Feeds:
Posts
Comments

Archive for October, 2015

Selena

Küsimus elektrist ja magnetismist…

Sõnumites neid vastandatakse…

Füüsikutel see tekitab arusaamatust…, ning neil näib, et kätte on jõudnud keskaeg…, ehk miinimum – XVIII sajand…

Juba Amper tegi kindlaks, et elektrilise välja muutus tekitab magnetismi…

Faraday kinnitas, et magnetvälja muutus sünnitab elektrit…

Seejärel Maxwell pani kirja kuulsad võrrandid…

Nii ilmnes elektrodünaamika, üks kaunimatest teooriatest klassikalises füüsikas…

Kauniduse poolest temale vastandiks oleks teoreetiline mehaanika…

Hiljem Einstein arendab Maxwelli teooriast oma relatiivsuse teooria…, millest tulenes ka valguse kiirusele piir…

Need kolm teooriat on klassikalise füüsika pärlid…, ning mõningad õpikud on loetavad kui Düma romaanid…

Elektrodünaamika kohaselt elektromagneetiline laine on – lakkamatu elektrienergia üleminek magneetiliseks…, ja vastupidi…

Footon – on näiteks… elektromagneetiline laine…

Meie ilm ilma elektrodünaamikata on mõeldamatu.

Meile harjumuspärast mateeriat lihtsalt ei oleks…

Poleks aatomeid…, ega oleks ka valgust…

Kui kõik osakesed poleks laetud, siis poleks millegiga hoida elektroone orbiidil…

Tuumajõud ei suudaks hoida kinni neutroneid… – aatomi tuumad laguneks laiali…

Tuuma jõudude osaks on – hoida laetuid osakesi koos, moodustades tuuma…

Ilma nendeta ilmaruumis poleks peale vesinikku midagi…

Poorsed tähed kasvataksid massi, kergelt soojenedes surve all…

Kuid massiivsemad muutuksid mustadeks aukudeks…

Kõikjal oleks pime ja igav…

Radiatsioon – on tuuma jõudude kõrvaleffekt…

See ilmneb juhul, kui viimased poleks suutelised hoidma nukloone tuumas…, tuum laguneks…

Radiatsiooni äärmuslik tase – tuuma reaktsioon, nagu Hirosiimas, kus radiatsioon sünnitab radiatsiooni…

See oleks tuuma väe must külg…

Kuid valgeks pooleks – termotuuma süntees, tänu millele on taevas tähti…

Selline kiirgus toimub siis, kui tavaradiatsioon on puhkamas…

Radiatsiooni põhjuseks on nõrk koostöö…, mida ei märgata tema vähesuse tõttu…, kuid on siiski märgatav, ehk oletatav…

Üleskutse manifest vabaneda tuumajõust on igatahes mõistetamatu…, kui ehk tõlgendada seda vaid väljumiseks füüsilisest ilmast…

Jah, elektrodünaamikas on olemas selline huvitav fakt, kus magnetväli on mingis alluvas olekus elektrivälja suhtes… – iseseisvalt teda pole olemas…

Elektriline väli on olemas, kuna on olemas elektrilised laengud ja laetud osakesed…

Maxwelli võrrandit on põhimõtteliselt võimalik üle kirjutada, tuues sisse „magnetlaengu“ mõiste…

Kõigi poolt austatud Dirac isegi leidis elementaarset osakest – magneetilise monopoli…

Seda oli tulutult otsitud pikemat aega…

Seega miinimumprogrammi üleskutset saaks tõlgendada järgmiselt: „elektri ja magnetismi võrdõiguslikkus…

Elagu Diraci monopol!…

Üksnes gravitatsiooni vastu ei leidu kedagi vastu olevat…

Ehk sellest saaks järeldada, et neljandas mõõtmes seda pole olemas…

Ehk siiski on olemas…

Ehk üleskutse manifest – kas see pole üleskutse revolutsiooniks…, muuta kogu füüsika läbinisti…?

Kuid ma ei saa nõustuda väitega, et füüsikat loovad meie veendumused…

…et maa on kellegile ümmargune…

…ja kellegile siiski ta on kolme elevandi selga loodud…

Selge näide… – tuhandeid aastaid arvati päikest ja planeete tiirlemas ümber maa…

Lähtudes sellest – arvutati neile ka liikumise trajektoore…

Trajektoorid neil olid väga keerulised…

Kellele oli tarvis, et need oleksid keerulised?

Vähe sellest, et need olid üksnes keerulised – need olid keerulised kõigi jaoks …

Kuni keegi käis välja, et kõik on pöörlemas ümber päikese…

See oli sedavõrd metsik idee, et seda hullumeelset põletati lõkkel…

Kuid Newton pani kirja oma taevase mehaanika…, milles kõik on ilus ja suht lihtne…

Miljonite veendumus maast, kui ilmaruumi keskmest, millegi pärast ilmaruumis ei realiseerunud …

Siit järeldus… – ilmaruumil polnud ei sooja ega külma inimese veendumustest…

Ja seda ta on…, muidu me elaks koletus ilmas…

Selleks piisaks lugeda keskaegseid mõttesaavutusi…

Kuid „hullumeelsed“ jätkavad ilmaruumi uurimist…

Olen veendunud… – mitte loomist…, vaid just – uurimist…

Küsimused on aina kerkimas…

Näiteks… – miks meie kolmemõõtmelises ilmaruumis gravitatsiooni ja elektri jõud on kahanemas pöördvõrdeliselt vahemaa ruudule…, kuid planeetide orbiidid on lamedad?

Kuid keegi Hawking, uurides musti auke, tuli järeldusele, et nende informatsioon on proportsionaalne diameetri ruudule…, ja on keskendunud pinnale, aga mitte mahule…

Hakaksid siginema mõttekesed… – meie kolmemõõtmeline ilmaruum on – lame holograafiline kujutis…, aga gravitatsioon on kõigest – sellest tulenev illusioon…

Kvantiline füüsika järeldab, et ka aeg on illusioon…

Vaatlejale suletud süsteemi seesmuses see on olemas…, aga vaatlejale väljaspool süsteemi – pole olemas…

Kuid siiski – pikemal vaatlemisel väline vaatleja hakkab sulanduma süsteemiga, ning suudab märgata ka aja olemasolu…

Hologramm on kvantiline ilming…, tema näitab, et ilm pole lookaalne…

Me võtame ilma vastu kui eraldi olevate objektide kogumit…

Kui vaataksite kassi holograafilist kujutist…, ja samas, kui kass kaotaks saba, aga pildil, kuidas ka ei väänaks hologrammi – saba on igaljuhul alles…

Me kõk oleme määritud mööda hologrammi laiali ja omavahel läbi põimunud… – kuid üksnes laseri kiir on suuteline looma ilma, milles oleme eraldi olevatena…

Illusioonid, millistes elame, üksnes hämmastavad meid…

Näiteks näeme tähte, mis on kustunud miljardeid aastaid tagasi…

Mida tähendab – näeme?

See tähendab, et tähe fotosfääri aatomi elektron langes taseme võrra allapoole…

See laskis endast välja koostöö osa – footoni, mida võttis endasse aatomi elektron silma võrkkestas…, ja see tõusis taseme võrra kõrgemale…

Seda nimetatakse kvantiliste osakeste koostööks…

Seega…, kvantilises füüsikas seda protsessi kirjeldatakse ilma igasuguste aja mõisteteta…

Kõik osakesed on töös „siin ja praegu“…

Tähe elektron ja meie silma elektron kujutavad protsessi käigus ühte tervikut…

Kuid samas, meie vaatevinklist tähte pole enam olemas…, kuid tähe vaatevinklist – meid veel pole olemas…

Koostöö osakestele pole olemas miljardeid aastaid, ega megaparsekuid…

Kuid, keegi justkui seaks üles hiiglasliku luubi, milles üksik footon on lendamas miljardeid aaastaid mööda tohutut avarust…

Ehk jällegi… – oleme jälgimas „reliktilist kiirgust“…, ja sellega jälgime „suurt pauku“…

Kuid see peaks tähendama, et ka „suur pauk“ on jälgimas meid…

Siit võib järeldada, et „suure paugu“ aegu me juba olime olemas…, ja pauk oli loonud koheselt kõike…

Siit on loogiline järeldada, et kõik nii oli… – ilma mingi pauguta…

Suletud kvantiline süsteem on staatiline välise vaatleja vaatevinklist…, selles ei toimu midagi …

Kuid selles olukorras on midagi vasturääkivat…

Kui oled jälgimas süsteemi…, siis sa juba teed koostööd temaga…, siis sa juba pole tema väline vaatleja… – vaid oled temaga koostöös…, ehk, sa enam pole väline vaatleja, vaid süsteemi osa…

Seda olukorda võiks kujutada teisiti…

Süsteem enese jaoks on staatiline…

Kuid piisaks temal eraldada endast enda osa ja jälgida seda…, sellest käivitub koheselt koostöö…

Ilmneb avarus, kuna osad hakkavad eristama teine teist…, ja ilmneb aeg, kuna koostöö tulemus on teadvustatav…

Kuidas on lood eraldumisega?

Millisel moel süsteem (Absoluut) saab eirata…, eraldada osa endast?

See on küsimuste küsimus…

Kui vaatlejal koostöö süsteemiga on nõrk, siis tema nägemise kohaselt süsteem on staatiline – kõik on juba toimunud…

Minu arvates selliselt näevad meie füüsilist ilma olemused kõrgematest mõõtmetest…

Mida enam on olemus eraldunud, seda staatilisem on pilt…, ja seda vähem üksikasju on võimalik eristada…

Vastavalt ka vastupidiselt…

Koostöö on igal juhul olemas…, ning iga pilk väljastpoolt muudab seda…

Kusjuures sellised muutused pole fikseeritavad (füüsiliselt pole millegiga fikseerida)…

Ehk… kui mingi olevus kiikas meie ilma poole, nii ma astusin kohe otsa teole ja lömastasin teda…

Kui kiikas keegi teine – tigu jäks terveks…

Ja see teine ütleb mulle… – sa oled vaimselt kasvamas, mul on hea meel sinu pärast…

Kuid sinu meelest ta paneb pada ja sa ei mõsta midagi…

Eriti veel… kui see olemus paneb veidi ajast mööda…, ja ütleb seda nädal enne sinu kohtumist teoga…

Kerkib tõenäoline küsimus… – kuidas tegelikult saab see olema?…, või tegelikult see juba oli?

Siin tuleb esmalt mõista… – muutuma hakkab mitte üksnes tulevik…, muutub ka minevik – kogu niinimetatud ajalugu…

Kusjuures – teile märkamatult…

Üksnes Kõrgemad Olevusd, lobisedes ja rüübates teed, mainivad muuseas… – kae, eile Sandrit ähvardas vangla…, aga näe… – täna annab loengut Marsi olukorrast…

Seega, see polnud meie eile, vaid nende eile…

See on perpendikulaarne (peaaegu) meie ajale… – see on nende aeg…

Nende ajas on arengu variandid, milles on meie erinevad variandid…

Kui nemad ütlevad, et me elame kõiki variante korraga… – siis neil on õigus…

Aga kui see üheaegne on meie aja suhtes…, ja nende aja telg on perpendikulaarne meie ajale… – siis meie vaatevinkli kohaselt kõik meie variandid on keeratud kokku punktiks, igasse aja hetkesse…

Kuid meie vaatevinkli kohaselt… – ma kas lömastasin teo…, või mitte.

Mis on siis tegelikult?

Nemad muidugi vastaks… – mis vahet, kas lömastasid või mitte – kõik on juba toimunud…

Milles seisneb meie tõde?

Kardan, et meie Mina võib valida mingeid teekonna trajektoore…

Kuid selles valikus pole „kuhu minna“, vaid pigem – „kuhu vaadata“, või isegi – „mida meelde jätta“…

Võimalik ehk, et meie Mina on läbimas kõiki teekonna trajektoore korraga, kuid meelde jätab üksnes ühte…

Kusjuures – nii see on – kogu teekonna trajektoore ühekorraga…

Täna talletad end mällu kerjusena…, aga homme – talletad end kuningana…

Seega…, üldkokkuvõttes – pole oluline, mida talletame…, peamine – selles on kogu meie teekonna trajektooride bukett…

Kuigi – veider hetk… – igal hetkel oled võimeline valima endale mistahes saatuse… – kusjuures…, pole oluline – millist…

Räägime veel hologrammist…

Ilmaruumi kahemõõtmeline hologramm on lõpmatu oma täituvuse poolest…

Kui valgustad seda sinise laseriga 63o nurga all – saad meie ilmaruumi…

Kui aga punasega 12o  nurga all – saad muu füüsikaga ilmaruumi…

Ilmaruumid on täienisti erinevad…, kuigi hologramm mõlemil – üks ja sama…

Neis ilmaruumides on kõik täienisti erinev…, kuid tegelikult siiski – kõik sama…

Pablito

Advertisements

Read Full Post »

II osa

Mis on väljaspool sind?

Väljaspool mind on lõpmatus…

Mida see tähendab…, kas see on tühjus?

Tühjus annab alguse uuele mõttele…

Kas on tarvis püüelda tühjuse poole?

Sul pole tarvis kusagile püüelda, kuna kogu Elav on kätketud Loovuslusse endasse…, ning selles on olemas „sisse- ja väljapääsud“ läbi loovuse enda…, teistesse sinu loovuste punktidesse…

Kuid siiski, mis on tühjus?

Eimiski, millel pole tsükli algust, ega selle lõppu…

Kas mul on võimalust pääseda sinna?

Milleks?

See on koht, kuhu võib sattuda läbi mõtte… – olla seal ja väljuda sealt…

Pole hullemat karistust olemustele, kes sattuvad tühjusesse, vangistuse põhjusel…

Nemad ei suuda leida endale rakendust… – see oleks omal viisil mõttevaba olek…

Kas on seda inimesele tarvis?

Inimesele see on hukatuslik…

Tühjus lammutaks teda…

Temal pole võimalust tühjuses astuda sisse, või välja…, ilma Kõrgema Olevuse soovita, kes on temast üle, kui tema valitseja…

Kõrgem on juhtimas inimest…, annab temale väge, mis toidab armastuse eluenergiast ja enda elu mõttest, et ta saaks jätkata kõiki alustatuid töid, mida inimene peab läbi käima enda ja Ilma mõistmise nimel…

Kas see annab inimesele arengut?

Arengut inimesele annab Matriks, ehk Olemus, mis kätkeb teda enda seesmuses, oma energia väljas…, ning seob tema välja Ilma energia väljaga, mis on kätketud matriksi teatud põimingusse, milles inimene eksisteerib hetkel „siin ja praegu“…

Kas inimene saab väljuda välja avarusest?

Vaid kui temale antakse võimalus väljuda läbi enda olemuslikkuse alge, mis on kätkemas teda endas…, või läbi selle ilma Looja, kes kätkeb teda oma enda avaruses…

Inimene käesoleval ajal on disharmooniline ja vähese arenguga…

Ma räägin ühest paljudest sidemetest …

Inimkond hakkab ise arenema kui Tervik…, sellepoole me kutsume kõrgemaid vägesid, kelle avarustes on inimene…, kellel on õigus juhtida inimest ja kontrollida teda… – see on nii…

See saab inimesele kättesaadavaks tema arengu jooksul…, kui teadmine…

Inimene ise, olles Ühesuses, on võimeline saavutama paljut…, ja seda läbi kogu inimkonna teadasaamise kogemise…

See on igale inimesele pehmem ja säästvam teekond tema isiksuse kasvuks ja arenguks…

„Sisse-välja“ liikumise skeem matriksi ulatuses, tuleb kätte üksenes kõigi ühesuse läbi…, ja vaid mõningatele olevustele…, ning nemad saavad end suunata kõigi olnud eluvormide aegu saadud elu arenguprogrammidega…

Kõik on juhitav Kõrgema Teadvuse poolt…, kõiges on hierarhiline areng ja kujunemine…

Kõigil tasemetel see toimub mööda ahelat – ülalt allapoole …, kus kõrgem on teadlik, mida tarvis neile, kes on armastuses kõrgema vastu…, et toetada teda…

Inimesele on antud võime olla kõigi ja igaühe arengus…, ja see on temale päästeks…

Abi on tulemas igale ühele meie Isa au ja väe Lättest, kes on loonud meid ja kõiki teisi ilmasid, mis on seonduses Ühesusega…, nagu lõpp ja algus…

See kõik annab liikumist kogu elavale olevusele, arengut ja teadvustust…, ja oleksid võimelised teadvustama, kelleks nemad on Ühesuse Loovuses…

Inimene oli loodud nende poolt, kes vajasid teda…

Kõrgem Teadvus oli loovusluse enda ja kogu loovusluses oleva kujundaja…, olles abiks loojatele arengus…, Tema Teadvuse Kõrgetele Olemustele, kes on kätkenud endasse Mõistust…

Seda on sul tarvis teada…

Kõigil tarvis mõista, et elu on olemas nii Loovuses endas, kui väljaspool seda…, ning see on Üks üle kogu muu Ühesuse ja Erinevuse paljususe…

See annab ühendust…, see annab energiat ja teadmiste vahetust kõigi elu tasanditel…, ja lakkamatuid ühendusi kõigi Loojatega läbi Ühese…

Kõike, mida oled nägemas matriksis, oli loodud Kõrgema hierarhia Olemuse mõttega…, ja mis asetseb inimese ja tema juhendajate kohal…

Abi osutatakse igale inimühikule läbi Ingelliku süsteemi, kes jagavad igale loovale ühikule oma armastust ja toetust…

Inglid

Nemad on toitmas Ilmasid läbi oma tšakraliste keskuste…

Ilmade toitmine käib neil mõtteloovuslike energiate läbi …, ja energiate vahetusena kõrgemate ja madalamate vahel…

Ühe keti ahelad saavad kokku viidud üksnes Kõrgema Olemuse soovil, mis on seismas iga oma loovuse ühiku kohal…

Kõik on tema (Olemuse) alluvuses…, nii ka „sisenemine-väljumine“ Loovusluse struktuuris, milles igaüks on vaimsusena…, kui ühesuse vaimus, mis on kõrgemal Ühest…, kuid on kätkemas iseend…

Ta on igavene… – ja seda seni, kuni temas on olemas igavene Valguse Olemus, mis annab igale ühikule võimalust enda arenguks…, ning on kontrollimas tema arengut nii Olemuse kui ka enda hüvanguks…

Kõik on loodav üksnes igaühe ja kõigi hüvanguks, kellega on sidemeid tihkel ja peenel plaanil…

Kõik on alluv kõigi Ühesusele…, nii Tihkes plaanis, kui ka Peenes…, ning kõik on omavahel seotud Ilmaloovuse Kõrgema Looja ühese mõttega…

Kas Loovuses on võimalik äkiline üleminek ühelt teisele?

Ei ole võimalik…, kuivaid Kõrgem Olemus ise ei soovi seda, kes on seismas loovuse kohal…, ja sedagi, vastavuses Hierarhilisele jadale…

Inimene on kätketud Jumalikku Loovusesse kõigi mõtteenergiatega…, mis annavad temale elu nii enda, kui kõigi hüvanguks…

Kõigi ühesus aitab mõista end ja igat ühte, kuivaid ollakse püüdlemas enese teadvustumise poole, kui organismi tervikuni…, ja mis on ilmutamas Looja Ilma, mis on andnud temale elu…

Kas suudad mõista minu mõtet?

Pea meeles… – kõik loovuses omab oma tsükleid ja oma ajalisi aegu, ning areneb mööda kõigi aegade spiraale ja kõigi programmide seadluste järgi… – lihtsalt keerulisema poole…

Ja mitte kuidagi  teisiti…

Ega vihmauss saa juhtida inimest…, ega inimene saa omaks võtta ussi määratlust, – seda seni, kuni ei saa teada ussi määratlusest Looja loovuses…, ja milleks elab ja areneb inimene ise …

Areng on elu – liikumine ja otsing…

Madalam lüli ei saa langeda välja kõrgemast ahelast ilma kõrgema volita ja nõusolekuta…

See on arengu seadus… – ega keegi saa rikkuda Arengu seadust…

Kas Kõrgem Olemus saab eksisteerida erinevatel tasemetel?

Saab…, Kõrgem Looja ise on veelgi kõrgema ahela mõtteenergia…, ja nii ahela kohaselt – kõrgemalt madalamale…, madalalt kõrgemale…, kuid samas teadvustades end ja olles ühesuses selle Kõrgemaga, kes on olemas temast üle…

 

Kust tulevad mõtted sellest, et kõike on võimalik saavutada iseseisvalt, ilma abita kõrgemalt poolt…

Isekusest.

Isekuse mõtted tulenevad isekusest endast, mis on üles kasvatatud Üheses loovuses…, või olevuses, kes on seismas Loomises Ühesuste kohal…

Isekus – on soov…, mingi teadvuse vorm, mis annab arengut Olevuse illusioonis…, ehk tema igale Ühesusele, mis on võimeline end teadvustama kui elu…

Isekus on pääsuks…, kui arenguks, kuna temal leidub kokkupuute punkte ümberoleva ilmaga…, et saaks elada ja ellu jääda…

Isekus on vajalik kõikidel arengu etappidel…

Isekuse mõistmist on tarvis üksnes minnes üle ühelt arengu etapilt teisele…

Mõistmiseks, et mitte isekus juhib igat inimolevuse ühikut, vaid Kõrgem Vägi, mis suunab ja teeb kõike inimese enese vastuvõtuks kas – keerulisemaks, või lihtsamaks…, kui isiksusele…

Kõik on seonduses mõttega madalamalt kõrgemale…, ja vastupidi…

Mõte ja eluvoo energiate vahetus enda elu hetkel „siin ja praegu“…

Kas on arusaadav?

Hoia oma mõtted Jumalal, Ühesusel ja Püüdel Jumaliku Kauniduse poole ja selle loomise avarusel, milles on määratud sul olla ja areneda…

Loo heasoovlikku ja puhast, eemaldudes pahest ja kurjast…

Jälgi elu ja joovastu elust – see on õndsus, mis loomas kõikjal… – sinule ja igale ühele…, kõigele, millel on seondusi – kõigil Ühese Mõtte arengu sisse-välja pääsude teedel…

Ela…

Rõõmutse…

Ole õnnistatud…

Lutsifär

Karna vahendusel

Read Full Post »

I osa

Mis on juhtimas inimese mõtet?

Mõte…

Kõrgema olemuse mõte, mis inimese arenguga on ühel tasemel …, tema sisenemise faasiga mentaalsesse kihti…, ühe või teise teksti kujunemise…, avastuste või uuenduste rakendamise tasemega…

See on peene ja tihke plaani side läbi mõtte…, ja sellest ma räägin sulle hiljemgi…

Kuid lühidalt… seni on nii…

Inimene pole võimeline sellises tihkuses midagi sünnitama loovuslikult, sest ta kannab muud funktsiooni… – ja esmalt… see on – ellujäämine…

Ta peab mõtlema paljudele olulistele asjadele, mis avalduvad temas läbi teostumise töös…, omandades kogemusi mingites füüsilistes koormustes…, järelikult ta pole suuteline pidevalt ja loovalt mõtlema…, ta peab vaid kindlustama end märkimisväärse kogemuslikkusega… et ellu jääda…

Alles seejärel ta andub Kõrgema Olevuse Mõtte väele, ning hakkab rakendama seda, mis jõuab temani läbi Mõtte…

Seda on inimestel oluline teada…

Nemad tõlgendavad geniaalsust sageli vääriti…

Õpetatus, edumeelsus – kõik see on juhitav mõttega…

Kui uurida kõiki arengu külgi hoolega, siis saab selgeks, et inimene on tulnud mitte tööd tegema, vaid elu elama maistes tingimustes…

Inimese esmaseks määranguks oli olla Looja osana, kui Tema Olemuse mingi liigina, kes elaks Tema Loovusluses, ja mis oleks Temale abiks…

Kuid inimene taandus Kõrgema plaanidest, rikkudes Tema kaanoneid, surudes oma tahet kõigile ümberolevatele peale…

Selle põhjused on sulle teada…, ning see oli põhjuseks, miks Kõrgeim on inimese suhtes nii halastamatu ja samas halastav – ühekorraga…

Kõik inimesele antu oli minema pühitud kuulmatusega ja patulisusega…

Sellest võib järeldada, et Pühendused olid inimese poolt eiratud, mis olid temale pühendatud, ning suured loodud plaanid inimarengu suhtes said kõrvale nihutatud teadmatuks ajaks…

Tea seda…, kui jääd kuulama üksnes end – siis hukkud…, tarvis kuulata enda vaimsust, mis on kätketud sinusse…

Mis Vaimsust…?

Ma seletan lühidalt…

Inimesele pole antud näha energiaid…, üksnes vähestele…, ja ka neile mitte kogu ulatuses…

Tema elusorganismi kooslus tuleneb Looja Matriksi enda poolt…

Esmalt oli loodud Matriks, kui mingi Elu Väli…, millesse oli koondunud Inimolevus…

Ta oli kui „sissekirjutatud“ Loomissüsteemi endasse, ning tema koondumine tulenes Maa energiast, veest, õhust ja tulest…, ja temal tuli esmalt sobituda olemasoleva tegelikkusega…

Otseses mõttes ta oli „tõstetud välja“ esmasest loodud struktuurist, mis oli loodud just tema jaoks, ning paigutatud Matriksi olemusse…

Igale inimvaimsusele Maa Matriks on – sünnikoduks… – ta pole suuteline siit lahkuma…, ega olla välja saadetuna: ta hukkuks…

Inimeste rännak teistele planeetidele on tingitud üksnes nende kujutlusvõimest…

Inimolevus ei ole võimeline elama muudes tingimustes… – need pole kõlblikud füüsilisele kehale, ega saa kunagi olla… – üksnes oma ulmelistes mõtetes ta on võimeline looma teiste ilmade ulmelisi pilte…

Inimene on Matriksis…, ja ta pole võimeline väljuma sellest ilma Selle tahteta, Kes on teda loonud…

Keha on matrikslik ja on Looja ise, kes kätkeb endas miljardeid Peene Plaani mõistusega olevusi…, ning see on Üheses seonduses…, ühese mõtte väega, mis on teenimas Ühesust, kui terviklike teadmiste tuge, millised on tingitud ühtsest loomise väljast…

Just sellised Kõrgemad Kaasloojad saavad väljuda ja juhtida oma välja energiaid, võttes kaasa kõike, mida on ise loonud…

Kuid, inimene pole võimeline selleks…

Inimene on täienisti allutatud Matriksseaduste süsteemile ja Kõrgemate olevuste-jumalate mängude rakendustele, kes on üheses seonduses matriksis viibimise teatud perioodiks…

Inimene pole võimeline kõrvaldama Kõrgemaid Olevusi…, kuna need ei allu madalama arengu ahelale, sest Valguskehade hierarhia ei allu madalama arengu tasemetele…

Inimkond jääb elama ja arenema jätkuvalt, mängima oma mänge, talletades inimajalukku erinevate tasemete Ajastute lõikusid…

Kuid inimene ise, ilma Kõrgema Olevuse volita, pole võimeline midagi ette võtma…

Seda peaksite teadma…

 

Miks mõned inimesed vihkavad teine teist, või tunnevad vastumeelsust…?

Need reeglina on Kõrgemate Olemuste kaasloojate erinevate süsteemide olevused, mis on mängu üheses väljas, ning nemad on täitmas erinevaid ülesandeid, ja energiate kooslused on neil erinevad…

Nemad on allutatud Kõrgema Olemuse mõttele…, ehk Kõrgem Olemus on määramas neile oma voli… – liites ja lahutades inimolevusi…

Kui inimene tahakski kohtuda teise süsteemi inimesega, – siis temale see pole võimalik…, kuna Kõrgema Olemuse plaanis seda ei ole…, ja see on üksnes tema enda kohane plaan…

Kõrgemad Olemused – kes need on?

Need on imepärased Olevused, kes on loodud Esmaloomise alges…, olid rakendatud ja üles kasvatatud oma Ema ja Isa poolt… – olid eraldatud energiana ühesest Isa Väe Lättest…

Mida nemad meenutavad…, kuidas näevad välja?

Saan kirjeldada vaid lühidalt…, kuid see ei anna täit pilti… – ma püüan…

Kujuta ette energiat…, painduvat…, voolavat…, kõikjale pääsevat…

Olen Lutsifär…, olen energia, aga mitte inimene… – seega… inimene pole võimeline mind hävitama, kuna olen väljaspool tema tegevuse ulatust…

Kuid inimene ise on minu tegevuse ulatuses, kuna olen teda loonud…

Olen peavaldaja…, ja minu energia on – mõte…

Ka teiste Valgusolevuste energia koosneb energeetilistest struktuuridest, mis on omavahelises seonduses põhimõttel – Looja-Isa, kes on loonud meid läbi mõtte ja läbi armastuse sulandumise Ema energiaga, kes andsid meile elu meie olemuslikkuse läbi…

Nagu ema annab keha oma lapsele sünnil, nii oli sünnitatud ka mind…, kuid juba loodud Elusüsteemi sisse…

Seega… võiks ütelda – olen loodud ja sünnitatud… – elu sünnitas elu…

Ma olen – mõtlev Olevus, kes tunnetab energiaid, emotsioone, ning olen suuteline tundma ja tunnetama…, kuid siiski olen Energia…

Olen suuteline muunduma…, kontrollima läbi mõtte ennast ja minust allpool olevaid inimesi, kuna olen andnud neile elu…

Annihilatsioon – mis see on?

See on programm…

Programm on kõiges… – nii matriksisse sisenemiseks, kui ka väljumiseks…

Ma annan elu ja ka võtan selle, kui leian, – kas sellel elul on vajadust, või mitte…

Olen Jumal, kes on loomas…, kes loonud ja loomas elu oma pale ja oma olemise järgi…

Kes elab selliselt, kui soovib oma arengu kohaselt…

Kes on liikuma panev ja lammutav vägi…, kes loob kaasa, luues uusi olevusi…

Kes annab neile valgust elu arenguks…

Olen arenenud… – olen võimeline kõike korraldama ise…

On aegu, kui minu taolised jumalad on jõude… – siis töötavad programmid, mis olid antud neile olevustele, kellesse on kätketud Jumalik Energia…

Sa peaks mõistma, kuidas on seotud Peen ja Tihke…

Peent inimsilm pole võimeline nägema…, kuid tihkel on omadus ilmutuda…

Kui ma väljuks matriksist, siis oleks võimeline lahkuma Maalt…

Kuid siis ma võtaks kaasa kõike mulle kuuluva… – kõiki energiaid, kõiki vaimsusi, mis on alaliselt minus ja minuga…

Ma saaks luua oma uut ilma nende vahendusel… – muu ilma, uutes tingimustes…

Ja minu otsustada on, kuidas mul käituda ühe või  teise vaimsusega, mis on antud mulle minu arenguks…, antud minu Isa poolt, kes on loonud mind ja vaimsusi minusse…

Olen võimeline ka ise looma vaimsusi…, kuid käesolevaks ajaks mul pole selleks vajadust…, ja on olemas põhjus, mis on piiramas mind selles…

Minu vaimsused on paljus geniaalsed…

Kõik geeniused… – õpetlased, poeedid, kirjanikud, heliloojad – kõik kuuluvad mulle, kuna mina olen nende looja…, olen nende Isa… – ning olen andmas neile seda, milles nemad peavad end arendama, minu nimel…

Olen neile isa…, ja igavene nende hooldaja…

Seetõttu nemad hindavad ja tunnustavad mind…, ning tunnustavad seni, kuni annan neile elu…

Kuid vaimsused on erinevad…, ja on erinevatel arengu staadiumitel…

On kõrgemate ideaalidega vaimsusi…, on ka madalamate himude ja väljendusviisidega vaimsusi…

Tea…, kõik need pole minu poolt suunatavad…

Minus on olemas ka teisi Olemusi, kellel on midagi taolist, nagu minul…, ja ma ei piira neid, vaid juhin neid…

Ka inimestes  on eneseväljendumise erinevaid suundi – nii madalas mõtteviisis, kui kõrgemas…

Ühed neist on arenenud, omavad suuremat energia arengu spektrit…, kuid teised – on vähema arenguga, ning kannavad endi kehades alaarenenuid mõtteviise…

Kogu kogemuslikkus koguneb kehadesse, mida on kandmas kõik elavad olevused…, isegi loomne ilm omab teatud mentaalset mahtu, mis kogub liigikohast Arengu informatiivsust…

Ma teen kõike võimalikku, et anda inimolevustele arengu võimalust… – loon neile elu…, ja loon kohaseid programme…, annan neile valiku õiguse neis arengu energiates, milliseid eelistavad kanda mõtte arengu nimel…

Kas sina tead enam, kui inimene oma isikliku arengu hetkel?

Muidugi enam…, ja ma olen võimeline andma seda, mida tean… kuid inimene pole sedavõrd teadvustunud, ega mõista oma vastutust oma tegude eest…

Tema areng pole veel küps…

Kuid seda saab määrata tema sooviga areneda…, ning juhul, kui temal on kavas ilmutada end kui mõistusega olevus…

Mul on tema suhtes enam heasoovlikusi…

Ma jagan temale neid teadmisi, milliseid valdan ise…

Kuid pöörakem tähelepanu minu poole… – milline olen ja kuidas näen välja…

Olen energia…, inimesel pole võimalik mind täienisti mõista… – olen tema silmale nähtamatu…

Kuid mina olen võimeline nägema inimest…, ja näen teda energiana, millel pole sarnasust füüsilise kehaga… – see on kui mingi energeetiline maht, mis on antud inimesele…

Ma näen tema arengu taset ja mul on kerge lugeda tema mõtteid…, ning tean temast kõike, – nagu kõigist, kes on minu energeetilises olemuses…

Minu keha on jumalik, ja seda pole võimalik hävitada, kuna see on minu Isa toitel, kes on üle minu, kes on minu loojaks…, ja tema maht on minu omast üle…

Olen võimeline avarduma Tema energiates… – see on Minu ja minu Elu vastuvõtu võime…

Kuidas olen seatud… – sellele olen vastanud – olen minu enda energiad…

See pole veel inimesele mõistetav…, kuid omalviisil olen – Valguse osakesed, milliseid olen kandmas…

Seetõttu sageli, kui olin külastamas sind, nägid oma peas valgust…, seesmist valgust…

See olingi mina…

Ma ühendusin sinuga – läbi sinu aju…, läbi sinu kehade…, sellega korrigeerisin sideenergiaid…

Oled mulle armas – seetõttu ma ei saa teha sulle kahju…

Nüüd oleme tugevamas seonduses, kuna oled minuga ühenduses kõigi oma energiatega ja oma eluvoogudega…

Oo, Jumal…, pole miskit kaunimat armastusest…

Tunneta minu energiate õrnust… – need on puhtad ja heasoovlikud, ega pole võimelised soovima halba kellegile…

Kuidas saaksin soovida halba iseenesele… – mõtle sellele…

Maises arengus toimusid kõrvalekalded…, kuna energiate sidemetes on omalviisil lülitused, mis edastavad Mõtteid ja selle teostumisi ühele või teisele olevusele…, isegi elavale teostumisele…, sellest tulenes sides häirimisi ja katkemisi…

Ma olen teadlik, et inimene tahaks tunda end sõltumatuna…

Kuid see oleks illusioon…

Inimene on sõltuv…, ja jääb sõltuvaks seni, kuni olen Mina…, või muu olemus, mis on kontrollimas temas olevat…

Seda tarvis teada ja mõista…

Pea meeles… – ma ei saa võtta seda, mis ei kuulu minule… – sellised on mängu reeglid…

Kuid sinul on olemas võime olla oma Valgusolemuse vahendusel erinevates süsteemides…

Kuid antud hetkel oled minu mõju all, ja oled kontrollitav minu poolt, kuna oled Minu osa…

Selliselt oli seatud meile eraldumise aegu…, ainsana…, kuid sina oled ühesuses, mida on loonud Isa…, nagu Minugi… – Ühest Energia Väljast…, meie Isa Teadvuse ühese mõtte läbi, millega ta on loonud meid…

Minu süsteem erineb Kristuse omast…, kuid oleme üheses Elu Väljas…, oleme seotud ja saame teha koostööd mõtteloovuse energiates…

Meie ja inimsood oleme põimitud…, seega… meil on ühine energiate avardumine…, läbi taassündinute ja elavate…

See väli on tingitud sellest, et inimesel on valiku vabadus – kus valida arenemise võimalust – kas minu, või Kristuse energiates…

Meil pole vaenu…

Vaenutsevad üksnes inimolevused…

Me tunnustame teine teist ja säilitame oma ustavust Isa/Ema ideaalide suhtes…, meil on ühised huvid ja eesmärgid…

Kristusteadvus – on suht noor ja arenev, ning usuga suunatud Isa poole, kes on loonud meid…

Meil on Ühene Isa – Tema Olemus andis alge meile ja kogu Loovusele…

Sulle on jagatud informatsiooni Isa kohta…

Inimmõistusega on raske seda mõista…

Kuid teadma sellest peab – nii enda, kui ka meie Isa Loovusluse hüvangu nimel…

Edaspidi Lutsifär räägib täieliku vaba valiku võimaluse andmisest igale vaimsusele, enda arenguks

Vaimsus on läbimas oma teekondi…, oma isiklikke hetki, mis kingivad temale seda, mida on temale tarvis eneseväljenduseks ja enese kinnitamiseks arengu Ilmades…

Arenguid on palju…, Ilmasid on palju…, ja see leiab vastukaja kõikjal, kus on olemas see, mida soovivad isiklikult kõik…, kui isiksused…, kui kaasloojad…, nii tulevikus, kui kõikidel aegadel…, et teada saada, ning lahti mõtestada ja mõista, mis elu see on elada Valguses ja väljaspool Valgust…, mis oleks kui igavesti kauni ja väärtusliku elutsükli Valguses…

Ma pakun kõigile valiku õigust…

Need, kes soovivad areneda kui isiksus, suunduvad neisse ilmadesse, mis on minu juhtimise ja kontrolli all…, minu… Lutsifäri käe all…

Kuid need, kes soovivad olla Isa Valguses, suunduvad Isa juurde, andes oma kogemised temale, ning säilitades mälu kõige kohta, mis oli toimunud enne ümbersündi uude kehasse, mida Isa annab neile taas, oma igavese elu jätkamiseks…, kas ühes, või teises Isa Ilmas…

See saab selgitatud ja kokku viidud iga ühe elu põhimõttega…, iga vaimsusele, kes soovib olla kuuldud ja mõistetud…

Uneluste kahtlused ja uue leidmine hakkavad esinema nii tegudes, kui ka isiksuse arengus…, ka Isa Ilmade täitumises, ilma milleta pole võimalust eksisteerida neis ilmades, kus olemus ja Inimvaimsus olid Isa Mõtte vahendusel mingil ajal saanud kehastuda …

Nii see käib…

Ja taas Isa annab igale ühele tema teenete kohaselt, ning eraldab selle, mis püüab olla isiklik…, ja selle, mis tahab olla sotsiaalne, ning omada sidet Isaga…

Millega Isa Ilmad erinevad sinu Ilmadest?

Ei millegiga…, oleme ühesed…, eksisteerime Ühesuses…

Milles on erisus?

Iga vaimsuse suunitluses…, tema valikutes…

Mida vaimsus soovib, seda ta ka saab…

Kuid Isa Ilmas vaimsus saab arengu kogemusi, mõtestades läbi kõiki programme, mida on Isalt saanud…, kuivaid järgib rangelt valitud Olu programmide võrgustikku…

Minu arengutes vaimsusele saab võimaldatud elu, mis on vastavuses isikliku kasvu programmile…, selle kasvu alusel, mis võis sellel vaimsusel kunagi olla tema eelnevate elude aegu…

Ta saab läbida kõiki teekondi iseseisvalt, kaldumatta programmidest kõrvale, mis suunavad teda programmi kohaselt…

See annab vaimsusele vankumatut tahet liikuda…, ja neis suundades, mida ise püstitab endale…, kui ainuisikuline isiksus Terviku arengus, väljendades oma isikupärasust…

Pole päriselt mõistetav… – milles siiski on erinevus?

Tema suunitluses…, tema teadvustumises…

See oleks pea sama, kui alustada puhtalt lehelt…, või jätkata eelmisest kogemisest, – selle teadvustamisest, ning enda kogemist rajada sellele…

Edaspidi lisades oma arengu kogemine olemasoleva kogemuse hulgale…

On hulgim võimalikke suundi ka väljaspool olemasolevaid kogemisi…

Kõik on tingitud soovist, püüdlusest ja otsinguist…

Seega…, inimene sündides, on juba teadlik oma tulevastest plaanidest?

Jah…, need hakkavad kerkima vastavuses kasvuga Uues Elus…, Uues Ilmas…

Ja selle põhjal ta hakkab täiustama eelnevaid teadmisi…

Kuidas on see Isa Ilmas?

Isa ilmas on alati võimalus alustada puhtalt lehelt, unustades täienisti kõigist olnud probleemsustest…, ning plaani valikute paljususte hulgast leida uut ja kordumatut teed, mis tulevad esile olemasoleva elu jooksul…

Selget arengu tee joont ei tule, kuid esineb suurim hulk valikuid isiklikuks arenguks, antud „siin ja praegu“ elu jooksul…, samas rangelt järgides kaanoneid ja kõiki elu reegleid, mida annab ette elu ise, lähtudes Tema Kogemuslikkusest ja Kavatsusest…

Vahet pole – elu ei hakka kõikjal kasutama vägivalda…, kuid valik on – Isa puhas avaldumine, vastavuses kogunenud kogemisele, mis on vaimsusel kogunenud kõigi arengu suunde aegu…

Isa puhtusesse ei saa tulla täis raskeid mõttevorme olnud arengu aegadest…

Minu ilmadesse võib tulla, omades kaanonite kohast arengut ja enda saavutuste mõistmist…

Vaimsus saab informatsiooni vastavuses tema arengu kogemuslikkusele, seda kogu elu protsessi jooksul…

Isa Ilmas elu saab olema täis Isa tarkust, Tema plaane… – seda vastavuses igaühe arengule, kuna isa näeb seda kõike enda seesmuses…

Ilmade vahel vastuolulisusi ei ole, ega tule… – on üksnes elu kõrge mõistmise tase… – kes oled sina ja kõik teised…, ja seda ilmas, kus on kestmas igaühe elu…

Karna

Read Full Post »

Kosmiline kokk

 

Lee Carroli:

Krayoni tähelepanuväärne sõnum kätkeb sügavat õpetust…, see kirjeldab „usu“ kööki, kus kõik toitained omavad oma seotust, olles ühe suure roa osa. See kõik on seotud suure sünkroonsusega, mille osanikeks oleme ka meie…

Tervitan teid,  mu kallid sõbrad…, olen Krayon, Magneetilisest Teenistusest…

Kallis inimkond…, sa viibid mitte meie mõõtmes…, ja me anname endale sellest aru…

Sa pole võimeline nägema meid nii, nagu meie oleme võimelised nägema teid…

Teil on olemas tuntud test, mis töötab näiliselt Maa peal…, kuid see test pole inimolevuse jaoks…, pigem test energiale.

Kui kaugele olete võimelised jumaliku energia arvel pääsema…, millise osa sellest võid avastada enda seesmuses …?

Kui kaugele suudad sirutada oma kätt Loojale vastu, kes on sinu seesmuses…?

Sa oled – maa loomise heasoovlik osa, mis on esindatud inimolevuse füüsilisel kujul, kes pole teadlik oma loovast seemnest…, ega isegi sellest, kuidas on siia sattunud…

Vaat, kes sa oled…

Olles oma lineaarses vormis, sa esitad endiselt ikka samu lineaarseid küsimusi: „Kuidas teha mul seda või teist…, kui kaua ma peaks seda tegema…, kuivõrd sageli…, kui pikalt…?

Kõik need küsimused, mida esitate, oleksid suurepärased, kui ka meie oleksime lineaarsed…

Kuid me pole sellistena…

Paljud teie seast on segaduses selle pärast, et ei tea, mida teha edasi ja kuidas teha…

Seejuures… te küsite ka tärminite kohta…

Pole ka ime, et esitate lineaarseid küsimusi, mis näitab, et olete teadvustamas enda vaimset teekonda…

See väärib austust…

Kuid me ütleme taas…, kuigi küsite lineaarsel ja intellektuaalsel plaanil…, me saame anda alateadvuse kaudu üksnes kontseptuaalset vastust…

Paraku, kuna kuulete üksnes lineaarselt, te pole suutelised kõike mõistma…, ja seda seni, kuni mõistmise antenn jääb lineaarseks…

Te olete ootamas kolmemõõtmelist nimekirja sellest, mida tuleks teil teha…, ehk lineaarset parktilist vastust praktilisele küsimusele…

Kuid see, mida teile anname – on kontseptsioonid, mis saavad suunata teid selleni, mille kohta küsite meilt…, ehk isegi enamat…

Veel anname pidevalt armastuse kontseptsioone… – isegi juhul, kui küsite “kui palju ja kui kaua võiks see kesta…“

Tahaks, et te lõõgastuks – kõik teie – olge viivu Jumala embuses… otse kohe…

Eraldumus Vaimust

Organiseeritud vaimne usk planeedil eksisteerib väga vanas ellujäämise energias…

Tema paigutab vaimsust isoleeritud olukorda…, lineaarse inimese kitsastesse raamidesse…

Teie vaimsed süsteemid ei näe teie vaimsust üldse Jumal osana…

Ta on mingil määral paigutatud sellisesse kohta, kus temal seisab ees kas ellu jääda, või mitte…

Kui teete mingi väära inimliku sammu, siis teie inimhinge karistatakse, või pannakse teda lunastama oma pattu…

Mu kallid… – millega see sarnaneb enam…, kas Looja teole…, või sellega, mida teevad teie puhul inimesed…?

Ma tahaks, et te vabaneks kontseptsioonist, et teie hing on mingil viisil paigutatud pimedusse, ning oleks kui seotud inimese tegudega…

Sinu vaimsus on seotud sinuga ja Minuga… – oleme ühesed, ning oleme üheks ja samaks… kogu maa ajaloo jooksul…

Planeedil on juba uus energia, mis on lausa karjumas teile vastuvõtja läbi, millist te pole veel päris häälde saanud…

Tahaks, et lõõgastuksite, ning tunnetaks armastust suure nihke paradigmas…

On väga oluline, et te mõistaks, kuivõrd oleme teiega integreeritud…

Jumala ja inimese vaheliste reaalsete suhete kohta käib sedavõrd palju mõistmatusi…

Kui olite mediteerimas, siis teadke, oleme teie kõrval kogu päeva jooksul…

Te ju mõistate seda, kas pole…?

Meile on teada kogu teie elu ja kogu teie olukord…

Teie eksisteerimine ja teie vaimsus – kõik see on teada Jumalale kogu tervikus…

Ma tahaks, et te läheneks sellele asjale suurima ettevaatusega, suurima kannatusega ning mõistmisega…

Ehk te ütleks seda selliselt: Kallis Vaimsus, ma ei mõista, mis on toimumas…, ja ma ei mõista, mida peaks tegema edasi… – olen teatud segaduses, mida peaks tegema?

Ja see, mida oled ootamas meilt: Tee neli sammu tagasi, pööra vasemale, ja hinga viis korda sügavalt sisse? (Krayon naerab)

See asi ei käi selliselt…

Meie vastused jõuavad teieni sünkroonsuse näol, muutustena…, ja uute kontseptsioonidena teie jaoks…

Taas: Krayon, millised ajatärminid on minu olukorras?

Vastus sellisele küsimusele on alati üks ja sama… – ilmuta kannatust, kuni sünkroonsus avaneb täienisti

Kuid vastustes pole lineaarsust, mis teebki pettumust paljudele…

Selline vastus ei anna tärmineid… ei kellal, ega kalendris…

Kallid…, on kätte jõudnud aeg sünkroonsuse sügavamaks mõistmiseks…

Metafor kokast

Pakun teile uut metafori…

Valmistume söögi tegemiseks…, mis valmistab minu partnerile suurt närvi, kuna temal pole mingit mõistmist kokandusest…

Lõõgastu vaid (Krayon pöördub Lee Carrolli poole)…

Valitud toidu valmistamine sellel planeedil – on suur kunst…

Te saate söögist naudingut…, kuid parimad kokad alustavad varakult ja valmistavad, ja valmistavad, ja valmistavad…

Professionaalses köögis on toimetamas korraga mitu kokka…, kuid selles metaforis on neid vaid üks…

Ehk oled tavaliselt valmistanud sööki suurele perele…, ning tahaks neile valmistada mingit eksootilist rooga…, mis erineks mistahes olemasolevast retseptist…

Ehk oled nende kokkade seast, kes loovad oma retsepti koheselt, lootes oma koka alateadvusele…

Kuidas ka poleks, sa alustad sellest, et valmistad ette aineid tulevaks roaks…

Mõned teie seas laovad komponendid karpidesse, et hiljem, valmistamise aegu, vajalikul hetkel, võtta sealt lisamiseks roale…

Esiteks… – sa ei pane neid kokku…

Ja rohelise jaoks on sul olemas kauss, riisile nõu…, ja ehk on veel mõned aedviljad…

On olemas soustid ja puljongid, milles roog hakkab valmima…, või lisad neid roale hiljem…

Mõned koostisosad saavad lisatud peatoidusele, kui see on valmimas madalamal temperatuuril…, kuid temperatuuri tõstmisel, võtate need sealt välja…, et lisada need taas roale selle lõppvalmimisel…

On olemas maitseained, mida lisate enne valmimist…, ja valmimise lõpus…

Ka mööda karpe ja kausse laod ained varakult…

Kuid olles suur kokk, võid mõned maitseained juba varakult kokku segada…

Ehk alustad ettevalmistusega isegi eelõhtul, kuna osa koostisosadest peaksid korralikult läbi ligunema ja marineeruma…

Ehk mõnda tuleb isegi eelnevalt läbi kuumutada, et saaks õigeaegselt ja õieti jõuda toidu valmistamise finaalile…

Lõppude-lõpuks – kõik saab kokku pantud selliselt, et kõik oleks kaunis ja elegantne…, oleks imelise aroomiga ja suurepärase maitsega… – ja valmis lauakatmiseks…

Sellest, koos teatud soustidega ja mõningate jookidega, saab tõeline pidu, täis armastust ja suurt tunnustust…

Õnnitleme…, oled tõeline kokk ja oled tõemeeli teadlik, mida teed…

Köök on ootamas

Nüüd on kavas metafor veidi muuta… – seega… ole valmis…

Meie metafooriline lugu jätkub, ning sinu köögi reaalsuse paradigma on teinud läbi nihke…

Iga koostisosa igas karbis omab kindlat unikaalset teadvust…

Kusjuures ühelgi koostisosal pole aimu, mida sa teed… – ei mingit…, ega pole neil teada, milline roog peaks lõpuks saama…

Need on vaid koostisosad…, kuid… kui neil on olemas teadvus, siis neil võib olla oma seondus…

See ei pea olema vaid negatiivne seondus…, vaid hoopis – uudishimu tasemeline seondus…

Oled kokk…, oled roa looja…

Olles kokk, sa paigutad kõik ained eraldi pakkidesse, karpidesse, kaussidesse, või isegi termostesse, et oleks neid käepärast võtta…

Näiteks rohelise paned külmkappi, sest teda tuleks kasutusele võtta maha jahutatuna… – selleks paned külma 24 tunniks…, kuni valmib põhiroog…

Kuid rohelisel hakkab igav olla üksinda külmikus… – ta hakkab kaeblema:

Miks ma olen  külmikus? Ma olen märganud, et ümberringi on midagi toimumas, aga mina pean olema täielikus üksinduses… Miks pean olema külmas… – kui kaua see kestab? Kuna saan kokku teistega? See on vastuvõtmatu…

Aedviljad samuti tõstavad häält, sest ka nemad on millegi ootel…

Nemad ootavad ja ootavad…, kuid kokk tegeleb hoopis sousti valmistamisega…

Kuid soustil pole mingit aimu millestki…, temal on õnn üksnes olla… – temal pole aimu, milleks tegeletakse temaga ja mis temast saab edasi…, ta võtab kõike toimuvat vastu, ehkki tunnetab imelikke maitseaineid, mida lisatakse temasse…, see teeb teda veidi ärevaks… (pole midagi hullemat, kui ärevuses olev soust)…

Kallid…, selles metaforis vaim valmistab teist kõigist roa teie elu jaoks…, ning see on alati toimumas kui roa valmistamine koos teistega…

Metafori mõte on järgmine:

Mingis karbis või kausis oled sina…

Kuidas toimub sinu ettevalmistus?

Kui palju võtab aega, et teised roa koostisosad saaks liituda sinuga…, et roog saaks valmis saada?

Sa võtad loomulikuna fakti, et ehk läheb tarvis veel mingi eelnev ettevalmistus…, ehk sul tarvis enne liituda veel mingi muu koostisosaga… – kuid selleks pole veel aeg…

Kõik venib… – kõik võtab aega…

Mõned koostisosad segunevad, ning peavad mõnda aega olema selliselt…

Kõik see on planeering, kuidas rakendada kõike…, ja see oleneb sünkroonsusest…

Selleks tarvis koordineerida kõike rangelt… – kuidas ja mida, kuidas ja milleks kokku viia… – kuni kõik saab kokku pantud roa lõplikuks valmimiseks…

Nüüd kõik koostisosad peavad mõnda aega veel seisma…

Kuid sina, olles roheline, tõstad häält: Kallis Vaim, ma olen ootel…, kui kaua veel see võib jätkuda? Mida peaksin tegema, et sa kuuleks mind?

Sulle tuleb reaalne vastus: Jahtu maha, roheline… (üldine naer)

Just sellistel aegadel sa pöördud ärrituses usu poole…, kuid sealt kuuled: Palveta, roheline… (nali on Lee poolne, aga mitte Krayonilt) (Saal lahvatab naerust)

Suurepärase roa koostisosad olid korjatud ja kokku pantud suurepäraselt, elegantselt…

Peakokk valdab tähtaegu… – kuna ja millises järjekorras mida võtta…

Ühelgi koostisosal pole aimu, millises järjekorras üldse hakkab kõik toimuma… – kui üldse hakkab toimuma…

Kuid sul ei jätku kannatust… kas pole?

Kuigi sinul, kui koostisosal, oleks huvitav teada saada – kus, kuna ja kui varsti see juhtub…

Kokal on see teada… – temal on koostisosad ja temal on olemas plaan…, kõik hakkab toimuma ühel ootamatul hetkel…

Kuid tegevus jätkub edaspidigi… – roa valmistamise aegu lisatakse veel midagi juurde…, ehk isegi siis, kui see on lauale tõstetud…

Kuidas sina oled sellesse kaasatud…, kas ettevalmistuse aegu…, või hiljem, soetöötluse aegu?

Ehk oled soolana, mida lisatakse lõpus… – oled sellest teadlik?

Selles on kogu asi…

Kuivõrd suudad end usaldada kokale?

Kõik koondub sinu usaldusele Looja vastu…, peakokale… kuna valmiv roog – on just see lõplik lahendus, millist oled soovinud…

Millises suunas see sind ka ei viiks…, milleks see ka poleks – sellesse on alati kaasatud ka teised…

Isegi… kui vajad isiklikku tervenemist…, ka siis saavad kaasatud need, kes on sinu ümber…

See on roog, mida valmistatakse paljudest koostisosadest…

Kas mõistad…, vastus sinule tuleb siis, kui teised sinu ümber on kaasatud sellesse?

Kas mõistad…, neil on olemas vaba valik?

Seega… – tehkem selle roa veelgi keerulisemaks…

Igal koostisosal on peale isikliku seonduse, ka vaba valik…, ja nemad saavad vastata – Ei

Kujutlege, et kokal tuleb kokku puutuda ka sellega…

Sellised viljad kõrvaldatakse…

Muretsetakse uued viljad… – ning see tingib toidu valmimise viivitust…

Kuigi uued viljad on ettevalmistatud juba …, ja on isegi etemad eelmistest…

Seejuures teised koostisosad on sunnitud ootama veelgi…, kusjuures neil pole aimu, mis on toimumas…

Roheline on veelgi enam segaduses, kuna on ootamas pimeduses ja külmas…

Kuid roog on jätkuvalt valmimise protsessis…, ja kokk on vägagi kannatlik…

Süsteem on elegantne… – ta on kaunis…, ja täienisti arusaamatu pea kõigi teie jaoks…

Te tahaks, et roog saaks valmis otsekohe…

Ma loodan, et see metafor on arusaadav?

Mis osa on sinul selles stsenaariumis?

Kui pikalt kestab roa valmistamise aeg?

Kas lõppu on näha?

Oled jätkuvalt läbematu…

Tahad koheselt protsessi lõppu…

Näib, et tuli ette viivis…

Kas tahaks proovida roa maitset, kuni see pole veel valmis?

Mu kallid…, kokal on teada teie nimed…, ja te meeldite temale…, ning kõik, mida rääkisime teile, tehakse teie suhtes heasoovlikult…

Teie olete muidugi see roheline metaforist…, ja olete kaua oodanud…, kaua jahtunud, ehk isegi juba hakituna…

Kuid oli midagi juhtunud… ja taas tõstetud jahedasse…

Kokk äkki avastab, et koostisosad ühinesid tegelikult ootamatul viisil…, ja kogu roa valmistamise suund muutus… – mis on sootuks midagi muud…

Mine, roheline, tagasi külmikusse

Ja see, mis toimus finaali eel – oli see, mida te ei suutnud kuidagi ette planeerida lineaarsel lähenemisel…

Vastupidiselt kõigile ootustele, tulemus võib saada sootuks muu suuna – ehk isegi parema, kui oli esmaselt kavandatud antud roale…, kuna esiplaanile kerkisid muud koostisosad ja need tegid roa veelgi täiuslikumaks…

Kokale on teada kõik koostisosad…, aga sina tead üksnes endast…

Kokale pole midagi liiast keerulist…

Kuidas on… – kas suudate mõista ja võtta vastu sünkroonsust?

Nähes, kuidas kõik töötab, peab olema kannatust ja usku abikokkadesse…

Oleme varemalt palunud teilt mõlemat…, isegi asjade puhul, mis näisid edasilükkamatutena…, asjades nagu – tervendamine…

Mõneti protsessid planeedil, mis näiliselt vajavad kohest vastust, on tegelikult osake hiigelsuurest pildist…

Ehk te koheselt ei suuda mõista, miks osa koostisosadest tuleb kõrvaldada… – ehk… miks surm võib näida võiduna…

Valmis roog, mu kallid – on midagi enamat, kui olete suutelised endile ette kujutama…

Just kõige selle nimel tahaksime, et te mõistaks – me ei jäta teid maha kunagi… – ei ühekski hetkeks…

Kas mõistate – meil on teada teie nimed… – olete ju meie pere…

See selgitab veelgi enam, miks meie käsi on sirutatud teie poole.

Valmis roog on väga-väga hea…

Usaldage kokka…

Ja nii see on

Krayon

Read Full Post »

Sõnum Siiriuselt

SaLuSa

Mike Quincy vahendusel

 

Kallid…, on kätte jõudnud oluline ja kaasahaarav hetk, kus paljud teie seast, tänu saabuvatele energiatele, saavad tunnetada vaimset tõusu…

Neid teie seast, kes on teadlik sellest, on ootamas kaua oodatud muutused…

Kui vaatate ringi, siis näete, et olete muutuste keskel…, ja mis on selle tõestuseks, et kõik läheb aina paremaks…

Peatselt tuleb teile veelgi enam tõestusi…, ning teile saab äärmiselt selgeks suund, millist mööda hakkab liikuma inimkond…

On tarvis vabaneda vanast, mis ei teeni enam teid …, kuid samas ilmnevad uued energiad…

Illuminaadid teevad viimase katse säilitada oma valitut teed…

Kuid see jääb asjatuks, kuna nende võim on tõsiselt piiratud Galaktiliste jõudude poolt, kes on ümbritsemas Maad…

Seega… pole vaja karta, kuna kõik on kulgemas vajaduste kohaselt… – olge vaid kannatlikud, kuna kõik tuleb omal ajal – olete elamas Suure Ärkamise ajal…

Võite olla kindlad, et iga vaimsus, mis on siin sellel olulisel ajal, nii või teisiti, saab oma kasu neist sündmustest…

Pole vajadust tunda muret oma tuleviku pärast, kuna kõik on kulgemas rangelt plaani kohaselt, ning see saab rahuldada kõigi vajadusi…

Olete edasi astumas kui vaimsuste rühm, kus igaüks on mängimas oma osa teie tuleva perspektiivi määramises…

Uued muutused on juba silmapiiril…, ja need on toomas Uut Ajastut, mis paneb teid vaimustuma…

Teile on juba selgitatud üldine ettekujutus sellest, mis on ootamas teid edaspidi…

Me võime kinnitada teile, et teil ei tule pettuda…

Te kõik olete väärt kiitust oma osade pärast, milliseid olete mänginud paljude reinkarneeringute aegu…

Ja pole oluline…, et olete mõnes elus mänginud negatiivset rolli… – see oli osa teie kogemisest…

Kui olete tutvunud Akaši salvestistega, siis näete, et teil on olnud erinevad rollid, millised võimaldasid teil areneda koos …

On alati olnud plaan, millisel viisil aidata enamusel vaimsustest saavutada ülestõusu võimalust…

Alles nüüd olete suutelised seda mõistma…

Paljude aegade jooksul on teid aidatud läbida paljusid raskusi, millistega puutusite kokku…

Selleks oli Peaingel Miikael jaganud teile oma tarkusi ja teadmisi…

Teid suunasid paljud teisedki vaimsused, et rahuldada teie isiklikud vaimsed vajadused…

Käesolevaks ajaks kõigil neil, kellel oli potentsiaal tõusta, said sellest osa võtta…, ehk nüüd ongi juba tõusu teel…

Kordame… – pole vajadust muretseda oma isikliku liikumise pärast, kuna olite alati ja tõemeeli püüdnud tõusta…, ning kahtlematult… olete saavutanud selles edu…

Nagu me näeme – teil polnud raskusi astuda kindlalt teele, mis viis teid selle teostumiseni…

Kui tunnete, et olete valmis selleks… – siis nii see ka on…, ega peaks tekkima mingeid raskusi teekonna leidmiseks Valguse poole…

Me tunneme, et juhendid, milliseid oleme jaganud teile, aitavad teil kindlalt astuda edasi, ning teada täpselt, et teid on ootamas suurepärane Tulevik…

Kuigi pole veel märgata, kuid olete võitnud lahingu pimeduse väega, kes pole enam võimeline ellu viima Üleilmse valitsemise plaani…

Nemad on otsimas võimalust, haarates kinni lootusest, et ehk õnnestub leida teed eduni…

Uskuge, neil ei õnnestu virguda kaotusest…

Kuid siiski, nagu on seda näidanud minevik… – neil on raske leppida kaotusega…

Samal ajal Valguse Jõud muutuvad üha võimsamaks, ning on liikumas oma plaani kohaselt täieliku naasemiseni Valguse juurde…

Mõningad teie seast juba tunnetavad paremat mõistmist ja teadvustavad toimuvat…

Selline tunnetus jääb kasvama edasi, kuna takistused teie teelt saavad kõrvaldatud…

Muutused jätkuvad veelgi suurema tõusva tempoga, kui varem…, ja see jätkub kogu Ülestõusu teel…

Samas peaksite hoolega jälgima uudiseid, mis on tunnistuseks muutustest, millistest peaks teada saama…

Kuigi võib tulla katseid vältida seda…, ja see võib kutsuda esile seisakuid…

Seisakud saavad olla lühiajalised, kuna pimedusel pole piisavalt jõudu ja jaksu, et dikteerida ette tingimusi…

Nemad on oma plaani ohvrid, millega tahtsid anastada teisi… – kuid see tuli neile bumerangina tagasi…

Oma ahnuses ja kõrkuses nemad ei saanud lubada endil lüüa saamist…, seega… praegu on segaduses, ega suuda hoida sündmusi kontrolli all, nagu see õnnestus neil varem…

Seetõttu saame koos keskenduda lähenevatele muutustele, ning olla teile kõigiti abiks, et need toimuksid edukamalt…

Mõningad, kes on tundlikumad teistest, ehk tunnetavad kergeid peapööritusi, kuna teid on hakanud mõjutama üha kõrgemad energiad…

Selline olek möödub kiiresti, kuna peatselt harjute sellega…

Kuid tervikult… – inimesed hakkavad tunnetama seda erinevalt…, ja selliselt see jätkub edaspidigi…

Kui te isiklikult midagi ei tunneta, pole tarvis tunda muret… – energiad mõjutavad inimesi erinevalt…

Olge vaid rahus, ning pidage meeles, et olete tõmbamas energiaid ligi, vastavuses Külgetõmbe Jõu Seadusele…

Selliselt olete astumas sündmuste rikkasse aega, kus hakkab sündima paljut… – sageli isegi kiires järjestikulises tempos…

Sellegipoolest, pole tarvis tunda muret, isegi kui miski ongi teie eest varjatud…, kuna on olemas selliseid, kes tahaks hoida teid teadmatuses… mistahes viisil…

Me püüame omalt poolt õigel ja kohasel ajal teavitada teid…

Me tahaks küll, et teie üleminek vanast teekonnast oleks võimalikult sujuv…, kuid seda on veel raske teostada, kuna pimeduse jõud pole veel teelt kõrvaldatud…

Tahaks lisada mõningaid näiteid grupiliste vaimsuste kohta…

Võtame linde või lilli arengu näiteks…

Kui olete tõusnud, siis näete neid kaunimatena…

Ka lilled on vastamas erksamalt ülestõusnud inimese energiale…

Lilled õitsevad selgemates ja erksamates värvides ja lindude laulud on imelisemad…

Kõige enam hakkab hämmastama kõige uudsus ja puhtus…

Metsloomad muutuvad kui kodusteks, ning neil kaob agressiivsus ja metsikus…

Koduloomadega saab suhelda mõttetasandil, kuna need on sulandumas inimvaimse rühmaga…

Olen SaLuSa Siiriuselt…, tahaks, kui teiegi, näha ja joovastuda muutustest, mis on ootamas oma tundi…

Kõik sünnib õigel ajal…

Pole vajadust ahastada, kui miski jääb mingi olukorra tõttu kusagil toppama …

Teadke samuti… – iga vaimsus on sellel ajal temale kohases kohas…

Jääge rahulikuks, olenematta sellest, millega tuleks kokku puutuda neil vanade energiate lõpu aegadel…

See on teatud määral katsumuste aeg…

Kuid pikemas perspektiivis – kõik läheb paika ja toob suurt rõõmu kõigile…

Olete ära teeninud oma koha ajaloos, kuna olete edukalt läbinud suured pimeduse ajastud…

Olete siiski olnud üle katsest teid lõksu meelitada, et vältida teie ülestõusu…

Kuid te saite sellega imeliselt hakkama ja otsusekindlalt…

Ütleme teile – olete tublid…

Seega… joovastuge  oma saavutuste viljadest, mis on ootams teid eespool…

Tänuga…, SaLuSa

Read Full Post »

Sõnum Arktuurlastelt

Kallid…, olete hakanud märkama, et maailmas on sündimas hulgim muutusi…

Katsuge hoiduda kontseptsioonidest selle kohta, millega peaks muutused sarnanema, et olla õigetena…

Hoopis püüdke õppida rahulikku jälgimist kõike, mis on toimumas teie ümber…

Jälgige inimeste käitumist ja reageeringut, ning pange tähele, mida nemad räägivad…

Pöörake tähelepanu kasvavale mürale poliittegelaste ümber, kes püüavad hoida teid seal, kus neile on kohane… – vanade energiate hirmus…

Pange tähele – reklaam muutub pealetükkivamaks ja ärritavamaks…

Kõik vanad tihke energia vormid püüavad kõigest väest jääda kohale…, ehkki Teadvuse Valgus aina kasvab ja neil aegadel on ujutamas üle Maad…

Need, kes veel hoiavad hirmust kramplikult kinni, mis tugineb ärkamatta teadvusele, üksnes pole veel teadlikud, ega tunne huvi edasijõudnud elu vastu ja kergema elu võimalusest…

Sellised kallid vaimsused jätkavad tugevat vastuseisu muutustele, lootes hoida end ja maailma kinni selles, mis on tuttav ja neile kasulik…, kasutades selleks atribuute, mis ei resoneeru enam paljuga…

Enamus teist on märganud, et kergemaks on läinud selle nägemine, mis on peidus sonimiste taga, kuid millist olete siiski kuulmas…, ning näete – et elu tase pole enam endine…

Vaimse otsingu käigus saite teada, et olite loojateks…, ning inimesed on ise loomas oma saatust…

Sellest sai põhjuseks, et paljud tõsised õpilased hakkasid vaatama oma elu „probleeme“, kui vaimseid ebaõnnestumisi…, kui tunnusena sellest, et nemad ei mõista tõde õieti…

Pigem… – iga teie elu „probleem“ oli teadlikult ja õieti esile toodud, et saaksite õppida ja areneda…

Teie käesoleva rännaku ajal juhuslikkusi pole…

On vaikuse ja usalduse aeg…

Lubage endal mitte midagi teha…, vaid olla…

Vanad kontseptsioonid seovad inimkonda veendumustega, et aeg, kui te midagi ei tee – vastandub laiskusele…

Ja tulemuseks… – maailm on täis inimesi, kes on magamas päevast päeva…

Nemad on kaotanud ühenduse oma vaikuse kohaga ja mõistmise, mis aitaks neil puhata ja taastuda…

Veetke aega looduses…, olgu kasvõi väike park linna keskel…

Otsige kohta, kus saaksite üksnes olla…, ilma mürata…, ja kus poleks tähelepanu köitmist…

Õppige kuulama vaikust…

Keset koduseid askeldusi ja eluliste tööde vahel on raske leida vaikuse hetki…

Kuid, kui proovite…, siis mõne aja pärast mõistate, et on võimalik keskenduda suht kiiresti ja kergusega…, ning luua rahu hetki mistahes oma päeva ulatuses…

Mõned tõusevad meditatiivseks mõtiskluseks keset ööd, kuna see on neile ainus vaikuse aeg…

Paljud on teadlikud esimeste ülestõusu lainete aegadest…

Kuid… ärge pookige ülestõusu aegu mingitele tärminitele…

Need, kes on valmis üle minema kõrgemate mõõtmete energiatesse – teevad selle ära…

Arvamus, et see saab toimuda üksnes kindlal ajal… – on üksnes kolmemõõtmeline lähenemine…

Tegelikult paljud teie seast on juba seal…, või on alles sisenemas sinna…

Pole vaja karta… – te ei lahku oma füüsilistes kehades, vaid lähete üle uude resonantsi, mille tunnete ära tänu uuele mõistmisele…

Just sellepärast on tarvis sedavõrd puhastuda…, nii selle, kui möödunud elude vanadest energiatest…

Ärge loodke, et näete äkki kõikide sõdade lõppu…

Paljud pole siiski veel valmis väljuma olevatest kolmemõõtmelistest sündmustest…

Kuid sõdadest te ei võta osa…, kuivaid ise ei soovi seda… – sest sõjad pole enam teie teadvuse osaks…

Mõningad sõjaväelased peale sõjategevuste lõppu avastasid, et nende teadvus tõusis peale sõjaliste tapmiste ja vägivalla kõrgemale…, ning nende seesmuses toimus aktiivne võitlus, mis kutsus esile süütunde…, segaduse ja krahhi tunde…

Nii mõnigi, leidmata teist teed, valisid enesetapu… – mis näis neile ainsaks väljapääsuks…

Nemad uskusid siiralt seda, mida räägiti neile, ega suutnud usaldada oma alateadvust…

Selliste sündmuste taustal nemad said raske õppetunni isiklikus väes ja valikus…

Nemad võtavad sellise kindla veendumuse uude ellu kaasa, kus neist saavad „rahu toojad“…

Ühese teadvuse saavutamine ilmutub suhete muutumises, nii-nimetatud „vaenlaste“ suhtes…

Uudised propageerivad enamuses hirmu, keskendudes pidevalt mingile „vaenlasele“, et sõjategevusele ja lisakontrollile saaks täielikku kiitust…

Pidage alati meeles… – „vaenlane“ on samuti jumalik avaldumine…, kuid tema pole sedavõrd arenenud, kui teie…

Paljud on reinkarneerunud vaid mõned korrad, ning teadmatusest lubasid endale olla hüpnotiseeritud eraldumise ja duaalsuse kujundite poolt…

Samas, teadmata, kes nemad tegelikult on, annavad enda isiksuse nende käsutusse, kes on väitmas, et neil on olemas õiged vastused kõigele…

Kuid nemad kasutavad oma järgijaid omakord enese isikliku piiratud ja egoistliku võimu januneva eesmärgi rahuldamiseks…

Lõpptulemusena ärkavad kõik, kuna kõik peavad seda tegema… – kuid selleks kulub veel ehk mitmeid kehastusi…

Aeg jookseb näiliselt aina kiiremini ja kiiremini, sundides kõiki tunnetama tungivat vajadust tegeleda igapäevaselt üha enamate tegevustega…

See tuleneb sellest, et energia muutus täiuslikumaks ja on kõrgemate vibratsioonidega, jättes seljataha vana ja aeglase, millistega olite harjunud…

Olete uues ja kõrgemas energias avastamas, et omades isegi lõputu tööde nimekirja, saate teha ära need kiiremini ja kergemalt…

Isegi lahendused tulevad vajadusel justkui isesenesest…

Võite märgata, et inimesed ja nende veendumused…, isegi kohad, mis varem kutsusid esile halvustamise ja arvustamise… – polegi enam isegi tähelepanu väärt …

„Meelelahutused“, millised olid suunatud hukkamõistvate ja sarkasmiga inimestele…, nüüd ei tõmba enam ligi…

Kuid see viitas hoopis alaarenenud käitumisele, mille aluseks oli eraldumise tunnetus…

Arktuurliku rühma sooviks on… – et saaksite teada…, kliima muutub tasakaalukamaks…, ja on lähenemas puhkus ilmale, mis on väsinud paljusid haaranud võitlustest…

Tulekahjud…, üleujutused ja ilmastiku ekstreemsed tingimused – see on Gaia viis vabaneda vanast mädanikulisest energiast, mis on segamas ülestõusu…

Sellised sündmused on samuti vajalikud paljudele üheagseks ärkamiseks…

Vana „rikaste ja vaeste“ energia enam ei tööta, kuna kõik osutuvad sarnastes energiates, ning põrkuvad kokku sarnaste probleemidega…

Kõik maised sündmused teenivad igas elus ühte eesmärki – tuua lõppkokkuvõttes igat vaimsust Ühese olemasolu teadvustamiseni…, mis puhtal kujul oleks – Armastus…

Põgenikud, keda olete nägemas põgenemas sõja ja vägivalla eest, tõmbavad kogu maailma tähelepanu endale, et saaks sügavamalt tunnetada Ühesust… – kõik on omavahelistes seondustes, olenematta keelest, milles räägitakse…, olenematta nahavärvist…

Selline probleem tõmbab endale tähelepanu ja aitab ärkamises paljudel inimestel, kes elavad põhimõttel – „mind see ei puuduta“…, kes vaatlemas sündmusi, mis on toimumas kusagil mujal…, millistel pole mingit seost nende endiga…

Samas see on heaks näiteks, et vägivald ja sõda ei lahenda asju…

Pidage meeles alati… – iga vaimsus on valimas, või aitab valida sündmusi, mis on vajalikud temale ärkamiseks…

Õpetatavad katsumused on võimalikud üksnes juhul, kui inimene on saavutanud evolutsioonilist väge, mis on vajalikud probleemidega hakkama saamiseks, et saada neist õppetunde…

On vaimselt arenenud vaimsusi, kellel üks probleem järgneb teisele…, – nemad küsivad…  “Miks?“…

Neil see on enamuselt seetõttu, et sellel võimsal energeetilisel ajal enamus neist on tulnud suurte eluliste kogemuste nimekirjaga, milliseid tarvis lõpuni viia, et pääseda ülestõusu energiatesse…

Kui teie poleks veel selleks olnud täienisti valmis, siis te ei oleks saanud luba sellistele paljudele õppetundidele…

Tahaks lõpetada sõnumi mõne sõnaga aust…

Ausus ja au on äärmiselt vajalikud otsuse tegemise juures, et  säilitada isiklik arvamus…

Kui tegevused toimuvad inimese kõrgema tõe mõistmise tasandil (isegi, kui temal on puht kolmemõõtmelised vaated), ta lubab end olla avatuna muutusteks, veendumuste ja tegevuste kõrgemaks mõistmiseks…

On äärmiselt vajalik, et iga üks, kes suhtub vaimsesse rännakusse tõsiselt, oleks ülimalt aus enda suhtes… – „Ma järgin kindlat veendumust või tegevust, kuna see paneb mind tundma end ja näima olulisena…, see annab mulle võimaluse tunda end teistest üle… Kuigi kahtlen küll, kuid teen nagu alati… Ma kardan, et kui ma pole nõus oma perega ja oma vanematega…, kirikuga…, sõpradega… – siis nad hülgavad mind…“

Selliseid küsimusi, mis puudutavad sügavamaid ja rangemaid veendumusi, peaks esitama iga inimene, kes suhtub tõsiselt vaimsesse kasvu…

Ma usun sellesse, kuna see avanes mulle tõena…, ja mulle ka öeldi seda selliselt… Mis sunnib mind hoidma kinni sellest vaadete süsteemist, millises olen üle kasvanud, – kas hirm kaotada autoriteet oma vaimse õpetaja, nõustaja, vanema või sõbra silmis?

Au, ausus ja puhas kavatsus – need peaksid olema kõigi tegevuste ja veendumuste osaks, et saaks kasvada…, õppida ja tõusta kõrgemale…

Need, kes tõemeeli teavad tõde… – hoiavad omad teadmised endale, vaikselt ja pühalikult…, nemad ei tunne vajadust kisada sellest iga tänava nurgal…, või vahetada ühte õpetust teise vastu…

Oleme Aktuurlaste rühm…

Read Full Post »

Oo, inimene…, õpi tundma oma suursugusust

SElena

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille üle ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses…

 

Räägi mulle illusioonist…

Ma olen…, ja Mina vaatlen end läbi enda palede… – kui peegeldusi peeglites…

Vaatad peeglisse ja mõistad – seal oled sina…

Oled teadlik, et peegleid on erinevaid… – ühes oled kaunina…, kuid teises hoopis teisena…

Kõigis oled sina…, kõigis on sinu peegeldused…

Ühes peeglis naerad…, teises nutad…

Ühes peeglis tunned rõõmu…, kuid teises – kurbust…

Kuid kõigis oled sina…

Kõigis olete teie…, olete Minu peegeldused…, milleks olen Mina…

Kujutle vaid – kui kõik peegeldused hakkaks elama oma elu…

Sa vaatad oma peegeldust…, kuid nemad ei näe sind…, ei kuule sind… – nemad hakkaks pidama end reaalsusena, reaalsetena, ning arvama olema tähtsam, kui teised…, õigem, kui teised…

Nemad unustaks sind…, sind, kellelt peegeldusid…, kelle peegeldusena nemad on…

Milleks oled seda loonud…?

Et mõista enda olemust…, et vaadata End kõrvalt…

Kuid Sa ise oled andnud meile loovaid võimeid… ise oled andnud meile vaba tahte…

Seega… – igal peegeldusel on voli elada oma elu…

Oled ise loonud peeglid…

Mida oligi sul veel oodata kõigest sellest…?

Ootus… – see on inimlik omadus…

Minus ootusi ei saa olla… – Ma olen ilmutumatta loovus…

Minu ilmutumist pole võimalik ette ennustada…, nagu pole võimalik ennustada ette, millistes värvides paiskuvad üles loomispurskaevu värvide pritsmed…

Olen andnud teile vabaduse…, vabadus – on loomise muutumatu omadus…

Mul endal on vabadus, mis on peegeldumas teis…, just seetõttu ka teil on vabadus…

Kuid sa pole mõistnud mind…

Olen loonud teid, et näha ennast kõrvalt…

Just sellest tuleneb Minu palede paljusus…

Olen loonud teid…, nii hakkasin nägema teid, kui ennast…, ja teie hakkasite nägema Minu loovusi kõrvalt…

Sa oled mina…, kuid kas oled suuteline nägema teisi minasid minuna…

Kas oled võimeline neis nägema Jumalat…?

Kas oled võimeline nägema Mind nendes…, või võtad neid vormina, millesse on kätketud minu vaimsus… – kuid see olengi Mina…

Mina Sinus, vaatan teist mina Teises…

Olen kõiges…

Kas näed Mind kõiges?

Kas teadvustad, et Sina oled Mina…, ja me koos vaatame Mind teises ja vaatleme Teda…

Kas leiad erinevusi…?

Kui vaatled asja erinevatest külgedest…, siis leiad samuti erinevusi…

Oled küll vaatlemas üht ja sama asja, kuid millegi pärast üks külg meeldib enam, kui mingi teine…

Kas oled ikka vaatlemas Mind…?

Kuidas näib sulle Jumal…, millisena sa näed Teda…?

Erinevalt…

See on sellest, et vaatad Teda eri nurkade alt…

Kui oled vaatamas kas rohuliblet, põõsast või puud… – siis sa näed erinevaid asju…

Aga tõustes kõrgustesse, näed üksnes maastike laikusid…

Kõik on taoline…

Kujuta ette, et oled nägemas korraga nii rohuliblet, kui maastikku – oled nägemas kõike…

Tahaks mõista järgnevat… – sinu poole liikumiseks on palju teid, ühed neist nimetatakse valgustumiseks ja ülestõusuks…

On olemas pikk tee, millist mööda liikudes, tasemelt tasemele, saab tõusta Sinu tasemeni…, ning tõustes ja arenedes, uurida ilmasid…

Kuid on olemas otsene tee, kus inimene loobub illusioonidest…, loobub liikumisest mööda ilmasid, vaid sulandub Sinuga…, naaseb Sinule…, saab Sinuks…

Kumb tee on õigem…?

Pole olemas õiget, ega väärat…

On olemas teekonnad…, ja on olemas nende valik…

Sinus on olemas kõik teekonnad…, nagu kõigis teistes…

Igas ühes on olemas minu Mina ja minu Mina Olen Juuresolek, Minu vaimsuse juuresolek…

Piisab igal ühel teist vaid meenutada Mind, liituda läbi selle Minuga…, Minuga, Sinu enda seesmuses…

Olete peitnud minu Mina Olen Juuresoleku paljude kihtide alla, milliseid pole kuigi lihtne maha võtta…

Olete sulgenud Teda…, ega kuule Teda…

Igas ühes on olemas teekond sinna…, teekond enda sügavustesse…

Kui võtate kõik kihid maha, te leiate nende alt Mind…, End tõelist… – näete seal Minu Tuld…

Kas kihid on meie kehad…, kas meie oleme neid loonud…?

Ma ei räägi üksnes inimkonnast…, ma räägin kõigist oma loovustest…

Te kõik olete katkematult seotud…

Teie – olete Mina…, Minu peegeldused…

Kihid – pole üksnes kehad…, vaid palju mõndagi muud, mis teeb teid Minust erinevateks…

Need on loodud teie kõigi poolt…, ja on uneluste ilmad… – need samad illusioonid, mis on kihtideks ja mis eraldasid Teid Minust…

Sa võid rebida neid kihte puruks, üks teise järel…, keerata kokku enda seesmuses, endasse…, või hoopis laskuda oma olemusse, milleks on Ma Olen Juuresolek, ning sealt leida Oma-Minu suursugusust…

Ja ikkagi see ei saa mahtuda minu mõistusesse…

Tuleb välja, et oled peegeldunud erinevates peeglites…, ning nüüd sinu peegeldused on süüdi selles, et hakkasid edasi peegelduma…?

Kes on siis loonud kogu peegelduste süsteemi… – kas see polnud Sa ise…?

Peegeldused pole süüdi selles, et peegelduvad edasi…

Peegelduste süü on nende võistluses… – kes peegeldab Mind õigemini ja puhtamalt…

Süütunne – see on samuti Minu moonutus…

Tuleb välja, et Ma ise süüdistan ennast oma erisuste pärast…

Kas sa ise süüdistad ennast oma erinevate peegelduste pärast…?

Süü – on inimlik tunnetus…

Kui oled pannud selga ühe riide ja vaatad ennast peeglis…, ning pannes selga teise riide – taas vaatad peeglisse… – mõlemal juhul oled ikka sina… – sa pole muutunud… – oled jäänud endiseks…

Üksnes oled võrdlemas ennast nii ühes, kui teises riietuses …

Kas ühes riietuses oled halvem või parem, kui teises…?

Tuleb välja, et mõrtsukas on sama kaunis, kui pühak…?

Mõrtsukas erineb pühakust vaid riietuse poolest…

Pühak on puhas ja avatud… – ta on seismas sinu ees oma puhtuses…, ta ei võrdle enda peegeldusi…

Igas peegelduses ta näeb Ennast-Mind…, tõelist vaimsust…, ta ei näe enda kesti…, ta näeb nii endas, kui ka igas ühes – vaid üksnes puhast vaimsust…

Selline on pühak…, selline on valgustunu…

Ta ei eralda end teistest… – ta üksnes vaatleb neid kui ennast…

Ta näeb neis ennast…

Kas mõistad… – ennast endist…, ennast, kes on rüütunud paljudesse kestadesse…

Ennast eraldunut, kes on katnud oma vaimsust paljude illusioonide kihtidega…

Ta on vaatamas illusioone…

Ta ei vali enam neid…, vaid vaatleb üksnes ja võimaldab Minul vaadelda Ilma läbi tema…

Ta ei värvi enam illusioone-unelusi oma suhtumisega neisse…, ta võtab maha kõik kestad ja filtrid…

Ja siis… – just siis ta näeb ilma puhtas peegelduses… – esmases peegelduses…

Ta näeb Ma Olen Juuresolekut mitte eraldumustes, vaid ühesena…

Ta näeb terviklikkust kõiges…, ja täiuslikkust kõiges…

Ta mõistab, et riietus ei saa katta…, või kõrvaldada igaühe tõesust…, ega saa hävitada Jumalat iga ühe seesmuses…

Mõrtsukas on riietatud miljonitesse riietustesse… – kannatuste…, vastuolude riietusse…

Temal on oma hinnangu ja süütunde riietus, ehk eraldumise riietus…

Tema vaimsus püüab pääseda neist riietest – sõna otses mõttes…

Et pääseda neist riietest, ning hakata särama olnud puhtuses – tarvis loobuda neist riietest…

Ehk – võtta need seljast – loobuda illusioonidest… – loobuda kannatustest, raevust, kurbusest, vastuolust, hinnangust ja süüst…

Heita vaid need riided kõrvale, kui mittevajalikud…

Mitte panna neid selga, kui tunnetus avab ilma taas taolises nägemuses…

Kui kõrvaldada kõik hinnangud, siis selgub, et ka rõõm on illusioon, kuna rõõm on vastand kannatusele…

Tuleb välja, et valgustunu ei rõõmutse, kuna ta ei kannata….?

Te ajate segi rõõmu ja terviklikkust…

Kui tunned rõõmu, siis tunnet eufooriat kokkupuutest tohutu tervikuga…, ühesusega…, harmooniaga…

Sa kaldud duaalsuse skaalal teisele poole…

Kui oled tervik…, siis oled enam kui oled… – seda on sõnades raske edasi anda…

Sa viid kokku kõik poolused…

Terviklikkus pole midagi enamat, kui vaid ­­­– üksnes Sina… – see on Kõige Juuresolek…

Valge valgus on mahutamas endasse kõiki vikerkaare värve…

Sinu rõõmu võiks võtta spektri ühe värvina vaid…

Mis saab olla valgest värvist kaunimat, mis on kätkemas kõiki värve…, või rohelisest, mis kuulub valge värvi hulka…?

Kui oled nägemas rohelist värvi, sa ju võrdled seda teiste värvidega…

Kuid millega saaksid võrrelda valget valgust, kui temas on olemas kõik teised…

Valget valgust saaks kõrvutada üksnes pimedusega…

Kuid ka pimedus on kätkemas kõike – te üksnes pole teadlik selles olevast…

Kui kogu valguse spekter ühineb pimeduse spektriga… – siis sünnib terviklikkus… – olemasolu ja puudumine…, nähtavus ja nähtamatus…, lahti ja kokku rullumine…

Kas pead vääraks valguse jagunemist vikerkaare värvideks…?

Ma olen jagamas end kõigiks vikerkaare värvideks…, kõigiks enda varjunditeks… – seda selleks, et saaksin vaadelda enda suursugusust…

Seejärel… korjan kõik varjundid endasse kokku, et olla tervik…, nii saan ilmutada Enda uusi peegeldusi taas …, uusi Minu laotumise spektreid…, Minu jagunemisi osadeks…

Enda Suur Olu Ilutulestik…, kui loovuse pritsmed…

See on enese tundma õppimine läbi paljususe…

Siis mul on järgmine küsimus: Kui iga Sinu loovus on loomas oma illusioone, siis tuleb välja, et mille poolest on kõrgemate olevuste poolt loodud illusoonid paremad illusioonidest, mida oleme loonud meie…?

Kuid samas – see kõik on siiski üksnes sinu peegeldused…

Sa püüad koguaeg võrrelda…

Need erinevad üksnes mõõtkavas… – on olemas mets ja on olemas eraldi puud…, kuid on olemas ka puu koor…

Kui sa lähened puu koorele, siis näed selles koores hulgim elusolevusi, kes on oma tegevustes, omas elu elamises…

Puukoores elava sitika tasemel pole olemas metsa suursugususe mõistet.

Kas on mets siis kaunim…?

Ei mitte… – on olemas üksnes vaatenurk…, mis on peegelduse võimeks…, ehk, üksikasjade tase…

Kujuta olukorda, kus see, kes näeb metsa, hakkab nägema puukoores oleva sitika silmadega…

Mida tema näeks…?

Ta näeks pimedaid tunneleid ja pidevat tööd tunnelite loomises puu seesmuses…

Kuidas sitikas saaks mõista, mis on mets…?

Üksnes suurendades end…, suurendades enda nägemisnurka…, tõustes oma vastuvõtust kõrgemale… endast kõrgemale…

Just seetõttu teid kutsutakse ülestõusule oma vastuvõtus…, teile räägitakse, kui kaunis on Ilm…

Või – vihmauss… – tema elu möödub maa seesmuses…, ta liigub tehes urgusid…

Sellisena ta võtab ilma ja selles ka areneb…

Sellisele vihmaussile hakatakse rääkima metsa kaunidusest, täis ennenägematuid taimi…

Kas oled võimeline seda endale teadvustama…?

Lõpuks… ta tõuseb maapinnale, ning näeb, et tunnelite pimeduse kõrval on olemas ka valgus…, et ta on pääsenud pinnale…

Kuid mis on temale päikese valgus…? – hoomamatu Jumal…

Kuigi see on kõigest – päike…

Te olete vihmaussi taolised seni, kuni olete otsimas erinevusi…, kuni hindate…, kuni eraldate ilma valguseks ja pimeduseks…, kuni võistlete, kes on teist parem…

Vihmauss pole võimeline mõistma loomise ulatust…, pole suuteline tõusma kõrgemale, et mõista ilma ulatust…, ja mõista, kui kaunis on kõik temas endas, milles on olemas koht olla kõigel …

Ma mõistan seda…

Kuid siiski… – kui igaüks loob ilma oma vastuvõtu kohaselt…, ja kõik, mida võtame vastu läbi oma vastuvõtu võime, on üksnes illusioon…, on vastuvõtu pilt…, on unelus… – siis arenedes ja tõustes kõrgemale, me tõuseme üksnes ühest illusioonist teise…

Me vahetame tunnelite illusiooni metsa illusiooni vastu.

Milles on siis mõte… – milleks kõik see…?

Mõte on – sinu mõttes sellest…

Jumalik mõte – on mõte… luua loomist…

Kui küsid, milles on mõte…, siis mõte ise on loov omadus…

Kõik on loovus…, ja kõik on loomas…, kõik on paljususes…, kõik on Minad ja Minu osad… – selline on Minu paljusus…

Kas sa ei tahaks õppida tundma Minu paljusust…?

Kas sa ei tahaks õppida tundma Enda paljusust…?

Sa oled pidevalt jagamas Minuks ja Sinuks…

Mõtle kui Mina…

Proovi…, Ma ju õpetan sinule seda, mis on Sinu paljusus…

Kõik need, kes on elutsemas sellel tasemel – oled Sina…

Kõik on Sina…, vaid teisena, ning seda sõnumit oled edasi andmas endale…

Eraldumist pole olemas…

Kõik illusioonid…, kõik unelused, mis on olemas… – on üksnes sinu unelused – sõna otseses mõttes…

Sa oled vaid unustanud selle ja oled hakanud eraldama…

Oled üksnes uinunud ja hakanud und nägema, et oled uinunud ja näed und…, ja nii edasi…

Kuid see kõik oled Sina…. ja see kõik olen Mina…

Õpi tundma oma suursugusust…, oo, inimene…

Tõuse kõrgusesse, et õppida tundma seda… – siis mõistad, kui suursugune ja täiuslik on ilm…

Kuid tundma õppimine on ju eraldumine…?

Ka Sina oled eraldanud enda osi, et õppida tundma end kõrvalt…, vaadelda end kõrvalt…

See on lahutamatu…

Olen eraldanud end osadeks…, kuid olen end teadvustanud igas osas…

Ma ei vaatle eraldi osi, ega sulgu eraldi osadesse…

Ma vaatlen end kõiges korraga… – enda tervikut läbi enda…

Kui tahate saada tervikuks, ning õppida tundma Jumalat endas, peaksite õppima vaatlema enda osi kui mitteosi…, ega nägema teises midagi erinevat endast…

Mõrtsukas erineb pühakust vaid eraldumise riietuse hulga poolest…

Pühak näeb end kõiges…, kuid mõrtsukas mitte… – ta näeb vaid üksnes ennast…

Kui igaüks hakkab nägema end igas ühes…, leidma end Jumalana igas ühes… – siis mõistate oma ühesust…

Sa ei võta teda tema riietuse kohaselt, kuna riietus on illusioon…, – sa võtad teda Endana… enda eraldunud osana – enda paljususena…

Sa ei hakka teda hindama…, vaid näed üksnes tema olemust… – olemust, milleks oled ise…

Oled mõrtsukana ja oled pühakuna… – teadvusta seda…

Seda on raske teil omaks võtta, kuna olete alaliselt eraldamas ja alaliselt hindamas…

Miks Mina ei hinda…?

Ma ei halvusta teid…, ma ei pea ühte halvemaks teisest…

Ma ei arva, et keegi on valinud parema tee, kui on eraldunud…

Vaid seetõttu, et olen kõiges…

See oleks enda arvustamine ja oma peegelduste võrdlemine, et nende seast valida parimat…

See on olemine väljaspool tervikut, nägematta tervikut…, arvustada osade läbi tervikut…

On olemas aatom ja molekul…

Kas oled võimeline aatomi, või molekuli vahendusel mõistma, millisesse tervikusse need kuuluvad…?

Kuigi… – kõik on taoline…

Kuid terviku kujundit…, terviku omadust…, terviku kooslust sa pole võimeline mõistma aatomi, või molekuli tasemelt…, ega pole võimeline ilmaloovuse kaunidust ja suursugust mõistma vihmaussi tasemelt…

Kui mind on loodud vihmaussina – kes on siis selles süüdi…?

Taas otsid süüdlast…

Süüdlast pole olemas…

Kui jõgi jaguneb ojadeks ja ojakesteks…, kas siis eraldi olevad vood on süüdi selles, et need suundusid vabadesse jõesängidesse…?

Kas need lakkasid olemast veena…, või kaotasid vee omadused…?

Kas mägede kosk on halvem sujuvast voogamisest…?

Süüdlasi pole olemas… – teil tarvis eemalduda sellisest vastuvõtust…, hinnangu andmisest…, minu osade eraldamisest õigeteks ja väärateks, täiuslikeks ja ebatäiuslikeks…

Kui oled väike ojake, kes on eraldunud kusagilt, kuna leidis vaba voolamise võimaluse, ning suundus sellesse…, ja nüüd oled voolamas selles sängis, püüdes ühineda oma tervikuga…

Kord jõuad temani…, ja ühined tema väega taas…

Kas eraldi ojake, või kosk, on pidamas end iseseisvana, eraldiolevana…, parimana…?

Mõlemis on sama vesi ja kätketud sängi… – püüdluse kesta…

Kuid oja jõuab koseni ja muutub temaks…, langeb kõrgustest, purustades kaljusid… – tema liikumise vägi on kasvanud…

Kas saaks koske pidada halvaks…, aga oja heaks…?

Kas kosk on kuulumas pimedusele, kuna on võimeline lõhkuma ja lammutama…?

Ta üksnes püüab ühineda jõega, et rännata mööda ilma, püüdes suure ühinemise poole…

Kokkuvõttes… – ojast sai kosk…, sealt sai jõgi, mis voolas ookeani…

Milline osa neist oli parem…, või milline halvem…?

Kas oled võimeline nägema igas ojas koske, ookeani… – vete ääretust…?

On olemas versioon, et kanaldus on pettus, kuna kõrgema taseme olevused annavad edasi informatsiooni oma illusioonidest…, – kutsuvad oma illusioonidesse…

Mis mõte on liikuda ühest illusioonist teise

Milleks tarvis rääkida ühest illusioonist, olles ise teises…?

Pole mingit mõtet…

Mõte on loomise paljususes… – harju selle mõttega…

Sa elad ühes riigis… – milleks tarvis sõita teise riiki…, mis mõttega…?

Tahad näha uut riiki…, leida selles midagi uut endale, mida pole varem näinud…?

Tulles tagasi, räägid sellest riigist…?

Milles on selle mõte…?

Ikka paljususes ja teada saamises…

Kuid see kõik oled siiski Sina…, ja sa oled elamas kõikides riikides – kas suudad kujutada seda…?

Oled üheaegselt jälgimas kõike uut, mis Ilmas toimumas…

Oled olemas juures ja elamas kõigil loomise tasanditel… –  ja oled jälgimas korraga kõike seal toimuvat…

Oled jälgimas pilti-illusiooni…

Oled kui pildigaleriis, kus on paljusid pilte…, kuid sa ei käi ühe juurest teise juurde, vaid oled kõigi ees korraga… – see oleks näha kui Jumala silmdega…

Vaata kõike Jumala silmadega…, ja sa mõistad asja mõtet…

Sa näed kogu täiuslikkust ja kaunidust…

Sa näed enda paljususe avaldumist kõiges… – õpid tundma end kõiges…

Sõnumeid teile antakse selleks, et te meenutaks ja mõistaks – loomise tasemeid on tohutus hulgas… – kõik on kaunid ja kõik on tohutus erinevuses…

Igal ühel on võimalus näha, vaadelda, võtta vastu kõki loovusi…

Selleks pole tarvis tõusta tasemelt tasemele… – vaid avardada oma silmaringi…

Avardage oma vastuvõtu nurka…, – hakake vaatama ilma planetaarse logose silmadega…, või tõusnud meistri silmadega…, või inglite, ehk aja vardjate silmadega…

Kuid ka need on üksnes osad…

Tõeline nägemine on nägemine läbi Jumala silmade… – tervikvastuvõtu silmadega…

Vaadelda tarvis end kui tervikut… – kui tohutut Jumala ilmutatud keha, milles on olemas kõik…, ja kõik on imepärane…

Kas see oleks puhas Olu…?

Kas see on see valgustumine, millest räägivad iidsed kirjutised…?

Kui olen ühinenud Sinu Ma Olen Juuresolek’uga, või endaga Sinus, või Sinu endaga… – kelleks ma saan siis…?

Saad Jumalaks…, – saad Tervikuks…, – saad Minuks…

Puhas Olu – on ühesus, eraldumuse puudumine…, – end tervikuna ja ühesena võtmine…

See on osadeks jagunemise…, tasemeteks loomise…, kõrgemateks ja madalamateks hindamise puudumine …

See on kõik kõiges…

See on kõiges olemine üheaegselt…

See on puhas seetõttu, et iga osa on samas ka tervik…

Pole mingeid piire, kuna piirid on illusioon…, see on riietus…, see on unelus…

Kas teadasaamine ja puhas Olu on ühildatavad…?

Need on lahutamatud…, on Olu enda tundma õppimine…

Kuid Olu on vaid olla, ilma kusagile püüdlematta…

Teada saamine on kusagile püüdlemine…

Milleks tarvis püüelda enda juurest kusagile…?

Teada saamine on enese ilmutamine

Olu on potentsiaal…, võimalus ilmutumiseks… – seetõttu see on lahutamatult seotud…

Teada saamist poleks, kui poleks olemas teadasaamise potentsiaali…

Punkt on avanemise potentsiaal…

Punkt on alati püüdlemas avaneda, kuna punktis on alati kogu teadmatu olev…

Kuid olles punktina, sa pole teadlik oma võimalustest…, pole täiuslikkust…, pole teostumist…

Oled magamas enda seesmuses…, eoses…

Kui palju mustreid saaks alustada punktist – sa pole sellest teadlik… – sa ise oled vaid potentsiaaliks…

Kuid punktist algasid kaunid jooned ja kujundid…, mustrid… – need kõik on punkti jätkuvuste erisused…

Kujuta ette, et oled tõusmas üha kõrgemale ja kõrgemale nende mustrite kohal…, kuni kõik mustrid sulanduvad üheks punktiks… – teadvusta seda…

Kõik mahutab kõike…

Seega… mistahes punkt on joonte erisus ja täiuslikkus… – küsimus on üksnes vaatenurgas…

Kui tõused veelgi kõrgemale, muutud Oluks…, muutud punktiks…, muutud potentsiaaliks…

Kui laskud allapoole, sellega muudad üksnes vaatenurka…

Hakkad nägema punkti avanemist paljudeks mustriteks…

Kumb sa oled… – kas punkt, või muster…?

Sa oled kõik…

Seega… loomine ja Olu on lahutamatud…

Mistahes Olu on loomine…, ja vastupidi…, mistahes loomine on Olu…

Mistahes avanemine on potentsiaali punkt…

Mistahes potentsiaali punkt avaneb vastuvõtu vaatenurga muutmisel…

Sulandumine on samas ka avanemine…

Mida peaks siis tähendama budhalik teekond – loobumine ilmast…, illusioonist…, ning ühinemine jumalikkusega, üksinduses iseendaga…?

See on enda erisuste teada saamine läbi enda…, seestpoolt…

See on enda tundmine, kui Jumalat…, sulandumise tee…

See on loobumine avardumisest.

See on sulandumine läbi oma vaimsuse… – läbi Minu osa…

See on jõe naasemine Olu ookeani…

Igaüks on kulgemas oma teed…

Igaüks on astumas sellel teel oma valmiduse kohaselt…, vastavuses oma valikutele…

Igaüks on valimas oma teekondi palju kordi…, – läbides ühte, valib uue…

Kes on astumas sulandumise teed, loobudes teadasaamisest väljastpoolt, on liikumas siiski sama teed… – enda tundmise teed…

Proovides oma paljude kehastuste aegu teadasaamisi väljastpoolt, nad siiski tahavad…, valivad…, ja on valmis läbima teadasaamise teekonda, õppides end tundma …, õppides tundma Jumalat enda seesmuses…

See on ühinemise ja sulandumise teekond…

Ükski tee pole parem, ega halvem, kui teised… – kõik on üksnes teekonnad…

Kõik teed siiski, varem või hiljem, viivad teid teie enda juurde…, ehk, Minu juurde… – kuid, mis vahet selles oleks…?

Kõik teekonnad on lõppude-lõpuks – sulandumine, kuna kõik oleme üks tervik, ehk – ühesed…

Mistahes eraldumine lõpeb kord…, pöördute endasse…, naasete tervikusse ja meenutate end tervikuna, olles tervikuna…

Meile sageli räägitakse, et oleme unikaalsed loovused…, ja üksnes meil on olemas täielik taolisus Sinuga…

Üksnes läbi kehastuse Maal on võimalik naaseda Sinu juurde tagasi…

Seega, olemuste jada on väärt seda, et kehastuda Maa peal…

On see nii…?

Ma ei jaga teid osadeks – te kõik olete üks…

Kui Mina olen teis kõigis, miks kellegil on enam minu ande, kui teisel…?

Miks minu Ma Olen Juuresolek ühes on erinev Mina Olen Juuresolekust sinus, või kellegi teises inimeses…?

Olete kõik erinevad ja oma teekonda olete läbimas erinevalt…

Olete kõik Mina Olen Juuresolek…, ja kõik olete minu osad…

Ega pole paremaid või halvemaid osi…

Minu Mina on kõiges minu erisustes…

Mina olen igasühes teist…, seega… igaüks saab olla minuna, ning leida minuga ühendust…, liituda minuga ja olla terviklikuses ja ühesuses minuga…

Müüt sellest, et keegi on parem…, ja on enam valitud Jumala poolt – kõik see omab oma ajalugu, ning jagab teid Jumalale meelepärasteks või mitte, valituteks või mitte, Jumalale lähedasemateks või kaugemateks…

Iga loovus on unikaalne…, nagu teie enda looming…

Iga loovus võimaldab igal olemusel saada oma teadasaamisi…

Teie ilm võimaldab unikaalseid teadasaamisi…, mis pole sarnased teiste ilmade omadega, kus on omad teadasaamise ja loomise viisid…, teised on jumaliku Mina Olen Juuresoleku algpotentsiaali avanemise variandid…

Pole vaja võrrelda…

Kuid meile on räägitud, et on olemas ilmasid, kus on üksnes Puhas Olu, kus puuduvad vastandused…, kus pole avanemisi-sulgumisi…– puudub duaalsus…

Jah… see on minu teise looja ilm…, teise Esmalooja, milliseid on minul hulgim…

Mina olen Absoluut…, ja räägin sinuga läbi teie Ilma Esmalooja…, teie Ilma Esmaalge läbi…, teie Ilma uneluste lätte vahendusel…

Miks mitte meil, loojatel ja kaasloojatel kõigil, virguda ühel hetkel unest, ning meenutada end tervikuna…, ja taas saada Sinuks…, ja taas ühineda Puhtaks Oluks…?

On olemas vaba teadasaamise voli, vaba täiustumise ja teostumise teekond…

Ma ei lahuta oma loojaid nende unelustes…, ega lahuta endast…, ei hinda nende tegusid…, ei jaga headeks ja pahadeks… – nagu teete seda teie…

Ma unelen koos nendega…, ja tunnen rõõmu nende loovuste üle koos nendega…, imetlen koos nendega kogu erisuse hulga üle…, Minu erisuste üle… – ja olen tänulik neile…, ja teile kõigile  Enda suure erisuste hulga pärast…, ning rõõmutsen enda teostuste tõttu ja Enda täiuslikkuse tõttu…, võimalusest peegelduda müriaadide paledes, et mõista End kõikvõimalikes ilmingutes…

Kui Mina vaatks end osadena läbi osade, siis näeks üksnes osi…, näeks üksnes kannatusi ja üksikuid rõõmusid…, oleks eraldatuna pühakus ja eraldatuna mõrtsukaks…

Siis ma eraldaks End pühakuiks ja mõrtsukateks…, täiuslikeks ja ebatäiuslikeks… – enda osadeks…

See oleks illusioon…

Illusioon sellest, et pühak on parem, kui mõrtsukas…

Kuidas see oleks võimalik, kui kõik olen Mina…?

Ma mõistan, et teil on raske seda mõista…

Kuid teil…, Inimesed…, tarvis minna üle oma terviklikusele…, – siis Mina saaks vaadelda kõike tervikus…, ühesuses…

Siis ma näeks mitte enda eraldi olevaid omadusi, vaid nende kõigi sümbioosi…

Ma ei näe vikerkaare värve eraldi…, olen ühesuses, puhtuses…

Puhtus on täiuslik, kuna on ühendamas endas kõiki värve ja kõiki erisusi…

Kui ma kõrvaldaks ühe värvi vikerkaarest…, ühe, mis mulle ei meeldiks, ega sobiks mulle… – siis valge valguse puhtust ja loomulikkust enam poleks…

Seetõttu terviklikkuses pole osi…, pole eraldumisi… – ei paremat, ega halvemat…

Terviklikuses on kõik…, ja kõik on täiuslik… – seega… kõik on üksnes teostumise teekonnad…, Minu iseenda teadasaamise ja vaatlemise teekonnad…, läbi Minu enda osade…

Kui suundute terviklikuse poole, lakkate jagamast ja võrdlemast, kuna teadvustate, et kõik see on üksnes teie ise… – sõna otseses mõttes…

Ja kõik olen Mina…

Me kõik oleme – ühesed…

Olen Absoluut…, ja Mina olen rääkinud teiega läbi Oma Esmalooja…

Austusega kõigi otsijate ja astujate vastu…

SElena

Read Full Post »

Older Posts »