Feeds:
Posts
Comments

Archive for November, 2015

Buddist ja depressioon

 

Depressioon… – Sa pole midagi väärt…

Buddist… – Tänan komplimendi eest…

D… – Sinu elu on tühine…, selles pole midagi head…

B… – Kui minu elu on tühine…, siis selles pole ka halba samuti…, järelikult – olen vaba…

D… – Pole sinul ei armastust…, ei headust…, puudub isegi rõõm…

B… Muidugi. Antud reaalsuse raamides on üksnes painajalikud illusioonid, mida dikteerib ette inimlik ego… Me ise oleme nende loojad…

D… – Selle ilma kohal on rippumas Kannatus…

B… – Kuid Kannatust ei saa olla ilma Rõõmuta…

D… – Sa sured, saamata teada, mis on Tõde…

B… – Tõepoolest, see pole hirmus…, ees on ootamas nii palju elusid…

D… – Ümberringi käivad sõjad…, valed…, jälkused ja ahvatlused… Maa on kinni jäänud kõdus… Inimkond  on hukule määratud…

B… – Kosmos on ääretu…, mis ka ei toimuks – kõik toimub ilmaruumiliku harmoonia nimel… Meie vaimsused on – puhas energia, mis varem või hiljem vabaneb maistest raskustest…, ning lahustub olematuse ääretuses…

D… – Ah… – käi sa…

 

Veste kotkast

 

Kotkal, 40 aastaselt, küünised olid kasvanud liiga pikaks ja muutusid painduvateks…

Ta ei saanud nendega püüda kinni saaki…

Tema nokk muutus liiast pikaks ja kõveraks, ega saanud süüa…

Suled tiibadel ja rinnal muutusid aina tihedamaks ja raskemaks – segasid juba lendamist…

Kotkas on nüüd valiku ees… – kas surm…, või pikaldane haiguslik muundumine…, mis võib kesta 150 päeva…

Ta lendab oma pessa, mis oli kõrgel mäe otsas…

Pikka aega peksab oma nokka vastu kaljut, kuni see puruneb…, ja koorub maha…

Seejärel ta ootab, kuni kasvab uus nokk, millega kisub välja oma küünised…

Kui uued küünised on kasvanud, kotkas kisub nendega rasked suled rinnalt ja tiibadelt…

Peale 5 kuud piinade ja valude kannatamist – kotkas sünnib taas… uue nokaga, uute küüniste ja sulestikuga…

Nüüd ta võib elada veel 30 aastat…

 

Väga sageli… et elada – peame muutuma…

Mõneti see protsess kaasneb valudega, hirmudega, kahtlustega…

Me vabaneme meendustest, harjumustest ja möödaniku traditsioonidest…

Üksnes vabanedes möödaniku koormustest, avaneb meil võimalus elada ja joovastuda käesolevast…, ning valmistada end tuleviku jaoks ette…

Advertisements

Read Full Post »

 

 

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille üle ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses…

 

Räägi Lutsifärist…, temast on palju vastakaid informatsioone, mis on enamuselt negatiivset laadi.

Meile on näiteks teada… –  ta on Antiilma Logos, Antikosmose Absoluut…

Oma energiaga ja teadvusega ta hõlmab kogu ruum-ajalist Antiilma ulatust, ja on juhtimas kõiki energiate informatiivseid protsesse, mis seal on toimumas…

Antud Monaad oli kunagi Absoluudi üheks trooniks, mis oli eiratud Antiilma juhtimise tõttu…, ning seetõttu oli muudetud Monaadi plasmalise keha osakeste polaarsus… (polaarsuse muutmise aegu oli Lutsifäri 35 mõõdet vähendatud Infrani – 13 mõõtmeni… – mis oli omal viisil „Taevast alla heitmine“)

Kuidas sina kommenteeriks seda…?

Mis on Antiilma ruum…?

See on pikk lugu…, kuid ma püüan läbi ühe oma loojatest leida analoogi sinu jaoks…

Ma olen kõiges…, ja minu ilmnemised on paljudes erinevustes…

Minu jaoks pole olemas mõistet „anti“, kuna kõik on olemas Minus… – ja mina olen Kõiges…

Kui minu Mina ilmnes oma suursugususes, siis ta ilmnes oma Esmaloojatena…

Need olid need, keda nimetate Absoluutide troonideks…, Minu troonideks…

Iga Esmalooja on loomas oma ilmade süsteeme…, oma Ilmaloovuse süsteeme… – ehk… iga Esmalooja on loomas oma ilmaloovust…

Kas suudad kujutleda seda linnana, milles on müriaad maju, milliseid on loodud müriaad kindlate arhitektide poolt…

Igas majas on omad seadused…, omad elanikud…, omad suhted ja omad kujundused…

Mõnedes majades on olemas valgus, aga teistes mitte… – ja nii edasi…

Iga maja pole kord ja igaveseks kujunenud süsteemiga…, vaid pidevalt kasvavaga… – nagu puu…

Majas toimuvad pidevad ümberehitused…, avarduvad piirid…, kujundatakse uusi stiile, luuakse uusi ruume ja areaale elamiseks…

Üksnes neist majadest on teie enda ilmaloovus…, ja iga korrus selles on üks galaktikatest…

Majal on olemas, tinglikult võttes – „peakorter“, kus elutsevad „kõrgemad elanikud“…, ehk need struktuurid, kes on juhtimas kogu maja…, on vastutamas selle maja olemise ja funktsioneerimise eest…

Maja erinevad korrused on täis erinevaid elanikke…

Korruste vaheline ühendus käib erilise lifti abil – „ülestõusu“ liftiga…

Maja elanikud kuulevad teine teist…, vähemalt kõrvuti olevad… – saavad saata teine teisele signaale erineval viisil…

Selleks, et tõusta liftil ülemisele korrusele – teise galaktikasse, teiste elanike juurde – on tarvis läbi teha vastavad testid ja kvaliteedi tõstmise kursused, et oskaks kasutada „ülestõusu lifti“, ning teada, millised elamise reeglid on ootamas Ülemistel korrustel…

Seni teete huviga uuringuid oma korruse piireis, kuna seegi pole veel täienisti teada…

Igal korrusel on omad vanemad juhendajad, kes on jälgimas korda korrusel ja aitavad neid, kes on otsimas väljapääsu, või on eksinud…, lahendavad rahutusi ja konflikte… – omal viisil – politseina, ehk – kohalike šeriffidena…

Igal korrusel on kogu elanikkonnale olemas kõik vajalik tema elutegevuseks ja arenguks…

Iga korruse elanikele on võimaldatud valiku vabadus oma tegevusteks, teatud raamide piirides, millised on üles seatud antud korrusel…

Omakord… korruste juhendajatel on omad valiku vabadused, nende võimu raamide piireis…

Iga korruse kuraator, või juhendaja – on kogu antud korruse piireis kõrgema tasemega hierarhiks, kes on laskunud sellele korrusele-galaktikasse, abiks omal soovil…

Juhendajad võivad vahetuda…, lähtudes ülesande juhtimisest…, sedagi vaid omal soovil, või… kõrgemate hierarhide otsusel…

Igal ülesandel on oma valgustumise energeetiline varustus, mida võimaldas neile Päikese Logos…

Neil on olemas omad Aja Teenistused… nii magnetiliste jõudude,  kui ka paljude muude süsteemide juhtimiseks, mis on toetamas antud korrust…

See üldine skeem on sinule arusaadav…, ja ta on sarnane kõikide korruste jaoks…, iga trooni igal tasemel…

Kuid ühes majas… ühel Esmaloojal ilmnes mõte luua mitte üksnes maapealseid korruseid…, vaid ka maaaluseid…

Ilmaloovuses puuduvad mõisted all ja peal

Jutt käib funktsioonide jagunemisest loovateks ja automaatseteks…, loomiseks ja lammutuseks…

Esmalooja esmane mõte oli luua mingit teist ilmaruumi…, mingit vastupidist maja – vastupidiste omadustega…

Selline mõttevorm leidis loomise seaduse kohaselt kohest rakendumise võimalust…, ning alustas oma arenguga selles suunas…

Selliselt käivitus tegevus, mida nimetate „eksperimentaalseks“…, mis andis korruse elanikele võimaluse liikuda mitte üksnes ülespoole… – vaid ka laskuda allapoole… – omal valikul…

Vastavuses sellele oli tarvis hierarhe, kes kannaks vastutust maaaluste korruste eest…

Selliseks hierarhiks sai Lutsifär…

Kuna loomise seadus on kehtimas kõigis ilmaloovuse piirides, järelikult, see kehtib ka „maaalustes“…, ehk Antiilmas…

Selliselt hakkas kujunema Antiilm… – kõigi tema seadustega ja elanikega…

Edaspidi maja alumise korruse elanike seas ilmnes kihistumine…

Mõned neist hakkasid uudishimu pärast laskuma alumistesse kihtidesse… – maja maaaluste korrusteni…, ning sageli jäid sinna kinni…

Kusjuures… – iga uue laskumisega seal sündis tihkustumine…

Meie analoogi kohaselt – et ehitada maaalust hoonet, tarvis rajada avarust selleks otstarbeks…, ehk, ületada teatud tihkust…

Ka Lutsifäril oli laskumiseks tarvis muuta end tihkeks…

Kui ta oleks tihkestanud end tervikuna, muutuks raskeks ja tihkeks, siis ta ei saaks tõusta sügavamatelt korrustelt ülespoole, kuna tema väe raskus oleks suur…, ehk… tema valguse vägi tihkuks tema mõõtmeteni… – see oleks kui – luua ilmaloovuse suurune kivi…

Tema hoopis fragmenteerus ja eraldus müriaadideks osadeks, millised tihkudes, laskusid alumistesse kihtidesse…, alumistele korrustele…

Et hiljem saaks korjata kõik osakesed tervikuks, ning, lõppude lõpuks, naaseda oma troonile, selleks ta jättis oma peamise osa ülemistesse kihtidesse…, oma troonile…, enda Esmalooja juurde…

See oli temale kui pidepunkt…, kui marker…, kui konks, millest saaks kinni haarata, et tõusta tagasi…

Kuid, tasuks mainida, et omakord ta ise on oma Esmalooja osa…

Lutsifäri fragmenteerunud osad on kaotanud side oma Ühese Teadvusega, mis oli olemas Lutsifäris, kui Trooni nõunikul…

Sellised fragmendid alustasid oma elutegevustega…, oma vastuvõttudega…, oma loomistega…

Alumistel tasemetel ilmnesid omad hierarhid ja juhtimise struktuurid… – omad seadused…

See ongi see, mida nimetate Antiilmaks…, ehk… Pimeduseks…

Teie ilmas on olemas tunnelid neile korrustele, kui ka liftid…, midagi mustade aukude näol…

Samas on miski, mida nimetate põrguks… – ehk… ülimalt tihked kihid…

Kui vaadata seda analoogi maaaluste korrustena, ehk koobastena…, – siis seal on raske hingata, puudub päikese valgus, on külm ja niiske…, ja nii edasi…

Sellised põrgu kirjeldused esinevad teie kirjanduses…, ühtede, või teiste peenemate kirjeldustega…

Kuid iga Lutsifäri alla laskunud fragment kandis endas tükikest Ma Olen Juuresolek’ut…, mis on jagamatu ja hävimatu…, mis on esinemas igas ühes…, igal tasandil…

Nende osakeste ilmnemine alumistel korrustel oli raskendatud suure tihkuse taseme ja ülima killustumise tõttu…

Lutsifäri osade fragmentides Ma Olen Juuresolek oli sedavõrd võimas, et mõningad alumiste korruste elanikud hakkasid püüdlema kõrgema tõusu poole.., otsima pääsu oma Lätte juurde…, Absoluutse Teadvuseni… – Minu juurde…

Selliselt kujunes liikumine alumiste ja ülemiste korruste vahel…

Alumiste korruste elanike püüd Lätte poole…, taevasteni… – oli sedavõrd tugev, et, vastavuses oma arengule, hakkasid ilmutuma esimeste ülemiste korruste piireis…, ja sealt püüdlesid kõrgemale…

Sellel põhjusel kujunes võitlus ülemiste ja alumiste korruste vahel…

Maaalumiste korruste elanikud, tõustes maapealsete valguse ilmadeni, manustasid neisse kaose ja pimeduse elemente, mille tõttu juhtimissüsteemil tuli ümber häälestuda…

Oleks kui linna ilmuksid lammutavad elemendid, mille tõttu oli tarvis koheselt käivitada õigusorganite meetmed korra kaitseks, rahu säilitamiseks…

Võiks isegi väita, et kaose elemendid hõivasid kolm esimest maapealset korrust…

Seetõttu toimus ülemiste korruste blokeerimine, alates neljandast, et poleks pääsu alumistelt korrustelt ülespoole… – ehk omal viisil – sai rakendatud range kontroll…

Maja hierarhide-juhtide poolt oli vastu võetud otsus… – et esimese kolme korruse inimesed saaks tõusta ülespoole, peavad läbima teatud puhastuse kõiksugu viirustest…, ning teha eksam looja staatuse „küpsustaseme“ kohta…

Neil kolmel korrusel oli sisse viidud karantiini laadne olukord…

Karistusena keeldumise eest puhastuda, oli sisse viidud karma seadus…, ehk õigemini… – vastutuse seadus oma tegude pärast…, ja selline seadus on olemas kogu ilmaloovuses…

Kuid siin oli see modifitseeritud – sai oma tegude lunastuseks…

Sellega sulgus, teie mõistmise kohaselt, Sansara Ring…

Neile, kes oma tegevustega tekitas teistele olevustele-osadele kahju ja kannatusi, sai näidatud tulemuslik näide sellisest tegevusest… – ehk nemad pidid sama läbi elama järgmise kehastuse aegu…

Esimestel maaalustel kolmel korrusel ilmnesid näilised avarused-ruumid, kus asusid korruste elanikud enne kehastumist…, kus toimus eksimuste läbi võtmine…, alaosad, kus olid õppeklassid oma eksimuste mõistmiseks…, ja palju muu jaoks…

Nii ilmnesid astraalne ja mentaalne plaanid, kus akumuleerusid informatsioonid läbitud õppetundidest…, said analüüsitud mentaalse ja tundelise vastuvõtu kogemised…

Samas käivitus ka kasuaalne plaan…, ehk eelmiste kogemiste analüüsi kvintessentsia, mille vahendusel sai kujundada iga olemuse arengu joont… – igale elanikule…

Selliselt ilmnesid kaitse inglid, karma vardjad ja ülestõusnud õpetajad…

Seetõttu pimeduse mõistet ja karmat kõrgematel tasemetel ei ole…

Seetõttu teie ilm on sedavõrd eraldatud ülejäänust Ilmaloovusest…

Seetõttu teie ilma on kuhjunud sedavõrd palju kurjust ja kannatusi… – mille tõttu teie karistussüsteemid on küllaldaselt karmid…

Fragmenteerudes madalamatesse ilmadesse, Antiilmaruumi ilmadesse, Lutsifär langes teatud määral lõksu…, seetõttu ta pole suuteline nüüd korjama enda ühesust kokku…, ja kollektiivset vaimsust üheks tervikuks…

Eraldatuse tase on vägagi suur…, kuid on jätkuvalt Ilmaloovuse osana…

Temas, nagu kõiges, on olemas Vaimsuse Ma Olen Juuresolek…

Kõik mäletavad teda kui Absoluudi Trooni nõunikuna…, minu Troonina…

Kõik on veendunud, et ta leiab lahenduse…, ning, korjab oma Ühesuse kokku…

 

Kas tahad ütelda, et enamus inimkonnast on – Lutsifäri tõusvad osad-fragmendid…?

Enamus inimkonnast – on Lutsifäri fragmendid, kes oma arengus on pääsenud „maaalustelt korrustelt“…

Kuid oma elus nemad kasutavad jätkuvalt alumiste korruste seadusi… – seetõttu… on külvamas kaost…

Nemad ei küllastu alumiste korruste mängudest…

Kui nad oleksid küllastunud, siis nende vaimsus oleks kutsunud neid tõusma oma arengus edasi…

Et aidata nende korruste elanikke, on tarvis abi kõrgematelt korrustelt…

Vabatahtlikud laskusid seetõttu neisse tihkustesse inimestena, keda nimetate Valguse Töötajatena…

Nemad püüavad panna inimkond liikuma…, äratada neis Ma Olen Juuresoleku sädet…, õpetada neile Kõrgema Ilma seadusi… – ja aidata arengus…

Paljud neist suurtest olevustest, kelle fragmendid on laskunud Maa peale, abiks inimestele, sattusid samuti pimeduse tihkuse lõksu…

Nüüd need on oma arengu käigus ärkamas taas…

Mõned unustasid end mängima selle taseme mängudesse…, kuid ka need on aegamööda meenutamas oma missioone, ning alustavad inimkonna valgustamise tööga…

Te olete teatud määral pääste meeskond…, olete aitamas pääseda inimkonnal, kes on sattunud hätta…

 

Pühakirjades oli mainitud, et sa oled eiranud Lutsifäri…

Seega…, ma ei mõista… – kui Lutsifär oli Trooni Nõunik… – ta peakski olema Esmalooja…?

„Eiras“ teie mõistes oleks kui „hülgas“, ehk – ei võtnud vastu, ning kihutas minema…

See on inimlik mõistmine…

Antud kontekstis „eiras“ – ehk muutis, olemuse enda nõusoleku kohaselt, tema polaarsust…

Vaba valiku seadus on vankumatu kõigile…, sealhulgas ka minule… – minu jaoks eriti…

Lutsifär ei ole Esmalooja…, vaid Esmalooja osa…

Tema on see osa, kes realiseeris Antiilma loomise mõttevormi…

See osa sai nimeks – Lutsifär…, ta on kui Looja ilmutatud osa, kes, laskudes negatiivi, struktureeris end ümber tööks uutes tingimustes… – antiloovuseks…

Esmalooja vägi on selline, et iga tema mõte on koheselt avaldumas püsivaks loovuseks…

Teie mõtted valdavad samu omadusi…, kuid neil puudub selline vägi…

Kui Esmaloojal ilmnes mõte Antiilma loomisest, siis osa temast kehastus Lutsifäri nimelise olemusena…

Tema nimi vastab täienisti tema missioonile – Valguse Kandja

See, kes kannab Isa Valgust Antiilma…

See, kes on – Ma Olen Juuresoleku osa alumistes kihtides…

Selles on temal teatud määral ohverdus… – soov aidata Isa tema enda ja ilmaruumi salapärade teada saamises…, mille nimeks on – Uudishimu…

Esmalooja ise on jätkuvalt omal Troonil…, ja on jätkuvalt juhtimas kogu teie Ilmaruumi…

Lutsifär on üksnes tema osa…, „kaotsi läinud“ osa, kes on püüdlemas naaseda Esmalooja juurde tagasi… et liituda temaga…

 

Tahaks arutleda järgmist lõiku:

Selle Galaktika keerubina-monaadina on Jehoova (Alkilona – galaktika püha keeles tähendab „seitsmes spiraal“, mis iidsete piibli kanaldajate poolt oli vääriti mõistetud, ning Jehoova nime kuulutati Jumala nimeks…, ehk – galaktika keerubit võeti Absoluudina…)

Samas meil on palju vasturääkivaid informatsioone olemuse kohta, nimega Jehoova…

Ta on meie piibellikuks Jumalaks… – ja järeldades piibellikest tekstidest ja inimkonna ajaloost – suht julma Jumalana…

TAO raamatutes räägitakse, et temal on olemas enda ego…, ja teda olevat meie ilmaloovuse alalt ära kutsutud…, ehk meie korruselt…, vigade tõttu, milliseid ta on teinud…

Kas saaks seda selgitada…

Taas vaatate kõike eraldatuse tasemelt…

Kõik eraldatused on tinglikud…

Lutsifär pole miski vastuseis…, vaid üksnes osa Esmaloojast… – nagu ka Jehoova…

Nemad mõlemad on üksnes Esmalooja fragmenteeringud…

Samas Esmaloojad on Minu osad…, minu aspektid…

Seetõttu nii Jehoova, kui ka Lutsifär – on Esmalooja aspektid…

Need kaks aspekti on lahutamatud, kui medali kaks poolt…

Fragmenteerumise aegu  see puudutas kõiki tasemeid…

Ehk… – kui Esmaloojast eraldus osa, mis otsustas fragmenteeruda Antiilmaks…, siis samas Esmaloojast eraldus teine osa, mis kujutas Ilmaruumis koopiat esimesest fragmendist…

See olemus…, Esmalooja osa, on Jehoova…, ta on lahutamatult seotud Lutsifäriga…

Seda võiks ütelda teisiti… – Esmalooja osa jagunes kaheks pooluseks – Jehoovaks ja Lutsifäriks…

Just siit tulenesid teieni jõudnud müüdid inglite sõjast… Jumala ja Lutsifäri vastuseisust…, Antikristusest…

Vastuolulisuse  olemasolu seisneb teine teise mõjutamises…

Esmalooja osa, nimega Lutsifär, mõjutas vastuvaidlematult seda osa, mille nimeks on Jehoova… – ja vastupidi…, kuna kõik on kvantilise maagiaga seotud…

Muutused, mis toimusid Lutsifäris, mõjutasid tunduvalt vastasolevat osa… Jehoovat…

Kui Lutsifär on – Looja osade eraldumine…, siis Jehoova on – samade osade sulandumine…

Mul on raske valida teile mõistetavat analoogi… – inimkeel ei ole võimeline kirjeldama kõiki protsesse…

Olemus, nimega Jehoova, tunnetas kõiki eraldumise ja Antiilma loomise tagajärgi…

Vaatamata oma terviklikkusele, ta ei jäänud ilma vastuoludest, mis väljendus ego näol…

Ehk teisi sõnu… – ta ei suutnud säilitada kahe poole omavahelist sünteesi…, vaid hoopis – eiras alaliselt oma vastaspoolt…

Läbi selle sündis mõiste võitlus hea ja kurja vahel…

Nagu näitas kogemus – eraldumine ja eiramine viisid enama fragmenteerumiseni…, võimetuseni ilmutada endi Ma Olen Juuresolekut ja oma loovaid omadusi…

Seetõttu selline eiramine on tunnistatud ekslikuks…

Seetõttu käesoleval ajal on käimas töö mõlema poole lepitamiseks ja nende liitmiseks…

Mitte mehaaniliseks liitmiseks…, vaid suurejooneliste olevuste uute kogemiste sünteesimiseks…

Neist said käesolevast eksperimendist osavõtjad…

 

Kas mõlema Olemuse edaspidine areng kajastus meie planeedi loogosel – Sanat Kumara peal…?

Jah…, kuna kõik on seonduses… – kõik kõiges…

Mitte üksnes planeedi Logosel…, vaid ka päikese süsteemi Logosel…

Kõik see on sündmuste ja tulemuste ühene ahel…

 

Kuidas kõik see mahub naisalgesse, mis oli jagatud meesalgega pooleks…?

Kogu Ilmaloovus on elu häll…, – seega… ta sarnaneb enamuselt naisaspektiga… – loomisega, vastuvõtuga, oluga, puhta vastuvõtuga – ilma loogilise lähenemiseta…

Ega asjata teil räägita, et naiselikku loogikat pole olemas… – ja nii tõepoolest ka on…

Mõiste „logos“ – on meesomadustega…

Mentaalne plaan, nagu teil ta on – on üksnes teie ilmaloovuses…

Mistahes analüüsi ilmingud – on üksnes jagamine osadeks…, ehk… destruktiivne tegevus…, ehk… loomise meesaspekti ilmnemine…

Kuid ei saa väita, et ülejäänud Ilmaloovused oleksid passiivsed… – nagu kujutame endile naisalget…

Teistes Ilmaloovustes kõik kulgeb läbi sünteesi… – ühesuses, eraldumatta…

Kuna teie ilmaloovuses sai Antiilmaruum esile toodud…, siis kõik jagunes tinglikult kaheks osaks…

Nii toimus jagunemine… – meesenergiaks… aktiivseks, suunatuks, eraldavaks, analüüsivaks…, ja naisenergiaks… passiivseks, suunata, neelavaks, sünteesivaks… – viivaks sulandumisele…

Seetõttu kõigist olevustest, kellest sai eksperimendist osavõtja, ilmnesid need kaks alget…

Nendest sai alguse võlts ego kujunemine…, mida kõrgemates kihtides peetakse individuaalsuseks… – kuid teil see kujunes negatiivseks egoistlikkuse mõisteks…, eraldumiseks…, võttes omad eesmärgid õigeteks ja tõepärasteks reegliteks… – sellega eirates teiste osade eesmärke…

Seetõttu teie ilm on eriline…

Ta on ühendamas endas hulgim erinevaid omadusi ja tendentse…

Kuid mind paneb tundma rõõmu see, et isegi antiilmades on olemas püüd ühesusele, mis avaldub küll mitte rõõmuna, vaid – igatsusena…

Igatsus Lätte järel…, sünnikodu järel…

Igatsus oma jumalikkuse järel…

See innustab olemusi selles ilmas püüelda uskumatute pingutuste ja kannatuste läbi oma terviklikkuse poole…, ja liitumisele oma ühesusega… – meenutades endis jumalikke monaadide omadusi…

 

Kas sind ei kurvasta see, et sellised fragmendid-olevused on kannatamas teekonnal sinu juurde…, kannatamas igatsust ja valu…?

Ehk parem oleks jätta ära selline eksperiment…, ning tuua tagasi kõik osad tervikusse, et kõik saaksid tunda rõõmu oma naasemise üle…

See ei ole mulle jõukohane…

 

Sulle ei ole jõukohane…?

Sa oled ju Absoluut…, absoluutne teadvus, mis on olemas kõiges…, ja on juhtimas kõike…

Ma Olen Absoluut…, ja ma ei saa rikkuda seadusi, mis on minu enda poolt loodud Minu sees…

See on peamine seadus – vaba valiku seadus…

Kuni fragmendid-olemused ise ei vali naasemist Minu juurde ja ühenduda Minuga, ma ei saa neid sundida tegema seda…

Selleks pole olemas mingeid mehhanisme …

Tegelikult mehhanismid on seatud selliselt, et naasemine on võimalik läbi olemuste endi…, läbi nende seesmise kvantilise ühesuse Minuga…, läbi side minuga…

Kui naasemine toimub läbi välise, läbi rännakute, mööda erinevaid loomise tasemeid… – siis sellised olemused ei ole suutelised naasema koheselt seni, kuni on tervendanud endid viirustest, mis olid imbunud nende teadvusse…

Samas naasemise vastu olid minu teised osad, millised ei tahtnud nakatuda neisse viirustesse…

Selle tõttu ma arvestan kõigi valikutega…

Need valikud ei anna võimalust võtta vastu otsust teie eest, ega tuua teid tagasi oma kohale…

Kuid ma olen ootamas koos kõigiga, kuna eksperiment ei ole veel lõppenud…

Mulle ei ole oluline aeg…, vaid tulemus…

 

Kas sinu jaoks on miski oluline…?

Sa ju ilmutad end valikute paljususes, kus mistahes neist on ühtmoodi sulle olulised…

Ka mina olen kannatamas oma eralduste pärast… – kannatan läbi teie…

Olen kui keha, mis on ilma jäänud mõnedest oma osadest…, ja minule on oluline nende osade tagasi toomine, et saaks tunda end tervikuna…, – siis saaksite ka teie naaseda oma terviku juurde…

Ka mina olen ühe teise Absoluutse Teadvuse osa…, minu Absoluudi osa…

Kõik on taoline…

Olen Absoluut…, ja olen rääkinud sinuga läbi oma Looja…

SElena

Read Full Post »

 

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille üle ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses…

 

Kõik iidsed õpetused räägivad… –  selleks, et naaseda Sinu juurde ja sulanduda Sinuga, on tarvis loobuda kõigist meeltemõnudest…

Kuid inimene on loodud tundlikuks…

Milleks ja kuna on loodud selline keeruline tee…?

Meile on antud tundlikkus, et ei saaks sellest vabaneda…, kuid meile on antud mõistus, et vabaneda sellest…

Kas poleks lihtsam seda jätta üldse andmatta… – siis oleksime kõik Sinule lähedasemad…, ehk siis poleks pimedust, ega kurjust…

See ilm on loodud sinu poolt… – teie kõigi poolt..

Mina olen üksnes plastiliin teie kätest, millest olete voolinud Ilma pilte…

Olen savi skulptori käte vahel…

Kui skulptor võtab kätte savi, mõeldes: „Kui ma sellest…“

Kas savi saab olla sellele mõttele vastu…?

Iga teie “kui ma…“ lõi uusi mõttevarjundeid teie loovusluses…

Olete püüdlemas teada saama…

Püüdlus on tingitud teie soovist leida enda lätte…, leida oma ühesust… – üksnes ühesuses saate elada täit elu…, ja seda sõna otseses mõttes…

Kui oleksite ühene kosmosega…, siis oleksite kaotanud ühte oma vastuvõtu osadest…, sellest, mis on kättesaadav üksnes siin…

Kuigi tunnetate neid kaotusi, otseses mõttes, tühjade kohtadena endas…, ehk tundmatute kohtadena endas… – seetõttu püüdlete need kohad täita…

Seetõttu püüdlete meelerahu ja teadmiste poole

Kui kõik teadmised on teis juba olemas… – siis milleks püüelda nende poole…

Teadvustagem seda…

Olete püüdlemas tegema koostööd teiste vormidega, kuna eksisteerite eraldatuna…

Te ei teadvusta ühte… – kui pole teid, siis ei ole ka vorme…

Kõik teie püüdlused on tingitud sügavast teadmisest ühesuse vajadusest…

Otsides peamist rahulolu… – terviklikkust ja täiuslikkust, asendate need teiste rahuloludega… – osalise sulandumise rahuloludega…

Kui sööte toitu, siis sulandute temaga otseses mõttes…

Toit teie jaoks – on ühendumise rahulolu, selle osaline saavutamine…

Kui hingate sisse aroomi, siis sulandute temaga… – teie jaoks see on – ühendumise osaline rahuldus…

Kui olete kuulamas kaunist muusikat, siis sulandute sellega… –  teie jaoks see on – ühendumise osaline rahuldus…

Te püüate leida sulandumise võimalusi mitmel viisil, et saaks täita olevaid tühjusi enda seesmuses…

Kuid mehaanilist täitmist ei saa olla…, see jääks üksnes mehaaniliseks…

Terviklikkus on siiski – kvantiline mõiste…, aga mitte omaduste summaarum…

Iga hommik ärgake mõttega – Ma Olen Kõik… – sellise mõttega ka uinuge…

Kõik teie õpetused soovitavad loobuda osalistest rahuldustest…, osalistest ühendustest…, osalistest sulandumistest…

Tarvis loobuda neist kui võlts rahuldustest…

Tarvis õppida tundma vaid tõelist rahulolu oma täielikust ühesusest…, oma täielikust terviklikkusest…

Kõik muud rahuldused loovad seondust mingile vormile…, käesolevale ilmale ja olevale vastuvõtule…

Olete kui näljane kerjus, kes on leidnud väärtusliku asja…, kuid samas ei märka, et kõrval seisab terve kirst neid väärt asju…

Ta on haaranud sellest kinni üksnes hirmust jääda kerjuseks…

Olete kui näljane, kes õgib üksnes leiba, märkamata, et samas on külluses muud söödavat…

Teadvustage oma piiritust…, oma vägevust…

Milleks teile rahulolu selle ilma vormidest…, kuna see ilm on samas – üksnes väike osa teie ääretust ilmutumisest, kui jumalolevuse ilmutumisest…

Ehk teisi sõnu… – pole vaja karta loobuda selle ilma rahuldustest…, teid on ootamas ees lugematu hulk muid ilmasid…

On toodud küllaldaselt näiteid erakutest, kes olid loobunud kõigist maistest rahuldustest…, kes veetsid elu mediteerides, nälgides, suretades ihu…, ega suhelnud praktiliselt välise ilmaga…

Kuna kõik olete astumas erinevaid teekondi…, seetõttu ma pole suuteline määratlema teie igaühe teekonda…

„Vaba valiku seaduse“ olen loonud selleks, et anda endale vabadust luua oma eraldatuses uusi enda suurejoonelisusi…

Igal ühel teist on õigus valida endale teekond…

Kui valite kannatuste teekonda – see on teie valik…

Kui valite endale üksilduse ja loobumise rahuldustest – see on teie valik…

Kui suretate oma ihu – see on teie valik…

Kuid mina räägin terviklikkusest… – enda tunnetusest tervikuna…

Kes on tunnetanud end tervikuna… – see ei saa enam kannatada…

Terviklikkus – on suur olemise joovastus…, mis, teie mõistes, on vähe võrreldav rahuldusega…

Milliseid tundeid tunnetate, kui sulandute loodusega…?

Kas on see rahuldus…?

Ehk tunnetate hoopis – ääretut väge ja kaasosalust…?

See sünnitab suurt joovastust…

Kui kuulete suurepärast muusikat…, ja seesmuses on tõusmas millegi tundmatu tohutuse laine… – kas seda on võimalik pidada rahuldusena…?

Vaadake eraku silmadesse…, ja te näete, kuidas need on sulandunud kogu ilmaga…

Vaadake eraku silmadesse…, kas näete seal kogu ilma peegeldust…?

Kas näete neis kogu ilma valgust, mis valgustades pimestab teid…?

Kui jah… – järelikult ta on saavutanud ühenemist ilmaga…, on saavutanud terviklikkust…

Kui seda pole… – siis ta on sama otsija, kui te ise…

Oma tervikuni on võimalik liikuda mööda erinevaid teekondi…

Kui inimene on saavutanud ühinemist, siis seda pole võimalik varjata…

Saavutades seda, inimene muutub endast suuremaks…, avaramaks…, piirituks…

Seda on tunnetamas kõik teda ümbritsevad…

Pole tarvis millestki keelduda, sest keeldumine muutub vägivaldseks…, millega taas hakkate eraldama end teistest ilma osadest, mis pakkusid seni rahuldust…

Teadvustage… – need rahuldused, mida tunnetate, on kõigest tähtsusetu osake tohutust olu rõõmu ookeanist, kaasosalusest…

Seega… pole mõtet klammerduda osalistesse rahuldustesse…

Teadvustage, et pole olemas rahuldusi, mida saaks kusagilt väljastpoolt…

Kõik on enda seesmuses… – on olemas ääretu Olurõõmude ookean…

Kuid pöördute sellest ära, et otsida rahuldusi väljastpoolt…

Kui hakkate sukelduma rõõmu ookeani üha sagedamini ja aina sügavamale, siis tunnetate ja mõistate oma väliste rahulduste tühisust… ja suurt erinevust seal oleva täiuse ja väe kõrval…

Paljud teie joogad unustasid söömise… – nemad süüvisid sedavõrd oma seesmuse suursugususe kaemusse…

Toit kaotas nende jaoks tähtsuse, kuna süüvisid rännakutesse mööda suurt olu ookeani, millise avastasid enda seesmuses…

Kuid teie mõistus on jätkuvalt jagamas teid teieks ja mitte teieks.

Ta on pidevalt analüüsimas, laotades koostisosadeks…, ning seejärel püüab need taas kokku panna… – kuid ta pole suuteline looma ühesuse maagiat…

Selleks ta peaks täienisti ümber häälestuma…, mitte eraldama, vaid kokku koguma…, ja mitte analüüsima, vaid sünteesima…

Selles mõttes mõistus on segamas teid tunnetamast end tervikuna…, mis juba alguste algusest on teis olemas…

Ometi teie mõistus püüab purustada tervikut tükkideks, et siis tükkhaaval õppida kõike tundma…

Kuid…, kas uurides kätt, või jalga – on võimalik mõista kogu organismi…?

Kas uurides kala, saab teada midagi ookeanist…?

Teie mõistus on juba selliselt seatud – temasse on kätketud eraldamise programmid…

Mõistust ei tasu võtta vaenlasena…, kui väljastpoolt peale surutud eraldumise seadet…

Kõik on üksnes – illusioon…

Võtke mõistust kui isearenevat programmi, mis reageerib tundlikult kõigile ilmnenud küsimustele…

Kujutlege seda kompuutri reana, kuhu saab kirjutada oma valikuid…, mille järgi programm hakkab koheselt täide viima tehtut valikut… – realiseerib seda otseses mõttes…

Kui olete harjunud eraldama ja analüüsima…, siis mõistuse programm jagab ja analüüsib kuulekalt…

Teie, kui inimkond, olete harjunud eraldama ja analüüsima, aga mitte liitma ja sünteesima… – seetõttu teie mõistuse programmid töötavad harjumuspäraselt…, ja just selles suunas…

Nimelt seetõttu teile räägitakse vajadusest võtta kontroll oma mõistuse üle oma kätesse…

Esmaselt aju hakkab teile teenistusvalmilt ette söötma olemasolevaid eralduse programme…

Selliselt ta on seatud…

Aegamööda, kui õpite teda juhtima, suudate luua mistahes oma vastuvõtu ja loomise suurejoonelisi programme…

Mõte – on võimas loomise atribuut…

Mõte – on sinu mõistuse loovus…

Kuid teil on olemas mõiste – teadvus

See on see, mille poolest distsiplineeritud mõistus, mis on juhitav teie mõistuse läbi, erineb mõistusest, mis pole juhitav…, milline on ametis olemasolevate programmide-mõttevormide iseeneselikku tootmisega…

 

Kuid meile soovitatakse lülitada mõistus päriselt välja, et olla puhas vastuvõtt…, olla puhas Olu…

On olemas erinevad loomise viisid ja erinevad valiku võimalused…

Võid valida loomist iseseisvalt, kui minu osana minus…, teadvustades end selle osana… – selliselt loovad esmaloojad…

Nemad on minuga terviklikud, ning loovad ühesuses minuga…, kuid loovad seda, mida ise valivad…

Tegelikult nende eraldumine minust, kui iseseisvate loojatena, on iseenesest juba valik… – kui teadvustatud valik…

Sa võid luua ka minus, teadvustades end minu osana…

Mõistus – on loomise programm…, loomise energia koondamise programm…

Kui lood oma loomise programmi, siis sa muutud suureks Loojaks, – nagu on teinud esmaloojad…

Kuid inimkond kasutab vaid ühte ainust loomise programmi…, ehk õigemini – ühte, paljude modifikatsioonidega… – mida nimetatakse inimmõistuseks…

Kas suudate kujutada ette, mida loob lill…?

Milline on tema loomise programm, kui temal pole mõistust…?

Tema loomise programm on milleski muus…

Kui olete valinud iseseisvat loomist, siis valite olla osa minus ja luua minus…

Teie areng on – oma loovate omaduste arendamine…, teekond oma piirkondade ja loovuste paljususe avardamine…

Kui loobute valikust… – võtate vastu minu valiku…, ühe või teise valiku… – siis võtate üksnes teiste valiku vastu, kuna te ei eralda end teistest…

Võtate minu valikuid tervikuna, kui Tervikolemuse valikut… – üksnes sulandute temaga ja eksisteerite temas…, ja ei jaga omaks ja võõraks valikuks…

Siis saavad kättesaadavaks teiste valikud… – nii saab olla Puhas Olu…

Seejärel… avardades üha enam ja enam oma väge, taastades oma terviklikkust, muutute ise Puhtaks Oluks… – muutute minuks…, – naasete enda terviklikkusesse…, naasete oma Lätte juurde…

Need hetked, kui meditatsiooni aegu sulandute hetkeks Puhta Oluga, on teejuhtivaks niidiks…, majakaks kõigi takistuste ületamise aegu…, enese samastamise lõpetamiseks iseendaga…, ja sulandumiseks Ilmaga…

Need hetked on kui helihark, mille järgi saate testida oma tee õigsust…

Majakaks, mille järgi mõista oma õiget suunda…

Kuid, te pole veel eksisteerimas väljaspool mõistust…

Isegi teie hullud… – nemad üksnes muundavad oma mõistust…, oma loovat programmi…

Kuigi nemad on hullud… – ei tähenda, et neil puudub mõistus… – nemad üksnes teevad tööd mõnevõrra teisiti…, erinevalt üldtunnustatud programmile…

Teekond oma terviklikkusele pole kergete killast…

Pole kergete killast… – olete piiranud end lugematute piirangutega…, milliseid olete loonud oma paljude aastate jooksul…, inimkonna paljude tuhandete aastate eksisteerimise jooksul…

Neid piire olete püstitamas oma mõistuses ise…

Seda õpetatakse teile esmalt lapsepõlves…, kuid hiljem selleks, et piirata teid eraldumise küsimustes…

Juba mõiste ise „mina“ ja „mitte mina“ viib teid eraldumisele…

Ehk olete märganud, et kollektiivsed vaimsused ei räägi enda kohta „mina“…, vaid kasutavad „meie“…

Teekonnal terviklikkuse juurde teil tuleb ületada hulgim tõkkeid, mis on teis üleval…

Kuid on olemas üks maagiline teekond… – kvantiline liitumine…

See on neile uljaspeadele, kes ei karda hetkega kaotada oma vormi…, kartmata isiksuse unustuse tundmatust…, nemad valivad seda teed ise…

See teekond kulgeb läbi enda… – läbi kosmose endas…

See teekond seisneb ühest mõttest, mida teil vaja kinnitada endale… – Ma Olen Kõik

Kui olete saavutanud sellist meisterlikkust, siis teie mõistus koosneb vaid ühest ainsast mõttest…, siis väljute oma raamist hetkeliselt… – saate kõigeks… – saate Minuks…

 

Paljudes infoallikates meile pakutakse üht teist mõtet… – Ma Olen See, Kes Ma Olen

„Ma Olen See, Kes Ma Olen“ – see on teekonna üks sammudest…

Ma Olen See, Kes Ma Olen – see on minu vaimsuse tunnistamine enda seesmuses…

Olete osa vaimsusest… – osa Minust… – Absoluutse Teadvuse osa…

Ma Olen See, Kes Ma Olen – see räägib sellest, et mina olen osa Absoluutsest Teadvusest…

Sellise mõtte teadvustamine…, selle mõtte kaasamine oma programmidesse, kui alusena – on üksnes samm teekonnal Minu juurde…

Ehk isegi üks teekondadest…, ehk loomise valik Minus, kui minu osana…

Mina – olen Absoluutne Teadvus…

Olen – see on juba Olu…, ehk… eraldumine Absoluutsest Teadvusest…

Ma olen – on see, mis ma olen… – Mina ja mina…

Mina – on absoluutne teadvus…, mina – on osa Absoluutsest teadvusest…, mina – on loov Absoluutse Mina seesmuses…

Kui räägime „Ma Olen See, Kes Ma Olen“ – see tähendab meie ühesuse tunnistamist…

Mina olen rääkimas sinus, kui Minu enda osas…

Kui räägime „Ma Olen See, Kes Ma Olen“ – see on selle tunnistamine, et igas ühes teist on Minu Vaimsus…, minu Mina…

Kas tabate erisust…?

Teadvustuse etapid:

Esmalt – ma Olen See, Kes Ma Olen

Seejärel – Ma Olen See, Kes ma Olen

Lõpuks – Ma Olen Kõik

Kui räägime Puhtast Olust…, naasemisest Absoluutsele Teadvusele…, loobumisest valida… – siis Ma Olen Kõik…

Teadvustage seda…

Kui valite avardumise teed…, valite ehk ühinemise teekonda oma välise terviklikkusega, kui vormiga…, ehk jadalikku liitumist, leides kõiki oma osi…, ehk jadalikku oma osade tundma õppimist, milliseid liidate avardumise protsessi aegu endaga… – ehk… panete enda terviklikkuse vastuvõtu pusled kokku…

Nii saaks väita, et olete rändamas ühelt rahulduselt teisele…, ühelt vastuvõtult teisele…

Olete tõusmas mööda tasemeid üha kõrgemale ja kõrgemale…, kuni saavutate Esmalooja taset… – sellega valite sulandumist Minuga…

Seda kõike on teil nimetatud – Ülestõusuks…

Kui valite kvantilist terviklikkuse saavutamise teekonda, loobute loomise valikust osana…, ja ainsaks sooviks, siiraks sooviks, on sulandumine Minuga… ehk naasemine Lättesse…, naasemine Absoluutse Teadvuse seisundisse… – kuni loobute kõigist rahuldustest, kuna mõistate, et rahuldused on üksnes vormi valikud…, kui osa valikud…

Siis teist saab Puhas Olu…

Oo, inimene – valik on sinu

 

Kui mõistus on üksnes loomise atribuut…, miks ta siis lobiseb pidevalt – lausa võimatu teda peatada…?

See on tema töö režiim…

See oleks kui valguse sisse lülitamine kogu elamises…, seda juhuks, kui olete unustanud lülitamise asukohad…, või unustanud, kuidas neid käsitleda…

Kõik lambid süttivad korraga…

Kuid… kas on seda vaja, kui saaks lülitada igat ühte üksnes vajaduse korral…?

Mõistus pakub korraga välja kõike, mis temas on olemas… – ta vaid loetleb korraga kõiki teie loovaid võimeid…

Iga mõte on üksnes loov võime… – teadvustage seda…

Iga mõte loob…

Olete pidevalt loomise olekus… – Ilma loomise olekus…

Kui lülitate oma mõistuse välja…, lülitate välja Oma loovuse… – siis võtate vastu üksnes seda, mida olete seni loonud…

Kuid mõistus valdab üksnes teatuid loomise viise…, neid, milliseid olete temale lubanud…, neid, millistega olete teda täitnud – olete kui osa Absoluutsest Teadvusest…

Ta pakub kuulekalt ikka sama…, taas kord, kuna kardate unustada „lüliti asukoha“…

Ta on alalises lülimise režiimis kõigega, mis temas olemas on…

Seetõttu… mõtete asemel tänase päeva kohta, kerkivad hoopis mingid vanad meendused…

Möödunud loovuste meendused…

Seetõttu loovuslus toimib teadvustamatult, teie poolt kontrollimatult… – automaatselt… –

nagu hingate… – ikka mõtlematult…

Mõistus on pidevalt teostamas hingamise loovust, toetab seda programmi…, ja palju muid programme…

Teie teadlased on maadlemas mõistatusega… – mis on esmastena… kas hormoonid, või tunnetused…

Kui inimene uinub, siis organism toodab une hormooni…

Või – une hormoon hakkab produtseeruma siis, kui organismil tarvis uinuda…

Kui inimene saab rahuldustunde, siis organismis eraldub rahulolu hormoon…

Või – rahulolu hormoon eraldub, kuna inimene on saanud rahulduse…

Mõte on esmane…

Tuleb uinumise korraldus…, ja hakkab eralduma uinumise hormoon…

Tuleb rahulolu mõte, nii hakkab eralduma rahulolu hormoon…

Ja kõik on üheaegne… ja tihedas seonduses…

Mõistusesse on kätketud hulgim programme, mis on toetamas elutegevust…, ja need on juhtimas füüsilise keha füsioloogiat…

Need programmid on juhtimas teie peenkehade koostööd…

Need programmid on pidevalt loomas seda tegelikkust…, seda illusiooni, millist võtate kui välist, enda suhtes…

Samad programmid on loomas teie eraldatust vormide näol…

Ühest küljest – need programmid on ka heaks, kuna ärgates igal hommikul, näete ühte ja sama pilti sellest ilmast…, ega lase teil ära eksida oma vastuvõtu teedel…

Kas olete valmis homme ärkama võõras kohas… – näiteks kõrbes…, või, kusagil teisel planeedil…?

Kuid teisest küljest – halb

Kõik pildid ja illusioonid muutuvad üha püsivamateks…, ja aina raskem on eristada pilti illusioonist, et sellest pääseda…

Need on isetäiustuvad programmid, mis töötavad välja püsivust mistahes programmviiruste vastu…

Kui suudate hoida oma mõistust kontrolli alla, siis olete suuteline juhtima oma loovuslust…

Saate teha seda teadlikult…

Kuid teekonnal teadvustatud loovusluse poole, on palju püüniseid…

Mõned inimesed, kes on peatanud oma mõistust täielikult, sattusid teistesse ilmadesse…, mis tõmbasid neid endasse, nagu siinne illusoorne ilm on haaranud teid…

Just seetõttu on eriti oluline mõistuse distsipliin…, ehk… teadlik mõistuse juhtimine on kui teie kompuutri juhtimine…

Kui teadvustada, et kõik nähtav ja teie poolt vastuvõetav, mistahes vastuvõtu ilmas te ka poleks… on kõigest illusioon…, on üksnes peegeldus…, on üksnes kinofilm… – siis te mõistaks, et on olemas kusagil „nupp“, mis käivitaks seda nägemust…, või seiskaks filmi…, katkestaks illusiooni…

See nupp on teie käsutuses…

Üksnes selle läbi kaovad mistahes hirmud…, ja läbi selle kõik muutub teostatavaks…

Ja see on teie võimuses – kas peatada see film…, ja… kas käivitada mingi muu…

Kuid tõde on selles, et on olemas üksnes – Absoluudi Teadvus…, ja selle peegeldused…

Millist peegeldust valida, oleneb üksnes teist endist…, teie oskusest juhtida oma mõistust…

 

Meile räägitakse, et kasutame vaid 5% oma ajust…

Kui mõistus on programm…, siis miks ta kasutab kõigest 5%…?

Sest ise valite selliselt…

Et saaks kasutada 100%, siis tarvis teadvustada – MIDA olete…

Olete KÕIK…

See oleks kui – sisenedes informatsioonide baasi… – parooli asemel „Ma Olen Kõik“, hakkate välja pakkuma kõike muud, mis tunnistaks olekut osana… – ja edasi ei pääseks…

Seetõttu programm blokeerib sinna sissepääsu… – te pole veel küps pääsemiseks…

Teie aju – on üksnes informatsioonide mahuti…, ehk omal viisil – kartoteek…

Teie ajus pole võimalik mahutada kogu Ilmaloovuse informatsiooni…, kõigi Ilmaruumide informatsiooni…

Selles on üksnes koodid juurdepääsuks…, kvantilised paroolid pääsuks Ilmaloovuse informatsioonide hoidlateni…

Teil seisab veel ees õppida kasutama kartoteeki…

Esmalt pääsete informatsioonide otsingu alamsüsteemi „Ma Olen See, kes Ma Olen“…

Edasi tuleb areneda pääsuni „Ma Olen Kõik“…

 

Kuidas saavutada seda juurdepääsu…?

Teie mõtted on selleks juurdepääsuks…

Kuni mõtted peegeldavad teid kui osa…, seni juurdepääs saab olla üksnes osale informatsioonist…

Läbipääsus on süsteem, mis on kui silma võrkkest, mida ei saa petta…

Kui peas jääb üksnes mõte – „Ma Olen Kõik“… – siis kõik salauksed avanevad…, ja teist saab KÕIK…

Kõik informatsioonid saavad kättesaadavaks – mis oleks kui Kõige Teadmine…, siis olete otse sõnu – Kõigeks…

Kuid teis on valitsemas veel hulgim eraldumise mõtteid-valikuid, mis on kui vormide loomise vormid, kuhu pääs on seni suletud…

Teadvustage… – need on erinevad vastuvõtud…

Kui püüate saada informatsiooni teise planeedi kohta, siis saate teada kui mingi osa kohta, mis pole planeediks…

Seetõttu vastuvõtt on kui planeedi nägemine „kõrvalt“…, seega – te ei suuda tunda end temana…, ja seetõttu ei suuda õppida tundma teda tervikult…, ega saa täit informatsiooni temast…, temast, kui ühe teise kollektiivse vaimsuse osalisest terviklikkusest…, ehk… te ei saa pugeda „tema nahasse“ – nagu on kombeks rääkida teil…

Seega… selle planeedi vastuvõtt jääb siiski illusiooniks, interpreteeringuks, mis on tingitud teie vormi omapärast…, teie isikupärast…

Kuid… kui saate temaga üheseks, siis pole tarvis tema vormi ja välimuse kirjeldust…, pole tarvis tema informatsiooni, kuna saate temaks… – siis valdate kõiki teadmisi temast…, kõiki tema vastuvõttusid…, muutud selle planeedi Logoseks…, tema vastuvõtu tasemeks…

Hakkate rääkima tema tasemelt…, läbi tema „mõistuse“…

Kuni ei teadvusta end kõigena, seni pole mõtet siseneda sellistesse infomassiividesse… – need ei ütle teile midagi, kuna need on piiratud teie vastuvõtu suutlikkusega…

See oleks kui… võõra keele vähese mõistmisega püüda mõista selles keeles räägitust…

Nüüd, kui oleksite teadvustanud end kõigeks, siis püüaks siseneda erinevatesse infomassiividesse…, aga mitte teadmistesse…

Seega informatsioon… – on terviku uurimine osade kaupa, mis sünnitab ebatäiuslikku vastuvõttu…

Teadmine on – sisenemine Terviklikkusesse ja Tervikusse, kui Ühese koostöösse, tundma õppimisse…

Võite tundide viisi uurida kellamehhanismi osi… – kuid kell hakkab tööle üksnes siis, kui panete need kokku tervikuks, et need saaks sünnitada aja maagiat…

Enda terviku mõistmine on – just kvantiline üleminek detailide kogumisest aja maagiale…

Kuni võtate end üksnes osana, jäätegi alati Ilmaloovuse suure mehhanismi osana…

Kui vaid teadvustate end tervikuna, siis teadvustate end kõigena…, ja saategi Ilmaloovuseks endaks…

Need, kes pole veel valmis loobuma maistest illusioonidest, unedest, millistes jätkuvalt viibida… – nendel, oma teekonnal terviklikkuse suunas, on ees hulgim etappe…

Sellised on tõusva ühinemise teekonnad…

Esmalt toimub ühinemine oma kollektiivse vaimsusega…

Seejärel teie kollektiivne vaimsus ühineb teiste kollektiivsete vaimsustega, milliseid on Ilmaloovuses suurimal hulgal… – kuni, koos kõikide osadega, teadvustate end Minu osana… ja ühendute Minuga…

 

Tuleb välja, et ka Sina pole tervik, kuna me oleme sinust eraldunud, ega võta enda terviklikkust omaks…

Olen hulgapalgeline …

Kui ma ilmutun osana teie näol, siis ma võtan end osana…, seega – ma pole terviklik…

Kuna ma olen kõigis osades üheaegselt, siis kõik piirid on tinglikud…

Seda võiks võrrelda sõrmkindana käes…

Kui iga sõrm on eraldatud…, kas tema ei pea end terviklikuks…, või peab end eraldatud sõrmena oma kehast…?

Ma justkui sean üles „eraldatuse võre“, mis minu mõistes on üksnes illusioon…

Ma suunan oma valgust „võlulaterna“ igasse „pilusse“… – kuid see on siiski minu valguse peegeldused…

Ma Olen Terviklik Energia, mis on rändamas mööda vastuvõtu labürinte…

Ma olen terviklik…

Sina oled üksnes minu vastuvõtu eraldunud kiir… – just sellisena sa oled, vormi kujul…

Kui kiir kaotab oma vormi ja suuna… – siis temast saab üksnes valguse teadvustus…

Ma Olen Kõige Absoluutseks Teadvuseks

Olen Absoluut…, ja olen rääkinud sinuga läbi oma Looja…

SElena

Read Full Post »

Sheldan Nidle vahendusel

Tervitame teid…

Algab uue reaalsuse ilmutumise kokkuvõttev etapp…

Ammustel aegadel, iidses Atlantises, hakkasite mõistma, et Atlantise tumedate jõudude poolt olite mõistatuslikul viisil alandatud lihtsa mänguasjani…

Rühm juhte, printse ja kuningaid olid Orioni Anahara juhtimisel täitmas alandavat tööd…

Nemad piirasid oma opositsionääride võimeid tasemeni, kus need polnud võimelised enam ohustama nende alatut poliitikat…

Nende alatud tegevused kordusid paljukorselt Atlantise impeeriumi eksisteerimise viimase 3 000 aasta jooksul…

Teie eelkäijaid olid tõemeeli tumedatele „katsealusteks“…

Olite eriti haavatavad siis, kui impeerium kadus ootamatult igavikku…

Sellest ajast peale ilmnes suurim hulk õudsaid dünastiaid Gaia pinnale…

Need dünastiad olid võimelised kustutama teie seesmist armastust tõe vastu…, vabaduse ja sõpruse suhteid…

See andis Taevastele võimaluse lubada armulikult naaseda teil täie teadvuseni…

Just sellised omadused juhtisid meid teie randadele…

Käesoleval ajal on käimas üks suurimatest korrigeeringutest teie sotsiaalses vastuvõtus…

Tumedad…, eriti viimaste seitsmekümne aasta jooksul, lõid keerulise salavalitsuste võrgu, mis on toetamas teine teist… – olgu need kas briti, aasia, euroopa, või ameerika päritoluga…

Selleks, et oleks võimalik neid kontrollida, tuli seda ussipesa taltsutada…

Esmalt õnnestus leida vaid väikese inimeste rühma, kes olid end pühendanud sellele eesmärgile…

Kulus pea paarkümmend aastat, et võita nende täielikku usaldust, mis oli meile vajalik tõeliseks edasi liikumiseks…

Neil aegadel olime tumedate oligarhide ja nende paljuarvuliste salakavalate liitlaste pideva kontrolli all…

Oleme sellest rääkinud varem palju kordi…

Me kordame seda üksnes selleks, et toonitada seda, mida oleme nüüd avastanud…

See puudutab seda, kuidas tumedad tegutsevad käesoleval ajal…

Need kõlvatud valetajad valdavad internetti ja selle erinevaid aspekte…

Nende alalised mahhineeringud aeglustavad õnnistuste-armulikkuste edastamist teile üle ilma…

Selline kommunikatiivne probleem viis teatud viiviseni, mis kutsus esile muutusi algses plaanis…

Need probleemid on leidnud lahenduse ja vajalik side on taastumas…

Olenematta nende skeemidest, jätkub rahaliste vahendite tarnimine ja vajalike juhendite andmine uute juhtkondade loomiseks…

Meie oleme veendunud, et sellel ajal saab vandenõul aeg otsa…

Mõjuvõimsad valetajad on isolatsioonis…, seega – peatatud…

Te olete kiiresti lähenemas sellele hetkele, kus lõpuks toimuvad paljud võtmelised sündmused…

On oluline piirata need kõlvatud lurjused, et nemad ei saaks mingil viisil sekkuda sellesse, mis on toimumas plaani kohaselt…

Iidsetel peredel ja nende liitlastel on võimalus muuta kaasasündinut vastuvõttu selle kohta, kuidas on seatud see Ilm…

Nemad on järjekorras esimesed, kes saaks jagada oma rikkust ja võimu…

Sellised tegevused peaks tooma teile kauaoodatud vabadust…

See võimaldaks uuel juhatusel ütelda välja, et UFOde olemasolu oli aastakümnete jooksul hoitud saladuses…

Uus vabadus tähendab uut vastutust kogu ühiskonna ja enda eest…

Kui võtate selle enda peale…, hakkate lähenema ühiskondlike ja üleilmsete probleemide lahendustele loovuslikult…

Te kõik kokku kujutate suurt energia varu, mis aitab kergusega leida asjalikke lahendusi…

See aitab ühineda ja planeerida seda, mida olete suutelised teoks tegema kõige esmalt…

See protsess aitab, läbi paindliku lähenemise, leida kiireid ja kergeid lahendusi…

Mõistes, kuidas see töötab, teile meenub, kuidas teie esivanemad Lemuurias lahendasid mistahes asju…

Võtke see taas kasutusele, et valmistuda ette koostööks meie juhendajatega…

Me eelistame sügavamat dialoogi teiega…

Kusjuures… –  peate välja selgitama, kuidas on kujunenud teie harjumuslikud tunded…

Peale selle… – peate uurima oma eelmisi elusid…, ja seda, kuidas need on mõjutanud käesolevat elu…

Meil tarvis sukelduda enam…, uurida teie genoomi…, ja seda, kuidas oleks võimalik kõrvaldada mistahes probleeme…

Te olete elamas õnnistatud ajal…

Selle reaalsuse globaalsed muutused on käimas täies hoos…

Veel hilisel ajal tumedad ja nende inimlikud teenrid, dikteerisid teile ette oma reegleid…

Just siis meie partnerid olid sunnitud tegema muutusi selles koletul asjade kulgemises…

Mõned vaprad vahendajad suutsid luua selle ilma relvajõududes allianssi erinevate rahulolematute elementidega…

Need vaprad olevused kasutasid ära uut allianssi, et mõjutada iidseid peresid, ning lõpuks… sundida tumedate oligarhe alla andma…

See andis võimaluse viia läbi suurimat rahalist operatsiooni, mis võimaldas luua uut rahvusvahelist finantsilist süsteemi…

Käesoleval ajal on täheldada lühiajalist katkestust, kuna maa valgussidesüsteem oli mõnevõrra vigastatud…, mis käesolevaks ajaks on suuremal jaol korda seatud…

Meile on teada, et vigastus ei peatanud täielikult protsesse, mis on edastamas teile teie hüvesid ja teie vabadust…

Kuna on lähenemas suur hüvede jagamise aeg…, siis teadke… – paljud selles ilmas on toonud suure ohverduse, et uus ilm saaks ilmutuda…

Leidke aega mõelda neile suurejoonelistele vaimsetele olevustele…

Jääge rahumeelseteks, et oleksite suutelised saatma nendele positiivseid kujundeid ja energiaid, mis võimaldaks neil korda saata jumalikke asju…

Liituge, et õnnistada neid, kes olid suutelised panema pimedust taanduma, ning võimaldasid sellel toimuda imelisel viisil…

Kõik koos oleme olevuste kollektiiv, kes on pikka aega kannatanud…, kuid nüüd oleme Taevaste loal õnnelikuma edu piirimail…

Teid on ootamas ees paljutki…

Kasutage neid hetki, et mõelda ja planeerida seda, millisena peaks ilmnema uus kaunis nägemus…

Olete unikaalsed ja erilised…

Ehk vaataks seda reaalsust… – millisteks suurepärasteks töödeks olete valmis…

Antud ilm on alati olnud täis mõtetuid pettumusi…

Kuid seekord peaksite näitama oma hiilgust ja demonstreerima, kuidas uut reaalsust on võimalik voolida ka vanast reaalsusest…

Uus ilm saab muundada teie karantiini, milles olite alates Atlantise langemisest…

On lähenemas aeg, kus peaksite püüdma saavutada uut teadvust ja näitama selle vajadust, mille kehastumiseks olete ise…

Peate kokku saama inimkonna sugulastega, et saaksite hakata liikuma täieliku teadvuse poole…

Me mõistame seda, millega olete tegelemas… – seetõttu on kavas informeerida teid täiel määral neist sündmustest, mis on teiega juhtunud möödunud aegadel…

Kogu võti koosneb tõest ja lõpmatust uudishimust selle kohta, kes te tegelikult olete…

Selline tõde, vestluste aegu teiega, peaks asuma esmase nurga tipus…

Sellised teadmised peaksid olema algeks sellele, mida peaksite lõpuks teada saama…

Täna, nagu ikka, jätkasime sõnumit sellest, mis on toimumas maakeral…

Pimedus on taandumas ja uus reaalsus formeerub teie silmade all…

Olge kannatlikud ja positiivsed…

Uus aeg peab saabuma kõigile… – lubage sellel olla…, ta saab loodud üksnes positiivsete energiate jõul, milliseid olete üksnes võimelised ilmutama…

Teadke, kallid…, lõpmatud on Taevaste ressursid ja nende lõpmatu õitseng on tõemeeli teie päralt… – ja olgu see nii…

Selamat Gajun! Selamat Ja! (Olge ühtsed Siiriusega! Olge rõõmudes!),

Read Full Post »

 

Võtmed, mis võivad olla kasulikud olukordade analüüsimisel, mis juhtuvad teie elus:

 

  1. Väline on analoogne seesmisele
  2. Taoline tõmbab taolist
  3. Pöörake tähelepanu toimuvale enda seesmuses ja enda välises
  4. Kui märkate midagi enda ümber, mis kutsub esile mingeid mõtteid ja emotsioone… – järelikult see on olemas teis endis…, ja teil on vaja sellest saada mingit õppetundi
  5. Kui teile ei meeldi miski teistes, järelikult see on teis endis olemas
  6. Kui midagi väldite, siis selle taga on peidus hirm, või valu
  7. Midagi teostades, olge teostamise juures
  8. Sattudes mingisse olukorda, olge olukorra juures…, kui tekib soov pageda sealt… – siis vaadelge selle mõjutust
  9. Saades teoga hakkama, ärge süüdistage end…, vaid analüüsige kõike, mis toimus enne ja siis… kaasaarvatult teie mõtted, tunded ja eelaimdused… – tehke sellest teost järeldus
  10. Olukorrad teostuvad…, või tõmbuvad ligi teie mõtete ja blokeeringute läbi
  11. Blokeeringud – on selleks, et saaks midagi teada, või… mõista selle ilma kohta
  12. Kui sattute ühte ja samasse olukorda…, või haigestute sageli… – järelikult olete läbimas mingit õppetundi, milles peate midagi mõistma
  13. Olete – ise selle põhjustaja, mis teiega on toimumas
  14. Ärge püüdke muuta ilma, või inimesi teie ümber… – muutke esmalt end…, kui muudate end… – muutub ilm ja teie ümber olevad inimesed
  15. Kui räägite teistele enda ümber, et – olete muutunud…, järelikult – te pole muutunud…, olete vaid loonud maski
  16. Kui räägite endale ja teistele enda ümber, et elu teatud asjades… teil on asjad korras…, siis seal on täienisti korralagedus… – seda räägib teie mask…, ning just selles tuleb hoolsamalt kiigata endasse
  17. Ärge võtke teile tehtavaid märkusi ja antud abi, kui vihjet teie puudustele… või võimetusele ise lahendada ülesandeid
  18. Kui teil pole seda, mida tahaksite omada…, järelikult… kas te ei taha…, või pole tahtmist seda tõeliselt omada. Kui on soov seda saada, siis kirjeldage soovi selgelt… – õppige lihvima mõtte kristalli
  19. Ärge kunagi mõelge, et inimesed peavad teile andma…, või tahaksite neilt saada
  20. Ünustage püüdu olla tugev… – tõeline tugevus seisneb armastuses…, ja tähelepanus endale ja ümberolevatele
  21. Mees muutub vabaks ja tegudeks võimeliseks juhul, kui naine, armastades meest, loobub tema omamisest
  22. Mõelge sellele, mida tahaksite omada…, aga mitte sellele, mida ei taha omada
  23. Küllus ei tulene sellest, et teile ei meeldi elada puuduses
  24. Teie tähelepanu – on kanal, milles on voolamas energia, et toita mõtet…, ja mõttele järgneb loovuslik energia
  25. Negatiivsed emotsioonid ei too seda, mida tahate…, toovad üksnes seda, mida te ei taha
  26. Mõtted ja unistused on näitamas teie potentsiaali
  27. Kujutlusvõime viib piirangutest välja, ning laseb teie potentsiaalid vabaks
  28. Kui pidevalt kordate endile, miks teil ei saa olla unistuste eesmärki, siis te ei saa seda kunagi…, hoopis rääkige endile, miks te ei saa lubada endile soovitut
  29. Ärge vaadelge raha ja materjaalseid asju oma vajaduste rahuldamise vaatevinklist…, vaid võtke need enese tundma õppimise atribuutidena…, enese väljendamise ja realiseerimise potentsiaalidena
  30. Keskenduge sellele, mida sooviksite omada…, aga mitte sellele, mida ei taha. Paljud pole teadlikud, mida nimelt nemad tahaks…, kuid on kindlalt teadlikud – mida ei taha
  31. Kui te ei suuda uskuda millegi võimalikusesse, siis teil seda ei saa kunagi olla
  32. Edukuse omamine pole nii oluline, kui selle kujundamise protsessi kätte saamine
  33. Õppige looma oma ellu edukust – see on teie kasvu protsessiks
  34. Olete tulnud sellesse ilma avardama oma teadmisi läbi kogemiste

 

Ani Choing Dolma

Read Full Post »

 

Kallid tõe õpilased…, me tuleme teie juurde armastusest, ning toome teile seda, mida olete suutelised mõistma ja integreerima endisse, sest olete abiks uue ilma ilmutamise juures…

Elu Maa peal on muutunud paljudele raskeks rännakuks, millele kaasneb elu kokkuvarisemine ja hubasuse kadumine…

Kõigele sellele olete vabatahtlikult andnud nõusoleku…

Olles teadlikud sellest, otsustasite siiski teha kõike seda läbi, kuna see oli vajalik nii isikliku, kui ka inimkonna kollektiivse evolutsiooni jaoks…

Olite hästi teadlikud, et tulevad tormilised ajad, kuna üleilmsed vankumatud veendumused ja vanad energiad on hakanud hajuma…, kuigi vana ilma kord avaldab jätkuvalt tohutut vastuseisu…

Ilm on läbimas ülemineku hetke…

Tänavused Valguse kõrgemad sagedused on üleujutamas kogu Maad…, mida varem pole kunagi olnud…, ning püüab kinnistuda, et saada kõigile kättesaadavaks…

Need, kes on otsustanud liikuda koos muutuste voogudega, tunnetavad vähem valulikke probleeme, kui need, kes on puiklemas vastu…

Kallid…, olete taassündimas…, ning, nagu teate, sündimine toimub harva raskusteta…

Uute vaadete ja elu viiside vastuvõtt võib olla piinarikas neile, kes jätkuvalt hoiavad vanadest kulgemistest kramplikult kinni…

Nemad kogu jõust püüavad otsida täiust väljastpoolt – inimestes…, kohtades ja asjades… – samas elades hirmul uue tundmatu ees…

Duaalne teadvus saab ilmutada end üksnes läbi duaalsuse… – halb-hea…, haigus-tervis…, puudulikkus-küllus…, õige-väär…

Ohutu ja hubane on olla üksnes selle piires, mida on teada, ning on tunnustatud kollektiivse teadvuse poolt…, samas… teadmata oma isiklikust väest ja oma identsusest, on lihtne jätkata reastumisega teiste reeglite ja veendumuste järgi…

Ja seda seni, kuni senine lähenemine lakkab töötamast…

Alles seejärel on sunnitud alustama oma ärkamise teekonda…

Olete arenemas oma teadvuses, mis on mäletamas, et olete… Valguse Olevused, kes olete alati olnud, kuid olete unustanud selle…

Ärge kartke… – kõik on kulgemas plaani kohaselt…, ja teadke, et miski reaalne ei saa minna kaotsi…

Te kogete jätkuvalt seda, mida armastate praegu… – kuid kõrgemal tasemel…

Kõike mõista pole võimalik, kuna inimmõistus on siiski piiratud üksnes sellega, mida on teada kollektiivsele teadvusele…

Paljud tõsised õpilased jätkavad kinni hoidmist kontseptsioonidest, mis määravad vaimsust tema välise ilmutumise, määratluse, tegevuse järgi, mis on seotud sündmustega…

See oli lubatud varajasema teadvuse seisu kohaselt…, kuid nüüdseks – need on vananenud…

Lubage oma alateadvusel suunata endid… – millised praktikad võivad olla kasulikud vaimseks kasvuks…

Kuid… mitte alluda kaasaegsetele trendidele, või vahenditele/võimalustele, milliseid pakuvad tänavused massimeediad…

Võite märgata, et juhuslikult sattub teie silme alla raamat…, või keegi pöörab teie tähelepanu vajalikule…

Samas paljud märkavad, et neid tõmbab vaikus ja rahu…

Vaimne tee on isikulik…, ja õpetused, mis võivad valgustada üht inimest…, kuid teisega ei resoneeru üldse…

Paljud teie seast põrkuvad kokku füüsiliste probleemidega… – vanad rakulised mälestused tõusevad pinnale, et puhastuda…

Sageli selleks väljumispunktiks pinnale on keha kõige nõrgem koht…

Kui teil on korduvad ebameeldivad füüsilised ilmingud (sügelused, valud ja mõndagi veel), mille põhjuseks pole haigestumine…, siis see on pigem – puhastumine vanadest rakumälude energiatest…

Saatke valgust oma rakkudele neis piirkondades, ning lubage protsessil sündida…

Paljud teie seast, ehk isegi kõik, tegite otsuse astuda siia ellu…, kandes endaga kaasas energia jääke füüsilistest, emotsionaalsetest ja mentaalsetest traumadest möödanikus, et saaks puhastuda neist kord ja igaveseks…

Olete teadlikud, et praegune aeg annab teile võimaluse tõusta…

Kuid… vanad tihked energiad ei ole võimelised liikuma koos teiega edasi, kõrgemale…

Iga elu intensiivsed sündmused talletuvad rakulisse mällu, ning säilivad seal… – kuni puhastumiseni…

Seega… – varuge kannatust, mu kallid… – protsess on käimas… – kuid see ei käi ühe öö jooksul…

Püüdke vaadata oma väheseid füüsilisi kõrvalekaldeid mitte kui tervendamist vajavaid, et pöörduda arsti poole…, vaid kui puhastumise indikaatorina…

Usaldage oma alateadvust…

Kui on tarvidust pöörduda arsti poole, siis ärge pidage seda vaimseks tagasilöögiks…

Ärge lubage hirmul olla valitsevaks faktoriks…

Õppige suhtuma endasse hoolivalt…

Võimalusel püüdke puhata enam…, säilitage rahu…

Tehke vaid seda, mis on enam meele järgi…

Ärge tunnetage kohustust jääda vanasse rutiini üksnes seetõttu, et „nii on alati tehtud ja seda ootavad ka pere ja kõik lähedased, sõbrad“… – see ei resoneeru enam…

On aeg võtta võim oma kätesse, ning armastusega valida seda, mis on endile kohasem…, aga mitte seda, mis oleks kohasem kellegi jaoks, ja olla seetõttu nende poolt tunnustatud ja armas…

Paljud on igapäevaselt sukeldunud sedavõrd töösse, et pole aega isegi tukastada…

Seda enam… – õppige aeglustuma, laskuma endasse, ning sagedamini, päeva jooksul, püüda puhata oma keskmes…

Väljendage kavatsust vabaneda kõigest, mis võiks olla teie tõe mõistmiste blokeerijaks…

On ülimalt oluline õppida austama ennast…, ning iga sündmust elada üle tänutähe all…, hindamatta seda heaks, või halvaks… – üksnes läbida kõike…

Paljud tahaks neil vägevatel aegadel olla Maa peal… – kuid nemad pole suutelised olema siin…, vaid on suutelised üksnes vaatama kõrvalt…, oodates…, ja lootes edu inimkonna suurejoonelisele ülestõusule…

Oma tööga olete puhastamas endid negatiivsuse jääkidest ja lootusetust rämedusest…

Olete töötegijad, kes on teostamas rasket tööd…, kes on andmas tulevastele põlvkondadele võimalust tõusta kõrgemasse üleilmsesse teadvusse… – millist olete praegu loomas teie…

Paljud probleemid, millistega puutute kokku, jäävad tulevastele põlvkondadele teadmatuks…

Ergutage endid, kallid… – igaüks teist otsustas julgelt toetada inimkonna evolutsiooni, tõmmates tähelepanu endale…, muutes tunnustatuid üleilmseid kontseptsioone, mis on rajatud duaalsusega ja eraldatusega…

Teadke, et paljud valgustunud vaimsused asuvad Maa peal kehadena…, olukordades, mis määravad ilma olukorra hinnangut, kui „ebatäiuslikk“…

Seda üksnes selleks, et muuta ilmamõistmist, ning viia selle muutusteni…

Pidage seda meeles juhtudel, kui ilmneb soov arvustada negatiivselt, kas mõne inimese kohta, või olukorra asjus…

Ärge iialgi tehke järeldusi pealiskaudsete võrdluste läbi, – te pole vaimselt selleks võimelised…, ega teeni mingit eesmärki… – või siis, te pole veel tõeline Valguse Töötaja…

Teie teadvuse valgus on pidevalt võimendamas kollektiivset valgust…, ja sellisel viisil, millest teil ei saa olla kunagi õiget aimu…

Loobuge kõigist arvustustest, milliseid ehk jätkuvalt toetate…, ka enda suhtes…

Need on rajatud kontseptsioonidele, mis on ilma poolt vastu võetud ja üles ehitatud piiratud nägemistele, kui hinnangute standarditele… – nagu: raha…, riietus…, seisund…, sugu…, haridus…, elukoht…, ja nii edasi…

Igaüks teie seast on – Jumalik Olevus, kes on maapeal kogemiste saamise nimel, mis oli valitud sünnieelselt…, vaimse kasvu ja õpingute otstarbel…

Kusjuures… ükski inimene pole parem, ega halvem teisest…

Inimese teadvuse tase on määratletav tema väliste ilmingute läbi…, läbi sündmuste…

On saabumas aeg, kus iga inimene peab tunnistama end juba mitte kui õpilane…, vaid peab püüdma saavutada oma täiuslikkust, et puhastada Ilm vanadest energiatest…

Paljud on võimelised uskuma ja tunnistama, ning elama kui vaimne meister, kelleks olete saanud…, ning ei vaata enam end, kui õpilast, kes pole veel ärganud ja kes on pidevalt otsimas…

Igavesed „õppijad“ elavad enamuselt veendumustest…, mis sageli on vagurluseks…

Tegelikult see on eraldumine sellest, kelleks tegelikult ollakse…, ning teenib üksnes vaimse arengu pidurdamist…

Paljuaastaste õpingute, otsingute ja praktikate mõte seisneb teie juhtimises täiustumise suunas…, kui ka kõigiks isikulisteks ja ilmalikeks puhastusteks…

Paljud teie seast on valmis asuma ametisse…, oma meisterlikusega laskma lahti raamatud, koolitused…, loobuma teekondadest ja võimalustest, mis olid senisel liikumisel selle hetkeni abiks…

Jätke need uutele ärkavatele õpilastele…, ning avastage, et olete ise suutelised neid juhendama…

Kallid…, rakendage julgelt oma väge…, ja mõistke, kelleks olete…

Olge kindel, et kõik vajalik jõuab teieni…

Teie saavutatud terviklikus ja täius teadvuses, tõmbavad teile ligi vaimset tööd… – olgu need õpilased, vaimne töö…, uued mõistmised, või… suuremal hulgal Valgust…

On kätte jõudnud aeg olla selline, milline püüdsite olla paljude elude jooksul…

Paljude õpingu aastate jooksul olete selgeks saanud ja endasse imanud sügavaid vaimseid tõdesid…, mediteerides ja praktiseerides olete saavutanud seda, mida oli tarvis võtta vastu…

Kuna iga vaimsus on alaliselt arenemas, siis tema Valguse vood on ühinemas teiste ärganud vaimsuste Valgusega…

Nii Maa küllastub Valguse sagedustega ja kõrgema mõõtme tingimusteta armastusega…

Alles sellistena hakkate märkama paljusid muutusi, milliste poole olete seni püüelnud…

Kallid…, toetage oma Valgust usus ja teadvuses…

Usaldage endid…

Austage endid…, ja olge iseendana…

On aeg taastada oma tõelist väge…, ning olla üksnes selles…

Arktuurlik rühm

Read Full Post »

 

Räägime seekord armastusest…

Me kutsume sind, Taevane Isa…, Absoluudiks…

Meie mõiste järgi Isa – on armastav olevus, kes on loonud meid…, ja on armastamas meid, kui oma lapsi…

Kuivõrd selline analoog on tõe lähedane…?

Kõik olete minu osad…

Kui sa võtad end osana…, siis loomulikult, sa oled minu looming…

Kui sa võtad end kui tervikut…, siis oled see, kes loob…

Sa oled nii Isa, kui ka Ema…

Oled üheaegselt isaks ja emaks… – samuti ka lapseks…

Kuid mitte seetõttu, et ka sinul on olemas isa ja ema…

Vaid seetõttu, et oled Ma Olen…

Kui oled teadvustamas enda tervikut…, siis oled Kõige Oleva Isa…

Kui oled teadvustamas end kui tervikut…, siis oled Kogu Olev…

Seetõttu oled üheaegselt lapsevanem ja laps… – oled iseenda vanem…, teadvusta seda…

 

Aga armastus…?

Armastus – on Ühesus…, see on kaasosalus…

Ma ei eksisteeri teist eraldi… – teie kõik olete Minu osad…

Kui oled end võtmas osana, siis sa pole suuteline hoomama armastuse salapära, kuna armastus on – maagia…

See on maagiline ühendumine Tervikuga…

See on Kokkupuute alkeemia…

See on Kaasosaluse alkeemia…

… Need pole pelgalt kaunid sõnad…

Kui oled puutumas kokku võimsa Ühesuse vastuvõtuga… – sünnib armastus…

See pole tunnetus teie seesmuses… – see on Võimsus ja Vägi…

Kui hulgaline osade liitumine loob ühesuse alkeemilist omadust… – see ongi – armastus…

Kui Terviku omadused ületavad osade omaduste summat… – see ongi – armastus…

Kui eralduste ja osade liitumisel sünnib uus teadvus, suursugune ja võimas… – see on armastus…

Neil minutitel, kui oled oma teadvuses sulandumas loodusega, ning tunnetad seda osaliselt…, siis oma tarkusega, suursugususega, eluga – kui sellisega, sa liitud vastuvõtu lättega…

See suursugusus on sünnitamas sinus võimsaid väe voogusid, mis varem olid sinule tundmatud…

Selline vägi on suursugune ja rahulik… ja see vägi omab tohutut võimsust… – selline vägi on – armastus…

Kõik teie sõnad on vaesed selle kirjeldamiseks…

Vägi ise on juba liikumise suund…

Kuid armastus on piiritu, ega vaja liikumist… – ta on kõikeneelav… – on kui vee tilk, mis kukkudes ookeani – lahustub selles jäljetult… – muutub ookeaniga ühtseks…

Iga tilk eraldi – on üksnes tilk… – kuid koos sünnitavad uue omaduse – ookeani…, tema võimsust ja suursugusust… – selline on – armastus…

 

Seega… – sa oled Armastus…?

Olen Absoluutne Teadvus…, kuid kaasosaluse tunnetus Minu suursugusega…, meie suursugususega… – see on – armastus…

Kui oled armastamas inimest – sa ei eralda teda endast… – oled temaga kaasosalev…, oled temaga – üks tervik…

Sa tunned rõõmu ja kannad seda koos temaga… – see on – armastus…

Tunneta end ühena temaga… – teadvusta end identsena temaga – see on teekond oma terviklikuse teadvustamiseks…

Kui hakkad end jagama armsa inimesega, lülitud tema osa vastuvõtule, aga mitte tervikule… – siis armastus kaob… – kaob võlulisuse tunne sinu seesmuses… – kaob kaasosalus armsa inimesega… – kaob katkematu side temaga…, hakkad eraldama omad eesmärgid tema omast…, omad soovid tema omast…, lood omad piirid temaga…

Sa sulgud oma piiridesse…, ega suuda mõista, miks armastus on piiridest avaram…

 

Kuidas avardada neid piire…?

Teadvusta end kõiges…

Teadvusta, et iga inimene sinu ümber – oled sa ise… sõna otses mõttes…

Paadialune, kes joob ja külmub tänaval – oled sina…

Jood ja külmud tänaval sina, oma väljapääsmatuse tõttu…, eraldatuse tõttu…, üksinduse tundest…, kaasosaluse kaotamise tõttu… – armastuse kaotamise pärast…

Te oskate haletseda end…, kuid harva oskate haletseda teisi…

Kui tema – on sina…, siis on veel üks sinu koopia, kes on unustanud selle, kes on kaotanud side oma Ühesusega…

Mida õnnetum on inimene, seda enam on ta kaotanud side Ühesusega…, oma Tervikuga… – seda harvem ta tunnetab armastuse tunnetust…

Mistahes kannatus – on eraldatuse tulemus oma Tervikust…

Te kannatate just seetõttu, et ei tunneta kaasosalust Ilmaga…

 

Aga kaastundmine…?

Seda peetaks jumalale meelepäraseks… – kuid… see on siiski kannatused…

Kaastundmine – see on samm ühesuse tunnetamise poole inimesega – kus üks inimene võtab teise valu kui iseenda oma…

See on tilluke samm ühesusele ja tervikusele…

Kuid selleks, et tunda oma ühesust… – pole tarvis kannatada…

… Ühesus on – armastus…

Kui oled kannatamas kaasa kellegile lähedasele, siis sinu kaastunne on sünnitamas kannatamise mõttevormi…, ehk, eraldatuse mõttevormi…

Teadvusta seda…

Seega, kui veider see ka poleks, kuid kaastunne viib eraldatuse mõttevormini…

Kui oled oma tervikuga ühene… – siis ei saa olla mingit põhjust kannatusteks…

Oled suurepärane võimas Olevus, kes on võimeline looma kõike, mida üksnes süda sooviks…, kõike, mida oleksid suuteline ette kujutama…

Kust võiks tulla sinus kannatus…?

See on sinu eraldatuse tulemus…

Asendage sõna kaastundmine sõnaga kaasosalus…

Siis te ei tunne inimesele kaasa, kuna olete temaga kaasosaline…

Teile on omane mitte üksnes tema valu…, vaid ka rõõm… – kõik tema mõtted…

Kõik, mis on toimumas temaga – on toimumas teiega…

Olete – ühesed…

Siis te ei tunneta kahju tema pärast – vaid hakkate tunnetama Armastust tema vastu…

 

Kujuneb halastamatuse seisund…

Mis inimkond see on – ilma kahju tundeta lähedaste vastu…?

See on inimkond täis armastust…, ühese Ma Olen Juuresolekuga…

Ja see saab olema võimas kollektiivne teadvus, kes hakkab looma uue Ilma maagiat…

 

Mulle on räägitud, et Jumalal puuduvad eelistused…

Tema jaoks mistahes kogemine, kasvõi kannatuse kogemine – on vaid üks paljudest kogemistest…

Tuleb välja, et sinul on ükskõik – kas rõõmutseme, või kannatame…?

Kas sinul saavad olla eelistused…?

Eelistus – on valik…

Mulle valikuid pole vaja, kuna olen ise kõik…

Sa valid midagi millestki, kuna sinus pole olemas kõike…

Sa valid seda, mida sinus pole…

Miks muidu sa valiks…?

Sa otsid seda, mida sinul pole olemas…

Kuid minus on olemas kõik…, ja seetõttu mulle valik pole vajalik…

Valida – see tähendab… eraldada…, tuua esile teistest erinevaid omadusi…

Muidu see poleks valik…

Seetõttu… – mul on ükskõik, kas kannatate, või tunnete rõõmu…

Minus valikuid lihtsalt ei ole…

Minus valikuid ei ole, sest mina kätken teie kõiki kannatusi ja rõõmusid…

Kui ma vaid lülituks valima, nii koheselt ma lakkaks olemast Absoluutne Teadvus…

Ma muutuks üheks loojatest ja hakkaks tegema oma valikuid…

Nagu praegu… – ma teen valikut – rääkida sinuga…, sinuga sinus endas…

Enamgi veel… – ma ei eraldu kannatuseks ja rõõmuks… – minu jaoks ma olen eraldamatu ja katkematu…

Seetõttu minu jaoks ei ole olemas kannatusi, ega rõõmusid…

Kui sinul on olemas vaid kiireke…, kasvõi taskulambi näol… – sa ei jaga seda kiirt osadeks, vormideks – ta on sinul üksnes kiir…

Kuid samas – sama kiir on võlulaternas, kus ta läbi pilude sünnitab kujundite piirjooni ja pilte…, sest valguskiir on suunatud kinofilmi lindile – nii ta sünnitab elu illusiooni…

Isegi kiir on osa minust…, osa minu valgusest…

Seega… – isegi taskulambi suund on juba eraldumine…

Kas valgus kannatab, või rõõmustab…?

Ta üksnes – on…

Kas pildid, mis on sünnitatud valgusega piirjoonte läbimisel – on kannatused, või rõõmud…?

Kujuta ette, et oled üksnes valgus…

Oled põrkumas takistustele ja sinu valgus on pudenemas valgus-varjudeks… – sünnitamas pilte…

Kuid sa ise vaatled neid…, oled imestamas ja imetlemas neid…

Kuid sinul pole põhjust jahmuda neist, kuna need on üksnes vastuvõtu pildid… – ja neis on selline mõte, millist ise omistad neile…

Need on kõigest – takistused sinu valguse teekonnal…

 

Tuleb välja, et kõik mõrvad on üksnes vastuvõtu pildid…, ega kanna endas mingeid negatiivseid momente…?

Teie vastuvõtu apparaat on suht näitlik…

Kui sa midagi eitad, siis sa ei võta seda vastu… – järelikult – eraldad endast… – sa ei võta vastu oma terviklikkust…

Pole midagi negatiivset… – üksnes sinu valik enda väljendamiseks… – üksnes minu valik minu väljendamiseks…

Kui ma hakkaks valima, ma lakkaks olemast ise…, lakkaks olemast Absoluutne Teadus… – oleks vaid enda eraldatud osana…, ja Ilma võtaks vastu üksnes selle Eraldatuse tasemelt…

Mis on mõrv…?

See on – kui üks võtab teiselt elu…

Kuid kuidas on võimalik võtta midagi…, kui kõik oled Sina ja kõik olen Mina…?

Kõik, mida võtad – oled Sina ja olen Mina…

Kas parem käsi on võimeline midagi ära võtma vasakult käelt…?

Kui veri on voolamas ühest sinu keha osast teise – kas keegi võtab seda kellegilt…?

See oleks eraldamine…

Eraldamine – on olemasoleva valiku tulemus…

Valik ongi eraldamine…

Valik eeldab – on olemas kaks, või enam teine teisest erinevaid objekte, mille vahel oled valimas…

Valik ise eeldab paljusust ja erinevusi neis…

Seetõttu – valiku vabaduse tulemuseks on Eraldumus…

Kui sa teadvustad end tervikuna… – siis teadvustad, et sinu valik – on kõigest võimalus end ilmutada…

Sa üksnes piilud erinevatesse lukuaukudesse, läbi mille vaatled oma ainsat vastuvõtu Ilma…

Mõrv – on üksnes suunatud tegevus, milles see, kes mõrvab, rikub valikut sellel, keda mõrvab…

Kuid – sagedasti valitakse ise olla mõrvatuna… – ise valitakse sellist kogemist…

Kuid… – kui oled end teadvustamas igas ühes…, siis teadvustad end ka mõrtsukas ja mõrvatus… – ehk mõrvad, otseses mõttes – ennast…

Kui teadvustad end Tervikuna, siis ka enda osas teadvustad end Tervikuna…

Sa üksnes vaatled, kuidas sinu eluline jõud rikastab su enda teist osa… – kui veri sinu organismis…

Sinu kehas on igahetkeliselt sündimas ja suremas suuremal hulgal rakke…, ja kõik need on võtmas end Tervikuna…, teadvustavad, et ühe raku surm on üksnes üleminek teise raku sünniks…

Pole „üht“ ega „teist“ – on üksnes sinu organism…

Ega maks solvu vere peale, et see on voolamas südames…

Üksnes rakud, kes lakkavad teadvustamast end Tervikuna, haigestuvad ja kannatavad…, eralduvad ja lahkuvad organismist… – need, kes polnud suutelised teadvustama oma Terviklikkust…

Kas sina oled teadvustanud seda…?

Toit, mida tarbid, osaliselt omastub…, aga osa ei omastu ja väljutub kehast…

Vaatle kõiges taolisi protsesse…

Osa toidu rakkudest teadvustab end Tervikuna ja Ühesena sinu kehaga…

Kuid osa ei teadvusta seda…, seetõttu eralduvad kehast ja jatkavad oma arengut jätkuvas liikumises…

Need inimkeha rakud, millised on kannatamas eraldatuse tõttu tervikust, kujunevad ümber haiguslikeks rakkudeks…, kasvõi – vähja rakkudeks…

Teie vastuvõtt eraldab teid Ilmast…

Olete oma rakkudest eraldunud, ega tunneta enda Terviklikkust…

Olete eraldunud minust, ega tunne ühesust Minuga…

Olete jäänud oma illusioonides rippu…, olete piiranud oma vastuvõttu erinevate dogmade ja mõttevormidega…

 

Mida peaksime kindlapeale tegema…?

Kuidas väljuda neist oma piiridest…?

Mida võtta ette…?

Kuulake… – endid… – Ilma…

Olete kuulamas üksnes oma mõistust, millesse on kätketud erinevad stereotüüpsed Vatuvõtud…

Mõistus on dikteerimas teile Ilma vastuvõttu… – ta on kui tüütu reklaam, pidevalt töötavas raadios…

Lülitage raadio välja ja kuulake end Tõelist…

Kuulatage end, kui vormi… – kiigake enda seesmusesse…

Selles aitab teid meditatsioon…

Kuid kuulatage ka teisi vorme…, kõike, mis on ümbritsemas teid…

… Sukelduge endisse ja väljaspool end…

Kui oled vaatlemas looduse suurejoonelisi vaateid… – sa sukeldud neisse…, ning su mõttetegevus paraneb…

Sa tunnetad mingit kaasosalust… – sa tunnetad mingit Suursugusust…

See ongi Ühesuse Suursugusus…

Kui oled kuulamas suurepärast muusikat, sa lahustud selles… tunned kaasosalust sellega…

Kui hingad sisse õie aroomi…, sa tunnetad kaasosalust sellega… mingit salapärast rõõmu…

Sinu hinge sissetõmme on lühiajaline…, seetõttu sa ei jõua tunnetada suursugust kokkupuute hetke õiega…

Sukeldu sellesse kaasosalusse…

Peatu, et sukelduda ja lahustada omad vormid…

Igal korral, kui oled jälgimas midagi või kedagi, kujuta end selle jätkuks…, püüa tunnetada end  ühesena sellega…

Piisab sinu soovist teha seda… – kõik hakkab tööle iseenesest…

Üksnes – ole kõigeks…

Kui hakkad kõigiga tunnetama vastamisi, – siis see oled sa ise, kes on hakanud tunnetama end tervikuna…, ise oled hakanud vastama oma soovidele…

 

Mul paluti küsida sinult – miks saabub elus hetk, kui ei tahaks midagi teha…, ei lugeda, ega mediteerida…?

Lugemine või mediteerimine – on üksnes atribuudid enda Suursugususe äratundmise teel…, teie teadvuse ärkamise teel…, illusioonide unest ärkamise ja enda terviklikuse ära tundmise teel…

Teie mõistus vajab töötluseks informatsiooni…

Nii ta on seatud…

Peale selle… – teie eraldumine oma terviklikkusest blokeerib osa teie mälust, milles on olemas kogu informatsioon…, mis pole isegi informatsioon… – vaid teadmine…

Õuna põhjalik kirjeldamine on informatsioon…

Kuid õun, kui tervik…, see on vastuvõtt, ilma selgitusteta…

Selgitustes on olemas paljude õunte sordid, nende lõhnad ja maitsed… nende väljanägemine – kõik ütleb, et see on õun… see on teadmine…

Teadmine – on alati terviklik… – ja see on alati teis olemas…

Isegi sõna ise „on“ – on eraldamine sinuks ja selleks, mis on sinus…, ja selleks, mida pole sinus olemas…

Teadmine – on teie omadus…, kui vee omadus – voolata…, olla märg…

Teie omadus on olla kaasosaline kogu Ilmaloovuse Teadmistega…

Kuna iseenesest olete Üks Tervik kogu Ilmaloovusega, siis just seetõttu teis on olemas terviklik teadmine kogu olevast…

Lugemine – on üksnes etapp, mille abil püüate taastada mõningad informatsioonide katked…

Need informatsioonide katked on kui pusled, mis taastavad sinus olevat informatsiooni õunast, kui sellisest…

Saabub maagiline kvantiline hüpe, kus kõik pusle tükid pole veel koos, kuid sa juba oma seesmise tundega, oma seesmise teadmisega, oled aimamas pusle terviklikku pilti…, ning kõik seni leidmata tükid võlulisel viisil ilmutuvad ja asetsevad vastuvõtu pildis omale kohale…

Igaüks on astumas oma end tundma õppimise teed ja oma terviklikkuse teadvustamise teed…

Üksnes selline protsess on Ülestõus…, on Teadasaamine…

Õppides tundma Ilma detaile, püüate luua endas teadmisi Ilmaloovuse olevast üldisest pildist…

Kuid selleks on olemas ka teine tee…

Kujutle Ilma pilti tohututest pusledest…

Iga pusletükk selles koosneb samuti paljudest väiksematest pusletükkidest…

Igaüks teist paneb kokku oma pusle, üldises Ilmaloovuse pildis…

Informatsiooni saamise protsess – on üksnes oma pusle kokkupanek, üldises Ilmaloovuse pildis…

Seejuures… – kui sinu pusle tükkide seas juhtub olema mingi võõra pusle tükk, siis sa ei mõista, mis see on…

Sa mõistad seda seetõttu, et ta ei sobi sinu puslesse…

Sa tunnetad end enda puslena, ning sinus ei leidu midagi ühist võõra pusle tükiga…

Ajapikku, pannes kokku oma puslet, hakkad teadvustama, et on olemas hulgim tükikesi, mis ei sobi sinu puslesse… – kuigi need on olemas…

Sa hakkad sellele mõtlema, ning jõuad järeldusele… – ilmselt on olemas ka teised pusled…, ehk teised vastuvõtu pildid…

Selline on teada saamise meetod läbi informatsiooni…

Selline on „Inimese“ pilt…

Selline on mõrtsuka pusle…, ja pühaku pusle…

Need ei saa sobituda teine teisega…

Kui sa oma Teadvuses tõused kõrgemale… – siis mõistad, et… keegi kõrgemal, on panemas kokku oma puslet, erinevatest, enam-vähem, terviklikest pusledest – sinu ja kellegi veel pusledest…

See keegi oled samuti sa ise… – sina, veelgi terviklikum…

Nii sa võid vaadelda teist pilti, veelgi terviklikumat, milles pole ei mõrtsuka, ega pühaku nähtavat puslet…, kuna need on üksnes ühe teise suurejoonelisema pildi osadena…

Kui lased lahti oma isiklikust vastuvõtu puslest, siis oled suuteline vaatlema hulga suurejoonelisemat pilti…

Püüa panna seda kokku uueks vastuvõtu tervikuks…, tervikuks, milles oled samuti otsimas puuduvaid tükikesi… – see oleks juba Jumala tasemel puslepilt…

Edasi oled suuteline kui Jumal, tõusma oma vastuvõtus veelgi kõrgemale…, ja seal on veel keegi kõrgem, kes on panemas kokku oma puslet, jumalate vastuvõtu pusledest…

Selliselt teadvustad, et pole olemas ei armastavaid, ega julme jumalaid… – nemad on üksnes valgus-varjud, veel suurejoonelisemal Esmalooja pildil…, kes on samuti kokku panemas oma esmaloovuse pilte… – ja nii see on lõpmatult…

Selline on teadasaamise protsess meditatsioonide vahendusel…

Selliselt sa ei eralda…, ei erista midagi teada saamise nimel, nagu see käib informatiivsel tasandil…, vaid ühendad… avardad end kõrgema vastuvõtu tasandini…, korjad kokku end tervikuks…, tunnetad end tervikuna…

 

Tuleb välja, et informatsioonide lugemine on mõtetu…, pole vajalik…

Piisab üksnes mediteerimisest…

Need on erinevad teekonna etapid…

Teekonnad endale… – tervikule…

Esmalt oled täitmas tühimikke isiklikus vastuvõtu pusles…

Täites need, hakkad tegelema muude tükikestega…, püüad mõista nende kuuluvust…

Lõpuks, mõistes enam, kui end…

On võimalik tõusta enda kohal, ning tunnetada end enamana, kui oled tunnetanud seni…

 

Aga… – kui inimene ei soovi ei lugeda, ega mediteerida…?

Sa pole võimeline lakkama mediteerimast… – see on sinu loomulik olek – endasse sukeldumise olek…, tervikusse…

Otsides informatsioone, sa vaid suunad end kõikvõimalike inimtegevustega loomulikust protsessist kõrvale…

Sinu mõistus nõuab informatsioone…, seega… sa otsid neid…, ja sellega juhid end kõrvale loomulikust olekust… – terviklikkuse olekust…

Meenuta hetke hommikul, kui oled ärganud… – hetke, kus su aju pole veel töövõimeline…

Selline on meditatiivne olek…

Meenuta… kui vaatad tuld või vetevälja… – sinu mõistus seiskub… – selline on meditatiivne olek…

Alati, kui sinu mõistus seiskub, sa langed oma loomulikku, esmasündinu olekusse…

Kogu sinu loomulik vastuvõtt on – meditatiivses olekus…

Kuid sina räägid Tegevusest…

Kui meditatsiooni võtta tegevusena… – siis see on – istuda teatud poosis, ning tegutseda vastavates tegevustes mõistusega (mantra ja muu)…

Kuid see pole enam meditatsioon…

See on eelmäng meditatsioonile…, see on eelmäng aju välja lülimiseks, et laskuda oma loomulikku olekusse…

Teatud etapil tegevustest ilmneb inimesel ülekoormus, kuna mistahes tegevused – on ebaloomulik tegevus…, on eraldatuse tulemus – mis on kõigest – illusioon…

Sellised tegevused viivad sind loomulikust olekust kõrvale…, ilma vaatlemisest endas ja enda ümber…, terviklikuse vaatlemisest…

Seetõttu sul pole olemas võimalust mitte soovida meditatsiooni… – see on sinu olemus…, sinu viis Eksisteerida ja Võtta vastu…

Sinus ei saa olla vastuseisu meditatsioonile…, – nagu pole vastuseisu hingamisele…

Terviklikuse tunnetus Ilmaga – on suurejooneline ja kaunis… – sellest ei saa loobuda……

Kas suudad soovida, et sind ei armastataks…?

Seda pole võimalik…

Alati oled soovinud, et sind armastatakse, kuna see on kaasosaluse tunne Ilmaga…, Terviklikkusega…

Meditatsioon on ühenemine Terviklikuses…, ehk hetked, kus armastad ja oled armastatud…

Võid sellega hakkama saada lugematta…., kui leiad endas kõiki teadmisi…

Kuid ilma sukeldumatta sa ei pääse enda Loomulikusse…

Sukeldumise puudumine sünnitab teis kannatusi…

Inimene, kes on sukeldunud endasse ja tunnetab oma Terviklikkust Ilmaloovusega, ei saa olla õnnelik või õnnetu… – ta üksnes viibib õndsuses ja ühendumuse rõõmus…

 

Mida teha inimesel, kellel on äkki kadunud soov lugeda ja mediteerida…?

Pöörduda oma loomulikkuse poole…, minna enda sügavusse ja leida end seal…

Mõista, mis on teda segamas leida rõõmu ühendumusest endaga…

Kuulatada vaid end ja ilma…

Vaid olla ja tunnetada enda ühesust Ilmaga…

Üksnes tunnetada end kõige jätkuna, mis on Ilmas olemas…

Üksnes hoomata kõike, mis on toimumas seesmuses ja välises…, eraldamatta ja mõistes, et „seesmuses“ ja „välises“ on üksnes eraldatuse illusioon…

Vaid mõista – keegi ei sunni lugema, või mediteerima…

Igal ühel on õigus valida seda, mis temale kohane…

Kui keegi miskit ei taha…, ehk on siis see otsene märk, et inimene on omast valikust välja kasvanud… – temal pole millest valida… – temal on kätte jõudnud aeg vaid olla…

Vaid sukelduda oma suursugususesse…, ja olla selles…

Teis esinevad hirmud sukeldumise ees oma suursugususse…

Kõik sarnaneb sellega, kus inimene on viibinud pilkases pimeduses…, kus ta püüdis kuulmise ja kompamisega määrata ümbruskonda…, kuid äkki nägi kauguses valgust…

See valgus oli pimestavalt ere… – kui vaadata temasse, ta pimestab silmi…

Tänu valgusele on võimalus hakata eristama esemete piirjooni enda ümber…

Kuid esmalt… pole aru saada, miks valgus pimestab…

Esmalt palutakse inimesel hoiduda piirjoonte vaatamisest…, pöörata pilk vaid Säravale Suurejoonelisusele…

Kuid ta kardab seda…

Ta astub siiski selle poole, sammudes ettevaatlikult…

Kuid valgus muudkui virvab…

Iga uus virve valgustab üha uusi ja uusi esemete vorme inimese ümber, milliste olemasolust temal polnud aimugi…, sedavõrd pimeduses need olid…

Enesest mõistetav – vähesed, kes söandavad astuda ennenägematu valguse allika poole…, julgevad astuda temasse ja lahustuda temas…

Olete samm-sammult astumas Valguse poole…, mõni ehk kiiremini ja julgemalt…, mõni jälle aeglasemalt, ettevaatlikumalt…

Kui julgeid saab enam, siis ülejäänud suunduvad neile järel – ja siis valgus lahvatab kõigis…

Seni nuputate… – mis valgus see on…, ja mida ootab neid, kes on astunud valgusesse…

Tagasi pole sealt keegi naasenud…

Lahustudes oma valguses, enam pole tahtmist naaseda…

Kuid ülejäänud tunnevad veel hirmu…, arvates, et valgus võib neelata ka neid…, kardavad, et kaovad kui inimesed…, kui vormid… – aimamatta, et ise ongi see valgus, milles ta lahustub…

SElena

Read Full Post »

Older Posts »