Feeds:
Posts
Comments

Archive for May, 2014

Ilmaloovuse puu viljad

16. osa

2014.05.09

 

 Igaüks võib saada vastuseid oma küsimustele enda seesmuses…, ja see on teie ilmanägemise pilt…

Igaüks, kes on otsimas vastuseid…, ka leiab neid…

Mina leian omi…

Teie võite leida omi…

 

Mis on vaimsus, monaad, kõrgem Mina? Kuidas need omavahel seotud? Mis on monaadiline puu?           

Puu… – hea näide…

Kõik Jumala osad on teine teise suhtes vastaval viisil struktureeritud…

Lihtsama näitena võtame puu…, sellel on palju oksi…, on lehti…

Puu tüvi – on kõige läte, struktureeringu algus…

Mida kõrgemale, seda enam on eemaldumine ladvast…

Lehed, mis oma olemuselt on puu osa, võivad kujutada endile, et on eraldi…, ja ehk isegi iseseisvad…, puuga seob neid üksnes peenike varreke

Kuid nemad elavad siiski puu seaduse kohaselt.

Kui puu uinub…, siis lehed surevad…

Puul on omad teatud arengu tsüklid (kasv…, õitsemine…, seemendamine…, viljakandmine)

Ka lehed alluvad neile tsüklitele…, kuigi neil pole ehk aimugi sellest…

Kuid lehtede ja oma okste kaudu puu teeb koostööd päikesega…, õhuga…, vihmaga…, putukatega…

Lehed mängivad puu jaoks suurt osa…

Toitemahlad jõuavad mööda tüve ja latva lehtedeni…, ning naasevad sealt rikastunud teadmistega sellest, mis on päike…, tuul…, vihm…, õhk…

Iga leheke oma sarnasuses on unikaalne…, ning iga leheke kannab endas informatsiooni kogu puust…

Isegi soonekesed lehel on puu okste taolised…

Kuid puuvilja seemned… – on puu alge… – uue puu potentsiaal…

Kõik on lõpmatu…

Selles pildis lehed ja viljad – on tema vaimsused…, aga monaad – on lähim oks…, lähima lehe struktuur…

Kuid oksake on seotud suurema oksaga…, ja see veel suuremaga… ja nii kuni tüveni…, kuni jumalike vormide struktureerimise algeni…

Kui mõtiskleda sellest, et kes on selles struktuuris peamisem…, kas puu, või leht…

Kuid lehe surmaga puu ei sure…, vaid jätkab kõikide lehtede informatsiooni säilitamist…, isegi neist, kes surid…

Samuti küpsenud ja alla kukkunud viljad kannavad samuti endas uue puu potentsiaali.

Need jätkuvalt säilitavad informatsiooni kõigist lehtedest ja viljadest…, okstest…, ja kogu puust…

Olnud lehtede ja viljade asemele kasvavad uued…, ja nii lugematu arvu kordi.

Ilmaloovuse lõpmatu puu…, ta tõuseb oma okstega kõrgustesse… lõpmatuseni…, ka juurtega ta laskub alla lõpmatuseni…

See oli hea näide…

Nii üles, kui alla – on puu… ja tema areng…

Selles näites puu liikumine üles – on liikumine valguses…, aga alla liikumine – on liikumine pimeduses…

Kuid nüüd kujutle palju puid, seotuna ühe tüvega…, need on puu erinevad arengu teed… – kuid siiski… need kõik on ühe puu omad…

 

Kuid juured on selleks, et toita puud…, tuleb välja, et pimedus toidab ilmaloovuse puud…

Tegelikult puu toitub mitte üksnes juurtest…

Kas on meeles…, toitumine on energeetiline koostöö… – informatsiooni ja energia vahetus…

Puu toitub päikesest, õhust, veest…, läbi kõige välise, millega ta on suhetes…

 

Kui vaadata puu analoogi…, siis Jumala osad on struktureeritud mingil viisil…, kasvõi Ilmaloovuse puu näol, mis on koostöös teine teisega…, kui ka kõige ümberolevaga…

Järelikult…, on olemas veel ilmaloovuse puid ja Jumalaid…, need samad välised ilmad, millistega puutub kokku meie ilmaloovuse puu?

On…, kuid kujutage ette, et meie ilmaloovuse puu on üksnes oks mingil teisel ilmaloovuse puul, mis oma mõõtmetelt on hulga suurem meie omast…, ja nii lõpmatuseni.

Kõik sõltub tähelepanu koondamisest…

Kui vaadata läbi suurendusklaasi…, läbi mikroskoobi…, või mistahes muul viisil… – siis näeme vaid putukaid puul…, aga kui eemaldume puust – siis näeme metsa.

Võib ka kosmosest vaadata planeedi floorale, kui koostöö süsteemile.

Tähelepanu koondamine on väga oluline…

Teie tähelepanu sarnaneb mikroskoobiga inimesele…, ehk, võimaluseta haarata reaalsuse planetaaarseid mõõtmeid…

Kuid olete õppimas koondama oma tähelepanu erinevatel viisidel…, ning nägema paljut sellist, mis oli varem kättesaamatu…

 

On olemas leht ja vili, mis selles näites on vaimsuseks, kus oks on – monaadiks…, aga mis on siis Kõrgem Mina?

Kas pole see elumahladeks, mis liiguvad mööda tüve ülespoole, okste kaudu lehtedeni…, energia näol ja informatsioonina…, ning rikastununa liiguvad tagasi alla.

Lehekese tärkamine igal kevadel ei alga püü tüvest…, vaid selle potentsiaal on olemas oksas…

Monaadiline oks ühendab erinevaid vaimsuste rühmi, millistel tuleb lahendada ja energeetiliselt läbi elada sarnaseid vibratsioonide ülesandeid…

Kuid areneb samuti ka monaadiline oks, ega ole üksnes vaimsuste summarum, mis on temas…

Puu oksal võib olla omapärane koor, tema värvus…, ja palju muud… – see kõik eristab teda kõigist ülejäänud puu okstest.

Kujutlege puud, millel saavad valmida kõikvõimalikud viljad… – õunad, pirnid, virsikud, viinamari…, isegi melonid ja arbuusid…

Selline on ilmaruumi külluse puu…

Seetõttu ka puu oksad on sellel erinevad…

Neil on erinevad õitsemise ja küpsemise ajad…, õied ja viljad on erinevad… – ja erinev on seemnete ehitus…

Elu kujunduse süsteem on neil vastavalt erinev…, neile läheb tarvis erineval hulgal päikest ja vett…

Elumahlad, mis liiguvad mööda tüve üles, on struktureeritud igale viljale omal viisil…, kuigi elumahl, mis on liikumas puus, on neile ühine…

 

Siis tuleb välja, et kõigi lehtede ja viljde Kõrgem Mina on üks?

Jah…, kui võtta puu tervikuna…

Teatud leheni jõudnud puu mahl erineb sellest, mis on jõudnud teiste lehtedeni…, kuigi kõigi mahl on sama puu oma…

Teadvusta sellist mõtet, et kokkuvõttes see, mida nimetate Kõrgemaks Minaks, on kõigi jaoks üks…

 

Kuid mulle näis, et Kõrgem Mina – oleks kui parem osa minust, kes tegi otsuse kehastuda  Maa tihkesse ilma, ning millega olen seotud…, ja millele saabub kogu informatsioon minu kehastuste kohta, ning ta korrigeerib mind, kui teen midagi vääriti…, aidates sellega mind…

Kas see pole nii?

Kõik analoogid jäävad vaeseks…, teie mõistmise süsteem erineb minu omast…

See oleks kui… te näeksite eseme välist kuju…, kuid mina olen – kogu ese ise, kuni peenemate osadeni välja…

Ma püüan üksnes edasi anda mõtet…

Samas puu analoogia aitab mul selgitada teile paljutki…

Vaimsusena… olete kui lehed, kes ilma puuta pole võimelised eksisteerima…

Asi pole üksnes toitumises…

Te igal hetkel saate informatsiooni puu seisundist, omal viisil ülevaate selle kohta, kuidas puu areneb ja mis temaga on toimumas…, olgu see sügis, talv, või kevad…, kas õitsemine, või lehelangus…

Puu saab igal hetkel informatsiooni teilt, ning korrigeerib oma olekut teile kohaseks, mis aitab teil areneda edasi…

 

Aga kui kõigil on ühine Kõrgem Mina, miks siis areng on kõigil erinev?

Ka areng on üks…, kuid vormid on erinevad…

Puu arengu eesmärk – kasvamine ja viljade kandmine…, viljade ja seemnete kasvatamine, mis annavad elu uutele puudele…

Kuid viljad on erinevad…, seega ka nende areng ja erisus on lõputu…

Ilmaloovuse areng on – muutumine…, erisuste paljusus…, avardumine ja uute arengu süsteemide loomine…

 

Kui lehed selles analoogias on vaimsused…, mis on siis viljad? Kas ka vaimsused?

On küll…, need on puu ilmaloovuses oma tsükliga jõudnud lõpule, ning neil on lõplik informatsioon ilmaloovuse puust…, nüüd eraldudes, suudavad olla uue iseseisva ilmaloovuse puu seemnena…

Kunagi ka teist võib saada taoline vili…, eraldudes ilmaloovuse puust, loote uue ilmaloovuse, seni tundmatus arengu pinnases

Tunneta kavanduse geniaalsust…, ja armastust selles…

Iga pungake on hellalt kasvamas puul…, ja seda hetkeni, kuni saab areneda kauniks viljaks, ning olla seemne kandjaks uutele puudele…, jättes maha oma jumalikku vanemat…, alustada oma ilmaloovusega, olles selles Jumalana…

Kogu mõte on selles, et kõik olete Tema lapsed ja ühtviisi armsad…

 

Selles analoogias seemneid andvaid vilju kannavad üksnes puu ladvad, aga mitte juured…

Ütlesid, et juured on tumedate teekond, aga ladvad – valguses astujate oma…

Kas tähendab, et tumeda ilma kaudu pole võimalik saada iseseisvaks loojaks?

Juurtel pole lehti…, siis… tumedatel pole ka vaimsusi?

Tume ilm on omaette teema…

Kui teid huvitab see asi, siis võime sellest põhjalikumalt rääkida eraldi…

Kas tumedad olevused saavad olla ilmaloovuse loojateks?

Näiteid selle kohta minul pole…

Kuid kõik eksisteerib jumalikul õnnistusel…, ja kui selleks on Tema tahtmine ja otsus, siis ehk neist võivad saada iseseisvad loojad…

Mis puutub vaimsustesse, kes liiguvad pimeduse teed, ning ei püüdle valguse poole, vaid pimedusse…, neist ei saa tulla vilju…

Vaata…, lehtedel on teatud kuju ja värvus seetõttu, et nemad on koostöös päikesega…

Teatud mõttes ka juurtel on harud, millistel võiksid olla lehed, kui neil oleks juurdepääs valgusele… – kuid keskkonna tihkus tingib neile omad aregu viisid…

Õhu avaruste väheses tihkuses lehtedel on vabadust enam, kui juurtel, millised peavad kaevlema mulla keskkonnas… – kas mõistad?

Juurtel maa sees on vabadust hulga vähem, kui lehtedel päikese käes…

Peaksite mõistma, et juured puu jaoks on sama olulised, nagu oksad ja lehed…

Need pole puu erinevad osad, vaid erinevad funktsioonid…, erinevad energeetilised koostööd…, erinevad koostööd erinevate tihkuste ja erinevate energiate vahel…

Tumedad kindlustavad sidet tihkemate ilmadega ja ilmaloovuse osadega…

Valged – peenemate ilmadega ja ilmaloovuse osadega…

Kuid kokku on – ilmaloovuse ühene puu…

Juurteta puu hukkub…

 

Kuid meie looduses lehed talvel ei arene, ning puu elab enamuses üksnes juurte arvel…

Kas tahad ütelda, et ka ilmaloovuses on nii?

Kõik on taoline…

Ilmaloovuse puul on omad arengu ajad…, on une ja puhkuse ajad…, avardumise ja ahenemise ajad…

Teil seisab ees veel palju teada saada neist, keda nimetate tumedateks…

Selleks, et puu saaks õitseda ja kanda vilju, on tarvis juuri, mis pole nii kaunid…, ega saa muutuda iseseisvaks loojaks… – kuid ilma nendeta puu ei saa õitseda, ega vilju kanda…

 

Tuleb välja…, et peame tänama tumedaid selle eest, et nemad annavad meile võimaluse areneda ja saada iseseisvaks viljaks ilmaloovuse puu oksal?

Tänulikkus – on õige energeetiline koostöö… – me oleme sellest juba rääkinud…

Peaksite teadvustama, et te ei eksisteeri üksi…, vaid olete tohutu ilmaloovuse puu osa…, ning teie võimalused on seotud täienisti puu võimalustega…, sealhulgas, ka juurtega…

 

Pimeduse tee on eraldumuse, tapmise, vägivalla ja sallimatuse tee.

Tuleb välja, et ilma vägivalla teeta pole võimalik armastuse valguse tee…, nagu ladvad ei saa elada ilma juurteta…

Ma ei suuda seda mõista…

Kui paradoksaalne see inimese vaatevinklist ka poleks…, kuid valgus ja pimedus on selles mõttes vastandiks…

Kuidas saad tunda valgust, kui ei tunne pimedust…, kuidas saad eristada ühte teisest?

Kuidas saad mõista ühesust, kui ei tea eraldusest midagi?

Selles on asja olemus…

Kui poleks pimeduse teed, siis poleks ka valguse teed… – sama ka vastupidi…, oleks üksnes üks inertne avarus…

Paljususe ilmnemiseks on tarvis erinevusi ja eraldumisi…

Kui kõrvaldada emotsionaalsed hinnangud „hea“ ja „väär“, jääb üksnes olemus…

Valgus ja pimedus – see on jumaliku energia eksisteerimise erinevad viisid…

Vihkamine ja armastus on samuti erinevad jumaliku energia eksisteerimise viisid…

Kui sellele lisada, et tapmist, kui sellist, pole olemas, nagu pole olemas surma…, ja et kõik teie kogemused, sealhulgas ka olla tapetuna, või olla vägivalla kütkeis… – kõike seda valite endale ise…

Nii mõistate ka asja olemust…

Kõik on arengu teed ja enda tundma õppimine Jumala osana…

 

Järelikult, analoogia kohaselt oksad on monaadilised loovused…, siis ka tumedatel on samuti olemas monaadid…

Muidugi…, kuid need on struktureeritud teisiti…, ehkki… kõik on taoline…

Kuid kujutle veel ühte pilti… – puu laskub juurtega maa seesmusesse ja seal põimub teiste puude juurtega…, mille tulemusel kõik muutub kui üheks puuks…, nii sünnib koostöö puude juurte vahendusel.

Need, keda nimetate tumedateks, täidavad ilmaloovuse puu sulandumise funktsiooni, üha tihkema ilma kihtidega…, arenedes sellisel viisil, ning tuues uut informatsiooni ilmast…

Kui kujutada lõpmatut kihilist kooki, millel on eriliste tihkustega energia…, siis areng toimub nende kõikide kihtide suunas…

Vaimsustatud elu juurdumine käib kõikide kihtide ulatuses…

Võiks mainida isegi… – tihketes kihtides juurdumine käib raskemalt, kuna neis on otsene keskkonna vastupanu…

Need Jumala osad, mis läksid pimedat teed, eemalduvad põhiliselt ühendusest Jumalaga, kuna tihke keskkond pidurdab koostöö kiirust…, mille tõttu on raskem tunnetada end Jumalana…, tunda sidet Jumalaga…, areneda kui Jumal…

Kuid see on nende funktsioon…

Pidage meeles… – tee läbi põrgu on raskem…, aga paradiisi kaudu – kaunim…

Te olete astunud mööda valguse teed…, ning teil on võimalus varem, või hiljem, saada iseseisvaks ilmaloovuse loojaks…

Tumedatel selline võimalus on suht viirastuslik…

Teie õitseng on Jumalale kaunis olek…

Te olete püüdlemas valguse poole…, seetõttu ka teekond ei kulge tihkuses… – seega Jumalaga koostöö kiirus on kõrgem ja püsivam…

Mida enam arenete, seda tugevamaks muutub teie side Jumalaga…, ehk, seda kergem on tunnetada Teda enda seesmuses…

Kuid neil, kes liiguvad tihkuse sügavamatesse sügavustesse, side Jumalaga muutub üha õblukesemaks…, seda raskem on neil tunda end Jumalana, ning meenutada oma otstarvet…

Paraku…, see on nende valiku teekond ja nende funktsioon…

Ilmaloovuse kõik rollid on kaunid ja Jumalale täiuslikud…, kõik on tema osad…

 

Sa räägid võrdlusest…, kuid milleks võrrelda minu arengut tumedate teekonnaga?

Kas ei saaks minu arengut võrrelda minu enda eelmistega?

On ju võimalikud võrdlemise võimalused valguse teekonna duaalsuses…

Kes määrab piire…, kus lõppeb tumedate teekond ja algab valguse teekond?

Piire pole…, kui siis – üksnes tinglikult.

Kõige padunuma mõrtsuka hinges on mõneti kauneid helgeid tundeid…

Tegelikult kõik ka toimub nii, nagu räägid…

Sinu teekond algab vaid teatud tasemest…, aga teise oma – teisest tasemest…

Ütleme… – sinu õpetaja Kuthumi tänavune olek – on veel tumedate teekond…

Aga sinu teekond – valguse teekond…, – kas mõistad?

Piirid on nihkumas…, nihkumas on ka võrdluste kõrguslatid…

Just seetõttu ei saa võrrelda kedagi kellegiga…

Mõisted „pimedus“ ja „valgus“ on samuti suhtelised…

Pimeduse ja valguse arengu erinevus on üksnes peegelduses ja suunas…

Iga teie järgnev samm, iga järgnev olek… on helgem olek seni olnu kõrval…, enam lähedasem Jumalale…

Iga tumeda olevuse samm… on üha pimedam olek…, üha enam eemaldumine Jumalast…

Iga tumeda olevuse eelmine olek on helgem, kuna tema areng on tõepoolest võrreldav tema eelmise olekuga.

 

Kuid kuidas on võimalik meid võrrelda-eristada valguse ja pimeduse olevustena?

Jaa…, teile on selleks antud hea atribuut – muusikaline jada…

Ilmaruum on loodud muusikale…, tonaalsustele…, energia vibratsioonidele, mis loovad sfääridesse erinevaid helisemisi…

Milline noot on heledam…, kas „do“, või „si“?

Kas esimese oktavi „do“, või viienda oktavi „do“?

Kumb heli on olulisem, kas kõrgem, või madalam?

Kas mõistad?

Meloodiaid on erinevaid…

Meloodiaid on võimalik mängida madalametel ja kõrgematel oktavitel…, ning need on erinevad meloodiad…

Kuid, mõne noodita meloodia harmoonia on puudulik…

 

 Meil sageli võrdluseks kasutatake kompuutrit, milles on peakompuuter, mille kaudu juhitakse teisi töötavaid masinaid…

Kõrgem Mina oleks siin korrigeerivaks programmiks…, aga vaimsus – on töötav masin, mida saab kaasata mingitesse mängudesse, mida on loonud peakompuuter, ning mängida neid…

Mida saad ütelda selle kohta?

Sellises analoogias puudub elu ja ettearvamatus…

Selles näites Looja oleks justkui kõrvaline asi…

Siin ta pole peakompuuter…, ega suuda iseseisvalt luua programme arengu mängudesse…

Sellises mudelis Jumal loob mingeid programme ja kompuutreid, ning mängu käiku jälgib kõrvalt.

Tegelikult see pole üldse nii…

Peakompuuter…, programmid…, ühendused töötavate masinatega…, ja masinaga töötegijad – kõik see kokku on Jumal…, koos kõigi tema osadega…

 

Olgu… lähme tagasi puu analogile…

Kompuutri analogis masinal töötavad vaimsused mängivad kättesaadavaid mänge, millistele saavad juurdepääsu vastavuses oma tasemele…, ning läbivad omad õppetunnid ja elu olukorrad…, õpivad ja arenevad oma elu erinevatel näidetel, nagu elaks läbi mingit mängu…, seda, mida varem nimetasime karmaks…

Aga puu analogis…, kuidas luuakse läbielamise stsenaariume arengu nimel?

Ikka samal viisil…, siin puudub vaid mänguolukordi loov peaaju …

On olemas puu süsteem, milles kujuneb ja kohandub informatsioon puu arenguks…

Kõigist tema uutest võimalustest informatsioon kandub kogu puule…

Kasvõi… kasvada uue oksa lehekesena, mis on päikesele suunatuna…, kas lähemal, või kaugemal…

Kas on meeles, kui rääkisime, et ise loote oma ilma enda ümber…, ning, millisena ta kujuneb, sõltub peamiselt teist endist…

Seetõttu elu läbimise mängu loomise küsimus polegi nii ühekülgne, kui teie kompuutri mängudes…

Teie tegelikkuses valite vaid mängude hulgast ühe, ning käivitate selle…

Kuid see, mis hakkab mängus toimuma, sõltub mängu loojast, tema kujutlusvõimest…

See on primitiivne koostöö tase, mida olete läbinud…, olete mänginud…, ning, üle elanud olukordi, mida oli loonud teie jaoks keegi…

See on mineraalse valduse tase…

Nüüdseks olete üheaegselt nii mängurid, kui ka mängu loojad…, ning omal viisil… mängulooja kasutajad…

Mängulooja esmasel etapil loote asjade pildid, mis hakkavad ümbritsema teid…, edasi loote nende arengut ja koostööd teiega…, ja nii edasi…

Te olete – teie mängu loojad, mis teeb teist peakompuutri…, see kindlustab teile juurdepääsu loodud mängude riistadele…

Nagu praegu…, trükid seda teksti, kasutades vastavat teksti programmi…

Antud programm pole võimeline ise trükkima, ega suuda teksti välja mõelda…, ta annab üksnes võimalust, instrumente, klahvide kooslust ja ekraani, et talletada kogu teksti…

 

Meile räägitakse, et meie võimed on väga piiratud…, ning meile vaid näib, et oleme oma mängude loojad…, kuid tegelikult meie vabadus on võimaluste kitsa koridori piires…, selline, mida vabaduseks ei saagi nimetada…

Teie vabadus on piiratud teie võimalustega, teie teadmistega ja kogemustega.

Esmalt teid õpetatakse kasutama võõraid programme…, seejärel õpetatakse programmeerimise keelt…, alles siis hakkate looma oma programme…

Või valite jätkuvalt mängimiseks võõraid mänge…

Nüüd olete parasjagu õppimas programmeerimise keelt…, loomise keelt…

Teie vabadus on piiratud üksnes teie arengu tasemega…

Laps, kes oskab üksnes vajutada mõnda nuppu, pole veel vaba…, ja sedagi üksnes oma tedmiste ulatuses kompuutrist…

Ka programmide looja pole vaba, võrreldes sellega, kes on võimeline looma mitte üksnes mängu, vaid kompuutrit ennast…

 

Kes on jälgimas kõige üle…, kes esitab strateegiat…, ja kes loob reegleid?

Sinu küsimused on seotud eraldumise illusiooniga…, Jumala osade eraldumisega Jumalast…

Kes püstitab looduses reegleid, kes kontrollib ühtede, või teiste taimede arengut…, loomade populatsiooni…, mägede ja veekogude kujunemist?

Kas on selle üle jälgijat?

Kõik see on loodus…, isereguleeruv süsteem, milles iga libleke on loovaks ja osavõtvaks jõuks kogu ilma loomises ja selle muutumises…

Pole kedagi ÜLE…

Kõik olev on Jumal…, ja kõik Tema osad on Tema…, iga Tema osake loob reegleid, juhtides oma enda suunda, mis mõjutab üldist arengu suunda…

 

Kas tahad ütelda, et mingeid reegleid pole?

Aga kuidas on seadustega?

Näiteks on olemas tuntud Vabavaliku seadus?

Ilmaloovuse Puu Looja esmalt kujundas tingimused selle kasvuks ja arenguks…, sellega lõi ka seadused selle arenguks…

Seadused hakkasid kehtima teie kõigi jaoks…, kuni neist said selle puu suurepärased seemned uue ilmaloovuse puude jaoks…

Kuid ka seadused arenevad ja modifitseeruvad samuti…

Näiteks…, gravitatsiooni ja sarnasuse külgetõmbe jõud avalduvad erinevatel tasemetel erinevalt…

Mõningatel tingimustel need muutuvad tõmbavast tõukavaks…, kusjuures seadus jääb samaks.

 

Oled rääkinud,  et Kõrgem Mina on kui elumahl puule…, kuid igale oksale ja lehekesele ta on erinev…

Keegi siiski reguleerib elumahlu ja juhib nende kandumist just sellele ilmaloovuse oksale.

Seda mõista teil eraldumise illusiooni tõttu on raske…

Katsun valida sellele näite…

On olemas valge valgus, mis jaguneb seitsmeks vikerkaare värviks…

Kujutlege vaid, et mööda tüve on voolamas valge valgus, kui ilmaloovuse elumahl…, kui üldine ühene Kõrgem Mina…

Edasi see satub erinevate latvade prismadele, kus jaguneb seitsmeks vikerkaare värviks…

Mööda oksi on liikumas vikerkaareline valgus…, kuid lehtedeni ja viljadeni värvide varjundid muutuvad, kuna iga vaimsus liidab neisse omad tunnetuse filtrid…

Vikerkaares puudub pruun ja samblaroheline värv, mis on mõnede muude värvide segu…

Kui seda süsteemi kirjeldada informatiivsete mõistetega, siis üldine arengu eesmärk ongi üldine Kõrgem Mina…, kuid see on struktureeritud alameesmärkidele…, vastavuses vajaduse arengu spetsiifikale…

Vastav vajadus toob oma arengusse korrektiive ise, kombineerides värve, tuues sisse tunnetuse filtreid…

Kuid, teatud erinevused saavad olla üksnes üldise suuna piires…

Värvide segunemiseks võetakse siiski värve seitsmest vikerkaare värvist, millisteks jaguneb valge valgus.

Edasi on juba arengu variatsioonid ja… ütleme rohelise, või punase valguse murdumine…

 

Muudes kanalites räägitakse, et on olemas erinevad Hierarhid ja kooslused, mis juhivad meie ilma erinevaid konfigureeringuid…, nagu Arhitektid…, ja Konstruktorid…, Aja Hierarhid…, Karma valitsejad…, ja nii edasi…

Kui jõgi voolab, siis sellele võib ehitada erinevaid ehitisi, vastavalt kasutusele ja jõule…, nagu tammid ja sillad…, hüdrojaamad…, ja nii edasi…

Teile meeldib vaadata vee voolamist…

Kuid kellegil on loovuslik mõtteviis, mis töötab selles suunas, et kuidas selle abil saada uut energiat…

Nii on ka ilmaloovuses…

Iga olevus valib oma tee…, vaatlemise tee…, teiste fantaasiate kasutamise tee…, või oma teede loomine oma enda fantaasiate läbi…

 

Kas tahad ütelda, et Arhitekti süsteem on kunstlik pealdis?

Et ümberolevat ilma ei loo mitte süsteem?

Et süsteemi pole vaja?

Kellele vaja?

Vajadust, või mittevajadust määrate ise…

Laps teatud vanuses liigub üksnes hoides oma vanema käest kinni…

Kuid varem, või hiljem… teeb samme iseseisvalt, kuid esmalt siiski vanema kõrval…

Hiljem jookseb ise avastama ilma, ning hakkab iseseisvalt liikuma

Sellega tahan ütelda, et varem, või hiljem te ei vaja enam paljusid abisüsteeme, kuna hakkate ise neid looma…

See, mida nimetate Arhitekti süsteemiks, peakonstruktoriks…, ja erinevateks hierarhideks… – on kõigest õppekursused ja toetused neile, kes pole veel võimelised iseseisvalt liikuma ilmaloovuse süsteemis ja tema loovuses…

 

Mul on selline mulje, et sa eriti ei kiida erinevaid Valguse, või Pimeduse hierarhe, õppesüsteeme… Kas sa ei pea neid vajalikeks?

Jumala Valgus on suurepärane algselt…, kuid selles pole vajalikkuse ja mittevajalikkuse mõisteid…

Kõigel on õigus eksisteerimiseks… ja kõik on areng…

Hierarhilised struktuurid seavad end Jumala Valguse suunas…

Kuid kuidas on võimalik seada jõe voolamist…, kas luues temale voolamise sänge…?

Kuid jõgi ei vaja kunstlikke sänge…, kuna ta ise on võimeline neid kujundama iseseisvalt…

Kui jõge suunatakse teatud kohtadesse, siis selleks on kindlad vajadused…

Kuid, kas need langevad kokku jõe eesmärkidega?

Kas jõel on muid eesmärke, kui vaid – voolata?

 

Kas tahad ütelda, et erinevad hierarhide ja õpetuste süsteemid, suunates inimkonda arengus, omavad oma eesmärke?

Nende tasemel pole mõistet „isiklik“, nagu on teil…

Nende eesmärgid on koosluse eesmärgid…, ehk ühine arengu suund…, mis on siiski nende taseme suund…

Kui õpetate last, siis teid juhib armastus tema vastu, ning soov aidata teda läbida arengu etappe kiiremini ja kergemalt…, selliseid, milliseid olete ise läbinud…

Teete seda parimate veendumustega…, kuid siiski, õpetate temale oma ilmatunnetust, ning suunate teda oma eesmärkide poole, andes temale üle oma hinnanguid…, ja nii edasi…

Te pole võimelised teda õpetama teisiti, sest teil teisi oskusi pole…

Ta areneks teisiti, kui teda õpetaks keegi teine…

Ma ei ütle, et õpetamise süsteemi pole vaja…, vaid ütlen, et õpetamise süsteem on vaimsusele teatud arengu suuna andmine…, kuid suund on siiski määratud õpetaja poolt…

 

Kas oled selle vastu?

Ei…, vaid igal vaimsusel on õigus teada, et õpetatavaid suundi on palju enam, ning valida nende hulgast tuleb neil iseseisvalt….

Seda on näidanud teie tsivilisatsiooni arengu ajalugu…

Need, kes oma arengus ei pööra tähelepanu üldtunnustatud arengu suundadele…, vaid loovad omi…, – sellega viivad teie progressi edasi.

Selliselt on tulnud ka teie peamised teaduse avastused…

 

Päris alguses ütlesid, et kõik Jumala osakesed on teine teise suhtes struktureeritud…

Miks? Kes lõi sellist struktureerimist?

Koostöö sünnitab struktureerimist…, ilmutumine sünnitab struktureerimist…, ka energia kujunemine on struktureerimine…

Ka piljardi pall, lõhkudes kolmnurka, paneb pallid teatud kohtadele…, seda olenevalt löögi jõust ja suunast…

Jumal andis loomise impulsi, lüües „pallid“ laiali, luues neile koostöö struktuuri…

Edasine jumaliku piljardi pallide liikumine sünnitab uusi koostöö struktuure.

 

 

Read Full Post »

Üheaegne tunnetus ja loomine
Minu küsimus:

Kallid Arktuurlased…, kas meie tajude tunnetused on vastuvõtjad, või saatjad?

Vastus:

Teie tajude tunnetused on tegelikult nii vastuvõtjad, kui ka saatjad…, kuid esmalt on siiski saatjad.

Te peegeldate oma tundlikkuse ootust enda reaalsusesse, ning seejärel saate sealt seda tunnetust, mida olete sellelt reaalsuselt oodanud…

Kuid pidage palun meeles, et teie teadvuse olek määrab seda, mida hakkate tunnetama.

Seega…, olenemata sellest, millist ootust saadate, olles kolmemõõtmelises olekus, saate vastust ootusele üksnes kolmemõõtmelises väljenduses.

Sellegipoolest…, selline saatmine jätab jäljendi eeterlikku aurasse…

Kui vaid selline jäljend saab talletatud teie aurasse, ta hakkab mõjutama teie soovide, edu, ebaõnnede, piirangute ja väärtuste süsteemide isiklikku ajalugu.

 

Jäljend

Jäljend liigub mööda sagedust ülespoole, koostöös teie auraga ja neljamõõtmelise matriksiga.

Vastavuses sellele, kuidas teie soov liigub eeterlikust plaanist teie astraalse neljamõõtmelisse plaani, ta avaldab teie ootuste jäljendile mõju kõigile teie möödaniku…, tuleviku…, paralleelse ja käesoleva elude olekutele.

Jäljend muutub ka edaspidi, liikudes emotsionaalsesse neljamõõtmelisse kehasse…, temale avaldavad mõju kõik möödaniku…, tuleviku…, paralleelsete ja käesolevate elude emotsioonid.

Seejärel jäljend jõuab mentaalsesse neljamõõtmelisse kehasse, kus kõik möödaniku…, tuleviku…, paralleelsed ja käesolevad elude mõtted hakkavad mõjutama seda jäljendit.

Selle tulemusel teie esmase ootuse jäljend hakkab resoneeruma neljanda mõõtme kõrgema sagedusega…, teie vaimse keha sagedusega, mis meenutab teatud määral esmast soovi.

Kui olete viienda mõõtme lävel ja ühenduses oma Mina Juuresolekuga…, siis on võimalik peatada oma jäljendi oodatud tunnetused, kuna mõistate, et teie ootus oli moonutatud mineviku viiruse läbi.

Teisest küljest… – kui see oli soovi ootus, mis on täitunud kergusega teie jooksvas, või möödaniku eludes…, ja ehk ka tulevikus, siis pigem need hakkavad kulgema läbi neljanda mõõtme suurema selgusega ja moonutusteta…, ja just sellel põhjusel, et saite võtta vastu kergelt, ning luua sama hästi, kui õnnestus varemgi…, ehk ka eelmistes eludes.

Teie alateadlik mälu edust kaitseb lähte ootust teie usu jõuga, mis teebki teid edukaks.

Jääme lootma, et ootused, mis viisid ebaõnneni ja hirmuni, neljandas mõõtmes ei võta enam füüsilise ilma kuju.

Õnneks…, kui olete suutelised hoidma kõrgeimat teadvuse seisundit, siis olete võimelised eralduma kolmemõõtmelistest elu draamadest, ning mõistma, et teil pole vaja muuta suhtumist manifesteeringutesse…

Seega…, mida siis teha?

Kuidas on võimalik vältida kolme- neljamõõtmelise ajaloo ebaõnnestunud ootuste mõjusid, ning saada õnnestunuid manifesteeringuid selles elus?

Vastus sellele on suht lihtne…

 

Mõõtmete tunnetus

Peate õppima eristama mõõtmete tunnetust…, nii kolmanda, neljanda ja viienda mõõtme vahel.

Me räägime „tunnetus”, aga mitte „vastuvõtt”, kuna viiemõõtmeline tunnetus on tunnetatav kogu Valguse kehaga.

 

Kolmemõõtmeline tunnetus

Teisest küljest…,  teie kolmemõõtmelised tunnetused on piiratud kolmemõõtmeliste eraldumise piiridega… nii isikute, kohtade, olukordade ja asjade vahel.

Et tõusta nende piirangute tunnetustest kõrgemale, on tarvis vabastada oma seondused kolmemõõtmeliste uskumustega sellesse, et olete võimelised vastu võtma üksnes seda, mis resoneerub teiega…, ja üksnes kitsa elektromagneetilise spektri sageduste diapasoonis.

 

Neljamõõtmeline  vastuvõtt

Kui neljamõõtmeline vastuvõtt jõuaks teie igapäevasesse ellu, siis see oleks unenäo taoline.

See näeks endiselt mõnevõrra erinev…, ilmnemised muutuvatest vormidest voolaksid teie tunnetustesse, kuid välja voolaksid teie ajalisele vastuvõtu joonele…

Seega…, tihkus ja piirid kolmemõõtmelisel vastuvõtul erinevad suht tugevalt neljanda mõõtme muutuvate tihkuste ja piiride vastuvõtust.

Kolmandas mõõtmes tajute läbi „tunnetuse”, läbi kompamise, kuulamise, kõne…, või koostöö läbi füüsilise ajajoone piires.

Neljandas mõõtmes teie tunnetus on puhtam, kuid muutlik, kuna reeglina te kas unistate, või mediteerite…

Teil võib samuti olla neljamõõtmeline tunnetus… läbi nägemise, kuulmise, või kompamise, mis hakkavad virvenduma teie füüsilises elus.

 

Viiemõõtmeline vastuvõtt

Viiemõõtmelist vastuvõttu kasutate üksnes siis, kui mediteerite, või olete viiemõõtmelise teadvuse seisundis, mis tavaliselt on aju deltalainetele iseloomulik.

Deltalained valitsevad ajus siis, kui teie füüsilised silmad on suletud, ning tähelepanu on suunatud seesmisele ilmale…

Sellegipoolest…, praktiseerides, võite meenutada tingimusteta armastuse tunnet ja ühesust oma eluga, mis jõuavad teieni teie enda kõrgemast teadvusest.

Võite õppida samuti hoidma silmi lahti, suheldes oma paljumõõtmelise Minaga.

 

Tunnetuste piiritlemine

Kolmemõõtmeline teadvus tuletab meelde vajadust olla valves, ning pidevalt jälgida kõiki ohu signaale, et saaksite kaitsta oma füüsilist vormi.

Neljanda mõõtme vastuvõtlikkus ei tee kahju teie füüsilisele vormile…, vaid on võimeline isegi andma hoiatavat märki, et saaksite kaitsta end.

Seega…, nii kolmemõõtmelisel, kui ka neljamõõtmelisel teadvusel võivad olla erinevad hirmu ja hoiatuse tunnetuse tasemed.

Kuid viies mõõde resoneerub väljaspool ohu ja hirmu sageduste piire…

Viiemõõtmeline teadvus tunneb rõõmu ja õndsust, ning on täis tingimusteta armastust.

Need kolm tunnetust on harva tunnetatavad kolmandas, või neljandas mõõtmes…, seega, te võite kasutada neid määratlemiseks, et kas olete vienda, või kõrgema mõõtme teadvuses.

Peale selle, kui läbi mineviku ebaõnnede, või traumade, saate teada oma kolme-neljamõõtmelist ajalugu, siis saate tõsta oma teadvust viienda mõõtme NÜÜD tasemeni.

Seega…, te võite ringiga mööduda oma kolme-neljamõõtmelisest ajaloost, ning suunata omad ootused viienda mõõtme ajavälisele uudismaale…

Mõistke ühte… – kui pole aega…, siis ei saa olla ka ajalugu…

Kuid teie ajalugu madalamates mõõtmetes on isegi takistuseks naasemiseks koju viiendas mõõtmes…

Kõik see oli kõigest ajalugude kollektsioon, mis oli peamiseks põhjuseks teie esmasteks kehastumisteks madalamatesse ilmadesse.

Me saame seda nimetada „esmaseks kehastuseks”, kuna kehastusi kindlate reaalsuste aegadesse, võiks loendada järjestikku.

Te olite muidugi teadlikud sellest veel enne, kui läksite oma esmasesse kehastusse…, kuid te pole kunagi tunnetanud aega…, ja teil ponud aimu „ajaloo” omamise tagajärgedest…

Oma ajavälises teadvuse seisundis olite alati „uutena”…

Seega…, teatud aegadel teil polnud miljardeid kogemusi, millistes reaalsused oleksid eraldi teine teisest…

Viiendas mõõtmes müriaadide reaalsuste kogemusi saate kätte NÜÜD sees, ühe hetke näol…

Kõik reaalsused on seotud ja põimitud teie teadvuse ühtsetesse voogudesse…

Te pole siis ei inimene…, ei koht…, ega ese… – vaid puhas teadvus…

Vorm eksisteerib kõrgemates ilmades, kuid loodud teie valgusele…, teie energeetilisele väljale, kesta näol.

 

Olla puhta teadvusena

Olles puhta teadvusena, teie Enese tunnetus pole määratlev vormina, mida olete kandmas…

Teie Mina – on energeetiline väli, mis elustab vormi…

Samas…, teie teadvuse energeetiline väli on muutmas teie ilmutumist SIIN ja PRAEGU…

Teie teadvus avardub ja aheneb vastavuses teie valikust…, kas olla voogudes, või väljaspool neid…, ning kõik see toimub NÜÜD hetke jooksul…

Sellegipoolest…, „voogudes” ja „väljaspool voogusid” pole viiendas mõõtmes lahus…, nii on vaid teie teadvuses, teie energiaväljas ja Kõrgema Mina moonutuste piirkondade ulatuses…

Muidugi…, teie Kõrgem Mina pole kõrgemates ilmades eraldi teistest…, nagu pole eraldi subjektideks rohi, õhk, vesi, tuli…, pole eraldi teistest ka teie Kõrgem Mina…

Rohi pole eraldi olev väike libleke…, nagu tuli pole väike sädemeke…, ka õhk ja vesi pole üksnes molekul, või aatom…

Ka „aeg” on kõrgemates ilmades mitmuslikus vormis…

Teie Mina viiendas ja kõrgemates mõõtmetes loob…, ja on loomas lugematu hulga paljumõõtmelisi kogemuslikkusi, millest on läbi voogamas teie energeetiline väli…, ja/või… on häälestumas sellele…

Seega…, teie viienda mõõtme Mina tunnetus-vastuvõtt on teie energeetilise välja peegeldus, mis seguneb reaalsusega-reaalsustega, milliseid olete ootamas, et võtta neid vastu.

Selline ootus on kulgemas koos viienda mõõtme vastuvõtuga, mis on hetkega loomas teie ootusi…, ehk… vastuvõtt loob vastuvõttu ennast…

 

Lõputu ring

Paljumõõtmelised reaalsused on lõputu ringi voos, mis ei alga kuskil, ega lõppe kuskil…

Selliste reaalsuste vastuvõtt tähendab TEADMIST, et see, mida valite võtta vastu, sünnib hetkega teie teadvuses…

Iga vastuvõtt on juba olemas…, ehk lõpmatul reaalsusel pole algust…, ega pole lõppu…

Kujutlege end astumas läbi tohutu kaupluse, milles kõik, mida olete kunagi soovinud, on hetkeliselt ostuks kättesaadav…

Kuid sellegipoolest…, kogu kaup pole vahekäikudes ja riiulitel, igasuguste äratundmise siltidega…

Kõik selles kaupluses on puhta potentsiaali näol, mis on tallel, kui võimalus…, ning teil pole tarvis käia mööda vahekäike, või küsida müüjalt mingi asja asukohta…

Kõik on vormitul kujul, puhta potentsiaali näol, ning kannatlikult ootamas väljakutset ilmutumiseks…

Seega…, te ei tunneta selles poes midagi enne, kui hakkate soovima-ootama midagi…

Alles peale teie soovi-ootuse avaldumist, võimalus hetkega ilmneb teie energeetilise välja ulatusse (ellu).

Tingimusteta armastus on ilmaruumi siduvaks väeks…, seetõttu teie tingimusteta armastus seob sellist manifesteeringut teie energeetilise väljaga…

Peale selle, kui lasete vabaks tingimusteta armastuse side ilmnenud asja suhtes, siis ta muutub taas vormita potentsiaaliks, mis on voolamas lõpmatu SIIN ja PRAEGU voogudes…

Kuna NÜÜD sees pole aega…, pole ka avarust…, siis on olemas üksnes SIIN…

 

Olla siin ja praegu

Isegi kolmandas mõõtmes OLLA SIIN ei kasuta aega.

Kuna olete ootamas meie vastuvõttu, siis just seetõttu reaalsuse kõrgematest ulatustest saame hetkega olla teie teadvuses…, hetkel NÜÜD…

Peale selle…, kuna kõrgemates reaalsustes pole avarust… siis me pole teist kuidagi eraldatud…

Me oleme üksnes teie kõrgemad väljendused…, ja alaliselt SIIN ja PRAEGU…

Paraku…, kui te ei oota meie tunnetust, siis teie energeetiline väli ei hakka resoneeruma sagedusel, kus saaksite tunnetada meid…

Nagu näete…, ootused isegi häälestavad teie teadvuse peamist seisundi sagedust…

Kui olete ootamas suhtlust oma kõrgemate väljendustega, siis teie teadvus avardub viiendasse mõõtmesse…, ja seda tänu teie usule sellesse…

Kui te ei usu, et olete võimelised suhtlema kõrgemate ilmadega…, siis te ei hakka ootama side õnnestumist…

Seega…, kui usute, et olete võimelised võtma vastu kõrgemaid valguse-elu sagedusi (valgus ja elu on sellel sagedusel sünonüümideks teine teisele), siis teie teadvus jääb resonantsi selle reaalsuse sagedusega…, ja seda seni, kuni jääte vabaks kahtlustest ja arvustustest…

Kui vaid tunnetate kahtlust ja arvustust, mis loovad hirmu…, siis teie teadvus laskub koheselt kolmanda, või neljanda madalama mõõtmeni…

 

Tingimusteta armastus

On oluline pidada meeles, et olles teadvuse madalamates vibratsioonides, te pole võimelised võtma vastu viiendat ja kõrgemat mõõdet, sest teie sensoorne tunnetus pole häälestunud kõrgematele sagedustele.

Õnneks… – tingimusteta armastus avardab teie teadvust viienda mõõtmeni… isegi kõrgemateni…

Olles selles avardunud teadvuses, saate valida olekut nii viiendas mõõtmes, üheaegselt ka oma kolmanda-neljanda mõõtme teadvuses, ning võtma vastu kolme-neljamõõtmelisi vorme…

Selline ülesanne vajab praktikat ja tugevat sidet tingimusteta armastuse kõrgemate sagedustega…

Kuid…, kui vaid taastate oma paljumõõtmelise tunnetuse, muutute portaalide avajaks…

Olles portaalide avaja, eksisteerite jätkuvalt füüsilises anumas…, samas… seondades viiemõõtmelist vastuvõttu Gaja kehaga…

Seega…, teie viiemõõtmeline vastuvõtt muutub kolmemõõtmeliseks loovuseks…

Teie viiemõõtmelise vastuvõtu ootused aktiveerivad paljumõõtmelist teadvust…

Seega…, kõrgemaid ilmasid saate võtta vastu siis, kui need ristuvad kolmemõõtmelise matriksiga…

Selline viiemõõtmelise matriksi põimumine kolmanda mõõtme matriksiga viib tasakaalust välja kolmemõõtmelise matriksi, ning võimaldab kõrgsageduslikul valgusel ilmneda teie füüsilises reaalsuses…

Oma olemuselt selline kõrgema valguse imbumine toimub teie NÜÜD seesmuses…, ja see on planetaarse ülestõusu tohutu komponent.

Seda küsimust puudutame teie kolmemõõtmelise aja ulatuses hiljem…

Ometi…, te võite alati avardada oma teadvust viienda mõõtmeni, ning ise esitada meile vastavaid küsimusi…

Kokkuvõttes… – palume ilmutada kannatust enda suhtes…, olete ju õpetatud uskuma, et olete üksnes füüsiline olevus…

Seetõttu pidage meeles… – vaid tingimusteta armastus avardab teie teadvust ja ühendab teid teie paljumõõtmelise Mina kõrgemate ilmadega, mis on kannatamatult ootamas ühendust teiega.

Kõik, mida teil on tarvis – see on… üksnes uskuda endasse…

Multidimensional News

Read Full Post »