Feeds:
Posts
Comments

Archive for May, 2015

O inimene…, tõuse kõrgemale

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Sa nimetad end Absoluudiks…, mis asi see on…?

Sina ise nimetad mind Absoluudiks…

Kui te pole teadlik, mis on teie ees, siis olete otsimas sobivat tõlgendust…

Ma olen absoluutne teadvus…

See, mis on kätkemas endas kõike, mida oled võimeline teada saama…, või püüad teada saada…

See olen mina, kes on suhtlemas sinuga…, sinu enda soovil…

Mida tähendab „absoluutne“…?

See tähendab seda, mis on kätkemas endas kõike……, kõiki võimalikke potentsiaale ja variatsioone…

Sa oled siis kõige läte…?

Kõige läte, mille poole võiksid püüelda…, kuid mitte kogu Ilmaloovuse läte…

Sa oled üksnes kõrgema tasemega Looja…?

Minus on olemas kõik…, isegi erinevate tasemete Loojad…

Kõik, milleni võite jõuda, ilmutub läbi Minu…

Kõik, mis ilmutub – olen Mina…

Ka praegu, suheldes sinuga, Ma ilmutun läbi loojate teadvuse, mis on ilmutunud Minus…

Mulle räägitakse, et Absoluudiga pole võimalik suhelda… – ta on liiast suursugune…

Kuidas sina saad rääkida minuga…?

Iga kutse peab saama vastatud… – selline on seadus…

Üksnes seetõttu, et kuuled sina… – ja kuuldakse sind…

Kas seadusi sead sina…?

Jah…, kuid vaid neis piirides, mis on Minule lubatud…

Kas keegi on võimeline seadma piire Absoluudile…?

Absoluutne olen üksnes teile…

Ma olen kõige läte, mis on teie seesmuses ja teie ümber…, ning kõigele, mida olete suuteline kätte saama…

Kuid samas olen Suurema Absoluudi Teadvuse osa, kes on kätkemas endas Mind ja kõiki teid Minus…

Et saaksid suhelda Temaga, peaksid tõusma Minu tasemeni… – naasema sinna, kust oled ilmutunud…

Pea kinni… – oleme rääkinud tühjusest…, tühjusest, mis pole veel ilmutunud…

Kui Sa oled ilmutunud kõrgemast tühjusest…, kuidas Sina ise saad olla tühjus…?

Sa oled ju ilmutunud…

Vasturääkivusi siin pole…

Tühjusel on olemas teadvus… – magav teadvus…, mis ongi tühjus…

Tühjus, ehk magav teadvus, on kvantiliselt olemas kõiges…

Pole lineaarsust – ilmutumiste ahelat…

On olemas üksnes kvantiline ilmutumine… – kõige kõiges…

Ka sinus on olemas tühjus… – magav teadvus…

Sa oled alaliselt ilmutamas seda endas ja enda ümbruskonnas…

Ka selles sa oled enda taseme looja…

Kõik on taoline…

Minus on olemas ilmutatud tühjus, mis on suhtlemas praegu sinuga…

Ka minus on ilmutamatta tühjus Absoluutselt Teadvuselt, mille osaks Ma olen… ja ka sina…, kes on Minus magamas

Minu Absoluudi magav teadvus ilmutub minus…, kuid minu magav teadvus on ilmutumas sinus…

Kuid selles pole lineaarsust… – kõik on toimumas ühehetkeliselt

Milleks sul tarvis ilmutuda, kui sinus on kõik olemas…?

Kui oled täiuslik, milleks sulle areng…?

Kas selleks, et saada veelgi täiuslikumaks…?

Ka mina saan impulsse…

Kas see pole sinu valik…?

Kas sa üksnes allud…?

Taas tuleb välja ilmutatud hierarhia…

Impulss pole hiearhia…, impulss on see, mida nimetate armastuseks…

Armastus on kõikjal…, ja just armastus annab tõuke kõige ilmnemisele…

Kellelt tuleneb selline impulss…?

Ta on läbistamas kõike… – see on Teadvuse omadus…

Ta pole tulenemas millestki…

Ta on olemas kõiges…

Ta on tulenemas kõige seesmusest… – nii Minu, kui ka sinu seesmusest…

Impulss on äratamas magavat teadvust ja ilmutamas seda…

Nagu hommikused päikese kiired on äratamas sind…, nii armastuse impulss on äratamas kõiki…, loomisele ja ilmutumisele on andmas jätkuvust…

Kõik kõiges…

Ka sinus on kõik…, kõik väljumised ilmaruumi punktidesse – ilmutatusse ja ilmutamatudesse…

Ka minus on kõik…, kõik ilmutatud ja ilmutamatta ilmaloovuse punktid…

Kvantlikkus…

Kas oled suuteline seda saavutama…?

Ma püüan…

Mida tähendab impulss ise…?

Meile armastus on külgetõmbe jõud…

Külgetõmmet ilma tõukumiseta pole olemas… – see ongi impulss loomiseks… – see on loomise energia… – see on säde, mis süütab tuld…

Armastus on elu…

Kas oled suuteline vastama küsimusele; mis on elu…?

See on kõik…

Nii ka armastus on elu…, ja on kõik

Miks tõuseb võrse…?

Ta saab armastuse impulssi…, impulssi, mis käivitab loomise…

Kõik on taoline…, ja kõik on kõiges…

Ka mina saan armastuse impulssi, millele pole võimalik vastu seista…, mida pole võimalik mitte vastu võtta…

Nagu võrse taimel läheb kasvama…, nii ka Mina ilmutun oma loovustes, läbi oma loojate…

Teie ilma loojad – on võrsed, mis on ilmnenud Minus, armastuse ja elu impulssi mõjul, mis on läbimas kõike…

Kui nii…, siis Valgus ja Pimedus on sinu võrsed…?

Kust ilmnes selline eraldumine…?

Kui vaatad aknast välja, siis näed ühte vaadet…

Kui vaatad teisest aknast, siis on teine vaade…

Valgus ja Pimedus – on Minu ilmnemise erinevad tasemed, mida on mõjutanud Loomise Impulss…

Kujutle Mind jalutamas maa all, taimelt taimele, koos maaaluste vetega…

Ilmutun päikese poole sookailu, või lõhnava roosi näol…

See kõik on Minu ilmutumine kõige ühese potentsiaali läbi…

 

Kuid räägitakse, et Pimeduses pole armastust…

Kui kõik on loomise impulssi ja armastuse impulssi ilmutumine…, kuidas siis ilmutus pimedus…?

Armastus on kõiges… – armastus on loomise impulss…, impulssita poleks ilmnenud midagi… – ei Valgust, ega Pimedust…

Kuid teie ilma ilmutumised on polaarsed…

Ka Pimeduses on olemas armastuse impulss…, kuid loomise vastupidises aspektis… kui armastuse puudumine… – kui armastuse eitamine…

Vaade ühest aknast ei kirjelda kogu ilmaloovust… – see on kõigest loomise üks aspekt…

Kui sa hakkad ringi vahtima…, isegi siis sa piirad enda ringvaadet…

Kuid selleks, et seirata kogu avarust, sa peaksid tõusma kõige kohal…

Kui tõused lennukiga taevasse, siis näed hulga enam, kui seistes maa peal ja keerutades pead…

Seega… minnes läbi Valguse, või läbi pimeduse, te piirate end…, oma loovust…

Tõuske kõrgemale…, ja siis näete, kui kaunis on kõik…

Miks Valgus on võitlemas Pimedusega…, ja vastupidi…?

Väljumine täiuslikkusest loob ebatäiuslikkust…

Osa eraldamine loob osalisust… – kuid see pole enam täiuslik…

Ta on püüdlemas täiuslikuse poole…, selle poole, et kõik potentsiaalid temas oleksid avatud…

Kuid ta pole võimeline avama kõiki potentsiaale, kuna on üksnes osa…

Ta on püüdlemas teiste osade poole, et saaks täiendada enda ebatäiuslikkust…, kuid pole suuteline ühenduma teiste osadega, kuna neis pole taolisust…

Valgus pole Pimeduse taoline…, ja Pimedus pole Valguse taoline…

Valgus on püüdlemas Pimeduse poole, ning põrkub tema vastu, kui erisusele…, kui sellele, mis on valguses puudu… – sellega lükkab Pimeduse eemale…

Ka pimedus püüdleb Valguse poole…, kuid, kohtudes Valgusega, põrkub vastu selle, mis on Pimeduses puudu…, ning lükkab Valgusest eemale…

Need on kõigest osad… – Minu erinevad polaarsused…

Selleks, et tõusta olukorrast kõrgemale, on tarvis mõlemal poolel ühineda… – kuid just seda nemad pole võimelised tegema…

Oo, inimene…, see kõik on sinus olemas…

Sinus on olemas nii Valgus, kui ka Pimedus…

Sinus on unikaalne Loovuslus…

Loovuslus on võimeline ühendama endas Valguse ja Pimeduse, et olla taas Täiuslik

Just nimelt sina, oo Inimene…, oled võimeline tõusma kõrgusesse…, ja näha põhjalikult kogu Loomise kaunidust…

Kuid milleks nii veidralt… – esmalt eraldada valgus pimedusest…, ning seejärel püüda neid ühendada…?

Impulss annab tõuke edasi liikumiseks…

Liikumine võib olla kaootiline…, või suunaline…

Eraldumine Valguseks ja Pimeduseks – on suunitletud liikumine, kus ilmutumine annab suuna…

Polaarsus võimaldab määrata suuna…

Kui on olemas ülal ja all… – siis on võimalik luua suundi erinevates variatsioonides…, ja valida neid…

Loomine muutub juhitavaks…

Kas senine loomine oli juhitamatu…?

Oli impulsslik…, kaootiline ilmutuste liikumine…

Kui vee pritsmed…

Teie mõistes kaootilisusel on negatiivne tähendus…

Mida on veepritsmetes negatiivsust…?

Või tule sädemetes…?

Need pole üksnes korrapärased…

Just sellepoolest on ka kaunid…

Kuid nende arengut pole võimalik ette määrata…

Kui luua polaarsust, siis Loomise pritsmeid ja Loomise sädemeid saaks juhtida…, anda neile suundi…, ja valida neile suundi…

Kas see poleks kaunis pilt…?

Kui maalikunstnik teeb pilti, ta ei pritsi värve lõuendile… – ta laob neid korrapäraselt…

Valguse ja Pimeduse esile toomine – on püüd laduda Loomise värve…

Nende ühendamine – võimalus näha ilmaloovuse pilti…, püüd tõusta loomise värviliste laikude kohal kõrgemale…

Kui laskuda pildi värvi laikude tasemele, kus ühinevad kaks värvi… – seal võib näha kui sõda kahe värvi vahel…

Üksnes tõustes kõrgustesse, on võimalik haarata kogu Ilmaloovuse pilti…

Tõuse kõrgemale…, sa inimene…

Tähendab… – tõustes kõrgemale, ongi keskne tee…, ja see on olemas…?

Tõusta kõrgemale… – see tähendab – naased kõigesse…, näha endas kõike…, osata ühendada endas kõike…

Inimene…, sa oled – suur

Sinus on kõik olemas…

Kuni sa jagad end osadeks, ning ilmutad üksnes oma osa – seni sinust ei saa kõik, vaid osa kõigest…

Ilmuta endas kõiki potentsiaale… – siis sinust saab Looja…, Loojate unelmate kooslooja

Selles seisneb kogu mõte…

Ma esmalt eraldasin Loomise Värve, et saaks eristada üht teisest…

Tõin esile kõige…, ja kõige osi… – kõige varjundeid

Nii ilmutus suunatud liikumine…, ilmutusid vormid erinevates erisustes…

Nii saabus aeg täita igat vormi kõikide värvidega… – et iga ilmaloovuse pildi osa saaks luua oma pilte…

Kõik Ilmaloovuse pildi osad on omavahel seotud… ja see on kõigi potentsiaalide ühesus…

See ongi Absoluutne Teadvus…

Ilmuta teda endas, oo, inimene… – sa oled Absoluutse Teadvuse osa…

Sa pole ainus Ilmaloovuse värv, mis on astumas vastuollu teiste varjunditega…

Sa oled – KÕIK…, milles oled absoluutne…

Leia endas seda absoluutsust…, tunneta seda endas…, ava enda absoluutsuse… – sa oled suur

Kas oled võimeline seda tegema…?

Või sinu osad sinus hakkavad sõdima…?

Kas oled võimeline tõusma kõrgustesse…, ja muutuma kõigeks…?

Kas on olemas absoluutne Valgus ja absoluutne Pimedus…?

Ei…

Absoluut kätkeb endas kõike…, kõiki potentsiaale kõigest, mis on olemas…

Kui miski on olemas…, siis see on Absoluudi absoluutse teadvuse osa…

Loovusluse ilmnemise ja kokku keeramise perioode meil nimetatakse Jumala sisse ja välja hingamiseks…, kas need on Loovusluse impulsslikkuse üldine tulemus…, või see on sinu ilmutumiste hingus…?

Nii üks, kui teine…

Ilmpulssi mõjul ma alustan hingamise ja ilmutun…, avan ilmutumisi ja keeran neid kokku…

Saan loovusluse impulsse…, ja annan impulsse tagasi Loomisse

Anda impulss loovuselusse tagasi…?

Jah…, kõik kõiges…, lineaarsust ei ole…, loovusluse impulss tuleneb kõigest…

Ka minust samuti…

Ja mitte kui üksnes impulss, mis on tulenenud mulle kõrgemalt…, ja minu poolt suunatud minu enda osade ilmutamiseks…, – vaid ka vastupidi…

On kui impulss, mis on täidetud minu loovuslusega, ning tagastatud Absoluudi Teadvusele, mille osaks olen ise…

Ja kõik see on üheaegselt…, ja mitte üksnes selles mõttes, et ühtedes osades on Loovuse sisse hingamine ja teistes – välja hingamine…, vaid Impulss on „rändamas“ otses mõttes ühest ilmutusest teise…

Loovuse sisse ja välja hingamine toimub üheaegselt…, ühehetkeliselt

Sissehingamine kätkeb endas ka väljahingamist…, ja ka vastupidi…

Kõik see on üksnes Loovuse energia areng… – sama armastuse impulss, millega on läbistatud kogu Ilmaloovus…

See on Loovusluse pritsmed, mis on täitmas…, ja on naasemas täitununa…

See on kui kaja, mis kaikub mitmekordselt…, ning naaseb Allika juurde võimendunud helina…

Kõik on kõiges… – mõista seda…, oo, Inimene…

Palun räägi meile loost ülestõusnud inglitest ja Ingel Lutsifäri langemisest…

Mis asi see oli…?

Lutsifär kuulus esmalt ju Valgusele…, aga läks üle Pimedusele…

Ta püüdis ühendada endas Valgust ja Pimedust…

Valgus juba oli temas, kuid ta püüdis mõsta ka pimedust…

Ja see ei õnnestunud temal…?

Mitte päriselt…

Just seetõttu olidki loodud sina, oo, inimene…

Lutsifär oli vaid osa…

Ta mõistis Valguse ja Pimeduse ühinemise vajadust, seetõttu laskus pimedusse, et liita enda seesmuses mõlemat…

Kuid temal ei õnnestunud neid liita…, kuna mõlemad osad jätkasid temas osadena olemist…

Temas algselt polnud olemas kõike, nagus sinus, oo, inimene… – üksnes osa…

Kõik – pole osade summa…

Kõik – on potentsiaalide kvantlik ühesus…

Kui liita kaks valgust, siis ei sünni täit värvide hulgalisust…, vaid jääb üksnes kahe värvi kattuvus…

Ei Lutsifär, ega valguse inglid, pole võimelised liitma kõiki värve enda seesmuses…

Kõik on endas…

Need kõik on kõigest minu osad, suursugused…, vaid osad…

Lutsifär laskus pimedusse, et liita Valgusega endas…, ning see oli just see, mida nimetate inglite mässuks ja langemiseks

Selleks, et temas oleks Valgus ja Pimedus üheaegselt, ta kasvatas pidevalt pimedust juurde…

Valgus oli temas algeline…, ja see polnud võimeline kusagile kaduma… seda oli temas täies mahus, nagu kõigis teistes Valguse inglites…

Kuid mõlema poole tasakaalustamiseks ta pidevalt kasvatas pimedust…

Kuna ei valguses, ega pimeduses puudub sarnasus ja taolisus, siis need sõdivad temas… – tõukuvad teine teisest…

Valgus eirab pimedust…, ja pimedus eirab valgust…

Temast sai pantvang sellisele olukorrale…, – ta enam ei teadnud, mida edasi teha…

Just seetõttu ta suhtleb teiega, kes on valmis suhtlema…, et mõista… kuidas toimida edasi…

Järelikult…, ta ei suuda liita Valgust ja Pimedust endas kunagi, et hakata astuma keskteed…?

Ta on võimeline seda tegema läbi teie…

Olles teie seesmuses, oo, inimene, temal õnnestub tasakaalustada neid üksnes läbi teie…

Selline on tema võimalus astuda keskteed, mille poole ta on püüdlemas…

Kas siis võitluse mõte Valguse ja Pimeduse vahel on inimese pärast…?

Lutsifär püüab tasakaalustada Valgust ja Pimedust endas läbi inimese…?

Ta on kasvatamas Pimedust endas läbi inimese…?

Kuid Valguse jõud temas on sellele vastu…?

Ka Pimeduse jõud on sellele vastu…

Ta on kui valge vares mõlemale poolele…

Ei Valgus, ega Pimedus suuda iialgi jõuda kokkuleppele…, jäävad alati tõukuma teine teisest… nagu tõukuvad vastandenergiad…

Kuid lepitada neid saad üksnes sina, oo, inimene…

Milleks Lutsifäril tarvis lepitada Valgust ja Pimedust…?

Milles on tema lõplik eesmärk…?

Sa võid seda küsida temalt endalt…

Tema eesmärk – unikaalne loomine…

Selline loomine on jõukohane Loojale, Absoluudile…, mis on jõukohane ka sinule, oo, inimene…

Just selles mõõtes räägitakse, et ta läks ülbeks ja hakkas pidama end Jumala vääriliseks…

Ta püüdles saada Jumala taoliseks, kuna luua on võimeline absoluutne teadvus, mis kätkemas endas kõike…

Selline teadvus on olemas ka sinus, oo, inimene…, kuid see pole veel täiel määral esile tulnud…, ei Valguse hierarhias…, ega Pimeduse hierarhias…

Järelikult… – ei Valguse hierarhia…, ega Pimeduse hierarhia pole suutelised looma…?

Meil arvatakse, et looma pole võimeline üksnes Pimeduse hierarhia…

Looma pole võimeline üksnes see, kelles puudub absoluudi teadvus, mis kätkeb kõiki loomisimpulsse…, kätkeb Valgust ja Pimedust…

Iga hierarhia on üksnes minu osad…

Valguse hierarhia püüdleb ühineda minuga, ning kutsub kaasa kogu inimkonda selleks…

Kuid teis juba on olemas kõik…

Teil pole tarvis minuga ühineda selliselt, nagu kujutab seda Valguse hierarhia…, või kuidas püüab teha seda tema…

Ma olen teie seesmuses…, ja teie olete mina… – oleme ühesed… – teie olete loojad…, te olete minuga alati…, nüüd ja praegu…, ajastust ajastusse…

Te olete mina…, ja mina olen teie… – oleme ühesed…

Mis puutub Pimeduse hierarhiasse, siis ta püüab eralduda minust…, ning kutsub ka teid eralduma minust…

Kuid see pole võimalik…

Kuidas on võimalik eralduda minust, kuna olete mina…, mina olen teie nüüd ja praegu…, ajastust ajastusse…

Kuidas liita endis Valgust ja Pimedust…?

Teil pole tarvis neid liita…, teil pole tarvis neid lahutada…, teis on kõik tervitatav…

Te olete kõik…, ja olete Jumala taolised…

Te olete need, millest unistas Lutsifär… – saada kõigeks…, saada Jumala taoliseks…

Selles olete mistahes inglist kõrgemal, kuna teis on olemas kõik…

Kuid te pole suutelised olema kõik…, olete sulgemas oma teadvust…

Teie hirmud takistavad teil avada kõiki oma potentsiaale…

Ja sa polnud sekkunud sellesse…?

Kuid nüüd oled sekkunud…

Milles on sinu huvitatus ja eesmärk…?

Minu eesmärk ja huvitatus – võimalikult täiuslikum enese väljendamine kõiges…

Muud huvitatust mul pole…

Seega…, Valguse ja Pimeduse võitlus on üksnes minu ilmutumised…, ehk minu ebatäius…

See on osade ilmutumine…

Ja sina, oo, inimene, olid loodud just selle nimel, et liita need osad endas…, et olla kvantiline Jumal…

Kuid mitte Jumala osana…, vaid jumaliku osana…

Kuid Valgus ja Pimedus jätkavad võitlust sinu seesmuses…, ning mina, või sina, ilmutume ühiselt ebatäiuslikult…

Kui me suudaks peatada võitlust eneses, siis suudaksime tasakaalustada mitte üksnes polaarsuses, vaid lausa sündida kvantilise jumala osana… – jumaliku osana, mis kätkeks kõike…, looks kõike…, seisvana Valguse ja Pimeduse vägede kohal…

Seisvana kõrgemal…

Selles on sinu määratlus, oo, inimene…

Paljud õpetused on edastanud teile Valguse ja Pimeduse tasakaalustamise kunsti…

Vaid üksikud on kuulnud seda ja on saanud jumalateks…

Kuid enamus ei kuule…, kuna olete sedavõrd hõivatud ühe neist pooltega…, ning olete kaotanud oma Terviklikkuse…

Kuid te pole suutelised jumalaks saama, kuna olete hõivatud ühega pooltest…, ning lasknud kaotsi minna teisel pooltest…

Teine pool on kinni müüritud teie enda teadvuse poolt, piirangutega ja hirmudega…

Te ei julge avada seda endis…, ega esitada endale…, kui ka kogu ilmale…

Teie valge pool kardab ilmutada tumedat poolt…, aga tume pool on hirmul valge ees…

Selline võitlus on käimas teie seesmuses…

Kas on meeles, kui Lutsifär rääkis teile, et olete tema osad… – ja nii see on…

Tema, läbi teie, püüab saavutada Valguse ja Pimeduse liitmist…

Kuid ka vastupidi – Lutsifär on osa teist, kuna teis on olemas tervik…, te olete võimelised ühendama mõlemad osad…, mõlemad hierarhiad…

Teadvusta seda, oo, inimene… – teadvusta oma suurt missiooni…

Kui vaid teadvustad seda endale…, ja leiad seda endas – teist sünnivad kvantilised jumalad…, ning Loovuslus omandab uue tähenduse…, uue suuna…

Ja sinust, oo, inimene, saab Absoluutse Teadvuse täisväärtuslik osa…

Austusega kõigi astujate poole

SElena

Read Full Post »

Kvantlik armastus on elu

Lutsifär:

Armastus…

Mul oli alati olnud teine määratlus – jagada teadmisi, kuna minu kasutuses oli alati olnud variantlikuste ja sündmustike seoste paljusus, mida ma oleks saanud kinnitada oma teadmiste vahendusel…

See on ainus, millega olen tegelenud…

Mulle oli antud paljut… – enese ja oma uuenduste täiendamise juhtimise võim…, Teadvuse matriksseesmuses operatiivse mälu arendamise võime…, seda läbi teiste valgustamise, kes polnud veel pühendunud…, ning… teadmiste edastamine maa matriksile, elu õitsengu hüvanguks…

Need ülesanded olid antud Isa enda poolt, kui ta seisis minu ees, kui toetusenergia…, ning toitis mind mõtte energiaga, et ma saaks teostada oma ülesandeid matriksi läbi…

Ma mõistsin ja teadsin kõiki ülesandeid…, ning olin suuteline kandma kõike, mida kandsin – kandsin kõigi hüvanguks…

Kust tulenevad teadmiste kogumised…, millistest allikatest toimub nende levitamine…?

Allikaid on palju, kuid need on ühenduses ühe püüdlusega ja ülesandega – viia need inimesteni…

Millisel viisil see toimub – inimesele seda pole vaja teada… – on oluline teada, kuidas kasutada üht, või teist teadmist…

Kuid jõud pole teadmises…

Need inimolevused, kes on käesoleval ajal levitamas informatsiooni mateeria ühe või teise protsessi peensustest, pidurdavad inimolevuse ülestõusu protsessi, kes on üheolemuslik Isa loovuslus…

Jõud on armastuses…, kuid inimesed, kes ei mõista seda, viivad endid iseendilt eemale, võlts tõe sügavustesse…

Tõeks on üksnes armastus…

Mulle olid võimaldatud õigused jagada teadmisi, kuna inimene vajas neid selleks, et ellu jääda…

Inimesele oli aluspanevaks ülesandeks – elada matriksi järgi väärikalt…, elada väärikalt, et mateerias elamise aegu oleks vähem kannatusi…

Matriksi seesmuses on üks elu…, aga väljaspool – teine…

Käesoleval ajal ma ise olen väljaspool matriksit… – ja teen kontrolli üle kogu süsteemi…

Mis on seesmuses…, ja kes…?

Matriks ise oli loodud Kõrgematele Olemustele, aga mitte inimestele…

Inimene – on suht noor Loovus…, ning esmalt polnud temal Maaga midagi ühist – teda polnud veel olemas…

Kes oli siis mateerias…

Mateeriasse oli esmalt kätketud Jumalik Vaimsus…, ta säilitas ja juhtis ise end…, see Vaimsus oli loodud teiste kõrgema tasemega Vaimsuste poolt ja olid temast kõrgemal…

Selleks Vaimsuseks oli esmane teadvus – mina, Lutsifär…, mis andiski alguse kogu Loovusele päikese süsteemis…

Kuid ilm neil aegadel oli teine…, ta erines gravitatsiooni välja poolest…

Kui sa võrdleks neid kahte ilma…, siis esmane ilm polnud kohane tihkete vormide olemiseks… – üksnes vaimsetele…

Hiljem – vaimsustena…, kuna hakkasin oma valguse vormina jagunema erinevate tähendustega osadeks… – miinuseks ja plussiks…

See eraldumine andis hiljem aluse teiste eluvormide sünniks…, kuni tihkete vormideni, mis elutsevad nüüd Maa peal…

Miks mina olen väljunud matriksist… – kes on matriksis käesoleval ajal…?

Matriks oli nakatatud…, kuid tema pidi alles jääma, kuna eoonide aegu, läbi suhtluse Ilmaloovuse teiste planetaarsete vormidega, ta on toitnud paljusid ilmasid…

See andis matriksile mõistmist ja algset teadvust, nagu need olevused, kes olid enne inimvormi ilmnemist, kes mõistsid elu ennast ja tema struktuuri…

Inimesele see pole ei mõistetav, ega teadvustatav… – ja selles on probleem…

Kuid käesoleval ajal on toimumas matriksliku avaruse avanemine, ning energeetiline liitumine teiste Ilmaloovuse osadega…, seega… Portaalide vahendusel on avanemas Väekohad ja nende energeetilised avarused…

Inimese poolt olid rikutud paljud Kõrgema Looja enda kaanonid…, keda ei tunnustata väärilisena isegi käesoleval ajal…

Kuid meie Kõrgeim vägi on maapealse ilma ja sellel oleva elu looja…

Käesoleval ajal Matriksi avaruse seesmuses on Tema energiad…

Ka mina, Lutsifär, olen sündinud Temas ja Tema mateerias…

Mida on tarvis käesoleval ajal…?

Kõige olulisemaks on teadasaamine… – mitte teadmiste omandamine; nagu… füüsika, keemia, matematika…, ja muud teadused… – kuigi sellel kõigel oli ja on oma väärtus inimkonna arengus…

See, mida oleks tänavu tarvis viljeleda on – armastus

See on see, mille algse mõtte inimkond on kaotsi lasknud minna…

See on see, ilma milleta inimene pole võimeline elama ja ellu jääma…, kuna ta on Isa ja kõigi Tema vormide mõistuste isiksus…

 

Armastus… – armastus – just see peab olema esmajärguline käesolevaks hetkeks…

Sa tahad teadmisi… – kuid tea, et elu kõige olulisemaks teadmiseks ja mitte ellujäämise pärast, on – teadmised armastusest…, ülejäänu – on üksnes armastuse tulemid…

Suure armastuse energia on kõige aluseks – kõik ilmad ja nende koostööd säilitavad ainsat tõde – tõde enese leidmisest armastuses…

Teades seda, ning avades armastust eneste seesmuses, inimkond mõistab, milleks ta on loodud…, ja mille nimel…

Ilma armastuseta kõik on põrm ja kõdunev…

Inimkehad on kõdunevad… – ja nii see on…

Kuid inimene ilma teadmisteta, millele on rajatud Ilmaloovus, pole võimeline arenema ja elama väärikalt…, – ta ei mõistaks peamist – kõik on püsimas armastuse energial…, ja üksnes sellel…

Loovus iseenesest ei saa olla…, ei areneda, ega ellu jääma… – kuna Loovus ei teadvusta iseend…

Seetõttu väed, mis pole end loovuses teadvustanud, juhivad end teadmiste ulatuses…, ja vaid ellu jäämise nimel…

Ma kordan… kõige olulisem teadmine on – armastus.

Kui inimene ei teadvusta seda…, siis ta on määratud hukule…, temas puuduvad meie Loova Isa vajalikud armastuse energiaid… – on üksnes armastuseta eraldumine, mis on sünnitatud inimese isekuse poolt…

Kõik hädad tulenevad sellest, et inimene pole liikunud sinna, kuhu oleks tarvis…

Ta on jõudnud piiridesse, mis juhivad eemale Ühesusest…

Ta on sisenenud eraldatuse piiridesse…, ja see on viinud teda kannatusteni…

Kuid see, mis oli varem olulisem – teadmiste kandmine elu nimel, on lükatud tagumisele plaanile…

Nüüd olulisemaks on vaid üks – igas inimeses tarvis avada armastuse energia… – kõik ülejäänu kaasneb sellele…

Kogu Loovus…, ja Ilmaloovus ise, on juhitavad üksnes ühest – armastuse kvantlikkusest, mis on elu…, ülejäänu – on elust tulenev

Armastus on klastriks…

Armastus on liikumine…

Armastus on tõus ja lend… – kõige poole, mida läheb tarvis mistahes loomisel…

Mateeria teadmine – on teisejärguline…

Armastuse teadmine on – esmane…, ja eluliselt vajalik mistahes elu vormile, mis on teadvustamas end…

Ülejäänud eluvormid on juhitavad kõrgemate olemuste poolt, mis on kätkenud oma programme teadvustamatta eluvormidesse…, ja nende kontrolli all olevatele olevustele…

Inimene peaks mõistama, et kõik mateeria ilmas on roiskuv ja kõdunev

Mateeria on vaimsusele ajutiseks varjupaigaks…

Vaimsus teadvustub – tuleb mateeria reaalsuste ilma…, ning siseneb sellese mitte omal tahtel…, vaid Kõrgema Teadvuse vajadusel, mis on iga vaimsuse üle ja juhtimas teda…, kontrollimas tema elu ja arengut…

Seda on tarvis mõista…

Ma kutsun üles kõiki olevusi, kes on võimelised teadvustama end kui Ühene Teadvus, mis on saadud Mõistuse Üheselt Lättelt…, et õppida tundma end läbi oma südame armastuse…

See on oluline… – see on esmajärguline…

Ülejäänu on – mateeria kõdu…

Inimene pole võimeline tundma end enne, kui ei ava endas tunnete ja emotsioonide väe, mille aluseks on armastus…

Just selle jaoks oli säilinud inimene…, just seetõttu oli kulutatud meeletult Isa ja Ema energiat…

Vaid ühe väe taastamiseks – armastuse väe

Kui see vägi ei taastuks…, siis inimene, kui liik – hävineks…

Ja seda mitte kellegi kurja kavatsuse tõttu…, vaid inimkond ise hävitaks end, kui eluvormi…

Seda on oluline teada…

Elu kogu korpuskulaar-kvantiline teooria rajaneb armastuse energiatel…

Ja see on psüühiline energia…, aga mitte füüsiline…

Füüsiline energia pole võimeline taaslooma ühtki elavat ja mõtlevat olevust…

Kõik taassünnib eluks ja rakendub ellu üksnes läbi suure armastuse energia…

Teiste eluvormide manustamine

Inimese ümber on olemas ka teine elu, mis pole seotud inimese teadvusega…, vaid on seotud Kõrgema Teadvuse mõistusega…, mis on juhtimas mateeriat ja kõiki eluvorme…

Milleks tarvis neid eluvorme…?

Neid on tarvis matriksi energiate toetamiseks…

Kõik mis on olemas käesoleval ajalõigul maapeal, omab oma olulisi funktsioone kogu matriksi välja ulatuses, tervikuna…

Kõik on üksnes energia… – kõik vormid… – inimsilmaga nähtavad ja nähtamatud…

Kõik on energiad, mis on kätketud ühte, või teise nähtavasse vormi…

Kõikide energiate tasakaal pidi säilima…, ning selleks oli Maa peale ilmnenud inimene, kui matriks-sisene elu vorm…, et toetada ja säilitada madalamates matriksi lülides, organismide elavaid vorme…

Elu esmasel arengu lõigul kontroll toimus teiste teadvustunud vormide läbi…, nemad, kui teadvustunud vormid… olid Kõrgemale Teadvusele abiks madalama spektri elu kontrollis…

Seda pidi teostama inimene… – aitama Kõrgemat Teadvust elu säilitamisel Maa peal…

Kuid inimene eemaldus oma peamisest funktsioonist – toetada Meie Kõrgemat, mis on kogu Elavaks Loovuseks planeedil…

Olles esmalt Tervikteadvuseks…, kuid nüüdseks – teadvustunud fragmenteeringuks, ehk kehaks – elu tihke vormi energiaks…

Kas inimene ainsaks ülesandeks käesoleval ajal on – Armastuse Välja loomine… – kõige suhtes, mis on ümbritsemas teda…?

Vormide toetamine – inimsilmale nähtavaid ja nähtamatuid…, läbi Suure Energia, mis on loomas Ilmasid ja elustab surnuid avarusi…

Armastus – see on ainus Energia…

Te ei saa seda proovida maitsele, ega puudutada käega…, pole võimelised tunnetama…

Kogu Loovus oli esmalt kujundatud armastue peenetest vibratsioonidest…, mille suunas oma arengu ja tõusu käigus pidi ta liikuma…

Ilma selleta temal pole võimalik kunagi tõusta enese ja enese taoliste, ning muude eluvormide hävingu kütkeist

Avades endis armastuse võimet, inimene avab endas kõiki võimeid, mis olid temasse kätketud juba algselt…

Siis avaneb sootuks muu Ilm…, inimkonda on ootamas teine tulevik…, teine elu…

Miks inimene on hukkumas…, miks inimteadvus on degradeerunud…, miks ta on kannatamas…, miks tapab enesetaolisi ja püüab valitseda teiste üle…, – ja seda Elu muude energiate arvel…?

Ta on armastuse puudumise tõttu haige… – selline on vastus kõigile küsimustele…

Ta on janus armastuse puudumisest… – seetõttu lammutab…, loobib kõike läbematuste ja lammutuste sügavikku…

Inimkond on haige…

Ta pole võimeline end kontrollima…

Ta on haige armastuse puudumisest…, ja sellest tuleneb isekuse arenemine…

Isekus…

Seda oli tarvis…, oli tarvis selleks, et areneda teadmistes…, ellu jäämise nimel…, aga mitte elu enda toetuseks…

Elu ise saab toetatud üksnes õrna armastuse tunnete läbi…

Avades endis selle, inimene läheb üle loovuse ühesele enese mõistmisele…, ja Loovuse enda mõistmisele…

Inimesele saab kõik kättesaadavaks… – kõik…

Inimene ei hakka enam kujutama ohtu kogu Ilmaloovusele, mis on väljaspool inimteadvust…

Inimene vabastab end enese vihkamise väljast, kuhu oli vangistanud end ise…

Armastus on Jumala süda, kes on toitmas, puhastamas, harmoniseerimas…, võimaldamas areneda…

Kõik on kätketud armastusse…, kõik…

Kes on mõtlemas teisiti – neid ootab hukk…, kuna on eemaldumas olulisemast temale…

Kõige esmaselt – Armastuse teadmistest…

Kuidas saaks teisiti selgitada inimesele… – kuidas…?

Seda kõike oli selgitatud…

Kuid jällegi – inimene on otsimas mujal…, mitte oma südames, ega looda Kõige Kõrgemalt…, vaid otsimas teadmiste mailt… – neilt, kes enam teab ja mõistab…

Seega… minu üleskutse on üksnes ühe nimel… – armastada…, ja olla armastatud…, olla ustav teine teisele…, ning ilmutama armastust kogu loovusluse vastu…

Avamatta enese armastust, inimene pole võimeline teadvustama kogu Loovuslust…

Lutsifär, Karna vahendusel

Read Full Post »

Paralleelsed reaalsused

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

Räägi palun mulle paralleelsetest ilmadest…

Erinevates allikates räägitakse sellest, et igaüks meie seast on üheaegselt läbimas kõikvõimalikke elu stsenaariume paralleelsetes kehastustes…, kuid me ei mäleta neid…

Olevat ilm, kus kannatan…, olevat ilm, kus olen õnnelik…, olevat ilm, kus olen rikas…, olevat ilm, kus olen vaene… – ja palju vahepealseid olevaid olekuid…

Kas on see nii, et olles õnnelikuna, panen kannatama oma teisikut…?

Teil on raske väljuda eraldatuse paradigmast…

Kas on meeles jutt tubadest, millistesse jaguneb kollektiivne vaimsus, et läbida kõikvõimalikke kogemisi…, mängida läbi kõikvõimalike reaalsuste mänge…

Võib tuua võrdlust lõbustuspargi näitel, kus läbid järjekorras kõiki atraktsioone…

Mõnedes on sul tõemeeli hirmus…, kuid astudes sellest maha, hüüad… „Vau, see oli alles äge“…, või hoopis… „Õudus…, sellele ma enam ei lähe“…

Kuid kujutle nüüd, et oled üheaegselt kõigil pargi lõbustustel korraga…

Mida ütleksite peale seda kõike…?

Kõik on korraga – nii hirm, kui ka joovastus… – kas mõistad…?

Pole mõtet eraldada… – kõik on üheaegne…, ja sinu valik on teha kõike läbi… – see on sinu kogemine…

Sellele kaasnevad kõik võimalikud reageeringud…

Just seetõttu oled üheaegselt õnnelik ja samas kannatad…, imetled ja kardad…, armastad ja vihkad… – ja nii edasi…

Sa räägid lõpu reaktsioonist… – reaktsioonist peale lõbustuspargist väljumist…

Sellest, kui Kõrgem Mina, või kollektiivne vaimsus, teeb kokkuvõtte kõigi osade kogemistest…

Mis toimub enne, kui kogemine kogutud?

Kuidas kogemine ja üleelamine ühelt kaksikutest kandub teise kogemisele?

Seega – kas ühe kogemine muutub kõigi vääringuks…?

Ehk arutleks seda…

Tasemeid on palju, millistel olete praegu eksisteerimas ja saamas kogemisi…

Kollektiivne vaimsus on jagunenud paljudeks Mina’deks, millistes oled ka sina…

Tegelikult – paljudes Mina’des oled ka sina…

Kuid asja lihtsustamiseks võtame üksnes sind, kes on rüütatud paljudesse kehadesse…

Enne kehastumist kollektiivne vaimsus määrab sinule sulle vastavaid elamise tingimusi…, kuid selleks ta valib hulgim variante üheaegselt…, ning sa lahkud paljudesse kehastuste tubadesse…

Sa rüütad end paljudesse kehadesse, ning need kehastused jaotuvad mitmetesse plaanidesse…

Sinu füüsilised kehad elavad füüsilisel plaanil…, astraalsed – astraalsel…, mentaalsed – mentaalsel…

Ehkki see on taas eraldumine…, kuid tegelikult kõik oled üksnes sina…

Sina – paljulik…, kvantiline…

Pole eraldi ei füüsilist, ega astraalseid kehi… – on üksnes teisikute komplekt kõikidel plaanidel…

Pole eraldi kaksikuid… – on üksnes hulgim sinu projektsioone erinevatesse reaalsuste plaanidesse…

Teie meditsiinis on olemas seadmed, mis võimaldavad teha pilte kehast kiht kihi järel…

Kui sul tuleks teha järeldust sinu kehast üksnes nende piltide järgi, siis sul oleks ettekujutus inimesest sootuks teine…

Kas on võimalik teha järeldust maksast üksnes nende kihtpiltide järgi?

Iga kiht on üksnes pilt, ehk fragment, mis on lame…

Kui teha kihilisi pilte mistahes organist ja mistahes nurga alt…, siis saadki ligilähedast ettekujutust sinu teisikutest, millistest koosned sina…

Kuid me siiski räägime kolmemõõtmelisusest ja üksnes füüsilisest kehast…

Liida nüüd mõlemad pildid paljumõõtmelisusega…, siis suudad mõista ligilähedalt, mis on kvantlikkus…

Sinu tänapäevane lineaarne elamine on üksnes kihiliste piltide jada, su enda reaalsuse tasandil…

Kuid on olemas ka sinu teiste tasandite kihilised pildid paljude teiste nurkade alt…, kõikvõimalike nurkade alt…

Kui palju kihte ka ei teeks kehast, keha jääb ikka samaks…, ainult uuritud eri nurkade alt ja vastuvõtu külgedest…, ja uuritud paremalt- ja vasemalt…, ülalt- ja alt…, ja palju veel…

Kas saaks ütelda, et üks neist võtetest on vale…?

Kas saaks ütelda, et võte paremalt annab parema ülevaate…?

Kas saaks ütelda, et kihiline pilt on ainus keha kirjeldamise viis…?

Enamgi veel – pilt on hetkeline tulemus…

Kuid keha organites toimuvad muutused…

Seega… – sinu elu sündmused on kui hetke ülesvõtted sinu elu reaalsusest…, ja seda sinu vaatevinklist…, ehk teie sõnades – ilma vaade sinu koondumispunktist…

Kuid sinu elu sündmused – on üksnes hetke võimalikud vastuvõtu pildid, kõigist võimalikest reaalsustest, mis aitavad võimalikult täiuslikumalt näha enda reaalsust…

Ehk arendaks pildi teemat paremaks mõistmiseks…

Kas on meeles, kui rääkisime, et vastuvõtt ongi loomine…

Sellisel juhul oleks parem rääkida mitte piltidest, kuna teil arvatakse, et aparatuur on vahetu ja fikseerib üksnes seda, mis on reaalne…, ehkki te ise olete jõudnud vaatleja effektini…

Siin võiks võtta kasutusele sõna „kirjeldus“…

Kui paluda mitmel inimesel midagi kirjeldada, siis kirjeldused tulevad neil kõigil erinevad…

Kuid ka see ei saa peegeldada olemuse protsessi…

Kirjeldada saab üksnes seda, mis on olemas…

Kuid reaalsuses pole olemas midagi…

Kõike seda, mida näete ja tunnetate… – te ilmutate ise oma tunnetuslike vastuvõttudega…

Kas on meeles jutt roosi lõhnast…?

Roos ise pole teadlik oma lõhnast…, lõhnast teab üksnes see, kellel on lõhnataju aparaat, mille vahendusel ilmutab endale roosi lõhna…

Roos ise jääb muutumatuna…, olenematta sellest, kuidas teda ilmutavad teised…

Sama on toimumas ka muude vastuvõtu vaatenurkadega…

On üksnes energiate muundumine…

Kuid teie vastuvõtu organid ilmutavad neid energiaid igaüks omal viisil…

Seega… – sinu elu sündmused on üksnes sinu poolt ilmutatud energiad…, ja just sinu vaatenurga kohaselt…

Sinu elu sündmused on sinu poolt ilmutatud ilma kõikvõimalikud energiad… – kas mõistad…?

Aga nüüd kujutle üleüldist sidet…

Kõik sinu variandid (rakurssid) on kõik üks…, ja Kõik Sinu variandid (rakurssid) on samuti kõik üks… – matrjoška…, sibul…

Seega on loomulik, et kõikvõimalikud reaalsuse ilmingud on üleüldine vääring…, ehk õigemini – on üksnes ühe olemuse ilmingud – Sinu ilmingud…

Sina – oled kollektiivse vaimsuse osa, mis on jagunenud paljudeks enda osadeks…

Ka sina oled jagunenud paljudeks enda osadeks…

Kuid ainus, mis segab sul võtta vastu oma teiste osade ilmutumiste kogemisi – on eraldatuse paradigma…, kõik piirangud, milliseid seab teile matrikslik teadvus…

Kui sa räägid või mõtled, siis sul on võimatu olla paljude mina’dena

Lausa heidad kõrvale enda hulgalisuse vastuvõtu võimalused…, kõrvaldad need vastuvõtu võimalustest…

Sa mõtled osade kategooriates, aga mitte terviku ulatuses…

Kuid üksnes mõtlemisest ei piisa…

Olla terviklikuna – see on kogemise omamist mitte üksnes tervikuna…, vaid võimalikusest olla tervik…

Seega… raiudes läbi oma sidemed enda teiste osadega, sa kaotad mitte üksnes terviklikuse vastuvõttu, vaid ka energeetilise terviklikuse…

Sinu ressursid on piiratud sinu enda poolt…, sinu Enda osa poolt…

Seega… isegi sinu vastuvõtt on su enda poolt piiratud…

Kuid sellegipoolest… oma hingelises seesmuses, ehk alateadvuses, oled teadlik kõigist Enda vastuvõttudest…

Kõik sinu alateadlikud tunnetused, hirmud, mõttevälgatused ja dejavud – on su enda lahvatused…, sinu energiad… – need on ähmased meendused su eludest, erinevatelt vastuvõtu rakurssidelt…

Mis toimub ülejäänud kehastustega paralleelsetes avaldumistes, kui üks neist sureb…?

Kas tema kogemus ja energiad lähevad koheselt üle teisele avaldumisele…, või ehk – jaotub kõigi ülejäänute vahel…?

Ühesuse ja kvantlikkuse mõistes pole mõistet „lahkumist“…

„Lahkuda“ tähendab väljuda…

Kuid pole olemas mingit „väljas“ või „sees“…

On üksnes terviklikkus…

Sa pole võimeline iialgi surema… – see pole võimalik…

Oled võimeline üksnes üle minema ühest vormist teise…

Seega… – kui sinu füüsiline teisik sureb ühes oma reaalsuses, siis tema kehastus ja kogemine jätkuvad teistel reaalsuste plaanidel…

Ta võib taas kehastuda füüsilisse reaalsusesse, kuid uute plaanidega…, ja see on jätkuvalt nii sina, kui ka tema – üheaegselt…

Kui võtta osadeks jagunemist lineaarsuse kohaselt, siis sulle võib näida, et üks osa valgub teisesse..

Kuid paljumõõtmelisuses seda protsessi pole võimalik kirjeldada…

Kõik eksisteerib üheaegselt…

Sa sured ja sünnid üheaegselt kõigis võimalikes füхsilistes ilmades, sulle kättesaadavates…

Surres ühes füüsilises ilmas, jätkad ilmutumisi teiste ilmade tihkustes…, seejärel sünnid taas mingis teises tihkes ilmas…, ja nii jätkuvalt, ja lõpmatult…

Teil on raske kõike seda teadvustada…, teadvustada, et sa oled enamat…, ja et kogemus ja kogu enese energia kuulub õigusjärgselt sulle…. et sul tarvis avada seda endas…, avada enda teed enda juurde…, teadvustada end endana…

Sinu mõtted on avatud…, ja ma loen neid…

See kõlab veidi hullumeelsusena…, kuid nii see ka on…

Sinu mõistus töötab lineaarselt…, ega luba sul endal näha ühesuse ja paljumõõtmelisuse kvantilist pilti…

Teis olevad programmid loovad sündmuste ja üleelamiste lineaarsust… – nagu kompuutris, kus kasutad vaid ühte programmi…, vaatled üksnes osa faile, omamatta juurdepääsu teistele…

Meie analogis sul on praegu juurdepääs vaid kihiliste piltideni…

Kui astud tänavusest mõistusest välja, siis avardad oma lineaarset vastuvõttu kvantiliseni, kus on võimalik teadvustada oma terviklikkust…

Kusjuures sinu ülesandeks on – teadvustada enda terviklikkust iseendaga…

Kuid edasi, peale ülesande teostamist, pead meenutama ja teadvustama oma terviklikkust hulga kõrgemal tasemel…, ning kokku korjama kõik endad üheks vastuvõtuks

Ja nii lõpmatuseni… – fraktaalsuse põhimõttel…

Kuidas seda teha…?

See pole lihtne protsess…

Esmalt tuleks seda üksnes mõista…

Mõista… et sa pole ainus…, et on hulgim sinusid…

Luba neid oma ellu…

Te kardate vastuvõtu paljusust…, – te nimetate seda hullumiseks ja isiksuse kahestumiseks, ning nimetate neid inimesi mõistusega segi olevateks…, sulgete hullumajadesse…

Kuid need on just sellised, kellel õnnestus eemalduda lineaarsest vastuvõtust…, ühel või teisel põhjusel…

Kuid lineaarsuse matriks on dikteerimas neile oma tingimusi… – seetõttu nende nägemuspilt ei mahu tavalise ilma raamidesse – väljakujunenud ilma pilti…

Paljud neist segiolevaid ei teadvusta oma kahestumise põhjusi…, mille tõttu nende teekond on mõneti piinarikas…, piinarikas enda kokkupaneku vaatevinklist Ühesusega…

Need sinu eraldunud osad tegid katse teadvustada end paljumõõtmelisena…, mille kogemist on läbimas sellisena…

Need on just sinu katsed teadvustada end paljumõõtmelisena… – kas mõistad…?

Kui hakkad tegema seda teadvustatult, siis sinu elu muutub kaasakiskuvaks rännakuks mööda reaalsuse erinevaid harusid, mis on loodud sinu teiste osade poolt…

Mida on kaasakiskuvat kannatustes, milliseid tuleb minu osadel läbi teha…?

See on vastuvõtu eraldumised…

Kui üks sinu osa on kannatamas…, aga teine osa on rõõmutsemas… – mida siis tunnetad sina tevikuna…?

Kõike…

Kuid miski peaks domineerima…

Just nimelt…

Siit on sulle järgmine ülesanne – tasakaalustada enda tervikut, et sinu kogemine oleks puhas…, ehk… et selles ei domineeriks miski…

Kas ma saaks esitada sinule küsimusi, mida esitavad sõnumite lugejad…?

Kas olemus saab loobuda kehastuse teatud osast…, kuna temale ei meeldi see, mis oli saanud selle osaga…, ega taha seda endasse võtta…?

See on taas inimmõistuse tasandil arutlemine…

„Meeldib“ – see on inimlik mõiste…

Mis on „meeldib“…?

Teie inimlik määrang sõnale sõltub paljudest faktoritest…, samas need on teisse kloonitud väljastpoolt, paradigmadega ja moraali normidega…

Kas sulle meeldiks, kui inimesed tänaval käiks alasti…?

Kindlasti mitte…, sulle on õpetatud, et alasti keha on häbiväärne…

Selliseid näiteid võib tuua hulgim…

Kuid sellel on ka teine mõte… – mis võiks su vaimsusele mitte meeldida…?

Noh… näiteks… – tapmise, või kannatuste kogemine…

Kuhu saaks sinu kollektiivne vaimsus paigutada oma osa…?

Kõik on teostumas tema poolt ja temas endas…

Sinu kollektiivne vaimsus, ehk Kõrgem Mina, on ilmaloovuse seaduste kohaselt jaganud sulle valiku vabadust…

Valiku vabadust reaalsuse ilmutamiseks…

Kui laps on valinud värvida musta värviga… – kas sa keelaks teda seda tegemast…?

Kas sa ise ei taha seda tunnistada…?

Oleme sellest rääkinud…

Must värv võimaldab maalida piirjooni…, ilma selleta kujutise piirid oleksid ähmased…

Duaalsus võimaldab vormidel tulla esile selgemalt…

Kuna kõik on üksnes duaalsus…, siis kollektiivne vaimsus pole võimeline otsustama, kas võtta vastu…, või mitte…

Kuid meile räägitakse, et kõigi kogemus korjatakse kokku…, analüüsitakse…, ning osa negatiivsest kogemistest hävitatakse …, või kirjutatakse ümber…

Pole võimalik midagi hävitada… – üksnes muundada…

Kuid viimane väide on võrdväärne sellega, kui pildilt koristada varjud ja piirjooned…, teha puhtaks tumedatest värvidest…

Kuid see on puudulik vastuvõtt… – kas mõistad…?

Kui kogeda võrdväärselt kõiki võimalikke kogemisi, siis vastuvõtu pilt on hulga puhtam, kuna selles on kõike tasakaalus…

Seega… miski ei kuulu kustutamisele, ega ümberkirjutamisele…

Kas tahad ütelda, et kõigis kehastuste reaalsustes koguneb palju negatiivset kogemust…?

Kas tasakaalu säilitamiseks hakkab arenema suurimal hulgal positiivset kogemust…?

Seega… – kui kõikjal ilmades on valitsemas õndsus ja rõõm…, siis seda tarvis tasakaalustada teatud hulga kannatustega…?

Sa võtad kõike inimlikes määrangutes…

Püüa mõelda mitte kui inimene…, vaid sulle on õpetatud mõtlemist kui Jumal…

Sa oled reaalsuse kunstnik…, sa valid värvid, millistega lood ilmaloovuse pilti, ilmaloovuse lõuendil…

Kui kunstnik maalib, siis ta lisab einevaid värve…, ning vaadates pilti eemalt, lisab siia-sinna mõningaid varjusid ja piirjooni – mõnesse kohta enam erksust…

Kas sellega ta teeb pildi halvemaks…?

Või kunstnik peab arvestama sellega, et mõnele fragmendile ei meeldi tume värv, mida ta lisab sellele…?

See on muidugi liialdatud näide…, kuid see on ülemineku näide lõuendilt kunstnikule…, inimese mõtlemiselt Jumala mõtlemisele…

Seni sa pole võimeline haarama kogu pilti tervikuna, kuna sinu mõistmine on lõuendi enda mõistmise väärt…

Lõuendil pole aimu, milline tuleb pilt…, kuid mõistmine on osa taseme kohane…

Kas paralleelsed kehastused on võimelised mingil viisil mõjutama teine teist…?

Oletame, et teatud elu etapil mõlemad on puutunud kokku sarnaste olukordadega…, ja neil on olemas kaks lahenduse varianti…

Üks kehastus tegi ühe valiku, mis ebaõnnestus…

Teine esmalt kaalub, mida ette võtmata…, kuid siiski… alateadlikult tabab, et õige lahendus on teine variant, aga mitte esimene…

Kuidas toimub siin koostöö…?

Alateadvus – pole miski muu, kui teadmine, mis on kontrollitud Kõrgema Mina poolt…, ehk sinu teisiku poolt…

Koostöö toimub kvantilisel tasandil…

Paremaks mõistmiseks tasub kujutada ette raamatukogu…, või kompuutri failide hulka, mis pidevalt täienevad, ning kõigil kompuutri kasutajail on neile juurdepääs…

Selles pildis kompuutriks oled ise… – aga kasutajad… oled ise tänavune…, ja kõik muud sinu osad…

Alateadvus on teie jaoks laialdane mõiste… – seda võiks samastada teie Terviklikuse kõigi osade hetkelise tunnetusena, mis avaldub teile, olenematta teie eraldatusest ja ühesuse ebakindlusest…

Neil lühildastel hetketel kuulete enda teisi osi… – samuti ka alateadlikku seletamatut hirmu ja teatuid selginemisi…

Kas prohvetlikkused on samast valdkonnast…?

Osaliselt küll…

Teie selgeltnägijad oskavad lugeda informatsiooni kollektiivse vaimsuse teistelt kehastustelt, teistelt füüsilistelt plaanidelt…

Kuid samas… sellest küljest nemad on ohtlikud…

Kui keegi ennustab teile globaalset katastroofi, või suurt sõda…, ning… kuna näevad seda teistel reaalsuste plaanidelt, siis sellega on võimelised mõjutama kollektiivset mõttevormi…

Nii saate oma reaalsuses ühiselt kutsuda esile katastroofi, või sõda…

Kuid selliselt saate võtta vähemaks teiste reaalsuste negatiivsuse koorma…

Kas reaalsused on üksnes paralleelsed…, või kusagil ristuvad…?

Ka see on väär mõistmine…

Pole midagi paralleelset, ega pole ka ristuvaid… – see kõik on lineaarne mõistmine…

On olemas üksnes kvantlik ühesus…, ja selles eksisteerib kõik üheaegselt…, kõik eksisteerib kõiges…, ja iga reaalsuse punkt on samas kõigi reaalsuste punktiks…

Ei mõista…

Kuidas saaks sulle seda paremini selgitada… – mul jääb mõneti puudu lineaarsetest analogidest…

Oleme rääkinud kokku kägardatud paberist…

Sirgel lehel kõik punktid on asetsemas eraldi…, kuid kägardades lehte, enamus punktidest saab viidud ühtsesse kokkupuutesse…, eriti kui seda kägardust veeretada võimalikult väikeseks kuuliks… – võimalikult väikeseks…

Kägarduse tase ongi ilma tihkuse tase…

Nüüd kujutle, et erinevalt kägardatul lehtedel on olemas astraalsed ja mentaalsed kehad, mis on erinevail viisil kägardatud…

Kuid need siiski on paberlehed…

Kui sa kirjutad lehele teksti…, ja kägardad selle kokku, siis sul pole võimalik sellelt lugeda sõnumit…

Kui leht on kortsutatud mõnevõrra… – siis ehk näed teksti moonutatuna…

Mida enam kägardad lehte, seda vähem on võimalust lugeda kirjutatud teksti sellel…

Kui leht tõmmata sirgeks, siis saad taas lugeda täisteksti… – kas mõistad…?

Seega… tavaelus sa loed jumalikult lehelt vaid üksikuid sõnu jumalikust tekstist…

Kui sa oleks suuteline keerama seda lehte enda seesmuses sirgeks, siis mõistaks, mida on Jumal sulle kirjutanud…

Kuid seni iga sinu enda osa punkt võtab vastu üksnes seda osa lehest, mis on temale kättesaadav…, ehk… tema kägarduse taseme kohaselt…

Kas mina, tänavune, saan hüpata ühest reaalsusest teise…?

Või saan üksnes kuulda, mis on minuga toimudes reaalsuse teiste harude okstel…?

See pole hüppamine…, see on ühenduse saamine paljumõõtmelisusega…

Kui sa otseses mõttes hüppaks reaalsuse teisele oksale, siis seal peaks ilmuma kaks sind…

Tegelikult sa mõnikord saad hetkelise ühenduse teise Mina teadvusega, sinu reaalsuse teisel oksal…

See on põige teise vastuvõttu…, milles oled võimeline olema kõigi enda osadena korraga…, kõigi enda poolt loodudega… – ehk pääsed paljumõõtmelisusesse…

Pöördugem fraktaalsuse juurde…

Nagu ma mõistsin… – reaalsusel on olemas fraktaalsus…

Seega…, on olemas mingi olemus, mis on jagunenud kehastumiste võrguks…, ja see omakord on jagunenud veel kord kehastumiste võrguks…, ja nii edasi… lõpmatult…

Ehk kui meduus, kellel on vastuvõtu kombitsad, mis omakord kasvatavad uusi kombitsaid…

Mis on neis analogides kurikuulus üleminek…?

Kas on meeles lõikuse jutt…?

Ehk on see viljade kokku korjamine…?

Kogemuse naasemine Terviku kogumisse…

Sa koged kogemusi…

Sa mängid kõikvõimalikes mängudes ja etendustes…, annad sellist võimalust igale enda osale… – ja seda seni, kuni iga osa ei tüdine sellest mängust…

Ja edaspidi, kui kõigil sinu osadel mängudest on külalt, naasete sinusse…

Selline ongi viljade korjamine… – see ongi saak ja see ongi lõikus

Terviku kogunemine…, kogemuse talletamine…, Ilma pildi kokkuviimine tervikuks…

Kuid see pilt saab olla üksnes väike pusletükike Suurest Ilma pildist, mis on samuti kogumas oma vilju…, kõrgema taseme vilju…

See, mida nimetate vaimsuse laskumisena mateeriasse… – on fraktaalne imbumine kogemuste kogemiseks kõigis suundades…

Kui oli tarvis läbi kombata arusaamatut objekt…, selleks kasvas hulgim uusi kombitsaid…

Kuid selline väljendus pole õige…, pole olemas mingeid eraldi objekte…

Iga kombits on ilmutamas oma ilma…, tunnetades ennast, kui midagi eraldiolevat – enda vaatevinklist… – ilmutades oma ilma eri tundlikusega kihtidel, ilma erinevaid energiate vastuvõtte…

Seega… reaalseks Jumalaks sulle on – sa ise terviklik…

Sinu Jumalaks oled sina, kes korjab end Tervikuks kokku…

Seda protsessi nimetatakse – üleminekuks, viljade korjamiseks, lõikuseks…

Kuid ka sina oled Kõrgema Jumala osa – kollektiivse vaimsuse osa…, ka sina oled püüdlemas terviku suunas…

Kas meie ilmas on kõik mängust küllastunud…?

Kas saaks hakata kokku korjama vastuvõtu vilju…?

On oluline, et küllastuks sina…, kas mõistad…?

Sina oled sina… – seega on oluline, et kasvõi osa sinust küllastuks…, ning mõistaks vajadust ühineda tervikuga… – siis protsess saaks juba alata…

Nüüd sina, kui osa, oled selgitamas enda teistele osadele vajadusest ühinemiseks…, terviklikusest…

Sa oled rääkimas iseendale…

Kvantiliselt muutub iga sinu teadvustuse osa…, mis oleks kui tema saavutus…

Seda protsessi pole võimalik enam peatada…

See on kui tuuma reaktsioon… – küsimus on üksnes ajas…, ehk õigemini – vastuvõtu kiiruses…

Varem või hiljem, kõik sinu osad pääsevad selle informatsioonini…, ja teadvustavad endile seda…

See on juba toimumas…

Seega ühist kvantilist üleminekut kogu inimkonnale ei tule, nagu oli lubatud…?

Tuleb…

Kuid kavantiline vastuvõtu hüpe toimub alles siis, kui kõik sinu osad teadvustavad kvantilist teadvustust…

See tuleb kui teadvuse plahvatus…

Kui sinu Terviklikuse ilmutus uues, hulga kõrgemas reaalsuse oktavis…, mis on loodud sinu osade poolt, reaalsuste liitumise läbi…

Kui sinu eraldi olevates osades on olnud musti, või tumedaid värve, siis nende ühinemisel kogu Hiilguse Lõuendil ilmutub enneolematu ilmaloovuse pilt…, uus reaalsus…

Kuid…, kui teadvustumise aegu sinus jääb domineerima enamus tumedaid värve, siis sinu uue reaalsuse pildi tase võib ilmutuda süngevõitu…

See on sinu valida… – kõigi sinu osade poolt…

Kui oled huvitatud oma pildi heledamatest toonidest, siis peaksid end tasakaalustama…

Tasakaalustades endas tumeda ja heleda, omandad võime näha oma osi puhtamas pildis ja enam tasakaalus olevatena…

Kuni sa pole tasakaalus, sa pole võimeline võtma puhtalt vastu teiste kogemisi…

Jääd pidevalt midagi hindama…, mõnda vastu võtma…, ja mõnda eirama…

Kui kõik sinu osad saavutavad tasakaalu, siis sinu uue reaalsuse ilma pilt muutub kauniks…

Selline ongi loomise protsess…

Iga ilmaloovuse loov olevus tegeleb just sellega…, ja nimelt… – loob vastuvõtu ilmasid…

Praegu teie meelelahutuseks on saanud värvida numbrite järgi, mis on suht lähedane analog… – eriti, kui kujutleda, et igaüks on värvimas üht osa suurest ilmaloovuse pildist…

Mis saab nendega, kes ei taha naaseda, ega ühenduda…?

See pole võimalik…

Kas sinu ühel käel saaks olla midagi selle vastu, kui sinu teine käsi puudutaks sinu nina…?

Mõneti ma hakkan mõistma teie huumorit…

Protsess on juba käivitatud…

Kas on meeles ennustus sellest, et 1% inimkonnast on võimeline teadvustatult viima üle kogu inimkonda…

Just sellest oli ennustus…

Te olete ülemineku käivitajad…

Teie – olete esimesed ärganud…, ja teie – olete esimesed, kes on teadvustanud end Ühesuses olevana…, ja olete püüdlemas Ühesuse poole…

Protsess on juba alanud…, ja see on levimas kvantiliselt…

Kuid eraldatuse paradigmas, hulga illusioonide tõttu, see on venimas ja ega ilmutu selgelt…

Ehk teisi sõnu… – kõigi maalaste kehad on juba teadlikud üleminekust…, kuigi enamus inimestest pole lugenud sellest midagi ja ei teadvusta seda teadlikult…

Kuid keha rakud on juba teadlikud sellest…, ja on valmis üleminekuks… – on juba ümber häälestumas aegamööda…

Nemad on valmis ühenduma tervikuks…

See on sama vältimatu, nagu teile päikese tõus…

Oma igapäevase tööga te käivitate üha uusi ja uusi terviklikuse vastuvõtu süsteeme…

Kõik, mis on toimumas sinus…, on toimumas üheaegselt kõigis SINU osades…

Kõik on ühene…

Austusega kõigi astujate poole

SElena

Read Full Post »

Jooksev seisund ja vastuvõtt

Kõrgema Mina olemus

Olga Protasova vahendusel

Meie, Olemused, tervitame teid…

Toome teile esile jooksva seisundi erisusi…

Teie seisund ja vastuvõtt võib esmapilgul näida häirivana ja veidrana…

Kuid selle juures pole vastuolu, olukorra tunnustamatust…, vaid on just toimuva ebareaalsuse tunnetus…

Isiksus, tehes veel kord analüüsimist, jõuab järeldusele, et ka eelmist eluetappi võiks pidada ebareaalseks, kuna see ei paku enam huvi…

On kätte jõudnud aeg teha tutvust „uuega“…

Seda valiku ja määratlemise seisundit, mida kavatsete viia üle reaalsuseks…, saakski nimetada „ebareaalsuseks“…, seni küll vaid nõustumise tasemel…

Kui lähete üle vastuvõtu seisundisse „kõik on Jumala kätes“, teadvustades, et olete üksnes Jumala loovus, ehk – oma reaalsuse Jumal-Loojad…, alles siis algab uus arengu keerd…

Kõigel on aeg olla…

Seetõttu käesoleval ajal loote ebareaalsust, et saaks viia seda uude reaalsuse olekusse…, nagu on üteluses – oleme sündinud, et muinasjutt teha teoks

Oletegi teinud määratluse, millele koonduda käesoleval ajal…

Ümberkujundused, mis toimuvad füüsilisel tasandil, kohanduvad, orienteerudes mateerialikele ilmingutele…

Matrikslikud realiseerumise struktuurid on läbimas häälestuslikku staadiumit ja korrigeerimisi, et viia vastavusse isiksuste valikutega ja Olevuste juhendustega…

Aju hakkab ilmutuma kui „kuulutaja“, kes teatab isiksuse huvisid ilmaloovuse suhtes…, ja „tõlgina“, kes teatab isiksustele Olemuste ja Partnerite juhendusi…

See on isiksusele uudne paljumõõtmeline olek…, vastuvõtt uues vääringus… – olles kuulutaja, tõlk ja analüütik…

Kõik see vajab isiksuse sügavat ümberkujundust…

Me soovime tuua teie avarusse kogu ebareaalsust, ning teha reaalsuseks

Ühehetkelisus ja voolamine uude läbi harjumuspärase…

Nüüd oleme läbi elamas vana lõpetatust ja uue algust…, võttes seda kui ühehetkelist protsessi, mis on vastavuses seesmisele tunnetuslikusele

See pole enam mõistuse veidrused, vaid reaalsed tundmused…

Seda mõtet me lubasime ja lasime oma avarusse, ning sulandume sellega teadlikult…, ehk… oleme sisenemas mistahes protsessi määratlusse, kui algatusse ja lõpetatusse üheaegselt…

Seejuures toimub enese ja elu vastuvõtu muutus…

Seega… – uurides olu tahku ja enese tähenduslikkust avaruses…, vaadeldes kõike, kui oma huvi, kavatsust ja tegevuse ilmutumist…, võtame end ja arengu protsessi, kui miskit tervikut ja mahukat…, mille juures kustuvad piirid kõrgema ja mateerialiku vahel…

Vaatleme kõike, kui teada saamist läbi praktilise elu uurimise

Samas määratleme saadud kogemust, kui millegi mittemateerialiku uurimise hetkena…

Kõik see loob meie olusse muud struktuuri, kuhu kaasneb olemasolevate mõistmiste uus vastuvõtu omadus…

Seejuures suhtume kõigesse uude, kui millessegi tuttavasse, ning rahumeelselt siseneme põhimõtteliselt uude uurimise seisundisse…

Selline on ülevoolamine uude vääringusse, läbi harjumuspärase elu…

Mingil hetkel uus muutub lahutamatuks osaks, ehk eluviisiks…

Hakkame otsuseid tegema neutraalses olekus…, ühehetkeliselt ja terviklikult…

Kõik on kulgemas selliselt, nagu peab kulgema…

Uue asukoha tunnused

Tänavune kogemine võib sarnaneda tornaadoga, mis on väänamas ja heitmas ei tea kuhu…

Uus asukoht on tundmatu ja esmalt arusaamatu…

Keerise lehter, mis kannab uude olekusse, surub paljud programmid ja harjumused kokku tihkeks kookoniks, et saaks täita seda kavatsuse impulssiga, ning muundada selleks, mis on huvitamas teid praegu…

Seejuures võite tunnetada emotsioonide lahvatust…, füüsilist ebamugavust (sügelus, koorumine, plekid), pingeid suhetes…, seda seetõttu, et võimendub ja muutub üha nähtavamaks see, mida olete valmis lõpuni viima…

Samas mõningad tunnetused ja määrangud muutuvad vastuvõetamaks ja mõistetavaks teisiti, ning teadvustate, et see on teie uus loomulik ja lahutamatu osa teist…

Seega…, teete tutvust iseendaga…, millegi tervikuga reaalses elus…

Paljud harjumuspärased ettekujutused omandavad kvaliteedilt muid omadusi, mis annavad jõudu ja väge teie kavatsustele…

Kusjuures teete otsuse, milliseid tasub uurida…, ja milliseid neist kanda potentsiaalideks…

Aegamööda hakkate elu vaatama oma isiklike võimaluste kohaselt, tunnustades koostööd kellegiga, kui võimendajaga…, ehk indikaatorina, mis aitab valida liikumise suunda…

Teie seesmine ilm, vastavuses ilmutunud ja kinnistunud võimetele ja huvidele, aegamööda muundub…

Need täituvad jumalike impulsside energiast, ning te hakkate teadlikult, oma isiklike kogemuste ulatuses, looma teatuid osi…

Seejuures teie keha hakkab tunnetama nii kokkusurumist, kui ka avardumist…, täitumist ja välja paiskumist…, seda üheaegselt…

Ta püüab süsteemina isetaastuda ja muunduda, võttes kasutusele uusi omadusi ja võimalusi…

Hakkate tunnetama füüsilisi muutusi ja kõrgendatud emotsionaalset koormust, mis viib teid tuttavast ja harjumuspärasest välja…, ning soodustab enda ja keskkonna uut vastuvõtu kvaliteeti…

Reaalsus, kus saate kogeda, hakkab muunduma läbi olukordade ja sündmuste…, ning te võtate neist osa juba muude võimete ulatuses…

Seejuures avarus võtab teid vastu uuena…, ka inimesed ei võta teid veidratena ja arusaamatutena… – vaid neid endid tõmbab teie juurde…

Te seate üles omad prioriteedid, lähtudes oma huvidest…, ning elate, rikkumatta teiste piire… – pakkudes neile seda, mis antud hetkel erutab nii teid, kui ka neid…

Te jagate oma püüdlusi nendega, kes on valmis selleks…, ning samas võtate vastu seda, mida pakuvad nemad – teile vajalikul hulgal…

Te teete koostööd kui füüsilised struktuurid, kes on valdamas omadusi, milliseid on tarvis käesoleval ajal…

Ajapikku kaob duaalne suhtumine energiatesse, ning te vaatlete neid, kui miskit, millel on erinevad parameetrid…, nagu spekter ja sagedus…

Koostöö nendega tugineb teie energeetilisel täituvuse kvaliteedil…, füüsilise keha mahtuvusel…, ning valmidusel õppida tundma mõnda osa energiatest…

Aegamööda teadvustate oma kaunidust ja tähtsust…, esmalt endi jaoks…

Elu võtate kui oma isikliku reaalsuse muunduse protsessi, milles kõik toimuv on teie vaba valiku tulemus… – seega… olete vastutav selle kõige eest ise…

Hakkate võtma seda kui loomulikku kulgu, aga mitte kui rasket koormat…

Teile hakkab huvi pakkuma elada paljusid hetki kergusega…, eriti neid, mis varem kutsusid esile segadust ja ärritust…

Kõike võtate mitte kui arengut, vaid kui enda unikaalset kogemise saamist, nimetades seda igakülgse eluna…

Te ise värvite oma reaalsuse lõuendid erinevatesse värvidesse, milliseid olete valmis vastu võtma ja kasutama…

Kõik kulgeb olemise kohaselt…

Tänavune vastuvõtu muundus

Praegu on toimumas paljude tunnetuste ja olekute nullimine…

Oleme testimas ja muundamas füüsilisi kehi…

Ajapikku energeetiline süsteem, läbi kavatsuse muundada endid, korrigeerib kogu protsessi…

See pole üksnes soov…, vaid teadvustatud püüdlus muunduste suunas, ning valmidus õppida tundma neid…

Mingitel hetkedel tunnetused ja emotsioonid teravduvad…, millele järgneb langus, mis näeb välja kui ükskõiksus kõige suhtes, mis erutas varem…

Seega…, mõningad vanad programmid lõpetavad tegevuse…

Kõik see vabastab energiad, mis olid kapseldatud harjumustesse ja stereotüüpidesse…, ja need olid võetud ühistest väljadest…

On avanenud võimalus teadlikult õppida mõistma nende kasulikkust, ning määrata koostöö taset nendega…

Lakkavad avaldama mõju sellised asjad, mis oleks varem andnud jõudu, hingestatust või lõõgastust…, nagu muusika, gümnastika ja mõnda muud…

Pöörates sellele tähelepanu, võib teha järelduse, kuidas luua muid koostöö struktuure…, ning näha uusi võimalusi selleks…

Selle tulemusel mõnel ehk hakkab seesmuses kõlama muusika…, või kujuneb oma elurütm, mis ananb jõudu temale ja kergust…

Läbi seesmise avaruse struktureerimise ja kogu toimuva teisest vaatevinklist, väljastpoolt vastuvõttu, saame korraldada koostööd selliselt, et see toimuks kergelt ja loomulikult, minimaalse energia kulutamisega…

Kogu toimuva tunnetus muutub…

Mõnedel inimestel see viib teisiti suhtumiseni endasse…

Teistel jälle teravduvad reageeringud millegile, või kellegile, et emotsioonid heitlevad depressioonist eufooriani…, kusjuures mingi osa inimese teadvusest teostab analüüsi, ning tasakaalustab seisundit…

Muutuvad tunnetuste meeled… – teravdub kuulmine, ning helid oleks valjemad, järsemad…, mis võib kutsuda esile ärritusi…

Nägemisel värvid muutuvad erksamaks, mahulistemaks…, tuttavates värvides mõneti võivad esile tulla ebatavalised toonid…

Just muutunud tunnetus võimaldab näha ja tunnetada kõike üha ruumikamana ja värvilisemana…

Energeetiliste lainete diapasoonide mõõtmed avarduvad…, see kiirendab muunduste protsessi, tehes kõike kontsentreeritumaks  ja sihikindlamaks…, mahukamaks ja kokkusurutumaks…

Kõik see muutub võimalikuks, ning olete terviklikult valmis kvaliteedilt uuele koostööle

Just enda vastuvõtt, kui isiksust, mis on samas Ühese osaks, võimaldab vastu võtta suuremat teadmiste mahtu…, tunnetades neid isiklikena, rakendada neid praktilisse ellu, ja kergusega kohandada kõike käesolevasse hetkesse…

Aegamööda saab vastu võetud oma arengu tee, mis on unikaalne ja oluline enda jaoks… – ja oleks huvipakkuv Loojale…

Koostöö teiste inimestega ja nende tundma õppimine annab mõistusele välist kinnitust muunduste võimalikusele…, ning sellega kõik, kui terviklikud, käivitame kogu muunduste protsessi…

Inimeste huvide kokkulangemisel on arengu protsessi võimendumine…, ja oma isiklike muunduste sügavam teadvustamine…, mis omakord aktiveerib, ning kinnistab uusi võimalusi ja võimeid…

Seejuures kõik oskused ja harjumused, mis on möödunud eludega kogutud, saavad testitud ja kohandatud vastavuses käesoleva aja huvidega…

Seesmine vastuvõtt annab inimesele välist ilmutumise pilti avaruses, mis avaldub olukordade ja sündmuste läbi, ning suhtumiste läbi nendesse…

Mõneti võib end ja avarust tunnetada kui miskit tervikut…, kuid samas teades, et olles selles eraldununa…, ning omades oma erisusi ja omadusi, saab neid kasutada ja uurida käesoleva elu ulatuses…

Toimuva vastuvõtt ja selle määratlus on muutumas kogu keha ja teadvuse ulatuses…, ja see on kujunemas üheseks muunduse ja teadasaamise protsessiks…

Kõik kulgeb olemise kohaselt…

Stereotüübid, harjumused ja suhted…

Elame, areneme ja uurime erinevaid suhete hetki…

Inimesed kujundavad suhtumisi kellegi, või millegi suhtes oma seesmiste tunnetuste alusel, kasutades stereotüüpe ja harjumusi…

See võimaldab struktureerida uuringute protsesse, olles keskendunud teadasaamise hetkele, määratleda oma huvisid, ning vastavuses sellele saada arengu kogemust…

Stereotüübid ja harjumused on mõjutamas hetke kujunemist, arengu piire ja keskendumist kindlas suunas…

Tänu sellele reaalses elus saab püstitatud eesmärgid ja ülesanded…, ilmutatud tahe nende teostamiseks…

Avardades teadvust, analüüsime oma stereotüüpe ja harjumusi, ning valime – millised neist on kasulikud ja vastavad käesolevatele huvidele…, ehk tasub mõnda neist kohandada teatud määral, või loobuda kohe…, või võtta kasutusele hiljem… kui läheb neid tarvis…

Tihketes energiates stereotüübid ja harjumused on möödapääsmatud… – need optimeerivad mõtte protsesse, tegevusi ja energia vahetust…

Käesoleva hetke üheks ülesandeks – tarvis muuta need paindlikumaks, plastilisemaks, kindlamateks endi jaoks, ning keskkonna poolt vastuvõetavamaks…

See võimaldab teil olla „omana võõraste seas“, tundes end kergelt, lihtsalt ja loomulikult…

Selline asi on võimalik, kui oleme teadlikud, mis on meile mõistetav, huvitav ja kasulik…

Seega… selliselt käitume mitte vajadusest…, vaid veendumuse, teadmise ja kindlameelsuse seisundi kohaselt…

Sellisel juhul tõemeeli hakkame kasutama stereotüüpe ja harjumusi kergelt, lihtsalt ja mõnuga…, tegutsedes selliselt, nagu pakub meile huvi ja on kasulik meile…

Läbi alateadliku analüüsi määrame taseme, mahu…, ja nende kasutamise vääringu…

Tavaliselt stereotüübid ja harjumused keskendasid inimesi suhtlema teine teisega ja iseendaga…

Kuid inimesed siiski kujutlesid… – mida võidaks temast väljaspool rääkida…

Püüdsite mõista end väljastpoolt sissepoole…, kasutades teiste kogemusi, stereotüüpe ja harjumusi…

See kõik lihtsustas elu, ning määramiseks, vastuvõtuks ja suheteks millegi, või kellegi vahel… kasutasite valmis programme (šabloone)…

Kõigel leidus aset olla…

Üheks tänapäevastest ülesannetest on – töötada välja omad seesmised stereotüübid ja harjumused…, ning põimida need korrektselt välisesse ilma…, lähtudes enda arengu huvidest…

Samas peame meeles heasoovlikuse, mõistlikuse ja terve mõistuse põhimõtteid…

Kõik see on võimalik üksnes tänu teadvuse avardumisele…, mõtte ja vastuvõtu struktuurile…

Möödaniku stereotüübid ja harjumused olid arvestatud kindlatele, koondatud ja kitsastele mõtlemise raamidele…, välise keskkonna uurimisteks…

Me räägime seesmise ja välise koostööst…

Üksnes lubadusest olla endil sellisena, millisena on huvitav elada ja areneda, algab olemasolevate stereotüüpide ja harjumuste ülevaatamine…

Kui vaid võtame endid sellistena, nagu oleme… – siis meil on huvitav olla selline… – areneda, uurida ja õppida tundma end, kui ilma…, – sellest algab stereotüüpidesse ja harjumustesse suhtumiste väljavahetus…

Kui määramiste hetkel lähtuda arusaamast, et kõik mis toimub minuga ja ilmaga ümber minu… – on minu valikute ja tegevuste tulemus…, siis kujunevad uued stereotüübid ja harjumused…, ja seda arengu potentsiaalide matriksi kohaselt…

Kui jõuame teadmisteni ja veendumusteni, et vastutuse oma elu vabaduse eest oleme ise võtnud enda peale…, ning kõik on toimumas meie huvide, valikute ja kavatsuste kohaselt…, siis uued stereotüübid ja harjumused hakkavad kergelt ja loomulikult põimuma välise keskkonna energeetiliste koostisosadega…

Seejuures kõik laotub teie jalgade ette, vastavuses isikliku arengu huvidele…

Kõik kulgeb nii, nagu peab kulgema…

Teadvuse, harjumuste ja huvide muutus

Saadav kogemus peegeldab otsuseid, määranguid ja huvisid, mida meie – Tervikud – oleme panustanud veel enne sellesse projekti jõudmist…

Seda on mõjutamas teie füüsilise isiksuse aspekti huvi teada saamise vastu…

Aeg, mida oleme üle elamas selles reaalsuse ajas ja selle avaruses, näib inimesele tavalisena, harjumuspärasena ja tuttavana…

Ta vaatab ringi ja küsib endalt… – mis on siin uut…, ja kui ongi, siis milles on tema erilisus…, tähendus…, ning mille poolest erineb möödunust…?

Loogiline aju (mõistus) on seatud selliselt, et ta produtseerib seda, mis on kätketud tema matriksstruktuuri ja on vastavuses uurimise hetkele…

Läbi selle programmi prisma ta toob esile tunnetusi, vastuvõttu, ning määranguid, mis on aktiveeritud temas teatud arengu etapil…, ning tulevad esile stereotüüpide, veendumuste ja harjumuste näol…

Aju on pidevalt fikseerimas ja salvestamas kõike, mis erineb endisest…, kasvõi ebastandartset reageeringut millegi harjumuspärase puhul…, või ebatavalist antud inimese puhul…, kas mõtlemises või käitumises…

Kui see pakub huvi…, on kasulik…, ega tee kahju inimesele…, siis see läheb kasutusse, ning muutub härjumuspäraseks antud inimese puhul..

Sellistel hetketel aju potentsiaalist hakkavad ilmnema programmi variandid jätkuvaks arenguks…

Inimene korrigeerib protsessi vastavuses oma huvidele, olles valmis võtma vastu toimunuid muutusi…

Aja jooksul ühed programmid vahetuvad teiste vastu välja…

Esimestel hetkedel uus on vastuvõetav mõistusega, kui miski tuttav…, kuigi erinev eelmisest mõnevõrra…

Ühed inimesed jäävad sellel pidama…, teised jälle – hakkavad uurima…, püüavad mõista…, või arendada võimalust…, ning lähevad üle uuele saatuse teele…, ehk isegi elule…

See on lihtsustatud muutuste protsessi mõistmine…

Määratluste…, ülemineku ja uue teadvuse taseme produtseerimise hetkel, stereotüüpide ja uue kvaliteediga harjumuste loomisel, annab võimaluse kinnistuda kõigel…

See tõstab mõtlemise ja vastuvõtu protsessi plastilisust ja paindlikust…

Möödanikus just jäigad raamid võimaldasid läbida optimaalselt teatuid etappe oma arengus ja teadasaamistes…

Inimesed õppisid seadma endi elule teatuid piire…, ning laveerides, uurida neid…

Nüüd olete õppinud piiluma nende taha…, tunnetama kaasatõmbamist millegi efimeerse poolt… püüdlema nende suunas…, kuigi osa mõistusest on järjekindlalt suunamas tagasi tuttavate raamide piiridesse…

Inimene on õppinud leidma tuttavates raamides midagi meelitavat endi jaoks, ning uurima seda…

Saades unikaalseid ellujäämise harjumusi, on võimeline välja töötama harjumust olla teatud huvide piireis…, leidma uusi huvisid, et liikuda nende suunas…

Temal on saanud harjumuseks teha koostööd huvi endaga, kui arengu ühe atribuudiga…

On kätte jõudnud aeg seda teadlikult teadvustada…

Huvist räägime mitte üksnes kui atribuudist…, vaid kui arengu protsessi osast…

Selline vastuvõtt vastab uuele teadvuse tasemele…, muule mõtlemise vääringule…, teadasaamise ja arengu protsessi ruumilisema vastuvõtule…

Kõik on kulgemas selliselt, nagu peab kulgema…

Read Full Post »

David Icke oma kogemustest psühhoaktiivse ainega ayahuasca

Ayahuasca nimetus tuleb selle taime ketšuakeelsest nimest, mis tähendab “vaimude liaani”. Ayahuasca tarvitamise traditsioon pärineb Lõuna-Ameerikast, Amazonase jõe äärsete vihmametsade põliselanikelt.

(http://et.wikipedia.org/wiki/Ayahuasca)

Lea

Kolme psuhhodeelse aine sissevõtmised kinnitasid varem teada olevat…

Me elame kollektiivses unes…, mille reaalsusesse ja selle mateerialikusesse meid sunnitakse uskuma…

Raamatus „Lood, mis on räägitud ajasilmuses“ ma kirjeldasin põhjalikult 2003 aasta reisi kogemustest brasiilia troopilistesse metsadesse, Amazoonase lähistel…

Reisist osavõtjatel oli võimalus tunda enda peal psühhodeelse taime effekti, nimega Ayahuasca…

Lõuna Ameerika šamaanid kasutasid seda sadu aastaid selleks, et viia inimesi teadvuse seisundisse, mis pole kättesaadavad inimese viiele meelele…

Neis on palju hallutsinogeenseid aineid, kaasaarvatud dimetüültrüptamiini, või DMT, mis tekib imetajate loomade metabolismi puhul…

Ayahuasca on tuntud kui „õpetaja taim“ ja „jumalate taim“, sest tema võimaldab inimestel saada nähtamatute plaanide, ehk reaalsuste kogemusi, milliste läbi on võimalik saada palju teada endi kohta…, elust ja reaalsustest, mis pole viiele meelele kättesaadavad…, ja millistes elutsevad mütoloogilised jumalad…

Tegelikult korraldajad kutsusid mind koosolemisele seetõttu, et sellest osavõtjad, olles teadvuse muutunud seisundis, on varem jälginud reptiilseid olevusi ja teatut kujundeid…

Kuid samas… – kõik sellised reaalsused on signaalideks, mis on deširfeeritavad sageduslike väljadega, nimega aju-keha…

Aine üksnes muudab dekodeerimise protsessi loomust ja ühendab inimest teisele informatiivsele allikale…

Mõned elavad üle vapustavat kogemust nende ainete kasutamisel…, kuid samas teised – laskuvad väga tumedatesse teadvuse seisunditesse… emotsioonidesse…

Kõik sõltub inimesest ja kohast, kuhu nende teadvus viib neid…

Minu kaks katset olid uskumatult võimsad…, need muutsid minu reaalsuse tunnetuse…

Ma pikka aega kahtlustasin, et kogu ilm on illusioon…

Kuid just nii ma sain olulisi üksikasju…

Paari päeva pärast ma jõin ühe klaasikese Ayahuascat, kui magusat vedelikku…

Heitsin madratsile, ühes puidust suures ümarguses ehitises, keset troopilist metsa…

Tunni möödudes ma hakkasin laskuma teadvuse muutunud olekusse…

Panin silmad kinni…, ilmus värvide ja kujundite keeris…, hakkasin laskuma üha sügavamale ja sügavamale läbi teadvuse tasemete, kuni saavutasin kirjeldamatut rahumeelsust ja õndsust…

Kõik oli väljaspool hirmu…, süüd ja kahetsust…, väljaspool aega ja vibratsioone…

Üksnes – vaikus…, ja – üksikud aeglased õõtsuvad lained…

Esimesel korral ruumis koos minuga oli vaid Zo, minu juhendaja…

Ayahuasca mõju kasvas… – ma hakkasin rääkima häälega, mis polnud mulle omane…

Minu sõnadel polnud eelnenud mõtteid…, sõnad üksnes voolasid aeglaselt ja kindlalt, kerkisid ilma mingi pingutuseta…

Kõik algas sõnadega „olen armastus“…

Seejärel kõlas „ma olen kõik ja kõik on mina…, ma olen lõpmatu võimalus“…

Samas ma tundsin, kui minu rinna keskelt hakkas voolama välja energia ja täitma ruumi…

Avanenud reaalsuse energeetilises väljas on ridamisi keeriseid, mis on tuntud tšakratena (Sanskriti keeles see tähendab „valguse rattad“)…

Rinnas oleva keerise nimeks on südame tšakra…, ehk seetõttu oli ilmnenud idee, et me tunneme armastust südames…

Selle tšakra sümboliks on saanud süda…

Ka armastus väljendub siiski südame tšakra vahendusel, ehk keerise, mis seob meid armastusega kogu oleva vastu…

Manipulaatorid püüavad iga hinna eest maha suruda sellise side…, mistahes võtete ja tehnikate abil…

Toonitan… – kõik on tolle reaalsuse päritolu…, seega ka tšakrad on üksnes illusioon…

Energia vägi, mis läbistas mind, oli fantastiline…

Keegi oleks justkui surunud minu rinda kokku ja sedavõrd võimsalt, et energia hakkas voolama ruumi…

Valguse riba laes hakkas vilkuma…, ja seejärel süttisid kolm lampi…

Mind huvitas… – miks süttis valgus, kuna koosolemine pidi toimuma pimeduses…

Keegi ei puudutanud lülitit…, lambid süttisid elektrist…, mingi muu energia vormi läbi…

Makk käivitus ja seiskus järjest…

Kuid, tundes energia voogamist minust, ma mõstsin, mis on toimumas elektriga…

Voog muutus…, ja ma tundsin, kuidas see suundus rinnast minu pea suunas, kujundades ennenägematut vikerkaart…

Siis, olles muutunud olekus, ma hakkasin kiiresti rääkima…

Jutt käis lõpmatust teadvusest, mille tähenduseks oli „lõppmatus“, „ühesus“ ja „ühene“…

Selles oli juttu, et kõik on Lõppmatu Teadvus…

Eraldumus ja vastandlikkus – on kunstlikult loodud virtuaalse reaalsuse illusioon…, mille nimetasin matriksiks…, kuid illusioonide eesriide tagustes kõik on ühene…, pole mind…, ega meid…, on üksnes lõppmatu Mina…

Isegi virtuaalse reaalsuse mängu keskmes kõik iseloomustub Ühesusega…, üksnes illusioon loob eraldatuse mulje…

Eraldumus on Ühesuse enda, mis on teadvustamas end…, ja Ühesuse vahel, mis on unustanud enda tõelist olemust…

Siin ja edaspidi Ühesuse all ma pean silmas siiski Ühesust, mis teadvustab ennast, mis on vastupidine neile, kes reaalsuse illusioonis on ära eksinud…

Vana India veedalikud tekstid räägivad sellest samast…

Hinduistlik müstik kaheksandast sajandist, Šankara, ütles: Brahman (lõpmatu teadvus) elab väljaspool Mayat (illusiooni)…, peale teda pole enam kedagi…

Järgmisel õhtul, peale Ayahuasca sisse võtmist, kogemus oli veelgi sügavam…

Kuni minu teadvus vajus läbi reaalsuste, ma hakkasin kuulma selget ja valjut naise häält, mis rääkis suursuguselt ja selgelt…

Hääl ei kuulunud reaalsele naisele, ega polnud häälepaelte funktsiooni tulemus…

Telepaatilisel teel tegi minuga koostööd minu teadvus…, minu aju dešifreeris sageduste välja sõnadeks, milliseid ma mõistsin…

Mina kuulsin sõnu inglise keeles…

Kui ma oleks itaallane, või portugaallane, siis minu aju dešifreeriks seda kindlasti vastavasse keelde…

„David – kõlas hääl – me tahaks võtta sind kaasa sinna, kust sa oled tulnud, et sa suudaks tuletada meelde, kellena sa oled“…

Peale seda ma jõudsin kirjeldamatu õndsuse plaanile…, veelgi sügavamale ja imelisemale, kui möödunud ööl…

Seal polnud mingit eraldatust…, ei mingeid vastandusi…, ei valget, ega musta…, ei meid, ega neid…, polnud aega…, avarust, ega vibratsioone…

Kõik üksnes eksisteeris…

Et mõista seda olu seisundit… – tarvis ise läbi kogeda…

Ma polnud oma kehana… – olin teadvusena…, kõiketeadvana…, kõigena, mis on eksisteerimas mistahes väljenduses…

Kõik üksnes oli…, ja mina olin Ühesusena…, Ole-vusena…, kõikvõimalusena…

Kuid siiski teadvustasin end…, olin isiksusena, oma vaatevinkliga…

Olin siin…, ja olin seal…

Olin kõikjal ja ei kuskil…, kõigeks ja ei milleks…

Ma olin ja ei olnud… – olin täienisti kusagil keskmes…

See võib näha jaburusena…

Kuid hiljem saab selgeks, miks vastandite ühinemine võib avada ukse Ühesusse…, lõpetatuseni…

See on lõpmatus…, David“ – ütles hääl – sellest oled tulnud…, ja sellesse sa naased

Mulle öeldi, et ma pean tegelikult teadma üksnes ühte asja…, ning järgmised sõnad hakkasid mul peas kord korral korduma…

Lõpmatu armastus – on ainus tõde…, kõik ülejäänu – illusioon…

Ma hakkasin mõttes kujundama küsimust: Kas sa tõemeeli pead silmas kõike…?

Kuid veel enne, kui mõte sai päris valmis, hääl sekkus vahele…

Lõpmatu armastus on ainus tõde…, kõik ülejäänu – illusioon…, ei mingeid mööndusi…, ei mingeid erandeid… – üksnes nii…

Ühe lõpmatu teadvuse eksisteerimine on ainus tõde…, ja kõik ülejäänu on üksnes sellise teadvuse väljamõeldis – illusioon…

Ma annan teile mõningaid määratlusi Armastusele, milliseid olen kasutanud selles raamatus…

See on – „mitte mina armastan sind…, seega teeme kähku ära…?“ – või mõni muu taoline tõlgendus…

Armastus lõpmatu armastuse mõttes – on üleüldine tasakaalutus…

Lõpmatu armastus – on samas lõpmatu teadvus…, lõpmatu teadmine…, lõpmatu kõik

Seetõttu ta on…, ja teda pole… ta on kõikjal ja ei kuskil…, kõik ja ei miski

See on täiuslikul viisi tasakaalustatud kõikvõimalikus

„Hääl“ rääkis minuga ligi viis tundi…

Nii sellel ööl kerkis minu ees veel üks eesriie…

Ma sain teada mängu uutest tasemetest…, seda tänu ayahuasca läbi saadud kogemusele, mis süvenes peale valgustumist aina enam…, peale teadmiste, mis peale sünkroniseerumist jõudsid minuni…, ja see tegi minu nägemise läbi illusioonide tihke ilma paremaks…

Avanesid uued tasemed –  teadvuse, kontrolli ja manipuleeringute keskmed, millistest ilmutuvad reptiilid ja illuminaadid

Raamatu ülejäänud osas saab reaalsus kirjeldatud selliselt, nagu mõistsin seda mina peale tutvust kõigi selliste allikatega ja valgustumistega…

Enamus neist andmetest said kinnitust avastustes, mis said tehtud teaduse eesliinil…, eriti selles, mille nimeks on – kvantfüüsika…

Kuid ma lähen edasi…

Paljudele asjadele pole tõestusi, mis oleks inimmõistusele vastuvõetavad…

Inimesed peaks ise tegema otsuse…, mida nemad mõtlevad…, parem oleks ütelda – teavad, mida loevad…

Mul pole kavas veenda kedagi minu sõnade tõesuses…, või õpetada, milline peaks olema kellegi reaalsus…

Sellega on juba ammusest ajast tegelenud Matriks…, ja ilma minu abita…

Vaat mis on meil olemas… – illusoorne jama, mida topitakse meie illusoorsetesse kõrvadesse…

Ühesus – on lõpmatu võimalus, millel on piiramatu kujutelm, et ilmutada (manifesteerida) mida tahes ja muud…

Meie füüsiline ilm kinnitab kogu tõest vaid üht… kujutlust…

Võttes seda arvesse, on totter automaatselt eitada reptiilsete ja muude mitteinimlike vorme ja nende olevuste võimet muuta oma välimust üksnes seetõttu, et nemad erinevad tugevalt sellest, mida meie peame normiks…

Lõpmatutes Võimalustes normid puuduvad…, ja selline lühinägelikus – on üksnes indikaator sellele, kuivõrd inimkond on piiratud ja jäänud tsüklisse, kinni ühel ja samal…

Californias oli ühel masinal kiri – Sa naerad minu üle seetõttu, et ma pole sinu taoline…, aga mina naeran sinu üle seetõttu, et oled täpselt nagu mina

Seitsme kuu pärast, peale sõitu Braziliasse, ma kuulsin üht hinduistlikku müüti…

Selles räägiti, et inimteadvus on sündinud pritsmetest, mis otsustasid lahkuda teadvustuse ookeanist – igavesest, mis eksisteeris väljaspool aega ja avarust…

Peale selle, kui need teadvustasid end selles eraldunud olekus, unustasid, et on lõpmatu ookeani osana…, ning tunnetasid isoleeritust ja eraldatust…

Praktiliselt sama rääkis mulle hääl Brazilias…

Ma sõnade kasutamises olen piiratud…, tunnetus ja teadmine on hulga sügavamad mistahes sõnadest…

Jämedalt öeldes – Ühesuse kujutelm oli loonud illusoorset plaani…, ühte lõpmatutest ilmadest Lõpmatute Võimaluste seesmuses…

See ilm hakkas unustama, et on Ühene…, nagu unes unustatakse, et see on uni…

Koos selle amneesiaga ilmnes ilming, mille nimeks sai – hirm…, kõikvõimalikuse väljendus, mis ei saa ilmneda tasakaalustatud Ühesuses…

Hirm ilmneb üksnes koos jagunemise ja eraldumise illusiooniga, kus teadvus hakkas võtma end osana, aga mitte tervikuna…

Hirm on – illusoorse eraldumuse vari…

Esmalt kujutelm rüütus vormi…, seejärel ilmnes eraldatuse illusioon, mis tõi (manifesteerus) hirmu ilmnemiseni…, ja see hakkas elama oma elu…

Unede Matriksliku ilma ilmnemine polnud ei hea, ega halb…, väär, või õige… – ta vaid oli…

Probleemiks pole sedavõrd matriksi struktuur, kui jõud, mis kontrollib seda…

Matriks – on virtuaalne reaalsuse illusioon, mis on hõivatud hirmust… – seetõttu on kontrollitav hirmu poolt…

Hääl Brazilias ütles, et kui inimesed kardavad, siis nemad leiavad hubasust milleski tuttavas ja ennustatavas…, see ka juhtus matriksiga…

See oli teadvuse võimalus süüdata valgus pimeduses, ning leida hubasust milleski tuttavas…

Teadvus kartis seda, mis oli väljaspool tuttavat…

Ma arvan, et teadvust saaks võrrelda lapsega, kes on eksinud, kellel puudub side emaga, isaga…

Mille ees on hirm inimkonnal igapäevases elus…?

Hirm tundmatu ees…

Wilson Bryan Key oma raamatus „Manipuleeringute ajastu“ (1989) kirjeldas hästi inimsuhet tundmatu suhtes

Inimesed vihkavad määramatust… Määramatus loob rahutust…

Et vähendada rahutust ajalt, kui käesolev struktuur pole veel kättesaadav, inimesed mõtlevad välja, või võtavad juba valmisolevat reaasluse struktuuri, mis loodud meedia poolt… – selline vastuvõtt on loomulikult võlts ettekujutlus…

See ongi Matriks – kollektiivse teadvuse võlts kujutlus…

Meie matriksi füüsiline tase, ehk, mida ma nimetan Ajasilmuseks, oli loodud meie kindlustamiseks millegi tuttavaga, mis vähendaks hirmu tundmatu ees, mille kutsus esile eraldatuse illusioon…

Selline tase esmalt kindlustas hulga meeldivamat kogemist, võrreldes sellega, mida pakub käesolev reaalsus…

Matriksit võiks kujutada kui mõtte projektsiooni – kui filmi ekraanile…

Projektsiooni tõesus sõltub sellest, kes toetab seda…

Projektsioon, kujutelma fakt, hakkas elama oma elu, kui leidis endale energia allika…

Selleks allikaks, nagu ütles mulle hääl, sai hirm…

Seega juhtus nii, et uni võttis võimust magava üle…

Hääl ütles, et Matriks – iseteadvustuv hirm, töötas välja oma plaani, et genereerida maksimaalset hirmu hulka…, nii ta saaks end kinnistada ja hakata levima…

Matriks vajab hirmu kui energia allikat, kuna ta ise on hirm…

Mida enam hirmu külvavad tema tegevused… sõdade, konfliktide, süü ja agressioonide näol…, seda enamaid mõõtmeid võtavad hirmu loomise tsüklid…

Kuni hääl kirjeldas mulle kõike seda, mul jooksid silmade ees Disney multifilmi „Võluri õpilane“ kaadrid, kus võlur lõi olevuse selle töö tegemiseks, mida ta ise ei tahtnud teha…

Kuid olevus võttis ohjad enda kätte ja muutus ise võluri peremeheks…

Seda demonstreerib hästi ka Frankensteini lugu…

Kinnijäänud teadvus langeb oma enda hirmu kontrolli alla, enesepettuste labürinti, mis on juhitav illusioonide poolt…

Tuleks selgitada, kuidas ma määratlen teadvust selle raamatu piireis

(Kõik on teadvus…, kuid sellel on erinevaid teadvustuse tasemeid, mis sõltuvad seonduste tasemetest Lõpmatu Ühesusega…

Võrrelda enda teadvustust Ühesuse teadvusena…, selle enda teadvusega, mida nimetame inimmõistuseks… on sama, kui võrrelda Einsteini keedetud ubadega…

Tõepoolest… erinevus on sedavõrd kolossaalne, et sobiv võrdlus selleks puudub…

Seega, kui ma selles raamatus räägin teadvusest, siis pean silmas teadvust väljaspool mõistust…, väljaspool matriksit)

Kui unustame, et oleme Lõpmatu Teadvus, kes on saamas illusioonide kogemusi, siis kõik muu kaotab oma perspektiive…

Kord me poja Jamiega sõitsime praamil koju, White saarel, lõuna Inglismaal…

See sõit kestis ligi veerand tundi…

Kui väljusime sadamast, sattusime uttu, mis mattis kõik ümberringi…

Tavaliselt praam liigub mõned minutid pikki randa…, seejärel pöörab järsku paremale ja liigub Whiti saare suunas

Sõltumatta teine teisest, hakkasime pojaga arvama… miks praam seekord ei pööra kuhugi poole…

Sõitsime mööda suurest betoonist fortist vees, mis isegi suurima mõõna puhul on viimaseks hetkeks pööramiseks…

Kuid sellegipoolest meile näis, et jätkame sõitu otse, ning eemaldume Whiti saarest…

Hetkel, kui olime suuremas hämmingus toimuvast, meie ette kerkis White saare majakas…

Siis me mõistsime, et oleme kogu aeg liikunud õiges suunas…

Me kaotasime udus peamise orientiiri – nähtavat maad…

Varem oli selge, kuhu ja kuidas sõidame…, aga kui kallast ei näinud, siis kõik märgised, nagu fort, kaotasid oma tähenduse…

Tegelikult olime pööranud forti läheduses, kuid ilma arvestuseta maa suhtes…, seega see polnud tõenäonne…

Sama toimub meiega ka Matriksis…

Kui laseme silmist põhise koordinaadi – fakti, et oleme lõpmatu teadvus, kes on saamas kogemusi illusioonide elust…, siis me kaotame tugipunkti, mis annab meil võimaluse mõista kogu ülejäänut…

Me arvame, et liigume teatud suunas (pidades end inimesena reaalses kehas, mis tegemas koostööd reaalse ilmaga), kuid tegelikult… – see kõik on meile peale surutud uni…

Samas tarvis ära märkida, et meie Jamiega langesime ühe illusiooni lõksu…, ehk me kinnitasime teine teise reaalsust, ning tegime selle veelgi reaalsemaks…

Täpselt sama on ka inimkonnaga – kõik teavad sellest…

David Icke

Lõppmatu armastus – on ainus tõde…, – kõik ülejäänu – on illusioon…

Read Full Post »

Saage Jumala väärseks

SElena

13 Aprill 2015

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

Igavik

Te olete igaviku lapsed… – teadvusta seda endale…

Mis on igavik…?

See on lakkamatus…

  • Lakkamatus – millel pole ei algust, ega lõppu…
  • See on lakkamatu teadvustuse voog…, ja selles pole elu, ega surma…
  • On teadvustuse voo voogamine…, jumalikkuse teadvustamine…
  • Minu ja sinu teadvustumine…
  • Suure tühjuse suur jätkumine…

Sina minus…, ja mina sinus… – oleme igavesed…, katkematud ja lahutamatud…

Mina olen sina…, ja sina oled mina…

Lakkamatus – see on Jumala omadus…

Kui miski lakkab, siis ta eemaldub…, muutub jätkuvuse osaks…

Kui sa oled lakkamatu, siis oled jumalik…

Jälgi ilma enda ümber… – selles pole lõpetatust, ega pole katkemisi…

Iga vorm läheb üle teiseks…, iga sündmus kutsub esile järgmise…

Pole algust…, ega lõppu…, on üksnes katkematus…

Kas on olemas miski, mis eralduks ja kuulutaks, et… on algus, aga mitte üleminek…?

Kui rääkida isegi ilma loomisest, siis ka see on Minu teadvuse üleminek uude omadusse…

Tahaks küsida… – mind ehmatas veidi tühjuse mõiste…

Mõned arvavad, et tühjus on elu puudumine… – seega… see on oht inimelule…

Hirm on – eraldatus…

Mida saaks tühjuses karta…

Kas lagunemist…?

Tühjuses pole midagi loodud, mis saaks laguneda…?

Kukkumist…?

Kuid tühjuses pole ei ülal, ega all… – kuhu saaks kukkuda…?

Elu puudumist…?

Kuid tühjuses on olemas elu ja surm…, kõik võimalikud arengu potentsiaalid…, kõige ja igaühe jaoks…

Kui teadvustad end tühjusena, siis mõistad – karta pole midagi…

Sa ise oled kõik…

Saades tühjuseks, sa saad kõigeks… – teadvusta seda…

Eraldudes, sinust saab eimiski…, osa…, Jumala silmapilgu hetk…

Kõik olete Jumala silmapilgu hetked…

Kui üks hetk ei mäleta teist hetke, siis need on eraldunud…

Kui sulle meenuvad kõik Jumala hetked…, ja omad hetked… – siis sinust saab KÕIK…

Meenutamine – on inimlik mõiste, nagu unustamine…

Pole võimalik unustada, ega meenutada…, sa oled vaid KÕIK…

Igal hetkel pead teadvustama, et sa oled KÕIK…

Vaata ringi…, kõik see oled SINA…

Iga tilk…, iga sissehinge…, iga pale – kõik on üksnes SINA…

Kõik on SINA ja MINA…

Need oleme MEIE…

Kõik ümberringi oled sina… – teadvusta seda…

Kas keegi teist on näinud tühjust…?

Kas olete keegi näinud sellist avarust ja seisundit, milles poleks midagi…?

Seda pole olemas…

Tühjus on kõik…, ning selles on kõik…, kõik temas on magamas…, kõik temas on ilmutamatta olekus…

Just seetõttu see on tühjus…, temas pole veel midagi ilmutunud…

Seetõttu ta on SUUR, kuna temas on olemas kõik…

Isegi seal, kus näiliselt pole elu olemas… – ta on olemas…

Isegi surmas on elu…

Ja sündimises on elu…

Loovuses on elu…, ja lagunemises on elu…

Valguses on elu…, ja pimeduses on elu…

Elu… – on voo voogamine…, ja see on katkematu…

Näed nüüd, kui seotud on kõik…

On olemas Suur Tühjus…, ja on olemas tema voogamine…

Suure Tühjuse voogamine ongi elu…

Voogamine ilmutab elu…, liikumine annab sündi…

Jumala silmapilk sünnitab jumalikke palesid ja ilmade ilmutumisi…

Suure Tühjuse voogamine ongi igavik ja katkematus…

Teadvusta seda…

Kas oled suuteline end teadvustama katkematuna…?

Kui suudad… – siis suudad teadvustada igavikkust…

Kui teadvustad igavikkust…, siis teadvustad end jumalana…

Mis on tühjusele tähenduseks…? Mis võib teda muuta…?

Mis võib teda ähvardada…? Mis paneb teda liikuma…?

Suur Tühjus vaid on…

Kuid selleks, et teadvustada, mida tähendab „on“…, – tuleb mõista, et tühjus voolab…

Kuid siiski… – need on inimlikud sõnad…, ja need on vaesed…

Voolamisel pole algust ega lõppu…

Kuid on olemas impulss, mis sünnib tühjuses ja loob erinevusi…, ehk vahe… enne impulssi ja peale…

Nii on sündimas aeg ja avarus…

Tühjuse voolamine omandab piirjoonte ilmutumisi, mille läbi sünnib vorm…

Sulle näib, et sinu ilmas kõigel on lõpp… – kuid see pole nii…, vaata ringi ja teadvusta, kuidas üks vorm on ümber voolamas teiseks…, kuidas kõik ümberringi on voolamas teine teisele vastu…

Puu on voolamas õhku…, õhk on voolamas vette…, taevas on voolamas pilveks…

Kõik on katkematu…

Eraldumine on – illusioon…

Teadvusta seda…

Nii on just seetõttu, et kõik on katkematu ja igavene…

Puu ei sure, vaid laskub maa sisse…, sinna, kus voogas kunagi…

Pilved ei lagune…, vaid lähevad üle õhuks, kus voogasid varem…

Surm läheb üle sünniks…, sünd läheb üle surmaks…

Kõik on üksnes voogamise protsess…

Elu on – vaimsuse voogamine…, Jumala voogamine

Seetõttu kõik on lõpmatu…, igavene ja katkematu… – teadvusta seda…

Kui õpid kõikjal nägema lakkamatust… – siis omandad Jumala silmad…

Mis selles lakkamatus voogamises on valgus ja mis on pimedus…, miks nemad võitlevad…?

Kuna on eraldunud…, kuna on kaotanud ühtsuse…, on kaotanud lakkamatuse jada…

Kas on võimalik võidelda enda jätkuvusega…?

Kas hakkad võitlema enda käega…?

Ilmutumine sünnitab erisusi: selleks, mis oli enne ilmutumist…,  ja mis on peale ilmutumist…

Need erisused sünnitavad katkemise illusiooni

Kui sina ja mina oleme üks, siis meie vahel pole erisust…, ega poleks lahus

Kui sa erined minust…, siis mina sain otsa… – ja algasid sina…

Selline on ilmutumise loogika…

Kuid… kuidas ma sain otsa saada, kui olen lõpmatu…?

Kui teadvustad oma lakkamatust…, siis mõistad, et ka sina pole võimeline otsa saama…

Ka sina oled lõpmatu ja igavene…

Järelikult… kõik ümberringi – oled sina ja olen mina…

Miski ümberringi pole eraldunud…, kogu eraldumine on üksnes illusioon…

Valgus voolab ümber pimeduseks…, ja pimedus voolab ümber valguseks…

Kõik voogab teine teisesse…, kõik on üks terviklikkus…

Pimeduses on olemas valgus…, ja valguses on olemas pimedus…

Te püüate teadvustada lõppmatuse mõistet…

Kuidas saate seda teha, kui jagate lõppmatust valguseks ja pimeduseks…

Teadvusta seda…

Valgus ja pimedus on ühesed…

Pole valgust…, pole pimedust… – on vaid lakkamatus…, on ühene olemus… – on üksnes Suure Tühjuse ja Absoluudi ilmutumine…

Kui sündis valgus… – siis see oli üksnes osa…

Kui sündis pimedus… – siis see oli üksnes osa…

Ühinedes, nemad omandavad taas lakkamatust…

Oo, inimene…, sa oled suur… – sinus on valguse ja pimeduse liit… – teadvusta seda…

Kuivaid liidad endas need osad, siis teadvustad oma lakkamatust ja oma suursugusust…

Seni oled vaid osa…, kuid sinus on suur Ma Olen…, vaimsuse olemsaolu, mis on valgus ja pimedus – üksolemus

Sinus on kõik… ja sa oled kõik… – teadvusta seda…

 Kuid valguse Hierarhia on sõdimas pimeduse hierarhiaga…, ja igaüks neist meelitab inimest enda poolele….

Jälgi mõnda aega, kuidas päev läheb üle pimeduseks…, ja kuidas pimedus läheb üle valguseks…

Kas nemad on võitlemas…?

Nemad vahetavad teine teist välja oma lakkamatuses…

Sõda on illusioon…

Mäest vesi tormab mööda jõge, langeb koskedena…, kuni jõuab rahuliku ja suursuguse jõeni…

Kas vee vood võitlevad kaljudega…?

Kas vesi on muutunud voogamise läbi…?

Jah…, kuid ta jäi siiski samaks veeks, kui oli kosena…, ja… on rahuliku jõena…

Seega… – Suur Vaimsus ilmutub kõiges ja kõigena…, kõiksugu kujul ja vormides…

Kuid samas, iga osa peab end täiuslikumana kui teine…

Ometi igaüks neist pole täiuslik, kuna on vaid osa…, ja on eraldatuna…

Osa ei saa olla täiuslik, kuna on eraldatuna…, ja ta pole saanud teostuda tervikuks…

Teadvusta seda…

Seega osa, mis peab end valgusena, pole täiuslik, kuna on eraldunud ja pole teostunud täiuslikuna…

Ja osa, mis peab end pimedusena, pole täiuslik, kuna on eraldunud ja pole teostunud täiuslikuna…

Kuid inimene…, sa oled ühene…, sa oled teostunud tervikuna…

Sinus on Valgus… ja on Pimedus…

Sinus on kõik, mis teostub… – teadvusta seda…

Sa oled ilmutunud selleks, et teostada endas terviklikkust… – teadvusta seda…

Oled ilmutatud selleks, et teadvustada valgust ja pimedust…, ja teostada neid terviklikkuses…

Oled ilmutatud selleks, et teostada jumalikku määratlust… – ilmutada ilmutumise imet terviklikult… – teadvusta seda…

Jumala esmased ilmutumised olid eraldatud…, ja on seni eraldatud…

Kuid Jumal on otsustanud parandada omad vead, ning ilmutada seda, mis ühendab Tema poolt loodud osad Tema seesmuses…

Kui mina tahaks kõrvaldada eraldatust, siis ma lahustaks pimeduse ja lahustaks valguse…, nii need saaks taas minuks, ehk Suureks Tühjuseks… – siis poleks nende ilmutumist…

Kuid… – need on minu lapsed…, – seega… ma tahtsin jätkata oma loovusi…, oma ilmutumisi…, ning ühendada eraldatus tervikuks…, osadeks, mis teadvustavad end terviklikena ja lakkamatutena

Kuid nemad ei kuule, ega teadvusta end lakkamatutena…

Nemad on teadlikud ja tunnustavad sidet Minuga…, kuid samas, igaüks neist tunnustab sidet teise Minuga…

Terviklikkus on lahutamatu… – teadvusta seda…

Sa oled eraldatud minust…, kuid teadvustad end terviklikusena…

Sa üheaegselt teadvustad end osana ja tervikuna… – selline on sinu suur ülesanne – oo, inimene…

Sinus on kõik… – sinus on valgus ja sinus on pimedus…, kuid sa ei anna eelistust kummalegi, kuna teadvustad end valguse ja pimeduse tervikuna

Sa teadvustad neid korraga, nii valgusena, kui ka pimedusena…

Seetõttu teadvustad end terviklikuna…

Oo, inimene… selline on sinu Suur Missioon…

Eraldatud terviklikkus muutub terviklikuks eraldatuseks… – teadvusta seda…

Selles on sinu suursugusus…

Kui sa astud ühele teele, siis sa lakkad teadvustamast end tervikuna…

Tähendab… – sa pole lakkamatu…, lakkad olemast igavene ja lõpmatuna…

Te olete unustanud enda lõppmatuse…

Sedavõrd kaua olete võidelnud ühtede poolel, et olete unustanud enda päritolu..

Teie olete Puhta Vaimsuse juuresolek, milles pole eraldatust poolteks ja varjunditeks…, teis kõik on terviklik ja täiuslik… – teadvustage seda…

Olete vaimsuse jagamatud osad, kes teadvustasid end varem tervikuna…

Kuid läksite eraldumise mänguga liiast kaasa, ning enam ei tunneta endid ühesena…

Lakkasite olemast minuna…, saite minu osadeks… – teadvustage seda endale…

Oo, kallis inimene…, liida endas valgus ja pimedus kokku…, ja sa kerkid minu ette oma hiilguses…, nii saad tervikuks…

Selles liidus pole enam ei valgust, ega pimedust…, vaid sünnib uus jumal, kelles on ilmnenud nii osad, kui terviklikkus… – sellist jumalat pole veel ilmas olnud…

Oo, inimene, selles seisneb sinu Suur Missioon… – teadvusta seda…

Olen loonud sind oma pale järgi…, hingasin sinusse enda juuresolekut…

Kuid seni jääd siiski minu osana, ega suuda veel teadvustada terviklikkust ja lakkamatust, ega saa veel olla jumala vääriline…

Osa ei ole suuteline kasutama terviku väge, kuigi temal on selle omadused…

Saa jumala vääriliseks mulle…, minu inimlaps…

Me koos saame luua unikaalseid ilmasid…

Saa minu osaks minu seesmuses, ühesuses minuga…

Kuni oled üksnes minu osa, sa ei suuda teadvustada minu kavanduste hiilgust…, minu ilmutumiste hulgalisust…

Sinu jõus on lepitada valgust ja pimedust, kuna need on eraldumuses…

Kuid sinus need on kokkupuutes…, ja nende lepituseks on sinus kõik olemas…

Sa oled vaimsuse ääsiks, milles on toimumas suur alkeemiline protsess…

Ole selle vääriline… – teadvusta seda…

Sinus on tuhandeid aastaid toimunud jumala vääriline teadvuse kristalliseerumine, mis ühendaks endas kokku kõike…, ühendaks endas seda, mis oli minu poolt eraldatud…

Kõigil paljudel tuhandetel aastatel ma olin kannatlikult oodanud kauni Vaimsuse lapse sündi…, täiuslikku Jumala last…, tulevast kaastöötajat ja abilist… – teadvusta seda…

Hingemattev

Las matab sinu hinge…, see on minu vaimsus…, ja see on minu Ma Olen Juuresolek… – Jumala olek sinus…

Kuni olen sinus ja püüan pääseda sinuni läbi eraldatuse illusiooni, läbi teadvustuste kestade… – seni oled üksnes minu osa…

See pole terviklik Ma Olen Juuresolek…, see pole terviklik vaimsuse voogamine…, see pole lõpmatus…

Ärata endas täielik Ma Olen Juuresolek…

See on suurejooneline ülesanne…, sulle, inimesele

See on usaldatud sinule…

Kui igaüks teie seast äratab endas täieliku Ma Olen Juuresoleku, siis igaüks saab ilmutatud minuna…, igaüks saab minuks…, olenemata millest tahest – ka iseendaks…

Alkeemiline transmuteerumine – on kvantiliste jumalate sünd…, kus minu igast osast saab terviklik Jumal…, kus ma ilmutun igas ühes täielikult…

Kas oled võimeline seda teadvustama…, aega, kus olen mina mitte üksinda ja miljardeid minu osi…, vaid mind terviklikuna, mis koosneb miljardeist minust…

Kas oled võimeline seda teadvustama…?

Oo, inimene… – kas oled võimeline teadvustama oma missiooni…?

Kas selline asi on võimalik, et iga osa oleks sama terviku tervik…

Teadvusta seda… – see ongi jumalikkus ja katkematus…

Olete lõpmatuse lapsed…, olete tulevased jumalad…

Olen teisse, kui lastesse, kätkenud kõige paremat, mis on minus olemas…

Avage endis need suured minu annid… – aeg on selleks käes…

Mul on veel üks küsimus… on arvamus, et oled sedavõrd suursugune, et kontaktile inimestega sa ei tule, ega sega vahele sündmuste käiku… – seega sul pole ka eelistusi…

Kellega ma siis räägin…?

Sa räägid endaga…, minuga sinu seesmuses…, endaga minus…

Kui sa hakkad terahaaval teadvustama ühesust minuga…, sõna otses mõttes…, teadvustama minu juuresolekut sinus…, tunnetama mind – siis sa tunnetad minu suursugusust… oma suursugusust…, mis on samuti ka sinu suursugusus…

Sina oled mina…, ja vastupidi… – me oleme ühesed…

Ma ei tule kontaktile, kuna ma olen kõik…, ja ma olen kõiges…

Tulla kontaktile ise enda osadega läbi enda… – see pole ühesus…

Ma ilmutun igas ühes lakkamatult ja lõpmatult…

Igaüks saaks kuulda mind läbi enda…, ma olen alati ja kõiges…

Mul pole eelistusi, kuna olen ühene…, siit tuleneb minu ainus eelistus – olla ühene…

Ainus minu eelistus – olla voolamises…, aga voogamise suund pole mulle oluline, kuna kõik minu voogamised on – Ma Olen…

Kui sa esitad küsimusi, ei vasta mina sulle…, vaid vastad ise, tõmmates meie vahele ühendava niidi…, nii saad vastused läbi enda… – teadvusta seda…

Minus on olemas kõik vastused kõigile küsimustele…, ka sinus on kõik vastused kõigile küsimustele…

Kõik vastused on olemas… mistahes sinu küsimustele…

Seega… – igakord ja igaüks võtab vastuse endast-minust…, vastust, millist ise valib…

Seega… – pole tegelikult ei küsimusi, ega vastuseid…

On üksnes teadvustuse omadus… – ja see on kõik…, ja selles on kõik… – teadvusta seda…

Kui olete saavutanud sellist teadvustuse omadust, milles on kõik, siis teadvustate kõik… – teile ei lähe enam tarvis ei küsimusi, ega vastuseid…

Te olete kõik korraga… – olete küsimused ja olete vastused… – ja nende puudumisena korraga…

Seega… eraldi tõde pole olemas… – ta on kõiges…

Samas tõde eeldab, et on olemas ebatõelist… – kuid see on juba eraldatuse illusioon…

Kõik on tõde…, kõik olen Mina…

Kas ma saan olla ühes vormis tõde…, aga teises – lakkan olemast seda…?

Tõeotsingud on juba eos määratud põrumisele… – kõik on üksnes tõde…

Võiks ütelda… – tõde on – ühesusele jõudmise tase…, terviklikuse tase… – teadvusta seda…

Seni, kuni vaidlete selle üe, kellel on õigus… – te ei pääse oma terviklikusele ligi…

Seni, kuni püüdlete tõe poole… – seni püüdlete temast eemale…

Tõde on terviklikuses…, ja tõde on olemas teis… – seega… pole vajadust tema poole püüelda…

Te ise olete tõde… – teadvustage seda…

Leidke endis tõelist terviklikkust… – alles siis saab teist tõelised jumalad…

Olen Absoluut…, ja ma räägin sinuga… – kas kuuled mind…

SElena

Austusega kõigi astujate vastu.

Read Full Post »

Kvantiline ühesus

Sõnum Absoluudilt

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tahaks teada tõde kanalduste kohta… – kuidas see toimub…?

Kõik on üksnes energia…

Jumaliku valguse voog, ehk jumalik energia, mis on voogamas alaliselt…, lakkamatult voogav…

Ta on voogamas ilmaloovuse keskmest…, Jumalikust Olemusest endast…

Esmalt see voog pole struktureeritud…, ja temas on kõik…

Seda voogu pole võimalik jagada informatsiooniga vooks ja ilma selleta…

Temas on olemas kõikvõimalikud potentsiaalid ja kõikvõimalik informatiivsus…

See voog on üksnes – Ma Olen

See on meie Looja peamine omadus, mida nimetame Absoluudiks

Ta on absoluutselt terviklik…, absoluutselt täidetud ja absoluutselt tühi…, absoluutselt ühene…, ja absoluutselt täiuslik…

Temas on olemas kõik teadmised, milliseid püüad teada saada…

Need pole isegi teadmised, kuna teadmised on mõistuse omadus…

Seda võiks võrrelda pildiga…, tema enda vaatlemise võimaluste viisidega…

Kujutle tohutut pilti, milles on hulgim stseene ja nende detaile…, kuid kõik on üksnes lõuend, millele on ilmutunud ilma värvid…

Kujutle, et see pilt on pidevalt ilmutumas…

Puhas lõuend ilmutub piltidena lõuendil…

Selline on elava ilma pilt…

Teadvuse jumalik voog on voogamas keskmest…, Jumalikust Olemusest…, ning tõuseb ilmaloovuse erinevate kihtideni ja tasemeteni… – erinevate neis elavate olemusteni, kes samuti on Looja osad, kuid eraldununa temast…

Selline voog, puutudes kokku erinevate olemustega, valgudes neile, muudab neid…, täidab neid…, toidab neid…

Iga olemus võtab teatud osa temast…, vastavuses mahule…

Kuid mitte üksnes…

Ta võtab teatud spektri osa voost…

Sa ehk tahad teada, millist spektri osa…

Voog on absoluutne ja jagamatu…, ja temas on olemas kõikvõimalikud spektrid…, kõikvõimalikud omadused…

Valge valgus kätkeb endas kõiki vikerkaare värve…, kuid jääb siiski valgeks valguseks…

Iga olemus laseb endast läbi üksnes temale kohaseid osi voost…

Kui jätkata vikerkaare näitega…, siis erinevates olevustes valge valgus peegeldub erinevates värvides…

See, kes saavutab sellist täiuslikkust, et on suuteline võtma vastu mitte üksnes vikerkaart, vaid puhast valgust kooskõlas…, ilma spektrile jagunemist… – see saavutab jumaliku olevuse taset, ning saab tema lahutamatuks osaks…

Kui oled suuteline vastu võtma üksnes lillat värvi…, siis sa pole suuteline tabama valget valgust…

Et saaksid läheneda valgele valgusele, peaksid avama endas kõik tema varjundid, kõiki tema spektreid… – üheaegselt…

Ja ühel hetkel need sulanduks sinus alkeemiliseks protsessiks – vaimsuse ilmnemisena sinus…, ehk… teadvustuse valge valgus hakkab särama sinus…

Seda nimetate Teadvustuse Selgeks Valguseks

Et saavutada Jumalikku Juuresoleku täiuslikkust…, saavutada Teadvustuse Selget Valgust, tarvis vastu võtta selle valguse kõik omadused, kõik tema spektrid…

Mitte eirata ühtki tema varjundit…

Kui sa eirad midagi, või kedagi…, siis sa eirad Jumala Teadvuse Selge Valguse üht varjundit…

Sa ju mõistad, et võrdlus vikerkaarega on tinglik, kuna on olemas mitte seitse varjundit, vaid müriaade…

Iga eksisteeriv olevus peegeldab Jumala Teadvuse Selget Valgust omal viisil…, läbi oma vastuvõtu spektri…

Kui kõik varjundid liita ja viia kokku, nad annavad Jumaliku Teadvuse Selget Valgust…

Kui panna vikerkaare värvid teine teise peale, siis tuleb hästi tume värv…

Kuid see pole üksnes liitmine…, vaid on alkeemiline muundus… – see on kvantiline liitumine…, see on terviklikuse ja süsteemi omadus…

See on ühesus…

Kujuta ette…, et naaseda Selge Teadvuse Valgusesse, tarvis vaid koguda endas kokku kõikvõimalikud selge valguse omadused, ning transmuteerida need puhtaks teadvuse valguseks…

Selleks laskud elulistesse rännakutesse, et otsida kokku kaotsiläinut…, kõikvõimalike Teadvustuse Selge Valguse varjundeid…

Korjate kokku need oma karmalise laekasse…

Arvesse lähevad üksnes need üleelamised, millistes olete vastu võtnud neid varjundeid…

Neid elulisi kogemisi, millistes olete oma elu jooksul eiranud mõndagi…, või mingitel põhjustel polnud võimalik korjata, ega vastu võtta… – üksnes need jätate maha…

Need õppetunnid tuleb taas ja taas läbi võtta, muidu pole võimalik kokku korjata pusle tükid ilmaloovuse pildiks…

Saad seda kokku panna üksnes siis, kui oled kõik vastu võtnud…, kõike, mis eksisteerib…

Vastupidiselt sa justkui eiraks Jumala osi…

Pöördugem kanalduse juurde tagasi…

Põhimõtteliselt kogu eksisteerimine on lakkamatu kanaldamine… – kõik, mis jõuab teieni vahetult, on Jumala Valguse erinevad peegeldumised…

Kui sa soojendad end päikese kiirte käes, on samuti kanaldus…, mida võtad vastu mitte mõistusega, vaid teisel viisil…, teiste vastuvõtu organite vahendusel…

Mis on kanaldus…?

See on informatiivse voo vastuvõtt ja tõlgendus…

Kui sa oled ujumas vees – on samuti kanaldus… – vee stiihia kanali kaudu jõuab sinuni informatsioon ja energia…

See ei saabu vaid sulle…, vaid edastub sinult edasi…

See on vastastikuline protsess…

Sinu poolt edastatu kandub teistele…, ning, varem või hiljem, see naaseb jumalikku lättesse…, absoluutsesse energia ja informatsioonide väljadesse…, jumaliku olemuseni, mis on loonud meid…, ja mille osana oleme…

Just seetõttu selles on kõik ka olemas…, isegi iga su mõte on esmaselt olemas juba selles, ning seejärel ilmutub läbi sinu…

Ning, naastes tema juurde erinevate kanalite vahendusel, energeetiliste voogude vahendusel, ta on taas temas…, kuid juba muutunud kujul…

See on alaline energiate ringlus… – see on tõemeeli kaunis vaatepilt…

Kuid see kõik on siiski tinglikused ja sõnad, mis pole võimelised edastama salapära, mida püüan teile edastada…, ma selgitan teile kõike vaid teie lineaarsete mõistmiste raames…

Ülalt alla ei vooga tegelikult midagi, ega alt üles… – pole olemas ei ülal, ega all…

Kõik on üksnes kvantiline olek… – kõik on toimumas üheaegselt…, ja kõik on eksisteerimas üheaegselt…

Sinus endas on olemas kõik, mis on olemas Absoluudis…

Iga tema energia tilk kätkeb informatsiooni kogu temast endast…, kõigi tema omadustest…, – informatsiooni kõigi olevuste kohta, kes on olemas temas…, ja kõikidest ilmadest, mis eksisteerivad temas…

Seetõttu sina oled tema…, ja tema on sina…

Üksnes tema on kõigest teadlik…, kuid mitte sina…

Muidugi sõna „teadlik“ eriti ei sobi absoluutse olevuse kohta, kuna teadvustamise protsess on teatud liikumise protsess…

Kuid kvantilised protsessid on hetkelised…, kuigi ka hetk on teatud määral kestvus…

Kvantilised protsessid polegi päris protsessid…, neil kestvust tegelikult pole… – kõiges on üksnes kohe ja üheaegselt…

Ma tean, et see ei saa koheselt mahtuda inimteadvuse vastuvõttu…

Kuid koos sinuga me püüame jõuda kvantilise teadvuseni…, seega… ära püüa mõista seda läbi inimloogika…

Luba sündida sinus kvantilistel protsessidel…, ära puikle neile vastu…

See, mis praegu on arusaamatu…, varem või hiljem, ilmneb sinusse teadmisena…, sa ju püüdled nende poole…

Seega…, lähme edasi…

Oleme teinud selgeks, et kogu teie eksisteerimine on üks katkematu  kanaldus…, üksnes vaid – erinevatel viisidel…

Üks neist kanaldustest on – informatiiv-mentaalne kanaldus…

Te püüate saadud jumaliku puhta teadvuse voo osakesed laotada väiksemateks koostisosadeks…, ning kirjeldada neid loogilis-mõistmis korras, mis on omane teie ilmale…

Kui sa laotad midagi osadeks, siis mõistad, et osad, olles eraldi või kokku kuhjatuna, tööle ei hakka…

Võttes mistahes mehhanism lahti osadeks, ta lakkab töötamast…

Kuid sina paned selle taas kokku…, ning üksnes jälgid, kuidas ta töötab…

Sa ei sekku tema töösse, kuna oled teadlik, millest see koosneb…

Seega… – teie kanalduste püüd…, on ilmaloovuse jumaliku mehhanismi laotamine osadeks…

Iga osake on oluline…, ilma temata jumaliku loovuse mehhanism ei hakka tööle…

Kuid see osa siiski on üksnes osa mehhanismist…

Selleks, et ta hakkaks tööle, teda tarvis lisada mehhanismile…, ning üksnes jälgida tema tööd…

Põhimõtteliselt… teda pole tarvis lahti laotada…, ta ju töötab…, ja jääb töötama igaveselt…

Kuid teid innustab uudishimu…

Ka sind innustab uudishimu…

Te tahate mõista osi, kuna ei usu, et see võib iseenesest töötada…

Teile on tarvis loogilisi tõestusi…, ja teil on vaja veenda endid, et see on võimalik…

Selliselt on kord seatud teie mõistus…, ja kõigi viimaste miljonite aegu…

Teie mõistus on teinud läbi muundusi, kõigi teie rasside arengu staadiumite aegu…

Kuid see pole ei hea, ega halb… – vaid oli üksnes üks teada saamise viise…

Et veenduda selle mehhanismi töös, teil on vaja see võtta lahti… – selline asi on võimaldatud teile kõigile…

Mõned lähevad veel kaugemale…

Nemad hakkavad, tinglikult öeldes, jumaliku mehhanismi osi ümber tõstma…, arvates, et sellega leiutavad midagi uut jumalikusse…

Kuid pea meeles… – Absoluudis on olemas kõigi kooskõlastuste võimalus kõiges…

Seega lihtsamalt öeldes… – kuidas ka ei laotaks…, ja millises järjes ka ümber ei laoks… – ta hakkab ikka tööle.

Selline omadus ajab teie mõistuse mõnevõrra hämmingusse…, ning lõbustab heas mõttes teie loojaid…

Seega… – igaüks teie seast, kes on avastanud endis kanaldajat, hakkas arendama saabuva jumaliku voo osadeks laotamise omadust…, seda ühes või teises vastuvõtu süsteemis…, ühes või teises spektri ulatuses…

Seetõttu mistahes kanaldus – on üksnes voo osa…, ja isikulik voo laotus sõnadeks, mis väljendavad kanaldaja enda teadvustuse seisundit…

See on vaid üks vastuvõtu spektritest…, üks vikerkaare varjunditest…, ning see ei saa pretendeerida valge valguse kohale…

Ei saa pretendeerida tõesusele tema kõrgeimas mõttes…, ega saa kirjeldada Jumaliku Voo teadvustuse Selget Valgust…

Kuid kooslustes ja ühendustes kõik teie kanaldused annavad kõige täiuslikumat mõistmist…

Seetõttu teil tarvis mõista ja teadvustada, et pole mõtet jagada kanaldused õigeteks ja vääradeks…, helgeteks ja tumedateks…

Kõik on üksnes Jumaliku Teadvustuse selge valguse peegeldused…

Kõigil teil tarvis võtta kõike oma varasalve…, teie teadvuse alkeemiliseks muunduseks, teadvustuse puhtaks valguseks, mis oleksid kui puuduolevad vastuvõtu spektrid…, puuduolevad vikerkaare värvid…

Mõnda varjundit eirate üksnes seetõttu, et see on teil juba olemas…, olemas teie seesmuses… – teadvustage seda…

Te võtate vastu üksnes selle, mis on teis puudu…

Vabanda, et katkestan…, kuid arvatakse, et me vastame just sellele, mis meis on olemas…, ja mis resoneerub meiega…, ning on kooskõlas meiega… – ja seetõttu seda on kerge vastu võtta…

Aga seda, mida meis pole, me pole suutelised märkama…, need on meile läbipaistvad…

Läbipaistvuse omadus ongi just teadvustuse valguse puhtus…

Oled puhas valge valgus, ning iga varjund leiab sinus kooskõla ja sulandub sinu spektri osaga…

Kui liidaks oma teadvusse, ütleme, punast voogu, mis on sinus niigi olemas…, muidu sa poleks valge valgus… – siis sa rikuks sinus olevate värvide harmooniat…, rikuks nende tasakaalu…

Puhas valge valgus laguneks koostisosadeks, milles punane varjund oleks küllastunum…

Et saada taas ühtseks selgeks valgeks valguseks…, tarvis küllastuda ka teistes värvi varjundites, et kõike oleks võrdselt…, ehk… olla harmoonias…

Just sellega oletegi tegelemas kõigi oma kehastumiste aegu…

Teadvuse selge puhas valgus laskudes, ehk õigem – väljudes Lättest, hakkas ilmnema teis…

Selleks, et naaseda puhtasse teadvuse valgusesse, on tarvis viia harmooniasse kõik varjundid…

Kui oleksid võimeline nägema kõiki säravalt kiiskavaid teadvustuse ja vastuvõtu varjundeid, siis näeks, kuidas Teadvustuse Selge Valgus on jagunemas värvilisteks helkideks…, ja kuidas need koguneks taas ühtseks vooks…

Selline ongi areng…, selline ongi liikumine ja loomine…

Vastuvõtu protsess polegi nii lihtne, nagu teile esmalt näib…

Erinevate värvide vastuvõtu tasakaal teis on pidevalt muutumas…, mille tõttu teil on raske säilitada tasakaal…

See, mis eile oli teis tinglikult kui punane värv ja olite harmoonias…, kuid täna tuli punast enam… harmoonia kadus… – nüüd tarvis tõsta ka teiste värvide varjundite vastuvõttu…

Lähme kanalduse mentaalse osa juurde…

See on vaid osa Jumalikust Voost, mis on laotatud koostisosadeks, vastavuses kanaldaja vastuvõtu spektrile…

Teadmised ise, sõnade ja loogiliste mõistmiste näol, pole miski…, ja just selles mõttes, et see kõik on üksnes teatut liiki energia…

Nagu füüsiline keha toitub füüsilisest energiast…, samuti ka teine keha toitub energiast – sinu mentaalsest…

Kui poleks jagunemist voogudeks, siis poleks ka sinu mentaalset keha…

Selge jumalik teadvustuse valgus on jagunemas vastuvõtu varjunditeks…, ning selline jagunemine toimub üksnes tänu erinevate inimkehade formeerumiste tulemustele…

Kuna jumalik voog on jagunemas värvivarjunditeks, siis ka jumaliku valguse kestad formeeruvad vastavuses värvide järgi…, ehk õigemini – valguse omaduste kohaselt…

Jumalik vaimsus laskub ja jaguneb osadeks…, varjunditeks…, vikerkaare värvideks…

Need värvid moodustavad vaimsuse kesta…

Iga kest on eraldi omadus…, teadvustuse selge valguse varjund…

Ühest küljest… – kõik sinu edaspidised teadasaamised ja kogemised, mis võtavad vastu ja vormivad ühtesid, või teisi jumaliku valguse varjundeid, liituvad teie jumalike kehadega…, teie jumaliku vaimsuse kestaga kooskõla järgi (nagu näites, kus punane valgus tõmbus ligi ja tõstis punast spektrit, punast keha)…

Kuid teisest küljest – kõik need kehad ongi enese ületamise astmed, teekonnal jumaliku vaimsuse teadvustuse selgesse valgusesse…

Just seetõttu on oluline teadvustada end mitte üksnes füüsilise kehana…, vaid üheaegselt kõigi kehadena…

Sinu elutegevus on lakkamatu peegelduste protsess…, jumaliku vaimsuse ja teadvustuse selge valguse erinevate varjundite kogumine endisse…

Teadvustuse protsessi aegu oled toitmas neid kehi, ühel või teisel määral…, ühtesid enam ja teisi vähem…

Sa arendad ja suurendad neid… – mille läbi kasvad ka ise…

Kuid see pole oluline…

Kui oled püüdlemas teadvustuse puhtama valguse poole, siis sul on tarvis tasakaalustada kõik kehad…, ning teha nii, et ükski neist ei domineeriks, ega oleks enamaks…

Need on samuti sõnad, mis ei kanna endas vaimsuse muunduste täit alkeemilist mõtet…

Kui oled otsimas teadmisi…, otsid teada saamisi… – siis hakkad arendama üht või mitut keha enam, kui teisi…

See on õhuke piir…

Kas tahad ütelda, et ka kõrgemad olevused omavad füüsilisi kehi, mis on tasakaalustatud teistega…, või pole see nii…?

Ma räägin sulle inimlikest muunduste staadiumitest, kuna kõik olemused ilmaloovuses ei oma selliseid kehastusi, nagu omab inimene…

Mis puutub kõrgemaid olemusi, siis paljude kehad on lahustunud, ning on kulgemas teisi evolutsioonilisi võimalusi…

Kui rääkida neist olemustest, mis on kehastunud inimestena ja kätkevad endis inimlikke kogemisi ja karmalisi omadusi, on lahustanud omad kehad ja arendanud neid kuni galaktiliste mõõtmeteni, ning on võimelised eksisteerima kõrgematel plaanidel enam, kui teistel…

Ka sellistena nemad jätkavad oma evolutsiooni…, ja jätkavad ülesannete lahendamisi…, ning arendavad neid ilmaloovuse plaane, millistel eksisteerivad ise…

Teil, kui Maa peal elavad inimestel, on olemas otse tee naasemiseks Teadvustuse Selgesse Valgusesse…

Seda teed on mõningad teie seast kasutanud… – kuigi mitte paljude poolt…

Kui keegi teie seast püüdleb naaseda Teadvustuse Selgesse Valgusesse, ning sulanduda meie jumalike eellastega…, neil on selleks võimalus ja nemad leiavad selleks teekonna…. teekonna, mida nimetatakse – kitsaks…

Ometi enamus teie seast kas ei teadvusta seda…, või ei vali seda…

Kõik teed on avatud teile…, ja igaüks võib valida oma…

Sinu selgitustest sain aru, et kõik kanaldused on tõesed…, ning kõik need on üksnes teadvustuse puhta voo tõlgendused, mis on saabumas inimestele Jumalikest Sfääridest…

Kuid ütle palun…, arvatakse, et tavaline inimene pole võimeline võtma vastu kõrgema sagedusega energiaid…, inglitelt, või Absoluudilt…

Seega… – väidetakse, et inimene suhtleb tegelikult iseendaga…, või mingite astraalsete olevustega madalamast tasemest, kuna kokkupuude kõrgemate energiatega inimestele pole kättesaadav…

Kõik on teis olemas juba algselt…, ja teis on olemas teadvustuse selge valgus ja Jumalik Juuresolek, mis on kätketud kapslisse…

Selles selges valguses on kõik, millest teab Absoluut…, millest teavad inglid… – on kogu informatsioon…

Ehkki oled eraldatud kestaga, sinu teadvustuse selge valgus on pidevalt muutumas…, ja seda sõltuvalt sellest, kuidas muutub kogu Selge Valguse osade kooslus…

Jumalik olevus…, Olevus, kes on meid sünnitanud, on meis osaliselt…

Kuid selle osad, vaatamatta näilisele isoleeritusele, on ühesed nii otseses, kui ka kvantilises mõttes…

Aga kui kindla inimese jumaliku juuresoleku ühes osas toimusid muutused, siis need koheselt kandusid kvantiliselt Ma Olen Juuresoleku ja Jumaliku Teadvustuse teistesse osadesse…

Eraldumine on üksnes näiline… – otseselt seda pole olemas…

Kõik on üksnes illusioon…

Kui kujutleda, et miski on eraldatud…, siis nende vahele jääb siiski side peenikeste niitide näol, mille kaudu kandub hetkega kogu uus informatsioon kõigest…

Seetõttu kõik teavad kõike kõigest…

See ei anna siiski täit mõtet kvantilisest ühesusest…

Otsest eraldumist pole olemas…, see on ja ei ole üheaegselt…

Kas sinu keha rakk on eraldi objekt sinu jaoks…?

Ei ole…, see on sinu osa… – see osa saab ilmutuda üksnes koos sinuga…

Sinu osad saavad ilmutuda üksnes koos sinuga… – teadvusta seda…

Ilma sinuta neid ei saa eksisteerida…

Kas on meeles varajasemad õppetunnid…?

Kõik eksisteerib üksnes siis, kui on ilmnemas koostöö…

Seega… – kui su rakk ei ilmutu koos sinuga, ta sureb ja laguneb osadeks…

Kuid… ta funktsioneerib koos sinuga, ilmutudes kui sinu eriline rakk teatud organil… – ta saab eksisteerida, areneda ja elada…

Temani jõuab informatsioon kogu kehast, kõigilt sinu keha organite rakkudelt…

Sama on toimumas kõigi sinu kehade rakkudega…

Tuleme nüüd inimkonna juurde tagasi…

Igaüks olete jumaliku organismi rakk…, kõik füüsilised kehad on jumalikkuse keha füüsilised rakud…

Astraalsed kehad on jumalikkuse astraalse keha tunnetuslikud rakud… – ja nii edasi…

Kõik on ühene…, ja kõiges on kõik…

Teatud määral – matrjoškade koostöö, erinevatel viisidel ja kujul…

Kõik on kõiges…

Kõik kõiges omab kvantilisi omadusi…

Kui vaid mingi rakk füüsilises kehas tunnetab mingeid omadusi…, see muutub teadasaamise protsessiks ja jumaliku keha arengu osaks…, mille osaks ta on ise…

Kvantilisel viisil kõik muutub teatavaks kogu jumalikule olevusele…, ehk, kõigile inimkehadele…

Sellisel viisil levivad haigused…, geneetilised pärandused… – ja nii edasi…

Kui-vaid inimmõistus on analüüsinud informatsiooni, või tegi mingi leiutuse… – see kohe muutub mentaalse jumaliku keha väärtuseks…, või selle, mida nimetate üheseks energia-informatiivseks väljaks…

Selliselt saab kõik kõigi jumaliku mentaalse osade väärtuseks…, ehk, kõigi inimeste mentaalsete kehade osaks…

Teatud kogemuslikkuse saavutamine muudab inimkeha, ning see muutub jumaliku keha karmaliseks vääringuks… – ning kvantilisel teel edastub kõigile inimkehade karmakehadele…, kui jumaliku keha karmalistele rakkudele…

Seetõttu kõik on kõiges, ning kõik on teadlikud kõigist…

Siit tulenevad ka ennustused…, ja teaduslikud avastused…, matriksteadmiste edastamine…

On ühene organism… – teadvustage seda kvantilisel tasemel…

Kõik on üksnes Jumala kehade rakud…

Paraku te ei teadvusta, et kvantilisuse kohaselt teis on pidevalt kogu ilmaloovuse informatiivsus…

Seega… – et saada informatsiooni ilmaloovusest, pole tegelikult tarvis kutsuda kedagi väljastpoolt… – piisab üksnes siseneda endasse…, enda seesmusesse…, puudutada teadvustuse selget valgust, mis on kätketud inimkehasse…

Koheselt täitud tühjusega  ja Absoluudi puhtusega… – sa muutud temaks…, selliselt saad kõike teada tema käest…

Kuid sa oled astumas teist teed…

Sa pöördud oma mentaalse keha poole, mis on seotud kõigi teiste inimkonna mentaalsete kehadega…, ja need on tegelikult Jumala mentaalse keha rakuks… – ja informatsiooni saad sealt…

Praegu sa oled suhtlemas minu mentaalse kehaga, mis on samuti üksnes Jumala mentaalse keha rakk…

Kuid meenutagem midagi veel…

Mistahes keha – on teadvustuse selge valguse peegeldus…

Kui püüad saada teadmisi Jumala mentaalselt kehalt, pöördudes minu poole, saad laotatud valgust…, valgust, mis on struktureeritud osadeks ja peegeldunud teatud valguse spektriks…, mentaalses spektris…

Muidugi see pole teadvustuse puhas valgus, vaid tema peegeldus…, tema osa ja milles on olemas vastavaid moonutusi…

On olemas teist liiki kanaldusi…

Inimene pöördub läbi enda astraalse keha jumalikkuse astraalse keha poole… – selliselt saab teadvustuse selge valguse voogu astraalse spektri ulatuses…

Sellisel juhul suhtlus toimub astraalsete olevustega…, ehk teadvustuse selge valguse astraalse keha osadega…

Sa oled suhtlemas minu mentaalse keha kestaga…, ehk, mentaalse keha selle osaga, mis on minu seesmuses…

Meie mentaalsed kehad on suhtlemas…

Kui keegi on suhtlemas astraalse keha tasemel, siis ta on suhtlemas teadvustuse selge valguse teiste astraalsete kestadega…

Mistahes tunnetuslik suhtlus on suhtlus astraalsete kehade vahendusel…

Seega… erinevad juubeldused kanaldajate poolt on samuti astraalsete suhete tulemus…, mis on üksnes kanalduste varjundid…

Kuid…, olete harjunud võtma astraali kui miskit tumedat, madalamat…

Tegelikult pole olemas ei ÜLAL, ega ALL…, on üksnes Jumala kehad, ning kõik teevad koostööd kvantilisel tasandil…

Suuremalt jaolt kanaldus on astraalse ja mentaalse plaani ühildamine

Sellisel juhul tunnetuslikud vastuvõtud kellegilt kõrgemalt olevuselt, laotuvad sõnadeks ja mentaalse vastuvõtu kujunditeks…

Pea kinni… – kas tahad ütelda, et inglitel on olemas astraalsed kehad…?

Ei…, inglitel pole astraalseid kehi… – nemad arenesid ilmaloovuses…, ja mõnevõrra teisel viisil…

Miks siis sõnumid inglitelt on sedavõrd tundelised…?

Sa ajad segi tundelisuse armastusega…

Inglid on Teadvustuse Selge Valguse kehastused, mis on kätketud minimaalsete kestade hulka…, ning on kätkemas endas kogu jumalikku armastust…

Nemad moonutavad Teadvustuse puhast valgust minimaalselt…

Inglid on Jumala armastuse aspektid…

Kõigil, kes on läbimas inimkehastumiste astmeid, omavad astraalseid kehi…, erinevais mõõtmeis ja kujul…

Neilt, kes on läbinud kõrgeid muunduse tasemeid… – keda nimetate ülestõusnud õpetajateks, oleme õppinud tasakaalustama oma astraalsete kehade ilmutamisi…

Oskame teadlikult kontrollida, ning kasutada neid peamiselt teiega kontakti astumiseks…, jumaliku astraalse keha tasakaalu säilitamiseks…

Sa suhtled minuga oma mentaalse keha vahendusel…

Samal viisil sa suhtled Lutsifäriga…

Just seetõttu kanaldustes, mis on harjumuspäraselt võetud kas astraalse, või mentaal-astraalsel teel, ei leidu kooskõla…

Kuid need, kes on harjunud suhtlema mentaalsel tasandil, leiavad neid kooskõlasid…

Just seetõttu sinu kanaldused, milliseid ilmutad läbi mentaalse keha, on jutustuse taolised ka energeetiliselt, kuna sa teed seda oma mentaalse keha vahendusel, mis peegeldab kogu saadud energiat ühtlaselt…

On tühine osa teie seast, kes teeb kanaldusi kasuaalse keha tasandil… – sa oled lugenud neid…

Need on need, kes puutuvad kokku planeedi vajaduse ja tulemuse tasemel…, need püüavad teha tööd inimese ja planeedi karmaga, püüavad tervendada seda…

Ka see on kanaldus… – see kõik on üksnes energia liikumine…

Üksikud teie seast teevad kanaldusi atmalisel tasandil…

Kuid peate mõistma, et see kõik on üksnes jumaliku Teadvustuse puhta valguse peegeldused läbi ühe osa…, läbi teatud valguse voo värvuse…

Kuid teis on olemas jumaliku Teadvuse selge valgus, mis on olemas teis igas ühes…

Selles on olemas kõik…, ja teil pole tarvis saada mistahes informatsiooni väljastpoolt, jumalike kehade kvantilise koosluse läbi…, – kõiges on olemas Absoluudi jumalik juuresolek… –selles kõiges on olemas kõik…

See ongi see, mille nimeks om Kõrgem Mina…

Kõrgem Mina teis on teadlik kõigest…

Aga kui mina, või keegi teine on suhtlemas Absoluudiga…, kellega tegelikult toimub suhtlus…? 

Suhtlust Absoluudiga pole võimalik kirjeldada sõnades… – sa oled ju seda proovinud…

See suhtlus on sõnatu…

See on suur vaikus, mida tunnetate…

Seega väide, et keegi ei saa suhelda Absoluudiga – on väär…

Teis kõigis on Absoluut…, Teadvustuse Selge Valgus…

Puudutades teda, te suhtlete temaga… – kuid seda ei saa nimetada suhtluseks…

Kui sa sead end päikese kiirte alla… – kas sa suhtled temaga…?

Teatud määral küll… – kuid see suhtlus on sõnatu… – sa üksnes võtad kiiri vastu…

Seega… kõik katsed kirjeldada suhtlust Absoluudiga sõnades, on juba eos määratud moonutusteks, kuna see on Teadvustuse selge valguse laotamine osadeks, ning püüd peegeldada seda mentaalse ja astraalse kehade vastuvõtu spektris…

Kuid kuidas saada kinnitust, et meie, inimesed, saame suhelda üksnes olemustega, kes on meie süsteemis, või planetaarses ühesuses meiega…, kes on eraldatud välisest kosmosest kestadega, või kookonitega, millest lahkuda pole võimalik…

(Naeratades) Need on vaid piirangud… – ja need kõik on olemas teis endis…

Teis on olemas jumalik vaimsus…, ja jumalik vaimsus on kvantiliselt seotud kogu olevaga, mis on väljaspool teda…

Kas mõistsid…?

Teadvustuse Selge Valgus…, Absoluut meie jaoks, on samuti ühe suurema ja täiuslikuma Absoluudi rakk…

Ja nii lõppmatult…

Seega… – igaüks teie seast pole seotud üksnes meie teadvuse Absoluudiga, vaid ka Absoluudiga, kelle osaks on meie Absoluut…, ja ta on kvantiliselt võtmas vastu kõike, mis on toimumas Kõrgema Absoluudiga… – sama teed ka sina, läbi meie Absoluudi teadvustuse…

Kuid sinu vastuvõtu tase ei võimalda dešifreerida selle olemasolu sinus endas…

Esmalt tarvis teadvustada end meie Ma Olen Juuresoleku osana…, meie jumaliku Absoluudi Ma Olen Juuresoleku osana…, meie Teadvustuse Puhta valguse osana… – ning saada selleks…

Alles siis saab igaüks teie seast tunnetada end kõrgema taseme Ma Olen Juuresolek’una…

Ja nii lõppmatult…

Seni pöördudes enda seesmusesse poole…, oma Ma Olen jumalik juuresolek’u poole, ühined kvantiliselt meie ilmaloovuse Absoluudiga…

Kuid sõnades seda pole võimalik väljendada…, kõik katsed väljendada, moonutavad Ma Olen Juuresolekut…

Siit tuleneb ka ütelus – teadja vaikib…, aga rääkiv ei tea... – mida nii mõnelegi meeldib tsiteerida…

Sõna „väljendada“ on vale, kuna on üksnes jumaliku teadvustumise peegeldus, aga mitte teadvustus ise…

Kuid tarvis mõista peamist… – iga kord, kui olete kokkupuutumas Absoluudiga, teadvustuse selge valgusega, mis on teie seesmuses…, siis kvantiliselt te ühendute absoluutse teadvusega ja kõigega, mis on olemas temas…

Ehk – kvantiliselt ühendute temaga…, ning hakkate vastu võtma tema täiuslikkust…

Pange seda tähele…

Kõik on täiuslik ja on teostumas absoluutses jumalikus teadvustuses…

Sa puutudes temaga kokku…, ühinedes temaga kasvõi hetkeks… – muutud täiuslikuks…

Mida sagedamini oled seda tegemas, seda suuremat hulka jumalikku teadvust saad endasse…, seda täiuslikumaks muutud…

Täiuslikuses on olemas kõik…

Selles ongi vaikuse vägi, millest räägivad maagid ja joogid…

Absoluudi täiuslikuse väes muutuvad kättesaadavaks kõik ilma teadmised ja tunnetused…, kõik ilma sündmused, koos nende harmoonia ja tasakaaluga…

Kui te praktiseeriks seda igapäevaselt…, kasvõi lühikest aega – õpiksite hetkega ja kvantiliselt ühenduma Absoluutse Teadvusega… – te hakkaks avarduma ja kasvama… hakkaks harmoniseeruma…

Igapäevaga hakkaks muutuma täiuslikumaks…

Haigused hakkaks taanduma…

Ebatäiuslikkused hakkaks  taanduma, mis olid teie kehades olemas…

Kõik muutuks harmoonilisemaks…

Ühendumuse hetkedel kõik teis olevad jumalikud vastuvõtu ja tasakaalu mehhanismid käivituks kvantiliselt, ning teisse valguks kõigi vägi ja kõige ühesuse vägi…

Teis ilmutuks kõige armastus kõige vastu…

Teis tuleks esile kõrgema tasemega soov, mis on ühesuse ja täiuslikkuse soov…

Taas inimkeel pole võimeline edasi andma kogu selle mõtet…

Soov pole Absoluudi omadus…

Kuid ühises harmoonias see muutuks armastuse voogavaks vooks…

Puudutage kõike seda…

On olemas väide, et mõned kanaldajad on küsinud õpetajatelt kontakti võimalust Absoluudiga…

Ja neile olevat öeldud, et Absoluut ei sekku millessegi, ega välju kontaktile tavainimestega… – temale polevat seda vaja, kuna ta on globaalne…

Seda on väidetud mõnedes kontekstides…, ja just väliste suhete kontekstides…

Kuidas Absoluut oleks võimeline tulema kontaktile…?

Kontaktile saaks tulla mingi sinu suhtes väline olevus…

Kuid Absoluut on Absoluut…, ta on kõigis, kui jumalik Ma Olen Juuresolek…

Seega…, kui sa suhtled kellegiga, kellel on nimi ja ta on eraldi Absoluudist, siis muidugi saad temaga suhelda…

Kuid selle olemuse vastuvõtu prisma kaudu sa suhtled teadvustuse selge valguse peegeldunud osaga…, alles tema edastab sulle sinu vastuvõttu teatud spektri ulatuses…, sinu teatud keha vahendusel…

Seetõttu Absoluut ei astu kellegiga kontakti…, kuna ta ise on kõik…, kõik olemused, koos kontaktidega nende vahel…

Ta on vaid Olen kõiges…

Ta on vaid Teadvustuse Selge Valgus…, ja sellega on täidetud kogu ilmaloovus…

Ta on pidevas kontaktis ka teiega, kuna on olemas igas ühes teis…

Kui sa tahad saada selgitusi, ilmaloovuse loogilist ja selget pilti, siis peaksid mõistma, et see ongi üksnes pilt

Absoluudi hetk…, kui foto, millele salvestub üksnes üks vaatenurk… – koht ja vaade…

Kuid see pole elu ise, vaid väikseim fragment elust…

Seetõttu Absoluuti pole võimalik mõista inimloogika kohaselt…

Te püüate saada teadmisi läbi teiste…, mentaalsete vahetusväljade kaudu…, läbi jumalikuse mentaalse keha…

Ehk teiste sõnadega – sa saad informatsiooni sellest, kuidas teised mõistavad Absoluuti…, kuidas nemad mõistavad ja kirjeldavad teda…, kuidas nemad laotavad teda osadeks…

Samas…, suheldes minuga, sa saad minult selgitust Absoluudi kohta… – kuigi põhimõtteliselt see pole võimalik… – seega… selgitus on väär…

Samas kõik kanaldused on väärad, kuna püüavad kirjeldada kirjeldamatut…

Seega kõik, millest räägin mina, või Lutsifär – kõik pole tõde… – on üksnes väike osa spektrist…, mis on vaid kellegi isiksustatud vastuvõtt…

Praegu see on sinu ja minu vaheline…

Kui sa ühened Absoluudiga enese seesmuses…, sõnatu tühjusega ja puhtusega…, siis saad kõike üheaegselt ja see pole osadeks laotatud…

Kuid sellist suhtlust pole võimalik sõnades kirjeldada…

See, mida teed oma kanaldusega Absoluudilt, näib kui foto, kus puudutasid tühjust ja puhtust, ühesust

Hiljem vaatled üksnes saadud pilti, millele jäi jäljend kokkupuutest läbi mentaalse keha…

Sa püüdsid saada protsessi pilti, mis on üheaegne ja hetkeline… – sa justkui tabasid teadvustuse selget valgust enda seesmuses…, läbi oma mentaalse projektori enda seesmuses…

Nii sündis sinu kanaldus, mis on kõigest jäljend… – Absoluudi energia liikumise hetk sinus…

Kui sa liigud edasi, siis mõistad, et pole mõtet anda informatsiooni edasi läbi sõnade…

Piisab vaid koondada oma teadvustuse selget valgust…, ja suunata teistele… – impulssina…

Nemad võtavad seda samal viisil vastu…, impulssina…

Kui nemad ei suuda dešifreerida seda, siis selles pole midagi lahti…, impulss kätkeb endas kõiki teadmisi…

Kuid mõistmise järgi pole vajadust, kuna kõik seesmuses on omavahel kvantiliselt seotud…

Seega… – sul piisab olla pidevalt seonduses oma teadvustuse valgusega, oma Absoluudi Ma Olen Juuresoleku Teadvustuse Selge Valgusega, ning olla seonduses kõigega kõiges…, et saaksid anda edasi kõik oma tunnetused ja vastuvõtud… – ja samas… võtta vastu kõiki oma ülejäänuid osi…, võtta vastu Ilma täiuslikku informatsiooni… – lisades endasse, arendada endas edasi… et saada ise selleks…

Selleks on kõik võimelised…

Vaid selliselt saate üheseks ühesuseks, milles igaüks teadvustab enda ühendust kõigega…

Alles nii saate Jumalikkuseks…, ehk Ühesuseks…

Alles siis teadvustate oma kehi jumalike kehadena…, ning saate selleks…

Nii sünnib Jumal taas…, nii teist saab absoluutne…

Sellest on teile rääkinud Ilmade Ema, kui rääkis, et teadmistel pole tähendust, ega mõtet

Kõik, olles ühesuses, on täiuslik…, ja seetõttu pole mõtet otsida täiuslikkust väljastpoolt…

Mida ma peaks tegema, et teha oma vastuvõtt puhtaks, ning õppida informatsiooni mitte väänama…?

Igapäevaselt puutu kokku oma seesmise puhtusega, ning saades sellest küllastunuks, saad ise selleks…

Alles siis oled võimeline peegeldama selle sära oma mentaalse vastuvõtu kaudu puhtamalt…, kuigi moonutusi võib tulla siiski veel…

Kuid Ma Olen Juuresoleku Teadvustuse Selge Valgus lahustab sinus tuhandete aastate joksul kogunenud mentaalse saastuse, mis oli segamas sinu puhast vastuvõttu…

Peatselt tunnetad, et sul jääb üha vähem sõnu Teadvustuse Selge Valguse kirjeldamiseks…

Alles siis valid oma tee… – kas valida naasemist vaikusesse…, või jätkata määratluse teed…

Austusega kõigi astujate vastu…

SElena

Read Full Post »

Older Posts »