli omane iidsetele pühakutele…

Ole tähelepanelik…

7. mõistust, mida pikaajalise meditatiivse olekuga on kiilunud tardunud olekusse, võib võtta sügava sahaga-samadhi seisundina, mis annab tõelist vabadust…

Ole tähelepanelik…

8. süüvimist oma selgusesse, mis ilmneb pikaajalise retriidi aegu, enese Ma Olen vaatluse tulemusel, on kerge pidada lakkamatu juuresoleku säilitamisena…

Ole tähelepanelik…

9. takistused, mis ilmnevad väheste kogemustega yogiinide unes, võib pidada guru ja püha sidhite õnnistusena…

Ole tähelepanelik…

10. pühendumust sansaaralikesse ja ilmalikesse tegevustesse, püüet kinni hoida sellest elust, võib kergelt segi ajada spontaanse valgustunud lilaga – oma omaduste mänguga teiste hüvanguks…

Ole tähelepanelik…

11. pingeline mõtteliste kujundite alalhoidmine, mis on koondamas mõistust munakoore paksuseni, on kerge segi ajada tingimusteta vaatlusega, mis on taeva taoline, milline on toetumas õhukesele kavatsusele… – sankalpale…

Ole tähelepanelik…

12. püha raamatute tsitaatidega ja võõraste sõnadega žongleerimine, on kui püüd küllastuda peeglis olevast toidust, mida on kerge segi ajada tõelise selgusega, mis ilmneb kogedes isiklikult samadhit, praktiseerides enesevaatlust…

Ole tähelepanelik…

13. toorest kaasavust seesmistesse olekutesse ja lapsikku soovi väljendada end, võib pidada valgustunud hingestatusena ja mänguna teiste hüvanguks… – see on omane sidhitele…

Ole tähelepanelik…

14. sihitut hulkumist, kuna puudub enesedistsipliin…, paindlikkuse puudumist ja leppimatut iseloomu on kerge segi ajada  püha avadhuta spontaanse tantsuga, kes on pilve või kuivanud lehe taoline tuule käes…

Ole tähelepanelik…

15. ebaküpset pagemist ilmalike raskuste eest, lootes leida vaikset elu kloostris, võib pidada tõeliseks sügavaks loobumiseks kõikidest muredest ja tegudest selles elus, seda üksnes õppimise nimel Meistrite koolis ja kõrgema vabanemise nimel…

Ole tähelepanelik…

16. korralikku inimest, kes on deemonite kütkeis, kes on kaotanud kaine mõistuse, võib kergelt segi ajada püha hullumeelse avadhutaga, kes on joovastuses Jumalast…

Ole tähelepanelik…

17. palju lugenud pürgija, kes on paaril korral käinud Indias, kes on osavalt žongleerimas tekstide tsitaatidega ja sõnadega pühadest raamatutest, on kerge võtta tõelise vaimse õpetaja pähe, keda on õnnistanud Jumalad ja sidhid, kes on tuginemas oma seesmisele samadhi kogemisele…

Ole tähelepanelik…

18. kontseptsioonidega määratletud mõistuse kärbumist, mis on sündinud tardunud stereotüüpsete kujutluste tõttu, ja suutmatust olla kontseptsioonide väliselt, väljaspool teooriate sõnu, on kerge segi ajada austusega õpetustesse ja nende edasi andmistega…

Ole tähelepanelik…

19. pimedat ja ebaküpset õpetaja sõnade jäljendamist, mõistmata nende tähendust, õpetaja tegevuste kopeerimist on kerge segi ajada tõelise õpetamisega…

Ole tähelepanelik…

20. nooruslikku seikluste janu ja eksootika otsinguid ašramites, soovi leida õpetajat, kuna seda on soovitanud teised, on võimalik võtta siira püüdlusena vabaneda sünni-surma rattast…

Ole tähelepanelik…

21. haakumist tavalisse eluviisi, süüvimist ilmalikesse dharmadesse ja rahuldustesse, suutmatust rakendada tõelist hoolt praktikatesse, on kerge võtta mistahes spontaanse kogemisena, millised on omased avadhutale…, kus elu on valikuteta, ja on omane tõelisele meistrile…

Ole tähelepanelik… ära aja segi…

Read Full Post »

Kõik selles ilmas on üksnes inimmõistuse kontseptsioonid,  millised on avaldunud reaalsusena…

On olemas laua, tooli, lauanõude kontseptsioonid…

On olemas elu ja surma kontseptsioonid…, need on olemas enamuses inimestes…

Vaid mõnedes need on puudumas…

On olemas elu ja ilma kontseptsioonid, millised on seismas elu ja ilma taga… ja selle taga, mis on olemas ilmas…

Kontseptsioone on erinevaid… – need on ümberoleva ilma vaatevinkliks…, inimese seesmisele ilmale, mida ta on kehastamas ja kõigele tema ümber olevale…

Kõik see on üksnes kontseptsioonid…

Armastuse, sümpaatia, antipaatia, vihkamise… – neis kõigis on suhete kontseptsioonid…

Üks eriline kontseptsioon on tõele ja valele…, mingi umbmäärase tõe olemasolule… – need kõik on üksnes inimmõistuse väljendused…

Tõelises tegelikkuses ei ole olemas ühtki inimlikku kontseptsiooni…

Neid ei ole väljaspool Maad…, väljaspool inimese mõistust…, väljaspool inimese elu…

Seega kõik, mis on inimese poolt välja mõeldud, avaldub üksnes inimelus, ega välju selle piiridest välja…

Tõelises tegelikkuses ei ole olemas ühtki inimlikku kontseptsiooni… (mille kohta see ka ei käiks)…

See on avamas inimmõistuse tõelist olemust…

Inimene teadvustab, et tema elu koosneb üksnes kontseptsioonidest, milliste iga on sadu tuhandeid ja miljoneid aastaid…, kuni inimkond on eksisteerinud maapeal…

Kõik inimesed on elamas nende kohaselt…

Kontseptsioone on kõige kohta…

Ehk mõistate, et kõik on üksnes väljamõeldis ja reaalset selles ei ole midagi…

Inimesed on kord kokku leppinud pidada neid kontseptsioonide kombinatsioone reaalsusena…

Kui hakkate mõistma, et kõik kontseptsioonid on puht intellektuaalsed, ehk tulenevad inimese mõistusest…, kuid elu enda reaalsuses midagi sellist ei ole olemas… – siis ehk hakkate mõistma, et te ei ole sõltuvad neist kontseptsioonidest… – ehk isegi lakkate olemast nende orjadena…, ning saate elada oma vajaduste kohaselt…, kuidas on teile kohasem…

Selliselt on elatud sajandite jooksul, seda on pärandatud ka oma lastele…

Kuid see ei ole õige…

Isegi õige ja väära kontseptsioonid on loodud samuti inimese mõistuse poolt…

Ja üldse… – selles ilmas on võimatu midagi väljendada ilma kontseptsioonideta… – selline on juba kord teie mõistus…

Kui teadvustate oma mõistuse piire, siis olete võimelised astuma neist üle ja teadvustama ning kogema tõesust…, samasuse enda tõesust, mis on olemas… – ma olen see, kes ma olen

Kuigi paljude jaoks see ei tähenda midagi ja nemad ei mõista selles midagi, kuna on harjunud elama mõistuse kohaselt… – mõistuse kohaselt mõistuse nimel…, tuginedes üksnes kontseptsioonidele…

Selles on neile kogu ilm…

Selline on puur…, koppel, mis piiritleb neid elu lühikesel lõigul… – meeter kord meeter…, ehk… pisut enam…

Nemad peavad seda puuri oma reaalsuseks…

Kõik muu, mis on väljaspool puuri, on tundmatu, võõristav, kutsub esile hirmu, kahtlusi, eitamisi ja eiramisi, kuna ei mahu nende mõistuse piiridesse…

Seetõttu mõistus on mõelnud välja Jumala kontseptsioone, hauatagust elu, usku ja religioosset teadust, millega seletada ümberolevat ilma…

Need on neile kui mingid alustalad, garantid vankumatule ilmale, inimeste veendumustele ilma ehitusest…

See kinnitab neile, et seal on midagi tundmatut…, kuhu saab pääseda üksnes eeskujuliku käitumise korral… (või siis mitte)…

On olemas kontseptsioone õiglusele ja autasule, patule ja karistusele, seadusele ja seadusetusele…

Nii on lihtsam funktsioneerida ja elada, luua isikuvahelisi suhteid…, pidada ühiskonda teatud seaduste ja korra raamides…

Kord ja kaos

Riigi kontseptsioon on ühiskonna kontseptsioon…, ja see on seaduse stabiilsuse ja korra garant…, on piiramas kaost ja anarhiat…

See on inimeste vaheliste suhete hirmu kontseptsioon… – milles võib oodata halba, alandust ja valu, isegi surma…

Seetõttu on välja mõeldud seaduste kontseptsioon…, kriminal- ja haldusnormide koodeksid, millised on reguleerimas suhteid ühiskonnas…

On välja mõeldud piirangud inimese loomalikkuse ohjamiseks…

Kuid loomalikkust, kui sellist, ei ole olemas…, vaid on olemas inimese seesmise pimeduse tundmatus, millesse inimesed kardavad siseneda…

See on pime põrandaalune…, Jumal teab, mitme luku taga… – võtmedki kadunud või peidetud…

Inimesed ei taha sinna minna, kuna nende arvates, seal on elutsemas mingi koll, hirmutis, või mingi muu paha…

Püütakse piirata enda seesmist mingite väliste kontseptsioonide seadustega, või seadusetustega… – seda üksnes seesmise raamides hoidmiseks…

Samas mõistmata end ja inimesi, elu ennast…, mõistmata, kuidas on funktsioneerimas inimmõistus ja kuidas on üles ehitatud väline ilm…

Püütakse luua mingite reeglite kogumikke, mille kohaselt inimesed peaksid eksisteerima, elama… – milliste kohaselt arvustada inimeste seesmise pimeduse vastuvõtmatust…

Inimesed on väga kartmas pimedust…, eriti enda seesmist…, kardetakse ka teiste inimeste seesmist pimedust… – seetõttu on lihtsam ja kergem mõelda välja aina uusi reaalsuse kontseptsioone, millistega asendada tõelist reaalsust…, ehk isegi… – kogu oma Mina reaalsust…

Inimesed on kartmas anarhiat, uskudes tõemeeli, et kui riik lakkab eksisteerimast, siis saabub täielik kaos, seadusetus… inimesed hakkavad marodööritsema…

Selliseid nähtusi on esinenud ajaloos küllaga, mis olid reageeringuteks olemasolevatele süsteemidele…

Tegelikult riik on piiramas mässusid ja surumas neid alla…

Inimestele on tarvis mingit organisatsiooni, mis peaks korda ja annaks juhendusi, kuidas mõista, elada, kuidas käituda…

Vene kirjanik Tolstoi ütles… – kui riik, kui selline, kui mansardkorrus ühiskonna peal, lakkaks olemast, siis inimesed suudaksid suhtuda teine teisesse inimlikumalt…, oleksid kannatlikumad ja õiglasemad (kuid õigluse kontseptsioon on üksnes üks jampsiv tegelinski)…

Tolstoi väitis, et riik lisab inimeste ellu üksnes vägivalla elemente…, ta surub elanikkonda põlvili ja röövib paljaks, saadab inimesi sõtta…,  on viimas läbi nii välis, kui ka seesmist agressiivset poliitikat…

Ilma riigita inimestel oleks kergem elada…

Kuid inimesed on uskumas riiki… ilma riigita tuleks üks täielik kaos…, kaoks elu mõte… elu kontseptsioonid variseks kokku ja neil ei oleks enam võimalik elada harjumuspäraselt…

Identsuse kaotamine toob identsuse kriisi… – viib meelte segadusteni… psüühika lagunemiseni…

Seega… – enamusele inimkonnast on vaja neid, kes suruks neid alla…, kes juhiks neid ja räägiks, kuidas elada ja mõelda, kuidas käituda… – kes piiraks nende seesmist pimedust, kuna kardavad kiigata enda sügavusse, ega taha õppida end tundma…

Paljudele inimestele vabadus mõistuse kontseptsioonidest on absoluutseim kurjus…, just see toob esile suuremat hirmu…

Neile see ei ole vabadus… – vaid… karistamatus ja seadusetus…

Nende arvates vabadus inimmõistuse kontseptsioonidest viib nende elu krahhile, viib krahhini inimvahelised suhted…, riikliku krahhini…, ilma krahhini, mis võib viia totaalsete sõdadeni…, inimkonna väljasuremiseni… – inimese kadumiseni…

Seda kardetakse kõige enam…

Inimestele vabadus on vastuvõtmatu…, tahavad olla allutatuna…

Seega… – vabadust selles ilmas on suhteliselt vähe…

Inimest on nii või teisiti piiratud… – on seotud omavaheliste suhetega…, seotud erinevate olukordadega ja asjadega…, seotud kohustustega ja vastutustega…

Seda ei saa kuidagi pidada vabaduseks…

Kuid asi pole selles…

Peamine ei ole vabaneda kõigest…, vabaneda vastutusest ja teadlikkusest…, lakata kedagi toetamast, armastamast…, vaid… peamisena tarvis saavutada mõistuse vabadust…, vabaneda mõistusest, inimmõistuse kontseptsioonidest…, lakata mõtlemisest ilma kohta…

Selle asemel tarvis hakata tegelema kõigega teadvustatult…

Mõistes, kuidas on korraldatud mõistus, kuidas on korraldatud inimene ise, on võimalik mõista, kuidas on korraldatud ilm väljaspool inimlikke mõistuslikkusi ja kontseptsioone…

Selline on tõeline vabadus…

Olles seotud teiste inimestega, olukordadega, sidemetega, vastutustega…, tarvis teadvustada oma mõistuse olemust… – üksnes läbi selle on võimalik saavutada täielikku vabadust…

Läbi selle avaneb võimalus elada selles ilmas vabalt…, millega ei toeta, ega loo uusi kontseptsioone, millised on orjastamas selle ilma asjadega, või selle ilma kujutlustega…

Selline on tõeline vabadus…

Kuid inimesed on ajamas kõik mõisted segi, seetõttu on hirmul… – kardavad, protestivad, väldivad…, on vaenulikult häälestatud…

Kuid see on see, millega tuleb kõigil puutuda kokku…, ja sellest pääsu ei ole…

Et elada täisväärtuslikku elu, tarvis teadvustada seda…, tuleks pöörata tähelepanu enda mõistusele…

Elu ja surma kontseptsioon, ehk reinkarnatsioon, on siiski välja mõeldud inimmõistuse poolt…

Ammusest-ammu on ühiselt lepitud kokku, et nii see on…. et see on õige…, ja nii peab olema…

Sama on ka karma kontseptsiooniga, mis inimeste arvates kandub ühest elust teise…, justkui kõik teod (head ja halvad) ja esmased traumad on kaasnemas elust elusse, igal taassünnil… – milliseid tuleb taas läbi elada…

Kõik need on üksnes kontseptsioonid… – neil ei ole midagi ühist reaalsete asjade käiguga…

Need kontseptsioonid orjastavad inimest, tema vaimsust ja mõistust sedavõrd, et ta ei ole suuteline pääsema planeet Maa kütkeist juba paljude ajastute jooksul…

Inimene on pühalikult uskumas neid kontseptsioone…, on veendunud, et kõik on nii, nagu arvavad ja mõistavad seda kõik…

Seda on peale surutud õpetamistega… – see oleks kui teatepulga edasi andmine…

Seetõttu inimene ei ole suuteline vabanema ümbersünni rattast…, karmast… esmasündinu traumadest, milliseid põhimõtteliselt ei ole olemas…

Tarvis vabaneda kõigest ja tõusta vabasse lendu…

Oma olemuselt see ongi see, mida esoteerikud nimetavad ülestõusuks, ehk… valgustumiseks…

Need on samuti kontseptsioonid, kuid neisse ei tasu kinni jääda…

Kuigi need õpetused aitavad mõista oma mõistuse olemust…, aitavad õppida tundma oma seesmist pimedust…

Tarvis julgelt astuda oma põrandaalusesse, lülitada sisse valgus ja näha, et mingit kolli seal ei ole olemas…, seal oled vaid sa ise, oma jumalikkusega, mida ise oled eitanud ja alla surunud…

Seda kõike tarvis omaks võtta…, tarvis vabastada kõik mõistuse kontseptsioonid…, saavutada tõelist vabadust… – sirutada tiivad välja ja tõusta lendu…

Nii tegelikult kõik on loodud…

Seejärel tuleb selginemine… – selles ilmas ei ole millegil mingit tähendust…

Kõik kontseptsioonid on sügavalt intellektuaalsed, mõistuse pärased…, ehk isegi… tõelise tegelikkuse suhtes on võltsid…

Kuna neis ei ole tegemist tõelise reaalsusega, siis need on lõpuga… – ehk… lakkavad olemast koos inimese surmaga, koos inimühiskonna ja inimkonna lõpuga…

Millelgi sellisel ei ole mingit tähendust…, kui ehk… üksnes oma mõistuse teadvustusele, vabadusele, armastusele ja isikuvahelistele suhetele…

Suhetel on tähendust…, armastusel on tähendust… – need tulenevad olemuselt, aga mitte mõistuselt…, kuigi mõistus on sekkumas neisse…

Enamusel juhtudel enamuse inimeste suhted saavad mõistuse värvingu…

Nii armastuse, kui ka suhete ümber kujunevad kontseptsioonid…

Kui esmatunde loomulikkuselt kõrvaldada kõik hingelised pealeuhetused, siis avaneb puhas kogemine…, puhas tunnetus ja tundelisus…

See oleks tõeline elu väljaspool mõistuse kontseptsioone…

Sellel oleks tähendus…, see oleks reaalne…, see oleks see, mis on olemas…

See oleks hea…

Põhimõtteliselt kõigil tunnetel on olemas tähendus…, nii raevul, süül, armastusel ja häbil…

Need on muidugi sügavalt mõistuslikud, kuna inimesed sekkuvad neisse tunnetesse oma mõistusega…, lähtudes oma kontseptsioonidest…

Kuid…, kui kõrvaldada need, et jõuda selgusele endas, oma tunnetes…, ning lubada neil kaasneda ja kogeda…, seejärel lasta neil minna, jäämata neisse kinni… – siis sellest saaks suurt kasu ja neis oleks väärt tähendus…

See oleks ka õige…, ja see oleks see, mis on olemas…

See oleks tõeline elu kogemine…, enda kogemine…

Isegi… kui oled raevus…, tunned häbi…, ebamugavust…, mingit süüd või hukkamõistu… – tuleb jõuda selgusele… – kus on mõistus ja kus on tunded…

Tunded mõistuse kõrval on kui vete voolamine… – tunded on voolamas…, tunded on hetkes…

See on tõeline kogemine…

Mõistus püüab voolamist peatada, mis peatselt muutub soiseks mülkaks…, hakkab roiskuma…

See ei ole enam elu kogemine, vaid mõistuse kontseptsioonide põdemine…

Et hakata elama, tarvis vabaneda sellest… – eemalduda sellest…

Seega… – oleks kergem kord vihastuda, et mõista, mis on õige ja normaalne…

Tarvis kogeda raevu nii teatud olukordades, kui ka teatud inimeste puhul…, teatud ilmingute suhtes…, kasvõi enda peale…

Kogeda ja lasta vabaks…, aga mitte kujundada mingeid mõistuslikke kontseptsioone… kinnitada, et see oli vale, ning mõista end hukka, sorida selles – miks-milleks-kuidas…

Ei ole tarvis pidada patuks seda, et oled raevunud…, mis on sünnitamas karmat, mille eest tuleb karistus…

See kõik on üksnes eksimuste jada…

Tarvis üksnes kogeda ja lahti lasta…, edasi minna…

Kõik see on õige… – ülejäänu on üksnes pealeuhetu…

Kõik ebareaalne on tulenemas mõistusest…

Kõik reaalne on tulenemas vaimsusest ja tõelisest Minast…

Vaimsusest on tulenemas üksnes tunnetused…

Mõistusest tulenevad üksnes kontseptsioonid…

Vabanemine kontseptsioonidest viib tunnetuste täiuseni… – tõelise eluni…

See on see, mille poole tuleks püüelda…

Read Full Post »

Oleme rääkinud, et meie ajal gurusid on kasvanud kui seeni peale vihma…

Need gurud on peamiselt tegelemas üksnes kopeerimisega…

Ma küsiks teilt selle kohta… – kui mõtleksite sügavamalt järgi… – kes teie arvates võiks olla peale Kõrgema Looja…, ehk… Šiva enda…, kes võiks olla esmasena…, originaalina…?

Kõik on üksnes koopiatena…

Kõik on omastanud kättesaadavaid teadmisi, nii elu kohta, kui keele kohta, mida saab ühiskond mõista…

Seega… – kes ei ole kopeeritav kuru…?

Vaatame seda ühest küljest…

Meil on segamini kaks mõistet… – guru ja acarya…

Guru on valgustunud isiksus… – tema on eneseküllane ja tema ei vaja mingit välist abi, et viia täide oma missioon…

Guru tõmbab inimesi ligi üksnes oma energiaga ja oma rahuga…, ei millegi muuga…

Selle näitena võib pidada Adi Shankara, Dattatreya, Bhoganathar, Babaji, Akkolkot Maharaj, Mata Amritananda Mai, Shirdi Sai Baba, Parti Sai Baba jne…

Nemad ei loonud mingit hirmu inimeste kontrolli alla võtmiseks… – üksnes kiirgasid inimestele armastust…

Kuid acarya kohta suurt ei ole midagi teada…, seega… raske teha vahet guru ja acarya vahel…

Acarya on enamuselt riituste läbi viijad ja nende korra ülalhoidjad…

Tema ei pea tingimata olema valgustunud…

Preester templis on samuti tegemas üksnes tööd…, teenib leiba lauale…

Tema töös ei ole pattu… – ta teeb üksnes tööd…

Ta mõneti kopeerib teadmisi ja tsiteerib neid…

Nemad on korjamas materjali paljudest allikatest…, teevad neist valiku ja annavad valmis materjalina välja, mida raha eest müüakse… – nii teenides endale elatist…

Acaryade vahel on alati käimas konkurents…

Tõelised gurud on tunnustamas ja täiendamas teine teist…

Acaryad… – informatsiooni korjajad, ei ole unikaalsed, kuna on kogumas materjali erinevatest allikatest… – nemad on üksnes kordamas kajana kellegi sõnu, matkides teiste tegevusi…

Nemad on pidevalt õppimas, et oleksid võimelised õpetama teisi…

Inimesed nimetavad neid gurudeks üksnes seetõttu, et nemad on suutelised kaotama mõnedelt räämasolekut… teatud tasemel…

Minu arvates ilmale on vaja mõlemaid… nii gurusid, kui ka acaryasid…, nagu tavakoolides, kus on vaja erinevaid õpetajaid…

Kuid siin ei saa kuidagi väita, et, kui acarya on külastamas kellegi kodu, siis sellega ta õnnistab selle kodu edu õitsengut…

Ehk edu hakkab küll õitsema, kuid mitte selles kodus, mida tema külastas…, vaid acarja enda kodus…

Ja-ja…

Ilmas on palju kõike… ja kõik inimesed on tegelemas millegiga…

Intellektuaalsetel asjadel siin ei ole kohta…

Just seetõttu kõik, mis vähegi pakub huvi, kaovad letilt, kui kuumad pirukad…

Kellel on aega oodata, kuni valmib riis…?

Kõik on ihaldamas kiirtoitu…, kas pole…?

Tänapäeval on palju osavaid acaryaid, kes osava sõnamänguga on pööramas inimeste tähelepanu endale…

Kuid ilm vajab selliseid…, paljudele see ka meeldib…

Milleks tarvis raisata aega otsuse tegemiseks, kes on heana…, ja kes mitte…

Iga inimene on võimeline ise otsustama, mis on tema jaoks hea…, olles kindel, et temast rumalamat ei ole kedagi…

Mille üle on tarvis üldse muretseda…?

Probleemid ilmnevad üksnes siis, kui surume oma arvamust kellegile vägivaldselt peale…

Seda ei tohi olla…

Lubage inimestel olla vaba kõigis oma valikutes…

Lubage neil ise kogeda, aga mitte kasutada kellgi oma…

Ainus, mida ütleks teile… – hoiduge suurte summadega gurudest, kes kõval häälel on lubamas tulemusi…

Üks mu tuttav käis Dubais kursusel, kus garanteeriti temale valgustumist…

Seal kinnitati, et tema kundaliini energia on tõusmas…

Ma siis küsisin temalt…, kas tõesti see tõusis temal…?

Ta vastas, et ootas ja ootas, kuni tõusis ise ja läks koju, kus jäi magusalt magama

Liiast suured lubadused…

Kuid teadmatud ja naiivsed sattuvad selliste acaryade õnge otsa…

Sattudes õnge otsa, ei taheta tunnistada pettumust, et said pettuse osaliseks, tehes rumalat otsust… – vaid hakkavad meelitama teisigi samale konksule…

Ja nii mööda ahelat aina edasi…

Vigade tunnistamine ja nende parandamine on risti-vastu inimese egoga…, seetõttu näkkavad taas ja taas…

Inimesed tunnistavad eksimusi raskustega ja harva…

Iga elu sündmusele või protsessile, on oma kindel aeg ja koht… – keegi ei ole suuteline nende tulekut ei kiirendama, ega aeglustama…

Kui keegi astub teile ligi ja ütleb, et teeb teie karma puhtaks ja kingib valgustumist…, siis esmalt vaadake järgi… – kas see inimene ise on valgustunud…?

Ja teiseks… – vaadake järgi…, kas tema teeb seda armastusest teie vastu…, võis siis… – armastusest raha vastu…

Mõned on tegemas seda janust kuulsuse vastu…

Võib kohata palju inimesi, kes on janunemas populaarsust..

Ehk olete kohanud palju acaryaid, kes korjavad teadmisi kild-killu haaval, liidavad need üheseks programmiks ja nimetavad seda vapustava nimega, et saaks edukamalt turustada……

Üks mu tuttavatest võttis osa programmist Ärireiki, mis maksis 2500 $.

Ma küsisin temalt, et kas see aitas teda tema äris…?

Kuid tema vastas, et unustas poole seal kuuldust, ja teise poolega ei teadvad, kuidas rakendada seda praktikasse…

Ja nii see on…

Me ei ole võimelised meelde jätma suuremat hulka informatsiooni…

Juba minnes lõunale, oleme raiskamas hulga raha ja aega…

Rootsilauas on tohutu valik toidust…, seetõttu saab võetud enam, kui oleks tarvis… – ning selle tulemusel veedame unetuid öid, vaeveldes maoga…, ravime teda ülesöömise tagajärgedest…

Oleme emotsionaalsed olevused… – püüame saavutada võimatut, makstes selle eest rahas…

Elu pole selline…

Elu annab üksnes seda, milleks oleme valmis…, või… ära teeninud…

Ei ole vaja võtta 10 tabletti korraga…, piisab ühest… ja sedagi kella järgi… – lootes, et see aitab paraneda…

Sellised tegevused viivad üksnes enese austamatuseni…

Lõppkokkuvõttes kinnitan oma mõtteid Adi Šankara sõnadega…, mis ei ole küll päris täpne tõlge…

Mõned käivad ringi, juuksed rastapatsidesse põimituna, teised ajavad pea kiilaks, mõned jätavad kuklasse hobusesaba…, samas mõned käivad ringi safranriietes, teised ehivad end, aga mõned isegi käivad alasti ringi… – kuivõrd rikkalik ilma eripära…

Kallid…, ärge laske end lollitada kogu selle juraga…

Kõige selle põhjuseks on ellujäämine, eksisteerimise jätkuvus, milleks tarvis toitu…

Kõik see on üksnes leiva lauale toomise nimel…

Peamine, mis tänavu puudu…, on… tolerantsus… – ja seda on puudu olnud alati…

Olge te kõik õnnistatud…

Katkend Bramarishi Mohanji raamatust… Puhtuse Vägi, peatükist… Jumal, Guru, Õpetajad ja religioonid…

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

Seekord oleme Lõuna-Prantsusmaal…

Siin kõik teeviidad on kutsumas külastama Kataride maad…, see on eriline maa ja see on nende hoole all, kes on elamas siin…

Erilisi maid on teisigi, kõikjal üle maakera…

Kas oled uskumas vaimsuse olemasolusse…?

Kui jah… siis… – misasi see on…?

Kui usud… siis… – kas on ta väljaspool bioloogiat…, või osa bioloogiast…?

Ilmaruum on vastamas järgmiselt… – see on selle osa, mis on kuulumas Jumalale

Jumal on see, mida seostad kõike loova Lättega…

Seega… – kõik olete varustatud nägemisega või tunnetusega väljaspool neljamõõtmelisust…

Luba võtta seda kokku teisiti, kui oled arvamas sellest sina… – iga eraldi olev inimene on võimeline tunnetama enamat, kui on teadlik sellest…

Oled rännanud koos meiega paljudes planeedi kohtades, kus oleme rääkinud sellistest kohtadest nii mõndagi…

On olemas erilisi kohti, mida külastavad inimesed, kes püüavad tunnetada midagi erilist…

Nii mõnelgi ehk on mingi seos nende kohtadega…, seal toimuvaga…

Oleme teinud kanaldust Fatimas…

Kas oled tundnud huvi, miks selles kohas on sündinud imesid…?

Kas seal on imeline energia, mis võimaldas tüdrukul näha seda, mida keegi ei näinud…, koguda kokku neid, kes olid võimelised nägema sama…

Mõneti sellised kohad on seotud geoloogiaga…

Ehk oled teadlik, et Hispaanias on teada hulgim tervendavaid kohti, millistel ei ole seost ei ühegi inimesega…

Mõneti need omadused on seostatud veega, mis on voolamas allikatena välja…

See on erilist liiki maa…

Seekord oleme Maa erilises kohas, ehk isegi regioonis, kus sünnivad asjad, mis mujal ei sünni…

Need kohad on seostatud vaimsustega…

Miks Katarid olid siin…?  

Kui nemad olid kord siit pagenud…, siis milleks oli neil tarvis naaseda tagasi… – miks…?

Ehkki siin oli sündinud õudsaid asju…, kuid see oli nende kodu…

Viimane Katar rõhutas seda, mida ütles…, näidates näpuga maha… – Ma tulen siia tagasi…, me kohtume siin taas…

Kallid…, mõneti selle maa esoteerika on sedavõrd eriline, et võimaldab inimolevuste vaimsusel kiigata mõõtmete vahelistesse piludesse…

Mõnedega teist oleme külastanud väikeste inimeste maad, kus isegi valitsused on kinnitamas nende olemasolu…

Sellistes regioonides planeedi võred on kattumas selliselt, et on võimalik kiigata mõõtmete vahelistesse piludesse…

See ei ole üksnes nägemine…, pigem… südamega tunnetamine…

On ka neid, kes lähevad kohtadesse, kus ei ole midagi tähendamisväärset olnud, kuid sellegipoolest… laskuvad põlvili ja austavad seda kohta…

Ja see ei olene prohveti või preestri juttudest…, vaid sellest, et nemad tunnetavad maad ja seda, mis on tõusmas selle sügavustest nende südamesse…

Sa ehk imestad, et mõningad pühad meistrid on leidnud selliseid kohti…

Paljud on külastamas neid kohti, lootes küllastuda energeetiliselt…

Sellest võib saada päeva kõrgema tasemega intellektualism…

Kuid see ei ole nii…

Intellektuaalid võivad lugeda ja kirjutada…, kuid see on üksnes nendepoolne Looja tõlgendamine läbi enda…

Selles võib jõuda vaid ühesele järeldusele… – mida lähemal olen Maale…, seda lähemal olen Jumalale…

Katarid olid lähedased Maaga…,  ilma prohvetiteta…, ilma suunava sümbolita…, nemad olid teadlikud kõigest ilma mistahes liidrita…

Nemad uskusid ühesusse…

Neil oli kõike seda, mida olite näinud mujalgi…

Nemad olid inimeste keskel pühalikena… – seda mõista on raske…

Ajalugu on näidanud, et nemad olid valgustunud…, seetõttu ka jälitatavad…

Pööripäeva nihke aegu hakkab esile tulema sootuks midagi muud…

Tänavu au sisse tõuseb vaba mõtlemine, ja see ei saa langeda jälituste alla…

Katarid võisid olla nende eelkäijateks, kes tõid sisse nihke…

Selles piirkonnas paljud on võimelised tunnetama midagi erilist…

Mõned ehk ei usu sellesse…, ehk sinagi kahtled oma tunnetes…

Kuid ma ütlen…, sinul puudub soov tunnetada seda… (Krayon naerab)

Sinu atribuutika on sama, kui teistel… võimaldab tunnetada mitte üksnes ajaloo tragöödiat, mitte üksnes kannatuste kurbust…, vaid maad…, koos siin toimuva kaunidusega…

Just seetõttu oleme tänavu siin…, selles regioonis…

Tuuri alguses soovitasin heita kõrvale kõik ootused ja ideed, milliseid olid läbi mõelnud veel kodus olles…, milliseid lootsid siit leida…

Tarvis olla vaid puhta armastava ja mõistva lehena…, siis oleksid tõemeeli võimeline tunnetama maad, piirkonda, regiooni…

Ma ütlesin seda sellel põhjusel, et siin nähtu võib muuta sind alatiseks…

Kui suudad leida ühendust selle kohaga, siis sa ei unusta seda iialgi…, see aitab leida ühendust kohtadega, millistest ei ole kunagi varem mõelnud…

See on suurepärane mõte külastada kohti, kus mõõtmete tunnetus ei ole sellistena, kui olid arvanud…

Avaneb vaimne kasv…, avaneb intuitsioon…

Sinu kehas on miski, mille nimeks on Kaasasündinu

See on sinu vaimse mõistuse osake, mis töötab koos sinu bioloogiaga…, ja see on küsimas sinult… – kas oled tunnetamas…, oled tunnetamas seda…?

Kuid sa küsid hoopis vastu… – kas kõik see on koondunud siia kabelisse…?

See ei ole nii… – see on selles regioonis… – see on Kataride maa…

“The Discovery”

 TOUR SOUTHERN FRANCE

October 3-7, 2018

  Krayon   

Ringreis Lõuna-Prantsusmaal

Nägemus

2 osa

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

Oleme jätkuvalt Lõuna-Prantsusmaa pühas kohas…

Et paremini mõista selle piirkonna lugu, ma räägin sellest tükkhaaval…

Täna räägime siin olevast põhjalikumalt…, ja sa oled selleks valmis, kuna oled siin olnud juba terve päeva… sa oled ka kohanenud sellega, mida oli seni räägitud…

Kallid, me asume regioonis, mis on erinemas mõnevõrra teistest planeedi piirkondadest…

Mis teeb seda eriliseks…?

Siin on Gaia tasakaal…

Tasakaal aitab tõepoolest tunnetada energiat, mida nimetaks mõõtmetevaheliseks energiaks…

Me püüame uurima siin olevat energiat seetõttu, et oleme sisenemas piirkonda, kus lineaarsus puudub täienisti…

Kui oled intellektuaalne lineaarne mõtleja, siis luba kõigel siin toimuval seiskuda…

Sinu jaoks ei leidu siin milleski mingit mõtet…

Ehk püüaks seda selgitada armastuse näitel…

Keegi on vaatamas teisele silmadesse, kui püüaks paljastada teist…

Kuid see ütleb magusalt… – ma armastan sind

Mõlemad on siiski intellektuaalid, kes võtavad seda verbaalselt, ilma emotsioonideta…, ja esimene küsib… mida sa pead silmas…?

Tunnete asemel nemad hakkavad analüüsima…

Kallid…, kas armastust saab analüüsida…?

See on võimatu…

Teine näide… – intuitsioonist…

Kui püüda analüüsida, siis see ei õnnestu…

Oleme rääkinud, et intuitsioon on energia osa, mis on suht illusoorne…, ja see ei ole aju sünapsiste töö…, ega ole mõtlemisena…

Intuitsioonina osaliselt on see, mis tuleneb sinu enda teisest osast, püha poolest…

Ta püüab viia sind kokku sinu Kõrgema Minaga…, sinu vaimsusega…

Seega… see on sinust kõrgemal, ehk väljaspool lineaarset bioloogiat…

Kui oled see, kellel on kindlad veendumused Valgusest ja Pimedusest, õigest ja väärast…, igaühe piiramise ja arvustuse õigusest… – see on lineaarsuse avaldumine…

Kallid, intuitsioonil ei ole kübetki tegemist Jumala pale puudutamisega, milline on mõistev, armastav ja puhas…, temas  ei ole lineaarsust ega reegleid…, on vaid üksnes mõistmine ja puhas armastus… – see on selle kaunidus, mis on kajastamas Jumala kaunidust sinus…

Seega… – inimolevused, kes on elamas selles regioonis, või teistes taolistes regioonides, on suht sarnased…, kuid nende sõnastuses võib tajuda palju erinevat…

Ehk arutaks, mis võiks see olla…

Enamuselt kõigil, kes on elanud sellistes piirkondades, on esinemas intuitsioon, mida võiks pidada ehk nägemuse võimeks…

Nägemus mitte vaimsuse intellektuaalsuse väljendusena…, pigem see on Jumala armastava ühesuse väljenduse nägemus, milliseid nendel maadel on hulgim…

Kuid need on sageli risti-vastu kaasaegsete õpetustega…

Üheks neist oli kabel, nimega Rosalyn, kus sai kord läbi viidud kanaldus…

Selles kohas palusime teil tunnetada varjatuid asju…, saladusi, millised on seal peidus…

Kuid saladuseks need on vaid neile, kes on mõtlemas lineaarselt…

Kujutle, et oled olnud ehitaja, kes on elanud siin kogu elu…

Kujutle, et ka sinul, kui kivist Masonil, oli sündinud nägemus…, seesmine nägemus sellest, millisena on tegelikult sinu vaimsus…

Ehk vaataks suurimaid  nägemusi siin, või Roslwoodi kabelis… – need nägemused ilmnesid Maaga sulandumise tõttu…

Need on esmased nägemused, mis ilmnevad inimestele, kes hakkavad ärkama vaimsuse poole… – sulandudes Gaiaga…

 Selles on peidus mõistmine, et Maa on sinuga üks…, ühene süsteem…, kaunis süsteem… – te olete vajalikud teine teisele…, vaimselt…

Vaimselt…

On neid, kes on teadlikud sellest… – nemad on embamas puid…, on armastamas ookeane ja järvi… – see on nendepoolne vaimse kogemise avaldamine…

Nii peab olema…

See on osa sinust…

See on ärkamine…

See on nägemine…

Üheski kirikus seda leida ei saa…

Ei kusagil…

Kuid sellegi poolest, põlisrahvad olid teadlikud sellest… – nemad olid kogenud seda…

Seega…, oletame, et oled kivist Mason, kes on teadmas seda…, kellel on teadmised, millised on viimas kaugele väljaspoole doktriine…

Siin leiad end uue doktriini struktuuri loojana…

Kas oled kuulnud rohelistest mehikestest…?

Roheline mehike on Gaia sümbol…

Leidub neid, kes kinnitaks, et see on loomise sümbol…

Kuid…, ärge tehke viga… – see ei ole kirikute doktriini osa…

Rohelise mehikese sümbol räägib… – Gaia on seotud sinuga vaimselt…, isegi nendega, keda ei kohta kunagi doktriinis…

Seega… – kabelis oled otsimas rohelist mehikest…

Kivist Masonil oli võimalus paigutada neid kabeli ümber…

Kuna neil ei olnud seost doktriiniga, siis need olid üksnes kivist Masoni peegeldused…

See oli suure idee algeks, mille ümber kogunesid inimesed, kes olid teadlikud ühesusest ja olid teadlikud metafüüsilistest saladustest…, tõelise armastava Jumala tõest…

Sageli see oli vastuolus päevakohase doktriiniga, mis oli superlineaarne…, milles oli rohkesti pimedusest ja valgusest…, mõneti täis hukkamõistmist ja arvustust…

On see siis armastus…, selle mõistmine või kaunidus   ?

Just sai räägitud ühest saladusest, mis on läbimas kogu Roslandi…

See on kohane paljudele süsteemidele, kaasaarvatult ka numeroloogiale…, see on vihjamas süsteemide seesmiste varjatud saladustele, millised on lineaarsed ja tulenemas enamuselt kirikutest…

Seda kõike oli ka siin…

Kuid siiski… – need on väljendatud paljude varjatud tõdede näol, millised võivad kulgeda väljaspool ootusi…

Milline on varjatud tõde…?

See tõde on ühesus planeediga…, see on aina suurenemas ja suurenemas…

Ehk peatuks hetkeks ja vaataks Katare sügavamalt…

Nemad olid edasijõudnud vaimsed mõtlejad…, kuigi struktuur oli neil väike…

Neil ei olnud kõrgeimat hierarhiat…, ega olnud ühtki isiksust, keda järgida…

Neil ei olnud olu sümbolit…, kuid… igal ühel oli oma sümbol, mille järgi sai neid identifitseerida…

See oli neile omane Jumala ühesuse teadvustamine…, mis oli sulandumine planeediga, kunstiga, muusika kaunidusega… – ja nii edasi…

Kui vaadata, kust mõningad Kataride ideed on saanud alguse…, siis need võisid tuleneda enamuselt gnostilistelt kristlastelt…

Paavst James läks risti vastu kõigile neile, kes liikusid planeedil ristiga käes…

Tema sai kuulsaks seetõttu, et ainsana esitles Kristust teises valguses…

Tema väitis, et Kristus tuli eeskujuna…, inimolevusena, kes näitas, milleks on võimeline kogu inimkond…, tema näitas, millisena võib olla kogu inimkonna armastus…

Olen väitnud,  et seal, kus on astunud Meistrid, seal hakkasid kasvama lilled…

Isegi loomad käisid neil järel…

Ühesus Gaiaga oli sedavõrd tõenäonne…, sedavõrd täiuslik…

Meister tervendas seal, kus astus…, ta armastas seal, kus astus…

Rahvas voolas kokku seal, kus ta lausus sõna…

Meistrid võisid intuitiivselt tunnetada selliseid energiaid, millistest olime rääkinud…

Nemad suutsid tunda mõõtmetevahelist armastust, mis oli voolamas isegi neist endist…

James pidas Kristust endale eeskujuks…

Ta oli teatud määral Kataride mudeliks, milles ei olnud surma, või eeldatava surma mudelit, mis oleks vastavuses surma usu doktriinidega…

Ta oli eeskujuks igale ühele…

Ma räägin, kuivõrd edasijõudnud ja müstilised olid Katarid…, isegi palju enamat, kui oled tänavu võimeline neist arvama…

Nemad olid teadlikud vaimsusest ja tunnetasid teda…

Nemad olid teadlikud Kõrgemast Minast… ühendusest eesriidetagusega, mis on alaline, ega vaja vahendaja tõlgendusi…

Nemad, laskudes vaimsuse ja armastuse meditatsiooni, nägid Jumala palet, mis oli alaliselt pööratud nende poole… – olid temaga alalises ühenduses…

Neil oli see, milleni oled jõudmas tänavu sina ise…

Enamgi veel…, nemad uskusid vaimsuse ülestõusu, aga mitte viimsetunni hukkamõistu

Nemad uskusid, nagu paljud teie seast…, et viimsel hingtõmbel vaimsus kandub ülestõusnute staatusesse…, naaseb koju… Loomislättesse…

Nemad olid uskumas  müstilist ideed… – vaimsusest saab ingel…

See on kaunis… – teatud määral isegi tõene…

Nemad olid võtnud üle midagi Eelijast…, kes nägi ja näitas, kuidas inimene on tõusmas üles…, kes muutus ei millekski, milleks on Valgus…

Selline on Kataride müstilisus…

See ei ole salajane, ega ebatavaline… – vaid sedavõrd edasijõudnud ja sedavõrd õige…

Seega… – see, mis avaneb siin, need on varjatud saladused, ideed, millised näitavad seda, mis on siin varjatud…, ja seda, milles seisneb kahe suure mõõtme vahe…

Siin on olemas see, mis on sedavõrd kaunis…, isegi palju enamat, kui arvata võite…

Ma kutsun tunnetama siin olevat pühadust…, mis võib olla täienisti ka teie kõigi oma…

Ja nii see on…

Krayon

Read Full Post »

Older Posts »