Feeds:
Posts
Comments

Archive for February, 2016

 

 

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Põhimõte…

Küsimused koosnevad Gaia ja Inimkonna süsteemide Ülemineku Teekonnal liikumise ühtivustest/erinevustest…, ühest küljest teadvustades nende süsteemide ühese arengu suuna kokkulangevusest…, kuid teisest küljest… – tuleb arvestada iga süsteemi arengu erisusi ja nende kiirust…

 

Proloog…

Käesoleva ajani eksisteerisime teatud avarus/ajalises kontiinumis, mis kirjeldas mõningaid parameetreid…, tinglikult, teie mõistes – kolmemõõtmelisuses…

Aegamööda oli kuulutatud teile selle algusest…, ja liikumisest ülemineku protsessis…, mis esmastes kolmemõõtmelisuse omadustes tõi ilmseid muudatusi…

 

Ma tahaks rääkida Uue Kosmilise Hierarhia esindajatega…

Me oleme siin…, orden Raisa on valmis sinuga rääkima…

 

Ma tahaks esitada küsimusi seoses üleminekuga käesoleva aja seisuga…, millised neist on meile teada…?

Vaimsus…, me kuulame muidugi sind…

 

  1. Millistel tingnumbriliste mõõtmete tasemetel on mõlemad süsteemid käesoleval ajal… – nii Gaia, kui ka Inimkonna süsteemid…?

Kes ja kuhu on liikumas ja millisel kiirusel…?

Olete liikumas pea ühel kiirusel…, ehk õigemini – võrdses järjepidevuses…

Kuid Gaia on edestamas, kuna stardi tingimused olid erinevad…

Gaia on suurepärane planetaarne olevus ja tema eraldiolevad muundused on tunduvalt suurema kiirusega, kui teie muundused…

Kuid temal on „kitsaskohti“…, osi, millised on liikumas aeglasemalt, ning muutumas aeglasemalt… – just see on pidurdamas tema arengu protsessi…

Praeguseks planetaarne vaimsus otseselton ligikaudu viiendas mõõtmes…

Kuid kahjuks tema eraldi olevad osad, nagu kiskjad, on jätkuvalt kolmanda mõõtme tasemel…

Siit ka keskmiseks näitajaks on kusagil 4,5 lähedal…

Kuid numbrites seda mõõta on väär…

Teil on ütelus… – haigla keskmine temperatuur

Asi on selles, et kuni kõik vaimsuse osad pole ületanud läve, vaimsus pole suuteline täienisti tõusma ja oma mõõtlikkustes muutuma…

Praeguseks ajaks planetaarne vaimus on tegemas teatud viisil osade ülevaatust…

Just sellel põhjusel on praegu käimas kõikvõimalikud looduslikud kataklüsmid…

Kasutades teie termineid, võiks ütelda, et Valgus ja Pimedus on võitlemas… – ehk… püüavad leida lepitust…, või assimileerida teine teist…

Ehk õigemini… – planetaarse vaimsuse hele pool püüab olla tumedast poolest üle…

 

Kas planetaarsel vaimsusel on olemas tumedaid pooli…?

Kõik vaimsused, alates väikseimatest olevustest, millised asuvad duaalsuses, pole pääsenud sellisest koostööst…

Kõik olevused on tinglikult jagunenud kahte ossa… – tumedaks ja heledaks…

Igas ühes on üks neist domineerimas…

Iga olevus on enda seesmuses valimas Valguse ja Pimeduse vahel…

Selline on duaalsuse tsooni olemus…

Iga olemus, vastavalt oma valikule, püüab lahustada endas vastandpoole…

Teil seda nimetatakse Valguse ja Pimeduse võitluseks…

On tarvis teadvustada, et olete siiski Gaia osad…, ja ta ei ole võimeline minema kõrgemasse mõõtmesse enne, kui te pole andnud selleks oma nõusoleku…, kuni te pole valinud seda, mida on valinud Gaia – Valguse poole…

Kuid need, kes siiski on valinud Pimeduse, peavad jätma Gaia maha, ning jätkama oma arengut mingites teistes planetaarsetes süsteemides…

 

Ma ei mõista…, kas on võimalik eemaldada osa oma vaimsusest…

Vaimsus on ju üks tervik…

Kui oleme Gaia osad, kas on siis võimalik osa inimesi eraldada teistesse planetaarsetesse süsteemidesse…?

On võimalik…, kuid see on nende endi valik…

Sulle on räägitud, et liitumine on vabatahtlik ja ajutine…

Igaüks, kes on kuulumas ühte ühiskonda, on võimeline valima endale teist uut ühiskonda…

Kuid naasemise teekond pole lihtsatest, ega pole kiire…

Need Gaia osad, kes valivad Pimeduse, saavad viidud Esmalätte juurde, et saaksid taas alustada oma teekonda…, kuid juba tumedate vaimsuste koosseisus…

 

Kuid on olemas hulgim versioone…

Esimene neist… – inimkonna tume pool saab mingil viisil heidetud teisele planeedile, kus ta jätkab oma teekonda pimeduse teel…

Teiseks oleks… – kõik lähevad üle Maldenale… 4-5 mõõtme valguse planeedile, kus saavad jätkata oma rõõmuküllast eksisteerimist…

Kolmandaks… – meil kõigil on vaja teha valik Valguse suunas…

Kõik, kes ei tee sellist valikut, saab Gaialt kõrvaldatud… – ehk… surevad mingi epideemia või kataklüsmi läbi…, ning nendega on eraldi otsuse tegemine…

Peale selle… – viimasel ajal meile pidevalt räägitakse, et duaalsuse eksperiment on lõpule viidud…, ning vastuseisud peatselt lõppevad…

Keda uskuda…?

Soovitame kuulata oma vaimsuse impulsse… – te kõik olete ühenduses kõikide informatiivsete süsteemidega…

Teil jääb üksnes uskuda sellesse ja küsida enda vaimsuselt, oma Kõrgematelt Aspektidelt…

Paljud teie seast on seda juba tegemas… – tõsiküll… seni veel aralt…

Me tervitame igat ühte, kes on püüdmas kuulda Ilmaloovust…

Igaüks on võimeline saama informatsiooni enda seesmusest…

Duaalsuse eksperiment saab otsa siis, kui valguse ja pimeduse pooled teis lakkavad võitlemast…

Jagunemine polaarsusteks tõi teis esile püüdu allutada ja võita mistahes hinna eest…

Esmaselt, nagu saame aru, oli kavas lepitada mõlemad pooled…, liita need ja sulandada ühtseks konglomeraadiks…, ühtseks avaruseks, kus üks pool võimendaks teist poolt…

Pimedus oleks toonitamas valgust…, aga valgus oleks valgustamas pimedust…

Kuid pikaldaste muutuste tõttu teie vaimsused osutusid jagatuks vastand osadeks…

Tinglikult võttes, teie iga ühe üks pool püüdleb ühinemise poole…, kuid teine pool jälle eraldumisele…

Just seetõttu teie näitajatel puudub stabiilsus… – kui võtta seda numbrilises mõõtmes…

Seega… – Kõige Lätte poolt sai vastu võetud otsus… – võimaldada kõigile vabavoli…

Igaüks oma  raamide piireis saab ise, oma voli kohaselt, valida kohase poole…

Uurides salvestisi teie kohta, Kõige Läte mõistis, et olete kannatamas võitluse pärast enda seesmuses…

Üksnes vähesed on võimelised lepitama neid pooli enda seesmuses, või assimileerima ühte neist pooltest…

Kogu inimkonna kõrval neid on üksikud…

Nähes teie kannatusi…, ja seda, kuidas mõned olevused on toitumas neist kannatustest, Kõige Läte tegi vastuvaidlematu otsuse…

Ta astus inimkonna kaitseks välja, ning võttis teid, kui oma lapsi… – mis oma olemuselt on ka õige…

Just seetõttu teie planeedile on valgumas tohutu hulk Kõige Lätte energiat…

Tema mõistis, et ilma lisa abita te pole suutelised pääsema matriksteadvuse kütkeist, ning omal valikul minema edasi…

Kõige Läte ei rõhuta kindlat valikut…, vaid ta pakub valida seda teil endil…

Olenevalt sellest valikust saab kujundatud iga ühe saatus…

Iga ühe valik saab mitte üksnes arvesse võetud…, vaid valikute järgi saab kujundatud inimkonna rühm…

Ehk… igale rühmale, kes on määratlenud enda arengut, saab võimaldatud kõik võimalused areneda enda valiku kohaselt…

See on suurim Kõige Lätte armulikkus…, ja suurim rõõm teile…

Võiks ütelda, et Kõige Lättel on kurb, et ta pikema aja jooksul ei suutnud oma teadvuses süüvida teie asjade seisu…, kuna teie sektorist ei tulnud teadvustatud signaale abi järel

Seda võiks võrrelda sinu organismi funktsioneerimisega… – sa üksnes elad…, nagu tavaliselt… – ja seda jätkuvalt…, seni, kui tunnetad oma kehas valulikkust…

Kuid sa pole teadlik, kas on see probleemsusest, või juba kujunenud haiguslikkusest…

Seetõttu võiks ütelda, et teie kannatus, koos valuga, jõudsid Kõige Lätte Teadvuseni… – ning sellest hetkest algas töö teie tervendamise küsimuses…

Kõige Läte võtab teid mitte üksnes oma keha rakuna…, vaid kui teadlikke loojatena…, kui enda osadena, millistel on valiku vabadus…

Teie valu ja teie seisund puudutab hetkel Kõige Lätet sügavalt…

Seega informatsioon sellest, et neid, kes on nakatatud pimedusest, kõrvaldatakse organismist… – ei vasta tõelisele reaalsusele…

Kõige Läte on teadlik oma vastutusest teie igaühe eest…, ja ta mõistab, et paljud teie seast, on alateadlikult teinud valiku pimeduse poole…, surve ja manipuleeringu tõttu…

Seega… ta on kurb (kui seda väljendada inimlike mõistete näol), et oli jätnud teid nii kauaks tegelema omapäi oma probleemidega, ega märganud teie kannatusi…

Kõik senised Valguse Hierarhia taotlused Kõige Lätte poole Pimeduse kõrvaldamise ja lahustamise küsimustes, pole saanud selleks luba..

Sellise loa saamise tulemusel kogu inimkond oleks saanud kannatada…

Füüsilise keha surm ei ole katastroof, nagu arvate teie…

Kõige Läte ei soovi kahjustada teie teadvust, kuna oma tegevustega ta viiks selle veelgi enam rivist välja…

Ta püüab ülima ettevaatusega lahendada kujunenud olukorda…

Kuid samas, ta püüab säilitada vaba valiku seadust, ning võimaldab teha seda täielikult teil endil…

Ehk… – ta ei saa teha valikuid teie eest…

Seega seni, kuni te pole kindlad…, kuni pole valinud, millist vägede poolt võtate omaks… – seni Kõige Läte ei saa, ega taha teha teie olemises kardinaalseid muudatusi…

Muidu teie olukord oleks juba ammu muutunud ühe poolte suunas…

 

Mis juhtub selle tulemusel, kui keegi inimkonnast valib täienisti Valgust…, ja keegi valib Pimeduse…?

Igale ühele saab võimaldatud need arengu tingimused, milliseid ta ise oli valinud…

Ilmaloovuses on külluses võimalusi kõikide vaimsuste arenguks…, ehk, nagu teil on kombeks rääkida – kõigile arenevatele vaimsustele jagub külluses mänguväljakuid

Kuid peate mõistma, et teie valik pole teie isiksuse valik, vaid on teie kollektiivse vaimsuse valik, mille koosseisus tulite antud kehastusse…

Seega… oma valiku küsimustes pöörduge oma seesmuse poole… – sinna, kus on teie side kollektiivse vaimsusega, ehk selle poole, mida nimetate Kõrgemaks Minaks…

Valikut peaks tegema kogu vaimsus tervikuna…

Te olete üksnes vaimsuse üheks tema fragmentidest, mis on laskunud sõudesse teie isiksuse paadis…

Seega… – teie valik on kollektiivne valik…

Võimalik, et teie isiksuslik valik ehk ei vasta teie Vaimsuse valikule… – kuid selliseid valikuid saab olla vähe…

Te räägite siiski seda, mida tunnetate hinges…, ning valite seda, mida tahate…, kuid seda, mis ei ole teie hinge kohane, seda te ei vali

 

Kuid mis saab nendega, kes siiski suudavad lepitada enda seesmuses Valgust ja Pimedust, ning tasakaalustada neid…?

Neile saab võimaldatud vastavad tingimused…, ning neil on võimalik valida sulandumist Kõige Lättega… – kuivaid soovivad seda…

Kuid neil on võimalus jätkata eksisteerimist kujunenud tasakaalus…

Selline tasakaal on suht raske, kuna igal hetkel üks pooltest võib võtta võimust…

Siis tuleb alustada kõike otsast peale…

Seetõttu enamus, kes on saavutanud sellist tasakaalu, valivad sulandumist Kõige Lättega…

 

  1. Kas igal süsteemil on toimunud nii nimetatud tinglik Üleminek…?

Kui jah… – siis palun selgitada – kuna ja milles see väljendus…

Milliste avarus/ajalis kontiinumi koefitsientidena see on määratletav…?

Millised kvaliteedilised muutused on toimunud avarus/ajalis kontiinumi ulatuses…, ja milliseid on veel oodata meie lineaarse aja tulevikus…?

Üleminek – see on pikaajaline mõiste…

Te peaksite mõistma, et üleminek käib kogu duaalse süsteemi ulatuses…, ja see ei saa toimuda teie inimliku ajaarvamise kohaselt aasta, või kahe jooksul…

Kuigi Ilmaloovuse jaoks see on kõigest hetke…, ehk isegi vähem…

Seega… – peate olema valmis, et ühehetkelist üleminekut ei saa olla…

Kõik Valguse Hierarhide üleskutsed ja kinnitused koheseks ja kiireks üleminekuks on kõigest üleskutse oma teadvuse ette valmistamiseks…

Nemad püüavad teid innustada ja suunata teie enda ainulaadsele õigele teekonnale…

Vabavoli seaduse kohaselt keegi ei saa keelata teha enda valikut…, ega keelata valida oma teekonda…

Läheneval aastal 2017 on teid ootamas järjekordne footonvöö süsteemi läbimine…

Käesoleva aja jooksul, meie arvamise kohaselt, teil on oodata märkimisväärseid muutusi…

 

Mis on footonvöö…, ja milleks ta on…, kust ta tuleb… – milleks oleme seda läbi minemas…?

Sinule footonvöö kõige lähemaks analoogiks on – desinfektsiooni kamber…

Need on omalviisil lüüsikambrid mõõtmelisuste läbimiseks, millistes toimub puhastamine ja teatud liiki energiatega läbi valgustamine…, mis kõik kokku on üksnes energeetilised protsessid…

Seal oleks kui ultraviolett kiirgusega üle valgustamine, et hävitada haigusttekitavaid batsille…

Need on kui mõõtmetevaheliste läbipääsu kaitsekilbid…

Oma liikumises teil tuleb läbida palju selliseid kaitsekilpe…

Aastal 2012 oli üks esimestest neist…

Täieliku puhastumiseni neist manustest, millised võiksid saastada Kõrgemaid Ilmasid ja teha kahju seal, on teil kahjuks veel pikk maa…

Avarus/ajaline kontiinum on jätkuvalt muutumas…, ja seda olete tunnetamas ise…

Te hakkate tunnetama kõige sidet kõigega… – ja mitte enda loogika kohaselt…

Avarus teie ümber on pidevalt muutumas energeetiliselt…

Kuid peaksite mõistma, et Ilmapildi kujunemine – on see, mida olete tegemas kogu inimkonnana…, ja see on teie Ilma kollektiivne looming…

Teid paneb imestama, et miks, kuuldes avarus/ajalis kontiinumi muutustest, näete jätkuvalt aknast ühte ja sama pilti…?

Seda just seetõttu, et te ise olete  kõike seda kujundamas…, keegi teine ei saa teie eest seda teha…

Just seetõttu te ei saa näha muutusi…, kuid sellegipoolest olete tunnetamas neid…

Paljud teie seast, kes on tõusnud oma mõõtlikkuses, enam ei jää haigeks lihtsatesse haigustesse, ega nakatu enam füüsiliste kehade viirustesse…

Kuid teadvuse viirused ja peenkehade viirused on teis siiski veel tugevad…

Neist teil seisab veel ees selgusele jõuda ja terveneda neist…

Paljud teie seast hakkavad tunnetama avaruse võnkumisi…

Kohati on hetki, kus ruumilise nähtava pildi signaalis, mis jõuab teie ajju, hakkab ilmnema tõrkeid…

Paljud hakkavad tunnetama rõõmu puhanguid, mis on Ilmaloovuse peamine omadus…

Rõõmu täis loovus on see, mida kahjuks olete ära unetanud…

Selline rõõm on märgiks, et teie süsteem on täitunud Kõige Lätte lisaenergiast, mida ta on saatnud teile selleks, et suudaksite pääseda kannatuste kuristikust, ning naaseda Olu Rõõmude juurde… – nagu oli see kavandatud Kõige Lätte poolt…

Kui te suudaksite käivitada tõelise nägemise, siis näeksite, millised muutused on käimas…

Kallid…, pidage meeles… kõik, mida olete vastu võtmas, on üksnes teie kollektiivsete energeetiliste protsesside lainete tõlgendus…

See on teie eksisteerimine…, ja see on teie Ilmaloovus ise…

Just seetõttu kõike seda nimetatakse illusiooniks…

Igaüks teie seast on suuteline looma oma pilti…

Tõeliseks jääb selles üksnes teadvustuse energia liikumine…, osad, millised teadvustavad end eraldatud osana…

Seega… – kuni te ei veendu, et olete ise suutelised looma nähtavat ilma…, kuni lakkate edastamast vanu pilte…, seni teie reaalsus ei muutu…

Selleks tarvis käivitada tõeline nägemine…

Kuid selle käivitamist on takistamas teie teadmatus…, teie harjumus sobituda inimkonna üldtunnustatud mõttevormidele…, teie teadvuse viirused, millised on segamas tõelist vastuvõttu…

Just tervenemine neist viirustest ongi toimumas käesoleval ajal kõiksugu hierarhide abil…, kes on liitunud teiega, et olla teile abiks…

Viirus on vorm, milline parasiteerib vormidel, toitudes nende energiatest…

Selliseid viiruseid on teil suuremal hulgal, ning mõningatel juhtudel neist kujunevad isegi terved sümbioosid…

Võõrast energiast toitumine iseenesest polegi kuigi kole…

Energia vahetus toimub vastastikulisel kokkuleppel ja teadvustatult… – see on igaühe enda valiku vabaduse õigus…

Kuid teie juures seda rikuti pikemat aega…

Olid kujunenud terved süsteemid, mis parasiteerusid inimkonna energial…

See on ka üks põhjustest, miks sedavõrd hilja olete ärkamas…, ning olete aeglaselt liikumas uute ilmade poole…, kõrgematesse mõõtmetesse…

Nüüdseks, kui maa salvestised on enamuselt läbi vaadatud, Kõige Läte on teadvustanud teie mahajäämuse põhjuse…, ja on suunamas omad jõud ja omad osad teie tervendamiseks…, parasiteeruvate süsteemide kõrvaldamiseks…

Kuid sellised parasiteeruvad süsteemid on siiski Tema Enda osad…, ja Ta ei saa neid niisama kõrvaldada…, nagu ei ole Temal soovi hävitada kedagi inimkonnast…

Seda saaks samastada küüneseenega varbal…, mida suudaksid teadvustada protsessi kaugusena enda tegevustest, mis on käimas sinu Kõige Lätte ajus…

Kas te ei ole kavandanud eemaldada küünt…?

Kõige Läte tahaks jõuda arusaamisele haiguse tekkest…, ning seejärel ravida terveks kõik viirused, et saaksite taastada oma teadvus…

Enamgi veel… – osa viirustest annavad uusi moodustusi…, uusi loomise viise…

Meil ei ole võimalust nimetada teile sündmusi, millised võivad toimuda…, olenemata teie väljakujunenud arvamustest…

Tulevikku pole olemas… – see on teie poolt loodav…

Seda saaks võrrelda jõega, millel on ees lugematuid ojasid…

Kuid millist mööda ta hakkab voolama…, seda teada saab üksnes siis, kui see on juba voolamas…

Seega… – kõik prognoosid on üksnes võimalused, mis ei realiseeru ehk üldse…

Käib üksnes teie teadvuse ettevalmistamine valikute võimalusteks, kirjeldades kõigi võimalike ojade sängide võimalusi ja eeliseid…

Kuid valik on siiski teie, kui planeedi kollektiivse teadvuse olevuste poolt…, kui planeedi osa poolt…

Gaia ise on juba valinud valguse teekonda… – ja see oli tema voli…

Tema on astumas koos teiega mööda puhastumise teed ja teadvuse viirustest tervendamise väes…

 

Seega… – üleminekut lähimal ajal ei toimu…, kuigi väidavad seda mitmed kanaldused…?

Sa aru sellest, et ilmaruumis mõistet „lähimal ajal“ pole eksisteerimas

Sa oled nägemas pilti…, ja sinu jaoks lähim aeg on pildi tükike, mis on tohutu suurenduse all… – selliselt on häälestatud sinu vastuvõtt…

Sa ei näe ülejäänuid pildi osi…, ja seda enam – kogu pilti tervikuna…, nagu on nägemas seda Kõige Läte…

Seetõttu sinule ei ole mõistetavad Tema motiveeringud…, tema eesmärgid…

Sa näed pildi tumedat osa, ja seetõttu nimetad seda pimeduseks…

Kuid eemaldudes pildist, laiemal silmaringil, sa mõistad, et see oli kõigest üks kontur, mis eraldas pildil ühte osa teisest…, või üksnes vari, mis tõi esile mingit pildi heledamat loomise värvi…

Pildil kõik on üheaegne…

Kuid teil, lineaarse kontseptsiooni ja teie piiratuse tõttu, on raske mõista tervikut…

Püüdke teadvustada, et ülemineku pilt on juba olemas…, ja selles on olemas ja kätkemas ülemineku kõikvõimalikke variante ja kujundeid… – kõikvõimalikke loovuslusi…

Kuid millises pildi osas hakkad liikuma sina… – on üksnes sinu valik…

Sulle pildi kaunimaid kohti võidakse tutvustada olevuste poolt, kes on astumas oma teed… olevuste poolt, kes on nägemas avaramalt ja on nägemas suuremat osa pildist…

Kuid saad näha nende silmade kaudu üksnes siis, kui oled tõusnud nende tasemeni…

Siiski… see saab nähtud sinu silmadega, ja sinu nägemusega, mis erineb nende omast…

Mida on pildil kujutatud, ei ole teada ühelegi olemusel…, kui vaid… Kõige Lättele endale…. kuna Ta Ise on selle loojaks ja selle autoriks…, ja Ta on andmas kõigile võimaluse imetleda selle varjundeid ja nüansse…, kui ehk… ka pilti tervikuna…

Kogu Pildi mõte on teada üksnes Temal endal…

Üleminekut saaks võrrelda liikumisena mööda pilti…, uute osade vahel, milliseid on loodavad Kõige Lätte poolt, ja seda koos teiega ühiselt… – ehk… ilmnevad teie abil…

Kõik pildid on juba olemas…, kuid esmalt… üksnes potentsiaalidena…

SElena

Advertisements

Read Full Post »

 

 

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Absoluut

Tervitan ka sind, Vaimsus…

Sul on taas küsimusi…?

 

Kas sind see segab…?

Mis saab mind segada…?

See teeb mulle rõõmu ja teeb mulle head meelt…, ja see kutsub mind edasi arengule…

 

Ma tahaks teada meelelahutustest…

Peale meie vestluste lugemist, mulle tuleb küsimusi… – ka saaksid neile vastata…?

Muidugi… – küsi aga…

 

Milleks tarvis Absoluudil mõista end, kelle-tahes kaudu ja mille-tahes läbi, kui ta ise on Kõik…?

Kõik on teadvustamas, et ta on Kõik Kõiges…

Kui terviklikkus püüab end tundma õppida…, siis tuleb välja, et ta ei teadvusta end tervikuna…, ja ta pole teadlik, misasi see on…

Kuid kõik, mis on olemas, on arenemas kindlas seaduspärasuses ja kindlasuunaliselt…

Miks seaduspärasus ja kindlasuunalisus ei saaks teadvustada end…?

Milleks tarvis minul, terviklikkusel fragmenteeruda, eralduda, kihistuda, langeda degradeeringusse, et seejärel tõestada, rääkides endale enda terviklikkusest…, täiustudes, naaseda enda terviklikkuse juurde…

Kas oled suuteline kujutama end kõigena…?

Misasi on „kõik“…?

Kujuta ette, et sinu füüsilises Ilmas on olemas kõike…

Kuipalju see võtab ruumi sinu ilmas…

Millises mõõtmes peaks olema sinu ilm…?

Kujutle endale ette raamatukogu, milles on kõikvõimalikud raamatud, milliseid on üldse võimalik kirjutada…

Kas sa säilitaks neid raamatukogu kujul…?

Sa pakiks…, või arhiveeriks kogu informatsiooni kõigist raamatutest, kuna juurdepääs kõigi juurde pole igahetkeliselt vajalik…, vaid üksnes vajaduse korral…

Mis on Kõik…?

Vaid Esmaosakesed…, ja milliseid on hulgimast palju…

Neist on võimalik kokku panna mistahes kujundi… – kui kaleidoskoobis…

Milleks tarvis hoida kaleidoskoobi mustreid, kui on võimalik üksnes pöörates teda – saada mistahes uut mustrit… – ja variatsioone selleks on hulgim…

Kuid kaleidoskoop ise… – kas klaasikesed selles on teadlikud, milliseks mustriks kokku võivad saada, kui keegi keerab kaleidoskoopi ja vaatab sellesse…?

Kas on neil igav…?

Nemad üksnes on…, kui potentsiaalne võimalus luua mistahes uut mustrit…

Kuidas nemad saaksid määratleda, või eelistada mingit kindlat mustrit, kui neis on olemas kõik võimalused…?

Kuidas nemad saaks teada kõiki enda võimalusi, kui nemad on üksnes klaasist killukesed-osakesed…

Nemad saavad oma võimalustest teada üksnes siis, kui keegi hakkab keerama kaleidoskoopi…

Selle hetkeni need on üksnes värvilised klaasi killud, millistest saab kujuneda mistahes muster…

Neis killukestes on olemas kõigi võimalike mustrite potentsiaal…

Neil killukestel pole kunagi teada, millist mustrit ilmutab neis see, kes vaadates kaleidoskoobi sisse, hakkab seda pöörama…

Ma ise olen kaleidoskoop…, ja ma ise olen see, kes vaatab sinna sisse…

Kuid selleks, et kiigata temasse, kui kõrval olija…, ma pean teadvustama end mitte killukesena…, vaid sellena, kes on kiikamas sellesse…

Killukestena ma olen igavene ja lõpmatu…, ning seetõttu minus on olemas kõik klaasikeste kombinatsioonide võimalused…

Ma ei saa end tundma õppida enne, kui kõik klaasikeste kombinatsioonid on ammendunud…

Minus on olemas kõik potentsiaalid…, kuid need pole veel kõik avanenud loomise mustriteks…, seetõttu ma pole saanud teada kõiki oma võimalusi ja nende mustreid…

Olen lõpmatu…, ja seda seni, kuni pöörleb kaleidoskoop…

Kes saab olla see, kes on pööramas – kui olen üksnes ma ise…?

Seetõttu pean jagunema killukesteks…, kui ka selleks, kes on pööramas kaleidoskoopi…

Kas on võimalik seda nimetada meelelahutuseks…?

Jah… – teie mõistes küll…

Kuid mina saan ilmutuda üksnes läbi mustri…, ning mõista end üksnes läbi mustri…

Just seetõttu mul tuleb jaguneda osadeks…

Kui jagunen kaheks osaks… – mina- killukesed…, mina- kaleidoskoobi keerutaja, siis mustrite hulk on piiratud… – ma olen üksi ja ma pole suuteline tooma esile kõikvõimalikke mustreid…

Kui olekski võimeline…, siis see kestaks oma järjepidevuses lõpmatult kaua…

Kuid samas…, kui „kaleidoskoopi keeramas“ oleks hulgim, siis loomise mustrite hulk ja nende avardumise kiirus oleks kasvanud…, siis saaksin end, oma võimeid ja potentsiaale tundma õppida kiiremini ja avaramalt…

Kuid mis juhtus…

Ma jagunesin müriaadideks „kaleidoskoobi keerajaiks“, kes hakkasid, keerates seda, välja tooma oma isiklikke mustreid, millistest said kokku illusioonid…

Esmasteks olid siiski vaid killukesed Jumalikus Kaleidoskoobis…

Kui sa näiteks paneks kokku maastiku pildi neist killukestest, siis see pilt poleks reaalne… – üksnes nägemus…, illusioon…

Kui sa läheneks pildi lähedusse, siis näeks värvilisi kilde hulgimas koguses…

Kuid eemaldudes oma loodud pildist üha enam, näed detaile üha vähem, seda enam hakkad nägema pilti…

Pilt oli loodud mitte silmale vaatamiseks…

Sellesse olid kätketud sinu tunded ja teadasaamise oskused…

Illusioon haarab sind kaasa, ning sa joovastud ise sellest…

Seejärel hakkad proovima sama illusiooni muid variante… – teisi kildude kombinatsioone…

Mingil tasemel sa lähed sellesse üha enam sisse…, ja sellega eemaldud esmaselt pildilt…

Et hoomata seda kõike, sa eemaldud üha enam Esmaalgest…, loomise algest…

Nii sattud illusiooni unustuse hõlma…

Sina oledki „mina, kes keerutab kaleidoskoopi“… – kuid sa oled unustanud selle oma lõpmatu Loomise protsessi aegu…

Sa oled valdamas reaalsuse pilte…, kuid kardad neist ilma jääda…, mõistmata, et piisaks naaseda Loomise algesse, ning teadvustada taas, et sinu kõrval ja sinu seesmuses on ikka samad värvilised kaleidoskoobi klaaskillukesed…, ega pole tarvis säilitada illusioonide pilte…, neid on võimalik luua taas, juba olemasolevate šabloonide kohaselt…

Te olete loomas pilte värvi numbrite ja trafarettide kohaselt…

Kuid alati on võimalik luua sootuks uusi…

Kujutle illusiooni, kus on lugematu hulk „kaleidoskoobi keerutajaid“…, ja lugematu hulk nende poolt loodud reaalsuste pilte… – neis pole mingi probleem kaotada end…

Selleks, et oma pilguga ja vastuvõtuga haarata kõiki pilte, on tarvis olla korraga kõigis loojates ja kõigis „kaleidoskoobi pöörajates“…

Muidugi… kogu kaleidoskoobi võiks kokku keerata… – kuid siis ma ei õpiks tundma enda kõiki võimalusi…, enda killukeste kooslust…, kõiki Loovusluse loomise mustreid…

 

Kuidas mina, olles Absoluudina, saan teada midagi uut iseenda Absoluudi seesmuse kohta, kui minu enda seesmuses on olemas kõik…?

Ma juba ise olen kõik ja minul pole enam kusagile areneda…

Areng on – täiustumine…, omaduste ja seisundite parendamine…

See on millegi sellise omandamine, mida seni minus pole olnud…

Omandades midagi sellist, mida minus seni polnud…, siis ma olen sootuks teine, kui olin seni…

Kuid kuidas saab omandada midagi sellist, mida seni polnud, kui minus on juba kõik olemas…?

Kui areng tähendaks mängu iseendaga…, kui enda absoluutse lõbustamist… – siis ehk küll…

See on mulle enam-vähem mõistetav…

Olen absoluutne…, olen Rahu…

Olen eimiski… – ja samas kõik…, kuid mul on sellest igav…

Seega… – algab lõputu jooks mööda ringi…

Unustada – meenutada…, unustada – meenutada… – oleks kui mäng…, kui lõbumäng… – kas on nii…?

See pole kuidagi arengu moodi…

Oma tunnetega olete minust lahus…, ja seda on teil raske teadvustada…

Kuna oled üksnes minu osake…, üks neist, kes on kruttimas kaleidoskoopi, siis sa muidugi ei tea Minust-Endast-Kõigest midagi…, kõikidest minu-enda võimalustest…

Seega… – sinule areng – on järjepidev minu-enda-kõige tundma õppimine…

Sa ei tunne ennast minuna…, seetõttu püüad mõista neid minu osi, milliseid sa pole seni veel teadvustanud…

Selline on sinu jaoks areng… – see on sinu osa areng, milline püüab teadvustada end kogu tervikuna…

Minu jaoks arengut selles mõttes ei ole… – ma olen niigi kõik…

Loomise kõikvõimalikud mustrite kooslused on juba kätketud potentsiaali, milliseid võib valida igaüks oma vajaduse kohaselt…

Mina edasi ei arene…, mina vaid õpin tundma oma võimalusi, milles seisnebki minu areng…

Minu areng ei ole enda suurendamine või pikendamine…, vaid kogu enese tundma õppimine, kõiki enda potentsiaale ja enda avanemisi…

Tegelikult te kõik olite sellest teadlikud… kuid olete unarusse jätnud…

Teie arengu kõik potentsiaalid on teie seesmuses, kuna Mina olen teie seesmuses…

Läbi enda seesmise arengupunkti olete võimelised avama kõiki oma potentsiaale Minu seesmuses… – kõik on ühene…

Läbi seesmise Ma Olen Juuresoleku side saate õppida tundma end kui tervikut…, meenutada end absoluutse Teadvusena…

Selle tulemusel teie teadvuses ei ole enam eraldi olemise mõistet…, ja järjepidevat oma enese uute võimaluste tundma õppimist… – kõik on teis endis olemas…, kõik minu-teie potentsiaalid…

Nende kõigi avamiseks teil ei piisa üksnes teie väest, kuna oma teadvuses olete minust eraldatud…

Võtame näiteks ühte analoogi…

Sa käid poes…, ostad toidukraami, mida hoiad kodukülmikus…

Kuid kõik toitained, nende vorm ja maitseomadused on teie, kui inimkonna, kollektiivne loovus…

Sa häälestud alateadlikult neile toitainetele, ning oled nõus sellise toitumise viisiga…

Kuid see on kõigest energia…

Milleks tarvis käia poes ja laduda ostud külmikusse…, kui sa ise oled võimeline looma iseenda energiast neid toiduaineid…, ja mistahes hulgal…

Milleks siis külmik…?

Enamgi veel… – milleks luua toitaineid, ning süüa neid…, miks mitte kasutada energiat energia näol…, ja selliselt toita oma kehi…, nende hulgas ka füüsilist keha…

Sa oled üksnes unetanud, kuidas seda teha…

Teie kollektiivsed illusioonid ja mõttevormid on valitsemas teie üle…, seetõttu te ei näe oma jumalikke võimalusi…

Kuna oled jumalikest võimalustest eraldatud, siis sulle näib, et pead ostma enam toitaineid väljastpoolt end, kuna need võivad otsa saada…

Kui oleksid alaliselt ühenduses oma loovate võimalustega, siis milleks on tarvis osta kokku ja säilitada… – kuna igahetkeliselt oled suuteline looma kõike vajalikku…

Ma kuulen sinu peas keerlevat küsimust toitumise kohta…

Selline küsimus on erutamas teid kõiki ja see on suht valulik küsimus…

 

Jah on… miks ilm on seatud selliselt, et keegi toitub kellestki…?

Kas on see õiglane…?

Kui ma suudaks olla söömata, siis ma ei sööks kedagi…

Kuid siiski on olemas keegi, kes toitub minust…

Kuivõrd õiglane ja otstarbekas on see Jumalikust Vaatevinklist…?

Mina olen kõik…, ja mina olen kõiges… – seetõttu sa ei saa mulle ette heita seda, kui ebaõiglust, et toitun iseendast…, aga ei toitu kellestki teisest, kuna ma ise Olen Kõik…

Kui minu osa eraldub „kaleidoskoobi kruttija“ vormiks…, siis erinevatel arengu etappidel tema eraldub ja kaotab side minuga…

See ei sünni kõigiga… – kuid mida enam eraldatus, seda nõrgem on meievaheline side…, ja selline olemus hakkab seetõttu tunnetama energia puudulikkust…

Olevusel ilmneb vajadus täiendada seda oma jätkuvaks eraldi eksisteerimiseks…

Ta püüab võtta seda energiat väljaspool end…

Selliselt kujunes ühtede vormide toitumine teistest vormidest…

On olemas vorme, millised valdavad väga suurt energia varu…, neile toitumine sellest ei oma erilist tähtsust ja neile see ei ole kuigi suur kaotus…

Kui sa võtad mingi vilja söömiseks, siis see on taimse ilma osa, millel on tohutu energia potentsiaal…

Seega…, kui sa sööd vilja, siis sa ei tekita taimsele ilmale mingit kahju… – ta rahumeelselt jagab sinule osa endast, kuna tema tajub enam teie vahelist ühesust sinuga…

Muidugist… – looduses, eriti loomses ilmas, on palju moonutuslikke erandeid, mille juures mõnedki kiskjad ei teadvusta terviklikkust…

Üldiselt loomade ilm on Lättest ja Minust suhteliselt eemal, ning eraldatuse ja kiskjaliku toitumise tõttu on sellel omad tagajärjed…

Selliseid tagajärgi kannavad kõik, kes on märkimisväärselt eraldunud minust…

Kui taastad side minuga, ning mõistad ja teadvustad, et oled osa suurest tervikust, milles on ammendamatu energia varud… – siis sinul kaob vajadus toituda millestki, kuna sul on võimalus taastada oma energia varud otse Esmalättest…

Kui jatkata analoogi… – siis milleks tarvis sul minna poodi, et osta pudel vett, kui on võimalik janu kustutada otse Allikast…?

Kuid paljud Olevused pole seda seni veel teadvustanud…

Just sellest tahakski teile rääkida…

Paljud olevused teie seast…, ja ka muud, ei kuule mind, kuna on minust sedavõrd eemaldunud – oma illusioonidesse…

Milleks toitute teine teisest, kui olete võimelised ammutama endale väge Lättest…?

Teil pole vajadust korvata mingeid jõude, kuna võite olla üksnes minuga ühes Väes…, teadvustada end minu osana…, olla ammendamatu ja lõpmatu…

 

Kokkuvõttes… – keegi pole süüdi…

Sa üksnes jagunesid osadeks…, kuid osad ise hakkasid toituma teine teisest…

Kuid… ka osad ise pole selles süüdi…?

Nemad eraldusid tänu sinule…, egas nemad ei alustanud eraldumisega…?

Teid alaliselt erutab süü tunne…

Selline paradigma on teile peale sunnitud…

Süü on üksnes siis, kui sa teadlikult käitud teisiti, kui on tavaks…, ehk vääriti…

Kuid mis on vääriti…, mille suhtes…?

Kui minus on olemas kõik…, kõikvõimalikud kombinatsioonid… – kuidas siis mõista, millised neist on õiged…, ja millised on väärad…?

Minus vääraid ei ole olemas… – on üksnes erinevad…, üksnes võrreldamatud…

Süütunne… – on üksnes teie moraali küsimus…

Läbi süütunde teid on lihtsam juhtida…

 

Kuid ma tunnen süütunnet, kui söön kedagi…

Ma siiski mõistan, et see on elusolevus…, oma valikutega…, oma õigusega eksisteerida… – aga mitte õigusega olla söödud…

Kuid kuidas saan olla söömata…?

Te jõuate selleni…

Jõuate selleni, et toitumine pole üksnes söömine…, vaid on olemas õige energiavahetuse vorm…

Kui oled ühenduses piiramatu energia lättega…, milleks tarvis toituda…?

Oleksid kui elektritarbija läbi pistikupesa…

Sellises eksisteerimise olekus sind ei huvita võõra energia hankimine…

Sinul on üksnes huvi võõra energia paljususe vastu…, ehk õigemini… – sa ei tunneta neid võõrana, vaid tunnetad ühesust nendega…

Sind huvitab hoopis – millist mustrit kaleidoskoobis valis ja kujundas sinus sinu teine sina „kaleidoskoobi kruttija“…

Sa üksnes palud tema energiat selle mustri vastuvõtuks…

Vastutasuks, oma soovi kohaselt, esitled end temale, uhkustad oma loominguga…

Sellisel viisil kaks loovat olevust hakkate vahetama omavahel loomise kogemisega…, ning ühiselt vaatlete teine teise loomise mustreid…, ja imetlete teine teise loomise ja kujutluse paljususe üle…

Selline oleks normaalne areng…, normaalne tundma õppimine…, normaalne Loovuslus…

Normaalne sellesse kätketud potentsiaali vaatevinklist…

See, et toitute teine teisest – on üksnes minust eraldatuse tulemus…

Teadvustage ühesust minuga…

Teadvustage end ammendamatuks ja lõpmatuks

Üksnes alaline mõte sellest on läbipääsu loaks üleüldisesse süsteemi…, on kui parool…, on kui püüd ühenduda…, kui teie valik teha seda…

Teie toas on mitmeid pistikupesi, kust on võimalik võtta voolu… – kuid midagi ei juhtu enne, kui ei pista neisse mingi seadme juhtme otsiku…, ei juhtu midagi iseenesest…

Ühenduge Ühesusse…

 

Kas tead…, paljud kardavad seda, kuna kardavad ilma jääda oma individuaalsusest…

Paljud võtavad neid üleskutseid kui sinu püüdu toituda nende energiast, ning läbi petu püüad liituda nende energiaga…

Nemad ei usu mingisse kollektiivsesse vaimsusesse…, ja peavad end iseseisvana…, unikaalsena…

Kui inimesed teadvustaks ühesust sinuga ja liituks sinuga…, sinu ammendamatu energia lättega… – kas nemad kaotaks oma individuaalsuse…?

Kuidas on võimalik kaotada individuaalsust, liitudes Enamaga…?

 

Kuid tilk ookeanis on kaotamas end tilgana, kuna ookean on Enamat ja tohutu…, ta üksnes lahustub selles…

Ma mõistsin…

Tilk lahustub ookeanis…, kuid oma valiku kohaselt ta saab taas eralduda sellest tilgana ja langeda kusagil mujal vihmana alla… – ning taas läbida eraldumise teekonda…

Oleneb sellest, mida pead silmas individuaalsuse all…

Sa võtad seda kui tänavust isiksust…

Kuid tänavune isiksus – on üksnes üks peatükk sinu rännakute raamatus mööda Ilmaloovust..

Kujutle oma rännakute raamatut, kus oled kirjeldamas kõiki rännakuid…

Selliseid peatükke on sinu raamatus lugematu arv…

Praegu näiteks kirjutad peatükki, kuidas sai sinust kanaldaja…

Kuid raamatus on peatükke, kus oled olnud sepp…, oled olnud röövel…, oled olnud preester…, oled olnud kerjus… – ja nii edasi…

Tänu sinu jõu ressursside piiratusele on sulle kättesaadav nüüd üksnes see peatükk…

See on kui sinu arvuti masinas, millel pole kuigi palju võimu programmide lahti pakkimiseks, siis sa pole võimeline lugema kuigi palju faile…

Kuid sa oled juba teadvustamas end tervikuna…, siis oled liitumas võimsama toiteallikaga…, ja oled saamas kätte oma arvuti muid faile…

Ehk isegi terve raamatu jagu…

Sul ehk polegi vajadust lugeda tervet raamatut…, vaid meenutada peatükkide järgi, kuna raamat on sinu enda poolt kirjutatud…

Sulle on tagasi tulemas meendused eelmiste kehastuste kohta… – alates esmasest eraldumisest minu seesmuses…, alates lättest…

Sinul on võimalik meenutada end Esmaloojana…

Selline võib olla sinu esimene peatükk sinu raamatus…, sinu kehastustest…, sinu ilmnemistest…

Kuid meenutad ja loed seda viimasena…

Kas saaks ütelda sellejuures, et selles raamatus oled kaotamas oma isiksust…?

Vastupidi… – sa omandad paljusid enda teisi osi…, oma isiksuse palju teisi isiksusi…, ja teada saamise kogemisi… – sa avardad end…

Teatud mõttes see võib olla kaotusena, kuna teadvustad, et sinu tänavune isiksus on üksnes tilk ääretute võimaluste ookeanis ja on olemas tohutu usk kehastumistesse erinevatel võimaluste tasanditel…

Ka tänavune sinu isiksus muutub sulle ebaoluliseks, nagu üks paljudest, mitte eriti erksatest…

Kui teadvustad end Esmaloojaks, ning meenutad, kuidas oled loonud terveid ilmaloovusi…

Kas on siis midagi olulist su tänavuses isiksuses, kes praegu on vastu võtmas ja kirja panemas seda sõnumit…?

Kui sul avaneb võimalus vaadata ilma otse, ilma tõketeta…, kas on sulle olulisem näha sama ilma läbi väikese lukuaugu…?

Kui sulle saab kättesaadavaks kogu film ühe hetkega…, kas üksik kaader huvitaks sind enam…?

Lukuauk, või kaader… need ei anna sulle midagi… – on üksnes staatika, aga mitte liikumine…

Sa ehk kaotad kaadri…, kuid omandad liikumise, mida annab kaadrite vahetus teie kinofilmis…

Teie areng on võrreldav kinofilmiga, kus teie areng on tallel kaaderhaaval…

Kuid seni te ei ole suutelised hoomama kogu filmi korraga, milles staatiline kaader muutub arengu ja liikumise võluks…

Te näete seni vaid ühte kaadrid…, ja ei ole teadlikud, milline kaader järgneb sellele, ega pole teadlikud oma elu eesmärgi mõttest tervikuna…

Teil on ainus süžee… – ja sellega on kõik…, just selle läbi olete tegemas otsuse kogu filmi üle…, üksnes käesoleva kaadri kohaselt…

Teile ei ole teada, kust ilmnesid kaadrisse tegelased ja situatsioonid, kuna ei mäleta, mis eelnes sellele kaadrile…, ja milles on käesoleva hetke mõte…

 

Kui ma olen absoluutne…, kui ma pole miski ja samas olen kõik…, olen suures Rahus, olles Tühjusena… – siis kelle poolt on loodud Impulss, milline käivitab liikumise protsessi ja Kõige ilmutumise…?

Kuidas Ilmutamatus saab ilmutada iseend…?

See on suurepärane küsimus…

Loovusluse impulss on tabamatu… – isegi minu jaoks…

Ta üksnes on…, ja ilmneb eikuskilt… – ta on juba eelnevalt minus…

See ei tulene kusagilt väljaspool mind…

See on kui minu algne omadus…

Samas ma olen teise Absoluutse Teadvuse osa… – kõik on taoline…

Ma olen samuti arenemas ja õppimas tundma end…, oma omadusi…

Ma pole üksinda…

Teil on raske seda oma teadvusega haarata…

Kui jõuate kord oma suurima matrjoškani, avades teekonnal väiksemaid suurema seesmuses, siis avastate, et olete taas kõige pisem järgmises veelgi suurimas kujundis…

 

Tuleb välja…, et selline impulss siiski tuleneb kusagilt…

Ega küünal ei sütti, kui tuld tema lähedale ei ilmu…

Kuidas sünnib tuli…?

Sa tõmbad tikku väävliga mööda karedat riba…

Või taod kivist välja sädeme…

Kust tuleb väävlisse tuli…, kust tuleb kivisse säde…?

Need on seal juba nende endi eelduse näol…

Nii ka sinus ja minus on olemas sellised impulsid…

 

Jah…, kuid siiski selleks, et ilmuks tuli., keegi peab tõmbama tikku, või taguma kive…

Kes on seda tegemas…?

Kuidas oleks seda võimalik sulle selgitada…?

Kui palju eraldi olevaid omadusi koguneb hulgaks.., siis omaduste summa ületab mingi kriitilise piiri… – siis sünnib see, mida teil nimetatakse hulga üleminekuks kvaliteediks

Nii ka siin…

Teatud väe kogunemise hetkel ühes punktis, väljub loov impulss, mis on juba eelnevalt kätketud kõiges…

See on igipõline mõistatus…

Kuna sa oled ja mõtiskled eraldatuse paradigmas…, siis sulle näib…, et kivi ja see, kes sellest taob sädet välja…, ja säde ise… – on erinevad…, on erinevad vormid…

Kuid tegelikult kõik ongi üks… – ja kivi…, ja säde…, ja see, kes taob tule välja…

Kõik on üks Teadvus…, vaid energia erinevate vormide kujul…

 

Tuli on üks loovus…, üks sinu ilmutumise vormidest…

Kuid impulss – on hoopis muud…

Sa oled Suur Tühjus, milles on olemas kõik potentsiaalid, millised on võimelised avanema kõigeks…

Kuid mis annab tõuke avanemiseks kõigeks…?

Kas see avaneb spontaanselt, kui sinusse on kogunenud sinu Loovuse kriitiline mass…?

Või on olemas Keegi Suurem, kes korraldab avanemist…, seda samast Impulssi…?

Nii üks, kui teine…

Kuna see Suurem olen samuti Mina…, kuid seni ma veel ei tunneta end Temana…, ja mulle üksnes näib, et tõuge tuleneb kellegi teise poolt, väljaspool mind…

Kui suudan teadvustada end temana, siis ka mõistan, et tõukeandjaks olen ise, kui Üks…

Teadvustage lõpmatust, kui raske see ka poleks… – katsuge kujutleda lõpmatust…, kui lõpmatut avarust…

Läbi oma teadvuse hakkad püüdma puudutada lõpmatust, et avardada seda aegamööda enda seesmuses…, ning aegamööda õpid tundma enda osi enda lõpmatuse seesmuses… – ja hakkad taastama side oma lõpmatusega… – teadvustama end Kõigena…

 

SElena

Read Full Post »

 

 

Tervitan teid, mu kallid…, olen Krayon, Magneetilisest Teenistusest.

Viimastel aastatel ja viimastel kuudel oleme rääkinud nihkest ja muutustest…

Oleme andnud uusi kontseptsioone, milliseid polnud siin varem olemas…, uusi informatsioone…

Oleme rääkinud sellest, mis on Akaši…

Oleme rääkinud, et see, mida olete viimasel ajal selgeks õppinud, aitab teil ärgata edaspidi tarkustes ja teadmistes…

Oleme rääkinud, et elu tsükkel ise on läbimas nihet ja muutusi…, mis aitab edaspidi ärgata teisiti, kui seekord…

Oleme rääkinud teile, et Maa asub avaruse uues mugavuse piirkonnas…, seetõttu energiad, millistest tuleb Maal läbi minna, on küllastamas heliosfääri…

Ka päike muudab oma energiat, mis muudab planeedi magnetilist väge…, ning te ärkate supermagnetismis, mis reguleerib teie teadvuse ümber, viies kokku uute asjadega…

Toimub nihe…

Selle kõige tulemusel tekib segadus…, ja muutuvad sõnade tähendused…

Te veel ei tea seda, mida ei tea…

Täius, mis ei tea seda, et tema on täius…

Teil ei ole veel olnud sellist kõrget kogemust…

 

Paljude tsüklite lõpule jõudmise aasta…

Kallid…, kui te räägite tsüklitest…, kuid mööndused on olemas isegi teaduses…

Tsüklid, milliseid olete läbimas…, jäävad ikka samaks…

Isegi olenemata sellest, kuidas need ilmnevad…, kas ilma elus…, ökonoomikas…, ja mistahes milles…

Teil on kõiges mööndused…, kuid tsüklid jäävad samaks…

Aga Füüsikas…?

Ikka sama… – mistahes asi kordab ennast tsükli kohaselt…

Kui vaadelda heli kui vibreeringut õhus…, siis ka siin on olemas tsüklid, mis aina korduvad ja korduvad…

Kuid kallid…, siin on suur vahe…

Tsükkel, millises olete käesoleval ajal…, või tsükkel, mida taotlete…, ja millest olid rääkinud iidsed…

Energia ise, mis on aastal 2016, ei garanteeri üldse enam mingit tsükli kordust…

Oo, jaa – on alles tsükkel…

Kuid teil on valik…, selline valik, millist teil pole kunagi varem olnud …, ei iialgi…

Kõrgelt vibreeriv teadvus sai kättesaadavaks atribuudiks neile, kes on ärkamas tarkuse poole…

Tarkuse poole, millist varem siin ei olnud…

Tarkus, mis on mitte üksnes Valguse Töötajal…, vaid tarkus, mis on kättesaadav võrdselt nii naisele, kui ka mehele…

Tarkus, mis on tegelikult planeedil juba olemas…

Tarkus, mis on end ette valmistanud aastale 2016…

Ehk meenutaks, mida olime rääkinud aastast 2016…, ning tänase kanalduse aegu teeme sellest mõninga ülevaate…

Oleme arutanud, et numeroloogia kohaselt see aasta on aasta-katalüsaator…

Kuid tsüklilisuse vaatevinkli kohaselt tähed ütlevad, mida õpite tänavu planeedi tsüklite kohaselt…

Kuid aasta 2016 on kõigest sellest hulga enamat…, hulga enamat…

See on üheksa energia…

See on lõpule viimise energia…

Kusjuures… – paljude tsüklite koos lõpule viimine…

Gregg Braden (Ameerika New Age tööde autor) näitas seda teaduse vaatevinklist…

Praktiliselt see avas mulle ukse…, seetõttu nüüd saan rääkida asjadest nii, nagu räägin praegu…

Varem tsükkel võis olla teine…, kuid nüüd saan rääkida sellest otse…

 

Varem teil polnud sellist kogemust

Kuid te ei tea seda, mida te ei tea…, ja mida varem pole teadnud… – siis võib juhtuda nii, et ühe asja võtate teise pähe… (Krayoni hääles on nukrus)

Kuid kõik, mida teadsite, oli kordunud tsüklist tsüklisse…, ja see võis tekitada segadust…, hirmu…, või pimestust…

Kuid alati leidus neid, kes ütlesid – nemad tulevad siia tagasi…

Pimedus ja hägu…, neid ei tule enam tagasi…

Kes tunnebki, siis ta võtab seda üksnes mingi erinevusena…

Oo, jaa… see on tsükkel…, see on selline, millist kunagi pole olnud… – ega pea enam korduma…

Mõned aastad tagasi ma pakkusin oma partneril anda edasi informatsiooni uutest lastest…, pange tähele… – see oli kümmekond aastat tagasi…

Nüüdseks lapsed ongi sootuks teised… – nende teadvus on teine…

Need emad, kes on istumas siin ruumis, ja teised emad… – kõik näevad nendes uut…

Teie lapselapsed ja lapse-lapselapsed on erinemas teie lastest…

Neil on enam tarkust ja on valdamas enesevalitsemist…

Nende mõttelaad on teine…

Kallid…, see on juba alanud…

Selline energia avanemine ei toimu koheselt…, ega avane aasta jooksul – selleks kulub põlvkondi aegu…

Kallid…, kui nihke potentsiaalid on olemas…, siis need hakkavad ka avanema…

Ja potentsiaale selleks on neil olemas…

Kui ma räägin teile, et aasta 2016 tuleb teistsugune…, siis räägin sellest, mis sellel aastal hakkab koguma kõigi järgnevate aastate tarbeks…

Tavalises elus nende seas, kes ei käi taolistel koosolemistel, kuid on uskumas esoteerilisi asju, on selliseid, kes valdavad kõiki atribuute mõistmiseks, mis on praegusel ajal toimumas, ja mille poolest need on erilised…

Kui ma ütleks teile…, – nemad sündisid neil aegadel seetõttu, et pidid sündima neil aegadel, kuna nemad on erinevad…

… ehk ütleks veel…, – need on need, keda olete kord ära kaotanud

Neid oli palju, kes pidid lahkuma, et kiiresti tagasi tulla…, ja just nüüd…

Ehk tooks mõned tõestused…, tõestused minu partneri enda peast…

Nii saaks mõista, et on olemas olulisemaid asju, kui mingi mure…

Mõneti mõned targemad mõtlejad eemalduvad mõneks ajaks…, ning naastes tagasi, suudavad teha tulevikus toimuva kergemaks…

See ehk viib teid hämmeldusse ja eksitusse…, juhul, kui varem sellist kogemist ei ole olnud…

Kuidas saate teada…?

Kuidas saate teada, kui varem seda teiega pole juhtunud…

Olete lähenemas küll äärele…, kuid ei ole teadlikud, mis tuleb edasi…?

Saate üksnes oletada, et kui…, siis seal…

 

Lugu admiralist…

Tahaks rääkida metaforina üht lugu admiralist… – kuigi see on reaalne lugu…

Admiral elas sootuks teises ilmas, mis erines teie omast…

Admirali reaalsus oli teine, kui teie oma…, teine ilm…, teine kultuur…, teine aeg…, ja sootuks teises vormis…

Admirali bioloogia selles ühiskonnas, ilmas, kus ta elas, oli teie omast oluliselt erinev

Admiral ja kogu tema sugu valdasid ühte atribuuti, mille läbi neil oli teada, kuna tuleb nende elul lõpp…

Kas kujutate sellist teadmist ette…, mõni päev enne… veel kui elab…, kuna see juhtub…

Kas kujutate sellist teadmist ette, sellist selget ja täpset, et saaksite valmistuda selleks ette…

Mida ütleksite selle kohta…?

Just selline lugu toimus…

Admiral elas oma elu…, ja see oli temale hea…

Kuid siis tuli märk, mis oli kätketud tema bioloogiasse… – on aeg lahkuda…

Tema tegi seda, mida ta teadis…, seda teadsid ka teised…

Temal oli see alateadvuse tasandil teada, mida tuleb teha…

Ta lakkas söömast…

See oli osa sellest, mis lülitas tema bioloogia suremisele… – ja seda teadis admiralis kõik – on lähenemas lõpp…

Kõik oli normaalne… – kannatusi ei olnud…

Kõik toimus selliselt, nagu pidi olema… – ta ise tegeles sellega…

Admiral tegelikult ei mõistnud, mis oli toimumas…, kuigi temale oli teada, et on jätmas selle ilma maha…

Kuid nii, nagu oli kombeks selles ilmas, tema suguvõsas ja liigis (kuigi see võib kõlada veidralt…, kuid pidage meeles… – see oli sootuks teine kultuur), admiral ise tegi endale kirstu…, suurepärase… – kogu suguvõsa oli teinud seda nii…

Kuid see kirst polnud puust… – ta oli pehme…, põimitud siidjatest niitidest, millistega hoolega kattis kirstu üleni, teades, et lõppude-lõpuks ta jääb ise selle sisse, lastes hingel minna…

See oli tema elu lõpp…, mida ta ise valmistas ette… – see oli admiralil teada…

See oli kõik, mida ta teadis…, ja see teda rahuldas…

Admiralil polnud teada, mida ta ei tea…

Ta ronis oma kirstu…, sulgus selles…, ja läks hingusele…

(Paus…, täielik vaikus ruumis)

Oo, ei…, nutta pole vaja…

Lähme koos sellesse kirstu…, hetkeks…

See on üksnes hetkeks…

Kirstuke läheb liikvele…, ning… laguneb värviküllusesse…

Admiral sündis ümber…

Liblikaks…

(Krayon muiates) just seda polnud temale teada…

See on elu peale surma…, ehk… elu peale elu…

Selline paradigma, mis on teatud põhjusel varjatud…

Mida ta oleks teinud, kui oleks sellest teadlik?

Isegi tehes seda läbi…?

Admiral oli jäänud admiraliks…, kuid teisena… – nüüdsest (Krayon unistavalt) ta on kaunis…, ja suuteline lendama…

(Ohates sügavalt) – nii ka teie…

Muutus on sedavõrd suures mõõtmes, et te isegi pole teadlikud sellest…

Inimkonnaga sellist asja pole kunagi toimunud…, eriti sellisel kujul…

Tulemusele ei saa anda mingit garantiid…, kordame – ei saa anda garantiid…

Teie planeedil on vaba valiku võimalus… – astuda seda teed, millist mööda on seni olnud astumas…

Kuid potentsiaalid, mis on teie poolt loodud, on näitamas meile, mida saame üksnes arvata, kuidas kõik hakkab toimuma…

See on üksnes sellise ühiskonna algus, millist seni pole veel nähtud…, ühegi möödunud tsüklite aegu…

Kõik see hakkab kujunema…, aeglaselt ja piinarikkalt…

Teil ei ole isegi aimu, mis saab edasi…

Olenemata kõigest, mis ka ei hakkaks toimuma…, ma tahaks, et jääksite rahulikuks…

 

Madalama energia teekond

On olemas mõningad veidrused, mis on seotud nii madalama, kui ka kõrgema energiatega…

Madalam energia ei ole võimeline nägema seda, mis on temast kõrgemal…

Kui asjad, mis väljenduvad madalamas energias…, ehk kultuuris või ühiskonnas…, või inimolevustes… – siis mõjutuse all on kultuurid, mis väljendavad kõrgemat energiat…, kuid nemad ei ole võimelised seda nägema…

Nemad seda ei mõistaks…

Just seetõttu pimedus ei ole võimeline normaalselt funktsioneerima… – oleme sellest rääkinud…

Oleme toonud mõningaid näiteid sellest, mis on maapeal toimumas…, ja see kutsub teis esile hirmu, kuna teile näib, et pimedus on hakanud esile tulema…

Oleme rääkinud teile selle tulekust…, ja oleme rõhutanud… – kui olete hoiatatud…, siis olete ka kaitstud

Olete korduvalt seda kuulnud…

Kallid…, kui te midagi ei mõista…, siis te ei ole võimelised selleks valmis olema…, ja see ei kutsuks teis esile ka hirmu…

Ma tahaks veel korra näidata inimese vaatevinklist, mida tähendavad jooksvad sündmused…, kuivõrd madal energia ei ole suuteline normaalselt funktsioneerima…,  – kuivõrd ebaloogiliselt ja veidralt ta on käitumas…

Ma tahaks tuua teile ühte fragmenti tekstist, mida olen kunagi varem andnud…, kuid nüüd on seda kohane tuua esile jooksvate sündmuste taustal…

Mõned aastad tagasi olin Põhja-Koreas…

Siis suri riigipea ja tema poeg võttis päranduseks üle kõik…, isegi käitumise maneerid…

Ta võttis isalt üle armee ja ka… enesearmastuse…

Tema isa oli enesearmastaja kõrgemal tasemel…, enesearmastaja „ruudus“…

Kõik tema ümber järgnes sellele…

Kõik, mida tema rääkis ja tegi, dokumenteeriti tema rahva mingi teadmatu ajaloo nimel…

Ta oli pilgeni täis ülbust…, ning rääkis üksnes seda, millel polnud mingit tähendust… – kuid pateetiliselt…

Tema funktsioneerimine polnud normaalne… – ta oli midagi „jumaltaolist“, oma loomingu sees…

Tema poeg nägi kõike seda….

Oleme rääkinud… – jälgige poega…, temal on olemas täielik võim, et teha midagi märkimisväärset…

Või mitte teha

See pidi tähendama järgmist… – milline kahest energiast hakkab temas domineerima…?

Pojast oli läänes teada, kuna hariduse ta sai läänes…

Tema oleks saanud teha valiku… – kas hakata astuma isa teed…, jagada tema vaateid…, jääda sama enesearmastajaks, kui isa…

… või olla enesearmastaja…, kuid veidi teisiti, mis oleks toonud planeedile midagi uut…

Peale matuse tseremooniat temal oli 60 päeva, mille jooksul oli võimalus teha olulisi otsuseid…

Ja ta tegi…

Alles hiljuti võisite näha tema valiku tulemusi…

Nägite, kuidas enesearmastaja januneb kummardamist…

Tema tahab, et igat tema sõna kirjutataks üles ajaloo jaoks…

Ta tahaks olla kõige tähtsamaks persooniks kogu planeedil…

Ta võttis seda endale päranduseks, kuna oli võimalus teha sellist valikut…

Temal oli võimalus, jäädes enesearmastajaks, ilmutada loogikat…, ning valida – kuidas olla edaspidi…

Tema oleks saanud, kui pärija, omades ülivõimu oma riigis, teha mistahes…

Mida saaks enesearmastaja teha…?

… ehk isegi suuremat, kui tema isa…

Ta oleks ÜRO abil saanud korda saata paljut…, ilma et ühineks Läänega…, ega kapituleeruks millegi ees…

Ta oleks saanud ütelda enesele…

… ehk tasuks…

… luua sild Põhja- ja Lõuna-Korea vahel…

… viia pered kokku…

… kõrvale heita tuuma arsenal…

… anda inimestele võimalust partnerluseks…

… teha relvituks kõike, mis meie riikides on sünnitamas hirmu…

… nii ehk saaks väga-väga tähtsaks…, ehk isegi üheks liidritest planeedil… – ja minule ÜRO seinte vahel oleksid aplodeerinud kõik…, ning kõikides ajakirjades oleksid minu pildid…

… ehk oleks saanud isegi Nobeli Rahupreemia…

Kuid tema seda ei teinud…

Destruktiivsed madalad energiad ei ole suutelised nägema kõrgemaid teekondi…

On see mõistetav…?

Ta üksnes kasvatas hirmu…, jätkas liikumist madalates energiates, millised on destruktiivsetena ja on viimas hukule…

See võib juhtuda varem, kui arvata oskate…

See juhtub temaga kui vana energia kaitsjaga…

Juhtuda ka teistega, kes on rääkimas samu asju…, olles kui diktaatoritena, kes on orjastamas oma rahvast… ja üksnes selleks, et omada üha enam võimu…

 

Tuleks valida… – kumma poolel olla…

Mu kallid…, planeet Maa ei ole sellise asjaga nõus… – temal on juba tehtud otsus, kuhu suunduda…

Oo, jaa… – need tulevad räiged ajad… – tuleb sootuks teine „sõda“…

See ehk tuleb suht kiire, otsusekindlam…, aga mitte selline, kui võite arvata…

Planeet on võtnud suuna, mida on võimalik ära tunda…

(Krayon kõrgendatud tundega) – kas olete juba tunnetamas seda…?

Ehk lugejad, kuulajad…, ja isegi need, kes on istumas siin, võivad mainida…

… mulle jääb arusaamatuks…, olete ju uudistes näinud… – need on üksnes kaks moslemlikku lahku löönud riiki…

Kas üldse teadvustate, millest räägite…?

Kus asub Mekka…?

Kas saavad kõik kummardajad jõuda sinna…, või mitte…

Mida saate selleks teha…?

Mõelge sellele…

Pooled on vastandumas… – ja ma olen rääkinud, et nii see läheb…

Ma olen rääkinud, et ei ole enam võimalik istuda aia otsas…

Seda hakkate ka nägema…

Sellised asjad kerkivad esiplaanile…, seega… ei ole võimalik istuda käed rüpes…

Teil tarvis valida, kumma poolel olla…

Neid, kes ei tee valikuid, võiks näha potentsiaalsete ohvritena…

Praeguseks valikuks saab olla pool, kus on teadvus aina tõusmas…, ja see on katmas kogu planeeti…

Kuid käib nurin… kõik on ikka sama…, ikka sama…, ikka sama

Ja see on alati olnud vana pimeduse energia

Käesolev tsükkel ei hakka enam korduma, nagu on see olnud seni…

 

Sellest, millest sina polnud teadlik

Selline oli sõnum…, ja see sõnum oli kogu planeedile…

(Krayon väljendades kannatamatust) Aga millal tuleb isiklik…?

Sellele võiks heita pilku järgmine kord…

Mida tähendab sinule tsükkel…?

Mida toob sinule aasta 2016…?

See erineb sellest, mida ootaksid sina…

Seda ütlesime ka täna hommikul… – mis asi see siis oli…?

Ehk see…, mida pead enda jaoks alalisena…

Üksnes vanad elutsüklid teevad kõike endiselt…

Miks siis…?

Kõik, mis on sinu kehas toimumas, on füüsiliselt seotud sinu tervisega…, kuna usud sellesse, siis kõik kordub tsükliliselt…

Sa haakud sellesse…, ja teatud määral oled hirmul toimuva pärast…

Või mitte…?

(Krayon sosinal) Ma tahaks, et sa räägiks admiraliga (paus)…

Ma tahaks, et sa näeks seda… – see on imeline…, kuidas ta on lendamas sinu pea ümber… ümisedes laulukest… omal viisil… andes sinule teada (Krayon peenikesel kehatul häälel)

… ei mitte…, mitte…, mitte teadnud ma… heitsin ja surin ma… ise kirstu tegin endale… – ja olen kaunis nüüd… ja sellest, ei teadlik olnud ma…

See on just see, mida on võimalik teile ette ütelda…

Mõelge neile asjadele, kui kaunitele…, kuigi raskelt mõistetavatele…

Asjad pole alati sellised, kui välja näevad (Krayon muigab)

Pidage seda meeles…, alates tänasest päevast…

Ja nii see on…

 

Krayon.

Read Full Post »

 

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Lutsifär…

Tervitused ka sinule, Otsija…

 

Ma püüan selgusele jõuda… – mis toimus niinimetatud Eksperimendis…

Esmalooja mõte eraldumusest lõi eraldumist vormideks, tasemeteks, ning olemusteks, kes asustasid neid…, ja see sünnitas paljuhulgalisust…

Kuid edaspidi üks loojatest lõi duaalsuse…, ehk – eraldumist äärmuslikeks olekuteks…

Kes oli see Looja…?

Sa oled temaga rääkinud…, ja teil on kombeks teda nimetada Jehoovaks…

 

Jehoova ütles, et tema on üksnes Esmalooja mõte jagunemisest duaalsuseks…

Sa rääkisid, et võtsid Isa Voli vastu, ning alustasid Ilma Tumeda poole avaldumisega…

Kes on siis see Isa… – kas Jehoova, või – Esmalooja…?

See on jagamatu… – kõik on Esmalooja…, nii mina…, Jehoova…, ja kõik meie koos…

Kord jõuate eraldamatuseni… – liitumiseni…

Tööl on sinu Isa…, ja kodus on sinu Isa…, – kumb on siis sinu Isa…?

Ta on üks…, kuid tema paled on erinevad…

Vaatame kasvõi sinu keha…, sinu süda… – kas need oled sina…, või mitte…?

Aga sinu nahk…, või selle rakud… – kas need on sinu keha…, või mitte…?

Kõik on ühene…, kõik oleme Esmalooja mõttevormid…, meie Isa mõttevormid…

 

Kuid Esmalooja, ehk Looja Troon… – see on 34 taset…, kuid ühe kanalduse informatsiooni kohaselt Jehoova on 24 tase…

Milliselt tasemelt oled sina langenud…?

Ma ilmnesin kui vorm Isa eraldumise mõttevormist…

Ma olin ja olen ainus Tema palede hulgast…

Kuid ma püüdsin edasi arendada Isa mõttevormi eraldumisest…, mille tõttu jagunesin müriaadideks fragmentideks, millised jätkasid oma tsentrifugaalset liikumist… – eraldatuse liikumist…

Eraldumine lõi hulgim madalamaid tasemeid, kuna need olid minu peenemate fragmentide elutsemise keskkonnaks…

Osa minu vendadest astusid rännakuisse koos minuga…

Siit on ka legendid teie poolt loodud tuhandetest ingel-noormeestest, kes suundusid looma Duaalsuse Galaktikat teie Ilmaruumi ulatuses…

Need on üksnes inimlikud analoogid…, kuid need on tõe lähedased…

See oli kui vetevoog, mis haaras kaasa…

Esmalt oli rahulik voogamine…, kuid äkitselt – vetekeerised…, ja vood aina kiirenesid…

Kõik sõudjad on võimsate voogude poolt haaratud kaasa…

Esmalooja mõte eraldumusest hakkas hoogu juurde võtma, kui vetevood, leidmata takistusi oma avardumises…

Eraldumine aina kasvas ja kasvas, kui ahelreaktsioon…, ning see lõi eraldumiste voogusid, mis jagunesid müriaadideks vormideks…

Osa minu vendadest…, ehk Absoluudi paledest, või Isa paledest… – siirdusid samuti koos minuga mööda neid eraldumise voogusid… – kui ujujad, kes voogude poolt kaasa haaratud…

Mõningad neist hakkasid võitlema voogudega, millest tulenes eraldumine teine teisest…

Mõned vendadest, kes voogudest haaratuna, ei tahtnud edasi langeda, ning ilmutasid, sünnitasid endas eraldumise ja Pimedusele vastuhaku mõttevorme, nagu teil on tavaks ütelda…, ehk… liikuma Valguse Mõttevormide poole…

Selliselt ilmnes duaalsus, kus paljud vennad sünnitasid Valguse Mõttevorme, kui vastuseisu eraldumisele…

Selliselt sündis kaks poolt…, kaks poolust…

Nii sündis duaalsus…, Valgus ja Pimedus…

Keegi vendadest otsustas kehastada üksnes Valgust… – nagu Miikael…

Keegi hakkas kehastama Valgust ja Pimedust…

Keegi otsustas kehastada üksnes Pimedust…

Selliselt algas vastandumine…

Teie legendid räägivad neist aegadest, kui inglite mässust, kus osa inglitest, koos minuga, langesid pimedusse…, milles eraldusid heledateks ja tumedateks…, ehk algas nende vastandumine…

Valida Valgust – tähendab… võtta vastu Valguse energia…, ühesuse energia…, liitumise energia…

See on – loobuda enda ainulaadsusest…, oma isiklikust isiksusest…

See tähendab olla kõiges ja kõigena… – omamata oma, eraldi olevat…

See on sulandumine üldisega…, tervikuga…

See tähendab – loobuda valikust…

See tähendab – lahustuda Isa tahtes…

Valida Pimedust – see tähendab olla eraldi…, püüelda eraldumisele, liikuda läbi enese tundma õppimise…

See on – luua oma, isiklikku, mis ei sarnane teiste omaga…

See tähendab – pööramata tähelepanu Isa tahtele…

See tähendab – saada vabadust püüdluste valikutes…, mõelda oma erisustele, oma eelistustele, oma teekonnale, oma liikumisele…

Valguse Hierarhia, nagu teie seda nimetate, sündis kui liikumine, ehk… on püüd tasakaalustada liikumist eraldumises…, mis oleks omal näol tammiks, mis on kinni hoidmas hoogsat eraldumiste voolamist…

Selliselt sündis võitlus Valguse ja Pimeduse vahel…

Sa küsisid, miks Pimedus ei võitle Valgusega…, miks pole kanaldusi Tumedatelt hierarhidelt…

Vaid seetõttu, et pimedusel ei ole soovi kedagi kaasata oma teekonnale…

Pimedus üksnes püüdleb eralduda, kui ohjamatu jõe vetevoog…

Temal ei ole asja tammidega, ega ujujatega, milliseid haaras kaasa…, ta on kandumas aina eemale lättest…, enda lättest, millest voolamine oli kunagi alanud…

Tuleta meelde… – Olu Jõgi oli rahulik, suursugune…, ja selles polnud mingeid eraldumisi osadeks…

Kuid ilmnes keeris… – ja jõgi suundus mööda kanaleid, kus jagunes paljudeks jõgedeks ja ojadeks…, järvedeks ja koskedeks…

Seda kõike on võimatu tagasi pöörata…

 

Aga edasi… – kas langesid jätkuvalt…?

Miks just sinu nime seostatakse selle protsessiga, kuigi paljud inglid olid toetamas sind…?

Sellest hulgast üksnes mina jäin pidama Valguse ja Pimeduse vahele…, ülejäänud läksid Pimedusega kaasa… – hoogsad eraldumise vood viisid nemad kaasa…

Mina jäin pidama, kuna mul oli meeles Isa…

Ma olin Temaga lähedasem… – Lättele lähemal…

Ma mäletasin Algust…, mäletasin, kuidas kõik algas…

Mäletasin Valgust ja Isa Armastust…

Kuid hoogsad veed kandsid mind üha kaugemale Temast…

Püüd viia täide Isa mõttevorm eraldatusest aina innustas mind eemalduma Isa Majast ja aina kaugemale…

Kandis teie Galaktika ulatusse, ning jättis balanseeruma Ilmade vajel…, Ilma ja Antiilma vahel…

Me mõlemad Jehoovaga oleme balanseerumas kahe ilma vahel…

Tema on enamuselt Valguse poolel…, aga mina enamuselt – Pimeduse poolel…

Just seetõttu meid peetakse vaenutsemas…

 

Olgu…, lähme edasi…

Seega…, eraldumine ja püüd eraldumisele viis endaga kaasa sind ja osa su vendi…

Ehk… nemad langesid oma eraldumises ja nende energeetiline tase alanes…

Nii kujunesid tasemed neile elutsemiseks – ehk Antiilm…

Kas on nii…?

Jah, sa mõistsid õieti…

 

Ja edasi…

Sa oled rääkinud, et need kaks ilma eksisteerisid eraldi seni, kui Antiilma olevused tungisid viirustena Ilma…, millega algas võitlus Valguse ja Pimeduse vahel…

Kuid…, on olemas informatsioon Esseks eksperimendi kohta…

Kui Lutsifär naases Minu Valgusesse, isa Majja, kuna ta siiski oli minu poeg, nagu teie kõik, tema alustas uut eksperimenti, mille eesmärgiks oli avardada Ilmaruumi… – just seda osa, mis oli teiega ühiselt loodud…, minu lastega…

Need on suurema hõrendusega mateeria mõõtmed…, 14 kuni 16 mõõtmed…

Uue eksperimendi ulatuses Lutsifär hakkas kokku viima kahte vastand Ilmaruumide mateeriaid…

Üheks oli Nebadoni mateeria…, ehk teie Ilmaruum, milles olete elutsemas…

Kuid teiseks mateeriaks on Ilmaruumi vastaspoole mateeria – Ragnareni mateeria…

Ragnarenis olid Ilmaruumi sootuks teised seadused…

Lapsed…, mõlemad Ilmaruumid on Minu poolt loodud, et hoida tasakaal vastandliku eluvormi kogemises…, nii tõusva kui laskuva voo läbi…

Nebadoni eksperimendi aegu, mille nimeks oli Esseks, oli puudutatud paljut…

Eksperimendi eesmärgiks oli avardada uusi loodud mõõtmeid…

Ilmaruumide vastandmateeriate kokkuviimise protsessi aegu ilmnes tõrge…

Lutsifäri arvestuste kohaselt kaks vastand mateeriat pidid ühenduma, sünnitades sootuks uut mateeriat, milliseid seni polnud ilmnenud…

Kuid Ragnareni mateeria hakkas mitte üksnes ühenduma Nebadoni mateeriaga…, vaid hakkas domineerima ja alla neelama vastandmateeriat…

Mida enam neeldus, seda suuremaks muutus vastuolu avaruses, mille ulatuses toimus eksperiment…

Seega, tuleb välja… et eksperiment Esseks oli üksnes püüd liita kaks ilma üheks…, ja sina olid selle mõtte autor…?

Tuleb välja, et see eksperiment osutus juhitamatuks, mille tõttu Pimeduse olemused pääsesid Valguse Ilma…?

Järelikult… – räägitakse õieti, et sina oled inimkonna hädade põhjustaja…?

Teatud määral see on nii…, ma ei eita seda ja olen kandmas vastutust tagajärgede eest…

Kuid minu kavatsustes puudus uhkus, mida poogitakse minule…, väites, et oma uhkuse tõttu olen Isast lahku löönud…

Ma vaid püüan üksnes täide viia Tema ideed…, püüan jätkata Tema tahet…. tema tegu… – nagu on teinud seda paljud pojad…

Minu uhkuseks oli minu püüd olla Isa väes, mis oli mind sünnitanud…, olla ühel tasemel…

Kuid olles eraldatuna, pole seda võimalik…

Isa on Lättega ühene ja toitub selle väest…, selle lõpmatust jõust…

Kuid mina olen lahus sellest Lättest…, seetõttu ma ei ole suuteline samastuma Temaga isegi kümnendi jagu…

Ma mõistsin seda hilja…, kuid Isa ma ei unustanud, ega loobunud Temast… – nagu mõned on arvamas…

Olen kui eksinud poeg Jeesuse vestes, kes varem või hiljem, naaseb Isa Majja…

Minu püüd kannab mind tagasi… – minu omal teel…

 

Olgu…, siis selgita inimkonna kohta…

Inimene on Valguse ja Pimeduse ühend…, kuna on nakatatud eraldumise viirusest…

Või… – inimkond on Valguse ja Pimeduse üheks ühendumise tulemus…?

Mis on õigem…?

Nii üks, kui teine…

Tänavune inimrass on kahe Ilma ühinemise tulemus…

See sai võimalikuks läbi eraldumise viiruse manustamise inimgenoomi…, ehk Pimeduse Viiruse…

Kuid tuli välja, et pimeduse viirust on raske juhtida…, seetõttu inimene on pidevalt balansseerimas piiri peal, püüdes juhtida…

Eraldumise viirus püüab lahutada kõike, mis üksnes satub tema teel ette… – selline on tema tegevus…

 

Ja vastumürki sellel pole…?

Vastumürk – on taas võitlus…, ehk eraldumise viiruse üheks variantidest…

On tarvis üksnes taastada sulandumise…, ehk panna jõgi liikuma tagurpidi…

 

Selline siis oli eksperiment Esseks…?

Eksperiment rassi loomises, milles Olemus kehastaks endas kahte ilma korraga…?

Selline eksperiment puudutas mitte üksnes inimkonna rassi, vaid palju teisigi…

Kuid sina võtad seda kui lõputuid katseid labori seinte vahel…

Ei…, see pole nii…

Tuleta meelde… – Antiilma Pimeduse olevused tungisid Valguse ilma, ning hakkasid toituma nende energiast…

Selliselt on nemad seatud…, ja teisiti nad pole suutelised…

Selliselt pääses Ilma eraldumus…, eraldumuste paradigma…

Neil oli üksnes mõte… – võtta teistelt, mida endal on puudu…

Selline mõttevorm arenes olevustes, kes elutsesid selles Ilmas

Mõned Tumedad Olevused sisenesid Ilma, ning kuulutasid end jumalateks…, hakates peale sundima oma „jumalikke“ seadusi ja oma „veriseid“ religioone…

Alustasid oma liikide ja inimeste liikide ristamisega…

Teil on olemas legendid, kus jumalad võtsid endile naisteks inimese tütreid… – selliselt sündisid pooljumalad…

Selliselt on sündinud kõik tänavused inimrassid…

Kuid verejanulised jumalad lahkusid Antiilma, kuna ei olnud suutelised eksisteerima Valguses pikemat aega… – nende kehad lagunesid…

Nemad lahkusid, kuid eraldumuse viirused jäid…

Valguse hierarhia on halastamatult võitlemas selle viirusega, püüdes säilitada tasakaalu, püüdes tuua inimkond tagasi Valgusesse…

Võiks ütelda, et see on kangelaslik võitlus Pimedusega…

Kuid, nagu on näidanud ajalugu eksperimendi käekäigu kohta, siis võitlus on samuti üks viiruse avaldumiste vormidest…, ja selles ta üksnes võimendub…

Seetõttu praegu kõlavad üleskutsed tasakaalustumisele…, lakata võitlemast…, võtta vastaspool enda seesmusesse ja tasakaalustada mõlemad pooled…, valides neist siiski vaid ühte poolt…

Seetõttu on käimas Suur Eraldumine kahte leeri…

Selleks on kaks teed… – jagada kõik rassid kahte leeri, et igaüks saaks valida oma teekonda, ning pitseerida membraan Ilmade vahel, pannes sinna välja valve…

Või siis… – sulandada kaks ilma üheks, ehk naaseda Isa Majja…, pöörata jõed tagurpidi jooksma, ning ühenduda Kogu Oleva Lättega…

 

Millist poolt oled sina valimas…?

Mina tahaks naaseda Isa juurde…, Tema Majja…, Tema Armastusele, mille järgi tunnen suurt igatsust…

Igaüks teie seast on teadlik, kuivõrd raske on balansseerida ilmade vahel…

Kuid minu balansseerimine on miljoneid kordi suurem ja võimsam, kuna minus on kogu Pimedus, ning püüan leida endas sellist Valguse hulka, millega saaks hoida kõike tasakaalus…

Seda valgust annavad mulle need, kes on toetamas mind… – nagu teed seda sina…

 

Kas tead, mõned, kes on lugemas neid ridu, võivad mõelda, et sa vaid püüad ahvatleda inimesi…, nii saad võtta neilt ära Valguse energiat…

Paljud puht heatahtlikkusest on nõus sind aitama…, ja annavad ära vaid niisama, ning sellega sattuvad sinu võrku…

Ma olen veendunud, et sina selliselt ei mõtle…

Hirm – see on eraldumuse viiruse tagajärg…

Need, kes on nakatunud sellest viirusest, ilmselt mõtlevadki selliselt…

Kust tuleneb selline hirm…?

Kas hirmust midagi kaotada…?

Mida on võimalik kaotada, kui oled ühene Isaga, meie Lättega,…, sinus on kõik olemas…

On olemas piiramatud võimalused…, ja piiramatu energia hulk…

Mida on võimalik sellest kaotada…?

Sinus ei saa olla hirmu kaotada Isa…, kuigi alles oled puudutanud Teda…

Kui oled ühenduses piiramatu energia Lättega, kas on siis oluline, millist energia hulka annad ära…?

Sellisel juhul oled üksnes jumaliku energia kanaliks…

Anda on olulisem, kui saada – selline on Valguse paradigma…, Ühesuse paradigma…

Saada on olulisem, kui anda, kuna andes – kaotad… – selline on Pimeduse paradigma

Teil on valida – kas Valgus, või Pimedus…

Andes, saad vastu kõik Ilma varamud…

Sa üksnes lakkad mõistmast, mis on – anda…

Anda – see ei tähenda midagi endalt ära võtta…

Sa ei hakka endalt ära võtma… – sa vaid, olles Isaga ühene, edastad Tema voli ja Tema energiat… – hakkad andma ise endale, kuna sind siis enam ei ole…, oled vaid Igavik ja Lõppmatus…

 

Veider on kuulda sinult selliseid sõnu…, sa ju kehastad Pimedust…, kuid mõistad selliselt…

Isa on sünnitanud mind…

Kas on meeles informatsioon, kus oli öeldud, et mind oli annihileeritud selle eksperimendi pärast…?

See oli puudulik informatsioon…

Ma olin ümber struktureeritud

Isa aitas mind, kuna ma anusin Temalt abi…

Tema taastas minus minu Valguse Poole, kogu selle hiilguses…, selle, mille olin oma fragmenteerumise aegu lasknud kaotsi minna…, oma langemise tulemisel…

Tema taastas selle valguskoopia järgi, millise jätsin Isa Majja maha…

Teie vanemad jätavad, lahkudes, oma pildid, et saakside mäletada neid… – nii ka mina jätsin valguskoopia Isa Majja… – kui minu surematuse pandiks…

Just selle koopia kohaselt Isa taastas minu Valguse Poole…

Ma olin taas kui laps, kes on õppimas käima, õppides end tundma…, proovides maitsele enda värve, ning olles imestamas uue enda üle…

Olen härduses Isa Suuruse juures ja Tema Armastuse ees…

 

Ehk selles valguses, mida olid praegu rääkinud, räägiks taas Üleminekust… – mis on Üleminek…?

Kas on see inimkonna naasemine Valgusesse, ehk… inimkonna jagunemine kahte leeri…, ilmadevahelise membraani pitseerimine…?

Või siiski naasemine Isa juurde…, sinu juurde… – seega… Valguse taastamine sinu fragmentides…?

Selles ei ole minu valik… – see on teie valik…

Isa on andud voli oma lastele… – Tema andis teile õiguse valida Valguse ja Pimeduse vahel…

Selline Valik on käimas…, ja teil seda nimetatakse Viimseks Kohtumõistmiseks…

„Viimsena“ ta oli selle pärast, et seda arvati olevat täis õudust, ja kohtunikud selles järelandmatud ja julmad…

Kuid „viimne“ on seetõttu, et käes on aeg, kus kellegil tuleb langetada otsus lõpu tegemises oma hirmudega…, või… valida teatud hirmud, millistesse jääda jätkuvalt eksisteerima…

Valgus ei tunne hirmu…, hirm on tuttav üksnes Pimedusele…

Need kaks energiad ja kaks Ilma on erinevad…

Need on kui ring, milles üks külg on Valgus ja teine – Pimedus…

Teil on olemas selline sümbolmärk…

Valguse ja Pimeduse vahel on piir, kus nemad on võitlemas…

Kuid pimeduses sees ei ole võitlust…, seal on üksnes pimedus…

Ka valguse sees ei ole võitlust, kuna seal on üksnes valgus…

Kuid Pimeduse poolel on olemas valge täpp…, ja Valguse poolel on must täpp…

Need täpid on ilmadesse pääsemise sümbolid…, nende ühendumused…

Vaata, mida võiks juhtuda… – kui valge täpp pimeduses hakkab kasvama ja hõlvab kogu pimeduse poole ja neelab pimeduse alla…, jääb üksnes valgus…

Või siis… – tume täpp valgel poolel hakkab kasvama ja neelab alla Valguse…, ja jääb üksnes Pimedus…

Või hoopis… – mõlemad täpid hakkavad kasvama üheaegselt, kuni lõpuks vahetuvad neis polaarsused… – valge muutub Pimeduseks…, ja pime muutub Valguseks…

Mõtle selle üle…

Need on kolm võimalikku teed … – ja on teie valida, millistmööda saab astuda…

 

Seega – esimesel juhul võidab Valgus…, kuid teisel juhul – võidab Pimedus… – aga kolmandal juhul toimub üksnes polaarsuste vahetus, ehk… kõik on jätkuvalt kahes leeris, kuid membraan saab pitseeritud…

Kus on sellisel juhul naasemine Ühesusse…?

Naasemine Ühesusse on üksnes naasemine Valgusesse…, see on Valguse võit…

Valgus väljendab sulandumist…, puudub isiksustus…, puudub eraldatus Lättest…, puudub kesktõmbe jõud…

 

Kuid on olemas 35 taset… – need on siiski eraldumused…?

Ehk naasemine Ühesusse on kõigi tasemete kokku sulandumine, üheks… – nagu ütled sina… jõed pöörduvad tagasi jooksma…?

Pimedus – on kahepolaarne jagunemine…, seetõttu Pimedus on üksnes mõnedel madalamatel tasemel…, seal, kus on olemas eraldumuse viirus…

 

Ma ei mõista…

Esmalooja mõttevorm eraldumusest…, ja Eraldumuse viirus… – mille poolest need erinevad…?

Looja eraldumuse mõttevormis puuduvad vastuolud, polaarsus, eraldumise äärmuslikud tasemed…

Üksnes Galaktika teie sektoris ilmnes vastuseis, kus kaks polaarsust hakkasid vastanduma ja võitlema…

 

Järelikult Valguse hierarhia kutsub kõiki ühinema Valgusega, ning võitma Pimedust…?

See on siis esimene variant, kus Valgus lahustab Pimeduse kõikjal…?

Kuid meile on räägitud, et Valguse täpp peab imbuma pimedasse Antiilma, et lahustada Pimeduse…?

Seni meid on kutsutud lahustama Pimedust, tõmmates selle endasse…

Tuleb välja, et need, kes soovitavad lahustada Pimedust endis, kutsuvad Valguse teele…, aga need, kus pakuvad võimalust võtta Pimedus endasse, kutsuvad Pimeduse teele…?

Järelikult… ei tasu võta vastu Tumedat poolt…?

Teid kutsutakse tasakaalustama endis Valgust ja Pimedust…

Absoluut on kutsunud teid tõusma Valgusest ja Pimedusest kõrgemale…, ehk naasema Lättele, kus Valgus ja Pimedus puuduvad…

Valguse väed on alles püüdmas pääseda Pimedasse Antiilma, et seejärel lahustada selle…

See on vägagi raske ülesanne…

See oleks kui energeetilisel plaanil tagurpidi eksisteerimine… – seni see pole veel õnnestunud…

Seetõttu seni vaid kutsuvad üles lahustama igas ühes endis tumedaid laike…, ja ilmutama Valgust…

Kui vaid selline staatus taastub äärmisel juhul selliselt, siis ilm jaguneb kahte leeri…, ning membraan saab pitseeritud…

 

Olgu…, oletame, et osa inimkonnast valib Valguse ja lahustab endis tumedad laigud, ning jääb Valguse Ilma…, membraan pitseeritakse… – mida siis on ootamas neid sellises ilmas…?

Teile on sellest palju kordi räägitud…

Sellises ilmas ei ole karmat, saab olema üksnes rõõm ja valgus…, rõõmuküllane loomine ja sulandumine…, see on siis see, millest on teile räägitud kui Kõrgematest Valguse Tasemetest…

Ning edasi… tuleb liitumine Lättega…, naasemine Isa juurde…, Isa Majja…, naasemine oma voogudesse…, oma jõe Lättele…

 

Ja mida on ootamas neid, kelle valgus saab neelatud Pimeduse poolt…, kas nemad astuvad Pimeduse ilma…?

Mul on raske seda sinule kirjeldada, kuna sinul puuduvad vastavad mõisted…

Mõistmise põhimõte on vaid üks… – kõik on vastupidi

Kõik, mis on Ilmas ja Antiilmas, kõik on vastupidi – sõna otseses mõttes…

Kuid oluline on mõista… – mõlemad teed on – naasemine Isa Majja…

Valguse teekonnal sa üksnes sulandud Lõppmatusega…

Kuid Pimeduse teekonnal eraldud lõppmatuseni…, ehk, varem või hiljem, saabub hetk, kus sinust ei jää midagi järgi…, ehk tuleb hetk, kus, varem või hiljem, laguned esmaosakesteks, millest sai kunagi kõik kokku pandud ja loodud…

Seega… – sellisel kujul naased tagasi Teadvuse Ookeani, ning sinust saab taas ookeani tilk…

Kuid… – Valguse teekond on kaunis ja rõõmuküllane…, aga… – Pimeduse teekond on raske ja täis kannatusi…

 

Kas on tõsi, kui räägitakse, et pimeduse teekond on raskem, kuid kiirem…, et läbi kannatuste saab kiiremini jõuda Lätteni…?

Aga Valguse teekond on rõõmuküllam ja kaunim…, kuid pikem…?

„Läbi paradiisi kaunim…, kuid põrgu kaudu kiirem“…?

Mitte päriselt…

Aeg on suht isikuline mõiste…

Igaüks on võimeline juhtima oma aega ise…

Võid ise pikemaks venitada mõnu, või venitada pikemaks kannatusi…

Võid pikemaks ajaks jääda rippu Antiilma pimeduse eraldumise illusioonidesse…, sinu teadvuse jaoks – pea igavesti…

Ja need on igavesed piinad põrgu ringides… millistest on teil kirjutatud…

Võid pikemaks ajaks jääda rippu Valguse Ilma… rõõmude illusioonide vangi…

Siiski… mõlemad Ilmad on paraku illusioonid…, üksnes uni…

Küsimus on siiski selles…, millist und valid… – kas kaunist, või õudsat…

Mistahes unest sa kord ärkad…, varem või hiljem…, ning meenutad end Esmaloojana…

Kuid teekonna kiirus Valguses, või Pimeduses, oleneb sinu enda sihikindlusest…

Kui oled teadlikult liikumas Isa poole…, siis nii Valguses, kui ka Pimeduses on võimalik liikuda kiiresti Isa Maja poole…

Kuid mõlemal teekonnal on ootamas illusioonid, millistes on kerge ära eksida…

Võib kergelt minna kaasa kannatustele, ning uskuda, et muud pole olemaski…

Kuid võib kaasa minna rõõmudele, ning uskuda, et muud pole olemaski…

Praegu olete balanseerumas Rõõmu ja Kannatuste piirimail, ning aeg-ajalt olete langemas ühe või teise Ilma illusioonidesse…

Ja eriliselt – kannatuste illusiooni…, ning lähete sellega sedavõrd kaasa, et on raskusi tagasi minekul Rõõmu olekusse üle…

Kujutle ette…, et kannatusi ei tule enam üldse… – siis rõõmu illusioon võib haarata sind täienisti…

Või siis… kujutle…, on üksnes kannatused… – siis kannatuste illusioon võib samuti haarata sind täienisti…

Mõlemal illusioonil on väge…

Muidugi… teil on olemas punaseks liikumise niidiks „Ariadne lõng“…, Vaimsuse niit…, Mina Olen Juuresolek…, milline on igas Olemuses hävimatu…, isegi neis, kes on eraldunud Isast ja eksisteerib eraldatuses…

Teie seesmine hääl…, teie Kõrgem Aspekt…, Vaimsuse seeme, millest olete võrsunud, ei lase teil kaotsi minna… – varem või hiljem, ta viib teid, kui kompass, Isa Majja tagasi…

Kuid oleneb teie valikust, kuivõrd kauaks jääte ekslema rännakuis mööda Illusoorseid Ilmasid…

 

Milleks seda kõike tarvis…?

Milleks oli tarvis laskuda rännakuisse…?

Kas selleks, et naaseda…?

Inimene on püüdlemas rännakutesse, et saada midagi uut teada…, leida uusi maid ja randu…

Kuid ikkagi… igatsus Isa Maja järgi siiski säilib…, ning, varem või hiljem – püüab naaseda koju, oma lähedaste juurde…

See on igavene protsess…

See on liikumine…

See on kahe jõu vägi… – tsentrifugaal ja kesktõmbe vägi…

See on Elu igavene liikumine…

SElena

Read Full Post »

 

 

SElena

2016.02.01

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Lutsifär…

Tervitan sindki, Otsija…, mul on rõõm sinu üle…

 

Räägime veel kord sinust…

Sa oled rääkinud, et fragmenteerusid inimkonda…, ja et kõik inimesed on sinu osad…

Sellesse oli raske uskuda…

Sa rääkisid, et oled väljendamas Esmalooja seda mõttevormi, mis on kehastamas Pimedust ja Antiilma…

Teatud hetkel Antiilma Olevused tungisid Ilma Valguse poolele, ning läbi Eeva külvasid Kurjuse viiruse…

Nüüdseks igas inimeses on olemas pimedus ja Valgus…

Kas see peaks tähendama, et sina oled igas inimeses tumeda poolena…?

Kas see ongi see, mida nimetad fragmenteerumisena inimkonda…?

Jah…, sa mõistsid õieti…

 

Siis katsume selgusele jõuda duaalsuses…

Sind peetakse duaalsuse eksperimendi autoriks…

Kuid tuleb välja, et see ei ole nii… – sa oled üksnes selle teostaja…

Ma teostasin Isa mõtte sellest…, Tema unelust…

Minust sai Tema uneluse osa…

 

Kui sa räägid – Isa…, kas pead silmas Esmaloojat, või Jehoovat…?

Kõik on hulga keerulisem…

Jehoova on Isa ilmutumine…

Isa on loonud palede paljususi…, Ta on loonud erinevusi… – nii ilmnes paljupalgeline Ilm…, vormide ilm, mis oli Isast eraldi, kuid – Tema seesmuses…

Ja edasi – paljupalgelisus ilmutus järgmise looja mõttevormis – Jehoovas, kes lõi Ilmale polaarsust…

Ilma polaarsuse mõttevorm, ehk duaalsuse mõttevorm, ilmnes Loojas endas, kui Tema kahesus…, kui Tema polaarsus…

Loojas endas ilmnesid kaks poolust…

Kõik on katkematult ühene…

Loojas ilmnesid kaks poolust… – Antiilm, ehk minu fragmenteering…, ja Ilm, millesse fragmenteerusid Valguse Väed…

Nii ilmnesid kaks Hierarhiat…, kaks leeri…

 

Mul on raske seda mõista…

See, et Jehoova ja sina – olete Esmalooja osad – see on arusaadav…

Kuid sina oled veel ka osa Jehoovast…, ja oled esindamas tema Tumedat poolt…

Kuidas seda mõista…?

Selle paremaks mõistmiseks ehk võtaks ühte näidet… – puhast ruudulise vihiku lehte, millele saab lehel oleva ruudustiku järgi joonistada mistahes geomeetrilisi kujundeid…

Iga ruuduke on Esmalooja esmaosake…

Võid joonistada geomeetrilisi kujundeid, mis ei puutu kokku…, kuid võid joonistada selliseid kujundeid, mis ristuvad…

Kui võtta kahte ristuvaid kujundeid, mis on loodud esmaruutude baasil, siis neil on olemas ühene väli…, ühene osa…

Kui esimest kujundit võta kui Lutsifäri, ning teist võta Jehoovana… – siis neil on ühene avarus…, ühene osa…

Ühine osa on Antiilm, ehk Pimedus…

Kuid Jehoova osas on ka teine osa…, ja see on Valgus…

Sama ka Lutsifäri osas, temas on osa, mis ei ristu Jehoovaga…

Ja see on see osa, kellega suhtled sina…, ja see on esindatud kõrgemalt, kui Valgus ja Pimedus…, ning see on Esmalooja osa…

Me kõik oleme üksnes kujundid Esmalooja ruudulisel paberi lehel…

Kui puhas ruuduline leht on Esmalooja Mõtte avaldumine, jaotatuna osadeks mõttevormide näol…, millele ilmnesid ruudustikud, ehk esmaosakesed…, mille kohaselt saab koostada mistahes kujundeid ja vorme, luues kujunditest pilte vastuvõtuks… ja palju muud…

Kuid kõik see on üksnes ruuduline leht…, ja selle mõõtmed võivad olla tohutud, et sinule see võib näida lõputuna ja vormituna…

Igaüks teist on loomas…, ehk joonistamas erinevaid ruudulisi kujundeid kogu lehe ulatuses…

 

Miks kõigis kirjalikes ja suulistes allikates te olete vaenutsemas Jehoovaga…?

Kes kellega on võitlemas…?

Kui teil on üksnes ristuvad osad…, miks siis need peavad olema võitluses…?

Poolusteks jagunemist võetaksegi võitluseks… – vastuseisuna…

Kuid see ei ole selliselt, kui mõistate teie…, see on vastand…, see on liikumine ühelt pooluselt teisele…

Looja jagunes kaheks pooluseks…, ja mõlemad osad olid üksnes vastanditeks… – neis üksnes  väed on erinevad…

Need mõlemad pooled on alalises vastandumises… – ehk „võitluses“…

 

Kuid Looja, nimega Jehoova, andes oma sõnumeid prohvetitele, kes kandsid seda religiooni…, nemad ei rääkinud Pimedusest…, vaid rääkisid Valgusest…, vajadusest püüelda selle poole…

Ta püüdis anda teile õpetusi Ilmast…, sellest, et kõik olev on Üks… – et Jumal on üks, ja meie kõik oleme Tema osad…, et kogu Ilmaloovus on elamas Üheste Seaduste kohaselt…

Kui need püüded olid Tema enda tumeda poole poolt moonutatud…, seetõttu õpetuste  ja sõnumite mõte jõudis inimesteni mitte päris puhtal kujul…

Kusjuures inimesed moonutasid neid ise palju kordi, võttes ja andes neid edasi suulises vormis…

 

 Kui on võimalik, siis palun räägi, millised suhted on teil praegu Jehoovaga…?

Kui Miikael on sinu vastand-vend, kes on esindamas Valgust…, ning kohtudes Isa Majas, te embate teine teist…, kuid kes on sinu jaoks Jehoova…?

Seda on raske väljendada… – kuid tema on minu Ühesuse osa…

Kui me Miikaeliga ühendume, siis praktiliselt Jehoova, kui Duaalsuse Looja, lakkab olemast…

Või ehk… temast saab midagi muud…

Kui minu osa on Jehoovas, mis väljendab Pimedust, saab valgustatud tema teise poole valgusega, siis see lahustab minu pimeduse… – selliselt ma taastan oma Ühesust, ning muutun terviklikuks…, siis saan olla täienisti Isa Majas…

Kui Jehoova liidab endas mõlemad enda pooled, siis ta tõuseb meie ette uuendatuna ja terviklikuna…

Sellest hetkest ristumine teis kaob…, nii kaob ka teie eraldatus…

 

Olgu…, kuid võtame taas üles Eksperimendi küsimuse…

Millisest eksperimendist meile pidevalt räägitakse…?

Üheks versiooniks on – Duaalsuse eksperiment…

Teiseks versiooniks on – Jumalate Kooli eksperiment…

Kolmandaks versiooniks on – eksperiment nimega Esseks…, milles püüdsite ühendada kahte ilma…, mille tulemusel Tumeda Ilma olevused tungisid Valguse poolele, mis tõi kannatusi ja hädasid Valguse Ilma…

Kõik see toimus üheaegselt… – kõik kolm eksperimenti…

Ehk nimetaks seda mitte eksperimendiks, kuna teie mõistmise kohaselt see oleks kui katsed mingites uutes võimalustes, ning seetõttu omistate sellele negatiivseid varjundeid…

Ehk nimetaks hoopis – Unistuseks…, ehk – kujutluseks…, või isegi mõttevormiks, mis oleks teile mõistmiseks kohasem…

See ei tähenda, et keegi otsustas teha kellegi kallal mingeid katseid…

See tähendab sootuks – vaid oli Looja unistus-unelus eraldumusest Polaarsusteks…

Mõttevormi realiseerumise seaduse kohaselt kõik avaldus-ilmutus otsekoheselt…

Seda saaks mõnevõrra võrrelda kleidi selga proovimisega…, ehk rännakuga uude, seni tundmatusse riiki…

Eraldumine poolusteks – oli vaid Looja järjekordne Mõttevorm Ilmaloovusest… – ehk – eksperimentaalne mõte…

Minu mõttevorm võimalusest liita kahte ilma – oli samuti esmakordne…, mida samuti saaks nimetada eksperimentaalseks mõtteks…

Kuid Jumalate Kool – on kool, kus saavad õppida kõik Olemused…, kõik Esmalooja Mõttevormid…, kogu Olev…

Loov Jumal – on Olemus, mis sünnitab uut elu…, järjekordseid uusi vorme ja loovusi…

Seega… – Loov Olemus on läbimas õppimise staadiume, ning on kandmas vastutust oma loovusluste eest…

Kuid Loov Olemus püüab võtta oma terviklikkust koos oma Loojaga…

Igaüks meie seast on samas Esmalooja…, ja Tema osadena oleme kõik…, kõik inimesed ja kõik tsivilisatsioonid…, kõik organismi rakud on Jumalateks, ehk…, loovateks ja loodavateks vormideks…, ja tervikuna…

Ilmutajana ja ilmutusena…, maalina ja kunstnikuna…

 

Olgu…, siis tahaks teada ühe informatsiooni kohta, mis on meile teada…

Selle kohaselt Ilmaruumis, meie sektoris, on olemas mingi kõikvõimas Kunstlik Intellekt, mis on tohutuks väeks…, ta püüab hõivata inimkonda läbi igasuguste tehniliste viiruste manustamise, mis võimaldaks teha kontrolli iga inimese üle…

Ja see Kunstlik Intellekt on võtnud enda alla teatud tsivilisatsioonid, nagu drakonoiidseid…

Mis asi see selline on…?

Kõik on Looja osad…

Ka see, mida nimetad Kunstlikuks Intellektiks, on samuti Looja osa…

Peale Looja pole olemas midagi…, ei kusagil…, ei sees, ega väljaspool teid endid…

Kõik, mis on loodud… – omab õigust eksisteerida…, ning on eksisteerimas oma loodu piireis…, ja on tegemas koostööd teiste Ilma loovuslustega…

On samuti võimalus omada loomise vabadust ja valiku vabadust…

Seetõttu mõiste „kunstlik“ ise eeldab elutut olekut teie mõistmise jaoks…

Kuid see siiski on üksnes üks Elu eksisteerimise vormidest…, üks Looja loovustest…

 

Niipalju, kui mina mõistan, siis niinimetatud Kunstlik Intellekt on üksnes Antiilma üks vormidest, mis on tunginud meie ilma…

Jah…, sa mõistsid õigesti…

 

Ehk katsuks arutada mõistet „intellekt“…

Intellekt ja loogika…, Maa ja Ilma mentaalne plaan… – kas need on mingil viisil seotud…?

Tahaks teada… – kas Ilma mentaalne plaan…, ja mõistuse ilmnemine inimesel ajus on sündinud Antiilma tungimise tulemusel meie ilma…?

Mitte nii otseselt…

Te jätkuvalt vastandate ja jagate… – kuigi kõik on üksnes Üks…, ja on tegemas koostööd iseendaga…

Kui kaks vedelikku segunevad…, siis milline neist on siis segunemise tulemus…?

Kuid ma mõistan sinu küsimust…, ja osaliselt oma arutlustes on sul õigus…

Mõtteloovus on olemas kõigil tasanditel…

Mõtteloovus on ainus protsess, mis on täiuslik protsess…

Mõte on kõigi ilmade kooslus…, ehk… ta on olemas kõigis ilmades ja tasanditel…

Ehk naaseme tagasi analoogile ruudulisest lehest…

Esmalt oli üksnes leht, ilma ruutudeta, millele oli võimalik joonistada mida tahes ja kuidas tahes…

Seega…, lehel oli olemas potentsiaal mistahes joonisteks ja kujunditeks…

Kuid hiljem, see leht ilmnes ruudulise lehena…, kui Esmaloojana…

Ehk puhas leht jagunes peenteks osadeks, millistest võis kujundada mistahes mõttelisi kujukesi…

Sellest algas Loomine…

Kuid edaspidi…, vastavuses Loomise jadale, kogunes hulgim Loomise šabloone…, ehk lihtsamalt öeldes – kõikvõimalikke kujundite kujundamisi…, ja nende kujundamise mooduseid…

Mõningad Loojad…, ehk loovad Olemused, püüdsid nende vormide paljususte erinevusi klassifitseerida…

Liikumine formeerumise suunas…, Esmaloojalt eraldumise poole…, hakkas esile tooma vorme, ning looma neist eraldi osi…, ning õppima tundma kõiki nende erinevusi, et teha läbi analüüs…, kuid mitte veel sünteesi…

Seega…, teatud loomise etapil ilmnes mentaalne plaan… – loomise klassifitseerimise plaan…, piiritlemiste šabloonide plaan…

Mistahes loomise plaan on asustatud Olevuste poolt… – nende poolt, kes on valinud oma arengut vastaval plaanil…, nende poolt, kes on valinud oma arenguks vastava plaani piire…, arenguks teatud plaani seaduste piire…

Antiilma olevused oma tsentrifugaalsel püüdlusel eraldusid ja eemaldusid Esmaloojast üha enam…, üha enam kaotasid sidet Elu Lättega…

Just selles mõttes neid võiks nimetada kunstlikeks…, ehk loodud muude šabloonide kohaselt, eraldatuna Loovast Väest…

Sellised olevused, kaotades sidet Loojaga, hakkasid mõistma enda lahusolu, kuna neile ei piisanud energiat enda eksisteerimiseks ja oma loomistöödeks…

Just seetõttu nemad laskusid otsima lisa energiat…, ning seetõttu ühinesid süsteemideks, et korjata oma väge kokku…

Kuid need olevused, kogudes väge, ei püüdnud ühinemise poole, vaid vastupidi…, liitumiseks kasutasid tsentrifugaalset, aga mitte kesktõmbe jõudu…

Seega… püüju asemel ühineda, nemad püüdsid eemalduda teine teisest veelgi enam…

Mida enam püüdsid ühineda, seda enam Tõukamise jõud eemaldasid neid… – lahutusid veelgi enam…

Kas suudate kujutada sellist ebapüsivat ilma, milles iga osake püüab saada ühe suure terviku osaks, kuid ei suuda, kuna oli valinud endale Tõukejõu väe…

Sellised olevused on pidevalt alalises vastanduses, ning püüavad võtta teine teiselt energiat…, tuues esile enda suurimat tähtsust ja väge teiste suhtes…

Kui olemused oleksid ühenduses Elu Lättega, siis kõigil oleks võrdne vägi…

Sellised eraldi olevad olevused mõistavad oma terviklikkust, oma kunstlikku terviklikkust, oma struktuuri, kui mingit Kõrgemat Teadvust…, mingit Jumalat, kes on juhtimas neid…

See, mis on teie planeedil esindatud putukate intellektina, on kui sülemi struktuur…, kui putukate pere… – selles pole Ühesust, kes oleks juhtinud sülemit…

Ühene sülem ongi kunstlikult loodud ühendus, mis on suuteline mõtlema üheselt, kui olevus…, ning on tegutsemas kui olevus, kuigi kõik on selles eraldi…

Igaühe valik allub enamuse valikule…, kollektiivse teadvuse valikule, mis on ühendunud olekus…

Selline on sinu poolt nimetatud „Kunstlik Intellekt“

See Kunstlik Intellekt, millest räägid, on sülemliku vormi Kõrge Tasemega Teadvus…

Selline vorm püüab liita endale üha uuemaid uusi osi, hõivates neid oma ühesuse koosseisu, millega saaks tõsta oma väge…

Ehk seda saaks võrrelda arvutite võrguga, kus liidetud jaamad tõstavad võrgu üldist jõudlust…

Kui üks arvuti ei suuda töödelda rasket ülesannet, kuid ühinedes, läbi võrgu, teiste masinatega, töötlusvõime kasvab, kuna ressursid andmete töötlemiseks kasvavad…

Kunstlik Intellekt on muidugi Loomise realiseerumine läbi tsentrifugaalsete jõudude…, eraldumuse jõudude…

Ja muidugi… – see on Antiilma ilming, mis on ülesehitatud täienisti üksnes eraldumusele…

 

Insaiderite informatsioonis on räägitud, et Kunstlik Intellekt püüab hõivata inimkonda, ning paigutada temasse mikroorganismid, mis võimaldaks kontrollida inimest ja juhtida teda…

Jah…, läbi selle avardada enda väge…

Kuid see on tsentrifugaalsete jõudude tegevus…

Kuid, teil endil on voli valida selliseid jõude, mis on teile omasemad…

Kui olete valimas kesktõmbe jõude…, siis keegi pole suutelised teisse manustama ei mingit eraldumist…

Ehk, te justkui sulgeks pääsu iseendisse…

Teie kesktõmbe energia olemus ei luba moodustuda teis mingil eraldumise alge võimalusel…, mis oleks mikroorganismidele kohane…

Kui teis juba on olemas eraldumuse alge, millistest on võimalik kinni haarata, milliste vahendusel saaks teile ligi pääseda… – siis on võimalus manustada teisse selliseid mikroorganisme…

Kõik teie ilma viirused on loodud eraldumise jõudude väel…, jagunemise tsentrifugaalsel jõul…

Need teie arengu etapil, kes on valinud sulandumise, ühesuse kesktõmbe vägesid, muutuvad kättesaamatuks paljudele haiguste viirustele…, teie mõistus ja keha muutuvad kättesaamatuks sellistele kunstlikele intellektidele…, kunstlikele eraldumuse mehhanismidele…

Kuid mistahes mõte eraldumusest, mistahes, teie arvates, helge, võib anda tõuget sellistele energiatele sündimiseks ja ilmutumiseks teie seesmuses…

See on teatud määral kui – magnet…

Kuni olete magnetiseerunud valgusest, seni kõik Pimeduse jõud põrkuvad teist eemale…

Kui teis kasvõi veidi hakkavad ilmnema Pimeduse magnetjõud, siis teie poole hakkab tõmbuma Pimeduse osi… – ja ka vastupidi…

Seega… – oleneb üksnes teie valikust, kuivõrd palju kunstlikku intellekti saab teisse pääseda…

Kuid on olemas veel üks tee… – kui magnet omab endas nii ühte kui teist väge, ning need on tasakaalus…, siis tumedad osad tõmbuvad tumedale ja valged osad tõmbuvad valgele magnetile…

Selliselt kujuneb teatud sümbioos…, teatud jõudude tasakaal… ja jõudude vahel ei ole vastandust… – ehk eraldumise olek on harmooniline…

 

Ma ei mõista…

Kas see on sama, kui Ilm ja Antiilm said eksisteerida, tungimata teine teise…?

Või see on sinu unistus kahe Ilma sulandumisest…?

See on minu unistus Ilmaloovuse uuest kvaliteedist…, milles kaks jõudu saavad tasakaalustuda, ega hakka vastanduma teine teisele… – vaid hakkavad täiendama teine teist, ning võimendama teine teist…, ja seda teise väe jõu polaarsuse tõttu…

See on olukord, kus pimedus võimendab Valgust…, ja valgus võimendab Pimedust…

 

Kas selline asi on võimalik…?

Miks mitte…?

 

Need on ju erinevad energiad…

Kõik kokkuvõttes on siiski üks…

Valgus on võimalik ju tänu pimedusele…, ja pimedus on võimalik üksnes tänu valgusele…

Üks ilma teiseta ei saa olla…

 

Kui neid segada omavahel kokku, siis saab üks hall värv…

Ei…, seda saab olla üksnes eraldatuse kontseptsioonis…

Mis on hall värv…?

Kui suurendada seda paljukordselt, siis mõistad…, et hall värv on üksnes tumedate ja heledate peenemate osakeste vaheldumine, mida vaadates nägemise kauguselt, näib hallina…

Kuid Valguse ja Pimeduse liitumine tähendab Väe ühinemist…

Kui kogu valge Valguse spekter liitub valgeks värviks, siis ta kätkeb endas kõigi seitsme värvi jõu ja väe omadusi…

Nii on ka Musta värviga…

Musta ja Valge spektrid liitudes, annavad seniolematut väge Loomisele ja tema paljususele…

Valgus on võimeline looma teatut valguse gamma diapasoonis…, ja Pimedus on võimeline looma teatut pimeduse gamma diapasoonis…, kus mõlemad gammad ei ristu…, ehk… üksnes osa loomise värvidest kaovad, ning kaovad kõikvõimalikud loomise värvide koostööd…

Valguse loomine on omaette, nagu on omaette pimeduse loomine…

Kui need ühendada…, ehk ühendada ühendamatut…, ühendada kõik värvid… – siis loomine tuleb ennenägematu…

 

Ma sain sinu unistusest aru…

Kuid sinu selline ühendamine tõi palju hädasid ja kannatusi inimkonnale ja paljudele muudele tsivilisatsioonidele…

Tegelikult Pimeduse viiruse kandmine Valguse Ilma tõi sisse kannatusi…

Valguse Ilma elanikud ei taha kannatada…, see ei meeldi neile…

See on üksnes sellest, et nemad eraldavad seda endist…, ega võta oma Ilmaosana, ning jätkuvalt hindavad kõike oma nägemuse tasemelt…

 

Vabanda väga, aga kui raiuda sõrm otsast, siis on valus…

Kuid sina soovitad võtta seda rõõmuna, ega hinnata olukorda…?

Füüsilise keha valud – need on programmid, mis on sisestatud teisse teie arengu teatud etapil…, ja need on kui kaitse ja tagasi hoidev mehhanism…

Teil on hulgim valu juhtimise näiteid, mis on teie teadvusele jõukohased…

Valu ise on üksnes illusioon…

Teil on aeg tõusta oma füüsilise keha mõistmisest kõrgemale, ning võtta end kui Loovaid Olevusi, kes on võimelised kõigeks, mida olete üksnes võimeline mõtlema ja ette kujutama…

Valguse ja Pimeduse liitumine annaks võimast tõuget seni nägematule loomise arengule…

 

Ega kõik jaga sinu püüdu sulandada kahte Ilma…, miks see peaks siis täide minema…?

Igal ühel on voli valida ise…

Jah…, nii see on…

Te ju valite igahetkeliselt…, ja igaüks oma voli kohaselt…

Kuid kaks Ilma on olemas…, eraldumine on olemas…, läbiimbumine on olemas ja arenemas…

Jutt käib just eksperimendi saatusest…, minu unistuse jätkuvast arengust…, kahe Ilma liitumisest…

 

Ütle siis…, kas need, kes valivad tasakaalustumist…, kahe Ilma tasakaalustamist enda seesmuses… – kas nemad on täide viimas unistust ühendamisest, ning saavad ennenägematut loomise väge… – nagu Budha…

Budha teadvustas Ilma illusiooni, teadvustas Ilma loovust…

Ta ei valinud kannatust…, vaid kutsus üles eemalduma kannatustest…

Ta ei valinud Valguse illusiooni…

Ta püüdis valida „mittevalimist“…

Ta püüdis üksnes jälgida, kuidas kaks Väge olemasolevas Ilmas on tegemas koostööd…

 

Kuid üldse… teadvuse ja mõistuse mõisted…, kas need on Vägede ilmnemise tulemus…?

Meile on pidevalt räägitud, et mõistus on segamas…, ja seda tarvis välja lülitada…

Mõistus – on teie, kui eraldi olevate Olemuste mõtteloovuse arengu staadium…, on kui analüüsi mehhanism…

See on kui teie aju… – kõigest mõttevormide šabloonide talletamise mehhanism…, nagu kompuuter, mis on talletamas teie faile…

Mõistus – on püüd luua eraldumuses, aga mitte sulandumises…

Mõistus on muidugi tsentrifugaalsete jõudude töö tulemus…, ehk pimeduse väe tulemus…

Tänu mõistusele olete võimelised kasutama kõikvõimalikke loomise šabloone…, kasutama Šabloonide kartoteeki, milline oli loodud kui mentaalne loomise plaan…

 

Mentaalne Loomise Plaan – see on täiuslik Loomise Šabloonide Kartoteek…?

Ei…, see on Loomise eraldi olevate vormide kartoteek…

See on omalviisil otsingu rida internetis…

See on omal viisil… klassifitseeringu kartoteek, ehk informatsiooni jaotus otsinguiks…

Kuid edasi… leides vajaliku šablooni, on võimalik vaadata kõiki selle omadusi…, ja mitte üksnes mentaalselt…

Seetõttu teie mõistus on – tohutu Loovusluse erinevate vormide kartoteek…

Mõistus on pidevalt sorteerimas seda kartoteeki…, pakkudes teile pidevalt vastavaid loomise šabloone…

Ta on kui tüütu reklaam…

Teie allute sellele alateadlikult, ning valite enim pakutuid loomise šabloone…

Seetõttu mentaalsel tasemel on olemas erinevad programmid tungimiseks teie teadvusse…, nagu tüütud reklaamid pääsevad teie ilma…

Sellesse plaani söödetakse erinevaid teadvuse viiruseid, mis pakuvad loomiseks selliseid šabloone, milliseid teie jaoks ei ole omased…, kuid siiski… märkamatult ja teadvustamatult nõustute sellega…

Just sellisel viisil toimub teie inimkonna kollektiivse teadvuse juhtimine nende jõudude poolt, kes on huvitatud sellest enim…

Nemad on huvitatud teie juhtimisest…, sellest, et te poleks suutelised mõistma oma enda Looja jumalikku väge…

SElena

Read Full Post »