Feeds:
Posts
Comments

Archive for September, 2019

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

Täna jätkame huvitava teemaga sidest

Sidest sellega, keda nimetate Jumalaks…, või Vaimuks…, Loomislätteks… – millegi sellisega, mida tunnetate oma Kõrgema Mina osana ja mis on hulga enamat, kui teie ise…

See teema on sellest, et see side ei ole ühepoolne…

Ajalugu võiks näidata teile kindlaid näiteid neist palvetajatest ja neist hüüdjatest Looja au poole…, kes soovides ja lootes on anudes ja paludes sirutamas käsi…

Kuid ajalugu on sageli joonistamas pilte seintele just ühepoolsest sidest…

Eelmises sõnumis rääkisime, et selles sides, mis on kahepoolne, on tegemist energiaga, mis ei ole lineaarne… – ja selleks on… Armastus…

Teeme jätkuvalt kokkuvõtteid sõnumitest, mis on iidses Egiptuses kujutatud seintele… – kõik hieroglüüfid ja muud, mis oli kujutatud 19. dünastia aegade keskel, on rääkimas Jumala armastusest…

See aitas neil minna üle järgmisse ellu…, oli saatmas neid…, ja on andnud neile juhendusi… – üheski neist ei ole arvustusi…

Kõik, mida saate seintel näha, näitab värskust, noorust ja elu Niilusel…

Teekond selleni on üksnes läbi kahepoolse side…

Paraku paljudele see jääb märkamata, kuna püütakse kõike vaadata läbi lineaarsuse…, isegi seda, mis on sideks…, kanaliks…, kui ühendanuma süsteemiks… – mille kaudu saaks suhelda sellega, kelle osana on inimvaimsus…

Need, kes on täna minuga siin, saavad jälgida päikese tõusu…

Kas saab olla midagi suurepärasemat meeldetuletust Loomislättest, kui tärkava päeva kaunidus ja värskus…?

Nii mõnigi tahaks ehk ütelda… – ma tahaks, et saaksin rääkida sellega, mis on minu Vaimsusena…, minu Kõrgema Minana… – kuid näib, et meie vahel on mingi sein…

Selleks seinaks on teie vastuvõtu lineaarsus…

Kuni inimsustate Loojat, te ei saa kuigi palju sõnumeid eesriide tagustest…

Armastus on läte…, sidekanal…

Kuid peame taas ütlema… – te näete seda igapäevaselt oma elus… – oma laste armastuses, kes ei ole veel õppinud rääkima…, kuid neil see on olemas… – on ka loomadel, kes ei õpi kunagi rääkima inimkeeles…

Te kõik olete omavahel suhtlemas läbi selle…

See on näitamas, et seda jumalikku essentsi, ehk armastust, olete kasutamas oma suhtluseks…

Varajasemates sõnumites olen maininud, et enamus inimkonnast on mõistnud seda pealiskaudselt…

Kui suudate pikemat aega olla rahulikuna, siis ehk hakkab ilmnema taju…, hakkavad tulema sõnumid…

Ja neid on tulemas…

Kuid – olla rahus – ei ole veel armastuse avaldumine…

Et saavutada meditatsiooni kõrgemat taset, kasutate toonide laulmisi, kuulate vastavat muusikat, hingate sisse kõikvõimalikke eeterlike õlide aroome… – seda üksnes selleks, et pääseda teatud tasemele, mis oleks vaba lineaarsusest…, kus on võimalik siseneda transsi…, ehk isegi pääseda kanalisse…, või siis… istuda ja oodata sõnumit Loomislättelt…

See on kohane üksnes esimese sammu jaoks…

Nagu oleme rääkinud… – te olete sellega üksnes valinud numbri ja Looja on võtnud vastu…

Kuid see on ka kõik… – olete istumas ja kuulamas Looja hingamist torusse…

See on metafor sellele, et keegi on istumas seal, kanali teises otsas…

Olete teadlik, et ühendus on olemas… – te tunnetate seda…

Olete poolel teel… – kuid sõnumeid veel ei tule…

Järgmiseks alateadlikuks sammuks oleks… – meditatsioonide kombineering…, või rahuolek ühes tabamatus asjas… – intuitsioon

Intuitsioonile ei ole kerge anda määratlust…

Ütlen neile, kes veel ei tea, kuidas seda tunnetada… – sellel ei ole midagi ühist planeerimisega, või arvestamisega…

Ehk mõni on teadlik…?

Paljudel teie seast on olnud alateadlikke sähve, millised tulevad ja kaovad hetkeliselt…

Mõneti tajute seda, kui mingit olnut… – millest olete kui teadlik…

Küsite endilt, et mis see oli…, kuidas tabada seda ja hoida mõnda aega…?

Need tulevad ja kaovad sähvina…, kuigi tahaks peatada neid mõneks ajaks…

Mingil viisil olete teadlik, et alateadvuses on olemas mingi side säde

Intuitsioon on teie teadvuse paljumõõtmeline atribuut, mis on sideks vaimsusega…

Kui paljudel teie seast on olnud alateadlikku tunnet minna kusagile…, või vastuseisu minekule… – mis hiljem selgub, et selline tunne oli õige…?

Teised, kes tunnetasid sama, väidaks, et see siiski ei ole alati nii

Kallid, see tuleneb sellest, et te muutsite selle…, ehk tõlgendasite ümber (kirjutasite ümber)… – te mõistate, mida pean silmas…  

Te kord olete juba lineaarsed ja loogilised…

Kui teil tuleb ootamatult alateadlik mõte…, vilksatab teadvuses… – te hakkate arutlema… olgu…, ehk on nii…, või hoopis nii…, või siis… – olgu, ehk võtaks seda veidi nii…

Tarvis usaldada esmast vilksatavat mõtet…, kuidas see välja ka ei näiks… – see on õige

Mõneti intuitsioon on metafooriline… – vastus ei tule sõnalises vormis, vaid toimub kandumine pildis vajalikku kohta ja vajalikus ajas, kus asjad hakkavad sündima…, mis aitab hiljem mõista, miks ollakse sellises kohas, või olukorras…

Paljudel on seda olnud, ja hiljem teadvustatud… – kuid enam mitte reaalses ajas…

See küsimus on mõtiskluseks… – intuitsioon reaalses ajas, millega saaksite hiljem arvestada…

Kuidas seda ära tunda, et oleks nii regulaarselt… – ehk… oleks katkematu intuitsiooni voona…

Kui see on teil ilmnemas, siis see ongi kanalduseks

Just see on toimumas ka siin…

Kui partner istus esimest korda toolile, siis see, mida tema tajus, oli armastuse laine…, ja see voogas temale…, tavalisele insenerile, kelle ei olnud mingit aimanud sellest…

See täitis teda sellise ülima armastusega…

Tema oli kindel, et see ei saanud tulla temalt endalt… – vaid… see peaks tulema mingilt ülisuurelt allikalt…

Ta istus toolil ja nuttis… – teadmata millest…

Ta oli sedavõrd haaratud ja täitunud vaimsest armastusest

Ta ei olnud kunagi varem tegelenud meditatsiooniga… – ta oli insener…

Seega see, mida ta tundis, oli sedavõrd võimas…, sedavõrd ootamatu…, ja sedavõrd armastav… – see pani teda nutma…

See oli see, mida oli temale vaja… – see oli side…

Tema ei tahtnud istuda ja oodata, kuna see algab taas…, seetõttu, kui istus toolile, siis ütles oma vaimsusele… – räägi mulle seda, mida sinu arvates mulle vaja teada…

Tema ei oodanud vastamist telefonis…, vaid andis korralduse oma alateadvusele… – tulgu välja ja jätkaku armastuse protsessiga

Esmalt tahaks anda mõned juhised intuitsiooni kohta…, ning seejärel ka teha midagi erilist…

Intuitsioon on paljus kui raadio, kus vaja leida vajalikku jaama… – häälestuda sellele…

See protsess ei ole üksnes ootamine…, ega ole meditatsioon ja hea tunde nautimine…

Sisenedes meditatsiooni, tuleks alustada pöördumisega… kallis vaimsus…, räägi mulle seda, mida vaja mul teada…

Samas vaja jälgida häälestust selgele ja kindlale lainele…

Keskendudes sellele sobival viisil, ilmneb veendumus, et oled lainel…

Igal inimesel toimub see temale kohasel viisil…

Minu partneril on kujunenud oma viis, millega ta jätkab edukalt…, 30 aasta jooksul pole kordagi selles pettunud…

Kuivaid partner istub toolile, Krayon on koheselt kohal…, ja vestlus algab läbi tema Kõrgema Mina…

Ei ole kordagi olnud, kus Krayonit ei oleks…

Ei ole kunagi olnud mingit tähtsust, millises enesetundes partner oleks…

Side, nimega armastus, on alati kihutamas täis purjeis… – tuleb alati läbi tema vaimsuse, luues kahepoolse side…

Selles seisneb inimvaimsuse evolutsioon…, lootus ja lubadus…

Kui olete valimas seda kogema…, ja sellisel määral, kuivaid soovite… – siis võite ka saada seda…

Oleme rääkinud, et naistel see töötab paremini, kui meestel…

Naised on suhtumas lastesse, keda on kasvatamas, mõistvalt ja armastavalt…

Neil on parim alateadlik side…

Isegi iidsetel aegadel naised olid parimateks šamaanideks…, olid parimateks vaimseteks juhtideks…

Kui vaatate siin templite seintele, te näete neid Hathoride kujutistes…

Sageli näete lehm-vaarvanema kujutisi…, kes on väljendamas õrnust, kaunidust, pehmust ja intuitsiooni…

Milline imeline juhendus on tulenemas naisalgest…

Täna oleme siin, Isise templis…, ja pühitseme Isise energiaid… – see on parim koht rääkida intuitsiooni teemal…

Krayon

Advertisements

Read Full Post »

Peatuge…, lõpetage kurikuulsa vaimsuse taga ajamine…

See ei ole mingi imerohi, ega ole vastupidisena elu saavutatule…

Vaimsus on kui osa ilmaloovuse egregorlikust mõistmisest… – paljude jaoks see on loobumine erinevatest kiindumustest mateeriasse…

Oleme lõpmatult otsimas kinnitust võõrastele hüpoteesidele…, ja samas ei märka oma püüdlusi ja seesmist resonantsi…

Resonants on olemas kõiges

See on ühe või teise teguri, lubaduse või suunitluse aktsepteerimise seisund…

Tõe otsimine kõigist allikatest…, nii raamatu väljaannetest, kui ka kanaldustest, kus sõnumid on põimumas egotsentriliste mõistetega, on segi võõraste arvamustega… – nõuavad vastuvõttu kui universaalsena…, vastuvõttu ainsa ja õige tõena…

On palju kordi räägitud, et iga ühe jaoks on oma tõde, mis temale on ainsaks õigeks teeks

Mis on siis vaimsus…?

Preestri jaoks see tähendab käskude tingimusteta järgimist, enda usuraamides hoidmist…

Üldtunnustatuid norme ja käitumisreegleid…

Heatahtlikkuse ja halastuse põhimõtteid.

Joogidele see on kahtlematult õige toitumine, lihast loobumine ja treenimine… – mis on taas raamidena…

Hüpnoterapeutide, hüpnoloogide jaoks see on olemise tahk, milles olek annab vabaduse tunde….

See on elu, milles saab laskuda transi olekusse…, praktiseerida erinevaid praktikaid ja meditatsioone…, millised saaksid mõjutada teadvust ja avardada mõistuse piire…

Võib tuua palju vaimsuse näiteid, mis on paljudele peamiseks teeks…

See on kui püüd millegi kättesaamatu poole, millega kokkupuutumist peetakse oma elu eesmärgiks…

Sageli need on liba elueesmärgid, mille tõttu paljud on otsimas retsepti, kuidas pääseda vaimsusesse endasse…

Mida selleks teha…?

Retsepti ei ole olemas…

Meditatsioon on üksnes uus moodne sõna, mis on kaudselt selgitamas ja toomas seisundi mõtet, milles viibib inimene, ja kus ta on vaba kõigis olu mõistetes…

Just – seisund…

See ei ole miski muu, kui pendli seisund rahu olekus…

See on kõige vastuvõtt, mis on teda ümbritsemas…, usaldumine avarusele, seadmata enda ette takistusi… piire, raame ja muud…, milliste üldiseks nimeks oleks – hirm

Nii on inimvaatleja jaoks vaid selles illusoorses maatriksimaailmas…, mis on kui oleku neutraalne vorm…

See ei ole võitlus millegi nimel… – kõik on üks ja seetõttu võitlus on mõtetu ajaraiskamine…

Tegelikult see on võitlus iseendaga

Ehk teisiti… – see, kellega olete võitlemas, on läbimas mõistmatuse teed…, und, mida olete läbinud kunagi ise…

Ka teis oli leppimatus eluga, millisesse sattusite… oli teilgi seesmine vastuseis…

Ajajooksul kõik on möödumas… – selline oli teie evolutsiooni protsessi kavand…

Mõistmatus ja seesmine vastuolu vahetuvad välja mõistmisega…

Mistahes duaalsuse mõistmisega… – valge või must…, naine või mees…, konstruktiivsus või destruktiivsus…, ja paljudes muudes duaalsuse eraldustes…

Sellised eraldumised on kätketud avarusse, milles inimene on mängimas mängu, nimega elu

Mängimas tõelist elu…

Kogu selle ilma elu mõistmine on omaks võetav läbi arusaamise, et seda mateeriat ei ole võimalik maha jätta…

Oma lineaarse kehastumiste jadas, oma elu lõigu läbimise vajaduse mõistmise tulemuseks on, et kõik on kõige hüvanguks…, ja see on vaid enda valiku kohane…

Vaatamata elu rasketele valitud lõikudele, oleme jätkuvalt liikumas edasi…

Peatumiseks ei ole võimalust…

Dmitri Gusev

Read Full Post »

Tahaks jagada teiega oma tähelepanekuid viimase aja muutuste kohta…

Alates 2019 aasta algusest olen oma seesmise Minaga tunnetamas, et inimese teadlik kliima on järsult muutunud…

On ärganud palju teadvusi…, ja energia, mitte üksnes maine…, vaid ka galaktiline, muutus tihkemaks ja hoogsamaks…

Siin ei ole tegemist aja kiirenemisega…, kuigi ka see on tunnetatav… – vaid tegemist on individuaalse teadvuse avardumisega…, ehk selle kvaliteediga…

Oleme suurel kiirusel süüvimas endasse, kus kergusega avanevad tõed, milliseid eile alles otsisime…, või pidasime neid hoopis sonimiseks…, või siis… täienisti kättesaamatuteks…

Eriti see tuli esile peale suvist pööripäeva…

Paljudel sündis enesetähtsuse tunne, et nemad on võtmas osa globaalsest Maa, ehk Gaia vaimse avaruse ülestõusust…

Igal päeval…, igal tunnil…, isegi igal minutil on oluline väärtus… – isegi vaimne laiskus hakkab haihtuma täienisti…

Paljud hakkavad mõistma, et füüsilise keha tervenemine ei tule enam meditsiini poolt…, vaid otseselt energeetilisest potentsiaalist, mida ei ole võimalik saavutada tablettide abil… sünteetiliste vitamiinide või võimlemiste abil…

Üksnes läbi oma mõistmiste ja emotsioonide ümberkorralduste, läbi tegevuste ümbersuunamise algab enda uue kujundamine… – uue energia loomine uue DNAga…

See hakkab esile tooma teie uut maatriksit… – uut individuaalset-ühest inimkonna maatriksit…

See on totaalselt uus struktuur, millesse ei mahu kaasaegse sootsiumi kontseptsioonid…

Paljud tunnetades seda, hakkavad otsima uusi teid ja viiteid uue ilma portaalideni… – esmalt endas, edaspidi ühesuses…

See hakkab üha sagedamini avalduma ideedes, unistustes ja teostustes…

Ratsionaalse inimese süsteem kasvab ümber teadvustunud inimese süsteemiks…

Meile ei piisa enam ratsionaalsetest püüdlustest, järeldustest ja nende tulemustest… – tõe saamiseks hakkame äratama endas teadvustust…

See protsess hakkab kiirenema mitte päevades…, vaid tundides…

See on see, mis on tunnetatav… – aastad muutuvad kuudeks…, kuud  päevadeks…, päevad tundideks…

Kuna paljud kella ei vaata, siis mõõtmeteta olek muutub pea alatiseks…, ning armastuse, rõõmu, vastastikku mõistmise tunne hakkab täitma igat ühte ja kõiki koos…

Sügisene pööripäev annab kõigile püüdlustele pääsuks Uude Ilma veel hoogu juurde…

Kuid selleks tarvis õppida tundma end…, oma Mina…, oma Kõrgemat Mina…, oma vaimsust…, ja armastust enese vastu…

Vaimsus hakkab põimuma ka Vanasse Ilma…, aktiivsemalt ja võimsamalt…

Kõik oleme tunnistajateks…, osavõtjateks ja vardjateks Uuele Struktuurile…, Uuele Maatriksile…, Uue Mõõtmele…

Paljud võivad seda näha… – kes unes…, kes unelustes…, kes ka ilmsi…

Selliseid saab aina enam ja enam…

Muutusi vajavad teie südamed…

 Julvius – meisterlind

Read Full Post »

Kõige huvitavam on see, et see ei nõua midagi…, teilt, kui ühiskonnalt…, ega tule mingit vajadust jagada rikkused ümber… – toimub vabatahtlik ja iseeneselik ressursside ümberjaotus…

Kõigil planeedi inimestel saab võimalikuks saada vajalikku haridust…

Kokkuvõttena… kõigil inimestel avaneb võimalus võtta saadud haridust kasutusele oma töökohal, ning saavutada professionaalset taset sellel tööl, milline on pakkumas rõõmu…

Oluline küsimus paljude jaoks üle planeedi leiab lahenduse, kord ja igaveseks… – see on tervishoid, juurdepääs millele avaneb kõigile…, olenemata sellest, kui suurt abi see peaks vajama…

Kõigile inimestele on kindlustatud, et neil ei tule kannatada nälga elu lõpuni, ega tule puudust riietuses, või eluasemes…

Kõigil inimestel saab omaseks eneseväärikuse tunnetus…, ellujäämise küsimus ei kerki kunagi elu küsimuseks…

Vajalik heaolu ja elementaarne austus on kindlaks osaks kõigile…

Jutt käib iga inimese valiku õigusest… – mida-millal-kuidas teha, et mitte teha kahju, või tekitada muret inimesele, kellega ollakse kokkupuutel…

Teie seas leidub neid, kes väidaks, et isegi Pühakirjade õpetustes räägitakse, et on inimesi, kes ei vääri võrdväärseid hüvesid…

Kuid ütlen teile… – teie mõte ise, et kõike tarvis välja teenida, on idee sellest, et inimene peab oma teekonda paradiisi välja teenima…

Kuid teil ei ole vajadust seda teha… – see kõik on teil olemas juba sünnist peale…

Kas olete teadlik, miks olete arvamas nii…?

See on sellest, et te ei suuda mõista Minu sõnu, kuna need on sellised, milliseid te ei ole suutelised omaks võtma…

Kuni te ei ole võimelised omakasuta andma, ega omakasuta armastama… – seni te ei ole võimelised midagi vastu võtma tingimusteta…

Ma tuletan teile meelde… – elu oli loodud Minu, ehk Jumala poolt, kui võimalus kogeda kõike läbi oma kogemiste…

Teie elu oli teile vahendiks kogeda seda kõike läbi oma kogemiste…

Võtke teatavaks… – kõigil inimestel on õigus elementaarseks ellujäämiseks…, isegi kui midagi ei tee… – isegi kui ei panusta midagi ühiskonda…

Pidage meeles üht peamistest elu õigustest… – jääda ellu väärikalt…

Kordan veel… – Mina, Jumal, olen andnud piisavalt ressursse…, ka õigus neile oli teile kindlustatud…

Teie õiguseks on jagada neid…

Ei ole teie otsustada, kas on kellegi elu asjatult raisatud… – sellist õigust ei ole, ega saa olla kellegil…

Ärge võtke tõena, kui keegi on väitamas, et Mina olen neid õigusi andnud…

Nemad isegi ei ole teadlikud, kes olen Mina…

On inimesi, kes on tegemas liiga…, on intrigeerimas…, mõneti isegi tapmas… – kuid ootamatult neile meenub midagi nende endi tõelisest olemisest…, seetõttu nemad on suutelised tõusma kõrgemale tasemele…

Nüüd ütelge… – kas nende elu oli raisatud elu…?

Ei ole teie arvustada, miks inimene raiskas oma elu meendustele…, raiskas meendusele, et meenutada…

Ei ole teie arvustada inimese vaimsuse teed…

Teie enda otsustada on, kelleks olete ise…, aga mitte seda, kelleks oli või mitte keegi teine…

Leidub ka selliseid, kes on rahulolematud sellega, et keegi ei tee midagi…

Rahulolematud on üksnes valgustamatud…

Valgustunud inimesed üksnes vaatavad neid, kes ei tee tööd üldise hüve nimel…, ja mitte ärritunult, vaid mõistvalt…

Need, kes on panustamas, mõistavad, et need, kes ei tee midagi, lasevad käest suurima võimaluse ja au luua…, ega koge seda, kellena ollakse tegelikkuses…

Paljud panustajad mõistavad, et laiskuse eest järgneb karistust…

Kuid eksistentsi olemuses karistuses ei ole mingit vajadust…, ja seda ei ole ka olemas…

Seetõttu õigluse nimel saab kõigile antud minimaalne osa, mida on vaja ellu jäämiseks…, ega vireleks poolnäljasena…

Neile, kes on valdamas enamat, on antud võimalus panustada vabatahtlikult oma kümnist üldisesse hüvangusse…

Teil jäävad endiselt nii rikkad, kui ka vaesed…, kuid sellises ühiskonnas see ei ole ebavõrdsusena, vaid on võrdsete võimalustena…

Igal inimesel avaneb võimalus elada elementaarsel tasemel, muretsemata ellujäämise pärast…

Kõigi päralt on tõemeeli võrdväärsed võimalused saada teadmisi…, arendada oma kogemisi ja võtta kasutusele omad talendid, vastavuses oma töökohale…

Nii teie tööst saab teie rõõm, aga mitte orjus…, nagu on peetud seni…

Aamen

Read Full Post »

Vanadeks vaimsusteks on need, kes on ärganud mõnes eelmises elus…

Need, kes oma maistest kogemistest on läbinud enamuse…

Need on need, kes on puhastunud ja on suutnud meenutada, kellena on

Nüüd enamuselt ja oma vajaduse kohaselt on  abiks teistele vaimsustele…

Vanadel vaimsustel on suurim mõistmiste pagas…

Vanade vaimsuste probleemiks on amneesia, nagu enamustel inimestest… – ei mäleta oma sünnieelsest midagi…

Ilmaruumil on teada, kes on kes… – seega… vanade vaimsuste ees on suuremad nõudmised…

Sellest kõik ka algab…

Vanad vaimsused on kui noored õpetajad teie koolides…, kuid seekord koolis, nimega Maa…

Kuid just oma amneesia tõttu nemad ei ole teadlikud enda kohustustest…

Nende arvates ka nemad on õpilasteks, kes on õppimas uusi teadmisi…

On käitumas nagu kõik lapsed…

Kuid kooli direktor, nimega Elu, ütleb neile… – kas võtate mõistuse pähe ja hakkate täitma oma kohuseid…, või, vabandage väga…, me teid…

Vallandame… – jah…, arvasite õieti…

Vanade vaimsuste suremus nullprobleemide aegu on ülimalt suur….

Nullprobleemid… – see on vana vaimsuse energia, avatud kanali energia, võimas vibratsioonide voog, mida kasutavad vanad vaimsused oma teadmiste ja oma meisterlikkuse Maale toomiseks…

Vanade vaimsuste elus on aegu, kus vood on eriti aktiivsed, millised nõuavad vastuvõttu ja nende realiseerimist…

Kui algab nullprobleemi aeg, siis vanade vaimsuste elu pöördub jalgadelt peapeale…

Maa püüab kõikvõimalikel viisidel aidata neil meenutada, kelleks nemad on ja milleks on siin…

Kuid kahjuks inimene on laisk olevus…

Ise ja iseseisvalt mõistavad seda vaid üksikud…

Selleks, et inimene hakkaks muutuma, elu hakkab tooma temale ette õppetunde… – lagunevad elulised asjad… – pere…, äri…, muutuvad reetlikeks lähimad sõbrad, või kõige lähedasemad inimesed… – surevad lähedased, kallimad…

Esineb lööke tervisele…, kuni surmahaigusteni…

Üksnes kaotades kõik, saavutame vabaduse…

Kuid kallis vana vaimsus…, kui arvad, et saad kusagil nurgas istudes, lasta õnnetuste jadal mööda libiseda... – siis ütlen… – sa eksid…

Ära mõtle kui inimene…

Vaata elu kulgu kõrge teadvusega…, vaimsuse teadvusega…

Pea meeles…, oled vaimsus, kellel on keha…, aga mitte keha, millel on vaimsus…

Oled vaimsusena tulnud teistele abiks…, oma meistri saavutuste realiseerimiseks…

Üksnes omades kõrget ilmavaadet ja oma määratluse mõistmist, kõik elus hakkab võtma oma koha sisse…, avanevad teed, mis täidavad seesmiselt valgusega ja elu rõõmuga…

Olla vana vaimsus… – esmajoones… see on suur vastutus…, alles seejärel tuleb meisterlikkus ja geniaalsus…

Kui esmast ei ole …, siis järgmised jäävad suletuks…          

Sellisel juhul Maa palub lahkuda ja alustada uuesti…

Sellisel juhul vana vaimsus sattub sagedaste taaskehastuste jadasse…, kuni mingi kehastuse aegu saab realiseeritud vajalik potentsiaal…

Neil kehastuste aegadel kogutakse hulgim karmavõlgasid… – võimu kuritarvitamine…, meeleheade rahuldamine…, armatsemised ja laiskused…

Kui vana vaimsus saab Maa käest korraliku vapustuse… – ehk siis hakkab meenutama end…

Esmaseks tunnuseks on vagasus ja mõistmine, et eelmist elu enam ei tule…

Ilmneb seesmine soov saada teada…, leida vastuseid…

Teisi sõnu… – ilmneb soov muutuda…, muuta oma ilmavaate ja elu…

Kuni hakkab tundma huvi, hakkab otsima ja proovima… – kuni ka leiab end ja vastuseid…

Ükski kindla kavatsusega pöördumine ilmaruumi poole ei jää vastuseta…

Kui vana vaimsusega inimene rakulisel tasandil, kogu olemusega, avaldab soovi mõista oma määratlust…, siis koheselt leiduvad inimesed, raamatud, tuleb ette sündmusi…, ja nii edasi, mis aitavad vanal vaimsusel realiseeruda…

Mida erilist leidub vana vaimsuse energeetikas…?

Mida selliste realiseeringute laia ulatuse energiates on peamisena…?

Keha annab välja vibreeringu, mida saaks väljendada sõnaga… – kartmatus

Vanad vaimsused on läbi käinud kõik õppetunnid…, paljude eelmiste elude aegu on hakkama saanud erinevate olukordadega…

Nemad on teadlikud, et mistahes olukord on lahendatav…, neil aegadel, meenutades neid, nemad naeravad oma hirmude üle…

Paljud vanad vaimsused on hirmul üksnes seetõttu, et elu on äratamas neid selliselt…

Kuid see on kõigest kujuteldav hirm…

Nemad ei õpi, kui ei ületa üht või teist hirmu… nagu on tegemas enamus…

Paljudele kartmatuse tunne ei ole teatud olukordades veel tuttav… – nemad on tegemas alles esimesi langevarju hüppeid…, samas kui vanad vaimsused on teinud seda palju kordi…

Ka vanadel vaimsustel võivad põlved väriseda…, kuid nemad on teadlikud, et seljas on langevari, mis avaneb…, et maanduda saab õnnelikult…

Kui vanad vaimsused on ausad endaga, siis kiikavad endasse ja küsivad oma kehalt… – kas ma tõesti olen kartmas praegu toimuvat…?

Kiigates endasse, vana vaimsus tunneb endas rahulikku ja kindlat veendumuse väge…, tunneb väge saada kõigega hakkama…, kõike ületada… – temal on mõistmise vägi…

Selle väe nimeks on kartmatus… 

Kartmatus on olek väljaspool hirmu… – see on ärkamine  

Teadus on tõestanud, et ilmaruumis on olema üksnes kaks vibratsiooni…

Ja need on hirmu ja armastuse vibratsioonid…

Hirmu vibratsioon on eraldatus

Armastuse vibratsioon on terviklikkus

Vanad vaimsused on vaimsused, kes suutsid duaalses ilmas õppida tundma terviklikkust…

See ongi ärkamine füüsilises kehas…

Nüüd nemad on siin abiks teistele õppida tundma sama…, et jagada oma kogemusi, oma mõistmisi, oma vibratsioone ja oma teadvustumisi…

Tänulikkus

Tahaks väljendada tänu vanadele vaimsustele… – selle eest, et nemad on meiega siin…, selle eest, et tegid otsuse tulla siia vabatahtlikult…

Neil oli võimalus minna kõrgematesse mõõtmetesse, ning jatkata oma arengut seal…,  kuid valisid kogeda ilmaruumi tingimusteta armastust…

Tulles siia ja aidates teisi, võtsid endale suure vastutuse…, ohustades end raskete katsumustega…, riskides sellega sattuda ümbersündide keerisesse…

Kuid tahaks ütelda neile, kes on liikumas valgustumise poole…, neile, kes on alles õppimas oma valgustumise teed… – te ei ole üksi…

Kui hirmutav teil ka poleks…, kui üksildasena te ka poleks… – te pole üksi… – oleme ühenduses teine teisega alaliselt…

Meistrid…, vanad vaimsused… tulid just nimelt siia… – teie nimel…, et olla teile eeskujuks…, et jagada teiega oma kartmatuse energiat…

Vaadake ringi…, suunake oma tähelepanu endalt ilmale…, ehk näete siis meistreid…

Vaadake ja õppige…, laadige endisse kartmatuse energiaid, ning astuge nende kõrgete vibratsioonidega julgelt läbi õppetundide…, astuge valguse poole… – ärgake…

Svetlana Dežnjova

Read Full Post »

2019.09.24

Seega…, uue võrdsuse ja rahu ilma tunnuseks on… – kõik rahvused ja rahvad on juhitavad ühtse üleilmse valitsuse poolt…, üleilmsed ressursid on kuulumas võrdväärselt kõigile… – olenemata, kelle territooriumil need on…

Selles ilmas on kõigi peamiste vajaduste rahuldamine…, kõigil on võimalus tõusta oma soovi kohaselt kõrgemale…

Kuid…,  tuletan meelde… – mis on võrdväärsus…

Siin on mõeldud võrdsed võimalused…, aga mitte faktiline võrdsus…

Faktilist võrdsust ei ole võimalik kunagi saavutada… – see on ka hea…

Võrdsus on sarnasus…, aga võrdväärsus on peamine, mida teil vaja…

Ja mis peamine… – üleilmne valitsus, kui vanem, ei tohi mateerialike hüvede jagamisel dikteerida oma tahet…

Üksnes pealiskaudselt vaatlusel ei ole aru saadav, miks selliste ressursside puhul teie ilmas, teil pole õnnestunud rahuldada kõikide vajadusi…, luua kõigile võimalusi tõusta kõrgemale…

Olete saatnud miljoneid ja miljoneid inimesi tühjusesse…, neid, kes on sotsiaalse ja majanduse arengu põhjas… – olete mõelnud välja ühiskondliku arvamuse, mis hoiab neid seal…

Just see loob põhjuse, miks kümneid tuhandeid on suremas igaaastaselt, ja üksnes kõige vajalikuma puuduse tõttu…

Teie ilm iseenesest on suurejooneline… – kuid te ise ei ole leidnud viisi olla suursugune…, kõrvaldada võimaluse surra toidu puuduse tõttu…, ega ole teinud praktiliselt midagi, et inimesed lõpetaks teine teise tapmise…

Kui rääkida avalikult, siis te lubate tuhandetel lastel surra nälga…, olete hävitamas inimesi, kes ei ole teiega nõus…

Olete suurepäraselt hävitamas iseend… – ja see õnnestub teil suurepäraselt…

See on veel kord näitamas, et teie rass on primitiivne…, kuigi püüate väita, et oma arengus olete kaugele jõudnud…

Tahaks toonitada, et ühiskonna primitiivsuse tunnuseks on arvamus, et ta on eesrindlik…

Samas esmaseks primitiivse teadvuse tunnuseks on mõte pidada end valgustunuks…

Väljapääs on sellest olemas… – sellest aina räägime…, ikka räägime…, taas ja taas… – kuni saabub selline hetk, kus teadvustate kardinaalsete muutuste vajadust teie ühiskonnas…

Need muutused on seotud kahe nihkega…, nii vaimses kui ka poliitilises valdkonnas…

Teile on vajalik liikumine Ühtse Üleilmse Valitsuse poole ja üleilmse suuremate volitustega kohtu loomise poole… – et lahendada vastuolulised küsimused…, et luua Ühendatud Üleilmne Armee, ning kehtestada jõusse seadused, mille alusel saaksite ise valida, kuidas valitseda endi juures….

Olen rääkinud, milleks ülemineku aegadeks tarvis kohust ja armeed…

Kuid kordan siiski… – oma tahtmistes ja soovides olete primitiivsed… – nihked rasside ulatuses ei toimu äkki, ega ühe päeva jooksul…  

Üleilmse valitsuse struktuur peab olema mõistetav ja läbipaistev…

Üleilmsesse valitsusse, Rahvuste Nõukogusse hakkavad kuuluma kaks esindajat igast rahvusest…, ja rahvaassambleesse on esindajaid proportsionaalselt iga rahva rahvastiku koosseisu kohaselt…

Ja sellest tulenevalt, üleilmne valitsus peaks koosnema kahest kojast…

Esimene koda on Rahvuste Nõukogu, kus kõigi rahvaste häälte arv on võrdne…, ja teine koda on Üldrahvuslik Rahvakogu, kus on tagatud proportsionaalne esindatus…

Seega…, uues maailmas püütakse säilitada põhiseaduse jõu tasakaalu…

Ja selles on kindlasti täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtusüsteem…

Kuid seejuures… iga riik siserahu säilitamise nimel on toetamas oma sisepoliitikat, kuid samas kõik rahvuslikud armeed formeeritakse laiali…, seda ühtse üleilmse rahuvalvejõu loomise kasuks, millised hakkavad teenima võrdväärselt üleilmset rahu…

Algsel etapil kõik rahvad säilitavad võimaluse ja õiguse, vastavalt seesmisele nõudele, moodustada militaarüksuseid…, samas saab säilitatud kõikide riikide põhiseaduslik õigus säilitada ja aktiveerida omad militaarüksused…

Kuid igal riigil planeedil jääb lahutamatuks õiguseks astuda üleilmsest riikide liidust välja… – kui nemad ise otsustavad nii…

Kuigi Ma ei näe põhjust väljumiseks…

Selline õigus jääb neile kõigile vankumatuks õiguseks…

Nüüd sellest, mida annab teile Ühene Kõikide Riikide Liit… – ta lõpetab kõik sõjategevused…, kõik konfliktid, mis viisid teine teise tappudeni, ja need lõppevad, kord ja igaveseks…

Peale selle… – teie elust kaovad igaveseks näljasurm, virelemine, inimeste ja ressursside ekspluateerimine võimulolijate poolt…

Kaob võitlus parema…, enama…, sagedasema eest… – kuigi selline võitlus näib seni teie elus lõpmatuna…

Lõpetate looduskeskkonna hävitamisega…

Kõigile avaneb võimalus tõusta võrdselt kõrgeima eneseväljendamise tasemele…

Lakkavad kõik piirangud…, kaob diskrimineerimine, mis oli tugevalt piiramas inimeste vaimset kasvu…, see käib ka elutingimuste, töövaliku, omavaheliste suhete kohta…

Aamen

Read Full Post »

Suur idamaine müstik Kabir ütles väga olulised sõnad… – sõnad, mida võib öelda ainult see, kes on kogenud, kes on mõistnud, kes on sisenenud ülima reaalsuse pühade pühasse…

Siin on tema sõnad: Ma otsisin tõde, kuid kummaline on öelda, et kuni olin otsija kohal, tõde ei leidunud…

Ja kui tõde oli leitud, ma vaatasin ringi… mind ei olnud…

Kui tõde oli leitud, otsijat enam polnud…, kuni oli otsija, polnud tõtt…

Tõde ja otsija ei saa olla koos…

Sina ja armastus ei saa olla koos…

Ei saa olla mingit koosolemist… – kas sina, või armastus… – valik on sinu…

Kui oled valmis kaduma, sulada või sulanduda, et sinust jääks vaid puhas teadvus… – siis armastus puhkeb õide…

Siis sa ei saa seda täiustada, kuna sind enam ei ole…

Ja mis peamine… – armastus ei vaja täiustamist…, tema tuleb alati täiuslikuna…

Kuid armastus on üks sõnadest, mida kõik kasutavad, kuid keegi ei mõista seda…

Vanemad räägivad lapsele, et armastavad teda… – kuid nemad on samad inimesed, kes on lõhkumas lapsi…

Need on samad inimesed, kes on andmas lastele kõikvõimalikke eelarvamusi…, mistahes surnuid uskumusi…

Need on need samad inimesed, kes on koormamas lapsi kõikvõimaliku prahi koormaga, millist nemad ise on kandnud juba palju põlvkondi…, mida on antud põlvkonnast põlvkonda edasi…

Hullumeelsus on jätkumas… – koorem on aina kasvamas ja kasvamas…

Kuigi vanemad on arvamas, et armastavad oma lapsi…

Kui nemad oleks armastanud oma lapsi, siis nad ei tahaks, et lapsed oleksid nende moodi, kuna ise olid õnnetud…

Milline oli nende endi elu kogemus…?

Üksnes suur viletsus, kannatused … elu polnud neile õnnistuseks, vaid needuseks.

Kuid siiski tahavad, et lapsed oleksid nende taolistena…

Olin külas ühes peres…

Istusime õhtusel ajal aias, päike oli loojumas…, õhtu oli ilus…, vaikne…

Linnud olid kogunemas puudele…

Istusime koos pere lapsega…

Ma küsisin temalt kui muuseas, et… kas ta teab, kes tema on…?

Lapsed on selgemad, vastuvõtlikumad kui täiskasvanud, kes on mürgitatud, rikutud, saastatud igasuguste ideoloogiate ja religioonide poolt.

Laps vaatas mulle otsa ja ütles… – sa annad mulle raske küsimuse…

Milles on siin raskus… – küsisin temalt…

Raskus on selles… – vastas tema… – et mina olen oma vanematel ainus laps…, ja kui palju mäletan, siis iga kord, kui tulevad külalised, hakkavad rääkima, et nina poolest olen isasse…, kuid teised ütlevad, et suu poolest olen emasse…, mõned kinnitavad, et olen hoopois onusse…

Seetõttu ma ei tea, kes ma olen…, keegi ei ole kunagi rääkinud, mis on minus minu sarnane…

Just sama tehakse iga lapsega…

Te ei jäta last rahule, et tema saaks elada endana…, ega lase lapsel olla iseendana…

Üksnes koormate oma last oma teostamatuks jäänud ambitsioonidega…

Iga vanem tahab, et tema laps oleks üksnes tema moodi…

Kuid lapsel on olemas oma määratlus… – kui tema oleks teie taolisena, siis ta ei saaks kunagi olla iseendana…

Kui ta ei saaks olla iseendana, siis te ei saaks kunagi tunda rahulolu… ei saaks tunda end olemises kui kodus…, temal jääks alati milleski puudumise tunne…

Teie endi vanemad rääkisid teile, et armastasid teid…, seetõttu pidite armastama neid…

See on veider arusaam, ega keegi ei ole ka teadvustamas, et kui olete temale ema, või isa…, miks seetõttu laps peab armastama teid…?

Et olla armastuse väärt… – üksnes emana olla ei piisa…

Üksnes isana olla ei piisa, et olla automaatselt armastuse väärt…

Just seda olete neilt ootamas… – kuid vaene laps ei tea, mida teha…

Ta hakkab teesklema… – see on tema ainus võimalus…

Ta naeratab, kuigi südames ei ole rõõmu…, hakkab näitama armastust, austust, tänulikkust… – ja kõike seda võltsilt…

Juba algusest peale temast saab näitleja, silmakirjatseja, poliitik…

Me kõik elame maailmas, kus vanemad, õpetajad, preestrid on korrumpeerimas meid, ajavad segadusse, viivad iseendast eemale…

Ma püüan tuua teid tagasi teie isiklikku keskmesse… – ja seda läbi meditatsiooni…

Ma tahan, et te oleksite lihtsalt teie ise, suure austusega…, teades väärikalt, et olemasolu vajab teid – üksnes nii saate otsida iseennast…

Esmalt tarvis jõuda enda keskmesse…, alles siis hakata otsima, kellena olete…

Teada oma tõelist palet… – see on tõelise armastuse algus…, oma elu väärtustamise võimalus…

Siis saate anda hulgim armastust kõigile… – see on ammendamatu…, mõõtmatu…, lõputu…

Mida enam annate, seda enam kasvab võime saada…

Elu suurim kogemine on tingimusteta andmine…, vastu saamise ootusteta… – isegi mitte tänu…

Tõeline armastus lausa tunneb vajadust anda neile, kes on võtmas seda vastu…

Kui hakkate andma läbi sügava tänulikkuse kõigile, kes võtavad vastu… – siis imestate, et olete saanud imperaatoriks…, ega ole enam kerjus, kes on palumas almust, käies ukselt uksele…

Inimesed, kelle uksele olite koputanud, ei saanud anda armastust, kuna ise olid kerjused…

Kerjused paluvad teine teiselt armastust…, on pettunud ja vihased, kui armastust ei tule kusagilt…

Kuid nii on see vältimatult…

Armastus on imperaatorite ilma pärusmaa, mitte kerjuste…

Inimene muutub imperaatoriks siis, kui on pilgeni täis armastust, mida saab jagada ilma mistahes tingimusteta…

Ja siis tuleb suur üllatus… – kui hakkate andma armastust kõigile, isegi võõrastele… – siin küsimus pole selles, kellele saab anda, vaid see, et andmise rõõm ise on sedavõrd suur, et pole vahet, kes on seda vastu võtmas?

Kui selline seisund saab enda olemisele omaks, siis jätkub andmine kõigile ja igaühele… – mitte üksnes inimolevustele, vaid ka loomadele, puudele, isegi kaugetele tähtedele…

Armastus ise on midagi sellist, mida on võimalik anda üksnes armastava pilguga, kasvõi kaugeimale tähele…, üksnes puudutusega anda puule…

Armastuse andmiseks sõnu pole vaja…, seda saab teha ka täies vaikuses… – ta ise on väljendamas end…

Temal on omad viisid pääsemiseks saaja olevuse sügavustesse…

Esmalt tarvis ise saada armastusest pilgeni… – alles seejärel võib juhtuda, et hakkate andma…

Ja siis sünnib suur ootamatus…

Kui oled andmas…, siis hakkate saama ootamatutest allikatest…, nurgatagustest…, tundmatutelt inimestelt…, puudelt…, mägedelt ja jõgedelt…

Armastus hakkab valguma igast nurgast ja eksistentsi igast võimalusest…

Mida enam anda, seda enam on võimalust saada…

Elust saab armastuse tants…

Read Full Post »

Older Posts »