Feeds:
Posts
Comments

Archive for August, 2015

Loojate järelaitamise kool.

I osa

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Meister

Tere vaimsus, mul on rõõm sind näha…

 

Millest tuleb tänane jutt…?

Kui sinul on küsimusi eelmise vestluse kohta, siis oleme valmis vastama…

 

See on toori kujulise ilma kohta, mis on üksnes teise toori ilma osa…

Mis on Jumala hingus…, mis on Jumala uni…?

Paljud allikad väidavad, et ilm on kõigest Jumala unenägu, kes uneledes näeb unenägusid…

Kujutle seebi mulle…

Jumal hingab välja seebimulle… – selline on Jumala loomine…, ja see on tema unelus…

Jumal hingates välja mulli-ilma, vaatleb seda…

See ongi see, mida võiks nimetada Jumala unenäoks…

Jumal hingab…, ja tema väljahinge on – loov impulss…, aga sisse hingamine – on potentsiaali kokku korjamine – potentsiaali punktiks…

Hingates välja mulli ilmana, või toori näol, Jumal hingab jätkuvalt…

Kuid mulli sees on Jumala substants…, see, millest koosneb Jumal ise…

Kõik osakesed on oma vahel kvantiliselt seotud…, ja selliselt, et vastastikku suhtlus ja muundus toimub hetkeliselt…, vastavuses loomise ühesele ilmpulssile…

Ning Jumal hingab taas välja, uut unelust, uut reaalsuse ilma…

Kuna Tema loov väljahingamine on levimas  kõigile Tema osadele, siis uues impulsis on olemas kõik, mis oli esmases mullis…

Mulli seesmuses on taas sündimas uued vormid, uued ilmad…

Sellised võlumullid moodustuvad hingamisel juba uue mulli seesmuses…

Ja nii edasi…

Kolmas väljahinge sünnitab taas uut mulliilma, ning kolmas loomise impulss esmases mullis sünnitab mullisfääre ka järgmistes mullisfäärides… – ja nii edasi…

Kuid teises mullis impulss annab järgmisi mullisfääre…, ja nii edasi…

Kuid kas Tema ei jõuagi sisse hingata, kuna pidevalt hingab välja…?

Jumal on siiski tohutu…, seega… tema väljahingamine on pikaldane…

Kas me räägime Loojast…?

Jah…, igast Loojast…

Kui meie näeme und, siis meie füüsiline keha on uinunud…, kuid teadvus on jätkuvalt virge… – nii saame näha teisi reaalsusi…

Kuid Jumala uni pole selline…

Jumal on nägemas kõiki ilmasid korraga…

Ta on kõiges…, ja igas ühes…

Läbi sinu Ta on vaatamas sinu ilma…

Sain aru…

Millest täna teeme juttu…

Ääretusest…

Ääretus – see on teema Absoluudist…?

Teemegi juttu absoluutsest ääretusest…

Teie ilmas kõik on piiritletud…, kõigel on algus ja lõpp…

Tegelikult… kõik on üksnes illusioon…, miski ei teostu lõpuni…, vaid läheb üle teisse olekusse…

Pole midagi, millel oleks piirid…

Teile piirid on nähtavad…, teie poolt tajutavad kui vormi lõplikkus…

Vormide ilm loob piiride illusioone…

Just seetõttu igale vormile, nii ka sinule, näib, et on olemas Mina, ja on olemas Teine…

Kuid mis oled sina…?

Kui suudad vastata endale selle küsimuse kohta, siis mõistad, et pole vahet ei Mina, ega Teise vahel…

Sa oled Jumala Vaimsus, osa Absoluutsest Teadvusest, mis on kätketud vormi…

Sina, kui Jumala vaimsus, oled analoogiks kogu Jumala vaimsusele…

Seega… Mina ja Teine mõistet pole olemas…

On üksnes ühene igavene substants, mis teadvustab end läbi oma osade…

Pole olemas sind, ega ilma su ümber… – on üksnes ühene energeetiline substants…, suur energia ookean, mis on liikumas ja voogamas ookeani seesmuses…

Kui oled uurimas enda siseorganeid, sa ei ütle, et süda – oled sina…, või – põis pole sina…

Kõik organid oled sina…, ja kõik organid on sulle vajalikud, et sinu füüsiline keha saaks eksisteerida ja areneda…, ning tunnetaks ja võtaks kõike vastu…

Seega kõik, mis on sinu ümber – on üks…

On osa tohutust Jumala organismist…, on koostöös selleks, et Jumal saaks võtta vastu, toituda, hingata, tegema koostööd, liikuda…, ja nii edasi…

Jumal toitub…?

Veri sinu kehas liigub ühelt organilt teisele…, ta toidab ja küllastab neid erinevate ainetega, erinevate informatsioonidega…

Kas on see toitmine…?

Toitumine teie eraldatuse ilmas toimub teine teise arvel…

Kui vaadata maksa eraldi olevana kogu organismist…, siis võiks ütelda, et ta toitub millestki välisest…

Ma ei saa aru, kuhu sa rihid…

Idee sellest, et kõik oleme üksnes Jumala organismi osakesed, pole uus ja on arusaadav…

Miks me räägime sellest…?

Seetõttu, et jätkate end võtmast eraldi olevate sõltumatute osadena…. kui iseseisvaid…

Tegelikult kõik on omavahelises seonduses…

Jumal on andnud igale ühele loomise võimaluse…, kuid iga osa täidab kindlaid funktsioone… – nagu on sinu organitega…

Süda ei saa asendada maksa…, kuid inimene ei saa ellu jääda kummagita…

 

Kas tead…, see ei klapi kuidagi…

Ühest küljest – idee sellest, et peame saama teadlikeks loojateks ja looma teadlikult…

Kuid teisest küljest – igaüks meist on rakuke Jumala kehas…, ja on allutatud teatud ülesannetele…

Kus on siin vaba valik, millest on sedavõrd palju räägitud…?

Kui sul on valik, siis sa valid millestki…

Kui on üksnes tühjus – mis valikut saab olla…?

Sa astud poodi täis tühje riiuleid… – kas on sul sealt midagi valida…?

Seega… valik eeldab variantide olemasolu…, mille hulk võib olla lõpmatult suur…, ning sa valid nende seast…

Ma sain aru nii, et me ise mõtleme välja, fantaseerime erinevaid vorme ja sündmusi, mis hiljem ilmnevad reaalsusesse – kas see ongi meie loomine…?

Kõik see on nii… – see on loomine…

Kuid me räägime valikust…

Olete Jumala osad…, oleme kõik Tema keha rakud, nagu ka sinu kehas on olemas rakud…, ehk valguse kvandid sinu valguskehas…

Iga kvant ja iga rakk on Jumala osa…, kuid antud juhul sina oled neile jumalaks, kuna need on sinu osad…

Miks arvad, et sinu keha rakkudel on vähem õigust, kui sinul endal…? – kõik on ühene…

Sinu rakud liituvad Jumala miniosadeks, et sa saaksid läbida kehastumise kogemist…, tihkes kehas ja tihkes ilmas…

Nemad lõid erilise kujundi, mille nimeks on – Inimkeha…, ning on läbimas oma kogemist sinu keha piireis…

Neil on olemas teadvustus ja vastuvõtt…, ja vaba valik nende endi raamide diapasooni piireis…

Sa erined neist üksnes mõõtmetes…, nagu sina Jumalast…

Kuid mõõtmed ja vägi – selles on suur erinevus…

Su ainus rakk pole võimeline liikuma suurte vahemaade taha…

Kuid sinu keha on suuteline suht kiiresti jooksma tänu sinu kõikide rakkude koostööle…

Sinu rakk pole suuteline oma kujutlusega looma uut uneluste ilma…, kuid liitudes inimajuks, on sinu juhtimisel suuteline looma terveid uneluste ilmasid…

Rakud liituvad sinu eostumise staadiumil…, ning sünni hetkeks sõlmivad lepinguid selle kohta, kuidas hakkavad teenima sind, sinu keha näol…, ja kuidas aidata sul võtta vastu ilma…, ning luua ilma…

Kui kõik on taoline…, siis ka Jumalad on teatud rakkudeks kõrgema Jumala ja Esmalooja organismis…

Jah…, kõik on taoline…

 

Siis tuleb välja, et kui Esmalooja edastab kõigile loovat impulssi, kuna see on tema olemus… – siis Esmalooja ise on midagi aju taolist kõrgemale Jumalale…

Kuidas on absoluudiga…?

Analogid on head mõistmiseks…, kuid mitte väga üks-ühesed…

Teil on oluline mõista, et tegelikult pole olemas midagi, mis poleks teiena otseses mõttes…

Kõik piirid on loodavad üksnes teie kujutluse poolt…

Kas siis Toore-Mulle ei loo jumalad…, vaid meie kujutelmad…?

Kõik see on üks ja sama…

Sinu kujutelm ongi mullide-vormide loomise loomisimpulss…, igas ühes on olemas Jumala osa, Ma Olen Juuresoleku näol…

See ongi see, milles olete sarnased…, ehk identsed…

Ma Olen Juuresoleku osa rüütab end kujuteldavasse rüüsse, kätketes end vormi…

Seetõttu te kõik olete üks…

Kõik õpite võtma ilma otseselt, kui enda jätkuna, kui tervikorganismi osana, ning suhtuma hakkate sellesse teisiti…

Kas sinu maks oleks võimeline kahjustama kopse…?

Ta ju mõistaks, et see viiks kogu keha lagunemiseni…, ja kogemisele tooks lõppu enne aega…, enne, kui kõik saavad viia omad ülesanded täide…

Õppige suhtuma ilmasse, kui Jumala kehase, mille osaks olete ise… – võtke seda otsesõnu…

Siis pole olemas ei omasid, ega võõraid… – jääb üksnes Ühene Jumal…

Seades oma teadvust selliselt, hakkate oma vastuvõttu seadma ümber suurematele ilma mõõtmetele…, grandioossematele ülesannetele…

Olete – Jumala keha rakk…, ning oluline olete iga üks…, kuna olete täitmas oma funktsioone…

Kui rääkida analoogias…, siis milliseks Jumala organiks on inimkond…?

Mida arvad sina…?

Järeldades kõigest – ilmselt maks…

Meile pidevalt pakutakse midagi vastu võtta – endas läbi töötamiseks…

Sa oled tõele lähedal…

Vabanda huumori pärast… kuid hea seegi, et pole jämesool…

Kujuta vaid… – on olemas ka selliseid tsivilisatsioone… – läbitöötatud edasikandjaid…

Ehk meenutaks… mida on räägitud inimrassist…

Oleme ilmaruumi raamatukogu…, oleme loodud orjadeks kullakaevandustes…, meie ilm oli loodud vanglaks tsivilisatsiooni heidikutele…

Kõik see on ühe ja sama tõlgendus…, selle olemuse, et olete Jumala osana, ning olete täitmas ilmaloovuse vastavaid funktsioone…

Negatiivsuse ümbertöötlemine on teie funktsiooniks…

Võiks võtta maksana…, kuid… ka filtrina Jumalikele Emanatsioonidele…

Kui jätkata analogiga… siis tuleb välja, et kõik toidusest, mis jõuab Jumalani, suundub meile, et saaksime seda lahustada, ning filtreerida sealt välja kahjulikku ja mittevajalikku…, ja töötlematut suunaksime Jumala kehast välja…?

Filter on jagamine osadeks…, ehk selle eraldamine, mis on vastamas Jumala organismile…, ja selleks – mis on vastav vähemal määral, ning vajab lisatöötlust…, või eemaldada kehast…

Seega… filtreerimisel moodustuvad puhas ja saastunu…

Kas see ei meenuta midagi…?

Meenutab Valgust ja Pimedust…

Õige…

On kuidagi liiast utilitaarne…

Meile on räägitud, et meie ilm on eksperimentaalne, milles on toodud sisse duaalsus…, nii saaks olla areng, kui ka edasi liikumine…

Et oleme Jumala täiuslikud loovused…, Jumal loomise atribuudid…, Tema kaasloojad…

Kuid sina räägid rakkudest, mis on selleks, et töödelda ja välja filtreerida mürke…

Mõtle sellele teisest küljest…

Kui sinu maks läheb rivist välja, sa ei saa ellu jääda…, su füüsiline keha ei saa ellu jääda…, ega saa läbida vastavaid kogemisi, milliseid oled valinud sellesse ellu…

Samas analogis… – kui inimkond pole suuteline tegema tööd Jumala emanatsiooniga…, siis Jumal pole võimeline läbima enda poolt valitud vastuvõtud ja loovused…., mida oli kavatsenud läbida kogedes…

Oled valmis viima täide suured missioonid, ning olla looja…, kuid pole valmis tegema tööd Ilmaloovuse puhastamiseks…

Ei…, miks..? Seda oleks pidanud kohe ka rääkima nii…, aga mitte kirjeldama meile kauneid perspektiive…

Ehk naaseks sinu keha juurde tagasi…

Miks eksisteerivad sinu siseorganid…?

Su rakud leppisid omavahel kokku…, ja igaüks valis, millise organi osaks tahaksid olla…

Iga rakk on võimeline lõpetama oma kogemise, ning läbima suremise, et kehastuda taas mingis muu keha organis…

Sinu organid vahetavad pidevalt rakulist koostist…

Kujuta ette, et maksa rakk ütleks: Fuh…, pole üldse huvitav…, tahaks olla ajuna…, aga siin – ole maks…

See on muidugi nali…

Tegelikult… erinev kogemine toob erinevaid tunnetusi…, erinevaid harjumusi…, erinevaid teadvustumisi…

Iga Jumala osa on valimas, millise Jumala organina esineda, mida võtta vastu ja luua…

Nii ka sina…, kui laskusid inimkonda, olid teadlik, et sul tuleb olla keskkonnas, kus on toimumas Jumala emanatsioonide filtreerimine…

Tead… – ma kujutasin ette, et kui üks minu maksa rakkudest hakkaks tegelema kanaldusega, ning püüaks vastu võtta informatsiooni minu ajult, et saada selgitust, milleks on tarvis maksa…

See on naeruväärne…

Samas kujutasin, kuidas vanad rakud on õpetamas noori maksa rakkusid, millistel üldse ei istu teha tööd filtrina…, vaid tahaks hoopis luua midagi…

Ehk pöördugem oma teema juurde tagasi…

Muidugi analogi, mida ma tõin, pole võimalik võtta sõna sõnalt… – kuid see on siiski lähedane selle mõistmiseks, et igaüks ilmaloovuses on täitmas vastavaid funktsioone, milliseid on vabatahtlikult ise võtnud enda kanda…, ehk õigemini –  valis teatud kogemise läbimiseks…

Ilmaloovuses on olemas erinevad osad, millistesse on koondunud teatud Jumala funktsioonid…

Seda võiks nimetada ka Tema organiteks…, nagu analogis inimkehaga…

Kui tsivilisatsioonil jõuab kätte täiskasvanuks saamise aeg, ta hakkab teadvustama oma osa ilmaloovuses…

See roll pole lendlemine loomisest loomisele, vaid loovtöö ühises struktuuris ja ilmaloovuse hierarhias, oma peamise funktsiooni täideviimiseks…

Ehk nüüd saaksid mõista, et inimkonna funktsiooniks on Jumala emanatsioonide puhastamine…

See on tõsine funktsioon…, ja väga oluline…

Järeldades asjaolust – inimkonnal on raskusi antud funktsiooniga…

Jah…, sul on õigus…

Järelikult Jumala keha on haige…?

Muidugi mitte…

Ilmaloovuses on piisavalt struktuure, mis seonduvad jumaliku organismi arenguks…, milles inimkond on üksnes üks filtritest…

Siis on mõistetavad jutud sellest, et meie planeet on – vangla neile, kes on liiast negatiivne…, ja siia on saadetud karistuse kandmise nimel…

Tõemeeli…, just nii – parandamiseks ja puhastumiseks…

Kuid ärgem kasutagem sõna “vangla”, kuna inimlikud vanglad on sedavõrd negatiivsust täis…, see võib sinus kutsuda esile vastavat reageeringut…

Parem võtaksime kasutusse mõiste… “loojate järelaitamise kool”

Seega… – kooli on kogunenud vaimsused, kes ei suutnud läbida Jumaliku Loomise ja Jumaliku Vastuvõtu kogemise teistes ilmades…, ning on tulnud siia negatiivi läbi võtmiseks, millist olid kogunud viimaste aegade aegu, kehastudes ilmaloovuse teistes osades…

Selles koolis on olemas erinevad klassid ja erinevad tunnid… – see on võrreldav teie 12-aastase koolitusega…

Algkool – on sissejuhatus mõistetesse, milles kontroll on jäigem, kuna noored vaimsused on väheste kogemustega…, kogutud negatiivi mälu on suht värske…

Klassides on olemas mõiste “karma”…

Karma – on vääriti läbivõetud programmi läbitöötamine…, ja seda seni, kuni saab selgeks…

Algklassides võib õppida palju kordi… jääda kordusklassi…, kehastuda taas ja taas… – kuni kõik saab tasa tehtud…

Mõneti ehk algklasside õpilastele võib näida, et neid anastatakse…, sunnitakse kordama tunde…, tegema ülesandeid… – karistatakse ja sunnitakse kannatama…

Kuid õpilane jõuab neljandasse klassi, kus hakkab omandama põhitõdesid…

Tegelikult see ongi neljas tase, millest oleme rääkinud…, ja siin õpetatakse harjumusi…

Ehk… aidatakse vaimsusel meenutada oma harjumusi, mis on kaotsi läinud eelmiste kehastuste aegu… – telepaatia harjumus…, peenilmade nägemise harjumus…, liikumise harjumus väljaspool füüsilist keha…

Kool on tegelikult, nagu on juba räägitud, loomise koolituseks…

Iga ilmaloovuse olemus on loovaks mini-jumalaks…, kellest varem või hiljem saab Jumalaks teatud taseme piireis…, kes hakkab liikuma jumalate hierarhias aina ülespoole…, ja seda lõpmatult…

Kuid see on juba eraldi teema…

Vaatame taas kooli…

Nagu mõistad, algklasside õpilastele ei räägita telepaatiast ja peenilmade nägemisest…, kuivaid –muinasjuttudest ja päranditest… – et oleks kergem omaks võtta…

Algklassi õpilasi ei õpetata leviteerima, või teleporteeruma…

Nemad võivad kokku keerata nii mõndagi, mis võib teha kahju neile endile, kui ka teistele kooli õpilastele…

Kuni nemad ei õpi ära vaimset distsipliini, mis kujuneb läbi kogemise…, seni neile pole kättesaadavad muud vastavad distsipliinid…

Õpetajad võivad rääkida neile sellest…, kuid üksnes mõistukõnes…

Muidugi, et õpilaste seas leidub alati andekaid, kes vastavates distsipliinides hakkavad iseseisvalt mõistma, ning teevad geniaalseid leiutisi…, teevad katseid luua suurepäraseid loovusi…

Need on viielised, ehk imelapsed…

Seega… loojate kooli õpilased lähevad üle neljandasse klassi, ning hakkavad aegamööda omandama looja harjumusi…

Nii sina, kui ka paljud teie seast – olete neljanda klassi õpilased…

Teil seisab ees kõikide looja harjumuste pikk õppimine…

Edasi tulevad – viies, kuues ja seitsmes tasemed… – ja nii edasi…

Peale loojate kooli lõpetamist olete kõik parandatud…, selgeks õppinud vaimsuse distsipliinid…, eelmiste kehastuste negatiivsused läbi töötatud… – lõpueksamiga saate iseseisvateks loojateks…

Kuid on olemas vaba valiku seadus…, ometi paljud ei taha minna järelaitamise kooli…

Just seetõttu teie ilm sai reinkarnatsiooni mõttes tehtud ligitõmbavamaks…

Siin on võimalik läbi teha sellised õppetunnid…, ja saada sellist kogemist, millist pole võimalik saada Ilmaloovuse üheski teises osas…

Tihke füüsiline ilm annab tohutu võimalusi vastuvõtuks, ning on loomas ekstremaalseid tingimusi…

Samas… siin ilmas on võimaldatud väga lai skaala mistahes kogemisteks, milliseid on võimalik läbida juba esmaste kehastuste aegu…

Kasvõi planeedi erinevad kohad, kus kliima on erinev…, või erinevad hierarhilised kehastused…, või kehastumised vaheldumisi mees ja nais kehadesse…

Oled ühe elu aegu läbimas, vastavalt eale, erinevaid rolle ja ühiskondlikke funktsioone…

Saad teha tööd mistahes valdkonnas, luua mistahes valdkonnas…

Sõita mööda erinevaid riike…

Ja nii edasi…

Kokkuvõttes… – valiku skaala on tohutu…, isegi esmase kehastuse aegu…

Seega… kool muutub ligitõmbavaks neile vaimsustele, kellel meeldib valida ja ihalevad ekstremaalseid olukordi…

Kuid teised vaimsused tunnevad end siin kui vanglas…

Enamus tunneb rõõmu võimaluse üle läbida sellist hulka kogemisi…

Tahaks pöörata tähelepanu sellele, et kooli tulevad mitte üksnes negatiivse loomise kogemusega… – on ka vabatahtlikke, kes tahaks proovida uusi muljeid, kuna on kuulnud palju sellest koolist, kus toimuvad imed… kõige mahajäänumad tõusevad teadlikeimaiks loojateks…

Need võivad olla teadlikud osavõtjad õpinguist, kes soovivad aidata sugulusvaimsustel kogemises, õppimise aegu järelaitamise koolis…, kuigi nad pole sellistena…, pigem tahavad olla abiks sugulusvaimsustele…

Sellest ehk saab sulle mõistetavaks, miks siin ilmas on sedavõrd palju negatiivsust…, ja samas kõrvuti on headust ja kurjust…

Kurjus – see on teadliku looja vaatevinklist – väär tegu…

Headus – see on ära õpitud koostöö õppetund…

Looja – see pole üksnes loomise vabadus…, vaid ka vastutus oma loovuste eest…, töö eest üleüldises õitsengus ja arengus…

Seetõttu on olemas õpetav süsteem, milles on juhendajateks kõrgemad ingellikud olevused, kes on ootamas teid seitsmendasse klassi…

Kuid on olemas ka neid, keda juhitakse vabatahtlike juhendajate poolt…, ja juba nüüd…

Lõpuklassides teie juhendajateks on seeravid…, karma valitsejad…, aja valitsejad…, ja paljud muud…

Kõiki distsipliine teil seisab veel ees omandada, et juhtida reaalsuse aega, luues avarusi…, ning… saaksite juhtida karmat…

Peale “lõpuballi” valite oma suuna…, ning teist saab teadlik Ilmaloovuse kaaslooja…

Seetõttu ei anta teile veel kindlaid teadmisi, näiteks aja suhtes…, või avaruse loomise kohta… – vaid antakse üksnes üldiseid mõisteid…

Kas neljanda klassi õpilane saaks omandada kvantilist füüsikat…?

Vaid koduperenaise tasemel…

Mulle meeldib sinu huumor…

See on siiski maapealne kool…, kuidas on teiste tsivilisatsioonidega…?

Nimetagem seda kõrgemaks kooliks…, ja planeet maa on kõigest üheks fakulteetidest…

Ei saanud aru…

Võtame näiteks tsivilisatsiooni, kes on juba neljandal või viiendal tasemel…, ja kogu negatiiv on läbi võetud…, kas nemad on jätkuvalt selle kooli osaks…?

Kas jah…?

Kuid ometi… nemad pole varem kehastunud maa peal…

Jah…, kuid nemad on kehastunud kolmanda taseme tihketes ilmades…

Maad saaks nimetada üheks platvormidest…, ehk tiivaks suurest koolist, milles on suurim hulk õpilasi erinevates huvides…,  rahvuskultuurides… – kus hõimlased on läbimas ühiselt kõiki tunde…

Siis on mulle mõistetavad kõik kanaldused teemal, et oleme ilmaloovuse lemmiklapsed, keda armastatakse…, et oleme tulevased loovused, kes on loomas suuri tegusid ja seda ilma konkreetsuseta…

Te püüate meisse sisendada õppimise vaimsust ja püüdu õppimiseks…

Jah, muidugi…, me tõemeeli armastame teid…

Osa meist on käinud sellest koolist läbi, laskunud füüsilisele plaanile…, ehk stažeeringule…, et endil läbida kõiki õppetunde…

See oleks kui õpetaja ise määraks endale kontrollaja, et läbida õppimiste testi…, mõista seda, kas ise on võimeline hakkama saama ülesandega…, ja kas üldse on võimalik lahendada seda ülesannet…

Peale selle – ka me ise kasvame õpetamise kohalt…

Kuid kõrgemal teid hakkavad õpetama sellised olevused, kellel on tõemeeli ingellik kannatus ja ingellik tase…, ehk omadustega, mis on ligilähedased Jumala võimetele…

Seal te tunnetate veelgi suuremat armastust, kuna kogu Ilmaloovus on läbistatud Suure Jumala Armastusega…

Selline impulss on kandumas kõigile…, ning teie, kui need, kes vajavad järelaitamist, olete armastatud mitte vähem teistest…, ehk isegi enam, kui kadunud poega, Jeesuse vestes…

Ehk arutaks veel hierarhide küsimust…

Kas planetaarne Logos on midagi dekaani kohane fakulteedil…, aga kellena oleksid kooli direktor ja kõrgkooli rektor…?

Suureks Vaimuks, kelle nime pole teile antud teada… – kõigele oma aeg…

Aga kuidas on Jeesusega…?

Teda võiks nimetada teie fakulteedi ideoloogiks…, ja tema kehastumist võiks samastada kooli näidendiga, kus ta mängis peamist rolli, kelle ülesandeks oli õpetada õpilastele armastust ja vastuvõtmist…

See oli suurepärane etendus-õppetund…, mida sai maha mängitud hiilgavalt…

Jah…, paljut saab selgemaks…, sealhulgas – meie unustused on meile eesriideks…

Me ei mäleta oma eelmisi reinkarneeringuid, mis olid selleks, et saaksime teha kõike teisiti, uut viisi…, et läbida õppetunnid paremini…

Jah…, sa mõistsid õieti…

Mis puutub sinusse, siis tulid uue kogemise nimel…, ning oled võimeline aitama teisi inimesi…, ning aidates teisi, sinus avanevad neljanda taseme võimed varem, kui teistel õpilastel…

Kuidas on Valguse Töötajatega, kellel on juba sensoorsed võimed…, kas need on talentlikud õpilased, eeskujulikud…, või selles on midagi muud…?

Kuidas kunagi…, kuid enamuses – eeskujulikud…

Kuid nende seas on ka selliseid, kes kehastusid kindlalt inimeste aitamiseks…

On ka uudishimulikke…, kes kehastusid üksnes unikaalse kogemise saamiseks…, ning, kuna ta on negatiivsest alusest ilma, siis temal õnnestub läbida õppekava teistest kiiremini…

 

Olgu…,kuid kas on olemas juhuseid, kui õpilane ei suuda, ega taha läbida õppetööd… – kas teda heidetakse koolist välja…?

Jah…, kuid seda juhtub üli harva…

Jumalal pole mittearmsaid lapsi…

Neid, kes pole võimelised õppima selles koolis, suunatakse teise…, ja seda seni, kuni ta leiab enda võimeid, ning meenub temas endas olev looja…

Siis seoses selle analogiga – mis on tumedad jõud ja Pimeduse hierarhia…?

Tumedaks jõuks on need, kes polnud suutelised koolis läbi tegema oma negatiivset karmat…

Pimeduse Hierarhia – on treenerid negatiivse karma läbi tegemiseks…

Ta on kui maadluse treener, kes esmalt aitab kasvatada muskleid ja õpetab maadlemist…, ning seejärel õpetab võitluse filosoofiat… – kuid seda juba koostöös valguse õpetajatega…

Igaüks mõistab õppetundi…, kuid vastu võtab seda omal viisil…

Mõnele on kergem läbida võitlused…, kannatada läbi Pimeduse Hierarhia juhendajate…, ehk läbi põrgu…

Kuid mõni siiski suudab koheselt tabada loomise tarkust, ning läbida õppetunnid Valguse juhendajate abil…, ehk – paradiisi kaudu…

 

Kuid esimesi on siiski enam…?

Jah…, kuna enamus teie seast on tulnud möödunud kehastuste negatiivsuse koormaga…

Miks siis kujuneb mulje, et te vaenutsete omavahel… – ma pean silmas Valguse ja Pimeduse hierarhiaid…?

Selliste terminite abil oli paremini mõistetav neile, kes tulid lahinguväljadelt, ehk tulid negatiivse karmaga…

Õpilased hakkavad aegamööda mõistma, et õpetajad ei vaenutse…, vaid igal ühel neist on oma õpetamise meetod, mis on suunatud õpilaste hüvanguks ja nende arenguks…

Kas tahad ütelda, et tumedad õpetajad on samuti armastamas meid…?

Aga muidugi…

Neil on selline roll…, selline töö…

Neid ei armastata üksnes seetõttu, et nemad annavad teile ebameeldivaid õppetunde…

Kuid sellist teed on ka nemad valinud endile mingitel põhjustel…

Miks on antud sõna üksnes Valguse hierarhidele…, ja sõnumite levitamine on üksnes Valguse hierarhide poolt…, Valguse väe poolt…, ja üleskutsed neis on võitluseks Pimedusega…

On aeg minna üle neljandasse klassi…

On aeg väljuda duaalsuse mõistetest…, ning unustada, mis on pimedus…

On aeg tunnustada loomise valgust…, loomise rõõmu…, ning õppida enam loomise ja tundmise kogemisi…

Teid on ootamas suured õppetunnid… – olge nendeks valmis…

Austusega eesastujate poole

SElena

Read Full Post »

Suur võrdsus

Elena

Hingestatuseks teksti kirjutamiseks oli une ja reaalsuse sulandumine…

Reaalsuses panin käima audioraamatu ja hakkasin seda kuulama…, kuid jäin magama…

Unes ilmus mulle olevus, kes hakkas rääkima mulle raamatu sõnadega…

Ma kuulasin hoolega…

Pildid, mis olid seotud olevusega, olid abiks eile kerkinud probleemide lahendamiseks…

Peale ärkamist püüdsin meenutada sõnu, milliseid kuulsin une aegu…, ja lauseid…

See ongi segu raamatu tekstist ja unest, mida praegu pakun lugemiseks…

Sellised praktikad kätkevad energiaid ja rõõmu jätkuvaks liikumiseks avardunud teadvuse raamides…

Kui reaalselt lugesin raamatu teksti, siis oli ühesuse tunne, mis tulenes teksti selgest mõistmisest nii une, kui ka ilmsi vahendusel…

Suur ühesus toimus kahes läbielamise sfääris…

Esmalt näib, et sansara ja nirvana on oma olemuselt erinevad asjad…

Sansara on tuhmistunud, ebapuhas karmaline nägemus, täis jämedaid ilmasid ja ilmaruume…, ehk kohaks, kus oleme…

Nirvana on peeneim teadvus väljaspool käesolevat…, täienisti vaba…, asub väljaspool tunnetusi ja mõtlemisi…

Kui pääseme mahašantisse kaheksandas dhjanas – see on nirvana…

Kui avame une ilma unenäota, mis on Selge Valgus, ja on avaruse taoline – see on nirvana…, ehk miski lähedane olek sellele…

Kui teadvustame enneolematut mõistuse avardumist ilma subjektita ja objektita – see on nirvana…

Kui on kustumas mistahes “Mina”, siis tõuseb üksnes ühene piiritu avaruse olek – see on nirvana…

Esmalt näib, et need on kaks nägemust – sansara ja nirvana, on kaks erinevat asja…

Kuid siiski… yogi, kes praktiseerib nägemuslikkust, on äratamas oma teadvust…, ta näeb sansara ja nirvana ühesust…

“Ühese maitse” viies aspekt tähendab sansara ja nirvana ühesust…

Seda peetakse “sansara ja nirvana – suureks võrdluseks”…

Yogid hakkavad mõistma, et teadmatust polnud juba päris alguses…

Esmalt ta oli Absoluudiks

Kõige alguses polnud karmalisi olukordi ja tinglikusi…, olid üksnes suure avaruse mängud…

Kõige alguses polnud ei elu, ega surmasid…

Olid üksnes suure avaruse mängude muutused, mis ei muutunud ei paremaks, ega halvemaks… –

ei läbi sünni, ega läbi surma… – ei ähmastumise, ega virgumise aegade…

Kuna kõiges on võrdsuslikkus, siis seoses sellega ükski neist polnud ei parem teisest, ega halvem, ega vajanud mingeid pingutusi, ega saavutusi…

Selle mõistmine pole kättesaadav ei madalama tasemega Yogadele…, ega keskse tasemega…

Selline mõistmine on kättesaadav üksnes suurimate ja väljapaistvate tasemetega Yogadele…

Seetõttu…, kui kuulete taolisi õpetusi… – siis tuleks teha kohe kohandamist oma võimetele…, ning võtta neid õpetusi kui põhimõtte vaateid, aga mitte käitumise normideks…

Vastasel juhul… kui võtate neid kui miskit valmis teostust, ning püüate järgida neid käitumises… – siis võite veenduda, et teie puhul need ei tööta…

Nii sigineb teisse pettumus…

Oma seisundi ja pühakute sõnumite suurte manitsuste vahel on suur lõhe…

Sellist nägemust tarvis võtta vastu  ja talletada oma südamesse, kui kallihinnalist vara…, ning harjuda sellega aegamööda…

Samas mõeldes… – “ehkki ma päriselt veel ei mõistnud seda, kuid see on siiski teatud nägemus – miski erilise väärtusega… Kuigi minu seisund erineb tema omast, kui maa ja taevas, ma hakkan aegmööda sellega harjuma, et kunagi kord teha seda oma isiklikuks saavutuseks… Ta ehk on juba päriselt olemas…, kuid pole veel minu poolt ära tunnetav…”

Swami Vishnudevananda Giri

“Surematuse Yoga… Advaita praktika”

  • Suur tee pole raske,

tuleks vältida vaid eelistusi.

  • Kui pole meeldivust, ega ebameeldivust,

kõik muutub selgeks ja tõenäoseks.

  • Tasub teha vaid väheima eristuse –

kohe taevad eralduvad maast…

  • Kui tahad mõista tõde,

ära toetu arvamustele.

  • Ülistades ühte ja alandades teist,

on teadvuse tuhmistamine.

  • Kui asjade süvamõistmine pole selge,

teadvuse olemuslik rahu on asjatult muretsemas.

  • Teekond on täiuslik kui suur avarus,

mis on hõlvamas kõike, milles pole midagi liigset.

  • Otsustades võtta vastu, või eirata,

jätad end ilma asjade tõelise loomuse nägemisest.

  • Ära ela asjade välises pimeduses,

ega seesmises tühjuses.

  • Ole muretus ühesuses asjadega,

ning miraažid kaovad iseenesest.

  • Püüda saavutada mittetegevust loobudes tegevustest,

tähendab sukeldumist tegevusse.

  • Laskudes ühte äärmustest,

jääb mõistmatta ühesus.

  • Kes ei ela ühel nõul Teekonnaga,

see on hõivatud tegevusega ja tegevusetusega,

kinnitamisega ja eitamisega.

  • Eitada asjade reaalsust,

tähendab reaalsuse mitte märkamist.

  • Kinnitades asjade tühisust,

tähendab reaalsuse mitte märkamist.

  • Jälgides muutusi tühjas ilmas,

reaalseks nimetada neid saab üksnes teadmatusest.

  • Ära otsi tõde…,

lõpeta haaramast arvamustest…

  • Ehkki kahestumise lätteks on ühesus,

kuid ära kiindu ühesusse.

  • Kui mõistus on kinnistunud Teekonnale,

miski pole võimeline teda segama.

  • Kui silmad ei maga,

unenäod kaovad iseenesest.

  • Kui mõistus ei jaga,

asjade pimedusele naaseb nende ainus olemus.

  • Õppida mõistma ühese olemuse saladust,

tähendab vabanemist kammitsaist.

  • Märgata asjade võrdsust,

tähendab leida oma olemust, mis ei allu ajale.

  • On üks asi, või asjade mets –

astu nende seas, sulandu eristamatta.

  • Elada nii,

järelikult pole muret ebatäiuslikuse pärast.

  • Usalduda sellele,

järelikult pole duaalsuse teed.

  • Duaalsuse puudumine on ühene,

usaldudes sellele südamest.

  • Sõnad!
  • Teekonnast pole võimalik rääkida,

kuna temal pole ei eilset, ei tänast, ega pole homset.

Kommentaar

“Usalduse avaldamise sõnad”, mis olid kirja pantud kolmanda patriarhi Zen Sengcani poolt (s. 606), kujutavad endast esimest selget ja täpset Zen-Buddismi doktriini…

“Süda” – on otsene sõna “sin” tähendus, mis peab silmas inimese keskmet, laadi, olemust…

Selle sõna teine mõistmiste tähendus on seotud usu mõistega: “sin” tähendab inimesele kahtlematta tema vahetut-tõenäost olemuse keskmet…, tema fenomenaalset reaalsust, mis on ära tuntav sõnas Mina…

Usaldus südamele (sin-sin) – on see, mida üks järgmistest zen patriarhidest, Linji (Jap. Rinzai s. 866) nimetas “usuks endasse” (Tzu-hsin)…,on ainus, mis võimaldab inimesel olla üle võõrast autorideedist ja välistest tinglikustest…, ning saab tugineda iseenda väele, ega otsi valgustumist väljastpool end…, väljastpool oma teadvust…

 Termin “sin” tavaliselt tõlgitakse euroopa keeltesse kui – “mõistus”, “teadvus”, “hing”, “vaim”, “mõistus”, “süda”…

Zen Buddismi keskseks hetkeks on “sin – süda” samastamine ja sidumine inimese “sin – loomusega”…

“Sin” – on asjade loomulikud omadused…, seesmuselt omased üleüldise loomuliku protsessi käigus ilmutumise vormidele – asjade käigule, mis on Teed (Dao).. .

Inimese loomus on ühene asjade loomusega…, seetõttu “Suur Teekond pole raske”… – tarvis vaid usaldada oma südant…, järgida oma loomust… – ning Linji sõnade kohaselt – “mitte püüelda mingi erilise poole”…

Inimesele, kes usub enda algse loomuse puhtusesse…, ja täienisti toetub ja usaldub sellele…, ega püüa sundida sellele peale võõrast ja kõrvalist…, lisada sellele mingeid “täiendusi”… – siis temale tuleb kõik kergusega ja loomulikult…, sama kergelt, kui langeb vesi alla ja pilved sõuavad taevas…

Kuid peamine raskus seisneb just tema lihtsuses ja kerguses, tema “ebaloomulikus loomulikuses”…

Inimene, püüdes olla loomulik, sattub paradoksaalsesse olekusse, millest on raske välja tulla…

Juba püüus olla loomulik on midagi kunstlikku…, midagi väljamõeldut…, midagi sügavalt võõrast tõelise inimloomuse jaoks…

Püüdes vabaneda püüdlusest “mitte püüelda”, läheb veelgi enam segi…

Inimene püüab ahastavalt pääseda “kahemõttelisest” (paradoksaalsest) olukorrast… – kuid kõik jõupingutused osutuvad asjatuks, ning toovad üksnes piinu…, ja seda seni, kuni äkki avastab, et võte ise püstitatud ülesande lahendamiseks oli vääritu…, kuna see oli seatud tegelikkuse ilmingute dualiseerimisele…

Ja kui loobuda sellest meetodist… – siis probleem kaob ise…

“Valgustumine” viib kuude, või aastakümnete pikkused piinarikkad otsingud lõpule, võtab maha kõik probleemid…, kõik vastuseisud…, ning inimene jõuab ääretu lihtsa ja selge järelduseni – et püüdluse ja mittepüüdluse…, tegevuse ja mittetegevuse…, jah ja ei vahel pole tegelikult olemas mingit vasturääkivust…

Read Full Post »

Mis on “kodu” inimestele,

kes püüdlevad naaseda sinna tagasi…?

Mis on “kodu” inimestele, kes püüdlevad naaseda sinna tagasi?

Paljud inimesed arvavad, et lahkuda “koju”, on naaseda Jumala juurde…

Kuid sa ei saa naaseda Jumala juurde, kuna sa pole kunagi sealt lahkunud…

Sinu vaimsus on sellest teadlik…

Ehkki sa ei tea seda teadlikul tasandil…, kuid su vaimsus teab…

Kui vaimsus on teadlik, et mul pole tarvis naaseda Jumala juurde, kuna pole kunagi Tema juurest lahkunud…, millega on siis minu vaimsus tegelemas…?

Mis on siis maise elu eesmärk vaimsuse nägemuse kohaselt…?

Lühidalt siis sellest – vaimsus püüab veel kord kogeda seda, millest on teadlik…

Vaimsus on teadlik, et sa pole kunagi Jumalast lahkunud…, ja püüab seda tunnetada kogedes seda…

Elu on – protsess, mille vahendusel vaimsus muudab teadmised kogemuseks…

Kui teada saadud ja läbi elatud muutuvad tunnetatud reaalsuseks…, siis võib pidada protsessi lõpetatuks…

Kodu – on koht, mida võib pidada Lõpetatuseks…

See on Lõpetatud Teadvustus selle kohta, kes sa oled tegelikult…, läbi Lõpetatud Teadasaamise…, läbi Lõpetatud Vastuvõtu ja Lõpetatud selle Tunnetuse…

See on sinu Eraldumise Lõpetatus sinu ja sinu jumalikkuse vahel…

See pole ühinemine, kuna pole kunagi kaotanud ühesust… – kuid saan võtta seda kui taasühinemist, kuna olen ühesusest unustanud…

Õige…, kuid ühinemise hetkel sul meenub, kes oled tegelikult…, ning tunnetad seda oma kogemusega…

Seega…, seda saaks üksnes metaforiliselt nimetada “naasemiseks Jumala juurde”…

Tegelikult ma naasen üksnes fakti teadvsutusele, et pole kunagi, ega kusagile lahkunud…, Mina ja Jumal  – oleme üks…

Õige…, naasemine selle juurde on kahtepidine protsess…

Teadvustumine toimub läbi teadmise ja kogemise, mis sünnitavad tunnetuse…

Teadvustamine – on selle tunnetamine, mida oled teada saanud ja kogedes läbi elanud…

Üks asi on teada midagi…, kuid sootuks teine – elada seda läbi kogedes…

Kuid tunnetada – on kolmandaks…

Üksnes tunnetus viib lõpliku teadvustumiseni…

Teadmine annab ainult osalist teadvustust…

Kogemus annab vaid osalist teadvustust…

Sa võid teada oma jumalikkusest…, kuid alles siis, kui tunnetad oma Mina jumalikuna, alles siis sinu teadvus võib saada Lõpetatuks…, ja üksnes läbi sellise tunnetuse läbielamise…

Sa võid teada mistahes oma jumalikkuse aspektist…, kasvõi sellest, et oled mõistev… – kuid oma kogemise läbi mõistad oma Mina mõistvaks…, sinu teadvus saab Lõpetatuks alles kogedes seda tunnetust…

Sa võid teada oma heasoovlikusest, kuivaid ise koged end heasoovlikuna…, alles siis sinu teadvus saab Lõpetatuks, kogedes seda tunnetust…

Sa võid teada oma võimest armastada…., kuivaid ise koged end armastavana…, üksnes siis sinu teadvus saab Lõpetatuks, kogedes seda tunnetust…

Olen korduvalt mõelnud, et “ma ei tunne end täna ära”- alles nüüd sai mulle mõistetavaks, milles on asi…

Kui sa “ei tunne end ära”, siis see pole üksnes seetõttu, et ei tea, kes oled…, vaid seetõttu, et pole seda veel elus kogenud…

Et ilmneks tunnetus, on tarvis teadmistele lisada kogemust…

Tunnetus – on vaimsuse keel…

Oma Mina teadvustamine on saavutatav juhul, kui tunnetad täienisti, kes sa oled tegelikult…

Teadvustamine – on kahtepidine protsess…, ja see on saavutatav kahel teel korraga…

Vaimsus saavutab Lõpetatut Teadmist vaimse ilma teekonnal…, aga Lõpetatud Kogemist – füüsilise ilma teekonnal…

Mõlemad teekonnad on tarvilikud… – just seetõttu on kaks ilma…

Liida need kokku – ja sulle on kättesaadav täiuslik keskkond, kus on võimalik Lõpetatud Tunnetus, mis on sünnitamas Absoluutset Teadvustust…

Neale Donald Walsch

Read Full Post »

Toroidaalne ilm.

SElena

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Meister…

Tervitan ka sind, vaimsus…, mul on rõõm kohtumise üle…

Millest tuleb meie tänane vestlus…?

Hierarhidest…

Kõik Hierarhid on oma olemuselt üks…

Kõik on allutatud spiraalile…, ja kõik on struktureeritud…

Iga ilmaloovuse olemus täidab oma kohta…, oma Olu lahtrit, mida teil on tavaks nimetada inkarneerinu rakuks… – ehk informatiivseteks pesadeks…

Kõik see näib struktureeritud kärgedena…

Mingi kärje pesa kasutusele võtmiseks pole tarvis võidelda, nagu on teil…

Tarvis olla üksnes vastav sellele pesale…

Kui teil on olemas selline unikaalne energiate kogu, millele ei vasta ükski kärje pesa…, siis kujuneb uus pesa, mis sobib just sellise olukorra jaoks…

Kuid selline pesa sobitub üldisesse struktuuri hierarhia taseme kohaselt…

See, kes on kõrgemal, on kõrgemal üksnes…, kas energeetika taseme kohaselt, või vibratsiooni poolest…

Seetõttu on alati näha – kes on kes…

Igal kärjepesal on oma unikaalsus ja temal on oma valguskood…, mis on iga olemuse valgusnime lähteks…

Kõik allpool olevad pesad on ülemiste pesade alluvuses…, ja seda mitte allutamise mõttes… – vaid vastavuse mõttes…, õppimise põhimõttel…

Kui pöördud mistahes ülalpool seisva pesa poole, siis see hakkab õpetama sind vastavuses sinu soovile… – selliselt on kõik seatud…

Igale olevusele on kättesaadavad need pesad, mis on temaga seotud…, ja mille osana on olnud kunagi ise…

Iga olemus on oma arengus liikumas mööda spiraali ülespoole…, või allapoole… – vastavuses tõusvatele, või laskuvatele voogudele…, liikudes nii mööda kärjepesi…

Pole võimalik lennata ühelt teisele… – üksnes järjestikune liikumine ühelt teisele…

Selle nimeks ongi – hierarhia…

Teie mõistes hierarhia on alluvus kõrgemale…

Tegelikult see on vaid süsteemi struktureering, kus igaüks asub omal kohal, mida on määranud tema areng ja tema valgusluse tase…

Korraldused, mis tulenevad ülaltpoolt, polegi korraldused, vaid juhendused tegevuseks…

Iga üks on võimeline eirama neid… – kuna on olemas voli vabadus…

Kuid, eirates neid, lasete endast mööda oluliste informatiivsete energiate voogusid, mis soodustaks arengut…

Seega… – pole võimalik väita, et kõik oleme allutumas kellegile…

Igal ühel on oma määratlus…, kuid on olemas õigus olla, või mitte olla struktuuris… – kas võtta valguse emanatsioone vastu, või mitte…

Tehes läbi teatud tegemised pesa ultuses, olemus liigub edasi – järgmisse pessa…

Selline valik on küll temapoolne…, kuid vältimatu…

Läbides ühte hierarhia pesa, temale muutuvad kättesaadavaks mitmed järgmised kõrvalolevad pesad…

Iga olemus valib voogu… – kas tõusvat, või laskuvat…

See pole kohustuslikult ainus püüdlus… – ta võib tõusta ja laskuda periooditi, olenevalt tema enda valikust…

Kuid valik on temal piiratud vaid lähemal seisvate pesade vahel…

Selline on iga olemuse tavaline arengu tee…

Kui olemus valib kehastumist tihkesse ilma, siis üks osa temast jääb pessa, aga teine osa laskub erinevate reaalsuste tihketesse ilmadesse, kus läbib oma õppetunnid…

Seda võiks võrrelda õppefilmidega…, õppeprogrammidega…

Igale pesa tasemele vastab teatud hulk õppeprogramme…

Ilmaloovuses on olemas juhuseid, milliste kohaselt olemus liiguks mitte traditsioonilisel arengu teel, vaid unikaalsel…

Selline oli Lutsifäri teekond…, ja see oli väljaspool hierarhiat…

Ta ise soovis seda…, ja seetõttu ta on kahe hierarhia vahel…

Ta pole ei laskuvas, ega tõusvas voos – ja selles on tema erisus…, ehk tema jaoks isegi puudus, kuna voos liikumine on kiirem ja tulemuslikum…

See oleks kui liikuda jalgsi, aga mitte sõiduvahendis…

Kuid selline oli tema valik…

Ka Jeesus Kristuse teekond on unikaalne… – tema suutis ületada korraga mitut taset… – lennata hierarhilise arengu pesadest üle, ning seada end sisse mitmeid tasemeid kõrgemale… – liikus tõusvas voos…

Kes on tõusvate ja laskuvate voogude lätteks…?

Kõik…

Tegelikult pole ei tõusvat, ega laskuvat voogu… – on olemas ühene voog…

Kui vaatame toori… – siis liikumine keskelt ääre poole on laskuvaks vooluseks,

Ääremaalt keskele on tõusvaks vooluseks…

Kõik see on tegelikult üks ja sama voolamine, mis on juhitav Absoluudi poolt…, kõige Lätte poolt…

Me kõik oleksime kui pärlid sellele voole, ning oleme liikumas sellise kee ulatuses…

Kuid selline kee on põimumas imeliselt, ning seetõttu pole ei meie, ega võõraid keesid… – vaid on olemas iga olemuse kaunis arengu muster, ühises põimingus teiste olemuste arenguga…

Miks keskelt väljapoole voogu nimetatakse laskuvaks, aga väljastpoolt keskele – tõusvaks…?

Tõusvaks või laskuvaks… – mille suhtes…?

Toori keskme suhtes… Meie ilm on – toor… – energeetiline ringel…

Mis on toori keskmeks

Ilmaloovuse energeetiline telg…

Pane tähele… oleme lükitud kui pärlid-toorid voogudele…

Kõik oleme pärlis-tooris, mis on samuti lükitud mingile seondavale niidile…. – ja nii lõpmatult…

Kuid sellest räägivad sulle paremini teised…, minu eesmärk on aidata teil mõista oma kohta üldises hierarhias…

 

Milleks meil tarvis seda mõista…?

Et paremini mõista oma teekondi ja oma määranguid…

Aga need, kes liikumas mööda laskuvat voogu…, kas need on need, keda nimetatakse Pimeduseks…?

Jah…, kui on see püsiv liikumine…

Neid, kes on kindlalt liikumas mööda tõusvat voogu – nimetatakse Valguseks…

Ja neid, kes on liikumas mööda laskuvat voogu, nimetatakse Pimeduseks…

Vastavuses sellele on olemas nii Pimeduse, kui ka Valguse hierarhiaid…

Olete sõdimas oma vahel…?

See pole sõdimine…, vaid pigem – võistlus…

Võistlus milles…?

Loomises…, teada saamises…, liikumises…, ühises kulgemises…

Seega… – iga hierarhia on võistlemas oma adeptide pärast…?

Seda ei saa nimetada võistluseks… – see näib nii üksnes teie ilma kohalt…

See on ühine mäng…, nagu malemäng, kus ühed mängivat valgete ja teised mustade nuppudega…

Eesmärk on mõlemil üks – hõivata vastase väli…

 

Milleks…?

Et õppida mõistmist…

Valguse hierarhia on levitamas valgust ja soodustamas liikumist mööda tõusvat voogu…

Pimeduse hierarhia on levitamas pimedust, ning soodustab liikumist mööda laskuvat voogu…

Ma ei mõista selle mõtet…

Kui omandad teisi vastuvõtu lahtreid, siis sulle muutub kättesaadavaks nende vastuvõtu tase, nende informatiivne tase… – saad enam teada…, avardud enam…, võtad enam vastu energiat…, koondad endasse ilmasid ja tasemeid… – sa kasvad…

Seega… – vastase välja hõivamine on – avardumine…

Mingi võistluse iva on selles olemas…

Seda võiks teisiti ütelda… – toor on loomas kahte poolust ja kahte liikumise suunda…

Need kaks energia liikumist püüavad vastastikku imbuda teine teisesse…, püüavad tasakaalustuda…

Toor ise püüab püsida kahe energia tasakaalu arvel…

Kas tahad ütelda, et kui Valgus hõivab Pimeduse ruumi, siis Pimedus kaob…, kas seejärel kaob ka toor?

Jah…, kaob, kui eraldi olev energeetiline moodustis, ning valgub ja avaneb teises tooris, mis on tasemelt kõrgemal…

Sellest on juba räägitud…

Aga…, kui Pimedus neelab Valguse ja Valguse hierarhia kaob…, kas sünnib sama…?

Mitte sama…, vaid analoogne…

On oluline, kas kõrgemal olevasse toori valgub tõusva, või laskuva voo energia…

Kuid senine võistlus on toimumas vahelduva eduga…, ometi meie ilma toor on olemas jätkuvalt…

Ülestõusva voo võimendumisel toimuvad ühed protsessid…, aga laskuva voo võimendusel toimuvad teised protsessid… – ehk… toor pole kuigi stabiilne, kuna energiad pole tasakaalus…

 

Kui need tasakaalustuvad…, ja toor muutub stabiilseks… – mis juhtub siis…?

Sellest saabki õige üleminek uuele tasemele…

Kelle üleminek…?

Kas stabiilsuse puhul jäävad nii Valguse, kui ka Pimeduse hierarhiad…?

Jah…, kuna toetavad struktuurid on kui ühene voog…

Nende ülesandeks oligi – saada Üheseks Vooks……

Kui me valguks ühte kõrgemal olevasse voogu, siis rikuksime tema tasakaalu…

Seetõttu sulandumine peab toimuma tasakaalustatud voogude vahel…, ja oma olemuselt see on üks ja sama voog…

Kuid siis on raske mõista…, miks rivaalitsete…?

Pimeduse hierarhia ei tunnista tasakaalustamise ülesannet…

Kui nemad on liikumas ääremaale, siis voogude signaal jõuab neile moonutatuna…, kui kaja, mis on jõudmas kaugemalt, peegeldudes toori seintelt…

Nemad on puiklemas sellele vastu…

Kas Valguse hierarhia on toetamas seda…?

Te ju pidevalt kutsute võitlema Pimedusega…

See on neil juhtudel ja neis inimestes, keda on pimeduses enamuses…

Kus selles konstruktsioonis asuvad inimesed…?

Toori pesades, mis asuvad toori enda avaruses…

Enamus teie seast on enda teada liikumas kas tõusvas, või laskuvas voos…

Seega…, te kutsute üles hävitama Pimedust…?

Ei…, me tunnustame oluliseks liikumist mõlemas suunas…

Hävitada voogu pole võimalik… – ta vaid on…

Kes mõtles kõike seda välja…?

Esmalooja, kes on loonud selle ilma…

Meile on räägitud, et on tarvis naaseda ühesusse ja sulanduda Absoluudiga…

See ongi tasakaalustumise protsess ja valgumine teise toori…, nii haihtuvad teie toori-ilma piirid, ning kõik teie toorist valguvad kõrgemalolevasse toori…

Ma ei suuda mõista seda…

Sa just rääkisid, et kahe jõu ja kahe voo tegevus on toetamas toori, tema piire… – aga nüüd räägid, et need lahustuvad…

Jah…, kui toimub tasakaalustumine… – siis ilmneb “null” olek…, tühjuse olek…, lahustumise olek…, seisund, kus pole jõude – on nullolek…

See ongi hüpe kõrgemale…

 

Kas see ongi footonvöö…?

Kolm päeva pimedust…?

Kuid oled rääkinud, et oleme sellest juba läbi…

Ei…, see on kõigest “null” olek…

Footonvöö on kõigest ettevalmistus…, aja kontroll…, seisundi kontroll…, valmiduse taseme kontroll…

Hetk, kus kontrollitakse teie aja tasakaalustuse hetke…

 

Miks see toimub kord 26 tuhande aasta jooksul…?

Selline on meie ilma omadus…, see on tema mahu suurus…, tema mõõtmed…

Meie toori mõõtmed ja vägi…

Aga spiraalne liikumine…?

See ongi vood…

Voog on liikumas mööda spiraali… – mööda tõusvat ja laskuvat…

Aga aeg…?

Aeg eksisteerib toori piires…, see on voo liikumise kiirus keskmest keskmeni…, ja see on erinev… – mõnel kiirem, mõnel aeglasem… – kogu toori avaruse sektorites erinev…

 

Teised tsivilisatsioonid, kellest oleme kuulnud…, kas ka nemad on meie tooris…?

Jah…, muidugi… – muidu te ei saaks nendega suhelda…

Kuid ma olen ju kuidagi suhtlemas Absoluudiga…

Absoluut on kõikjal…

Ta on olemas voos…, ta on voog…

Kui oled suhtlemas Absoluudiga, siis oled suhtlemas Vooga…

Järelikult on võimalik suhelda Laskuva Vooga…, ehk – Anti-absoluudiga…?

Sellist mõistet pole olemas…

Absoluut on ühene energia läte…, mis on liikumas erinevail viisidel…

Pole ei Absoluuti, ega Anti-absoluuti… – on üksnes Ühene Voog, mis on liikumas arvamatul viisil…

Ta on igas oma liikumise punktis sama…, nii tõusvas, kui laskuvas voos…?

Jah…, ta on ühene ja ühendamas meid kõiki…

Erinevus meil on üksnes liikumise suunas…

Eemaldumisel toori keskmest voo signaal moonutub…, kuid keskmele lähenedes voo signaal muutub tugevamaks ja puhtamaks…

Kuid siiski, nagu võid mõista, lähenedes toori keskmele liikumise vabadus väheneb…

Oled kui voo kütkeis, mis on kandmas sind edasi…

Ometi, eemaldudes toori keskmest – vabadust on enam…

Sellest võiks järeldada, et Valguse Hierarhia peaks olema jäigem, kui Pimeduse Hierarhia… – kuid kõik on vastupidi…

Ei ole…

Iga voog on kulgemas keskme, kui ka ääreama läheduses erinevalt…, vastavuses eemaldumuse tasemele…

Mõlemad vood on liikumas ühel traektooril, kuid erinevates suundades…

Kui võtta seda kui ühest liikumist, siis nende liikumise suunda pole võimelik eristada…

Peamine on selles, et eemaldudes keskmest, toimub eemaldumine Absoluudist…, kuid selle tõesus seisneb siiski armastuses…

Seetõttu allumine toori keskmele, või voo keskmele – pole allumine…, vaid midagi enamat – see on lahustumine armastusse…, lahustumine voosse…

Vastavuses sellele olemused, mis on püüdlemas eemalduda keskmest, tunnustavad tsentrifugaalseid jõude, ning neile näib, et nende vabadus on piiratud…, ning seetõttu oma püüdluses võimendavad vastupanu…

Kuid siiski, varem või hiljem, oma liikumises naasevad voo keskmesse…, Absoluudile puhtal kujul…

Valguse hierarhia paikneb voo keskme läheduses…, seetõttu on lähedam Absoluudile…, ning oma olemuslikult kogu meie eksisteering on läbistatud tema armastusega…

See pole allumine, vaid sulandumine…, see on rõõm liitumisest tema armastusega…

Neile olevustele, kes oma liikumises on eraldumas Absoluudist ja toori keskmest, näib, et neid rõhutakse, et neid allutatakse, et neid on painamas karma…

Nii see paistab ka olema…

Tuleb välja, et karma – on karistus eemaldumise pärast Absoluudilt…, toori keskmelt…

Ära võta seda kui karistust…

Kui olete liikumas voole risti vastu…, ja voog pühib su minema… – kas pead seda karistuseks…?

See on tulemus…

Selliselt on kord seatud meie ilm…

Mis on sellisel juhul vibratsioonide tasemed… – kolmas…, neljas…, viies…, ja nii edasi…

Lähenemise tasemed toorile ja Absoluudile…

Seega… – keskmes on 13 tase, mille vahendusel on võimalik üle hüpata järgmisse toori…

Sa mõistsid õieti…

See vestlus meenutab vestlust Lutsifäriga…

Jah…, ta on meiega…, ja tema ütleb ette, kuidas sulle paremini selgitada…

Teiega…, kas teete koostööd…?

Muidugi…, meil on ühised ülesanded…

Inimkonna areng on meie ühine ülesanne…

Ühiseks ülesandeks on – Valguse ja Pimeduse tasakaalustamine ja kogu ilma viimine uuele tasemele…

Kuid sa ütelsid, et Lutsifär on voogude vahel…, või siis… nii ühes, kui teises voos…

Jah…, see oli kui… uhkeks läinud, ning tahtis olla Jumalaga võrdne…

Ta püüab tunnetada end, kui Absoluut… – kuid väge selleks jääb temal väheseks…

Sellisel juhul voog justkui kannaks teda kord ühele, kord teisele poole…

Nii see on…, kuid ta püüab stabiliseeruda…

Kuna ta kavatseb loobuda oma kavatsusest, siis ta on ooteseisundis, kuni kõik tasakaalustub…, alles seejärel ta saab tasakaalustuda kõigiga…

Ta on suhtlemas nii oma valguse poole Valguse Hierarhiaga…, kui ka oma pimeduse poole Pimeduse Hierarhidega…

 

Räägitakse, et nii see oli kavandatud… – ta üksnes täidab seda kavandatust…

Me ise valime endile kavandusi…

Kuid antud kavandus on unikaalne…

Olla kahe ilma vahel…, kahe voo vahel… – see pole igale ühele jõu kohane…

Minul jääb arusaamatuks… – kuidas sina suhtud Lutsifärisse…?

Kui rääkida inimkeeli…, siis – austusega…

Kuid mulle tema tee pole südame lähedane…

Kui on tarvis tasakaalustada Valgust ja Pimedust…, siis ilmselt peaks Valguse ja Pimeduse hulka ilmas olema võrdselt…

Kui inimene on valguses, siis ta peaks tegema midagi musta…?

Ei…, see pole nii…

Tasakaalustamine ei tähenda võrdset hulka…

See on kvaliteedi hüpe…, see on millegi uue kujunemine… – kas supervoo…, superseisundi…, supertoori…, supersüsteemi…

Seetõttu igaüks teie seast peaks enda seesmuses võtma omaks seda poolt, mida ta on eiramas…

Üksnes selliselt on tasakaalustumine võimalik…

Seda vaid kuni eirate ja liigute laskuval vool…, ehk voole puikleval viisil…

Voog on ühene ja ei eira miskit…, kõik on üksnes osad ühesest Absoluudi armastuse voost…

Järelikult… – Valguse hierarhia on valmis vastu võtma Pimeduse Hierarhia pimedust…?

Muidugi…

See on üks meie ülesannetest…

Tuua kõik Absoluudi armastusele lähemale…, ehk võtta vastu kõike endas oleva…

Absoluudi armastus ei jagune valguseks ja pimeduseks… – temale on kõik võrdsed…

Ehk teisi sõnu… – Voog on ühene kõigile…, ja ta ei jaga meid pimeduseks ja valguseks…

Absoluut armastab kõiki ühtmoodi…, ehk – suunab energiaid kõigile ühel määral…

Ja Pimeduse Hierarhia on valmis vastu võtma Valguse Hierarhia valgust…?

Mitte küll sellisel määral…

Kuid neis on olemas Hierarhiad, kes on mõistmas üldist ülesannet…

Jutt käib siin inimkonnast… – just temas on viimne verstapost…

Olete seismas Valguse ja Pimeduse piiril…, ja olete kahtlemas poolte vahel…

Teised tsivilisatsioonid on valinud voos arengu teed…

Kuid teie olete lahkteel…

Just seetõttu teie ümber areneb selline võitlus…, ja seda seni… kuni pole teinud otsuse, kui tsivilisatsioon tervikuna…

 Vaadates kõike, meil tarvis võtta omaks Valguse poole, kuna meid kutsutakse enamuselt valguse suunas…

Me tegutseme siiski avalikult…, kuid Pimeduse Hierarhid teevad tööd looritatumalt…

Kuid siiski… – miks pole kanaldusi pimeduse hierarhiast…, miks ei kutsuta meid avalikult pimeduse poole…,? mõlemad vood on võrdväärsed…

Jah…, sul on õigus…

Parim valik, mida saab inimkond teha, et tasakaalustada kogu süsteemi…, see on – on valida Valguse poolt…

Kuid otsus on teie teha…

Looja andis teile kõigile vaba valiku…, seega – valik on teie…

Meile räägitakse, et Valguse ja Pimeduse võitlus on üksnes illusioon…, ja kogu ilmaloovuses eksisteerib üksnes rõõm ja armastus…

Kui on see nii…, siis milline voog see on…?

Armastus on – Absoluudi Ühene Voog, mis läbib meie ilma…, millele on lükitud pärli kombel meie ilm…

Reaalne on üksnes voog…, kõik ülejäänu on illusioon… – voo sfääriline peegeldus… – vormide ilma konturite sfääriline sulgumine…

Voog oma liikumisega teeb kui sfäärilise silmuse…

Sfäärilisuse avardumine ongi illusiooniks,  millist olete loomas teie kõik koos…, loovate olevuste poolt… – kes oma olemuselt on voo osakesed…

Rõõm – on voo omadus…, ehk tema maitse…, tema lõhn…, tema iseloom…

Seetõttu – armastajad on täis rõõmu…, seetõttu… rõõmu täis – armastab…

Seetõttu – eemaldudes oma illusioonides armastuse ja rõõmu voost, hakkad tunnetama armastuse ja rõõmu puudust… – ja see läheb üle – kannatuseks…

Lähenedes voole – voolad Rõõmu sisse…, voolad Armastuse sisse…

Mida lähemal oled voole…, seda puhtam vastuvõtt…, seda vähem on sinus isikulikkust…

Voog on hoogne…, ta pühib teelt kõik vastuvõtu takistused…, ehk õigemini – lahustab…, kuna minema pühkimine on siiski vabavoli rikkumine…

Kas lahustamine pole vabavoli rikkumine,,,?

Ei…,  valikuid rikkuda saab üksnes seal, kus need on olemas…

Lahustamine ongi sulandumine…, ja see on seal, kus puudub valiku mõiste…

See on just “nullpunkt”, mis ootamas meid toori keskmes… – see on tõeline voog… – ja see on tema tõelisem omadus…

See on kõikehaarava absoluutse armastuse punkt, mis on mistahes vormide lahustumine…, ja mis on kõige suurimaks rõõmuks…, kõige tõelisemaks rõõmuks…, sulandumise ja ühinemise rõõmuks…

See pole sõnades kirjeldatav…

Olles Valguse Hierarhias, oleme osaliselt kõik puutunud kokku selle punktiga…

Kuid täielikult temani jõuda me pole suutelised seni, kuni pole tasakaalustunud kogu ilm…

Kui kord tasakaalustub… – siis teid kõiki on ootamas õndsus, mille poole on teid kutsutud…

Kas see on nirvaana…?

See on nirvaanast kõrgemal…

See on Absoluudi Tõde…, see on Armastus kõige puhtamal kujul – see on Jumala Puhas Energia…

Tänan Meister…

 

Austusega kõigi otsijate poole

SElena

Read Full Post »

Olla inimene

LüLuMa

Ärkasin  9 augusti ööl…, vajutasin ärataja nuppu ja laes süttisid numbrid 2:22…

Kõik on OK – mõtlesin endamisi…, ja samas meenus Krayon oma numbriliste soovitustega…

Muigasin endamisi ja …

“Tervitan sind, mu päike…, valgus-vaimsus…”

Avasin silmad…, püüdsin silmata kedagi enda läheduses…

Minu seesmuses kõlas hele naer…

“Oled südames…, kiika südamesse! – hääl minu seesmuses jätkas naermist…

Mulle hetkega meenus, et vahetult enne uinumist, peale öist mediteerimist, ma palusin oma Kõrgemat Mina teha mulle selgeks, mida tähendab mulle isiklikult portaal 8-8-8…?

Tavaliselt, esitades sellist küsimust, sain vastuse une aegu, või hommikul ärgates, nagu oli viimasel ajal…, kogu vastus tekstina ette loetav…

Kuid nüüd… – nii elavalt – Kõrgema Mina…?

– Sa räägid minu sõnadega – ütlesin temale.

– Hoopis sina räägid minu sõnadega – taas ta naeris mulle vastu.

Mina olen naerulembene…, kuid tema – vägagi nakatuslik…

– Üldiselt… – vaata ja kuula mind kui ennast… – me oleme sinuga üks – Ühene…

Sa küsisid…, – ma tulingi, et vastata sinu küsimustele…

Tema lõbusus muutus teistsuguseks…

Isegi välimus, algselt armas ja helendav…, muutus tähenduslikuks ja tõsiseks… – kogu oma olemusega näidates eesseisva jutuajamise tõsidust…

Ka mina kogusin end kokku…

– Portaal 8-8-8 on sinu jaoks – sinu Uue Sünni akt…

– Kuidas see…?

Kui vaimsused valmistuvad sünniks maistes tingimustes, siis kõik on täis jõudu ja energiat tuua oma maisesse ellu kaasa kõik oma kõigi kehastuste teadmised…, ja ka neid uusi programme, milliseid kavatsetakse uues kehastuses ellu rakendada, kuna näivad jõukohastena ja kaunitena kehastumiseks…, omas teostumises sedavõrd ettearvatavad ja reaalsed..

Just seetõttu vaimsused on pea tormamas uude kehastusse, kui “lahingusse”…, ning neile on osaliselt teada rajad-teed, milliseid peavad läbima uues kehastuses…

Ühe sõnaga – nemad on kangelaslikud vaimsused… – neile meri põlvini… – kuid sündides maal, kogu nende programm saab kui kustutatud mälust täienisti…, ega teadvustu kehastunud vaimsuses…

Alateadvuses see programm on alles kõigil sündinutel…, ning kõigi ülesandeks on meenutada seda… ja realiseerida kõike oma maises elus…

Kuid sinu eluline kogemus näitab, kuidas oled kombanud oma programmi katse-eksituse teel…, mõneti jämedalt, mõneti pehmelt…, nuttes ja karjudes… – peaasi, et kätte saada selle…

Sinu otsingutele on kulunud sinu 25 aastat, kus jõuetusest oled lasknud käed rippu… – kuid taas oled virgunud…, ja sammud on muutunud kindlamaks…

Oled oma teel saanud “nüpeldust”…, ning peatselt mõistsid, et sind on eksiteele viinud sinu jäigad määratlused endale ja oma teekonna suhtes…

Seal, kus ilmnesid probleemid, sa mõistsid, et need on üksnes sulle vajalikud…, ning su nende mõistmine hakkas ümber kasvama enese teadvustamiseks neist…, ja läbi enda…

Sa lakkasid kaeblemast elu üle…, õppisid tundma elu sellisena, millise küljega ta avanes sinule…

Tunnustades end, sa hakkasid paremini mõistma teisi… – sa enam ei kiirustanud… – õppisid vaid elama…

Isegi ülestõus, koos oma keha rakkudega, osutus sinu jaoks enam mitte nii oluliseks…, kuna sind on haaranud idee olla ise Jumal-Inimene…

Nõustades oma kliente, kes tulevad sinu juurde aurapilte tegema, sa räägid neile, et nad meenutaks end Jumal-Inimestena, kuna inimestena nad võtavad end kogu elu… – igaüks, vastavuses oma avatusele…

Sa jagad neile oma teadmisi ja töövõtteid…, annad palju oma elulisi kogemusi, andes mõista, et luua end tuleb igal ühel ise…

Kuid kõigile kinnitad  – Ma olen teile abiks…

– Mind on kogu elu peetud tõsiseks isiksuseks…, kuid kui hakkasin mõistma end, siis huumor ja naer said minu liikuma panevaks stiimuliks…

Ja nüüd… taas teised tundmused… – olnud tundmused polegi enam nii hubased mulle…

Pole enam ammu tunnetanud sellist materjali tõsidust…

Äkki meenus koondumispunkt…

Vastuseks kuulsin naeru:

– Sa eile ujusid jõest üle…, minu õnnitlused sulle… – meil oli lõbus koos sinuga…

Ma tunnetasin kavalust selles lauses…

– Kuidas küll sa püüdsid näha neid, kes olid sinust paremal poolel…, sa tunnetasid nende juuresolekut, kuid ei suutnud kedagi märgata…

Kõiki, keda nimetad armsateks, olid selles ujumises koos sinuga…

Kuigi sa ei kiirustanud…, kuid meie saime täiest hingest võistelda omavahel… – seda tänu sinule…

Naerdes kogu hingest mõnda aega, ta tegi pausi…

– Nagu sul meeldib öelda – see oli eelmäng… – kuid edasi tuleb peamine…

Taas paus…

– Jah…, saada Jumal-Inimeseks… – selline on teie ülesanne Maa peal…

Kuid selles ülesandes on veelgi olulisem… – saades Jumal-Inimeseks – tuleb taas kehastuda Maa peal…, kuid juba uues omaduses – olla INIMENE…, jätkates maist reinkarnatsiooni inimesena, kes on meenutanud end Jumalana…, ja on saanud selleks… – tuua need omadused endasse, ning läbi enda jagada kõigile ja kõikjale…

Võtta vastu end Uuena – see on võtta kõike ja kõiki Jumala tasemelt…, ning võtta vastutus endale oma elu eest inimesena…, luua seda koos Endaga/Jumalaga…

Võtta vastu – on… liita/võtta vastu end, oma Mina/Jumalat…

Selline Mina pole enam Ego, kes on muundunud mina/sinu/Jumalaks…

Mina on – Taevad…

Tuua Taevad maisesse ellu…

Võtta vastu… – liita Taevad endaga– see on sinu jaoks peamine…

8-8-8 – on sinu Uue Sünni algus, kogu armastusest ja täies andumuses…, kogu vastutuses ja huumoris, mis on end sinusse sissekirjutanud…, läbista end sellega, et isegi kõik sinu kõrvalolevad tahaks teha huumorit…, olla lõbus ja õnnelik…

See on vaimne sündimine… – kõik ülejäänu —

kõik ülejäänu – liitub…, seda ütlesime korraga koos, kuna selliselt me tavaliselt räägime…

Ta on sellest teadlik paremini kui keegi teine…

Akna taga oli koitmas… – jutuajamine kestis ligi paar tundi

… kuid pöörates küljele… uinusin taas…

Muidugi mõista – mul ei jäänud kõik sõna-sõnalt meelde – siin on vaid osa kõigest…

Minule avanes uus programm – OLLA INIMENE avatud mälestusega endast/Jumalast…, ja seda selles kehastuses…

Iga hetke kaunidus… sõnad… tegevused… – ju seal, Teises, pole need enam seda, mis on siin, Maa peal – Inimese JAOKS…

Seega – OLLA INIMENE täie programmi kohaselt… – kõigi 100 peale…, siin ja praegu…

Tänan teid, mu kallid

LüLuMa

Read Full Post »

Geneetiline mälu

Olmat

Geneetiline mälu… – see on mälu esmasündinust…, sellest tõelisest Mina, mis on meie eksisteerimise tõeks…

Inimene on tõusmas täieliku avanemise olekusse, kus temale on naasemas sügavaim mälestus iseenesest…

Lugege seda…, siin on elav sõna…

Ärge käivitage analüüsi…, ta hävitab enda sügavuste ärkavaid meendusi…

Üksnes südamest ja täienisti avatud vastuvõtt on võimeline liikvele panema unustuse sügavused…, oma esmaseid energiaid, mis on voolamas lausutud sõnas, ning võimaldab puutuda kokku Iseendaga…, sellega, kes tegelikult oled… – aegade algusest…

Armastusega teile…

Vastsündinud väli, milles sündisid kujundid… – mis see on…?

Mingil hetkel hakkasin midagi nägema…

Esmalt olid ähmased moodustised, milliseid oli raske teadvustada…

Endamisi nimetasin neid kujunditeks…

Esmalt nägin kujundeid, mis olid määratlematud…, ebakindlad laigud lõpmatu välja ulatuses…

Avarus… – alles nüüd hakkasin teadvustama, et see on olemas… – ja seda tänu neile kujunditele…

Hakkasin jälgima neid… kord ühte…, kord teist…

Hakkasin tundma, et minu tähelepanu neile on mõjutamas neid…

Mida teadlikumalt ja hoolikamalt oli minu pilk suunatud neile, seda tihkemaks muutusid nende kujundid…

Mind hakkas see huvitama…

Ma ei suutnud mõista selle olemust, kuna ma seni justkui magasin…, ja minus polnud huvi, kuna minu unes ei toimunud kunagi midagi, ega sündinud midagi…

Ma nagu olin…, ja samas mind ka polnud…

Huvi aina kasvas…, ja see äratas minus midagi tundmatut…, midagi salapärast…, siirast soovi… – justkui sünniks mingi janu, mida ma polnud seni suuteline eristama…, ometi see elas minus, tuhmistatult…, uinutatuna…

Mida enam ärkasin oma unenäos, seda selgemalt teadvustasin, et minul on olemas võimalus tegutseda…

Minu soov sügavamalt mõista, mis on toimumas ja mida kõik see tähendab… – hakkas lõõmama aina suurema leegina…

Minu soov justkui avas mind… – äratas…

Ähmased laigud… – mida nendega teha…?

Olen kui laps, kes ei tea veel, milleks on see imelik mänguasi…

Ühel hetkel mu pilk libises juhuslikult ühele kujundile…, seal ilmnes nõrk joon…, vaevalt märgatav…

Minule see oli avastuseks…

Ma mõistsin, et minu kasvav huvitatus koondab minu pilgu energiat…, ja see on võimeline looma…

Minus lahvatas kirjeldamatu ja ohjeldamatu rõõm, et olin lausa valmis hüppama, kui hullumeelne…

Ma tundsin, kuidas minu seisundi seesmuses hakkasid kiiresti kokku tõmbuma energiad ja koonduma minu kavatsusse…

Ma tõmbasin veel ühe joone…, ja veel ühe…

Veel ja veel…

Need muutusid aina selgemaks…, aina küllastunumaks…

Hakkasin neid jooni kokku viima…, mõneti – lausa ebamäärastes järjestustes…

Ma muutusin justkui aina raevukamaks… – minu kirglikkus võimendus…

Minu soov aina kasvas… – ma tahtsin luua veel ja veel…

Joonistasin ringe…, rombe…, ruute…, ja palju muid abrakadabrasid…

Ma naersin… – naersin…

Ma mõistsin, et suudan joonistada mitte üksnes jooni…, suudan maalida kui kunstnik, erinevate pintslitega…

Luua ja ilmutada erinevaid värve…

Minu maalitud ilm hakkas muutuma aina värvilisemaks…

Mu kogemus kasvas…

Ma tajusin, et minus on enam võimalusi, kui üksnes luua primitiivseid liitumisi…

Muutusin aina leidlikumaks…

Saatsin endast välja energia laineid…, värvisin neid erinevatesse värvidesse, ning saatsin lõpmatusse…, keerasin spiraali…, ning laotasin hajusaks valguseks…

Kuid samas…, koondasin kõike seda eredaks punktiks… – üksnes vaid ühe sooviga…

See punkt hakkas kiirgama välja eredat valgust… – ja see meeldis mulle meeletult…

Selliseid punkte ma lõin korraga suurema hulga…

Laskusin mööda neid energiaid nende lõpmatutesse avarustesse…, põimusin vastutulevate voogudega, millisteks olin ise…, paiskusin laiali, ning koondusin taas uuteks kooslusteks…

Läksin neis imedes aina enam hoogu…

Ma teadvustasin, et olen suuteline looma mida tahes… – kõike, mida vaid soovin…

Kuivaid teaksite, milline õnn see oli…

Ma olin sedavõrd innustunud oma avastustest…

Oma leidlikuses olin saavutanud sellist edu, et tekkis soov luua tervet ilma…

Ma teadvustasin, et valdan kujutelmatud väge…, ja tänu sellele minu loovustel pole piire…

Luua ilma…, imelist ja kaunist…

Minu energia voog käivitus… – selle vägi aina kasvas…

Ma mõistsin… – minu loovusel oleks jätkuvust…, kuid selleks tarvis elementide õiget koostööd…, on tarvis selget ettekujutust – kuidas miski peab tegutsema, ning looma nende koostöö põhimõtteid…, ja hoidma neid pidevas teadvustuses…

Juba kõige algelistematest elementidest ma tegin neile lisaloomisi…

Lõin struktuure ja lõin nendevahelisi energeetilisi seoseid…

Avardades ajapikku minu loodud ilma piire, tegin neid üha ilmutatumaks ja ruumilistemaks…

Lõpuks mul oli selge ettekujutus, mida ma tahan…, ja kuidas see võiks välja näha…

Ma nägin, et luues, oman väljenduste realiseerimiseks võimalust…

Mul on olemas võimalus ilmutada ideid…, mis hakkaksid ilmutuma minu teadvuses üks teise järel…

Kust need tulid minusse…?

Ma polnud suuteline vastama sellele…, kuid need ilmnesid ja püüdsid kehastuda… – justkui keegi oleks paigutanud neid minusse lugematul hulgal…

Need ärkasid…, avardusid… – nõudsid väljapääsu…

Lubasin neil ilmutuda…, neil, mis kätkesid minus olevaid ideid…

Need kätkesid endas lõpmatuid vormide erinevusi…

Sain vajalikke lahendusi…

Sain vajalikke seaduste siduvaid ahelaid…

Sain süsteemseid täiendusi, mis võimaldasid kinnistada lõplikkust…

Lõin terviklikkust loovustele…, ning liitsin neid omavahel…

Minu kaunis ilm puhkes õitsele…

See meeldis mulle üha enam…, ning ma tundsin… – ma armastan seda…

Armastan selle täiuslikkuse kaunidust…, joonte harmooniat…, energiate imelist graatsiat…, sfääride sujuvat hingust…

Isegi… kui midagi ei õnnestunud ja mul tuli see lammutada, siis mulle meeldis vaadata kuidas minu looming laguneb…

Meeldis, kui väikesele lapsele, kes lammutab enda poolt ehitatud mängumaja kuubikutest…

Vaatan nüüd kõike seda, mida olen loonud…

Aega pole olemas…, kuid kui palju aega on möödunud sellest ajast, kui alustasin oma esimese Ilma loomisega…

Kui palju ilmasid on juba minu avaruses…

Ükski ilm pole ühegi teise ilma sarnane… – kõik neis elab ja hingab…

Kõik mängib minu poolt loodud seaduste järgi…

Minu armastus kasvas iga loodud ilmaruumiga, kuna iga ilmaruumiga sai väljendatud üha enam…

Iga ilmaruumis toimuva üleelamisega teravnes minu elu tunnetus…

Seda kõike polnud minu une aegu…, siis, kui olin kusagil sügaval enda sügavustes…

Kuid nüüdseks kõik see on olemas…, ja minus on genereerumas hulgim uusi ideid…

Minus on kannatamatult mässlemas ääretu energia…

Ta on pääsemas minust eredama valgusena, kui aegadel, kui olin loomas seda…, ja kõik see täitub eluga…, täitub minuga…

Armastusega teile…

Read Full Post »

Evolutsiooni jaoks pole halbu kogemusi

Monique Mathieu

Sellesse ilma…, sellesse ilmaruumi on pääsenud  olevused, mis ei kuulu sellesse ilma…

Sissepääsu võimaluse neile avasid Maa ja teised planeedid…

Need soovimatud olevused, kes hoidsid tagasi inimkonna arengut, ei saa eksisteerida teiste ilmade kolmandas mõõtmes…

Inimene, milline ta ka poleks… pole iseenesest halb…, ta on vaid manipuleeritav kas ühtede, või teiste jõudude poolt…

Kas arvate, et tänavused valitsused on nendest vabad…?

Ka nendega manipuleeritakse…

Kas teate…, teie valitsustega manipuleerijaid samuti juhitakse…?

Kui on olemas manipuleerimine, siis vabadus puudub… – teadvus on kellegi mõjutuse all…

Olevused, kes esmapilgul teevad kahju teie evolutsioonile (ehk juhivad teie ilma…, kusjuures külalt halvasti), omavad samuti suurt seesmist armastuse potentsiaali…, kuid püüdluses valitseda, see on tugevalt looritatud…

Kes sisendab neile püüdlust valitseda…?

Kes kutsub neis esile ohjeldamatut janu raha järgi (teadke, et raha on viis omandada võimu)…?

Peamist kasumit lõikavad inimesele ebameeldivad ja kahjulikud olevused…

Mis kasu nemad saavad…?

Nemad kasutavad võimalust “toita end” kõigi inimeste kannatuste energiatest…, toituvad sõdade ja suurte katastroofide kannatuste, kurbuste ja hädade jäikadest energiatest…

Kuidas on võimalik teha lõppu kõigele sellele…?

Esiteks – on tarvis teadvustada seda fakti…

Teiseks – lõpetada energeetiliste vampiiride toitmist, kelleks nemad ka on…, ja kes on jätkuvalt toitumas inimkannatustest…

Käesoleval ajal nemad on nuumamas end üha enam…

Kui teete kindla otsuse neid enam mitte nuumata…, siis nad lakkavad olemast…

Vähemalt lakkavad eksisteerimast selles ilmas ja selles ilmaruumis… – lahkuvad teistesse ilmadesse…, ilmadesse, kus leidub neile vastavat energiat…

Mistahes inimesest lähtuvad emotsioonid on energiad, mis võivad olla positiivsed, tujutõstvad…, kui ka negatiivsed, mis viivad teid hirmudesse ja sunnivad raskelt kannatama…

Inimeselt on pidevalt lähtumas energiaid, mis toidavad  muid energeetilisi plaane…

Seega… püüdke võimalikult selgemalt teadvustada, et mida enam olete depressioonis, ärritunud ja kurbuslikus seisundis (olgu see moraalne, või füüsiline), seda enam toidate siin ilmas soovimatuid olevusi…

Kui olete teosatamas üleminekut, siis sellised olevused pole võimelised minema uude ilma teiega kaasa…, uude mõõtmesse, kuna see on neile täienisti suletud…

Siin maises ilmas elavad inimesed võivad ühel hetkel leida end teises mõõtmes ja teises teadvuses… – siis sügavalt hämmastab neid see, et kuidas varem nemad poolnud suutelised olema sellistena…

Nad tunnetavad end õnnetutena, ning kõikvõimalikel viisidel, mis selleks ajaks on neile kättesaadav, püüavad oma käitumisega kompenseerida tekitatud hädasid, kõiki lammutusi ja kogu negatiivsust, millist olid põhjustanud oma käitumisega…

Vastupidiselt…, neil tuleks kõike taas läbi teha…, ja oma eelmise kehastuse kohaselt…,  eelmiste mõõtmete aegade piireis…

Elades selles ilmas, olete unustanud, kes tegelikult olete…, olete unustanud kõik oma eelmiste elude kogemused…, kuid lahkudes füüsilisest ilmast, meenutate taas kõik seda…

Te meenutate  kõike teie poolt läbielatut…, kõike, mida tuli üle elada kas paremini, või halvemeni…

Ainsaks hindajaks sellele olete te ise…

Keegi ei hakka arvusatma teid, kuna kellegil pole õigust seda teha…

Teie Hing vaid ütleb teile: Oled teinud sellise sammu, teadvustamatta kaasnevaid kannatusi, sinu poolt tekitatavaid…

Nüüd pead seda heastama kogu oma armastusega, millist oled suuteline jagama ümberolevale ilmale (olenematta sellest, millises ilmas osutud olema)…

Selles ilmas on olemas veel palju “tumedat” teadvust…, ehk valgustamatta teadvust… – on palju peale sunnitut tahet, võimu…, ja seda – raha väel…

See ei kesta enam kaua…

Sellise teadvuse poolt sajandite jooksul peale surutud süsteemid varisevad kokku, kuna energias, mida on integreerimas Maa ja inimesed, pole enam kohta sellistele olevustele…, pole enam kohta ohjamatule võimule… – inimeste südamed saavad täidetud vennaliku armastusega…

Mida enam lähenete üldisele ülemineku ajale, viiendasse mõõtmesse – seda enam hakkate tunnetama ja läbi elama uusi olu seisundeid…

Need, kes olid tegemas vägivalla akte…, valitses ja hävitas… – peavad teadvustama oma tegevusi…, ning olge kindlad, kui kõik see jõaub nende teadvuseni…, nad tunnetavad endid palju õnnetumana, kui arvate…

Enam iialgi…, ei üheski ilmas tule enam selliseid kanantusi, milliseid tuli inimestel üle elada selles ilmas…

Miks selle ilma juhid, Suuered Hierarhid, lasid juhtuda sellel, et ilmas, kus elab seitse miljardit inimest, kolm miljardit on kannatamas nälga ja sügavat disharmooniat…?

Kuidas sai selline asi lubatud..?

Te ehk ütleksite: Jah…, see pole normaalne, ega pole loogiline lubada sellisel hulgal vaimsustel tulla sellesse ilma, et elada läbi selliseid raskusi ja tsükli lõpuaja kannatusi…

Me siiski ütleme järgmist… – kõigil vaimsustel, kes tulid kehastusse lõpuaja tsüklis, sellesse erakorralisse ajalõiku, mida on inimkond läbi elamas, oli osutatud eelistus – nemad said ebatavalist kingitust…

Läbi kannatuste on sündimas teadvuse taseme tõstmine…, samuti ka kõigi energia tasemete tõstmine, milliseid vaimsus ja inimteadvus, koos inimkehaga, on integreerimas ja integreerivad edaspidi…

Oli antud tohutu stiimul vaimsuse ja selle teadvuse evolutsioneerumiseks…

Võimalus kehastuda sellesse ilma on tegelikult tohutu kingitus kõigile vaimsustele, kes on inkarneerunud Maa peal sellel ajastu perioodil…

Sellesse ilma vaimsused on tulnud mitte üksnes kolmemõõtmelistest ilmadest…, vaid ka teistest ilmaruumi ilmadest…, kõrgema vibratsiooni tasemetega ilmadest…

Nende hulgas on ka selliseid, kes on viinud lõpuni oma teekonda mateerialikus ilmas… – nemad tulid teistele vaimsustele appi, et need saaksid ületada käesoleva tsükli uskumatuid raskusi…

Kõik on üksnes kogemine, mis aitab kasvada…

Evolutsiooni jaoks halbu kogemisi pole… – kõik, mida läbi elate, viib teid teie enda isiklikul evolutsioneerumise teekonnal üha enam edasi…

Pidage meeles… – mistahes samm…, milline ta ka poleks, loob põhjuse ja tagajärje seaduse, mis läheb käiku…, kui mitte selles kehas, siis järgimses ikka…

Elu on igavene, mis pole piiratud pluss-miinus seitsemkümne aastaga…, või enamana…

Mis on selle füüsilise keha väikese ilmakese sada aastat, igavese kõrval…?

Täienisti mitte midagi…

Sellegi poolest… – mõneti te omistade oma elule liiast suurt tähendust…

Teadagi… te peate armastama oma elu…, teil tarvis austada teda, ning pidama meeles, et olete igavesed…

Teil on igavik, et saaksite õppida…, ja teil on olemas armastus, mille abil areneda…, teil on olemas igavik, et avastada ja kasvada ilamruumilikus armastuses…

NB: Teksti võib jagada tingimusel:

  • Seda ei tükeldata
  • Tekstis ei tehta minegeid muudatusi
  • Kasutate viidet meie saidile: http://ducielalaterre.org
  • Mainite teksti vahendajat – Monique Mathieu

Read Full Post »

Olu jõgi

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

Mu laps…, ma tulin sulle appi, et näidata teed…, teed endani ja taevasteni…

Teekond on pikk ja pole kergete killast…

Taevased väravad on avatud kõigile…, kõigile neile, kes on otsimas…, ja neile, kes januneb avada tõde…, leida teed juhtiva täheni, mis on tõusmas teie südameis…

Teie süda on teed juhtivaks täheks, mille valguse poole olete astumas…

Teie südameis on magamas Jumal…, Temal on aeg ärgata…

Teie ei lase vaid Temal ärgata, kuna olete pidevalt hõivatud ilmalike asjadega, ega mõtle igavikule…

Olete hõivatud oma käesoleva hetke probleemidega…, ega mõtle oma vaimsuse probleemidest…, igavikust, mis on teid ootamas…

Jätke omad tühised kavatsused olevast… – teid on ootamas Taevased valdused, mille pühamud on imelised…, kuid need pühamud saavad alguse teie südameis…

Mida peaks tegema…?

Avanema…, usaldama end Jumalale…, avama oma südameis Taevased Väravad…, siis Jumala õnnistus jõuab sinuni…

Ole avatud anuma taoline, millel puudub põhi…

Kui sinus oleks põhi, siis sa koguks ja talletaks, aga ei laseks endast läbi Jumalikku andi…

Kogudes, täitud pilgeni, kuhu ei mahu jumalikku andi enam juurde…, ega saaks teada kogu anni suurust, millist oleks saanud koguda…

Ära jäta endasse midagi kinni…, lase kõigel rahuga minna…

Lase ja täna, et see käis sinust läbi…, pigem täna selle eest, et kõik see läks edasi…

Miks…?

Seepärast…, kui miski on kord sinust läbi käinud, ta naaseb kord sinu juurde taas… – teine teie kohtumine on siis hulga kaunim…

Kui ta on läinud sinust edasi, siis võid valmistuda uueks kohtumiseks, et järgmisel korral avada oma südame veelgi avatumaks…, siis saaksid vastu võtta enamat kõigest, mis on saabumas Jumalalt…

Kõigeks on siiski Tema tahe ja Tema õnnistus…

Õnnistus on valgunud üle kogu ilmaruumi…, ning selle kiirtes oleme kõik soojendamas end…, ja kõik saame Jumala suure väe osakesi… – ilma milleta me oleks eimiski…

Sinust peab saama Jumaliku Õndsuse kanal, mille kaudu õnnistus hakkab voolama kogu ilmale…

Õnnistus ei kuulu sinule, nagu ei kuulu kellegile…

Oleme üksnes anumad sellele…, ning oleme loodud Jumala poolt selleks, et ilmutada Tema õnnistust ilmale…

Milles on kogu mõte…? Või mõtet polegi…?

Saada Jumala kanaliks…, saada Tema abiliseks…, saada jumaliku majaka vahiks, mis on näitamas teed kõigile…

Oled üksnes majaka vaht, mille otsas on süttimas Jumala valgus…

Majaka vahil pole muid kohustusi, kuivaid olla majaka vaht ja jälgida, et oleks alati valgus, mis näitab teed illusioonide tormide lainete keskel…

Olen majaka vaht…? Kõik inimesed on Jumala Valguse majaka vahid…?

Igal ühel oma ülesanne…

Kuid valgust lasta endast läbi moonutusteta… – seda on usaldatud vähestele…

Miks mulle…?

Sa oled selles suunas astunud juba ammu…, ja jätkad astumist…

Sa räägid kanaldustest…, sellest, et pean Jumala Valgust edastama inimestele informatsiooni näol…?

Jumala Valgus – pole üksnes informatsioon…, ta võib tulla erinevates vormides ja erinevaid teid pidi…

Igaüks väljendab seda kuidas suudab…, kuidas on temal lihtsam…

Sulle lihtsam on sõnad… – ka see on Jumala Valgus…

Kõik on üksnes Tema… – nii sina, kui ka mina oleme üksnes Tema osakesed…

 

Sa mainisid illusiooni lainetest…, kuid ma ei mõista… – milleks kõik see on loodud…

Palju kurbust on paljudest teadmistes… – kuid ka sina oled astumas seda teed…

Miks palju kurbust…?

Teadmised lisavad vastutust… – kogu toimuva eest…

Olgu pealegi…, mida peaks mina tegema…?

Esmalt…, rahune maha…, ärgu häirigu sind miski…

Oled juhitud jõudude poolt, mis on sinust kõrgemal, ning on valgustamas sinu teed sügavamalt ja kaugemalt…, nemad näevad, kuhu poole oled liikumas…, ega lase sul teelt ära eksida…

Rahune vaid…,  ole õnnelik ja rõõmuküllane…

Mis võiks sind kurvastada…?

 

Mulle räägitakse, et levitan satanismi ja lollitan inimesi oma kanaldustega…

Vastus on sul alati oma südames…

Kui sind miski kurvastab, või häirib – leia vastust oma südames…

Mida ta ütleb sulle…?

Kõik sinu keskmes liitub taevaste tarkustega…

See pole pelgalt allegooria…

See on suur jumalike ilmutuste karikas…

Need on teadmised sinu seesmuses… – kõige teadmised… – sidekanal taevastega…

Leia vastus neile küsimustele oma südames… – usaldu neile vastustele…

Oled kiiganud oma südamesse…?

On seal satanismi…?

Muidugi mitte… – seal üksnes armastus…

Näed sa…

Miks siis selliselt räägitakse…? Milleks…?

Ka nemad on läbimas oma õppetundi…

Ära mõtle sellele…

Igal ühel on oma tee…

Kergeid teid pole olemas… – kõik on keerulised…

Iga teekond on täis illusioone…, ja neid on külvanud inimene ise…, oma põrguga, mida loob enda jaoks…, enda paradiisiga, mida loob enda seesmuses…

Inimene on kord juba nii seatud, et temas on põrgu ja paradiis koos…, ja ta on liikumas nende piiri peal…

Piir, mis eraldab põrgut ja paradiisi, on imekitsas…, ja sellel kõndimine on kui mööda köit kuristiku kohal… – iga hetk võid alla variseda… või söösta kõrgustesse…

Seda kõike on määratlemas inimese enda püüdlused…, ja need on erinevad…, pidevalt muutumas…

Igal hetkel on helgeid ja tumedaid mõtteid…

Seetõttu inimene on kui köiel tantsija, kes balanseerib paradiisi ja põrgu vahet… – seetõttu teekond on raske..

Mida teha, et poleks musti mõtteid, ega poleks balanseerimist paradiisi ja põrgu vahet…?

Kõrvaldada mõtted…

Sinu mõtted on juhtimas sind sinu elus…

Las juhib sind üksnes Jumal…, Tema mõtted…, Tema püüdlused…

Saage Tema püüdluste teejuhtideks…, siis avanevad ilmade tundmatud sügavused…

Hakkad vaatama ilma Jumala silmadega…

Ma ei mõista… – milleks Ta meid on loonud…?

Et läbi teie näha ilma…, näha iseend…, et saaks läbida kõiki radu, millised võiksid üldse olla…

Milleks Ta andis meile mõistuse, mis on võimeline mõtlema…?

Kui oleksime kui taimed, siis ei mõtleks paradiisist, ega põrgust…

Ma ei püüa mõista Tema kavatsust…, mida polegi võimalik mõista…

Kui sa kiikaks oma südamesse…, siis leiaks seal vastuseid sellele…, seal on kõik vastused olemas…

Kas sa pole kunagi mõelnud sellele…, milleks kõik see…?

Olen esitanud palju kordi… – siis, kui olin inimene…

Kui liitusin Jumaliku Armuga, siis kõik küsimused kadusid…

Kui su kõrval on armastav vanem, kes juhib sind iga päev vaimsuse uute rõõmudeni… – milleks veel küsida… – milleks see…?

Sa liitud nende rõõmudega kui laps, ning tänad Teda kõige eest, mida Ta annab sulle…

Läbi selle sa tunnetad Tema armastust…

Räägi mulle minu teest…, mida ma peaks tegema selles kehastuses…?

Pead valgustama… – see on lihtne ja keeruline korraga..

Sa oled nagu iga teine inimene…, omad isiklikke püüdlusi, mis on tegelikult eraldumine Jumalast…

Ei saa ütelda, et need pole Jumala püüdlused…

Seda võiks võrrelda olukorraga, kus sa võtaks kätte kogu loomise juhendi, ning loeks sellest üksnes ühe rea…, mille järgi arvaks, et see ongi kõik… – seejärel püüaks luua seda, mille jaoks on kogu sinu käes olev juhend…

Sinu püüdlused on üksnes tohutu teksti väikese katkendi kohased, mille järgi pole võimalik mõista kogu teksti…, või teadvustada…

Kuid sina, omades pisitillukest osa tekstist, püüad taastada selle järgi kogu teksti…

Kuid see pole võimalik…

Kui sa avad südame, ega püüa eralduda Jumalast, siis saad kogu teksti kätte…, kogu Olu muinasjutulisuse…, ning teadvustad endale kogu tema kaunidust ja suurust…

Seega… – selleks, et valgustada, pole tarvis kasvatada endas valgustit…, kujundada ja moderniseerida seda…

Tarvis üksnes avaneda valgusele…, kuna kõik olete üksnes Jumala valgustid…

Kui sa lubad Jumala Valgusel vabalt voolata läbi enda, siis ka muutud selleks… – saad Jumala silmadeks…, – ehk isegi… Tema hääleks…

Kuid praegu, saades Jumala Valgust, piirad seda, laskmata voolata läbi enda…, sa püüad seda läbi mõtestada…

Kas ongi üldse võimalik seda mõtestada…?

Kas sa kutsud üles mitte mõelda üldse…, vaid olla vaid…?

Kõrvaldama kõik omad soovid ja fantaasiad…, ja mõtted… – ning olema taimede taoliselt…?

Sul ei ole võimalik olla kui taimed…, ehkki, selles pole midagi halba, et olla taimena…

Ma tean…, sa esitad palju küsimusi… – sa oled lahus iseendast…, oma südamest, milles on olemas kõik vastused…

See on vaid pikkade protsesside tulemus…

Kuid naasemine enda juurde võib olla ka kiire… – hetkega…

Kardad olla mõtlematta…?

Ei…, mine nüüd…

Ma tahaks vaid mõista… – kelleks, või milleks siis saan…?

Jumala kanaliks – see on liiast valjult öeldud…

Kui minust saab üksnes latern, milleni jõuab valgus… – siis mulle ei jää valikut, kas valgustada, või mitte…, ja kuidas valgustada…

Jah…, see oleks loobumine valikust…

Kui sa teed valikut…, siis võtad enda peale kõik valiku tagajärjed…

Seega olenematta, mida valid ja mida mitte… kõik saab sinu omaks…, ja sul ei õnnestu pääseda sellest iialgi…, see jääb sinu väljasse…, igaveseks sinu ellu ja sinu avarusse…

Sa võid üksnes muuta ja arendada seda…, kuid mitte loobuda sellest…

Loobuda sellest, mida oled valinud… – pole võimalik…

Kui teed väära valiku…, siis väär valik jääb alatiseks sinu omaks…

Kui nuhtlus või karistus…?

Karistust pole olemas… – seda on leiutanud vaimulikud…

Kui on olemas Jumala armastus… – siis… mis karistusest saab olla juttu…?

Kui oled valinud puudutada kuuma pinda… – kas see on siis sinu karistus…, või sinu valik…?

Sa ise tegid sellise valiku…, ja oled saanud tulemuse oma valikust…

Kõik, mida valid, liitub sinuga…, muutub sinu omaks ja teeb su olemise raskemaks…

See oleks kui omada magnetkätt, millele jääb külge kõik, mida puudutad…

Seega… – kõik, mida puudutavad sinu mõtted, jääb sulle külge, kuna olid mõelnud sellele…

Sinu aju on kui tohutu magnet, mis tõmbab ligi sinu valikuid…, ning need jäävad sinu valikuks…

Kui sa loobud valikust…, siis lakkad valimast… – sinu valikuks saab Jumala valitud Tee…

Kuid… sinu valik saab muuta Jumala tõelist valikut… – teha ta teiseks…

Valgus, mis lähtub Jumalast, muutub sinu valikul teiseks… – sa värvid seda omal viisil…

Kuid… see tähendaks loobuda peamisest seadusest, mida oli loonud Jumal – vaba valiku seadusest… – ma ei mõista…

Loobumine valikust – on samuti valik…

Sa pead vaid mõistma…, kui valid ise, siis sinu valik eraldab sind Jumalast… – moonutab Jumala valikut…

Seejärel laskud lõpmatutesse rännakutesse mööda illusoorseid ilmasid, mis viivad sind Jumalast veelgi kaugemale…

Astud mööda välist kihti… – avardud väljapoole…

Illusioonide valik toob sulle pettumusi, kannatusi, loobumist millestki, mis oleks puudusteks olekus…

Sellel teel leidub rõõmusid ja armastust… – kuid see on siiski eraldumine…, ja sa jääd ikka otsima Jumalat…, teekonda Tema juurde naasemiseks…

Rännak mööda illusioone – on eraldumine Jumalast…, mis ongi otseses mõttes – lahkumine Isamajast…

Te olete kannatamas seetõttu, et oma rännakutes mööda illusioone olete eemaldunud sedavõrd kaugele…

Te alaliselt ajate taga illusoorseid aardeid…

Kuid…, selleks piisab teha vaid üks samm enda seesmusesse… – ja… sündigu sinu tahtmine…

Loobuda enda valikust, ning usalduda Jumala valikule…, saada Tema valikuks…, saada Tema Valguseks…

Selleks tuleb loobuda paljust…

Seda on teinud kõik pühad inimesed…

Kõik erakud on eraldunud endakesksesse üksindusse, et lakata valimast…, et saada Jumala valgustiks…

Paljud ka said nendeks…, liitusid Püha Vaimuga…

Millisest jumalast on juttu… – jumalaid on palju…?

Tõelisest…, Ühesest…

Mitte see Jumal, kes on loonud inimesi…, vaid keegi kõrgemal…?

Kõik on üks…

Kuid püüdle tõelise Jumala juurde…

Kui hakkad püüdlema teiste poole… – siis lähed eksiteele…

Järelikult… – kui ma koristan ära omad mõtted, loobun valikutest… – minust saab Jumala kanal…?

Sa teed oma valikuid just oma mõtetega…

Esmalt mõte…, seejärel sõna…, JA SIIS TEGU…

Kui lakkad mõtlemast – lakkad valimast…

Kui lakkad mõtlemast – lakkad hindamast…

Kui lakkad hindamast – lakkad kannatamast…

Sul kaob vajadus millegi järele…, kaob ebaõiglus millegi üle…, kaob võrdlus millegiga…

Ega asjata kõik praktikad soovita korrastada oma mõttetegevust…

Korrastades oma mõtteid, kõrvaldad Jumala Valguse teelt takistused, millistega piirad end igahetkeliselt…

Korrastades oma mõtteid, kuuled Jumal mõtteid…, kuuled ilmaruumi…

Oled sellega juba alustanud…

Kuid sinu mõtted segavad kuulmast kõike…

Sa kuuled üksnes Jumala Valguse kajasid ja selle helke…

Ehkki oleksid siiski võimeline kuulma otse Jumala tõelist Valgust…?

See on jutlustaja teekond..?

Kas minu teekond on selline…?

See on Jumalaga ühinemise teekond…

Olla orja taoline, kes ise midagi ei taha, kuna tema eest otsustab keegi temast kõrgemal…

Olla Jumala sulane…?

Sulane täidab peremehe korraldusi…, ja kui ta ühineb temaga, siis muutub ise temaks…, tunnetab teda enda seesmuses alaliselt…

Kuid sulle avanevad paljude sajandite ja avaruste saladused… – muutud jumala taoliseks…

Mulle on lähedasem jutt, et oleme Jumala lapsed, kes andis meile võimaluse mängida jumalikke mänge…, lubades meil läbi Tema mängude kogeda, ning teadvustada end Jumala lastena ja jumalatena, kes on võimelised looma ilmasid…

Mulle on lähedasem mõte sellest, et oma mõtetega ma loon ilma…, mille läbi õpin loomist…

Kuid sina pakud loobumist mõtetest ja loomisest…

Ma pakun sulle saada jumaltaoliseks…, ja räägin sulle teekonnast selleni…

Võib sajandeid areneda kui laps…, läbi lasteaia…, kooli…, ülikooli…, ja nii edasi…

Kuid kogu õppimine on kõigest teadvustamine, et pole midagi täiuslikumat Jumalast ja jumalikest valikutest…

Kõik õpetatud mehed oma eluteel, varem või hiljem, jõuavad Jumala täiuslikkuseni…

Et naaseda Jumala juurde, piisab ühest sammust tagasi,…, ning saada taas Temaks…, ja jätkata oma teed jumalana…

Need on erinevad teed…

Esimene tee on pikaldane…, sageli piinarikas…, kuna selle protsessi käigus lood oma illusioone…, millistest loobud hiljem, et luua uusi…

Ja nii see kordub igavesti…

Seda seni, kui väsid…, ja siis hakkad tahtma naaseda Jumala juurde…

Teine tee – valgustumise tee…, kohese naasemise tee… – kus oled ise vaba valima…

Ma pole veel valmis saama eikeegi…, Ilmaloovuses on veel palju huvitavat, mida võiks õppida tundma ja millega ühenduda…

Need on kõigest illusioonid…, uned, milliseid lood ise ja ise neid vaatled…

Kuid und näevad kõik… – kas pole…?

Kas Jumal ei näe kõiki illusioone korraga…?

Tõeline Jumal mitte…

Mida teeb tõeline Jumal…?

Ei midagi…

 

Kuidas ei midagi…?

Oled harjunud sellega, et igaüks on midagi tegemas…, sa oled unustanud vaid olla…

Mida teeb jõgi…, mida teeb taevas…?

 

Pea kinni… – kõik olemused ilmaloovuses on arenemas ja liikumas kusagile…, isegi planeedid ja taevakehad…

Nemad on läbimas oma teekondi…, teevad oma valikuid…, loovad oma unelusi ja ilmasid… – selliselt õpivad tundma end ja Jumalat enda seesmuses…

Kas see polegi nii…?

Kas sina ei tee seda…?

Ma ei vali… – juba ammu…, ühes oma eludest olen valinud mitte valida…

Kuid sa ju valisid tulla mulle appi…

Jumal saatis mind sinu juurde…

 

Jumal…? Ta ju ei tee midagi…

Seda on sõnades raske mõista…

Kõik oleme sõudmas mööda jõge…, mööda Olu jumalikku jõge…

Sõudes jõel, me põrkume teine teisega kokku, ning mõnda aega sõuame koos…, kuni sõuame laiali…

Mis see oli…, kas valik meie poolne, või jõe…?

Kes on suunamas meid… – kas jumalik nägemus…?

Kas me kohtume jõel jumaliku nägemuse kohaselt…?

Meile pole antud mõista selle mõtet…

Kust saad teada, mida tahab jõgi…, kuhu ta püüdleb ja milleks ta voolab…?

Sa võid mõista seda, saades ise jõeks…

Kuni oled eraldi temast ja sõuad temal, sa pole suuteline seda mõistma…

Sa sõuad jõel ja tema kallastel näed erinevaid pilte, mis sõuavad sinust mööda…

Mõneti sa peatud kaldal hetkeks…, või kogu eluks, et vaadata lähemalt kaldal olevat….

Kuid peatselt voog kannab sind edasi mööda jõe sängi…, nii oled rändamas jätkuvalt…

Kuhu püüdleb jõgi… – pole kellegil teada…, ehkki paljud oletavad tema püüdlemise suunda…

Kas neis oletustes on mõtet…?

Meil pole võimalik tabada jõe voogamist seni, kuni ise ei saa selleks…

Osa neist, kes on sõudmas mööda hoogsat jõge, püüab vastu olla ja katsub kaldale läheneda…, kindlustada kaldaid, paise ja tamme…

Kuid jõge pole võimalik võita, ega üle olla… – temal on väge…

Varem, või hiljem ta pühib kõik piirangud ja saab sõudjatest üle…

Enamus puikleb…, raiskab jõudu ja aega puiklemisele…, selle asemel, et sõuda kaasa mööda voolu ja imetleda kaldal olevaid pilte…

Vool viib sind selleni, mida sulle on tarvis…, toob toitu ja muud sulle tarvilikku…

Voogamine on teadlik sinu vajadustest…

Ka kaldapildid on pidevalt muutumas, ning sul on võimalus näha aina uusi ja uusi olemise võimalusi…

Kuid paljud teie seast siiski puiklevad voogudele vastu…

See on nende valik…

Nende soov on näha üksnes ühte pilti…

Nemad rühivad kaldale… ja seal lüüa üles oma elamine…, – mõistmatta, et kõik see on üksnes illusioon…

Sa sõuad voogudega kaasa…, ning sinust mööduvad illusoorsed ilmad… – ja need on ahvatlevad…

Need on sedavõrd ahvatlevalt reaalsed, et tahaks lausa sinna jääda… – puudutada kõike seda…

Kuid kõik see on – üksnes film kinolinal – illusioon…

Ometi usute sellesse, ning sukeldute sinna, unustades Olu Jõge…

Kuid varem või hiljem, voogude hoovused viivad teid enda keskele tagasi…

Vood viivad voolamistega kaasa – jätkuvatele rännakutele…

Kuid teie puiklete sellele…

Te ei taha lahkuda oma illusioonidest… – kannatate ja valate pisaraid…, mõistmatta, et kõik on üksnes uni… – vaid osa kaldast vete voogudel… – ehk tohutu jõgi, mis viib teid uute kaldapiltideni…

Kuid… mis peamine… – jõgi ise kannab veelgi kaunima poole – naasemisele Isamajja…

Ometi illusioonidega lahku minekut nimetate surmaks…, seega… kardate seda…

Surma tuleks tervitada, kuna ta toob teid tagasi voogamiste keskele…, hoovusteni neis…

Jõgi on võluline…, piisab üksnes mõelda, kui ta juba kannab sulle selle kätte… – mis tahes see ka poleks…

Kuid ka see on illusioon…, ometi see ilmneb kaldal, aga mitte vete peal…

Ometi usute, et kõik on reaalsus… – kõik kaldal olevad värvilised illusioonide pildid…

Kuid reaalsena on üksnes vete voogamine, mille lainetes olete sõudmas…

Seega… – enda valik on – maalida kalda pilte, mille poole püüelda…

Loobudes valikust, usaldud voolamisele ja selle suunale… – siis muutud vaid vaatlejaks sellele, mida toovad vetevood ja millest oled mööda sõudmas…

Jõe vetevood on tohutud ja läbimas paljusid ilmasid…

Kujuta, et oled sõudmas kosmilistes avarustes ja sinust on möödumas taevakehad ja planeedid…, kuid usaldud üksnes voogamisele…

Sa võid valida jääda ühele planeetidest ja liituda selle illusioonidega…, kuid siis eemaldud voogamistest, ning vajud illusioonide sügavustesse…

Kuid voogamine voogab oma ootustes edasi…, ta üksnes voogab alati ja kulgeb kõikjalt läbi…

Kui valid usalduda voogamisele…, siis saad vaadelda kõike, mis on olemas ilmaloovuses…, sõudes ilmaloovuse osadest läbi…

Kui vaid hakkad hindama, siis lülid sisse oma valiku, aga mitte voogamise valikut…, ning jääd oma valiku juurde…, ehk peatud… – kuigi näib, et olete arenemas jätkuvalt…

Kui valid usalduda voogamisele…, siis valid Jumala valikut… – sinust saab Jumala Puhas Olu…, kes on vaatlemas ilmasid läbi sinu…

Selliselt muutub kõik sulle mõistetavaks…

Saavad mõistetavaks Jumala püüdlused…, ning saavutad kõiki mõistmisi, ehk saad vastuseid kõigile küsimustele…

Austusega kõigi otsijate poole…

SElena

Read Full Post »

Saage Jumaliku Valguse valgustiteks

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

Suurejoonelisus…

Minu suurejoonelisuse lapsed…, kõik, mis on loodud, on minu täiuslikkus…

Pole midagi ebatäiuslikku ei ilmas, ega minus…

On üksnes valgus, mis valgub müriaadideks helkideks…, minu paledeks…

Olen paljupalgeline…, ja iga pale on täiuslik…

Iga pale on minu peegeldus ja minu teostumine…

Ega pole mõtet otsida, milline paledest on kaunim…

Iga Looja loob üksnes peeglit, milles peegeldun Mina ja Minu Valgus…

Iga peegel on peegeldamas Minu Palet…

Olen Ise ja Ainus…, kuid peegeldused on erinevad, kuna peeglid on erinevad…

Minu valgust pole võimalik vastu võtta puhtal kujul, kuna ta on võimas ja temas on kogu Ilmaloovuse vägi…

Te igaüks põleks selles valguses ära ja kaotaksite enda olemise vormi…

Kuid on olemas täiuslikumaid peegleid, hulga võimsamaid ja hulga puhtamaid…

Oo, inimene…, sa saad üksnes minu peegeldunut valgust…, ja see jõuab sinuni muu loojate peeglite süsteemide kaudu…

Sulle on jõukohane teha puhtaks su enda vastuvõtu silm ja tunda ära minu puhtamat valgust…

Kui tunnetad armastust ja rõõmu…, siis tunnetad minu tõelist valgust…

Kui tunnetad vihkamist ja viha…, siis tunnetad minu moonutatud valgust…

Kuid siiski… – minu paled on kaunid…, ja need on – minu lapsed…

Kas laps saab olla mitte kaunis…?

Igale ühele leidub koht ja jõud…

Igal minu peegeldusel on õigus olla…

Kellegil pole õigust määrata, millisel peegeldusel on õigus olla…, ja millisel mitte…

Ma imetlen neid kõiki…

Imetled peegeldusi, millistes viha ja vihkamine…?

Jah…, ja seetõttu, et armastan neid… et võtan neid vastu… et need on minu peegeldused… et näen neis ennast…, nagu vanem, kes tunneb oma last, armastab teda…

Kuidas teha enda peeglid puhtaks, ning õppida võtma sinu valgust vastu vähemate moonutustega…?

Vaid võrreldes valguse kammertooniga…, ja see on olemas igas ühes…

Vaid igas peegelduses otsides Minu Tõde…, Minu Puhast Valgust… – see on olemas igas peegelduses…

Te sageli eirate kedagi täienisti, leidmata temas Minu Tõelist Valgust…

Õppige kõiges nägema minu loovusi…, minu lapsi…, oma venda või õde…

Jälgides igat elavat olevust ja igat ilmingut…, nägema temas ja kõiges muus Tõelist Jumalikku valgust…

Ja kui teis on olemas minu tõeline valgus…, ja ta pole kuigi moonutatud…, siis suunake see sellele, kelles see on suurema moonutusega… – tema valgus temas peaks vastama sinu valgusele…

Kuid ärge halvustage neid, kes on enam või vähem moonutatud…, suunake vaid pidevalt oma valgust kogu ümberolevale…

Ja minu valgus teistes peegeldustes vastab…, vastab teie kutsele…

Igaüks on suuteline andma avarusse minu valgust…, valgustama kogu oleva…

Te astute erinevaid teid…, kuid olemus on üks – olete minu valguse otsinguil…

Mõnigi on otsingul väljaspool end…, ometi keegi leiab seda enda seesmuses…

Kõik need on teed…, igaüks leiab Valgust…, see on olemas igas ühes…

See, kes on otsimas minu valgust enda seesmuses – leiab seal selle…

Ja see, kes otsib minu valgust väljaspool end – leiab seal selle…

Need teed erinevad üksnes jätkuvuses…

Valgust on palju lihtsam ja kiirem ära tunda endas, kui teises…, ennast usute enam, kui teist…

Seda, kes on otsimas valgust väljastpoolt, nimetate pimeduseks…

Seda, kes on otsimas valgust enda seesmuses, nimetate valguseks…

Kuid kõik on valgus, kuna valgus on kõiges…

Pimedus – pole valguse puudumine…, vaid vähesel määral peegeldunud valgus…

Valgus – pole pimeduse puudumine…, vaid enama valguse peegeldumine…

Enam või vähem – seda ei saa öelda…, kõik on üksnes peegeldunud valgus…

Tõeline Valgus on sedavõrd võimas ja ere, et te pole suutelised teda hõlvama…

Te saate puhtaks valguseks siis, kui suudate põletada kõik takistused ja tõkked teelt, mis eraldavad teid Tõest Tõelisest…, ehk Minust…

Need tõkked on teie vormideks…, on teie eraldatus…

Kuni on olemas vormid…, seni on minu valguse moonutusi… – ja see on vältimatu…

Kui üks teist on uhkustamas, et on täiuslikum loovus… – ärge uskuge teda…

Kui ta räägib, et peegeldab valgust puhtamalt…, ärge uskuge teda…

Ärge uskuge ka neid, kes ei näe valgust milleski… – tema valguse moonutus ei luba näha valgust teistes…

Ma olen kõikjal…, ja minu valgus jääb kõigis kestma…

Meile räägitakse, et Valguseks on need, kes on teenimas teisi…, aga Pimedus on need, kes on teenimas ennast…

Mis on teenimine…?

See on peegelduse puhtus…

See on enda valguse…, Minu Valguse, mis on teie seesmuses, edasi andmine teistele, võimalikult väiksemate moonutustega…

Te kõik olete üksnes minu energia…, minu pale…, edasi andjad…

Kuid see, kes teenimas ennast, võtab minu valgust enda valguse pähe…, minu väge enda väe pähe…

Milleks kõik need peegeldused…?

Kas on ilmasid, kus sinu valgus on moonutamatta…?

Mistahes loovus on moonutus…, ehk… minu valguse sulgemine mingitesse piiridesse…, ja see ongi peegeldavateks peegliteks…

Kui pühkida minema loomise piirid, siis jääb üksnes Minu Valgus…

Seega… – kuni on olemas vormid ja ilmad, on olemas ka valguse moonutused…

Kuid valgus jääb Valguseks alati… – nagu elekter teie valgustites…

Pole oluline… mis valgusti ja selles olev pirnike, mis on selle võimsus ja hajutuse tase… – vool ise jääb ikka vooluks…, ja tema võimsus sõltub selle vastuvõtu võimsusest…

Saage Valguse Valgustiks, mis on valgustamas kõike ümberolevat…, ja mis on võimeline valgustama kaugeimaid nurgataguseid ja peegelduma seal..

Minu Valguse rännakute aegu, mööda loovaid peegeldusi, peegelduste helgid on levinud ja loonud hulgim avarusi…

Avarused need on tohutud ja minust eraldunud…, kuid siiski… on minu peegelduste peegeldused…

Aidake Mul koguneda üheseks…

Korjake kokku teie-minu valgus ühtsesse võimsasse voogu…, valgustage kogu ümberolevat enda-minu valgusega…

Võimaldage Jumalikul Valgusel taas lahvatada…

Viimasel ajal ma saadan hulga võimsamaid kiiri, mis on peegeldumas jätkuvalt…, ja valgustamas kõige kaugemaid Loovusluse nurgataguseid…

On tulnud aeg häälestuda Valguse Kammertoonile, mida olen teile saatmas… – aeg selleks on käes…, ja teie olete rääkimas üleminekust…

See on üleminek Jumaliku Loova Valguse puhtusele…

Minu Valgus, rännates eoonide aegu mööda ilmaloovuse nurgataguseid, on lasknud peegeldustes oma väel kaotsi minna…, peeglid on tuhmunud ja peegeldamas üksnes peegeldunut valgust, mis tegelikult on üksnes illusioon…, ja millest olete rääkimas…

Kuid ma armastan oma lapsi… – oma peegeldusi…

Ma näen ennast teis kõigis…

Seega… ma saadan teile oma Pühasust…, saadan Oma Valgust veelgi võimsamalt…

Peeglid puhastuvad Võimsa Valguse voogudes…, ja Ilm hakkab särama taas Jumaliku Valguse puhtuses…

Saavad valgeks peegelduste nurgatagused, milliseid nimetate pimeduseks…, ning täituvad kõik peegeldused sellega, mille nimeks on valgus…

Ilmaloovus lahvatab taas uue Valguse Oktavis…, ning… oma säras läheneb Mulle…

Kuid meie, kui inimkond, oleme ilmselt Looja valguse peegeldused, kes on loonud meid…

Kas me siis ei sõltu tema peegelduste omadustest…, kas me saame neid ületada…?

Te saate Teda aidata, kuna teil on valiku võimalus…

Kuna teie valikuks on saanud valgustada loojat, ning aidata temal valgustada seda osa ilmaloovusest, mida ta on loonud… – siis selline valik võimaldaks Temal tõsta oma väge ja puhtust…

See on ühine töö…

Pole võimalik end eraldada Loojast… – te olete üks…

Ka mina ei eralda end teist… – kuna oleme üks… – olete minu osad, kes on minu osadeks…

Olete minu helgid, mis on peegeldunud teistest helkidest…

Kuid kõik koos olete – minu valguse uitamine…, mis on liikumas minu seesmuses…

Selline liikumine on olemas teis kõigis…, teis kõigis on minu valgus, mis on samuti uitamas teie seesmuses mööda vormi nurgataguseid, mille jaoks olete Jumalaks…

Kuid kõik on üksnes – Valgus Ühene…

Eristades valgust igas ühes, üha enam ja enam leiad valgust väljaspool end…

Avades end seesmuses…, kuulatades end… – leiad üha enam valgust enda seesmuses…, ja see on ühene protsess…

See, kes on leidnud valgust eneses… – näeb seda ka teistes…

Kuid see, kes ei näe valgust teistes, ei leia seda endas…

Valgus on kõikjale pääsev…

Seda endas leidja ja tema väge kinni hoida te ei suuda, kuna Valgus on oma väge täis…

Selline valgus valgub kogu ümberolevale…, ja aina uue väega…

Seda vaid seetõttu, et inimene on teinud puhtaks oma jumaliku valguse vastuvõtja…, on kõrvaldanud isikulised kuhjumised…, muutnud peeglid klaasideks…

Peegel erineb klaasist vaid peale kantud amalgaami kihi poolest…

Kõrvaldades endalt oma kirgede, püüdluste, soovide amalgaami… muutute puhtaks klaasiks…

Klaas, lastes valgust läbi, moonutab samuti,…, kuid see on juba väikseim moonutus…

Kui me kõrvaldame isiksuse amalgaami, siis lakkame loomast…, loomine ongi ju sinu valguse peegeldamine uuteks imelisteks helkideks ja vormideks…

Jaa…, nii see on…,

Te vaid lubate mul luua läbi teie…

Ma andsin teile valiku…, ja teie valisite eraldumise…

Kuid minu Valguse rännakute-peegelduste aegu teie peeglid on tuhmistunud…, ja mõnedel mustunud sedavõrd, et praktiliselt ei peegelda, ega lase enam Minu Valgust läbi…

Ma andsin teile võimaluse luua…, ning teie, loojad, olite loonud hulgim ilmasid ja imelisi avarusi…

Kuid oma loomises olete seisma jäänud…

Kui kord olete loonud ilmasid, siis loote üksnes neid…,

Teie peeglid on tuhmunud, ning teie peegeldavad-loovad võimed on nõrgenenud…, ega suuda luua uut, kuna teie amalgaam on šabloonidest ja keeldudest üle koormatud…

Tehke kõik puhtaks sellest…, ja valgus hakkab taas särama… – tehke vana amalgaam puhtaks…

Ehk edaspidi puhtale klaasile saab peale kantud uus amalgaam, mis võimaldab luua uusi kauneid peegeldunuid ilmasid…

 

Siis kõik vanad ilmad kaovad…? Neid on toetamas Sinu Valguse loovad ja peegelduvad unelused…

Järelikult… – kui vormide peegeldused kaovad…, siis kaovad ka peegeldused…?

Teie, kui vormid, jääte…, kuid te väljute ühesest kinosaalist, milles vaatate ühiselt üht ja sama filmi…, see annab teile võimaluse näha ja luua uut filmi… – suurejoonelisemat olevast…

Sa kutsud meid üles tegema seda…?

Kas sa ISE POLE SUUTELINE seda tegama…, kõrvaldama omad peegeldused…, või pühkima meie peeglitelt-klaasidelt vana amalgaami…?

Saan…, kuid ma armastan teid, kui oma lapsi…

Kas raiuksid oma mustaks saanud käe otsast…, või eelistaks seda puhastada…?

Ma saaks pühkida minema teie vormid…, kuid minu valgus jääb…

Kuid siis ma rikuks enda loodut seadusi…, ja pealegi… – ma jääks üksi…

Kuidas saab isa jääda üksi, kellel pole lapsi…?

Olete – minu osad…, ma olen loonud seda, mida saan armastada

Kas on raske seda mõista…?

Kuivõrd kurb on Isa-Ema elu ilma lasteta…, neil pole kedagi armastada…

Nii ka mina ei saa olla ilma armastuseta teie vastu…

Ma loon teid kõiki, et saaks armastada teid, sest see on minu vajadus…, Isa tõeline olemus…

Teie – minu lapsed…, kõik loojad ja kõik peegeldused… – teie – olete minu olemus, minu lapsed…

Kui ma kõrvaldaks teid…, siis olles üksi, mul poleks kellegile jagada armastuse valgust…, peale enda…

Kas oleks huvitav jagada armastust iseendale…?

Armastus on Valgus, mis on otsimas väljapääsu…, otsimas avardumise võimalust…

Valgus pole võimeline seisma jääma… – ta püüab valgustada kõiki teisi…

Alles selliselt ta saab Armastuseks…

Ma armastan kõike olevat, kui oma lapsi…

Kui minu peegeldused on moonutatud, siis ma armastan neid veelgi enam…, kui kadunuid lapsi…

Sa võtad armastust praegu sentimentaalselt… – kuid see on midagi muud…

Armastus – on minu valgus…, see on liikumas ja otsimas väljapääsu minust…

Kui ta ei välju minust, siis täidab mind pilgeni…, ning jääb minusse vangistusse…, ja jääb alati otsima väljapääsu…

Armastus – on kõikjale pääsev energia…, ta on impulss, mis jõuab Minuni samuti, kui teieni…, jõuab teieni läbi Minu…

Impulss jõuab samuti minuni… – kui armastus…

Seda impulssi peetakse loovaks…

Impulss on otsimas väljapääsu…, Valgus on uitamas minus…

Seetõttu loon endas peegeldusi ja eraldan neid, et saaksin neile suunata oma armastust…, et anda neile edasi armastuse impulss, millesse on mähitud ja millega on läbistatud kogu ilmaloovus…

Ja Mina olen selles…

Ka teie olete loomas oma loovusi, et armastada neid… – teist mõtet pole…

Te sünnitate lapsi, et armastada neid ja kanda hoolt nende üle…

Teie elu saab täis mõtet… – suurt armastuse mõtet…

Loote loomingulisi šedöövreid ja suunate neile oma armastust…

Selline armastus kandub teistele inimestele…, ja seetõttu nemad püüavad saada šedöövriks…

Muusika, poeesia, maalikunst, arhitektuur, sõnaseade… – need kõik on teie loovuse šedöövrid, millistele suunate oma armastuse voogusid…, nagu oma lastele, kui oma loovustele…

Ja mida enam Jumalikku Armastust…, mida enam Valgust…, mida enam Loovat Impulssi te neile saadate… – seda enam nad muutuvad šedöövriteks…

Kõik tahavad kuulda neid…, näha neid…, lugeda neid… – kõik tahavad osa saada sellest Armastusest…, loovast impulssist, kuna tunnetavad seda ja leiavad neid loovuseid kaunitena olema…

Meenutage… – kui kuulate kaunist muusikat, või vaatate kaunist maali, või näete suursuguseid ehitisi, või loete sügavasisulist raamatut… – millega täitute…?

See on Armastus…, see on Valguse Loov Energia, mis on voogamas teile läbi nende…

Kuid need loovused, mis pole täidetud armastusega pilgeni, jäävad üksnes loovusteks…

Ometi see on püüd väljendada armastust enda loomise vastu…, püüd viia seda armastust teisteni…

Olen loonud teid, et suunata teile oma armastust…, miks ma hakkaks hävitama teid…?

Kõik jutud sellest, et raevukas Jumal saadab teile taevase karistuse – pole tõesed…, kuna neis puudub armastus…

Ma ei hävita teid, kuna armastan teid – oma lapsi…

Kuid ma soovin, et mu lapsed pääseksid neid hõivanud illusioonide vangistusest…

Te olete unustanud end ühte mängu…

Kuid mänge on müriaade…

Mina, kui teie vanem, tahaks anda teile kõiki loomise võimalusi…, kõiki rõõmusid…, kõiki värve ja pintsleid…

Tahaks, et te kasvaks ja saaks täiskasvanuks…, areneks – nagu tahab seda iga vanem…

Kuid teie olete kui mu kadunud lapsed, kes on ära eksinud oma illusioonide peegelduste labürindis…

Olete hirmu täis enda poolt loodud peegelduste labürintide tõttu…

Mulle, kui armastaval isal, on kätte tulnud aeg tuua teid välja neist labürintidest… Jumala Valguse kätte, ning näidata tohutut ilma, milles kõik on kaunis…, ja milles pole kohta hirmudele…

Hirmud jäävad labürintidesse…, aga labürindid varisevad kokku…

Kuid te ei kuule mind…

Ma saadan teile teejuhte ja avataare, kes leiavad teid teie labürintides üles ja suunavad teile minu valgust…

Kuid te ei võta saadikuid vastu…

Te tõstate neid taevani…, või tambite maa sisse…

Te kardate väljuda peegelduste labürindist…

Te tõstate avataaride tähtsust, kuna tunnetate neis oma Isa Valgust…. kuid hiljem kahetsete, et olete neid risti löönud…, et ei mõistnud neid… – ja hakkate kumardama neid, millega teete labürindid veelgi keerulisemaks…

Ma räägin teiega saadikute vahendusel…, läbi paljude kanalite…

Püüan viia teieni oma armastust, et kuuleksite mind…, minu, kui Isa kutset…, ning järgiks seda kutset väljapääsu poole labürindist…

Kuid te ei usu…

Ma avan seda kutset iga ühe seesmuses, mida on võimeline kuulma igaüks…

Kuid te taas ei usu…

Mida ma peaks veel tegema, et te kuuleks mind…?

Mind vapustab sinu pühendumus…

Kas Absoluut on sama pühendunud, nagu teed seda sina…?

Minus on kõik, mis on olemas teis…, ma üksnes valin vormi enda väljendamiseks…, läbi kellegi oma lastest…, et viia teieni minu valgust…, sellisel kujul, mis on teile mõistetav…

Ma kasutan kanaliks minu poolt loodud loojat, kes on suuteline parimal viisil andma edasi seda mõtet, mis oli mul kavas teile jagada…

Ma olen siiski kõiges…

Mida inimesed peaks tegema, et ära tunda sinu kutset ja pääseda labürindist välja…?

Leida endas Valgus…, ja leida seda kõigis…, aidata ka teistel leida seda Valgust…

Kuid teie vaenutsete… – vaidlete, kelle Valgus on puhtam….

Mina saadan üha enam Valgust oma lastele, kes on mööda peegelduste labürinti läinud külalt kaugele, et neil oleks võimalik leida tee Isa majja…

Nii ka teie, kelles Valgus on ere, kiirake seda neile, kes on kaotsi läinud…, kes ei näe valgust enda seesmuses…, vaid on saanud oma illusioonide vangiks…

Mida enam Valgust leiate endis, seda enam saate seda suunata teistele, et nemad ise leiaks teed labürindist välja…

Kuni kõik mu lapsed ei leia teed Isa majani, seni minu rõõm pole täiuslik…

Igaüks teist on kallis ja armas, kuna olete minu osad…

Nagu Jeesuse vestes: Ma armastan poega, kes ei lahku Isa majast…, kuid enam armastan eksinud poega, kes kas naaseb oma rännakutest, või mitte…

Tugevamalt armastada – on vaid suunata enam Valgust…, valgustada teed sellele, kes on kaduma jäänud…

Kuid see, kes on  minuga – ta pole kadunud, ega vaja sellist valguse hulka…, vaid ka tema on suuteline saatma oma valgust kadunule vennale…

Meile räägitakse, et on tarvis loobuda valikutest ja võtta vastu Jumala valikut…

Kas see tähendaks naasemist isamajja…?

See tähendaks amalgaami maha pühkimist ja minu puhta armastuse vastuvõttu…

See oleks Puhta Jumaliku Valguse taassünd teie seesmuses…, jumalikkuse taassünd teie seesmuses…, aga mitte eksinud poja tagasitulek…

Mida olete otsimas rännakutes, kui teis endis on olemas kõik… – nagu seda on minus…?

Te olete ju kõik minus…

Keda olete siis otsimas…?

Kõik on teie kõrval ja teie seesmuses…

Kuidas on Jumala hingusega…, mille läbi Ta hingab ilmasid sisse ja välja…?

Minu hingused – on teie hingus…, igaüks minu lastest…

Keegi teist hingab välja…, ja keegi samas – hingab sisse…

Kõik siiski eksisteerib üheaegselt…, kõik siiski on korraga – nii minu sissehingamine…, kui ka minu väljahingamine…

Väljahingamine – on illusioonide loomine…

Sissehingamine – loodud illusioonide vastuvõtt…

Kõik see on üheaegselt…

Minu lapsed…, naasege Isakoju…

Olete kõik armsad…

Leidke endis Isakodu valgust…, Isa valgust…

Valgustage teed oma kadunud vendadele ja õdedele…

Saage Jumala Valguse Valgustiks…, mis valgustaks teed koju…

Kohtumine saab olema kaunis…

Olen Absoluut…, ja mina räägin sinuga… – ja sa kuuled seda…

Austusega kõigi astujate poole

SElena.

Read Full Post »

Triaad

 

Lee Carroll: See vägagi informatiivne sõnum Krayonilt on sellest, et aju pole see organ, milleks teda peetakse…

Ta on millekski enamaks, kui arvatakse…

Kust tegelikult tuleb intuitsioon…, ja miks süda jätkab töötamast, kui aju on välja lülitatud…

Ühinege meiega ja võtke vastu see suurepärane selgitus…

Ma tervitan teid, mu kallid…, olen Krayon, Magneetilisest Teenistusest

Paus, mis järgneb peale tervitust, on selleks, et partner saaks eemale tõmbuda…

Võisite märgata, et ei toimunud mingit ettevalmistust antud sõnumi jaoks…

Vanas energias oli tarvis, et kanaldaja valmistaks oma mõistust selleks, muutes psüühika ja selle struktuur teiseks…

Kui oleksite teinud aju seisundi mõõtmisi, siis oleksite näinud muutusi töö ettevalmistuse aegu…

Oleksite märganud erinevaid muutusi aju alfa ja beeta kiirguste aegu…

Kuid nüüd seda enam pole tarvis…

Asi on selles, et mõnda aega tagasi ta andis nõusoleku sulandumisele…, mis tähendab lakkamatut sidet ja tihedamat kontakti, mis teeb seansi veelgi lähedasemaks inimolevustele…

Samas… sellise ühenduse aegu pole vajadust valmistuda kanalduseks…

Ta on alaliselt justkui ühe jalaga kolmemõõtmelisuses ja teisega paljumõõtmelisuses…

Seega… – kui jõuab kätte hetk 100% tööks, siis temal pole tarvis teha muud, kui kanduda teisele jalale…

Kuid just jala rõhu ümber seadmine on kõige raskem kõigest, mida ta teeb…

See kõik on seotud inimese ajuga…, ja nimelt… – selle juures käivitub see, millest olete teadlikud…, ja millest mitte…, ning kuidas see hakkab kulgema, et te saaksite sellest teada…

Tänane sõnum on vägagi informatiivne…, ning on pühendatud sellistele asjadele, milliseid me varem pole selliselt arutanud..

Ma pakun välja uut kontseptsiooni…, ja see ei tule eriti keerulisena, kuna on üksnes sissejuhatus…

Kuid sellegipoolest – see on sissejuhatus inimsuse arengu kontseptsioonile…

Uus on sageli teie ettekujutustele vasturääkiv

Olete liikumas uude energiasse, mis muudab kogu teie teadvuse kangast ennast…

Tahaks selgitada teile seda, mida pole kunagi seni selgitanud…, ning mõnigi sellest on ristivastu teie ettekujutustele…

Annan selgitust… – te usute millessegi teatud viisil, kuna olete teatud viisil õppinud seda…

Peale selle, kui olete midagi teada saanud (usute sellesse), siis sellest peale see on teie oma…

Me rõhutame, et see ongi teie mõtlemise “peamine alus”…, ja pikemaks ajaks…

Pole siis ime, kui miski sellest saaks lükata teid väärale teele…

Kui te omal valikul õpiks neid uuesti tundma…, siis need asjad saaksid ümber kirjutatud…

Seetõttu toonitan teile… – ärge järgige pimesi seda, mida järgnevalt räägin teile…, ja seda sel põhjusel, millest just rääkisin teile…

Tahaks, et te mõistaks seda kõike omal mõistmisel…, testides tema elujõulisust…, lähtudes sellele terve mõistuse läbi…

Tehke seda reaalselt…

Kas saab olla nii, et asjad äkki muutuksid teistsugusteks, võrreldes sellega, kuidas õppisite neid kunagi…?

Kas energia on muutunud…?

Kui jah…, siis ehk ka vaimne teadvustumine võis avada enamat uute valduste avastamiseks…?

Kui olete võimelised mõtlema väljaspool “teada olevat”, siis olete võimelised reaalselt järele vaatama asju, mida olete täheldanud viimastel aegadel…

Kõik, mis oli teile teada esmaselt, pole tegelikult milleski muutunud… – kõik muutub vaid suuremaks ja hakkab silma paistma teisiti…

Inimmõistus on keeruline

Inimmõistus on kompleksne ja keeruline…

Kui te oleks jaotanud seda peamisteks osadeks…, siis näeksite erinevaid mõtlemisviiside tüüpe, mida inimesed kasutavad… – siis ta oleks teie jaoks veelgi keerulisem…

Teda on uuritud pikemat aega…, kuid on tehtud kolmemõõtmeliselt…

Ja parim, mida suutsite ära teha, see on – vaadata inimmõistust, kui riista, mis on juhtimas sünapsiseid…, mis kindlustavad teile ellujäämist…

Vastavuses teie teadusele, aju annab teile kõike…

Ta annab teile ellujäämist…, annab intuitsiooni ja mõistuse teravust…, annab teile kõigi organite funktsioneerimise koordineeringut… – praktiliselt kõike…

Võiks isegi ütelda, et tema juhib teie laeva mööda elu ookeani…

Peale selle… – kui hakkasite teda uurima põhjalikumalt…, siis avastasite, et parem ja vasak poolkerad tegelevad erinevate asjadega…, ning meestel ja naistel need on omavahel seotud erinevalt…

Kõik, mida olite teada saanud, viitas sellele, et aju on juhtiv kontroller – ta on kogu inimliku teadvustuse keskmeks…

Aju otsene töö stsenaarium…

Kontseptsioon, millist pakume teile, kinnitab – pole olemas üht eraldi olevat inimolevuse aju…

Neid on hoopistükis – kolm…

Et paremini näeksite seda, kuidas kõik on toimumas…, ja seda meie lühikese koosolemise aegu, selleks ma annan parimat metaforilist pilti, kuivaid olen suuteline…

Nõustudes väitega, et te ei tea sellest, mida te ei tea…, ometi teete seda parimal viisil…

Mida veel saaksite teha…?

Kõik, mida oleks tarvis teha… – see on vaadata, mis on aju…, ehk kõike, mis on aju…

Tulge minuga kaasa ja mängime läbi ühe metafori…

See on parim, mida saan teha, et selgitada teile miskit uut ja erilist…

Metafooriline rännak

Te astute tuppa…, vaadake selle keskel seisvat lauda… – ta on tavaline inimese töökoht…, laual on kompuuter…

Pea kõigile selles ruumis olevatele ja kuulavatele see seade on hästi tuttav…, ja paljud teavad, milleks ta on…, ise teevad tööd temal…

Kuid iidseaja inimesele polnud mingit arusaama sellest…

Seega… selle metaforilise näite võimendamiseks kujutame ette, et sellesse ruumi astub inimene saja aasta tagusest ajast… – ja lähenedes lauale, tema imestustele poleks piire, nähes laual olevat…

Selle sõnumi ajal sa ei saa vestelda temaga…, kuid saad näidata temale arvutit…

Seega… – kuna sa ei saa temale midagi selgitada, ega aidata teda…, siis… nähes arvutit…, ja seda, milleks see on võimeline…, ta võtab seda puhta maagiana…

Ta saaks lugeda midagi ekraanilt…, midagi muuta seal, liigutades hiirt…, ning jõuda selgusele selle töös…

Vajutades nuppudele, ta näeb imelisi ja uskumatud asju…

See asi on võimeline tegema selliseid asju, mida keegi tema ajas poleks uskunud…

Tulevik hämmastaks teda… – ta imestaks seletamatute asjade üle…

Ta ehk avastaks Google…, kuid temal poleks arusaama selle kontseptsioonist…

Ta avastaks tervet ilma, mis on mahtunud sellesse karbikesse…

Avastaks võimaluste väe – saada informatsiooni ja teha sellega koostööd… temal käiks pea sellest ringi…

Pole midagi sellist, mida poleks võimalik karbikesest saada…

Temas on olemas kõik rahvaste keeled…, ja mistahes informatsioon, mistahes teemal… –mistahes…

Seejärel ta avastaks, et on võimalik kirjutada sõnum ja saata kellele tahes…, mistahes kohta…

Seega… see on ka sideseade…

See on sedavõrd hämmastav, et võimatu uskuda…

Eksperimendi lõpus ta lahkub täis hämmastavaid muljeid nähtust…, oma silmadega nähtust…

Lahkudes oma ajamasinas, ta ei jõua ära oodata, kui saab rääkida oma ajastu inimestele nähtust… – selle asja tehnoloogiast, mis on võimeline tegema kõike ja suhtlema kellega tahes…

Selles väikeses karbikeses oleks kui kogu ilma raamatukogu koos… – kõik keeled…, kõikvõimalikud entsüklopeediad, millistest saab vastuseid mistahes küsimustele…

Karbikeses on olemas kõik persoonid inimkonna ajaloost…, ja kõigis üksikasjades…

Ja kõik mahub ühte karbikesse, mis on kättesaadav igale inimolevusele…

Vatuvõtt, millele puudub mistahes seletus… – see on kaalukas, loogiline…, kuid samas – kahjulik…

Varjatud liitumine

Sulle on teada enamat…, kas pole…?

Sulle on teada, et karbike on ühenduses internetiga…

Kui kompuuter lahutada neti võrgust, siis ta on vaid arvuti, mis tegeleb üksnes arvutustega…

Jah…, sa võid temal kirjutada kirju…, või teha mingi tabeli… – kuid sa pole suuteline saama mingit vastust mistahes küsimusele… – kuna ta pole neti võrgus…

Sellest inimene möödanikust ei aimanud midagi, kuna ta polnud suuteline ette kujutama seda, et on olemas globaalne võrk…, üleilmne ämblikuvõrk…

Ta ei märganud peenikest juhet, mis väljus arvuti kastist ja mille kaudu oli maagilisel viisil võimalik teada saada kõigest ja kõigist…

Kui ta isegi märkaks seda juhet, siis see ei tähendaks tema arusaamale mitte midagi… – tema jaoks seda kõike tegi vaid – karbike… – ta nägi seda oma silmaga…

Naaseme nüüd tagasi aju juurde

Olles inimesena, olite keskendunud paljude aastate jooksul ajule, mida pidasite hämmastavaks ja maagiliseks…

Kuid te polnud suuteline mõistma, et aju on ühenduses paljumõõtmelise internetiga, mis on väljaspool teie keha…

Kuidas te saakski aimata seda…?

Inimaju

Teie aju on tohutu ja imeline keemiline sünaptiline kompuuter…

Ma ehk täpsustaks tema määratlust…

Sünaps – on elektromagneetiliste signaalide aktiveerumise protsess, mis on kulgemas mööda neuronmatriksi kanaleid (mööda närvi struktureerituid teid ja seoseid), mis on läbimas kogu aju…

Signaale edastatakse hetkelise kiirusega teisteni läbi paljude ülemineku piirkondade (sildade)…

See võimaldab teile kolmemõõtmelist ellujäämise kontrolli nii keha, kui ka oma mõttetegevuse üle…

Tavaline ulatuslik mõtlemine, nagu te seda mõistate, on seotud ajuga…

Olete uurinud aju ja olete väitnud… – see on loomise tsoon…, ja see vastutab kunsti, muusika, poeesia eest, ehk intellekti eest…

Te ise pole märganud kaablikest endas… – kas pole…?

Ajul endal pole mingit seost nende asjade kujunemisega… – ta üksnes soodustab kõike seda…

Ta soodustab neid asju…, kuid ei vastuta nende eest…

Ta on paljuski, nagu karbike metaforist…, on üksnes seade, mis on ühenduses internetiga…

Teie aju on üksnes klaviatuur paljude-paljude asjade saamiseks…

See vaid näib, et kõik tuleneb karbikesest, milleks on teie aju…

Kuid… ta pole selleks…

Palju sellest, mida peate loovuseks, ehk vaimsuseks…, seda on ka kanaldused…, kõik tuleneb üksnes lülitusest käbinäärmega…

Sama on ka teie intuitiivse osaga, mis on kasvamas koos teie vaimse evolutsiooniga…

See on see osa teadvusest, mis on ühenduses sellega, mida nimetate Kõrgemaks Minaks…

Võite seda nimetada kuidas tahate… – kuid see on ühendus teie aju ja Loomise Lätte vahel…

Ta on olemas…, ja mõnedki kasutavad seda suurima eduga…

Mõned küll mitte…

Ta avaneb ja muutub laialdaselt kätte saadavaks üksnes teie enda vabal valikul…, ja neile, kes oma loovuslusega loovad uskumatuid asju… – olles ühenduses võrguga läbi käbinäärme…

Kuid teile näib, et see on toimumas teie aju seesmuses…

Nähtamatu juhe…, signaalide kattumine aju seesmuses, mida te pole suutelised tabama… – on liitumine välise ilmaga…

Seda on paljud hakanud tabama ja mõistma…

Aju soodustab neid atribuute, kuid ei loo neid…

Intuitsioon ei tulene ajust, kuid ta soodustab seda…, ning aktiveerib seda mõtteliseks protsessiks…

Seda võite näha graafilistel soojusnäitajatel, kõrvuti muude asjadega, mida peate aju sünapsideks…, kuid aju üksnes töötleb seda, mis saabub temani kusagilt…

Kui tõmmata kaabel võrgust välja…, siis aju on suuteline vaid üheks – hoida alles hingamine ja kindlustada ellujäämise mõttetegevus…

Te saate bengali tiigri eest ära joosta, et ta teid ära ei sööks…

Te saate kasvatada toidust, omada lapsi, õppida autot juhtima…

Kuid ei suuda luua muusikat, skulptuure…

Tava mõtlemisele pole loomulik mõelda Jumalale… – ega analüüsida end…

Kuid liitudes võrguga – ta on suuteline kõigeks selleks…

Kolm poolt – on enamat, kui arvate…

Inimolevusel on kolm aju osa…, kuid teil on teada vaid kahest…

Täna selgitame teile ka kolmandat…

Inimolevuse teine osa on töödeldav käbinäärme sünaptiliste osadega (aju karbike)…

See osa vastutab loomistegevuse eest, intuitsiooni ja intellektuaalse teadvuse eest…

Intuitsioon hakkab kasvama koos inimkonnaga, alates seesmise kaasasündinud keha teadvusega…

Teine aju muutub mõistlikumaks ja pääseb teie ajusse vastavuses vibratsiooni tõusuga, isikliku evolutsiooni käigus…

Ta suudab edastada Akaši informatsioone meendustena eelmistest eludest…

Võiks ütelda, et käbinäärme võrk muutub aina kiiremaks…, ja seda töötleb teie aju…

Olete juba tunnetanud, et muutute aina intuitiivsemaks-teadvustatumaks…

Sild inimteadvuse, keha teadvuse ja kaasasündinu vahel hakkab saama küpsemaks ja kindlamaks…

Olete väljumas ellujäämise režiimist…, ja paljud on ärkamas suures tões…

See kõik on inimolevuses täiustumas ja paremaks muutumas…, kuni ta kord arvab, et tema aju on hakanud paremini tööle…

Kuid see pole nii… – aju jääb ajuks…

Ta vaid hakkab paremini töötlema intuitsiooni, mis saabub käbinäärmest…

Aju jääb suurepäraseks ellujäämise organiks…, kuid intuitsioon muutub üha võimsamaks…, ehk, teie vaimne internet muutub aina kiiremaks…

Olles kolmemõõtmelises energias, te näete vaid ühte organit, mida tunnetate vastutavana kõige eest, mida teete…, – kuid tegelikult – neid on kolm…

Arenenud inimolevus valdab valguse loomise potentsiaali (teadvuse energiat)…

Andsin vaid mingit vihjet sellest, mida saame uurida üksnes hiljem – informatsiooni, mis on sootuks uuena…

Vaimsuse vastuvõtt on ilmutumas valge valgusena… – ja nii on kõikjal…, te olete kohanud seda kõikjal…

Isegi Piiblis, loos Moosesest ja lõõmavast põõsast…

See oli leek, mis ei põletanud…, ja kui oleksite näinud seda tõemeeli, siis näeksite valget valgust…

Piibli tegelasele see oli kõrgemaks teadvuseks kõigest, mida ta oli seni kohanud… – ingellik energia, mis jõudis temani läbi käbinäärme ja peegeldus põõsas…

Kui teil on olemas surmajärgse seisundi kogemust, siis meenutate, kuidas liikusite valguse poole…

See oleks midagi enamat, kui lihtsalt metafor…

Te hakkate looma seda, mida me nimetame jumalikkuseks ja meisterlikkuseks…

Valge valgus, teist väljuv, on TEIE… oma kõrgema teadvuse olekus…

Mida kõrgem on teie DNA effektiivsus, seda valgemaks muutub teie valgus…

See on küll metafor…, kuid enamuse müütide taga on tõde…, ja see on üks neist…

Kallid, te muutute üha enam ingellikeks olevusteks…, ja hakkate mõistma ka kolmandat osa…

Kolmas aju

Oleme teile varem rääkinud, et on olemas müsteerium, salapära, millesse on kaasatud inimsüda…

Kallid…, inimsüda on kolmas aju osa…

Teadus ei suutnud kunagi mõista, miks südamel on sedavõrd võimas magnetväli…

Sedavõrd suur, et tegelikuses sellist pole ühelgi organil, kaasaarvatud ka ajul, kogu tema sünaptilise aktiivsusega…

Süda jätab varju ja ületab aju paljudes asjades…

Tavaline südame uuring, kui keha organi uuring, annab näiliselt tavalist informatsiooni… – ta vaid pumpab verd teatud rütmis…, vastavalt signaalidele, mis tulenevad ajust…

Kuid on olemas midagi enamat…

Kui me alustasime, siis ütlesime, et viiksite kõik üheks kokku…, nüüd on teil võimalus selleks…

Mingi õnnetu juhuse tõttu seljaaju saab vigastatud…, kuid süda jätkab vere pumpamist…

Kusjuures vigastusega on rivist väljas ilmselt need aju signaalid, mis on arvatavasti juhtimas südame rütmi sünkroimpulseid…

Signaalid ei jõua kohale, kuid südame töö jätkub…

Mitte üksnes see… – jätkub ka seedimine, maksa funktsioonid, kõhunäärme ja muude organite töö…, isegi on töötamas paljunemise organ…

Ja seda kõike ilma aju osavõtuta…

On olemas kolmas teadvuse element, mis asub inimese südame keskmes…

Te kasutate südant metafooriliselt armastuse sümboliks… – ja teil on selles õigus…

Inimteadvuse kolm osa väljuvad kaugele aju piireist, kui organist…

See kolmik on ellujäämise triaad…

See on esindatud kolme energia näol (numeroloogias), mida kohtate kõikjal vaimse ajaloo jooksul…

See on kolm ratsut, mis viivad kõrgustesse prohvet Eelia ülestõusu kaarikut (Merkaba)…

See on ka jumalik kolmainsus, mis esineb paljudes religioonides (Isa, Poeg ja Püha Vaim)

Teie kehas ta on esindatud  käbinäärmena (Looja intuitsioon), ajuna (ellujäämine) ja südamena (mõistmisena)…

Selle planeedi Meistritel kõik kolm osa töötasid korralikult ja ühtlaselt…

Kuid teil mitte…, ja seda seni, kuni olete vanades energiates…

Vanades energiates on üksnes ellujäämise režiim…

Praegu toimuv seisneb selles, et evolutsioneerute jätkuvalt…, ja teie kaasasündinud teadvus muutub üha võimsamaks…

DNA muutub üha aktiivsemaks, ning jõik osad hakkavad lõpuks looma sidet omavahel ja ühenduma…

Kallid…, see, mis eristab inimolevust, kes on ellujäämise režiimis, meistrist… on intuitiivne mõistmine…

Mõistmine genereerub ja lähtub südamest…, ja see pole metafor…, vaid ta on osa süda-aju süsteemist…

On olemas asju, mis sünnivad triaadis…, ja neid peate mõistma…

Viige need asjad kokku, ning hakake rakendama teadust, et saada teada  ja tunnustada selliste asjade olemasolu, milliseid pole võimalik näha üheski teile teada olevates spektrites…

Juba üksnes see, et olete seni pimedad nende suhtes…, kuid käesolevaks hetkeks see ei tähenda, et seda ei saa üldse olla…

Te pole veel kõike avastanud…, kuid teid aitab oluliselt progress paljumõõtmelise füüsika arengus…

Pange tähele… – teieni jõuavad füüsika uusimad leiutised, millistega olete suutelised nägema isegi bioloogiat…

Ärge lahutage neid kahte teaduslikku valdkonda (praegu see on nii)…

Kui saate inimese emotsioonide, mõtlemise ja käitumise kvantilist kaarti, teil kujuneb palju parem ettekujutus kogu selle tõesuse üle…

Siis kõik ilmutub otsekoheselt…

Aju on vastutamas triaadi kõigi kolme koostisosa funktsioneerimise eest (koordinatsiooni eest)…

Kuid teadvustage ka seda, et kaks ülejäänud osa täidavad olulisemat tööd…

Intuitsioon ja mõistmine näivad tulevat alati otseselt ajust, nagu iidsele inimesele näis, et kogu maagia tuleneb üksnes karbikesest…

Kallid…, ühendage end avarama pildiga…

Inimteadvuse triaad – on meisterlikkuse ilmnemise algus…

See oleks kõik, mida tahaksime praegu teile rääkida…

See oleks see, mida oleks tarvis teie loogikal ja vaimsusel võtta vastu… – kas pole…?

Mõelge sellele…, ja küsige oma intuitsioonilt: “on see tõene…, kas saab olla nii, et inimaju on üksnes vahendajaks millegi suuremale…?”

See informatsioon asub selgitama mõningaid mõõtmeid, milliseid polnud võimalik varem teha, tuginedes üksnes traditsioonilistele bioloogia mõistetele…

See selgitab, et kui inimolevus teeb teatuid otsuseid, siis tuleb välja, et aju hakkab äkki paremini kontrollima keha…

Miks keha tervis on võimeline äkki muutuma…, tervendab end…, nõuab äkki toitumiseks muid produkte…, kust tuleneb temal bioloogiline tarkus…?

Mis kutsub esile spontaanset remissiooni…?

Kallid…, seni, kuni te ei lülitu, ega sea üles side triaadiga, ei saa juhtuda midagi sellist…

Mõelge…, aju ei anna teile midagi neist asjust…, ta on võimeline üksnes vahendama liitumist sellele, mis on olemas… – Loomise Lätega, valge valgusega…

Täna sai teile antud need metaforid ja need asjad, milliseid pidite tähele panema…, ja silmas pidama ka teisi asju…

See on see viis, millisega alustame süvaasjade õpetamist…

Me hakkane tegema seda taas ja taas…, seejärel täpsustame ja räägime sellest lõpmatult…

Seda selleks, et saaksite kätte kõike…

On tulnud aeg näha kogu triaadi pildi suurusest…, ja teada inimolevuse seesmuses elavast loovast triaadist…

Olen Krayon, kes on armunud inimkonda…, ja see pole asjatu…

Ja nii see on.

Krayon

Read Full Post »

Older Posts »