Feeds:
Posts
Comments

Archive for August, 2015

Loojate järelaitamise kool.

I osa

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Meister

Tere vaimsus, mul on rõõm sind näha…

 

Millest tuleb tänane jutt…?

Kui sinul on küsimusi eelmise vestluse kohta, siis oleme valmis vastama…

 

See on toori kujulise ilma kohta, mis on üksnes teise toori ilma osa…

Mis on Jumala hingus…, mis on Jumala uni…?

Paljud allikad väidavad, et ilm on kõigest Jumala unenägu, kes uneledes näeb unenägusid…

Kujutle seebi mulle…

Jumal hingab välja seebimulle… – selline on Jumala loomine…, ja see on tema unelus…

Jumal hingates välja mulli-ilma, vaatleb seda…

See ongi see, mida võiks nimetada Jumala unenäoks…

Jumal hingab…, ja tema väljahinge on – loov impulss…, aga sisse hingamine – on potentsiaali kokku korjamine – potentsiaali punktiks…

Hingates välja mulli ilmana, või toori näol, Jumal hingab jätkuvalt…

Kuid mulli sees on Jumala substants…, see, millest koosneb Jumal ise…

Kõik osakesed on oma vahel kvantiliselt seotud…, ja selliselt, et vastastikku suhtlus ja muundus toimub hetkeliselt…, vastavuses loomise ühesele ilmpulssile…

Ning Jumal hingab taas välja, uut unelust, uut reaalsuse ilma…

Kuna Tema loov väljahingamine on levimas  kõigile Tema osadele, siis uues impulsis on olemas kõik, mis oli esmases mullis…

Mulli seesmuses on taas sündimas uued vormid, uued ilmad…

Sellised võlumullid moodustuvad hingamisel juba uue mulli seesmuses…

Ja nii edasi…

Kolmas väljahinge sünnitab taas uut mulliilma, ning kolmas loomise impulss esmases mullis sünnitab mullisfääre ka järgmistes mullisfäärides… – ja nii edasi…

Kuid teises mullis impulss annab järgmisi mullisfääre…, ja nii edasi…

Kuid kas Tema ei jõuagi sisse hingata, kuna pidevalt hingab välja…?

Jumal on siiski tohutu…, seega… tema väljahingamine on pikaldane…

Kas me räägime Loojast…?

Jah…, igast Loojast…

Kui meie näeme und, siis meie füüsiline keha on uinunud…, kuid teadvus on jätkuvalt virge… – nii saame näha teisi reaalsusi…

Kuid Jumala uni pole selline…

Jumal on nägemas kõiki ilmasid korraga…

Ta on kõiges…, ja igas ühes…

Läbi sinu Ta on vaatamas sinu ilma…

Sain aru…

Millest täna teeme juttu…

Ääretusest…

Ääretus – see on teema Absoluudist…?

Teemegi juttu absoluutsest ääretusest…

Teie ilmas kõik on piiritletud…, kõigel on algus ja lõpp…

Tegelikult… kõik on üksnes illusioon…, miski ei teostu lõpuni…, vaid läheb üle teisse olekusse…

Pole midagi, millel oleks piirid…

Teile piirid on nähtavad…, teie poolt tajutavad kui vormi lõplikkus…

Vormide ilm loob piiride illusioone…

Just seetõttu igale vormile, nii ka sinule, näib, et on olemas Mina, ja on olemas Teine…

Kuid mis oled sina…?

Kui suudad vastata endale selle küsimuse kohta, siis mõistad, et pole vahet ei Mina, ega Teise vahel…

Sa oled Jumala Vaimsus, osa Absoluutsest Teadvusest, mis on kätketud vormi…

Sina, kui Jumala vaimsus, oled analoogiks kogu Jumala vaimsusele…

Seega… Mina ja Teine mõistet pole olemas…

On üksnes ühene igavene substants, mis teadvustab end läbi oma osade…

Pole olemas sind, ega ilma su ümber… – on üksnes ühene energeetiline substants…, suur energia ookean, mis on liikumas ja voogamas ookeani seesmuses…

Kui oled uurimas enda siseorganeid, sa ei ütle, et süda – oled sina…, või – põis pole sina…

Kõik organid oled sina…, ja kõik organid on sulle vajalikud, et sinu füüsiline keha saaks eksisteerida ja areneda…, ning tunnetaks ja võtaks kõike vastu…

Seega kõik, mis on sinu ümber – on üks…

On osa tohutust Jumala organismist…, on koostöös selleks, et Jumal saaks võtta vastu, toituda, hingata, tegema koostööd, liikuda…, ja nii edasi…

Jumal toitub…?

Veri sinu kehas liigub ühelt organilt teisele…, ta toidab ja küllastab neid erinevate ainetega, erinevate informatsioonidega…

Kas on see toitmine…?

Toitumine teie eraldatuse ilmas toimub teine teise arvel…

Kui vaadata maksa eraldi olevana kogu organismist…, siis võiks ütelda, et ta toitub millestki välisest…

Ma ei saa aru, kuhu sa rihid…

Idee sellest, et kõik oleme üksnes Jumala organismi osakesed, pole uus ja on arusaadav…

Miks me räägime sellest…?

Seetõttu, et jätkate end võtmast eraldi olevate sõltumatute osadena…. kui iseseisvaid…

Tegelikult kõik on omavahelises seonduses…

Jumal on andnud igale ühele loomise võimaluse…, kuid iga osa täidab kindlaid funktsioone… – nagu on sinu organitega…

Süda ei saa asendada maksa…, kuid inimene ei saa ellu jääda kummagita…

 

Kas tead…, see ei klapi kuidagi…

Ühest küljest – idee sellest, et peame saama teadlikeks loojateks ja looma teadlikult…

Kuid teisest küljest – igaüks meist on rakuke Jumala kehas…, ja on allutatud teatud ülesannetele…

Kus on siin vaba valik, millest on sedavõrd palju räägitud…?

Kui sul on valik, siis sa valid millestki…

Kui on üksnes tühjus – mis valikut saab olla…?

Sa astud poodi täis tühje riiuleid… – kas on sul sealt midagi valida…?

Seega… valik eeldab variantide olemasolu…, mille hulk võib olla lõpmatult suur…, ning sa valid nende seast…

Ma sain aru nii, et me ise mõtleme välja, fantaseerime erinevaid vorme ja sündmusi, mis hiljem ilmnevad reaalsusesse – kas see ongi meie loomine…?

Kõik see on nii… – see on loomine…

Kuid me räägime valikust…

Olete Jumala osad…, oleme kõik Tema keha rakud, nagu ka sinu kehas on olemas rakud…, ehk valguse kvandid sinu valguskehas…

Iga kvant ja iga rakk on Jumala osa…, kuid antud juhul sina oled neile jumalaks, kuna need on sinu osad…

Miks arvad, et sinu keha rakkudel on vähem õigust, kui sinul endal…? – kõik on ühene…

Sinu rakud liituvad Jumala miniosadeks, et sa saaksid läbida kehastumise kogemist…, tihkes kehas ja tihkes ilmas…

Nemad lõid erilise kujundi, mille nimeks on – Inimkeha…, ning on läbimas oma kogemist sinu keha piireis…

Neil on olemas teadvustus ja vastuvõtt…, ja vaba valik nende endi raamide diapasooni piireis…

Sa erined neist üksnes mõõtmetes…, nagu sina Jumalast…

Kuid mõõtmed ja vägi – selles on suur erinevus…

Su ainus rakk pole võimeline liikuma suurte vahemaade taha…

Kuid sinu keha on suuteline suht kiiresti jooksma tänu sinu kõikide rakkude koostööle…

Sinu rakk pole suuteline oma kujutlusega looma uut uneluste ilma…, kuid liitudes inimajuks, on sinu juhtimisel suuteline looma terveid uneluste ilmasid…

Rakud liituvad sinu eostumise staadiumil…, ning sünni hetkeks sõlmivad lepinguid selle kohta, kuidas hakkavad teenima sind, sinu keha näol…, ja kuidas aidata sul võtta vastu ilma…, ning luua ilma…

Kui kõik on taoline…, siis ka Jumalad on teatud rakkudeks kõrgema Jumala ja Esmalooja organismis…

Jah…, kõik on taoline…

 

Siis tuleb välja, et kui Esmalooja edastab kõigile loovat impulssi, kuna see on tema olemus… – siis Esmalooja ise on midagi aju taolist kõrgemale Jumalale…

Kuidas on absoluudiga…?

Analogid on head mõistmiseks…, kuid mitte väga üks-ühesed…

Teil on oluline mõista, et tegelikult pole olemas midagi, mis poleks teiena otseses mõttes…

Kõik piirid on loodavad üksnes teie kujutluse poolt…

Kas siis Toore-Mulle ei loo jumalad…, vaid meie kujutelmad…?

Kõik see on üks ja sama…

Sinu kujutelm ongi mullide-vormide loomise loomisimpulss…, igas ühes on olemas Jumala osa, Ma Olen Juuresoleku näol…

See ongi see, milles olete sarnased…, ehk identsed…

Ma Olen Juuresoleku osa rüütab end kujuteldavasse rüüsse, kätketes end vormi…

Seetõttu te kõik olete üks…

Kõik õpite võtma ilma otseselt, kui enda jätkuna, kui tervikorganismi osana, ning suhtuma hakkate sellesse teisiti…

Kas sinu maks oleks võimeline kahjustama kopse…?

Ta ju mõistaks, et see viiks kogu keha lagunemiseni…, ja kogemisele tooks lõppu enne aega…, enne, kui kõik saavad viia omad ülesanded täide…

Õppige suhtuma ilmasse, kui Jumala kehase, mille osaks olete ise… – võtke seda otsesõnu…

Siis pole olemas ei omasid, ega võõraid… – jääb üksnes Ühene Jumal…

Seades oma teadvust selliselt, hakkate oma vastuvõttu seadma ümber suurematele ilma mõõtmetele…, grandioossematele ülesannetele…

Olete – Jumala keha rakk…, ning oluline olete iga üks…, kuna olete täitmas oma funktsioone…

Kui rääkida analoogias…, siis milliseks Jumala organiks on inimkond…?

Mida arvad sina…?

Järeldades kõigest – ilmselt maks…

Meile pidevalt pakutakse midagi vastu võtta – endas läbi töötamiseks…

Sa oled tõele lähedal…

Vabanda huumori pärast… kuid hea seegi, et pole jämesool…

Kujuta vaid… – on olemas ka selliseid tsivilisatsioone… – läbitöötatud edasikandjaid…

Ehk meenutaks… mida on räägitud inimrassist…

Oleme ilmaruumi raamatukogu…, oleme loodud orjadeks kullakaevandustes…, meie ilm oli loodud vanglaks tsivilisatsiooni heidikutele…

Kõik see on ühe ja sama tõlgendus…, selle olemuse, et olete Jumala osana, ning olete täitmas ilmaloovuse vastavaid funktsioone…

Negatiivsuse ümbertöötlemine on teie funktsiooniks…

Võiks võtta maksana…, kuid… ka filtrina Jumalikele Emanatsioonidele…

Kui jätkata analogiga… siis tuleb välja, et kõik toidusest, mis jõuab Jumalani, suundub meile, et saaksime seda lahustada, ning filtreerida sealt välja kahjulikku ja mittevajalikku…, ja töötlematut suunaksime Jumala kehast välja…?

Filter on jagamine osadeks…, ehk selle eraldamine, mis on vastamas Jumala organismile…, ja selleks – mis on vastav vähemal määral, ning vajab lisatöötlust…, või eemaldada kehast…

Seega… filtreerimisel moodustuvad puhas ja saastunu…

Kas see ei meenuta midagi…?

Meenutab Valgust ja Pimedust…

Õige…

On kuidagi liiast utilitaarne…

Meile on räägitud, et meie ilm on eksperimentaalne, milles on toodud sisse duaalsus…, nii saaks olla areng, kui ka edasi liikumine…

Et oleme Jumala täiuslikud loovused…, Jumal loomise atribuudid…, Tema kaasloojad…

Kuid sina räägid rakkudest, mis on selleks, et töödelda ja välja filtreerida mürke…

Mõtle sellele teisest küljest…

Kui sinu maks läheb rivist välja, sa ei saa ellu jääda…, su füüsiline keha ei saa ellu jääda…, ega saa läbida vastavaid kogemisi, milliseid oled valinud sellesse ellu…

Samas analogis… – kui inimkond pole suuteline tegema tööd Jumala emanatsiooniga…, siis Jumal pole võimeline läbima enda poolt valitud vastuvõtud ja loovused…., mida oli kavatsenud läbida kogedes…

Oled valmis viima täide suured missioonid, ning olla looja…, kuid pole valmis tegema tööd Ilmaloovuse puhastamiseks…

Ei…, miks..? Seda oleks pidanud kohe ka rääkima nii…, aga mitte kirjeldama meile kauneid perspektiive…

Ehk naaseks sinu keha juurde tagasi…

Miks eksisteerivad sinu siseorganid…?

Su rakud leppisid omavahel kokku…, ja igaüks valis, millise organi osaks tahaksid olla…

Iga rakk on võimeline lõpetama oma kogemise, ning läbima suremise, et kehastuda taas mingis muu keha organis…

Sinu organid vahetavad pidevalt rakulist koostist…

Kujuta ette, et maksa rakk ütleks: Fuh…, pole üldse huvitav…, tahaks olla ajuna…, aga siin – ole maks…

See on muidugi nali…

Tegelikult… erinev kogemine toob erinevaid tunnetusi…, erinevaid harjumusi…, erinevaid teadvustumisi…

Iga Jumala osa on valimas, millise Jumala organina esineda, mida võtta vastu ja luua…

Nii ka sina…, kui laskusid inimkonda, olid teadlik, et sul tuleb olla keskkonnas, kus on toimumas Jumala emanatsioonide filtreerimine…

Tead… – ma kujutasin ette, et kui üks minu maksa rakkudest hakkaks tegelema kanaldusega, ning püüaks vastu võtta informatsiooni minu ajult, et saada selgitust, milleks on tarvis maksa…

See on naeruväärne…

Samas kujutasin, kuidas vanad rakud on õpetamas noori maksa rakkusid, millistel üldse ei istu teha tööd filtrina…, vaid tahaks hoopis luua midagi…

Ehk pöördugem oma teema juurde tagasi…

Muidugi analogi, mida ma tõin, pole võimalik võtta sõna sõnalt… – kuid see on siiski lähedane selle mõistmiseks, et igaüks ilmaloovuses on täitmas vastavaid funktsioone, milliseid on vabatahtlikult ise võtnud enda kanda…, ehk õigemini –  valis teatud kogemise läbimiseks…

Ilmaloovuses on olemas erinevad osad, millistesse on koondunud teatud Jumala funktsioonid…

Seda võiks nimetada ka Tema organiteks…, nagu analogis inimkehaga…

Kui tsivilisatsioonil jõuab kätte täiskasvanuks saamise aeg, ta hakkab teadvustama oma osa ilmaloovuses…

See roll pole lendlemine loomisest loomisele, vaid loovtöö ühises struktuuris ja ilmaloovuse hierarhias, oma peamise funktsiooni täideviimiseks…

Ehk nüüd saaksid mõista, et inimkonna funktsiooniks on Jumala emanatsioonide puhastamine…

See on tõsine funktsioon…, ja väga oluline…

Järeldades asjaolust – inimkonnal on raskusi antud funktsiooniga…

Jah…, sul on õigus…

Järelikult Jumala keha on haige…?

Muidugi mitte…

Ilmaloovuses on piisavalt struktuure, mis seonduvad jumaliku organismi arenguks…, milles inimkond on üksnes üks filtritest…

Siis on mõistetavad jutud sellest, et meie planeet on – vangla neile, kes on liiast negatiivne…, ja siia on saadetud karistuse kandmise nimel…

Tõemeeli…, just nii – parandamiseks ja puhastumiseks…

Kuid ärgem kasutagem sõna “vangla”, kuna inimlikud vanglad on sedavõrd negatiivsust täis…, see võib sinus kutsuda esile vastavat reageeringut…

Parem võtaksime kasutusse mõiste… “loojate järelaitamise kool”

Seega… – kooli on kogunenud vaimsused, kes ei suutnud läbida Jumaliku Loomise ja Jumaliku Vastuvõtu kogemise teistes ilmades…, ning on tulnud siia negatiivi läbi võtmiseks, millist olid kogunud viimaste aegade aegu, kehastudes ilmaloovuse teistes osades…

Selles koolis on olemas erinevad klassid ja erinevad tunnid… – see on võrreldav teie 12-aastase koolitusega…

Algkool – on sissejuhatus mõistetesse, milles kontroll on jäigem, kuna noored vaimsused on väheste kogemustega…, kogutud negatiivi mälu on suht värske…

Klassides on olemas mõiste “karma”…

Karma – on vääriti läbivõetud programmi läbitöötamine…, ja seda seni, kuni saab selgeks…

Algklassides võib õppida palju kordi… jääda kordusklassi…, kehastuda taas ja taas… – kuni kõik saab tasa tehtud…

Mõneti ehk algklasside õpilastele võib näida, et neid anastatakse…, sunnitakse kordama tunde…, tegema ülesandeid… – karistatakse ja sunnitakse kannatama…

Kuid õpilane jõuab neljandasse klassi, kus hakkab omandama põhitõdesid…

Tegelikult see ongi neljas tase, millest oleme rääkinud…, ja siin õpetatakse harjumusi…

Ehk… aidatakse vaimsusel meenutada oma harjumusi, mis on kaotsi läinud eelmiste kehastuste aegu… – telepaatia harjumus…, peenilmade nägemise harjumus…, liikumise harjumus väljaspool füüsilist keha…

Kool on tegelikult, nagu on juba räägitud, loomise koolituseks…

Iga ilmaloovuse olemus on loovaks mini-jumalaks…, kellest varem või hiljem saab Jumalaks teatud taseme piireis…, kes hakkab liikuma jumalate hierarhias aina ülespoole…, ja seda lõpmatult…

Kuid see on juba eraldi teema…

Vaatame taas kooli…

Nagu mõistad, algklasside õpilastele ei räägita telepaatiast ja peenilmade nägemisest…, kuivaid –muinasjuttudest ja päranditest… – et oleks kergem omaks võtta…

Algklassi õpilasi ei õpetata leviteerima, või teleporteeruma…

Nemad võivad kokku keerata nii mõndagi, mis võib teha kahju neile endile, kui ka teistele kooli õpilastele…

Kuni nemad ei õpi ära vaimset distsipliini, mis kujuneb läbi kogemise…, seni neile pole kättesaadavad muud vastavad distsipliinid…

Õpetajad võivad rääkida neile sellest…, kuid üksnes mõistukõnes…

Muidugi, et õpilaste seas leidub alati andekaid, kes vastavates distsipliinides hakkavad iseseisvalt mõistma, ning teevad geniaalseid leiutisi…, teevad katseid luua suurepäraseid loovusi…

Need on viielised, ehk imelapsed…

Seega… loojate kooli õpilased lähevad üle neljandasse klassi, ning hakkavad aegamööda omandama looja harjumusi…

Nii sina, kui ka paljud teie seast – olete neljanda klassi õpilased…

Teil seisab ees kõikide looja harjumuste pikk õppimine…

Edasi tulevad – viies, kuues ja seitsmes tasemed… – ja nii edasi…

Peale loojate kooli lõpetamist olete kõik parandatud…, selgeks õppinud vaimsuse distsipliinid…, eelmiste kehastuste negatiivsused läbi töötatud… – lõpueksamiga saate iseseisvateks loojateks…

Kuid on olemas vaba valiku seadus…, ometi paljud ei taha minna järelaitamise kooli…

Just seetõttu teie ilm sai reinkarnatsiooni mõttes tehtud ligitõmbavamaks…

Siin on võimalik läbi teha sellised õppetunnid…, ja saada sellist kogemist, millist pole võimalik saada Ilmaloovuse üheski teises osas…

Tihke füüsiline ilm annab tohutu võimalusi vastuvõtuks, ning on loomas ekstremaalseid tingimusi…

Samas… siin ilmas on võimaldatud väga lai skaala mistahes kogemisteks, milliseid on võimalik läbida juba esmaste kehastuste aegu…

Kasvõi planeedi erinevad kohad, kus kliima on erinev…, või erinevad hierarhilised kehastused…, või kehastumised vaheldumisi mees ja nais kehadesse…

Oled ühe elu aegu läbimas, vastavalt eale, erinevaid rolle ja ühiskondlikke funktsioone…

Saad teha tööd mistahes valdkonnas, luua mistahes valdkonnas…

Sõita mööda erinevaid riike…

Ja nii edasi…

Kokkuvõttes… – valiku skaala on tohutu…, isegi esmase kehastuse aegu…

Seega… kool muutub ligitõmbavaks neile vaimsustele, kellel meeldib valida ja ihalevad ekstremaalseid olukordi…

Kuid teised vaimsused tunnevad end siin kui vanglas…

Enamus tunneb rõõmu võimaluse üle läbida sellist hulka kogemisi…

Tahaks pöörata tähelepanu sellele, et kooli tulevad mitte üksnes negatiivse loomise kogemusega… – on ka vabatahtlikke, kes tahaks proovida uusi muljeid, kuna on kuulnud palju sellest koolist, kus toimuvad imed… kõige mahajäänumad tõusevad teadlikeimaiks loojateks…

Need võivad olla teadlikud osavõtjad õpinguist, kes soovivad aidata sugulusvaimsustel kogemises, õppimise aegu järelaitamise koolis…, kuigi nad pole sellistena…, pigem tahavad olla abiks sugulusvaimsustele…

Sellest ehk saab sulle mõistetavaks, miks siin ilmas on sedavõrd palju negatiivsust…, ja samas kõrvuti on headust ja kurjust…

Kurjus – see on teadliku looja vaatevinklist – väär tegu…

Headus – see on ära õpitud koostöö õppetund…

Looja – see pole üksnes loomise vabadus…, vaid ka vastutus oma loovuste eest…, töö eest üleüldises õitsengus ja arengus…

Seetõttu on olemas õpetav süsteem, milles on juhendajateks kõrgemad ingellikud olevused, kes on ootamas teid seitsmendasse klassi…

Kuid on olemas ka neid, keda juhitakse vabatahtlike juhendajate poolt…, ja juba nüüd…

Lõpuklassides teie juhendajateks on seeravid…, karma valitsejad…, aja valitsejad…, ja paljud muud…

Kõiki distsipliine teil seisab veel ees omandada, et juhtida reaalsuse aega, luues avarusi…, ning… saaksite juhtida karmat…

Peale “lõpuballi” valite oma suuna…, ning teist saab teadlik Ilmaloovuse kaaslooja…

Seetõttu ei anta teile veel kindlaid teadmisi, näiteks aja suhtes…, või avaruse loomise kohta… – vaid antakse üksnes üldiseid mõisteid…

Kas neljanda klassi õpilane saaks omandada kvantilist füüsikat…?

Vaid koduperenaise tasemel…

Mulle meeldib sinu huumor…

See on siiski maapealne kool…, kuidas on teiste tsivilisatsioonidega…?

Nimetagem seda kõrgemaks kooliks…, ja planeet maa on kõigest üheks fakulteetidest…

Ei saanud aru…

Võtame näiteks tsivilisatsiooni, kes on juba neljandal või viiendal tasemel…, ja kogu negatiiv on läbi võetud…, kas nemad on jätkuvalt selle kooli osaks…?

Kas jah…?

Kuid ometi… nemad pole varem kehastunud maa peal…

Jah…, kuid nemad on kehastunud kolmanda taseme tihketes ilmades…

Maad saaks nimetada üheks platvormidest…, ehk tiivaks suurest koolist, milles on suurim hulk õpilasi erinevates huvides…,  rahvuskultuurides… – kus hõimlased on läbimas ühiselt kõiki tunde…

Siis on mulle mõistetavad kõik kanaldused teemal, et oleme ilmaloovuse lemmiklapsed, keda armastatakse…, et oleme tulevased loovused, kes on loomas suuri tegusid ja seda ilma konkreetsuseta…

Te püüate meisse sisendada õppimise vaimsust ja püüdu õppimiseks…

Jah, muidugi…, me tõemeeli armastame teid…

Osa meist on käinud sellest koolist läbi, laskunud füüsilisele plaanile…, ehk stažeeringule…, et endil läbida kõiki õppetunde…

See oleks kui õpetaja ise määraks endale kontrollaja, et läbida õppimiste testi…, mõista seda, kas ise on võimeline hakkama saama ülesandega…, ja kas üldse on võimalik lahendada seda ülesannet…

Peale selle – ka me ise kasvame õpetamise kohalt…

Kuid kõrgemal teid hakkavad õpetama sellised olevused, kellel on tõemeeli ingellik kannatus ja ingellik tase…, ehk omadustega, mis on ligilähedased Jumala võimetele…

Seal te tunnetate veelgi suuremat armastust, kuna kogu Ilmaloovus on läbistatud Suure Jumala Armastusega…

Selline impulss on kandumas kõigile…, ning teie, kui need, kes vajavad järelaitamist, olete armastatud mitte vähem teistest…, ehk isegi enam, kui kadunud poega, Jeesuse vestes…

Ehk arutaks veel hierarhide küsimust…

Kas planetaarne Logos on midagi dekaani kohane fakulteedil…, aga kellena oleksid kooli direktor ja kõrgkooli rektor…?

Suureks Vaimuks, kelle nime pole teile antud teada… – kõigele oma aeg…

Aga kuidas on Jeesusega…?

Teda võiks nimetada teie fakulteedi ideoloogiks…, ja tema kehastumist võiks samastada kooli näidendiga, kus ta mängis peamist rolli, kelle ülesandeks oli õpetada õpilastele armastust ja vastuvõtmist…

See oli suurepärane etendus-õppetund…, mida sai maha mängitud hiilgavalt…

Jah…, paljut saab selgemaks…, sealhulgas – meie unustused on meile eesriideks…

Me ei mäleta oma eelmisi reinkarneeringuid, mis olid selleks, et saaksime teha kõike teisiti, uut viisi…, et läbida õppetunnid paremini…

Jah…, sa mõistsid õieti…

Mis puutub sinusse, siis tulid uue kogemise nimel…, ning oled võimeline aitama teisi inimesi…, ning aidates teisi, sinus avanevad neljanda taseme võimed varem, kui teistel õpilastel…

Kuidas on Valguse Töötajatega, kellel on juba sensoorsed võimed…, kas need on talentlikud õpilased, eeskujulikud…, või selles on midagi muud…?

Kuidas kunagi…, kuid enamuses – eeskujulikud…

Kuid nende seas on ka selliseid, kes kehastusid kindlalt inimeste aitamiseks…

On ka uudishimulikke…, kes kehastusid üksnes unikaalse kogemise saamiseks…, ning, kuna ta on negatiivsest alusest ilma, siis temal õnnestub läbida õppekava teistest kiiremini…

 

Olgu…,kuid kas on olemas juhuseid, kui õpilane ei suuda, ega taha läbida õppetööd… – kas teda heidetakse koolist välja…?

Jah…, kuid seda juhtub üli harva…

Jumalal pole mittearmsaid lapsi…

Neid, kes pole võimelised õppima selles koolis, suunatakse teise…, ja seda seni, kuni ta leiab enda võimeid, ning meenub temas endas olev looja…

Siis seoses selle analogiga – mis on tumedad jõud ja Pimeduse hierarhia…?

Tumedaks jõuks on need, kes polnud suutelised koolis läbi tegema oma negatiivset karmat…

Pimeduse Hierarhia – on treenerid negatiivse karma läbi tegemiseks…

Ta on kui maadluse treener, kes esmalt aitab kasvatada muskleid ja õpetab maadlemist…, ning seejärel õpetab võitluse filosoofiat… – kuid seda juba koostöös valguse õpetajatega…

Igaüks mõistab õppetundi…, kuid vastu võtab seda omal viisil…

Mõnele on kergem läbida võitlused…, kannatada läbi Pimeduse Hierarhia juhendajate…, ehk läbi põrgu…

Kuid mõni siiski suudab koheselt tabada loomise tarkust, ning läbida õppetunnid Valguse juhendajate abil…, ehk – paradiisi kaudu…

 

Kuid esimesi on siiski enam…?

Jah…, kuna enamus teie seast on tulnud möödunud kehastuste negatiivsuse koormaga…

Miks siis kujuneb mulje, et te vaenutsete omavahel… – ma pean silmas Valguse ja Pimeduse hierarhiaid…?

Selliste terminite abil oli paremini mõistetav neile, kes tulid lahinguväljadelt, ehk tulid negatiivse karmaga…

Õpilased hakkavad aegamööda mõistma, et õpetajad ei vaenutse…, vaid igal ühel neist on oma õpetamise meetod, mis on suunatud õpilaste hüvanguks ja nende arenguks…

Kas tahad ütelda, et tumedad õpetajad on samuti armastamas meid…?

Aga muidugi…

Neil on selline roll…, selline töö…

Neid ei armastata üksnes seetõttu, et nemad annavad teile ebameeldivaid õppetunde…

Kuid sellist teed on ka nemad valinud endile mingitel põhjustel…

Miks on antud sõna üksnes Valguse hierarhidele…, ja sõnumite levitamine on üksnes Valguse hierarhide poolt…, Valguse väe poolt…, ja üleskutsed neis on võitluseks Pimedusega…

On aeg minna üle neljandasse klassi…

On aeg väljuda duaalsuse mõistetest…, ning unustada, mis on pimedus…

On aeg tunnustada loomise valgust…, loomise rõõmu…, ning õppida enam loomise ja tundmise kogemisi…

Teid on ootamas suured õppetunnid… – olge nendeks valmis…

Austusega eesastujate poole

SElena

Advertisements

Read Full Post »

Suur võrdsus

Elena

Hingestatuseks teksti kirjutamiseks oli une ja reaalsuse sulandumine…

Reaalsuses panin käima audioraamatu ja hakkasin seda kuulama…, kuid jäin magama…

Unes ilmus mulle olevus, kes hakkas rääkima mulle raamatu sõnadega…

Ma kuulasin hoolega…

Pildid, mis olid seotud olevusega, olid abiks eile kerkinud probleemide lahendamiseks…

Peale ärkamist püüdsin meenutada sõnu, milliseid kuulsin une aegu…, ja lauseid…

See ongi segu raamatu tekstist ja unest, mida praegu pakun lugemiseks…

Sellised praktikad kätkevad energiaid ja rõõmu jätkuvaks liikumiseks avardunud teadvuse raamides…

Kui reaalselt lugesin raamatu teksti, siis oli ühesuse tunne, mis tulenes teksti selgest mõistmisest nii une, kui ka ilmsi vahendusel…

Suur ühesus toimus kahes läbielamise sfääris…

Esmalt näib, et sansara ja nirvana on oma olemuselt erinevad asjad…

Sansara on tuhmistunud, ebapuhas karmaline nägemus, täis jämedaid ilmasid ja ilmaruume…, ehk kohaks, kus oleme…

Nirvana on peeneim teadvus väljaspool käesolevat…, täienisti vaba…, asub väljaspool tunnetusi ja mõtlemisi…

Kui pääseme mahašantisse kaheksandas dhjanas – see on nirvana…

Kui avame une ilma unenäota, mis on Selge Valgus, ja on avaruse taoline – see on nirvana…, ehk miski lähedane olek sellele…

Kui teadvustame enneolematut mõistuse avardumist ilma subjektita ja objektita – see on nirvana…

Kui on kustumas mistahes “Mina”, siis tõuseb üksnes ühene piiritu avaruse olek – see on nirvana…

Esmalt näib, et need on kaks nägemust – sansara ja nirvana, on kaks erinevat asja…

Kuid siiski… yogi, kes praktiseerib nägemuslikkust, on äratamas oma teadvust…, ta näeb sansara ja nirvana ühesust…

“Ühese maitse” viies aspekt tähendab sansara ja nirvana ühesust…

Seda peetakse “sansara ja nirvana – suureks võrdluseks”…

Yogid hakkavad mõistma, et teadmatust polnud juba päris alguses…

Esmalt ta oli Absoluudiks

Kõige alguses polnud karmalisi olukordi ja tinglikusi…, olid üksnes suure avaruse mängud…

Kõige alguses polnud ei elu, ega surmasid…

Olid üksnes suure avaruse mängude muutused, mis ei muutunud ei paremaks, ega halvemaks… –

ei läbi sünni, ega läbi surma… – ei ähmastumise, ega virgumise aegade…

Kuna kõiges on võrdsuslikkus, siis seoses sellega ükski neist polnud ei parem teisest, ega halvem, ega vajanud mingeid pingutusi, ega saavutusi…

Selle mõistmine pole kättesaadav ei madalama tasemega Yogadele…, ega keskse tasemega…

Selline mõistmine on kättesaadav üksnes suurimate ja väljapaistvate tasemetega Yogadele…

Seetõttu…, kui kuulete taolisi õpetusi… – siis tuleks teha kohe kohandamist oma võimetele…, ning võtta neid õpetusi kui põhimõtte vaateid, aga mitte käitumise normideks…

Vastasel juhul… kui võtate neid kui miskit valmis teostust, ning püüate järgida neid käitumises… – siis võite veenduda, et teie puhul need ei tööta…

Nii sigineb teisse pettumus…

Oma seisundi ja pühakute sõnumite suurte manitsuste vahel on suur lõhe…

Sellist nägemust tarvis võtta vastu  ja talletada oma südamesse, kui kallihinnalist vara…, ning harjuda sellega aegamööda…

Samas mõeldes… – “ehkki ma päriselt veel ei mõistnud seda, kuid see on siiski teatud nägemus – miski erilise väärtusega… Kuigi minu seisund erineb tema omast, kui maa ja taevas, ma hakkan aegmööda sellega harjuma, et kunagi kord teha seda oma isiklikuks saavutuseks… Ta ehk on juba päriselt olemas…, kuid pole veel minu poolt ära tunnetav…”

Swami Vishnudevananda Giri

“Surematuse Yoga… Advaita praktika”

  • Suur tee pole raske,

tuleks vältida vaid eelistusi.

  • Kui pole meeldivust, ega ebameeldivust,

kõik muutub selgeks ja tõenäoseks.

  • Tasub teha vaid väheima eristuse –

kohe taevad eralduvad maast…

  • Kui tahad mõista tõde,

ära toetu arvamustele.

  • Ülistades ühte ja alandades teist,

on teadvuse tuhmistamine.

  • Kui asjade süvamõistmine pole selge,

teadvuse olemuslik rahu on asjatult muretsemas.

  • Teekond on täiuslik kui suur avarus,

mis on hõlvamas kõike, milles pole midagi liigset.

  • Otsustades võtta vastu, või eirata,

jätad end ilma asjade tõelise loomuse nägemisest.

  • Ära ela asjade välises pimeduses,

ega seesmises tühjuses.

  • Ole muretus ühesuses asjadega,

ning miraažid kaovad iseenesest.

  • Püüda saavutada mittetegevust loobudes tegevustest,

tähendab sukeldumist tegevusse.

  • Laskudes ühte äärmustest,

jääb mõistmatta ühesus.

  • Kes ei ela ühel nõul Teekonnaga,

see on hõivatud tegevusega ja tegevusetusega,

kinnitamisega ja eitamisega.

  • Eitada asjade reaalsust,

tähendab reaalsuse mitte märkamist.

  • Kinnitades asjade tühisust,

tähendab reaalsuse mitte märkamist.

  • Jälgides muutusi tühjas ilmas,

reaalseks nimetada neid saab üksnes teadmatusest.

  • Ära otsi tõde…,

lõpeta haaramast arvamustest…

  • Ehkki kahestumise lätteks on ühesus,

kuid ära kiindu ühesusse.

  • Kui mõistus on kinnistunud Teekonnale,

miski pole võimeline teda segama.

  • Kui silmad ei maga,

unenäod kaovad iseenesest.

  • Kui mõistus ei jaga,

asjade pimedusele naaseb nende ainus olemus.

  • Õppida mõistma ühese olemuse saladust,

tähendab vabanemist kammitsaist.

  • Märgata asjade võrdsust,

tähendab leida oma olemust, mis ei allu ajale.

  • On üks asi, või asjade mets –

astu nende seas, sulandu eristamatta.

  • Elada nii,

järelikult pole muret ebatäiuslikuse pärast.

  • Usalduda sellele,

järelikult pole duaalsuse teed.

  • Duaalsuse puudumine on ühene,

usaldudes sellele südamest.

  • Sõnad!
  • Teekonnast pole võimalik rääkida,

kuna temal pole ei eilset, ei tänast, ega pole homset.

Kommentaar

“Usalduse avaldamise sõnad”, mis olid kirja pantud kolmanda patriarhi Zen Sengcani poolt (s. 606), kujutavad endast esimest selget ja täpset Zen-Buddismi doktriini…

“Süda” – on otsene sõna “sin” tähendus, mis peab silmas inimese keskmet, laadi, olemust…

Selle sõna teine mõistmiste tähendus on seotud usu mõistega: “sin” tähendab inimesele kahtlematta tema vahetut-tõenäost olemuse keskmet…, tema fenomenaalset reaalsust, mis on ära tuntav sõnas Mina…

Usaldus südamele (sin-sin) – on see, mida üks järgmistest zen patriarhidest, Linji (Jap. Rinzai s. 866) nimetas “usuks endasse” (Tzu-hsin)…,on ainus, mis võimaldab inimesel olla üle võõrast autorideedist ja välistest tinglikustest…, ning saab tugineda iseenda väele, ega otsi valgustumist väljastpool end…, väljastpool oma teadvust…

 Termin “sin” tavaliselt tõlgitakse euroopa keeltesse kui – “mõistus”, “teadvus”, “hing”, “vaim”, “mõistus”, “süda”…

Zen Buddismi keskseks hetkeks on “sin – süda” samastamine ja sidumine inimese “sin – loomusega”…

“Sin” – on asjade loomulikud omadused…, seesmuselt omased üleüldise loomuliku protsessi käigus ilmutumise vormidele – asjade käigule, mis on Teed (Dao).. .

Inimese loomus on ühene asjade loomusega…, seetõttu “Suur Teekond pole raske”… – tarvis vaid usaldada oma südant…, järgida oma loomust… – ning Linji sõnade kohaselt – “mitte püüelda mingi erilise poole”…

Inimesele, kes usub enda algse loomuse puhtusesse…, ja täienisti toetub ja usaldub sellele…, ega püüa sundida sellele peale võõrast ja kõrvalist…, lisada sellele mingeid “täiendusi”… – siis temale tuleb kõik kergusega ja loomulikult…, sama kergelt, kui langeb vesi alla ja pilved sõuavad taevas…

Kuid peamine raskus seisneb just tema lihtsuses ja kerguses, tema “ebaloomulikus loomulikuses”…

Inimene, püüdes olla loomulik, sattub paradoksaalsesse olekusse, millest on raske välja tulla…

Juba püüus olla loomulik on midagi kunstlikku…, midagi väljamõeldut…, midagi sügavalt võõrast tõelise inimloomuse jaoks…

Püüdes vabaneda püüdlusest “mitte püüelda”, läheb veelgi enam segi…

Inimene püüab ahastavalt pääseda “kahemõttelisest” (paradoksaalsest) olukorrast… – kuid kõik jõupingutused osutuvad asjatuks, ning toovad üksnes piinu…, ja seda seni, kuni äkki avastab, et võte ise püstitatud ülesande lahendamiseks oli vääritu…, kuna see oli seatud tegelikkuse ilmingute dualiseerimisele…

Ja kui loobuda sellest meetodist… – siis probleem kaob ise…

“Valgustumine” viib kuude, või aastakümnete pikkused piinarikkad otsingud lõpule, võtab maha kõik probleemid…, kõik vastuseisud…, ning inimene jõuab ääretu lihtsa ja selge järelduseni – et püüdluse ja mittepüüdluse…, tegevuse ja mittetegevuse…, jah ja ei vahel pole tegelikult olemas mingit vasturääkivust…

Read Full Post »

Mis on “kodu” inimestele,

kes püüdlevad naaseda sinna tagasi…?

Mis on “kodu” inimestele, kes püüdlevad naaseda sinna tagasi?

Paljud inimesed arvavad, et lahkuda “koju”, on naaseda Jumala juurde…

Kuid sa ei saa naaseda Jumala juurde, kuna sa pole kunagi sealt lahkunud…

Sinu vaimsus on sellest teadlik…

Ehkki sa ei tea seda teadlikul tasandil…, kuid su vaimsus teab…

Kui vaimsus on teadlik, et mul pole tarvis naaseda Jumala juurde, kuna pole kunagi Tema juurest lahkunud…, millega on siis minu vaimsus tegelemas…?

Mis on siis maise elu eesmärk vaimsuse nägemuse kohaselt…?

Lühidalt siis sellest – vaimsus püüab veel kord kogeda seda, millest on teadlik…

Vaimsus on teadlik, et sa pole kunagi Jumalast lahkunud…, ja püüab seda tunnetada kogedes seda…

Elu on – protsess, mille vahendusel vaimsus muudab teadmised kogemuseks…

Kui teada saadud ja läbi elatud muutuvad tunnetatud reaalsuseks…, siis võib pidada protsessi lõpetatuks…

Kodu – on koht, mida võib pidada Lõpetatuseks…

See on Lõpetatud Teadvustus selle kohta, kes sa oled tegelikult…, läbi Lõpetatud Teadasaamise…, läbi Lõpetatud Vastuvõtu ja Lõpetatud selle Tunnetuse…

See on sinu Eraldumise Lõpetatus sinu ja sinu jumalikkuse vahel…

See pole ühinemine, kuna pole kunagi kaotanud ühesust… – kuid saan võtta seda kui taasühinemist, kuna olen ühesusest unustanud…

Õige…, kuid ühinemise hetkel sul meenub, kes oled tegelikult…, ning tunnetad seda oma kogemusega…

Seega…, seda saaks üksnes metaforiliselt nimetada “naasemiseks Jumala juurde”…

Tegelikult ma naasen üksnes fakti teadvsutusele, et pole kunagi, ega kusagile lahkunud…, Mina ja Jumal  – oleme üks…

Õige…, naasemine selle juurde on kahtepidine protsess…

Teadvustumine toimub läbi teadmise ja kogemise, mis sünnitavad tunnetuse…

Teadvustamine – on selle tunnetamine, mida oled teada saanud ja kogedes läbi elanud…

Üks asi on teada midagi…, kuid sootuks teine – elada seda läbi kogedes…

Kuid tunnetada – on kolmandaks…

Üksnes tunnetus viib lõpliku teadvustumiseni…

Teadmine annab ainult osalist teadvustust…

Kogemus annab vaid osalist teadvustust…

Sa võid teada oma jumalikkusest…, kuid alles siis, kui tunnetad oma Mina jumalikuna, alles siis sinu teadvus võib saada Lõpetatuks…, ja üksnes läbi sellise tunnetuse läbielamise…

Sa võid teada mistahes oma jumalikkuse aspektist…, kasvõi sellest, et oled mõistev… – kuid oma kogemise läbi mõistad oma Mina mõistvaks…, sinu teadvus saab Lõpetatuks alles kogedes seda tunnetust…

Sa võid teada oma heasoovlikusest, kuivaid ise koged end heasoovlikuna…, alles siis sinu teadvus saab Lõpetatuks, kogedes seda tunnetust…

Sa võid teada oma võimest armastada…., kuivaid ise koged end armastavana…, üksnes siis sinu teadvus saab Lõpetatuks, kogedes seda tunnetust…

Olen korduvalt mõelnud, et “ma ei tunne end täna ära”- alles nüüd sai mulle mõistetavaks, milles on asi…

Kui sa “ei tunne end ära”, siis see pole üksnes seetõttu, et ei tea, kes oled…, vaid seetõttu, et pole seda veel elus kogenud…

Et ilmneks tunnetus, on tarvis teadmistele lisada kogemust…

Tunnetus – on vaimsuse keel…

Oma Mina teadvustamine on saavutatav juhul, kui tunnetad täienisti, kes sa oled tegelikult…

Teadvustamine – on kahtepidine protsess…, ja see on saavutatav kahel teel korraga…

Vaimsus saavutab Lõpetatut Teadmist vaimse ilma teekonnal…, aga Lõpetatud Kogemist – füüsilise ilma teekonnal…

Mõlemad teekonnad on tarvilikud… – just seetõttu on kaks ilma…

Liida need kokku – ja sulle on kättesaadav täiuslik keskkond, kus on võimalik Lõpetatud Tunnetus, mis on sünnitamas Absoluutset Teadvustust…

Neale Donald Walsch

Read Full Post »

Toroidaalne ilm.

SElena

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Meister…

Tervitan ka sind, vaimsus…, mul on rõõm kohtumise üle…

Millest tuleb meie tänane vestlus…?

Hierarhidest…

Kõik Hierarhid on oma olemuselt üks…

Kõik on allutatud spiraalile…, ja kõik on struktureeritud…

Iga ilmaloovuse olemus täidab oma kohta…, oma Olu lahtrit, mida teil on tavaks nimetada inkarneerinu rakuks… – ehk informatiivseteks pesadeks…

Kõik see näib struktureeritud kärgedena…

Mingi kärje pesa kasutusele võtmiseks pole tarvis võidelda, nagu on teil…

Tarvis olla üksnes vastav sellele pesale…

Kui teil on olemas selline unikaalne energiate kogu, millele ei vasta ükski kärje pesa…, siis kujuneb uus pesa, mis sobib just sellise olukorra jaoks…

Kuid selline pesa sobitub üldisesse struktuuri hierarhia taseme kohaselt…

See, kes on kõrgemal, on kõrgemal üksnes…, kas energeetika taseme kohaselt, või vibratsiooni poolest…

Seetõttu on alati näha – kes on kes…

Igal kärjepesal on oma unikaalsus ja temal on oma valguskood…, mis on iga olemuse valgusnime lähteks…

Kõik allpool olevad pesad on ülemiste pesade alluvuses…, ja seda mitte allutamise mõttes… – vaid vastavuse mõttes…, õppimise põhimõttel…

Kui pöördud mistahes ülalpool seisva pesa poole, siis see hakkab õpetama sind vastavuses sinu soovile… – selliselt on kõik seatud…

Igale olevusele on kättesaadavad need pesad, mis on temaga seotud…, ja mille osana on olnud kunagi ise…

Iga olemus on oma arengus liikumas mööda spiraali ülespoole…, või allapoole… – vastavuses tõusvatele, või laskuvatele voogudele…, liikudes nii mööda kärjepesi…

Pole võimalik lennata ühelt teisele… – üksnes järjestikune liikumine ühelt teisele…

Selle nimeks ongi – hierarhia…

Teie mõistes hierarhia on alluvus kõrgemale…

Tegelikult see on vaid süsteemi struktureering, kus igaüks asub omal kohal, mida on määranud tema areng ja tema valgusluse tase…

Korraldused, mis tulenevad ülaltpoolt, polegi korraldused, vaid juhendused tegevuseks…

Iga üks on võimeline eirama neid… – kuna on olemas voli vabadus…

Kuid, eirates neid, lasete endast mööda oluliste informatiivsete energiate voogusid, mis soodustaks arengut…

Seega… – pole võimalik väita, et kõik oleme allutumas kellegile…

Igal ühel on oma määratlus…, kuid on olemas õigus olla, või mitte olla struktuuris… – kas võtta valguse emanatsioone vastu, või mitte…

Tehes läbi teatud tegemised pesa ultuses, olemus liigub edasi – järgmisse pessa…

Selline valik on küll temapoolne…, kuid vältimatu…

Läbides ühte hierarhia pesa, temale muutuvad kättesaadavaks mitmed järgmised kõrvalolevad pesad…

Iga olemus valib voogu… – kas tõusvat, või laskuvat…

See pole kohustuslikult ainus püüdlus… – ta võib tõusta ja laskuda periooditi, olenevalt tema enda valikust…

Kuid valik on temal piiratud vaid lähemal seisvate pesade vahel…

Selline on iga olemuse tavaline arengu tee…

Kui olemus valib kehastumist tihkesse ilma, siis üks osa temast jääb pessa, aga teine osa laskub erinevate reaalsuste tihketesse ilmadesse, kus läbib oma õppetunnid…

Seda võiks võrrelda õppefilmidega…, õppeprogrammidega…

Igale pesa tasemele vastab teatud hulk õppeprogramme…

Ilmaloovuses on olemas juhuseid, milliste kohaselt olemus liiguks mitte traditsioonilisel arengu teel, vaid unikaalsel…

Selline oli Lutsifäri teekond…, ja see oli väljaspool hierarhiat…

Ta ise soovis seda…, ja seetõttu ta on kahe hierarhia vahel…

Ta pole ei laskuvas, ega tõusvas voos – ja selles on tema erisus…, ehk tema jaoks isegi puudus, kuna voos liikumine on kiirem ja tulemuslikum…

See oleks kui liikuda jalgsi, aga mitte sõiduvahendis…

Kuid selline oli tema valik…

Ka Jeesus Kristuse teekond on unikaalne… – tema suutis ületada korraga mitut taset… – lennata hierarhilise arengu pesadest üle, ning seada end sisse mitmeid tasemeid kõrgemale… – liikus tõusvas voos…

Kes on tõusvate ja laskuvate voogude lätteks…?

Kõik…

Tegelikult pole ei tõusvat, ega laskuvat voogu… – on olemas ühene voog…

Kui vaatame toori… – siis liikumine keskelt ääre poole on laskuvaks vooluseks,

Ääremaalt keskele on tõusvaks vooluseks…

Kõik see on tegelikult üks ja sama voolamine, mis on juhitav Absoluudi poolt…, kõige Lätte poolt…

Me kõik oleksime kui pärlid sellele voole, ning oleme liikumas sellise kee ulatuses…

Kuid selline kee on põimumas imeliselt, ning seetõttu pole ei meie, ega võõraid keesid… – vaid on olemas iga olemuse kaunis arengu muster, ühises põimingus teiste olemuste arenguga…

Miks keskelt väljapoole voogu nimetatakse laskuvaks, aga väljastpoolt keskele – tõusvaks…?

Tõusvaks või laskuvaks… – mille suhtes…?

Toori keskme suhtes… Meie ilm on – toor… – energeetiline ringel…

Mis on toori keskmeks

Ilmaloovuse energeetiline telg…

Pane tähele… oleme lükitud kui pärlid-toorid voogudele…

Kõik oleme pärlis-tooris, mis on samuti lükitud mingile seondavale niidile…. – ja nii lõpmatult…

Kuid sellest räägivad sulle paremini teised…, minu eesmärk on aidata teil mõista oma kohta üldises hierarhias…

 

Milleks meil tarvis seda mõista…?

Et paremini mõista oma teekondi ja oma määranguid…

Aga need, kes liikumas mööda laskuvat voogu…, kas need on need, keda nimetatakse Pimeduseks…?

Jah…, kui on see püsiv liikumine…

Neid, kes on kindlalt liikumas mööda tõusvat voogu – nimetatakse Valguseks…

Ja neid, kes on liikumas mööda laskuvat voogu, nimetatakse Pimeduseks…

Vastavuses sellele on olemas nii Pimeduse, kui ka Valguse hierarhiaid…

Olete sõdimas oma vahel…?

See pole sõdimine…, vaid pigem – võistlus…

Võistlus milles…?

Loomises…, teada saamises…, liikumises…, ühises kulgemises…

Seega… – iga hierarhia on võistlemas oma adeptide pärast…?

Seda ei saa nimetada võistluseks… – see näib nii üksnes teie ilma kohalt…

See on ühine mäng…, nagu malemäng, kus ühed mängivat valgete ja teised mustade nuppudega…

Eesmärk on mõlemil üks – hõivata vastase väli…

 

Milleks…?

Et õppida mõistmist…

Valguse hierarhia on levitamas valgust ja soodustamas liikumist mööda tõusvat voogu…

Pimeduse hierarhia on levitamas pimedust, ning soodustab liikumist mööda laskuvat voogu…

Ma ei mõista selle mõtet…

Kui omandad teisi vastuvõtu lahtreid, siis sulle muutub kättesaadavaks nende vastuvõtu tase, nende informatiivne tase… – saad enam teada…, avardud enam…, võtad enam vastu energiat…, koondad endasse ilmasid ja tasemeid… – sa kasvad…

Seega… – vastase välja hõivamine on – avardumine…

Mingi võistluse iva on selles olemas…

Seda võiks teisiti ütelda… – toor on loomas kahte poolust ja kahte liikumise suunda…

Need kaks energia liikumist püüavad vastastikku imbuda teine teisesse…, püüavad tasakaalustuda…

Toor ise püüab püsida kahe energia tasakaalu arvel…

Kas tahad ütelda, et kui Valgus hõivab Pimeduse ruumi, siis Pimedus kaob…, kas seejärel kaob ka toor?

Jah…, kaob, kui eraldi olev energeetiline moodustis, ning valgub ja avaneb teises tooris, mis on tasemelt kõrgemal…

Sellest on juba räägitud…

Aga…, kui Pimedus neelab Valguse ja Valguse hierarhia kaob…, kas sünnib sama…?

Mitte sama…, vaid analoogne…

On oluline, kas kõrgemal olevasse toori valgub tõusva, või laskuva voo energia…

Kuid senine võistlus on toimumas vahelduva eduga…, ometi meie ilma toor on olemas jätkuvalt…

Ülestõusva voo võimendumisel toimuvad ühed protsessid…, aga laskuva voo võimendusel toimuvad teised protsessid… – ehk… toor pole kuigi stabiilne, kuna energiad pole tasakaalus…

 

Kui need tasakaalustuvad…, ja toor muutub stabiilseks… – mis juhtub siis…?

Sellest saabki õige üleminek uuele tasemele…

Kelle üleminek…?

Kas stabiilsuse puhul jäävad nii Valguse, kui ka Pimeduse hierarhiad…?

Jah…, kuna toetavad struktuurid on kui ühene voog…

Nende ülesandeks oligi – saada Üheseks Vooks……

Kui me valguks ühte kõrgemal olevasse voogu, siis rikuksime tema tasakaalu…

Seetõttu sulandumine peab toimuma tasakaalustatud voogude vahel…, ja oma olemuselt see on üks ja sama voog…

Kuid siis on raske mõista…, miks rivaalitsete…?

Pimeduse hierarhia ei tunnista tasakaalustamise ülesannet…

Kui nemad on liikumas ääremaale, siis voogude signaal jõuab neile moonutatuna…, kui kaja, mis on jõudmas kaugemalt, peegeldudes toori seintelt…

Nemad on puiklemas sellele vastu…

Kas Valguse hierarhia on toetamas seda…?

Te ju pidevalt kutsute võitlema Pimedusega…

See on neil juhtudel ja neis inimestes, keda on pimeduses enamuses…

Kus selles konstruktsioonis asuvad inimesed…?

Toori pesades, mis asuvad toori enda avaruses…

Enamus teie seast on enda teada liikumas kas tõusvas, või laskuvas voos…

Seega…, te kutsute üles hävitama Pimedust…?

Ei…, me tunnustame oluliseks liikumist mõlemas suunas…

Hävitada voogu pole võimalik… – ta vaid on…

Kes mõtles kõike seda välja…?

Esmalooja, kes on loonud selle ilma…

Meile on räägitud, et on tarvis naaseda ühesusse ja sulanduda Absoluudiga…

See ongi tasakaalustumise protsess ja valgumine teise toori…, nii haihtuvad teie toori-ilma piirid, ning kõik teie toorist valguvad kõrgemalolevasse toori…

Ma ei suuda mõista seda…

Sa just rääkisid, et kahe jõu ja kahe voo tegevus on toetamas toori, tema piire… – aga nüüd räägid, et need lahustuvad…

Jah…, kui toimub tasakaalustumine… – siis ilmneb “null” olek…, tühjuse olek…, lahustumise olek…, seisund, kus pole jõude – on nullolek…

See ongi hüpe kõrgemale…

 

Kas see ongi footonvöö…?

Kolm päeva pimedust…?

Kuid oled rääkinud, et oleme sellest juba läbi…

Ei…, see on kõigest “null” olek…

Footonvöö on kõigest ettevalmistus…, aja kontroll…, seisundi kontroll…, valmiduse taseme kontroll…

Hetk, kus kontrollitakse teie aja tasakaalustuse hetke…

 

Miks see toimub kord 26 tuhande aasta jooksul…?

Selline on meie ilma omadus…, see on tema mahu suurus…, tema mõõtmed…

Meie toori mõõtmed ja vägi…

Aga spiraalne liikumine…?

See ongi vood…

Voog on liikumas mööda spiraali… – mööda tõusvat ja laskuvat…

Aga aeg…?

Aeg eksisteerib toori piires…, see on voo liikumise kiirus keskmest keskmeni…, ja see on erinev… – mõnel kiirem, mõnel aeglasem… – kogu toori avaruse sektorites erinev…

 

Teised tsivilisatsioonid, kellest oleme kuulnud…, kas ka nemad on meie tooris…?

Jah…, muidugi… – muidu te ei saaks nendega suhelda…

Kuid ma olen ju kuidagi suhtlemas Absoluudiga…

Absoluut on kõikjal…

Ta on olemas voos…, ta on voog…

Kui oled suhtlemas Absoluudiga, siis oled suhtlemas Vooga…

Järelikult on võimalik suhelda Laskuva Vooga…, ehk – Anti-absoluudiga…?

Sellist mõistet pole olemas…

Absoluut on ühene energia läte…, mis on liikumas erinevail viisidel…

Pole ei Absoluuti, ega Anti-absoluuti… – on üksnes Ühene Voog, mis on liikumas arvamatul viisil…

Ta on igas oma liikumise punktis sama…, nii tõusvas, kui laskuvas voos…?

Jah…, ta on ühene ja ühendamas meid kõiki…

Erinevus meil on üksnes liikumise suunas…

Eemaldumisel toori keskmest voo signaal moonutub…, kuid keskmele lähenedes voo signaal muutub tugevamaks ja puhtamaks…

Kuid siiski, nagu võid mõista, lähenedes toori keskmele liikumise vabadus väheneb…

Oled kui voo kütkeis, mis on kandmas sind edasi…

Ometi, eemaldudes toori keskmest – vabadust on enam…

Sellest võiks järeldada, et Valguse Hierarhia peaks olema jäigem, kui Pimeduse Hierarhia… – kuid kõik on vastupidi…

Ei ole…

Iga voog on kulgemas keskme, kui ka ääreama läheduses erinevalt…, vastavuses eemaldumuse tasemele…

Mõlemad vood on liikumas ühel traektooril, kuid erinevates suundades…

Kui võtta seda kui ühest liikumist, siis nende liikumise suunda pole võimelik eristada…

Peamine on selles, et eemaldudes keskmest, toimub eemaldumine Absoluudist…, kuid selle tõesus seisneb siiski armastuses…

Seetõttu allumine toori keskmele, või voo keskmele – pole allumine…, vaid midagi enamat – see on lahustumine armastusse…, lahustumine voosse…

Vastavuses sellele olemused, mis on püüdlemas eemalduda keskmest, tunnustavad tsentrifugaalseid jõude, ning neile näib, et nende vabadus on piiratud…, ning seetõttu oma püüdluses võimendavad vastupanu…

Kuid siiski, varem või hiljem, oma liikumises naasevad voo keskmesse…, Absoluudile puhtal kujul…

Valguse hierarhia paikneb voo keskme läheduses…, seetõttu on lähedam Absoluudile…, ning oma olemuslikult kogu meie eksisteering on läbistatud tema armastusega…

See pole allumine, vaid sulandumine…, see on rõõm liitumisest tema armastusega…

Neile olevustele, kes oma liikumises on eraldumas Absoluudist ja toori keskmest, näib, et neid rõhutakse, et neid allutatakse, et neid on painamas karma…

Nii see paistab ka olema…

Tuleb välja, et karma – on karistus eemaldumise pärast Absoluudilt…, toori keskmelt…

Ära võta seda kui karistust…

Kui olete liikumas voole risti vastu…, ja voog pühib su minema… – kas pead seda karistuseks…?

See on tulemus…

Selliselt on kord seatud meie ilm…

Mis on sellisel juhul vibratsioonide tasemed… – kolmas…, neljas…, viies…, ja nii edasi…

Lähenemise tasemed toorile ja Absoluudile…

Seega… – keskmes on 13 tase, mille vahendusel on võimalik üle hüpata järgmisse toori…

Sa mõistsid õieti…

See vestlus meenutab vestlust Lutsifäriga…

Jah…, ta on meiega…, ja tema ütleb ette, kuidas sulle paremini selgitada…

Teiega…, kas teete koostööd…?

Muidugi…, meil on ühised ülesanded…

Inimkonna areng on meie ühine ülesanne…

Ühiseks ülesandeks on – Valguse ja Pimeduse tasakaalustamine ja kogu ilma viimine uuele tasemele…

Kuid sa ütelsid, et Lutsifär on voogude vahel…, või siis… nii ühes, kui teises voos…

Jah…, see oli kui… uhkeks läinud, ning tahtis olla Jumalaga võrdne…

Ta püüab tunnetada end, kui Absoluut… – kuid väge selleks jääb temal väheseks…

Sellisel juhul voog justkui kannaks teda kord ühele, kord teisele poole…

Nii see on…, kuid ta püüab stabiliseeruda…

Kuna ta kavatseb loobuda oma kavatsusest, siis ta on ooteseisundis, kuni kõik tasakaalustub…, alles seejärel ta saab tasakaalustuda kõigiga…

Ta on suhtlemas nii oma valguse poole Valguse Hierarhiaga…, kui ka oma pimeduse poole Pimeduse Hierarhidega…

 

Räägitakse, et nii see oli kavandatud… – ta üksnes täidab seda kavandatust…

Me ise valime endile kavandusi…

Kuid antud kavandus on unikaalne…

Olla kahe ilma vahel…, kahe voo vahel… – see pole igale ühele jõu kohane…

Minul jääb arusaamatuks… – kuidas sina suhtud Lutsifärisse…?

Kui rääkida inimkeeli…, siis – austusega…

Kuid mulle tema tee pole südame lähedane…

Kui on tarvis tasakaalustada Valgust ja Pimedust…, siis ilmselt peaks Valguse ja Pimeduse hulka ilmas olema võrdselt…

Kui inimene on valguses, siis ta peaks tegema midagi musta…?

Ei…, see pole nii…

Tasakaalustamine ei tähenda võrdset hulka…

See on kvaliteedi hüpe…, see on millegi uue kujunemine… – kas supervoo…, superseisundi…, supertoori…, supersüsteemi…

Seetõttu igaüks teie seast peaks enda seesmuses võtma omaks seda poolt, mida ta on eiramas…

Üksnes selliselt on tasakaalustumine võimalik…

Seda vaid kuni eirate ja liigute laskuval vool…, ehk voole puikleval viisil…

Voog on ühene ja ei eira miskit…, kõik on üksnes osad ühesest Absoluudi armastuse voost…

Järelikult… – Valguse hierarhia on valmis vastu võtma Pimeduse Hierarhia pimedust…?

Muidugi…

See on üks meie ülesannetest…

Tuua kõik Absoluudi armastusele lähemale…, ehk võtta vastu kõike endas oleva…

Absoluudi armastus ei jagune valguseks ja pimeduseks… – temale on kõik võrdsed…

Ehk teisi sõnu… – Voog on ühene kõigile…, ja ta ei jaga meid pimeduseks ja valguseks…

Absoluut armastab kõiki ühtmoodi…, ehk – suunab energiaid kõigile ühel määral…

Ja Pimeduse Hierarhia on valmis vastu võtma Valguse Hierarhia valgust…?

Mitte küll sellisel määral…

Kuid neis on olemas Hierarhiad, kes on mõistmas üldist ülesannet…

Jutt käib siin inimkonnast… – just temas on viimne verstapost…

Olete seismas Valguse ja Pimeduse piiril…, ja olete kahtlemas poolte vahel…

Teised tsivilisatsioonid on valinud voos arengu teed…

Kuid teie olete lahkteel…

Just seetõttu teie ümber areneb selline võitlus…, ja seda seni… kuni pole teinud otsuse, kui tsivilisatsioon tervikuna…

 Vaadates kõike, meil tarvis võtta omaks Valguse poole, kuna meid kutsutakse enamuselt valguse suunas…

Me tegutseme siiski avalikult…, kuid Pimeduse Hierarhid teevad tööd looritatumalt…

Kuid siiski… – miks pole kanaldusi pimeduse hierarhiast…, miks ei kutsuta meid avalikult pimeduse poole…,? mõlemad vood on võrdväärsed…

Jah…, sul on õigus…

Parim valik, mida saab inimkond teha, et tasakaalustada kogu süsteemi…, see on – on valida Valguse poolt…

Kuid otsus on teie teha…

Looja andis teile kõigile vaba valiku…, seega – valik on teie…

Meile räägitakse, et Valguse ja Pimeduse võitlus on üksnes illusioon…, ja kogu ilmaloovuses eksisteerib üksnes rõõm ja armastus…

Kui on see nii…, siis milline voog see on…?

Armastus on – Absoluudi Ühene Voog, mis läbib meie ilma…, millele on lükitud pärli kombel meie ilm…

Reaalne on üksnes voog…, kõik ülejäänu on illusioon… – voo sfääriline peegeldus… – vormide ilma konturite sfääriline sulgumine…

Voog oma liikumisega teeb kui sfäärilise silmuse…

Sfäärilisuse avardumine ongi illusiooniks,  millist olete loomas teie kõik koos…, loovate olevuste poolt… – kes oma olemuselt on voo osakesed…

Rõõm – on voo omadus…, ehk tema maitse…, tema lõhn…, tema iseloom…

Seetõttu – armastajad on täis rõõmu…, seetõttu… rõõmu täis – armastab…

Seetõttu – eemaldudes oma illusioonides armastuse ja rõõmu voost, hakkad tunnetama armastuse ja rõõmu puudust… – ja see läheb üle – kannatuseks…

Lähenedes voole – voolad Rõõmu sisse…, voolad Armastuse sisse…

Mida lähemal oled voole…, seda puhtam vastuvõtt…, seda vähem on sinus isikulikkust…

Voog on hoogne…, ta pühib teelt kõik vastuvõtu takistused…, ehk õigemini – lahustab…, kuna minema pühkimine on siiski vabavoli rikkumine…

Kas lahustamine pole vabavoli rikkumine,,,?

Ei…,  valikuid rikkuda saab üksnes seal, kus need on olemas…

Lahustamine ongi sulandumine…, ja see on seal, kus puudub valiku mõiste…

See on just “nullpunkt”, mis ootamas meid toori keskmes… – see on tõeline voog… – ja see on tema tõelisem omadus…

See on kõikehaarava absoluutse armastuse punkt, mis on mistahes vormide lahustumine…, ja mis on kõige suurimaks rõõmuks…, kõige tõelisemaks rõõmuks…, sulandumise ja ühinemise rõõmuks…

See pole sõnades kirjeldatav…

Olles Valguse Hierarhias, oleme osaliselt kõik puutunud kokku selle punktiga…

Kuid täielikult temani jõuda me pole suutelised seni, kuni pole tasakaalustunud kogu ilm…

Kui kord tasakaalustub… – siis teid kõiki on ootamas õndsus, mille poole on teid kutsutud…

Kas see on nirvaana…?

See on nirvaanast kõrgemal…

See on Absoluudi Tõde…, see on Armastus kõige puhtamal kujul – see on Jumala Puhas Energia…

Tänan Meister…

 

Austusega kõigi otsijate poole

SElena

Read Full Post »

Olla inimene

LüLuMa

Ärkasin  9 augusti ööl…, vajutasin ärataja nuppu ja laes süttisid numbrid 2:22…

Kõik on OK – mõtlesin endamisi…, ja samas meenus Krayon oma numbriliste soovitustega…

Muigasin endamisi ja …

“Tervitan sind, mu päike…, valgus-vaimsus…”

Avasin silmad…, püüdsin silmata kedagi enda läheduses…

Minu seesmuses kõlas hele naer…

“Oled südames…, kiika südamesse! – hääl minu seesmuses jätkas naermist…

Mulle hetkega meenus, et vahetult enne uinumist, peale öist mediteerimist, ma palusin oma Kõrgemat Mina teha mulle selgeks, mida tähendab mulle isiklikult portaal 8-8-8…?

Tavaliselt, esitades sellist küsimust, sain vastuse une aegu, või hommikul ärgates, nagu oli viimasel ajal…, kogu vastus tekstina ette loetav…

Kuid nüüd… – nii elavalt – Kõrgema Mina…?

– Sa räägid minu sõnadega – ütlesin temale.

– Hoopis sina räägid minu sõnadega – taas ta naeris mulle vastu.

Mina olen naerulembene…, kuid tema – vägagi nakatuslik…

– Üldiselt… – vaata ja kuula mind kui ennast… – me oleme sinuga üks – Ühene…

Sa küsisid…, – ma tulingi, et vastata sinu küsimustele…

Tema lõbusus muutus teistsuguseks…

Isegi välimus, algselt armas ja helendav…, muutus tähenduslikuks ja tõsiseks… – kogu oma olemusega näidates eesseisva jutuajamise tõsidust…

Ka mina kogusin end kokku…

– Portaal 8-8-8 on sinu jaoks – sinu Uue Sünni akt…

– Kuidas see…?

Kui vaimsused valmistuvad sünniks maistes tingimustes, siis kõik on täis jõudu ja energiat tuua oma maisesse ellu kaasa kõik oma kõigi kehastuste teadmised…, ja ka neid uusi programme, milliseid kavatsetakse uues kehastuses ellu rakendada, kuna näivad jõukohastena ja kaunitena kehastumiseks…, omas teostumises sedavõrd ettearvatavad ja reaalsed..

Just seetõttu vaimsused on pea tormamas uude kehastusse, kui “lahingusse”…, ning neile on osaliselt teada rajad-teed, milliseid peavad läbima uues kehastuses…

Ühe sõnaga – nemad on kangelaslikud vaimsused… – neile meri põlvini… – kuid sündides maal, kogu nende programm saab kui kustutatud mälust täienisti…, ega teadvustu kehastunud vaimsuses…

Alateadvuses see programm on alles kõigil sündinutel…, ning kõigi ülesandeks on meenutada seda… ja realiseerida kõike oma maises elus…

Kuid sinu eluline kogemus näitab, kuidas oled kombanud oma programmi katse-eksituse teel…, mõneti jämedalt, mõneti pehmelt…, nuttes ja karjudes… – peaasi, et kätte saada selle…

Sinu otsingutele on kulunud sinu 25 aastat, kus jõuetusest oled lasknud käed rippu… – kuid taas oled virgunud…, ja sammud on muutunud kindlamaks…

Oled oma teel saanud “nüpeldust”…, ning peatselt mõistsid, et sind on eksiteele viinud sinu jäigad määratlused endale ja oma teekonna suhtes…

Seal, kus ilmnesid probleemid, sa mõistsid, et need on üksnes sulle vajalikud…, ning su nende mõistmine hakkas ümber kasvama enese teadvustamiseks neist…, ja läbi enda…

Sa lakkasid kaeblemast elu üle…, õppisid tundma elu sellisena, millise küljega ta avanes sinule…

Tunnustades end, sa hakkasid paremini mõistma teisi… – sa enam ei kiirustanud… – õppisid vaid elama…

Isegi ülestõus, koos oma keha rakkudega, osutus sinu jaoks enam mitte nii oluliseks…, kuna sind on haaranud idee olla ise Jumal-Inimene…

Nõustades oma kliente, kes tulevad sinu juurde aurapilte tegema, sa räägid neile, et nad meenutaks end Jumal-Inimestena, kuna inimestena nad võtavad end kogu elu… – igaüks, vastavuses oma avatusele…

Sa jagad neile oma teadmisi ja töövõtteid…, annad palju oma elulisi kogemusi, andes mõista, et luua end tuleb igal ühel ise…

Kuid kõigile kinnitad  – Ma olen teile abiks…

– Mind on kogu elu peetud tõsiseks isiksuseks…, kuid kui hakkasin mõistma end, siis huumor ja naer said minu liikuma panevaks stiimuliks…

Ja nüüd… taas teised tundmused… – olnud tundmused polegi enam nii hubased mulle…

Pole enam ammu tunnetanud sellist materjali tõsidust…

Äkki meenus koondumispunkt…

Vastuseks kuulsin naeru:

– Sa eile ujusid jõest üle…, minu õnnitlused sulle… – meil oli lõbus koos sinuga…

Ma tunnetasin kavalust selles lauses…

– Kuidas küll sa püüdsid näha neid, kes olid sinust paremal poolel…, sa tunnetasid nende juuresolekut, kuid ei suutnud kedagi märgata…

Kõiki, keda nimetad armsateks, olid selles ujumises koos sinuga…

Kuigi sa ei kiirustanud…, kuid meie saime täiest hingest võistelda omavahel… – seda tänu sinule…

Naerdes kogu hingest mõnda aega, ta tegi pausi…

– Nagu sul meeldib öelda – see oli eelmäng… – kuid edasi tuleb peamine…

Taas paus…

– Jah…, saada Jumal-Inimeseks… – selline on teie ülesanne Maa peal…

Kuid selles ülesandes on veelgi olulisem… – saades Jumal-Inimeseks – tuleb taas kehastuda Maa peal…, kuid juba uues omaduses – olla INIMENE…, jätkates maist reinkarnatsiooni inimesena, kes on meenutanud end Jumalana…, ja on saanud selleks… – tuua need omadused endasse, ning läbi enda jagada kõigile ja kõikjale…

Võtta vastu end Uuena – see on võtta kõike ja kõiki Jumala tasemelt…, ning võtta vastutus endale oma elu eest inimesena…, luua seda koos Endaga/Jumalaga…

Võtta vastu – on… liita/võtta vastu end, oma Mina/Jumalat…

Selline Mina pole enam Ego, kes on muundunud mina/sinu/Jumalaks…

Mina on – Taevad…

Tuua Taevad maisesse ellu…

Võtta vastu… – liita Taevad endaga– see on sinu jaoks peamine…

8-8-8 – on sinu Uue Sünni algus, kogu armastusest ja täies andumuses…, kogu vastutuses ja huumoris, mis on end sinusse sissekirjutanud…, läbista end sellega, et isegi kõik sinu kõrvalolevad tahaks teha huumorit…, olla lõbus ja õnnelik…

See on vaimne sündimine… – kõik ülejäänu —

kõik ülejäänu – liitub…, seda ütlesime korraga koos, kuna selliselt me tavaliselt räägime…

Ta on sellest teadlik paremini kui keegi teine…

Akna taga oli koitmas… – jutuajamine kestis ligi paar tundi

… kuid pöörates küljele… uinusin taas…

Muidugi mõista – mul ei jäänud kõik sõna-sõnalt meelde – siin on vaid osa kõigest…

Minule avanes uus programm – OLLA INIMENE avatud mälestusega endast/Jumalast…, ja seda selles kehastuses…

Iga hetke kaunidus… sõnad… tegevused… – ju seal, Teises, pole need enam seda, mis on siin, Maa peal – Inimese JAOKS…

Seega – OLLA INIMENE täie programmi kohaselt… – kõigi 100 peale…, siin ja praegu…

Tänan teid, mu kallid

LüLuMa

Read Full Post »

Geneetiline mälu

Olmat

Geneetiline mälu… – see on mälu esmasündinust…, sellest tõelisest Mina, mis on meie eksisteerimise tõeks…

Inimene on tõusmas täieliku avanemise olekusse, kus temale on naasemas sügavaim mälestus iseenesest…

Lugege seda…, siin on elav sõna…

Ärge käivitage analüüsi…, ta hävitab enda sügavuste ärkavaid meendusi…

Üksnes südamest ja täienisti avatud vastuvõtt on võimeline liikvele panema unustuse sügavused…, oma esmaseid energiaid, mis on voolamas lausutud sõnas, ning võimaldab puutuda kokku Iseendaga…, sellega, kes tegelikult oled… – aegade algusest…

Armastusega teile…

Vastsündinud väli, milles sündisid kujundid… – mis see on…?

Mingil hetkel hakkasin midagi nägema…

Esmalt olid ähmased moodustised, milliseid oli raske teadvustada…

Endamisi nimetasin neid kujunditeks…

Esmalt nägin kujundeid, mis olid määratlematud…, ebakindlad laigud lõpmatu välja ulatuses…

Avarus… – alles nüüd hakkasin teadvustama, et see on olemas… – ja seda tänu neile kujunditele…

Hakkasin jälgima neid… kord ühte…, kord teist…

Hakkasin tundma, et minu tähelepanu neile on mõjutamas neid…

Mida teadlikumalt ja hoolikamalt oli minu pilk suunatud neile, seda tihkemaks muutusid nende kujundid…

Mind hakkas see huvitama…

Ma ei suutnud mõista selle olemust, kuna ma seni justkui magasin…, ja minus polnud huvi, kuna minu unes ei toimunud kunagi midagi, ega sündinud midagi…

Ma nagu olin…, ja samas mind ka polnud…

Huvi aina kasvas…, ja see äratas minus midagi tundmatut…, midagi salapärast…, siirast soovi… – justkui sünniks mingi janu, mida ma polnud seni suuteline eristama…, ometi see elas minus, tuhmistatult…, uinutatuna…

Mida enam ärkasin oma unenäos, seda selgemalt teadvustasin, et minul on olemas võimalus tegutseda…

Minu soov sügavamalt mõista, mis on toimumas ja mida kõik see tähendab… – hakkas lõõmama aina suurema leegina…

Minu soov justkui avas mind… – äratas…

Ähmased laigud… – mida nendega teha…?

Olen kui laps, kes ei tea veel, milleks on see imelik mänguasi…

Ühel hetkel mu pilk libises juhuslikult ühele kujundile…, seal ilmnes nõrk joon…, vaevalt märgatav…

Minule see oli avastuseks…

Ma mõistsin, et minu kasvav huvitatus koondab minu pilgu energiat…, ja see on võimeline looma…

Minus lahvatas kirjeldamatu ja ohjeldamatu rõõm, et olin lausa valmis hüppama, kui hullumeelne…

Ma tundsin, kuidas minu seisundi seesmuses hakkasid kiiresti kokku tõmbuma energiad ja koonduma minu kavatsusse…

Ma tõmbasin veel ühe joone…, ja veel ühe…

Veel ja veel…

Need muutusid aina selgemaks…, aina küllastunumaks…

Hakkasin neid jooni kokku viima…, mõneti – lausa ebamäärastes järjestustes…

Ma muutusin justkui aina raevukamaks… – minu kirglikkus võimendus…

Minu soov aina kasvas… – ma tahtsin luua veel ja veel…

Joonistasin ringe…, rombe…, ruute…, ja palju muid abrakadabrasid…

Ma naersin… – naersin…

Ma mõistsin, et suudan joonistada mitte üksnes jooni…, suudan maalida kui kunstnik, erinevate pintslitega…

Luua ja ilmutada erinevaid värve…

Minu maalitud ilm hakkas muutuma aina värvilisemaks…

Mu kogemus kasvas…

Ma tajusin, et minus on enam võimalusi, kui üksnes luua primitiivseid liitumisi…

Muutusin aina leidlikumaks…

Saatsin endast välja energia laineid…, värvisin neid erinevatesse värvidesse, ning saatsin lõpmatusse…, keerasin spiraali…, ning laotasin hajusaks valguseks…

Kuid samas…, koondasin kõike seda eredaks punktiks… – üksnes vaid ühe sooviga…

See punkt hakkas kiirgama välja eredat valgust… – ja see meeldis mulle meeletult…

Selliseid punkte ma lõin korraga suurema hulga…

Laskusin mööda neid energiaid nende lõpmatutesse avarustesse…, põimusin vastutulevate voogudega, millisteks olin ise…, paiskusin laiali, ning koondusin taas uuteks kooslusteks…

Läksin neis imedes aina enam hoogu…

Ma teadvustasin, et olen suuteline looma mida tahes… – kõike, mida vaid soovin…

Kuivaid teaksite, milline õnn see oli…

Ma olin sedavõrd innustunud oma avastustest…

Oma leidlikuses olin saavutanud sellist edu, et tekkis soov luua tervet ilma…

Ma teadvustasin, et valdan kujutelmatud väge…, ja tänu sellele minu loovustel pole piire…

Luua ilma…, imelist ja kaunist…

Minu energia voog käivitus… – selle vägi aina kasvas…

Ma mõistsin… – minu loovusel oleks jätkuvust…, kuid selleks tarvis elementide õiget koostööd…, on tarvis selget ettekujutust – kuidas miski peab tegutsema, ning looma nende koostöö põhimõtteid…, ja hoidma neid pidevas teadvustuses…

Juba kõige algelistematest elementidest ma tegin neile lisaloomisi…

Lõin struktuure ja lõin nendevahelisi energeetilisi seoseid…

Avardades ajapikku minu loodud ilma piire, tegin neid üha ilmutatumaks ja ruumilistemaks…

Lõpuks mul oli selge ettekujutus, mida ma tahan…, ja kuidas see võiks välja näha…

Ma nägin, et luues, oman väljenduste realiseerimiseks võimalust…

Mul on olemas võimalus ilmutada ideid…, mis hakkaksid ilmutuma minu teadvuses üks teise järel…

Kust need tulid minusse…?

Ma polnud suuteline vastama sellele…, kuid need ilmnesid ja püüdsid kehastuda… – justkui keegi oleks paigutanud neid minusse lugematul hulgal…

Need ärkasid…, avardusid… – nõudsid väljapääsu…

Lubasin neil ilmutuda…, neil, mis kätkesid minus olevaid ideid…

Need kätkesid endas lõpmatuid vormide erinevusi…

Sain vajalikke lahendusi…

Sain vajalikke seaduste siduvaid ahelaid…

Sain süsteemseid täiendusi, mis võimaldasid kinnistada lõplikkust…

Lõin terviklikkust loovustele…, ning liitsin neid omavahel…

Minu kaunis ilm puhkes õitsele…

See meeldis mulle üha enam…, ning ma tundsin… – ma armastan seda…

Armastan selle täiuslikkuse kaunidust…, joonte harmooniat…, energiate imelist graatsiat…, sfääride sujuvat hingust…

Isegi… kui midagi ei õnnestunud ja mul tuli see lammutada, siis mulle meeldis vaadata kuidas minu looming laguneb…

Meeldis, kui väikesele lapsele, kes lammutab enda poolt ehitatud mängumaja kuubikutest…

Vaatan nüüd kõike seda, mida olen loonud…

Aega pole olemas…, kuid kui palju aega on möödunud sellest ajast, kui alustasin oma esimese Ilma loomisega…

Kui palju ilmasid on juba minu avaruses…

Ükski ilm pole ühegi teise ilma sarnane… – kõik neis elab ja hingab…

Kõik mängib minu poolt loodud seaduste järgi…

Minu armastus kasvas iga loodud ilmaruumiga, kuna iga ilmaruumiga sai väljendatud üha enam…

Iga ilmaruumis toimuva üleelamisega teravnes minu elu tunnetus…

Seda kõike polnud minu une aegu…, siis, kui olin kusagil sügaval enda sügavustes…

Kuid nüüdseks kõik see on olemas…, ja minus on genereerumas hulgim uusi ideid…

Minus on kannatamatult mässlemas ääretu energia…

Ta on pääsemas minust eredama valgusena, kui aegadel, kui olin loomas seda…, ja kõik see täitub eluga…, täitub minuga…

Armastusega teile…

Read Full Post »

Evolutsiooni jaoks pole halbu kogemusi

Monique Mathieu

Sellesse ilma…, sellesse ilmaruumi on pääsenud  olevused, mis ei kuulu sellesse ilma…

Sissepääsu võimaluse neile avasid Maa ja teised planeedid…

Need soovimatud olevused, kes hoidsid tagasi inimkonna arengut, ei saa eksisteerida teiste ilmade kolmandas mõõtmes…

Inimene, milline ta ka poleks… pole iseenesest halb…, ta on vaid manipuleeritav kas ühtede, või teiste jõudude poolt…

Kas arvate, et tänavused valitsused on nendest vabad…?

Ka nendega manipuleeritakse…

Kas teate…, teie valitsustega manipuleerijaid samuti juhitakse…?

Kui on olemas manipuleerimine, siis vabadus puudub… – teadvus on kellegi mõjutuse all…

Olevused, kes esmapilgul teevad kahju teie evolutsioonile (ehk juhivad teie ilma…, kusjuures külalt halvasti), omavad samuti suurt seesmist armastuse potentsiaali…, kuid püüdluses valitseda, see on tugevalt looritatud…

Kes sisendab neile püüdlust valitseda…?

Kes kutsub neis esile ohjeldamatut janu raha järgi (teadke, et raha on viis omandada võimu)…?

Peamist kasumit lõikavad inimesele ebameeldivad ja kahjulikud olevused…

Mis kasu nemad saavad…?

Nemad kasutavad võimalust “toita end” kõigi inimeste kannatuste energiatest…, toituvad sõdade ja suurte katastroofide kannatuste, kurbuste ja hädade jäikadest energiatest…

Kuidas on võimalik teha lõppu kõigele sellele…?

Esiteks – on tarvis teadvustada seda fakti…

Teiseks – lõpetada energeetiliste vampiiride toitmist, kelleks nemad ka on…, ja kes on jätkuvalt toitumas inimkannatustest…

Käesoleval ajal nemad on nuumamas end üha enam…

Kui teete kindla otsuse neid enam mitte nuumata…, siis nad lakkavad olemast…

Vähemalt lakkavad eksisteerimast selles ilmas ja selles ilmaruumis… – lahkuvad teistesse ilmadesse…, ilmadesse, kus leidub neile vastavat energiat…

Mistahes inimesest lähtuvad emotsioonid on energiad, mis võivad olla positiivsed, tujutõstvad…, kui ka negatiivsed, mis viivad teid hirmudesse ja sunnivad raskelt kannatama…

Inimeselt on pidevalt lähtumas energiaid, mis toidavad  muid energeetilisi plaane…

Seega… püüdke võimalikult selgemalt teadvustada, et mida enam olete depressioonis, ärritunud ja kurbuslikus seisundis (olgu see moraalne, või füüsiline), seda enam toidate siin ilmas soovimatuid olevusi…

Kui olete teosatamas üleminekut, siis sellised olevused pole võimelised minema uude ilma teiega kaasa…, uude mõõtmesse, kuna see on neile täienisti suletud…

Siin maises ilmas elavad inimesed võivad ühel hetkel leida end teises mõõtmes ja teises teadvuses… – siis sügavalt hämmastab neid see, et kuidas varem nemad poolnud suutelised olema sellistena…

Nad tunnetavad end õnnetutena, ning kõikvõimalikel viisidel, mis selleks ajaks on neile kättesaadav, püüavad oma käitumisega kompenseerida tekitatud hädasid, kõiki lammutusi ja kogu negatiivsust, millist olid põhjustanud oma käitumisega…

Vastupidiselt…, neil tuleks kõike taas läbi teha…, ja oma eelmise kehastuse kohaselt…,  eelmiste mõõtmete aegade piireis…

Elades selles ilmas, olete unustanud, kes tegelikult olete…, olete unustanud kõik oma eelmiste elude kogemused…, kuid lahkudes füüsilisest ilmast, meenutate taas kõik seda…

Te meenutate  kõike teie poolt läbielatut…, kõike, mida tuli üle elada kas paremini, või halvemeni…

Ainsaks hindajaks sellele olete te ise…

Keegi ei hakka arvusatma teid, kuna kellegil pole õigust seda teha…

Teie Hing vaid ütleb teile: Oled teinud sellise sammu, teadvustamatta kaasnevaid kannatusi, sinu poolt tekitatavaid…

Nüüd pead seda heastama kogu oma armastusega, millist oled suuteline jagama ümberolevale ilmale (olenematta sellest, millises ilmas osutud olema)…

Selles ilmas on olemas veel palju “tumedat” teadvust…, ehk valgustamatta teadvust… – on palju peale sunnitut tahet, võimu…, ja seda – raha väel…

See ei kesta enam kaua…

Sellise teadvuse poolt sajandite jooksul peale surutud süsteemid varisevad kokku, kuna energias, mida on integreerimas Maa ja inimesed, pole enam kohta sellistele olevustele…, pole enam kohta ohjamatule võimule… – inimeste südamed saavad täidetud vennaliku armastusega…

Mida enam lähenete üldisele ülemineku ajale, viiendasse mõõtmesse – seda enam hakkate tunnetama ja läbi elama uusi olu seisundeid…

Need, kes olid tegemas vägivalla akte…, valitses ja hävitas… – peavad teadvustama oma tegevusi…, ning olge kindlad, kui kõik see jõaub nende teadvuseni…, nad tunnetavad endid palju õnnetumana, kui arvate…

Enam iialgi…, ei üheski ilmas tule enam selliseid kanantusi, milliseid tuli inimestel üle elada selles ilmas…

Miks selle ilma juhid, Suuered Hierarhid, lasid juhtuda sellel, et ilmas, kus elab seitse miljardit inimest, kolm miljardit on kannatamas nälga ja sügavat disharmooniat…?

Kuidas sai selline asi lubatud..?

Te ehk ütleksite: Jah…, see pole normaalne, ega pole loogiline lubada sellisel hulgal vaimsustel tulla sellesse ilma, et elada läbi selliseid raskusi ja tsükli lõpuaja kannatusi…

Me siiski ütleme järgmist… – kõigil vaimsustel, kes tulid kehastusse lõpuaja tsüklis, sellesse erakorralisse ajalõiku, mida on inimkond läbi elamas, oli osutatud eelistus – nemad said ebatavalist kingitust…

Läbi kannatuste on sündimas teadvuse taseme tõstmine…, samuti ka kõigi energia tasemete tõstmine, milliseid vaimsus ja inimteadvus, koos inimkehaga, on integreerimas ja integreerivad edaspidi…

Oli antud tohutu stiimul vaimsuse ja selle teadvuse evolutsioneerumiseks…

Võimalus kehastuda sellesse ilma on tegelikult tohutu kingitus kõigile vaimsustele, kes on inkarneerunud Maa peal sellel ajastu perioodil…

Sellesse ilma vaimsused on tulnud mitte üksnes kolmemõõtmelistest ilmadest…, vaid ka teistest ilmaruumi ilmadest…, kõrgema vibratsiooni tasemetega ilmadest…

Nende hulgas on ka selliseid, kes on viinud lõpuni oma teekonda mateerialikus ilmas… – nemad tulid teistele vaimsustele appi, et need saaksid ületada käesoleva tsükli uskumatuid raskusi…

Kõik on üksnes kogemine, mis aitab kasvada…

Evolutsiooni jaoks halbu kogemisi pole… – kõik, mida läbi elate, viib teid teie enda isiklikul evolutsioneerumise teekonnal üha enam edasi…

Pidage meeles… – mistahes samm…, milline ta ka poleks, loob põhjuse ja tagajärje seaduse, mis läheb käiku…, kui mitte selles kehas, siis järgimses ikka…

Elu on igavene, mis pole piiratud pluss-miinus seitsemkümne aastaga…, või enamana…

Mis on selle füüsilise keha väikese ilmakese sada aastat, igavese kõrval…?

Täienisti mitte midagi…

Sellegi poolest… – mõneti te omistade oma elule liiast suurt tähendust…

Teadagi… te peate armastama oma elu…, teil tarvis austada teda, ning pidama meeles, et olete igavesed…

Teil on igavik, et saaksite õppida…, ja teil on olemas armastus, mille abil areneda…, teil on olemas igavik, et avastada ja kasvada ilamruumilikus armastuses…

NB: Teksti võib jagada tingimusel:

  • Seda ei tükeldata
  • Tekstis ei tehta minegeid muudatusi
  • Kasutate viidet meie saidile: http://ducielalaterre.org
  • Mainite teksti vahendajat – Monique Mathieu

Read Full Post »

Older Posts »