Feeds:
Posts
Comments

Archive for March, 2015

Tervitame sind, Lord Saint-Germain

Räägime täna koostöödest…

Millised koostööd on olemas…?

Kas on olemas teooria kõigest olevast koostööst, või selle kohta, mis liidab kõiki koostöid…?

Tervitame teid, vaimsused…

Jah, muidugi… on olemas ühene seadus…, kõik muud seadused on selle tuletused…, tema erisustena…, tema vormidena…

See seadus räägib: Kõik Jumala vormid astuvad kokkupuutesse teine teisega…, loovad ühise koostöö avaruse, mida saaks tinglikult nimetada väljaks.

Vastavalt valiku vabaduse seadusele need valivad ühiselt koostöö viisi, mille läbi loovad vastava välja omadusi…

Seega… pole mingeid konstantseid varem määratuid koostöid…?

Kuid miks me näeme ja tunnetame üksnes teatud liiki koostöid…?

Te asute kõik ühes üheses vahetusväljas…

Vahetusväljas…?

Jah…

Kui oleks olemas üksnes kaks koostöö objekti…, siis nende kokkupuutel kujuneks ühene vahetusväli, ehk koostöö väli…, kuid, kaks sfääri, pääsedes teine teisesse, loovad ühese ristumise piirkonna…, ja see oleks ühene koostöö väli…

Sellel väljal on mõlema sfääri omadused, kuna osa sfäärist kattub teise sfääri osaga…

Ühe sfääri omaduste kooskõla teise sfääri omadega loovad koostöö seaduse…

Kujuta ette, kui Looja oleks püüdnud varem määrata kõiki koostöö seadusi oma osadele, või oleks püüdnud mõelda välja mõned seadused, mis iseloomustaks kõike…?

Seega… – koostöö seadusi ja vahetusvälju loovad koostööst osavõtjad ise…

Kujutagem nüüd pilti kokkupuutest mitte kahe sfääri vahel, vaid hulgima vahel, mis on loonud ühese koostöö vahetusvälja…

Seadused nende koostööväljas saavad olla vastavalt ühesed ja sarnased, kuna see hakkab peegeldama kõigi koostööst osavõtjate omadusi…

Ehk teisi sõnu… – teie, kui planetaarne ühiskond, kujutate endast ühiskonna vahetusvälja kõigi osavõtjate vahel…, ning seadused kõigi jaoks on selles ühed ja samad…

Sa rääkisid, et on olemas kaks väge – tsentrifugaalne ja kesktõmbe…

Kas neid vägesid loovad samuti koostööst osavõtjad…, või on sisse viidud Looja enda poolt…?

Loe peamist seadust…

Kõiki koostöö viise loovad koostööst osavõtjad…

Kui jumala osad eraldusid Jumalast, need hakkasid kokku puutuma, ning alustasid oma liikumist…

Nende liikumine oli algselt browni liikumise taoline…, ehk kaootiline, mis tulenes üksnes põrkumise jõust teine teise vastu

Kuid aja jooksul nende liikumine korrastus…, ja selles tuli esile suund…

Esmalt oli muidugi mitte kaks suunda, vaid hulgim…

Aegamööda Jumala osade vahetusväljad reastusid selliselt, et ilmusid koostööväljad, milliseid nimetate lõpmatuse märgina…, sfäärilise kaheksana…

Selles väljas iga olemus, iga jumalik osa, liikudes selle välja piirides, kord eemaldub keskmest, kord läheneb sellele…

Kas see peaks tähendama, et kaheksa üks sfääridest on tume ilm…, aga teine – on hele ilm…

Mida peab tähendama keskme…?

Te annate välja palju määratlusi…, kuid ei süüvi nende sisusse…

Üks sfäär kaheksal on teie ilm…, kuid teine säär on teie ilma peegeldus…, ehk see, mida nimetate antiilmaks…

Kui tumedaks pidada tsentrifugaalse väe tegevust, siis igas sfäärilise kaheksa sfääris on olemas nii ühed, kui ka teised väed…, ning iga olemus on liikumas mööda oma orbiiti palju kordi, läbides kõikvõimalikke vahetusvälja trajektoore…

Eemaldudes keskmest, ta läbib ja õpib tundma tsentrifugaalse väe mõjutusi…

Kuid tõustes sfäärilise kaheksa ühe sfääri tippu, siis vahetusvälja mõjul ta alustab tagasi teed…, kesktõmbe liikumist keskme suunas…

Ja nii lõpmatult…, mille tõttu seda teekonda on teil nimetatud lõpmatuse märgiks…

Seega keskme – on meie ilma ja antiilma ristumine…?

Kas tähendab, et varem, või hiljem, igaüks meist pääseb antiilma, kus alustab taas arenemisega…?

Seda küll…, kuid… kuna seda teha – seda valite ise…

Valite mitte valikuga, kuhu sattuda…, vaid oma liikumise suunaga…

Lõppmatuse sfäärilise kaheksa iga sfääri seesmuses toimub samuti mingi browni liikumine…

Paljud vormid on liikumas kaootiliselt…, kuid, varem või hiljem, alludes kaheksa selle vahetusvälja omadustele, millises asub, hakkavad oma liikumist reastama kaheksa ääremaale…, ehk maksimaalse amplituudi kohaseks…

Seega, varem või hiljem, liikumise jõud sellisel amplituudil, võib viia vahetusvälja vastaskülje sfäärini…

Kas keegi on üldse suuteline väljuma selle koostöö piireist…, selle sfäärilise kaheksa piiridest…?

Muidugi on suuteline…, kuid selleks tuleb end lahti rebida vahetusväljast…

Kuid selleks tema liikumise jõud…, tema suunatud arengu jõud, peavad ületama vahetusvälja omaduste summaarset väge…

Paistab, et sa ei suuda mõista…

Kuni toetad üldise vahetusvälja omadusi, sa jääd sellesse püsima…, sa pole suuteline sellest lahti rebima…, nii ka kõik teised, kes on toetamas seda…

Selleks, et lõpetada nende toetamist, tarvis lakata tegemast nendega koostööd teatud viisil…

Ehk… sellises olukorras pead jõudma rahuolekusse, ning lõpetada sellise koostöö, nagu oled seni teinud…

Selle tulemusel hakkad end lahti rebima harjumuspärasest koostööst…, nullid omad omadused…, peatad jooksu… – muutud nähtamatuks ülejäänud koostööst osavõtjatele… – keskendud iseendale

Iseendale, kui rahupunktile, milles pole olemas mingeid vahetusvälju…

Ka saab seda teha mistahes sfäärilise kaheksa punktis…?

Ei saa…, sa tabasid õieti selle olemust…

Kui oled browni liikumises ühe lõpmatuse kaheksa sfääris, või kaheksa joone kõrgustes, siis oled kui koostöö tihkuses…, sa oled liikumas…

Kui oled jõudmas kaheksa keskmeni…, ülemineku punktini, kus tardud hetkeks…, alles siis  saab tunnetada omaduste puudumise puudumist…

On kui ülemineku punkt, milles tardud hetkeks…, ega ilmuta ei ühe, ega teise lõpmatuse kaheksa sfääri omadust…

Olles selles punktis, on võimalik väljuda koostööst…, on võimalik väljuda vahetusväljast…

Kõik praktikad, mis õpetasid, kuidas saavutada tasakaalu harmooniat ja tühjust… – kas need on just väljumise praktikad ühesest planetaarsest vahetusvälja ühiskonnast…?

Jah, kuid mitte üksnes…

Sattudes vägede tasakaalu punkti, on võimalus väljuda vahetusväljast…, või siseneda antiilma vahetusväljasse…, vastandsfääri…

Erinevate olemuste teed selles liikumises on erinevad…

Tasakaalu punktis pidama jääda on suht raske…, kuigi viibimine selles võib näida inimteadvusele igavikuna…

Asi on selles, et lõpmatuse sfäärilise kaheksa tegevus loob liikumise pooluseid…

Kuid selleks, et tasakaalu punktist mitte välja lennata inertsi mõjul kaheksa sfääri vastand külge, peab olema täielik teadvustus, kuna iga ilmutumine, iga mõte, töötab üksnes selles suunas…, töötab tasakaalu säilitamise nimel…

Meile räägitakse, et rahu olekus puuduvad mõtted üldse…

Kui mõtte all pidada silmas aju pidevat lobisemist…, siis see on just nii…

Kuid mõte – on liikumise vormistatud energeetiline suund…, see, mida nimetate kavatsuseks…

Ütle…, kas sfäärilise kaheksa vahetusvälja koostöö põhimõttel me kõik teeme koostööd kui planetaarne ühiskond…?

Või meie igaühe omavaheline vahetusväli on lahti kirjutatud kaheksa poolt…?

Jah…, sa taas tabasid õieti…

Mul on hea meel, et õpid…

Oled koostöös iga inimesega…, iga olemusega…, iga loomaga ja taimega…, iga elementaalse väega…, just sfäärilise kaheksa põhimõtte kohaselt…

Neis koostöödes on rahu punktid…, ja on olemas tsentrifugaalsete ja kesktõmbe vägede liikumine…, on olemas liikumine mööda äärmisi orbiite…

Selles kujundis antiilmaks on teile teise olemuse ilm, millega püüad teha koostööd…

See, kuivõrd lähedaseks või kaugeks saate oma koostöös, oma tunnetuses ja oma vastuvõtus, kõik sõltub sellest, kuivõrd olete eemaldunud selle olemuse ilmast…, tema kaheksa osast…

Liikumise vorm, või lõpmatuse kaheksa sfääri kujund, on meenutamas seda, mida nimetame Jumala sisse-välja hingamiseks…, ehk Ilmaruumi avardumiseks ja kokkutõmbeks…

Kas on nii…?

See on keerulisem, kuid on taoline…

Liikumine mööda sfäärilist kaheksat tõepoolest peegeldab Jumala sisse-välja hingamist, kui võtta seda kosmilistes mõõtmetes…

Te kujutlete protsessi lineaarsena…, ehk… Jumal mingil hetkel otsustas hingata ilmaruum endast välja…, ja seejärel… taas sisse hingata… – nagu teeb seda inimene…

Kuid protsess on keerulisem ja paljumõõtmelisem…, sellel pole ei algust, ega lõppu, nagu olete harjunud seda tunnetama…

Pole lõplikkust…

Kus on algus lõpmatuse kaheksal…?

Kus on Mööbiuse lindil algus ja lõpp…?

Jumala välja ja sisse hingamine toimub ühel ajal…, ja lakkamatult…

See on üksnes näide lõpmatule liikumisele…, lõpmatule muutusele…

Üksnes ülemineku punktis…, tasakaalu keskmes on vaikus ja peatus…

Kuid vaikus ja peatus, on kui vedelik, mis on täitmas anumat pilgeni, mis on pidevas liikumises…, väljumas tasakaalust…, arengu suuna otsingul… – ehk on kui voolamas teise anumasse…

Seetõttu teie sfääriline liikumine teie ilmaloovuse süsteemis lihtsalt kordab üldist liikumise ja arenemise põhimõtet jumalikus ilmas…

Kuid meile räägitakse, et tasakaal on see, mille poole tuleb püüelda…, et meie kõik oleme tulnud suurest tühjusest, ning sinna peame tagasi jõudma…

Sellel, mida nimetate suureks tühjuseks, teil on palju tähendusi…

See on liikumise ja soovide puudumise seisund, mis oleks liikumise suuna andja…

See on tasakaalu punkt…

Kui oled teadlikult jõudnud sfäärilise kaheksa tasakaalu punkti, siis oled suuteline teadlikult suunama oma edaspidist liikumist…

Selles punktis on olemas kõik liikumise potentsiaalid…

See on punkt, kus ristuvad kõikvõimalikud kaheksad…, kõik – kas mõistad…, kõik teie planetaarse ühiskonna osavõtjate kaheksad…, ja kõik kaheksad, kõik teiste ilmade vahetusväljad…

Seda on raske kujutada lineaarselt…, kuid see on ühene tasakaalu punkt…

Kui suudad selleni jõuda, siis oled üleüldise tasakaalu punktis…, valiku punktis… – sealt võid jätkata oma teekonda mistahes teises kaheksas…

Seega…, pole mingit suurt tühjust, kus pole mingit valikut, ega mingit liikumist…?

Tühjust, mis pole end veel ilmutanud mingis liikumises…?

Ma pole võimeline sulle vastama…, kõikjal, kus olin suuteline olema…, kõikjal, kus olin suuteline teostama oma liikumist…, kõikjal oli alati kõige liikumise potentsiaal…

Juba „Ma Olen“ viitab liikumise olemasolule…

Kus pole liikumist… – seal pole mind, ega sind…

Ehk on kusagil olemas Jumala „magav osa“…, kuid meile see on kättesaamatu…, koht, kust oleme kõik väljunud…

Vastavuses standart mudelile, mis on kirjeldatud füüsikute poolt, kogu avarus on täis tundmatut nullvälja…, välja nimega „Higgsi väli“, ning koostöös selle väljaga osakesed omandavad massi…

Siit nemad teevad järelduse, et on olemas selle välja osa – Higgsi boson, mida on hiljuti avastatud…

Arvatakse, et on olemas miski suur ja nähtamatu…, koostöös millega ilmutub kõik muu…

Kuidas sa selgitaks seda…?

Teie teadlased on otses mõttes ise leiutamas kõigi ilmutuste seadusi…

Väli on – koostöö…

Väli on üksnes seal, kus on koostöö…

Koostöö on üksnes siis, kui on olemas erinevus…, ehk, on olemas kaks erinevat teine teisest osakest, mis, varem või hiljem, asuvad koostöösse, ning loovad välja…

Kui neil puudub erinevus, siis need ei saa eralduda ja muutuda osadeks… – nemad on tervik, siis see on sulandus ja sellel pole välja…

Standart mudelis, mida kirjeldavad füüsikud, on mingid lõpmatu kaheksa avaruse osakesed, millistega te pole veel asunud koostöösse, ning need pole veel teie jaoks ilmutunud…

Ilmutub üksnes kõik see, millega astub koostöösse igaüks teie seast…

Pole olemas mingit ühendvälja, mis mõjutaks kõiki ülejäänuid välju mingil erilisel viisil…

On olemas müriaad vahetusvälju…, on olemas müriaad koostöös olevaid olemusi, kelle väljad oma jõult ja suuruselt on erisugused…

Suurus – on muidugi lineaarne mõiste, millele on kohasem sõna „vägi“…

Sinu koostöö sfäärilised kaheksad, koos su ümberolevate olemustega ja vägedega, on planetaarse ühiskonna koostöö sfäärilise kaheksa osana…

Kuid ka planetaarsed ühiskonnad on koostöös teine teisega samal põhimõttel…, ning nende koostöö kaheksad on ilmaruumilike ühiskondade koostöö osadena…, ja nii edasi…

Seega…, pole mingit tundmatut ühendvälja, kes määraks koostöö liike osakeste ilmutamiseks…?

See on olemas…, see on teie planetaarse ühiskonna ühene koostöö vahetusväli…

Need on kaheksa osakesed, kuhu te oma ilmutatud liikumises pole veel jõudnud…

Kas räägid antiilmast…?

Mitte üksnes…, teie ilma neist vahetusvälja osadest, milliseid te pole veel endi jaoks ilmutanud…

Mis on sellisel juhul avatud Higgsi boson, mis oli avastatud tänu suurele Hadronite Põrgutile…?

Üks koostöö viisidest…

Üldine vahendusväli on ühtlase ja ebaühtlase koostisega üheaegselt…

Ta kätkeb kõikvõimalikke koostöö omadusi…, seega, kui temast eraldub mingi osa, siis see kätkeb endas kogu ülejäänu omadusi…, kõigi olemuste omadusi, mis on võtnud osa väljade vahetusest ja koostööst…

Selle ühtlus ja ebaühtlus sõltub koostöö tasemest…

Ehk teisi sõnu… – kui asud koostöösse mingi osa kõigi potentsiaalidega, siis kõik saab ilmutatud ühtviisi…

Aga kui samas astub koostöösse keegi teine – siis ka ilmutumine on teistviisi…

Kui astud koostöösse kogu terviku potentsiaalidega…, siis ilmutad temas neid osi, mis on sinus endas…, seda, mis leiab vastukaja kõiges…

Kui võtta veel lihtsamalt, siis – kui oled punane, siis potentsiaalide osas lahvatab punane valgus, mis on vastavuses sinule…, see on sama kui, saad ilmutada üksnes seda, millega vahetud… – ehk, nagu ütlete teie – mis sobib sinu vibratsioonidega…

Järelikult…, pole universaalset osakest, mis määrab teiste osakeste ilmutumist…?

Jah ja ei…

On olemas kogu terviku potentsiaalide osa…

Kui koguda kõik potentsiaalid üheks tervikuks, ning eraldades sellest üks osa, siis selles on alles kõik terviku potentsiaalid… – ehk see ongi see, mida nimetate Higgsi bosoniks…

Te nimetate seda Jumala osaks…, ja nii see ka on, kuna kõik on Jumala enda osakesteks…

Need osad kätkevad kõiki Jumala potentsiaale…, kuid ilmneda võivad üksnes need potentsiaalid, mis võtavad osa teie vahetusväljades…, teie omavahelistes koostöödes…, teie planetaarse ühiskonna koostöödes…

On liikumas teooria, et kui avatud Higgsi boson muutub äkki ebastabiilseks, siis see viib tasakaalu rikkumiseni ilmaruumis…

Kuidas sa kommenteeriks seda…?

Praegusel hetkel Higgsi bosoni energeetiline tase on madal, kuid mitte nullis…, see justkui laotuks tasandil, mida füüsikud nimetavad „võlts vaakumiks“…

Meie ilmaruum tänavu on just selle sees…

Üleminekul kõrgemale tasemele võib tekkida kollaps, kuna kõigi vägede tasakaal muutub…

Kuid, tõenäosemaks peetakse üleminekut madalamale energeetilisele tasemele …, mingisse energeetilisse lohku, kus energia on minimaalsem…, pole välistatud isegi nullilist… kus on „tõeline vaakum“…

Sisse vajumist võib esile kutsuda mingi „võlts vaakumi“ hälve…, tugevast energeetilisest mõjutusest mingi ohtliku eksperimendi tulemusel…

Mille tulemusel ilmneb ebastabiilne Higgsi boson…

Ta tekitab kvantilise tunneli, mis imeb sisse meie ilmaruumi…, ning „võlts vaakum“ laguneb koost…

Olete selle mõistmisele lähedal…, kuid tõlgendamise süsteemid ei võimalda teil näha seda protsessi teisiti…, täieliku teadmatuse positsioonilt…

Täieliku teadmatuse positsioon on siis, kui mistahes ilmingut, mistahes eksperimenti võiks kirjeldada mistahes viisil…

Seejuures kõik kirjeldused on olulised ja tõenäosed…

On olemas kõik…, ja kõik on võimalik – selline on selle positsiooni aluselik põhimõte…

Kvantmudelites pole ühest selgitust…

Mistahes lahtiseletus – on antud juhuse… kas isiklik, või kollektiivne vastuvõtu kirjeldus, ühest ja samast mõjutuse viisist…

On olemas miski, milles on potentsaalid kõigest, mis on Jumal…

Potentsiaalid avanevad läbi koostöö, ning avanevad olenevalt sellest, kes on avamas neid potentsiaale…, kes on käivitamas… – sõltub tema omadustest…

Kui koosned üksnes punasest värvist…, siis käivitad kogu potentsiaali ulatusest vaid punase värvi…

Kuid teine, kes koosneb sinisest…, käivitab siinse…, sama potentsiaali ulatusest…

Koos käivitate oma kahe erineva värvi sulandamise…

Seega… Higgsi bosoni käitumine oleneb mitte Higgsi bosonist endast, vaid teist…

Te võite seda ilmutada mistahes viisil (mida nimelt tekitasid teadlased, kes teda avastasid)…

Temas on olemas kõik potentsiaalid…, isegi lahtirebimise potentsiaalid, millistega saab minna üle teise seisundisse…

Kas tahad ütelda, et kui kõik usume, et Higgsi boson on võimeline esile kutsuma ilmaruumi ebastabiilsust, ning luua kvantiline tunnel, kuhu tõmbab sisse meie ilmaruumi…, siis nii ka juhtub…?

Just nimelt…

Kuid sõna all „meie“ pead mõistma mitte üksnes inimesi, vaid kogu planetaarset ühtsust, milles inimesed on üksnes osavõtjad…

Mis võib meid oodata tunneli teises otsas, mida oleme võimelised looma…?

See, mida ootate sealt…

Kõik ümberolev – on kõige ilmutamatta potentsiaal…, universaalne värv, mis kätkeb kõiki värve…, universaalne trafarett, mis kätkeb kõikvõimalikke kujundeid ja vorme…, universaalne vägi, mis kätkeb kõiki võimalikke koostöö ja ilmutuse vorme…, universaalne plastiline materjal, millest on võimalik voolida kõike, mida tahad…, luua mistahes koostöö vorme ja ilmasid…

Kuid sa pole võimeline looma seda, mida sinus pole…

Sellisel juhul astud koostöösse Jumala teise osaga, kelles on olemas see, mis puudub sinus… – ilmutades sellega ühese vahetusvälja…, ning saades ettekujutuse… – omandad selle, mida sinus pole…, ning, varem või hiljem, see muutub sinu osaks…, alles siis oled võimeline ilmutama seda, mida sinus varem polnud…

Teadasaamise ja loomise protsess toimub sellisel viisil…, ilma ilmutamise protsess, koostöös universaalse substantsiga ja väega, mille nimeks on Jumal…, selle väega, mis on loomas ja teostamas kõike…, eksisteerimas kõiges kui kõige potentsiaal…

Mina arvasin, et see, mida kirjeldasid teadlased kui ilmaruumi üleminekut „tõelisse vaakumisse“, on üleminek antiilma…, lõpmatuse sfääri teise kaheksasse…

Nii see on…, kuid see on teine teema…

Ehk ilmaruumi lõpp, mida ennustatakse seoses Higgsi bosoni avastamisega…

Kas see on üleminek antiilma ruumi seisundisse… – antiilma…?

Milline on sinu kommentar selle kohta…

Maailma lõpu stsenaarium, mille aluseks on teadmine Higgsi bosoni olemasolust, mille kirjeldas ameerika füüsik-teoreetik Joseph Lykken…

Lykkeni arvestuste kohaselt tuleb välja, et ilmaruum pole stabiilne…, ning ta võib hukkuda tühja juhuse tõttu…

Selliseks sündmuseks võib saada uue kujunenud ilmaruumi mullike, mis hakkab kiiresti paisuma, kuni hävitab käesoleva ilma…

See võiks juhtuda mitte niipea…

Arvutused räägivad, et see võib juhtuda mitmekümne miljardite aastate pärast…, ja ilmaruumis sünnib pöördumatu katastroof…

Selline oli õpetlase ennustus…

Ta toonitas, et kui Higgsi bosoni mass erineks määratust mõni protsent, siis sellist saatust ilmaruumil ei tuleks…

Kõige uue avastamine kutsub teis esile ohu tunnetust…

Mingit stsenaariumit ilma lõpu kohta pole olemas, mis oleks planeeritud kellegi poolt kõrgemalt…

Kuidas jääb aastaga 2012…?

Oli ju kindlaks tehtud, et meie tähesüsteem on kindlalt liikumas musta augu suunas, kuid möödus sellest…

Ilmaruumides pole olemas lõppu…

Must auk – on alternatiivne väljund…, väljapääs uude reaalsusesse…, ilmaloovuse teisse ossa…

See, et me ei jõudnud musta auku, räägib mitte sellest, et möödusime mingist ohust, mis oleks võinud lammutada ja teha lõpp kõigele…

See räägib üksnes liikumise kollektiivsest valikust…, meie süsteemi arengust…

Kuid, varem või hiljem, me läbime kõikvõimalikud orbiidid ja liikumise teekonnad…, kõikvõimalikud reaalsused…, ja kõikvõimalikud potentsiaalid selles ilmaloovuses ja lõpmatuse kaheksa sfääri osas…, ning läheme üle teistele arengute ja liikumiste tasemetele…

SElena

Advertisements

Read Full Post »

Tervitan sind, Jeesus…

Räägi meile Pilatusest…, kas tema osa polnud mitte ette määratletud…?

Tervitan ka sind, mu kallis…

Ilmas pole midagi ettemääratletud…

Te olete alaliselt valimas oma teekonda ise…

Valik pole alati kerge olnud, kuna ei kuulda meie Isat…, eriti kui ümberringi on pimedus ja teekond pole silmatav…

Kuigi on olemas vaimsuse kutse…, kuid see tuleneb seesmusest…

Väljaspool on sedavõrd palju kurdistavaid helisid ja sündmusi, mis viivad vaimsuse segadussse…

Kujuta ette sosinaid ja ilutulestikku…

Kuidas on võimalik ilutulestiku müra sees kuulda sosinat…?

Vaimsus ei kisa kunagi…, temale seda pole vaja…

Vaimsus – on kui teednäitav täht…

Kui taevalaotus on pilvedega kaetud, ta ikka olemas – ta ei kao kusagile…

Teda mõneti silmata on raske…

Kuni ma polnud Maa peale laskunud, mul polnud aimu, kuivõrd tihke on unustuste kardin…

Kuigi maised ema ja isa olid rääkinud mulle sellest…, ja inglid olid käinud minu juures… – ma polnud suuteline isegi piiluma välise ilutulestiku kardinate taha…, Isaga eraldatuse illusiooni taha…

Isegi kui me olime koos Isaga, meil polnud võimalik näha teda…

Ta oli alati meie kõrval…, me tajusime seda igas enda ilmingus, kui teie tunnetate päikese kiirt…

Kuid Maa peal me kuulsime tema häält üksnes enda seesmuses…

Ka minul läks Ta mõneti kaotsi…, kuid samas leidsin taas…

Ja mõistsin ma siis, et kui väeti on põrm…, ja kui suur on teie poolt loodud illusioon…

Pilatus… – ta tuli koos minuga…

Juba Isa juures me teadsime, milline on meie osade roll…

Ta tuli, et aidata mind…

Noil aegadel tuli palju vaimsusi koos minuga…

Paljusid neist te ei tea… – neil ei õnnestunud mängida oma osa…, kuna kõik kulges teisiti, kui oli meil kavas…

Me lootsime ühiselt äratada teis Isa jumalikku vaimsust…, õpetada kuulma Tema kutset…, kuulma ilmaruumi häält…

Olite laste taolised…, mõneti julmad…, kuid samas südant soojendavad…

Te uskusite imedesse…, mõistmata, et ise olete suur Isa ime…, tema unikaalsed lapsed, kes on võimelised looma selliseid ilmasid ja selliseid illusioone…

Te sattusite sellisesse hoogu oma mängus, et polnud suutelised peatuma…

Kõik meie, teid armastavad vaimsused, otsustasime aidata teid ärkamises…, rääkida teile, et ilm polegi nii piiratud, nagu näete seda teie…, et teie kõrval ja teie seesmuses on tohutud ilmad – kaunid ja imelised…, ning teid on ootamas seal palju avastamisi ja teada saamisi…

Kuid ilm, milles olete ära eksinud ja sisse vajunud, on üksnes illusioon…, pildike, teie poolt kunagi nähtuna…, lelu, millest ei raatsi lahti lasta…

Selliseid, nagu Pilatus, oli palju…

Keegi ei arvestanud sellega, et mind risti lüüakse…. et teie olete sedavõrd julmad isegi Isa saadiku vastu…

Ma lootsin viimse hetkeni, et Isa kaitseb mind…

Nüüd ma mõistan, et Ta ei saanud seda teha…

Mille poolest ma olin parem, kui kõik teised Tema lapsed…?

Tema jaoks kõik on võrdsed…, ja kõik on võrdselt armsad…

Ta ei sekku laste mängudesse…

Ta hoiatas mind, et minu teekond ei tule roosiline…

Kuid ei kuulanud ma Teda…, minu armastus teie vastu oli üle kõige…

Kujutasime ette, kuidas meie tulek äratab teid…, siis kuulete meie Isa tõde…, ning hakkate avastama endi jaoks uut ja kaunist ilma…, ja uudis lendab siis üle teie ilma  …

Paljud meie seast olid ilmutunud üle teie ilma, et kanda seda uudist edasi…

Kõikidel mandritel ja riikides oli keegi meie seast, kes oleks suuteline kandma Isa sõnumit edasi…

Kuid kõik ei läinud nii, nagu me planeerisime seda…

Kui mõistsin, et pean vastu võtme teie valiku, ja mitte võimendada vastuseisu…, siis oli juba selge, et miski ei lähe nii…

Pilatuse valik oli raske…, oi kui raske…

Tema tuli ju minule toeks…

Tema naine oli temaga koos ja aitas kõiges teda…

Esmalt tema missiooniks oli liita triumfaalselt maised ja vaimsed väed…

Kui keisri esindaja võtab vastu vaimu esindajaid, siis meile näis, et Jumala Sõna on sedavõrd võimas, et hakkab ümber kujundama teie ilma, ning äratab kõige metsikumaid ja magavaid…

Kuid teie uni oli raske…

Kui mina kaotasin mõneti side Isaga, siis nii oli ka teistega…

Pilatuse valik seisnes selles, et tema pidi nõustuma minu valikuga…

Kui mind toodi tema juurde ja jäime üksinda, siis arutasime temaga paljut…

Juba siis ma nägin mitmeid võimalikke tulevaid tulemusi…, ning teadsin, et pean oma karika vastu võtma ja tühjendama selle…

Kuid Pilatus polnud sellega nõus…, ta tahtis jätkata…

Tema tegevus oleks viinud veelgi suuremate hädadeni…

Ma mõistsin siis… – kui ta võtab mind vastu kui keisri saadik…, siis keiser saadab väed Jerusalemma… – pääseb lahti räige sõda…, kus hukkub palju inimesi…

Ma suutsin teda  panna nõustuma, võtma vastu minu valik…

Palusin teda anda võimalus rahval teha oma valik…, nagu oli antud teha meie Isa poolt…

Tema mõistis, et rahvas ütleb „risti“…

Temal oli minust kahju… ta oli kurb, et me ei suutnud oma plaane realiseerida…, et kõik läks teisiti, kui oli planeeritud…

Kuid ma ei näinud teist teed…

Ta ootas viimseni, et rahvas valib kurjategijat, aga mitte mind…

Kuid… – kas mina olen Isa silmis parem, kui mõni teine Tema poeg…?

Kuid rahvas valis mind…, ja kisas „risti“…

Selles kisas oli sedavõrd palju viha, et ma kohkusin…, kuid ma ei saanud seda halvaks panna…

Nemad ei kuulnud… kui haiged lapsed…

Ka Pilatus oli hämmeldunud…

Ta püüdis mind päästa… – kuid kõik oli juba määratud…

Ahastades Pilatus kisas „ma pesen oma käed sellest“…

Ta mõistis, et inimestele langeb raske karma…, kuna need lõid mind risti ja valasid minu verd…

Ta pesi oma käed, et näidata… – temal polnud sellises tulemuses süüd…, tema ei valinud, vaid allus üldsuse nõudele…, nagu ma palusin temalt…

Pilatus lootis, et ma tõusen ristilt ja selliselt pääsen piinadest…

Ta keelas kedagi lasta ristile ligi, peale minu sugulaste ja mu õpilaste…

Kirgede ilutulestiku möll neil hetkeil oli sedavõrd suur, et meil polnud võimalust kuulda Isa häält…

Me ei kuulnud Teda ja arvasime, et Ta on meid maha jätnud…

Tegelikult Ta vaid ootas, kuna ei saanud sekkuda, sest me ei kuulanud teda…

Kuid Tema, kui tark Isa, võttis meie valiku vastu ja lubas meil läbida oma õppetunnid…

Ta jäi ootama meie naasemist, jätkates meid armastamast…

Oo, jaa, millise hea õppetunni me läbisime… – vastuvõtu õppetunni…

Ja õppetunni sellest, et kõigel on oma aeg…, ja ei tasu oma valikut suruda teistele peale…

Tarvis elada kannatlikult…, nii nagu Isa, kes on ootamas, kuna Tema lapsed ärkavad uue elu jaoks…, rõõmu valguse jaoks…

Pilaatusel oli hulga keerulisem, kui minul…

Mina tõusin üles ja sain Isaga kokku…, aga temal tuli jääda Maa peale, ning kanda meenduste risti…, ning ikka ja jälle naaseda mõtteis selle loo juurde…, ja mõista, et midagi pole võimalik muuta…, igal korral mõelda – kas toimis õieti, et lubas lüüa mind risti…

Elu muutus tema jaoks põrguks…

Ta lahkus keisri saadiku ametist…, lahkus eemale ilmast ja elas, pidevalt meenutades seda lugu…

Tema naine oli tema kõrval alati…, ja seda seni, kuni Pilatus tegi sügava palve, kus palus Isat võtta teda enda juurde…, naaseda Isa majja…

Seal me saime temaga taas kokku…

Koos me nägime, kuidas minu nimi on kasutusel kõikjal selleks, et minna sõjaga oma venna vastu…, kuidas on moonutatud minu sõnad ja sageli kasutatakse vääritute asjade jaoks…

Me nägime ka seda, et Isa Tuluke on hakanud loitma teie südameis…, ning palvete läbi te kuulsite Teda enda seesmuses…, kuigi väga vaikselt…

Meie, kui lapsed, tundsime rõõmu, et suutsime äratada osa teie seast…

Kuid millise hinnaga…

Ei…, mitte minu risti löömise hinnaga… – mis hind see küll oleks…!

Ma oleks nõus ohverduma isegi suuremale…

Sajandite kannatuste hinnaga…, ja juudi rahva karmaga…

Igaühe kannatuse ma elasin ise läbi, nagu olin seda palunud Isalt…

See, kelle nimeks oli teil Pilatus, oli koos minuga…, ta on ka praegu minuga…

Me kõik oleme üks…, kõik oleme Isa lapsed…

Sa ütlesid, teid oli palju üle kogu ilma, et viia Isa sõnumit edasi…

Keda teid…?

Miks kristlus ei levinud üle kogu ilma…?

Meid, Tähevendi, oli palju…, meid, kes ühinesime, et aidata teid…

Ülevalt tundus selline missioon kaunina ja üllana…

Kui Tähevennad poleks tulnud koos minuga kehastumisse…, missiooniga viia Isa Sõna kõikidele kontinentidele…, siis kristlus poleks saanud sellist levikut ja vastukaja, milline on olemas praegusel ajal…

Kuid kõiki vendi polnud kuuldud…, neil ei õnnestunud pääseda läbi eraldumuse illusioonist…

Plaanis oli… – kogu lugu alustada tõotatud Maa peal…, Maa peal, mis oli meie poolt valitud kui alguseks…, ning levitada seda üle ilmade…

Meile näis, et astudes mööda teie maailma maid, saan kohata igas ühes Tähevenda, kes toetaks mind ja aitaks levitada Jumala Sõna…

Lootsime sellest Jumaliku Tõe triumfi tulevat…, kuna arvasime, et Jumala Sõna särab sedavõrd, et seda pole võimalik mitte kuulda, ega näha…

Kuid kõik läks teisiti…

Jäi mul käimata läbi kõik maad, kanda Jumala Sõna…

Seda tuli teha minu õpilastel…

Nende väest ja usust jäi väheseks magavate äratamiseks…

Palju hirmu sai neisse külvatud minu ristilöömisega…

Nemad võitlesid küll selle hirmuga, kuidas vaid oskasid…, kuid ei õnnestunud neil alati võita…

Mõningate hirmud viisid neid endid ristile…

Mitte üksnes hirmud…

Nende arvates nad pidid kordama minu teed…, ning lõpetama samuti ristil…

Kuid sellega nemad vaid kordistasid kannatusi…

Nemad püüdsid küll osa juudi rahva karmast võtta endi peale, et kergendada nende teed…

Ja Isa lubas neile seda…

Kuid ei mõistnud nemad siis, et selline koorem on neile liiast……, kuigi Isa hoiatas neid selles…

Nemad kõik jutlustasid Jumala Sõna…

Ütle palun…, räägitakse, et Pilatus oli julm…, tema südametunnistusel olevat palju hukkamisi…

Kuidas käib see kokku sellega, et ta oli tulnud Maa peale suure missiooniga…?

Ta tegi palju vigu…

Kuid kas mina ei teinud vigu…?

Oli raske juhtida inimesi, kes käitusid kui julmad ja mõistmatud lapsed…

Minu ristilöömiseni ta juhtis nii kui suutis, kuid julmust ta ei lubanud endale…

Kuidas kujutate endale ette, kus julm ametnik laseb äkki lahti vaest rändurit, kes väidab end olevat Jumala pojana…?

Kust selline haletsus…, milleks temale seda…?

Ta ju rikkus kõik soovitused, mis tulenesid kohalikelt preestritelt, kuna oli teadlik, kes ma olen ja minu teekonnast…

Kuid peale minu hukkamise tema süda muutus julmaks…

Ta küsis Isalt: „Miks sa lubasid lüüa oma poja risti neil, kes armastasid Teda… Kas nemad olid väärilised seda tegema…? Nemad käitusid kui julmad loomad…“

Ta laskis raevu oma südamesse, ega suutnud seda ohjes hoida…

Mõneti ehk isegi maksis kätte minu eest…

Ma püüdsin pääseda tema juurde läbi viha kardina…, kuid ei kuulnud tema mind…

Ta kurvastas palju…, tema valik oli raske…, ega südames olev armastus teie vastu ei suutnud pääseda esile temas alati…

Kuid ma olin alati tema kõrval, kuna mõistsin, kuivõrd rasked oli tema valik ja tema heitlus…

Tema naine, helge vaimsus, oli tema kõrval…, ja aitas temal leida valgust, ning läbida oma tee…

On legende ja jutte, et ta lõpetas oma elu enesetapuga, kuna ei pidanud vastu sinu ristilöömise raskusele…

Et kui tema keha visati jõkke, siis isegi veed panid mässama…

Kas oli see nii…?

Temal olid sageli mõtted enesetapust…, kuid naine, olles tema kõrval, hoidis selle ära…, ning püüdis juhtida teda valguse poole…

Ka mina olin tema kõrval…

Kuid ta sai siiski Isa nõusse, et Ta võimaldas temale surma…, ehkki tema teekond polnud jõudnud lõpule…

Tema teekond ei jõudnud lõpule seetõttu, et ta oli jätnud ellu suht palju oma jälgi…, palju võlgasid, mida pidi tagasi maksma…

Ta sünnitas palju tagajärgi oma tegudega ja mõtetega…

Kuid meie Isa halastas temale, kuna ma veendsin Teda juhtida see karikas temast kõrvale…

Ta jättis palju jälgi…, seetõttu pidi veel palju kordi inkarneeruma Maa peale, et kustutada need jäljed…, et tasuda omad karmalised võlad…

Peamine tema võlg, nagu arvas ta ise – on võlg minu ees…

Kuid mina ei pea teda enda võlglaseks…, ta ju tahtis mind aidata… – kuid polnud võmeline selleks…

Kuna ta pidas end minu suurimaks võlgnikuks, siis ma palusin meie Isa vabastada teda pattudest…

Seetõttu tema keha oli lastud jõkke kolmel korral…

Vesi uhtis minema tema võlad, ning vabastas vaimsuse…, nii ta sai tulla minu ja Isa juurde…

Senimaani on ta meie juures…

Tema naine elas veel pikka aega…, aitas kustutada tema jälgi Maa peal…

Ka tema on praegu meie juures, Jumaliku Trooni juures…

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid…, Olen Krayon, Magneetilisest Teenistusest…

Tahaks veidi viivitada, et meie keskkond saaks täituda, ning tundlikud saaks häälestuda kõigele…

See pole kuigi kerge – anda informatsiooni, mis on väljumas neist piireist, mida olete ootamas teie…

Isegi, kui see on edasi antud, siis pole teada…, kas jääb see teie mõtteisse, või mitte…

Osa informatsioonist on siiski paljuski ennatlik…

Antud kanaldus on aastas 2014 viimane…

Eelmistel kordadel, kui olin teie ees, andsin kokkuvõtvat ja üldistavat informatsiooni…

Kuid seekord annan „järgmist sammu“…, ja nimetan seda „inimese vaimsus on avanenud“…

Käesolev informatsioon annab selgitust millestki, mis on tegelikult seletamatu…

Kuid me peame seda tegema koos…, ja tegema selle aasta sees…

Suhtluse raskused

Tahaks alustada näitest, mis selgitaks, mida püüame teha…

Tahaks rääkida teile vaimsusest…, ning rääkida sellest selliste sõnadega, milliseid ma pole kunagi varem kasutanud…, kuid ma pole suuteline seda tegema… – teil pole selliseid sõnu, ei sellist kogemust, ega sellist energiat…

Sellele lisaks… – teil pole tegelikult isegi mingit arusaamist, kuhu olete liikumas…, vähemalt mitte nii, nagu tegelikkuses on… – mis on samas ka suurepärane…

Toon ühe näite: Kujutage koos minuga, et planeedile maandus muuplaneetne laev…, sellest väljuvad paar humanoidset, kellel heasoovlikud kavatsused…, ja nemad oskavad teie keelt…

Nemad nimetavad omad nimed ja ütlevad, kust tulevad…

Ometi, kui vaatate neid hoolega, siis peatselt selgub, et neis pole Jumala seemet, mis on olemas teie seesmuses…

See ei kuulu nende arengu stsenaariumisse…, kuigi valdavad intellekti ja tunnevad huvi inimeste vastu…

Kuid on selgelt näha, et see on puht akadeemiline huvi, aga mitte asja mõistmise pärast…

Nemad pole ohtlikud, ning saabusid üksnes inimest tundma õppimise missiooniga…

Olete ainus inimene, kes saab rääkida neile inimesest…

Kujutlege üksnes seda…

Nemad püüavad teada saada kõike inimkonna kohta…

Mis on siis see, mida nemad saaks teie käest teada…?

Kujutlege seda…

Neile on teada inimeste ajalugu…, kuid neil on siiski üks erutav küsimus, millele saab vastata üksnes inimene…

Nemad küsivad… – „Kogu selle aja jooksul, kui oleme jälginud teid ja õppinud tundma inimkonda, meie jaoks on siiski jäänud suureks saladuseks üks asi, mida pole me seni mõistnud…

Räägi meile palun armastusest…“

Millest alustate…?

Millisest armastuse viisist räägite…?

Kas kavatsete rääkida neile oma armastusest planeedi vastu…, või oma partneri vastu…, või loomade vastu, mis on teie elus…, või armastusest esivanemate vastu…, oma isa  ja ema vastu…?

Või armastusest nende vastu, kes on läinud kaduvusse…?

Millest alustaks…?

Kui palju liike on armastust…?

Mille poolest need erinevad…?

Olenemata sellest, et neil on piisavalt aega, et rääkida kõigest…, millest siiski alustaks…?

Kuidas kirjeldaksite nähtamatut emotsionaalset armastuse välja…?

Võiksite neile rääkida kõike, mida tahate…, ja nemad kuulaks ära, kuid aru siiski ei saaks… – nendel selle kohta pole mingit mõistmist…

Kui armute, siis teil kujuneb mingi vaimsuse koondumine…, miski meeldiv, kuid nähtamatu ja tõestamatu… – see, mida pole võimalik mõõta-määratleda…

Vaatate just sündinule silma…, ja neis on armastus… – sellega sünnib kohe ka side…

Armastus on ümbritsetud väljaga… kauni ja vibreerivaga…

Kahe inimese vahel tekib side, mille nemad loovad koos…, sellega loovad tegelikult kolmanda energia, mille saatel astuvad koos mööda elu…

Armastus on võimeline looma side isegi suurte kauguste taha…

See on midagi enamat, kui suhtluste keel…

Kuidas kirjeldaksite seda neile…?

Kujutagem…, kuidas tulnukad kuulavad…

Kuni räägite neile, mida tahate öelda, nemad teevad hoolega üles märkimisi…

Kui nemad hakkavad lahkuma, siis tänuga suruvad teile kätt, sest tõesti on teile tänulikud…

Nende uuring on edukalt lõpuni viidud ja võivad nüüd ka ära lennata…

Kas olete suutelised ette kujutama, millest nemad arutavad omavahel…?

Armastuse mõistmises nad pole jõudnud mitte üks tonks lähemale, kui olid enne maandumist…

See vaid seetõttu, et see, mida neile rääkisite – on neile mõistetamatu…

Nemad pole võimelised täiel määral mõistma, kuna pole kunagi seda läbi elanud…

On võimelised kuulma sellest ja „teada saama“ puht akadeemilises mõistes…

Selline on meie tänavune ülesanne…

Kõik, mida on meil teie jaoks – on üksnes see, mida olete võimelised vastu võtma ja omistama…

Seetõttu lähme üle kolmandale keelele – keelele, millel suhtlevad alateadvus ja vaimne mõistmine südame tasemel…

Me tahaks, et te mõistaks meid sedavõrd, kuivõrd olete võimelised…

Ülevaade

Ehk meenutaks, mida oleme rääkinud inimlikust vaimsusest…

Vaimsus pole kehalik osa…, kuid ta on olemas kehalikul ja mateerialikul tasemel…

See pole ei keemia, ega sünapsid, mis on loodavad aju poolt…, ja see pole alateadvus…

Ja see pole see, mida olete õppinud…

See on see, mida te pole suutelised mõistma, kuna see ei mahu ühelegi riiulile, milliseid olete loonud oma kolmemõõtmelises teadvuses…

See on Looja osa – Lätte osa, mis kannab vastutust „kõige eest, mis on“…

Iidamast ammu Loomise Läte lõi kauni heasoovliku süsteemi…, ning selle täiuslikuks teostamiseks oli tarvis luua Ilmaruum…

Nüüdseks teil on olemas galaktikad, ja planeedid, ja elu…

Kõik need olid omal ajal kokku kogutud ülimalt täiuslikul viisil…

Loomise Läte, mis lõi planeedi, on endiselt teie ümber…

Galaktika, mille keskmes olete, on samas ka teie enda keskmes…, ja teatud viisil peidus…

On peidus, kuna selline fakt on selle osa, mis on testiks teile…

Test, ehk katsumine, seisneb selles, et te ise, kasutades vabat valikut, avastaksite selle endas olevana…

Selleks, et peita seda veelgi enam, teile oli võimaldatud üksnes piiratud protsendi hulk informatsioonist, millist võiksite vallata…, ning, te polegi teadlikud isegi sellest, et te pole teadlikud kõigest…

Te pole teadlik sellest, kuivõrd suursugune on see ja milline see on…

Kuigi alateadlikult teate, et inimene „tunnetab“ just alateadlikult, et on olemas midagi enamat…

Kallis inimolevus…, kuivõrd oled võimeline haarama mõistusega oma planeedil oleku ajalugu…, oled alati otsinud Loojat…, mis oli seesmiseks alateadlikuks kutseks…

Kõik on seetõttu nii, et Plejaadlased, olles planeedil, jätsid teile muudetud DNA…, teadmisi valgusest ja pimedusest…

Selline on loomise lugu…, selle tundma õppimine ärgitab teid lätte otsinguile kõigele olevale…

Inimvaimsus on läbistamas kõike sinus…

Ta pole paigutatud mingis kohas…, vaid on puhta paljumõõtmelise mõõtmetevahelise energiana – püha energiana, mis on ületamas kõike, mida olete suutelised mõõtma…

Ta on ületamas kõiki mõõtmeid, mida olite kunagi näinud…

Teil puudub selleks sobiv sõna…

Teil puudub selleks sobiv värv, kuna see on ületamas mistahes teie tunnetuste piire, milliseid võisid olla inimesel kuna-iganes…

Kuid see on see armastuse osa, mida tunnetate ja tajute…, kuid mida pole suutelised lahti seletama…

Kontseptuaalselt see väljub teie mõtlemise ulatustest…

Te pole suutelised lahti seletama vaimsust…, ega pole suutelised lahti rääkima Loojat

Kuid olete teadlikud nende olekust…

Teie vaimsusel puudub sugu…, kuid ta on universaalne ja kaunis, täis suursugusust…, ja see on teie igaühe seesmuses

Kallid…, ta on ka minu sees…, ehkki ma pole inimene, kuid ta on minu seesmuses…

Ma räägin sellest tunnustusega ja tänulikkuses…

Ma pole kunagi olnud inimesena…, ja mõneti, mul on raske uskuda – millest tuleb teil läbi käia…

Mind paneb hämmastama see, et te nõustusite sellele vabatahtlikult…

Kuid vaimsus on midagi hulga enamat, kui kõik, mida olete suutelised endile kujutama ette…

See on kaastunde liikuma panev jõud Ilmaruumis…

Side DNA’ga

Kas vaimsus on teie DNA osa…?

Muidugi on…

Teie DNA kindlustab võimaluse, et vaimsuse energia oleks kantav igas inimeses…, teatud viisil…

Ma määratlesin neid DNA kihte, milles see on olemas… – kuid see pole kaugeltki veel kõik…

Ta on teie organismi igas keemilises osas…

Ta on teie teadvuse energias, teile teadmatul viisil…

Ta on kättesaadav teile teadmatul viisil…, ja ta on armastamas teid piiritult…

Ma pole võimeline teda kirjeldama, kuna teil taas puuduvad vastavad kontseptsioonid selle mõistmiseks…

Kui te suudaks hetkeks kujutada kõige kaunimaid värve, milliseid olete kunagi näinud…, siis tema värv oleks veelgi kaunimates toonides…

Kõige õnnistavam vägi, mida olete kunagi tunnetanud, saab olema uksena, mis avaneks vaimsusesse…

Kõige suurem armastus, mida kunagi olete kogenud, või saanud kellegi poolt, oleksid esimesteks sõnadeks, millistega pöörduks teie poole…

See ületaks kõike, mida kunagi olete planeedil saanud…, Plejaadlased olid sellest teadlikud ja mõistsid seda…

Loomise Lätte loal see sai teile antud palju aegu tagasi…

Teie DNA sai muudetud, mille tõttu temas on praegu 23 kromosoomi…

Mu kallid…, palju sellest, mida jagan teile täna, on tühjaks kõminaks, mis on ülimalt mõistetamatu  ja veider…, ja me oleme selleks valmis…

Kuid paljud teie seast on juba kuulnud selliseid asju…

Ma pean silmas vanu vaimsusi, kes on kuulamas, viibides siin isiklikult…

Ega kõik teie seast saa sellega samastuda…, kuid, paljud võivad tunnetada tõde…

Tahaks rääkida teile sellest, kelleks olete, mida varem ei õnnestunud informatiivselt teile edasi anda… – siis seekord peaksite seda kuulma…

Esmane algus

Kui inimkond oli valmis Plejaadlaste seemne vastuvõtuks, siis ta oli alles planeedi loomse ilma osa…, oli juba kavandatud selliseks, et teatud evolutsiooni staadiumis viia kavandatu täide…

Te olite noil aegadel evolutsiooni redeli tipus…

Te kaugelt ületasite koopa inimese taset… – te olite selleks valmis…

Te nägite välja kui praegu…, tegutsesite kui praegu… – te olite valmis vastavuses plaanile…

Tegelikult evolutsiooni skeemi kohaselt see polnud kuigi ammu…

Te olite inimolevustena, kes olid valmis vastu võtma miskit, mis on olemas vaid mõnedel planeetidel… – teil oli 24 kromosoomi (nagu ahvinimestel, kes evolutsiooni skaalal on astmevõrra madalamal).

Sellise protsessi algus sai olla 200 000 aastat tagasi…, millest 100 000 läks üksnes staadiumi valmimiseks, kus järgi jäi vaid üks ainus inimliik, mida võtsite vastu…, ega areneud paljude liikidena, nagu on see muul loomsel valdusel…

Isegi teadus tõstatab küsimuse… – miks inimesel pole sellist liikide hulka, nagu on see esinemas loomses ja muus ilmas…

Esoteerilisel tasemel asi on järgnevas… – kui kätte jõudis aeg Lemuuria kujundamiseks ja aeg seemnete külvamiseks…, siis kes, teie arvates, sai siin need seemned…?

Kas teie arvates need olid tavalised inimesed, kes läbisid Maa bioloogilise protsessi…?

Või oli see vaid mingi looma liik, kellest juhuslikult said Aadam ja Eeva…?

Vastus on eitav…, need olite teie, kes kehastusid plejaadide tähtkujult siia…

Tahaks selgitada teile mõndagi…

Reinkarneerumine ei piirdu üksnes ühe planeediga…

Olete sellest teadlik…, kas pole…?

Olete tulemas kusagilt väljaspoolt…

Kui on toimumas eksponentsiaalne inimkonna arvu kasv…, siis kust, teie arvates, tuleb selline hulk vaimsusi juurde…?

Vastuseks peaks olema… – teistest kohtadest

Vaimne elu ei tekki eikuskilt…

Vaimsused on ootel ja on valmis saama selle planeedi osaks…

Reinkarneering on toimunud teistel planeetidel juba miljonite aegade jooksul…, ammu enne teie 200 000 aastat…

Olete jõudnud siia Plejaadide tähtkujust…

Olite nõus jätma kõik, mida olite saavutanud…, ja võtma vastu vorm, mis oli ülimalt primitiivne, ning võtma seemned enda kätte…

See oli selleks, et kujundada teatud kujul keemilist võimet, mille saaks nimetada Vaimsuse mäluks…

Kõik asjad, millest te varem pole kuulnud, oli tarvis kohendada, et saaksite võtta seemned vastu…

Teie DNAs toimus kromosoomide kokku liitumine, et jäi 23 järgi…

See pidi tööle hakkama teie jaoks…, ja toimuma teie bioloogilise keha ulatuses, mis polnud protsessi poolt alla surutud…

Loomise lugu

Me nimetame seda teie loomise looks…

Seega…, toome seda lihtsates sõnades, et saaksite kokku viia oma aja mütoloogiatega…

Aadam ja Eeva olid erilised…, ja nendeks olite teie…

Nemad saabusid (kehastusid) mujalt…, puhtana, ning valmis võtma vastu teadmisi valgusest ja pimedusest…

Selline protsess polnud juhuslik…, sellest on teie pühakirjades olemas…

Vaat, kes te olete…, te pole üksnes vanad vaimsused…, vaid eriliselt vanad vaimsused…

Olete tulnud Plejaadide tähtkujust…

Sellisest tähe süsteemist, millisest te poleks iialgi suutelised arvama…

Omades peaaegu kõike, tulite ei millessegi…

Tegite seda üksnes seetõttu, et nägite tänase päeva potentsiaali…

Kui palju elusid olete üle elanud nende 100 000 aastate jooksul…?

Millest pidite läbi käima, et jõuda tänasesse päeva…

See kõik on mõõtmatu…

Tahaks rääkida sellest, kuhu see viib…, ja selle potentsiaalist, kuhu võite välja jõuda…

Seejärel tahaks manada teile mõningad ajalised tärminid…, kuid ei tahaks teid hirmutada, kui palju võtab see aega…

Kuid sellegi poolest… tahaks näidata potentsiaale sellest, mis võib juhtuda…, ja see võib näida veidrana…

Elu Galaktikas

Kas usud, et galaktikas on olemas teine elu…?

Kui oled see, kes ootab tõestusi…, siis oleks parem lõpetada lugemise…

Läheb veel palju aega, kuni võid saada tõestusi, milliseid ootad…

Kuigi mõningad asjad on selletagi tõenäossed…

Kui noorena käisid randades, kas sa siis kahtlesid teiste randade olemasolust planeedil…?

Kui jah, siis sa väitsid, et kuni pole ise kõik need läbi käinud ja näinud ise, ma ei saa tõestada…

Siiski…, sa mõistsid, et see on üksnes selle tõestus, et ookean töötab ühtviisi… igalpool ja ühtviisi…

Terve mõistus ütleb, et on olemas kümneid tuhandeid randu, kuigi oled näinud üksnes ühte…

Nii ka galaktikas on taolisel viisil olemas elu… igalpool ja ühtviisi…

Kõik on toimunud, nagu maapeal… – protses on kõikjal üks ja sama…

Arutlus sellest, et olete ainsad, kus on olemas elu… – on risti-vastu mistahes tervele mõistusele…

Isegi peale sellist väitmist sa tahaks ütelda… – ma siiski pole kindel sellises idees

Kui nii…, siis sa oled üks neist inimestest, kes on programmeeritud looma müüte teaduslik-põhjendatud loomise tõenäosusest…

Selles pole halvustamist…, kuid see võib pidurdada sinu eneserealiseerumise grandioosust…

Kui ma ütlen sõna – Plejaadlased…, kellest mõtled…, mida joonistad endale ette…?

Ehk mingit humanoidset olevust…, ehk veidi pikemat kasvu ja väga targana…?

Võimalik, et tulevad mingil sõiduvahendil…, või (sügav ohe), kandub hetkeliselt…?

Kui saabuvad hetkega (mida tegelikult ka teevad)…, kas see ei ütle teile, et neil on midagi, mida pole teil…?

Seitse Õde

Lubage mul manada teile pilti teie seemne esivanematest… – Plejaadide tähtkuju, ehk Seitsme Öe tähtkuju, koosneb tegelikult üheksast päikesest…

Neis kolmel üheksast on olemas elu (kuigi kõigil neil elavad plejaadlased)…

Nemad olid valgustunumate humanoidide ühiskond teie 2 0000 aasta jooksul…

Mõelge hetke… – teie seljataha on jäänud kõigest 200 000 aastat…, ja neist kõigest 100 000 aastat, kus arenesite koos oma seemnetega…

Kuid 50 000 aastat tagasi kõik see algas Lemuurias ja paljudes teistes kohtades…

Ma rääkisin, et üksnes Plejaadlased eksisteerisid kahe miljoni aasta jooksul…

Ehk… – te näete välja kui ühiskond, kes on teist kaheksa korda vanem… – kaheksa korda…

Nemad käisid kõigest läbi, kui teiegi… – üks ühele…

Nemad kasvasid ja küpsesid, kui teiegi…, ka neil olid omad ajalõigud…

Ka nemad jõudsid lõpuaegadesse, nagu teiegi… – ka nende jaoks kõik muutus…

Kahe miljoni aasta jooksul nemad kogesid…, kuid 10 000 aastat oli läinud üksnes selleks, et tappa teine teist…

Kas kõlab tuttavalt…?

Tappa teine teist…

Muidugi, neil aegadel nemad olid alles teadvuse liivakastis…, loopisid teine teist kividega ja sõimlesid…, ilma mingi elegantsuseta ja küpsuseta… – olles jätkuvalt pimeduses…

Lahendasid neid samu probleeme, mis teiegi…, ning nagu teiegi – jõudes kontrolljoonele, hakkasid saama informatsiooni – nagu teiegi…

Plejaadlaste atribuudid

Kallid…, nende DNA on ehitatud nagu teie oma, kuid üksnes keemiliselt on erinevad…

Olete ilmselt sellest teadlikud…

Seda on leida kõikjal üle galaktika, kuna põhimõte, mille kohaselt on loodud siin, on kasutatud kõikjal…

See oli peamine elu ehitamise materjal kogu galaktikas…

Ka päikese süsteemis on nii…, kunagi näete ise seda, kui olete võimelised külastama kohti, milliseid ulatute nägema…

Te avastate seal DNA…, siis hüüate – ohoo…

Alles siis mõistate, et see on elu loomulik protsess…, ja see on kõikjal…

Vastavuses plejaadlaste kasvule ja küpsemisele DNA muutus üha elujõulisemaks…

Effektiivsuse protsent hakkas kasvama… – 44%, 54%, 55%, 66%, 77%, 88%.

Ehk räägiks teile, mis hakkab toimuma effektiivsusel 88%…

Sellisel hetkel hakkate sulanduma tegelikult oma vaimsusega…

Kas on teil teada, et olete mõeldud ja kavandatud olla jumalik…?

Tahaks ütelda teile veel midagi… – olete mõeldud elama igavesti

Olete mõeldud ja projekteeritud taastuvale bioloogiale…, kus iga rakk jätkab ja jätkab arengut… – eriti jumalikkus teie seesmuses…

Kui kõik muutub effektiivsemaks, siis rakuline noorenemine loob uusi rakke tüvišabloonide kohaselt, aga mitte kopeeri, nagu on teinud seni…

Selline raku struktuur praktiliselt ei vanane iialgi… – te ei vanane enam iialgi…

„Krayon…, see kõlab suurepäraselt…, kuid mida teha siis ülerahvastusega, kui tsivilisatsioon enam ei vanane…?“

Luba ütelda ette…

Plejaadlastel oli kolm planeeti… – kas see ütleb teile midagi…?

Kui õpite ümberpaigutuma, siis saate teada ilmaruumi kohta…

See pole küsimus…, ega pole ka probleem…

Sellest saab kaunis ja kerge valik…

Lisaks on olemas jumalik tarkus – mitte taastoota… – mis oleks lõplikuks valikuks – vabalt kontrollida elanikkonna arvukust, ja seda kollektiivse tarkuse abil…

Kõigest, mida olete üldse näinud oma elude jooksul, siis Plejaadlane on inglile kõige lähedasem…

Plejaadlaste töö effektiivsus on 88%…

Neil on kontroll füüsika üle…, on juhtimas seda, tehes kõike loomulikul viisil, ilma seadmeteta…

Neil on oskus olla põimitus olekus kõigega, millega soovivad põimuda (põimituse mõiste on siin kui kvantilise füüsika termin)…

Inimvaimsus on jumalik… – füüsika oma olemuses, milles tark kontroll on kõige üle…

Looja on esindumas vaimsuses…

Loomise Läte – on Ilmaruumi meister-füüsik…

Kui oled 88% effektiivsuse tasemel, siis omandad võime kontrollida kõike…

Selline seeme on teie seesmuses…

Kas kõlab tuttavalt…?

Mis oli planeedi mõningate meistrite kõige märkimiväärsem tegevuses…?

Rakendada oma terve mõistus…, – oskus juhtida füüsikat, mis oli tõelise imena…

Meistrile omased võimed ehk on – DNA, mis töötab 88% effektiivsusega…

Plejaadlaste seemned olid külvatud kellegi veelgi kõrgemate poolt…

Oleme rääkinud Orionist ja Arktuurusest…

Sellised on teie seemne vanaisade ja vaarvanaisade nimed…

Selle juures on veel üks nimi, mis oli enne neid, kellest te pole iialgi kuulnud…

Mõelge ajaskaalale…, ning see määrab teie mõtte…

Teie planeedi vanus on üle nelja miljoni aasta…

Kus te olite seni…?

Te olite nendel aegadel uustulnuk – tita…

Tõepoolest… – olite uustulnuk…

Kujutage vaid, mis toimus galaktikas, kui maa alles jahtus…

Kas teate, kui kaua see kestis… – kas miljard aastat…?

Kujutlege, mis toimus siis…, ja milline oli elu, mis oli läbimas oma tsükleid…

Siin tarvis tervet mõistust ja võimalust korralikult mõelda selle üle…, seda neil, kes nimetavad end õpetatud meesteks…

Käesolevaks hetkeks olete ainus vaba valikuga planeet siinses galaktikas…

Kallid…, iga valitut planeet omab sellist atribuuti – ainsat käesoleval ajal…

Olete just ületanud kontrollpunkti…, ja kogu elu selle galaktika ulatuses, milles on jumalik DNA, on teadlik teist…

Signaal selle kohta väljus detsembris 2012…

Tahaks rääkida teile, mida ta kannab endas…

Ta toob endaga kaasa pidutsemise…, külaliste-visitööride külastuste lootust ja abi…

Algab tõeline küpsuse saavutamise reaalsus…

Ja see polnud „antud“ teie tõenäosuse näol…

Te saite sellega hakkama viimasel hetkel…

Vaimne evolutsioon

Mu partner pühendas terve päeva vestlusele vaimsest evolutsioonist, mis toimumas teie keha raku struktuuri seesmuses…

Evolutsioon alustab vahetussuhtlust teie DNA, teie Akaši ja teie alateadvuse vahel…

Mu partner oli kõiki neid asju valgustanud, kuid ta pole veel kunagi reaalselt rääkinud vaimsusest…

Põhjus seisneb selles, et me polnud seda veel kunagi andnud temale…

Vaimse evolutsiooni süsteem jõuab läbi vaimsuse…, aga mitte läbi käbinäärme, ega aju kaudu…

Käbinääre tunnetab Kõrgemat Mina…

Alateadvus tunnetab Kõrgemat Mina…

Kuid vaimsus –  on energia, mis tuleneb informatsioonist…

Vaimsus on ühenduses planeedi võrega…

Teie inimvaimsus on katalüsaatoriks…, ja on alati selleks olnud neile, kes on jõudnud oma küpsuse lõppu, mille poole on alati püüelnud…

Selline ülestõusu energia ei tulene rakustruktuuri inimliku osa kaudu…, selleks ta pole võimeline…

Hulgim planeete hävinesid, või hävitasid endid, kuna „kasv“ ja kogu tsivilisatsiooni küpsuse saavutamine – on üksnes vaba valiku protsess…, süsteemide läbi, mis pole rakulisel tasandil…

„Mälu“erinevad liigid

Avanevad „aja kapslid“, milliseid aktiveerisid Plejaadlased…, need muutuvad teie mõningate osade jaoks „nähtavaks“…

Mõned, planeedi võre vahendusel…, mõned, selle osa vahendusel, mis on vaimsus…

See osa, mis on teie vaimsusena, muutub kättesaadavaks, ning saab rakendatud üksnes siis, kui teie DNA effektiivsus tõuseb 44% tasemele…

See on signaaliks selle täielikuks avanemiseks…

Vaimne evolutsioon aitab kasvada sellel, millest meil pole veel juttu olnud…, kuid olete juba hakkanud seda tunnetama…

Nimetame seda „vaimsuse mäluks“…

Hakkate meenutama asju, mis on väljaspool Maa piire…

Teie peamine Akaši on teenendamas üksnes maise elu kogemisi…

Ehk selgitaks teile mõndagi sellel teemal…

Külaltki ammu andsime informatsiooni sellest, mis on toimumas teie Akaši meendustega, kui olete tulemas üle minu poole eesriiet…

Need, kes mäletavad kõigest, talletavad salvestused ja jäätavad need Maale…, Loomise Koopasse…, kristallsesse substantsi…, mis oleks kui teie isiklik kristall, mis jääb hoiule planeedil…

Kui vaimsus naaseb, ta haarab kinni selles olevast informatsioonist ja kannab üle oma DNA seesmusesse…, mille saadab kehastumistesse…, uute seikluste otsinguile…

Ehk teisi sõnu… – teie Akaši on alaliselt planeedil Maa…

Kuid lubage nüüd küsida… – kui see on nii…, miks siis mõned mäletavad enda olemist mingil teisel planeedil…?

Vastus peitub selles, et mõningad teie seast meenutavad Plejaadlaste energiat…

Mõned mäletavad, et on kunagi sellest läbi käinud…

Millegi tõttu see annab teile lootust…

Te mäletate seda…, kuna olete saavutanud mingil ajal DNA 88% effektiivsust…, just seetõttu olete nüüd siin…

Teile on tarvis meendusi siin toimuvast…, seetõttu te ei lase käest sellise võimaluse …

Kes seda teab, kui kaua võib see veel kesta…?

Sellel pole mingit tähendust, kuna olete jäämas siia kogu selleks ajaks…

See on – vaimsuse mälu, aga mitte DNA raku mälu Akaši…

Vaimsuse mälul on tegemist kogu eluga…, kõikjal ja igal pool…

Lõppude-lõpuks võite meenutada, et olete igavesed…

Kelleks olite viis miljonit aastat tagasi…?

Ka see saab teile teada…

Kas tõemeeli tahaksite teada, kust on tulnud teie vaimsused…?

Vastuseks on… – nemad on vaba valikuga planeetidelt, mis on läbinud küpsuse staatuse

Nemad ei tule mitte mingist Loomise Lätte taevasest vaimsuste varalaekast…, vaid teistest kohtadest, millistest on läbi käinud…

Vaat, kes te olete…, mu kallid…

Paraku neid, kes on saalis…, ja neid, kes lugemas või kuulamas, poleks siin, kui neil poleks vastavat vaimsuse mälu atribuuti, mis on hakanud tegutsema…

Tuleviku külgetõmbav jõud

Selline vaimse küpsuse atribuut on sedavõrd külge tõmbav…, mu kallid, et te pole võimelised selleta hakkama saada…

Teil on teada, mida tunnetate, kui jõuate kohta, kus olete Jumalaga ühesed

Olete seal olnud…, ja olete seda teinud… – ja olite neil esimestel planeetidel, mis said neid seemneid…

Nüüd olete ärkamas ja aegamööda meenutamas, mis asi see on…, jupp-jupi haaval..

Olete konfliktses võitluses… – olla inimesena…, ja samas teada, mis võib oodata eespool…, ning mida olete suutelised ära tegema…

Mõneti on pettumusi…, ja mõneti on keemiline tasakaalutus…

Viimaste paari aasta jooksul paljud isegi surid…, kelle seas ehk olid isegi teie sõbrad…, või kallimad inimesed…

Te polnud selleks valmis…

Tahaks ütelda…, kui pole veel kuulnud… – nemad on naasemas…

Põhjuseks, miks nemad lahkuvad, seisneb selles, et neil oleks võimalus alustada puhta lehena…, uuenenud energiaga…

Nemad pidid lahkuma…, mu kallid, et valmistada teile ette naasemise tee…

Ja see oli vahetult seotud aastaga 2012…

Nemad lahkusid vastavuses määratud kavale – lahkuda varem, et valmistada teile naasemise tee…

Nagu näete…, on olemas grandioosne süsteem, mis väljub heatahte voli raamidest…

See süsteem on kiirgamas suurimat Loomise Lätte armastust…, millist te pole võimelised isegi ette kujutama…

Ta on kiirgamas tunnustust teie vastu…, ning on ootamas, et saaksite Jumalaga üheseks…

Isegi veel enamgi… – vastavalt DNA effektiivsuse protsendi tõusuga, teie vaimsus saab Kesksest Lättest üha enam loovat energiat…

Selline on inimvaimsuse evolutsioon…, mis viib bioloogia piireist kaugele välja…, kaugele teadvuse piiridest… – ja see on ilmaruumi Loomislätte käepigistuse taoline…

Tärminid… – need on problemaatilised

Olen lõpetanud lihtsa käesoleva vestmise vaimsusest…

Nüüd olete teadlikud, mis on toimumas…

Ehk tahaks veel vaadata ümber sõnad… – kui palju kulub selleks aega…?

Väga-väga palju (naeratus)…

Mu kallid…, see on alles algus…

Olete alles teisel aastal (2013 oli häälestuse ja tasakaalustamise aasta…, 2014 oli esimene aasta).

Nüüd hakkate aegamööda märkama inimese vaimset küpsemist… – oleme sellest rääkinud korduvalt…

Asjad, mis on tänapäevases inimeses suuresti tasakaalust väljas, hakkavad ajapikku tasakaalustuma ja küpsema…

Praegu tume energia on otses mõistes võitlemas ellu jäämise nimel…

Ning, lõppude-lõpuks, näete, kuidas kõik hakkab muutuma… – isegi poliitikas…

Hakkab ilmutuma tasakaalustumine…, mõistmine ja tarkus…

Järgmises kehastuses juba mäletate, kellena olete… – selline on minu lubadus…

Ehkki te siis ei meenuta enam nüüdset nime, või mis inimene olite…, kuid meenutate, et olete olnud siin ja olete tagasi tulnud… – jätkate sellest, mis jäi kunagi pooleli…

Saab teist laps, kes on targem ja täiskasvanum lastest, keda tunnete tänapäeval…

Te ei tee enam vigu, milliseid olete teinud seni… – mitte ühtegi neist…

See on juba uus tarkus, mis tuleb teiega kaasa…

Vaimsuse mälu säilitab teid hulga kauem, kui tavaline Akaši…

Teie lastes on see juba olemas, mida olete kogemas teie…

Nii see hakkab tööle…

Vaimsuse alusmälu hakkab viima teid edasi…, läbi rahu loomise Maa peal…, küpsustasemeni…

Ehk oli see teie jaoks liiast esoteeriline…?

See on normaalne…

Mul piisab aega, kuni hakkate mõistma…

Vaadake koos minuga seda järgi… – umbes miljon aasta pärast…

Ja…, nii see on…

Krayon

Read Full Post »

Räägi palun, mis on uni ja unenäod…?

Miks füüsiline keha uinub…?

Mis toimub Vaimsusega ja Hingega…

Unel on palju funktsioone…

Füüsilise keha uni on – vaheaeg päeva jooksul füüsilise keha vahendusel kogutud informatsiooni omastamiseks…

Päeva jooksul saate massiliselt muljeid ja tundeid, milliseid tarvis süstematiseerida…, kui rääkida kompuutri keeles, siis töödelda ja talletada…

Nagu maol tarvis aega toidu seedimiseks, nii ka füüsilisel kehal tarvis aega, et omistada päeva jooksul saadud informatsiooni…

Just seetõttu keha laskub unne, justkui analüüsimise režiimi…

Seejuures vaimsus ei uinu, ta on jätkuvalt füüsilises kehas…, ja samas, kui side füüsilise kehaga nõrgeneb, ta saab võimaluse väljuda füüsilisest kehast…

Tegelikult see pole küll isegi väljumine, nagu arvate teie… – ta on üheaegselt kõikides kehades…

Iga keha loob isikliku unustuse illusiooni, mis on kui nägemuslik ekraan…

Füüsilise keha une aegu füüsilise ilma ekraan justkui kaoks, muutuks läbipaistvaks, kuna temale enam ei pääse teie peegelduste impulsid…, film nagu ei jõuaks ekraanile…

Päevasel ajal, ärkveloleku aegu, igahetkeliselt saadate füüsilise ilma ekraanile oma muljete signaale…, teie koostöödest ja vastuvõttudest…

Öisel ajal need impulsid nõrgenevad ja kustuvad…, ning tuleb esile teine ekraan… – teie muljete ekraan…, teie teiste vastuvõttude ekraan, mis oli varem kaetud füüsilise ilma ilmingute tihke ekraaniga…

Enamus arvab, et uni on tarvis füüsilise keha puhkamiseks.

See on üks ja sama…

Mis on väsimus…?

See on liiast kogunenud energia, mis pole läbi töötatud…

Miks väsivad teie lihased…?

Neisse koguneb päeva jooksul informatiivne-energeetiline plokk, mida tarvis teatud määral vähendada…

Kuna füüsilises kehas informatsiooni töötlemine käib aeglasemalt, siis käivituvad ülekoormuse mehhanismid…

Kui avardate oma teadvustumist, siis lasete endast läbi enam jumalikku valgust…, ning avastate, et une jaoks kulub vähem aega…

Kuid uni on jäänud veel siiski mateeria inertsuse tõttu alles…

Isegi pühakud ja kõrged pühitsetud inimesed vajasid und…, magas isegi Kristus…

Vastavuses teadvuse taseme tõusuga…, seoses üleminekuga teistesse ilmadesse…, keha tegevuse ajutine aeglustamine, mille nimeks on uni… muutuvad juba teadvustatuks sammuks…

Võite iseseisvalt, oma soovi kohaselt, lahkuda ajutiselt füüsilisest kehast ja teadlikult siseneda teistesse ilmadesse…, teistele vastuvõtu tasemetele…

Sa räägid teadvustatud unenägemisest…?

Jah…, kuid seda on raske nimetada unesnägemiseks…, see on teiste ilmade vastuvõtt…, see on see, mida nimetate kehaväliseks kogemiseks…, see on kui füüsilise ekraani pinge nõrgenemine, ning muud ilmad muutuvad nähtavaks…

Ehk vaatleks esmalt füüsilist keha…

Ma arvasin, et kui inimesse pääseb palju energiat ja kui ta on seda pilgeni täis, siis tema aktiivsus sellega tõuseb…

Aga sina väidad, et ta uinub töötlematta energia ülekülluse tõttu…

Nii see on…, kuid tuleb arvestada ka energia kvaliteediga…

Ärgates, inimene saab päikese energiat, mis on hulga puhtam…, kuid ka seda vaja läbi töötada…

Oled teadlik, et kui inimene viibib päikese käes pikemat aega, võib saada päikese piste…

See tähendab, et selle indiviidi keha pole suuteline läbi töötama sellist puhta energia hulka, kuna tema füüsilise keha energia läbilaskmise võime omab piire…

Päeva jooksul inimene tarbib erinevat liiki toitu…, nii kehalikku, kui ka vaimset…, kuid see on kvaliteedilt madal ja sageli suht saastunud…, ning keha vajab lisajõudu selle läbitöötamiseks…

Seetõttu päeva lõpuks kehasse ilmneb väsimus, kuna vabat energiat, mis oleks võimeline filtreerima läbi kõiki teadvustuse ja tunnetuse saabuvaid signaale, töötlemiseks ei jätku…, samas… osa energiast kulub keha elutegevuseks…

Keha uinub, ning selle energia jäägid töötlevad töötlematta energiaid…

See kõlab tautoloogiliselt…, kuid jutt käib eri tasandite energiatest…

Kui saabuvat energiat olete pilgeni täis…, kasvõi rõõmuenergiat… hakkate seda aktiivselt töötlema ja peegeldama, ning teie füüsiline, mõistuslik ja muu aktiivsus tõuseb kõigil tasanditel…

Kuid paljud teie seast ei suuda võrdväärselt kulutada energiat, või vahetada seda…, seetõttu peale suuremat füüsilist aktiivsust saabub väsimus…

Ehk… A energia on muu energia töötlemiseks…, kuid B energia on – saadud mulje…, saavutatud koostöö…

Kui A energia ammendub, siis töötlemata B energia, mis pole veel saanud A energiaks, annab end tunda väsimusena…

Mida peenem keha… – seda kiiremad on energia töötlemise protsessid…

Kas tahad ütelda, et magavad ka teised kehad…?

Kui selles mõttes, et nemad aeglustuvad saabuva energia töötlemist… – siis jah…

Meenutage hetki, kus inimene on pilgeni täis tundeid, selliseid, nagu mure, mis vajavad töötlemiseks suuri energiaid…, seega… teatud etapil inimene muutub tundetuks, kuna tema astraalne keha pole võimeline enam saama hakkama saadud tunnetuste mahuga, ilmnenud tunnetustega, muljetega ja vastuvõttudega…

Saabub see, mida nimetate nüristumiseks…

Püüate inimest suunata, et oleks võimalik teda tuua tagasi tunnetusliku aktiivsuseni…

Tegelikult tarvis aega, et astraalne keha saaks läbi töötada saadud informatsiooni…

Selleks ongi astraalse tundelise keha uni…

Mõne aja jooksul astraalne keha „hakkab ärkama“, hakkab taas võtma vastu läbi tunnetuste…

Aga mentaalne keha…, tuleb välja, et ka tema võib „uinuda“…?

Muidugi…

Kõik on taoline…, kõigis kehades on olemas kaitsemehhanism…

Kui seda poleks, siis kõik kehad variseks kokku energiate mõjul, mis saabuvad teile…, vormid laguneks…

Mentaalse keha häireks on see, mida nimetate hullumiseks…, mis on üheks vormiks, mida nimetate nõrgamõistuslikuseks…

Nõrgamõistuslikkus on enamus eakatel, kus füüsiline keha on magamas päevast päeva…

Jah…, jutt käib informatsiooni töötlemise kiirusest…

Mida peenem keha…, seda kiiremini töötleb informatsiooni…, seda vähem tarvis ümberlaadumist…, ehk puhkust-und…

Mentaalne keha on sageduse poolest kõrgem astraalsest…, kuigi see on primitiivselt lihtsustatud võrdlus, kuna need väljad on mõnevõrra erinevad…, erinevad energia omadustelt…

Peale selle… iga keha on treenitav…

Mida enam inimene tunnetab…, seda enam treenitum on astraalne keha…, ja ta vastab kergemini erinevat liiki tunnetuste impulssidele…

Sellised kehad on näiteks – tuntud näitlejatel…

Mida enam inimene mõtleb ja mõtiskleb, seda treenitum on tema mentaalne keha…, ehk – on suuteline enam laskma sisse infoenergiat ja võimeline töötlema seda…

Sellised kehad on näiteks – tuntud mõtlejatel, filosoofidel…, ja üldse mõtlevatel inimestel…

Inimese ülesandeks on muidugi – arendada igat keha harmooniliselt…

Kuid suuremas enamuses see ei toimi…, erinevad kehad on teine teise suhtes omal viisil hüpertrofeernud…

Seetõttu mentaalsel kehal pole tarvis nii sageli puhata, kui füüsilisel kehal…

Mentaalse keha ülekoormus viib vananemisele, ehk koguneb enam töötlematta energiat, mis toob esile nõrgamõistuslikkuse…

Kuid on ka koheselt sündinud nõdrameelseid inimesi…, näiteks Venemaal olid tunnustatud paljud lollikesed…

Selline valik on tehtud juba sündides…, oli tarvis elada ilma mentaalse kehata, et saaks arendada ülejäänuid kehi…

See sünnib enamuselt neil olemustel, kes oma kehastuste aegu on külaldaselt arendanud mentaalset keha, ning nüüd on tarvis tasakaalustada need…, arendada ka teised kehad mentaalse keha tasemeni…

See on lahendatav kehastuste läbi…

Sa räägid madalamatest kehadest…, aga kõrgemad… – kas need ka vajavad und…?

Madalamad kehad on enamuselt teie mõju all…, see on teie pärusmaa, mida olete ise valimas…, ja selles on piirangud…, – kuid enamus selle sisust, isegi peamine osa, sõltub üksnes teie valikutest…

Edaspidi kogu informatsioon, mis on madalamate kehade poolt läbi töötatud, peab jõudma kosmilistesse arhiividesse, et muud olemused saaksid võtta teie kogemused kasutusele…

Kõrgemates kehades need töötatakse kõrgemate energiate vahendusel põhjalikumalt läbi, et mitte kahjustada neid, kes puutuvad nendega kokku…, ja kosmosesse ei pääseks erinevaid kahjulikke programme, või informatsioone…

Selle kohta võiks ka teisiti ütelda… – informatsioon, mis jõuab kõrgematesse kehadesse, sõelutakse hoolega läbi…, ehk kiiratakse läbi selle taseme kiirtega…, ning see, mis pole võimeline eksisteerima neil tasemeil, tagastatakse jätkuvaks töötlemiseks…

Seetõttu, saades vanemaks, kogute erinevaid haigusi ja väsimuse sündroome… – see on energiate ja informatsioonide tagastamine, mis polnud kosmosele kohased selle madala sisu tõttu…

Kui järgida sinu loogikat, siis kurjategijad peaks elama vähem, kui õiglased… – kuid seda ei juhtu…

Sinu küsimuses on palju sügavamat…

Peale tagastatavate šlakkide haiguste näol, on olemas hulk muid põhjusi, mis on mõjutamas inimese eluiga…

Pühakud, nagu te neid nimetate, ise soovivad kogu südamest naaseda Jumaliku Pere rüppe ja kannavad oma ilmaruumi valgustamise missiooni, olles kõrvuti nendega…, kõigi oma kavatsuste ulatuses püüdlevad naaseda Jumala juurde…

Just seetõttu nad ei ela vanaduseni…

Kui nemad otsustavad samas jätkata oma missiooni seni, kuni seda tarvis, siis võivad elada sügava vanaduseni…

Mis puutub neisse, keda nimetad kurjategijateks…, siis need olemused tulevad üksnes vajaliku võimaluse kogemuse saamiseks…

Kuni nad pole seda läbinud, ei eemaldu füüsilisest elust… – just seetõttu elavad isegi kauem, kui õiglased…

Kuid kõik on tinglik…, ning võrrelda seda pole võimalik millegiga…, nagu pole võimalik võrrelda punast värvi sinisega…

Need on üksnes erinevate omadustega energiad…, ja iga energia annab ilmaloovuse pildile oma varjundi…, ja iga värv on oma funktsioonis…

Kuni eksisteerivad erisused… – seni eksisteerivad erinevad varjundid kogu ilmaloovuse energiates…

Olgu…, naaseme taas une juurde…

Kui minu keha uinub iga päev, et töötada läbi päeva jooksul saabunut informatsiooni…, mis toimub minu Hingega…, ja mis toimub minu Vaimsusega…?

Kui Vaimsuse all mõelda Jumalikku Sädet, mis on tõeline Jumal… siis hingega ei toimu midagi…

Kõik mähkub ümber Sädeme – kõik kehad ja hing, kõik kehastused, kõik tasemed, kõik tegelikuse ekraanid ja illusioonid…

Seda võiks võrrelda vaatajaga kinosaalis, kes on üheaegselt vaatamas müriaad erinevate enda rollidega filme…

Olenemata sellest, et mõned ekraanid peatuvad, vaataja ise ei kao, vaid jätkab vaatamast ülejäänuid filme…

Jumalik Vaimsus, mis on kätketud igas ühes teist, on selliseks vaatjaks… – ta on muutumatu…

Kui kõik filmid lõppevad, siis tavalise vaatajana ta lahkub sellest paljutasandilisest kinosaalist…

Selles analogis on väga raske teha eraldust tegelikkusest…

Selles analogis Hing on see jumaliku vaataja osa, mis on valimas filmide stsenaariume…, kes on filmide näitaja, režissöör, lavastaja…, stsenaariumi autor…, ja samas ka näitleja…

Näed nüüd, kui palju on temal funktsioone…

Seega Hing – on sinu Vaimu osade kollektiivne liit, kes valisid endile erinevaid funktsioone, et elufilm sünniks…

Ei tea, kuidas oleks sulle seda veel paremini selgitada…

Kui kujutleda telg, mille ümber on sädelemas energia…, siis telg ise on – Vaim…, aga sädelev energia selle ümber on – Hing…, see on Vaimu vormid väljaspool…, Vaimu sädemed, mis eraldusid ja alustasid koostööd ümberoleva avarusega…

Neid sädemeid me näeme valgusena…, ja see levides, loob kauneid illusioone, mida ise ka vaatleb…

Mul on kõik segamini…

Kuidas on kehadega…

Kus on sinu analoogias kehad…?

Minu analoogias see on telg – koos sädeleva energiaga selle ümber…, mis rüütab end kesta, et mitte kõrvetada teisi…, ja need muutuvad aegamööda tihkemaks, kuni jõuavad füüsilise keha vormide taolisteks…

Kuid mis toimub Hingega füüsilise une aegu…?

Hing on eksisteerimas igas kehas…

Kehad on kui katmas hinge…

Kõik inimlikud terminid on vaesed selle protsessi kirjeldamisek…

Hing ja teadvus on suht erinevad asjad…

Erinevad…?

Jah…, teadvus on Vaimu kutse…, see on see telje osa, mis kunagi ei maga, ning on pidevalt saatmas impulsse, mis jõuavad iga kehani…

Just seetõttu räägitakse, et Jumal meie kaudu näeb ja tunnetab ilma…

Teadvus on jumaliku vaimu juuresolek meis…, mõneti salajases…, ja mõneti ilmsi…

Hing – on vaimu fragmenteering ülesannete lahendamiseks erinevatel tasemetel…, selleks, et elufilm saaks eksisteerida…

Seega Hing jätkab tööd iga tasandi ilmade illusioonide loomisel ja nende õppima tundmistel…, nende filmide vastuvõtu loomisel, mida vaatab Jumal…

Jumal vaatab neid filme läbi teie…, teie hinge ja teie kõikide kehade vahendusel…

Olgu…, aga kui minu füüsiline keha uinub…, kas minu teadvus sattub teise reaalsusesse, teise filmi…?

Kui palju on neid filme, millistesse võin sattuda…, ja miks…?

See on hea küsimus…

Selliseid filme on hulgim…

Kõik sinu võimalikud stsenaariumid on „väntamas“ selles jumalikus kinoteatris…

See on sinu füüsiliste, astraalsete, mentaalsete reaalsuste paljusus, mis on loodud sinu kujutlusega…, sinu loovuslusega…

Kõik sinu kavatsused ei kao kusagile, vaid alustavad oma teed ja arengut eraldi eksisteeriva reaalsusena, enam-vähem täis reaalsuse energiaid…

Kas on meeles, kuidas paljud räägivad, et on sattunud unedesse, kus on esinemas tuntud ja armsate filmide tegelased…

See on tõepoolest nii…

Kõik, mida toidame oma tähelepanu energiaga, eksisteerib ja areneb vastavuses energia täituvusele…, ning varem või hiljem, on võimeline kehastuma füüsilisse reaalsusesse…

Kuid seni saab eksisteerida üksnes erinevate unenägude kujul..

Kuid miks minu unedes esinevad sageli inimesed, kes on minu füüsilises keskkonnas…?

Miks minule ei esine võõrplaneetlased…, vaid üksnes need, kes on olemas minu füüsilises elus…?

Seda seetõttu, et sa igapäevaselt toidad oma mõttevormide energiaga neid inimesi…

Lihtsamalt öeldes – kui lakkad mõtlemast mõnedest inimestest, siis need kaovad jooksvate unede reaalsusest, kuna sa ei toida intensiivselt neid oma mõtteenergiaga…

Minu jooksvate unede reaalsustest…?

Jah…, nende unede reaalsustest, mis loodud enda mõtetega…, milliseid toidate igapäevaselt oma energiaga…, ja kuna need on energeetiliselt pilgeni täis, siis ka püüdlevad füüsilise kehastumise poole…

Ja kuna on sageli puutumas kokku füüsilise reaalsusega, siis füüsilise keha puhkamise aegu protsess on kiirem…, seos füüsilise kehaga on tihedam..

Miks inimene une aegu toimuvat mäletab halvasti…, ometi unes mäletab kõik, mis on toimunud tihkes kehas…?

Siin võtmesõnaks on – peen…

Sa ju tihkes kehas ei näe peeneid energiaid…, – neid on katmas füüsilise ilma tihke illusioonide ekraan…

See on sinu suutmatus oma ajuga näha toimuvat und… – kuigi see on käimas…

Aga füüsilise ilma mälestust une aegu on toetamas füüsiline keha…

Läbi töötatud füüsiline informatsioon tõuseb une aegu peenematele tasemetele…, kuid mitte vastupidi… – ehkki kõik on üheses seonduses…

Kogu informatsioon on liikumas alt üles, ehk naasemas tuldud teed, mida läbis vaimsus tihkenemise aegu…

Miks une sündmusi pole võimalik juhtida…?

Kõik vahetub spontaanselt…

Tegelikult on võimalik…, kuid taas on võtmeks – peen…

Mida peenemad energiad, seda plastilisemad need on…, reageerivad kiiremini mõttevormidele…

Te pole üksnes õppinud peeneid energiaid juhtima…

Olete õppinud juhtima tihkeid…, kuid teie järgmiseks sammuks on – õppida juhtima peeneid…

See on peenem…, juveliirsem töö…

Une pildid vahetuvad kiiremini ja kohmakamalt… – mille tõttu näib, et te ei oska neid juhtida…

Astraalse ilma energiatel on samuti olemas inerts…, kuigi ilmnemised sünnivad kiiremini, kui tihkes ilmas…, kuid siiski – mitte hetkega…

Kuid need inimesed, kes omavad kehavälist kogemust, ehk on rändamas reaalsuse teistes kihtides…, – kuidas nemad pääsevad sinna…, ja millest see sõltub…?

Need inimesed on kogunud külaldaselt vabat energiat, et tõmmata end lahti füüsilisest kehast…

Kuidas on see seotud unega…, või see polegi uni…?

Te nimetate uneks sattumist teile lähematesse reaalsustesse…, ja unenägemiseks – sattumist kaugematesse, mittefüüsilistesse reaalsustesse…

Kas mäletad…, Castanedal oli… – esimesed unenägemise väravad…, teised unenägemise väravad…, ja nii edasi…

Selliseid väravaid on hulgim, mis avavad pääsu järgmisse reaalsusesse…

Kõik sõltub üksnes teadvuse tasemest…

Et pääseda kaugemasse reaalsusesse, on tarvis teadlikult läbida lähedasemad…, ehk ühest unest minna üle kõrgemate omadustega unne…

Reaalsused on üks teise peal, nagu sibula kihid….

Omades vajalikku energia hulka, mis teie mõistes on paindumattu kavatsus, ehk teadvustus, suudate läbistada sibula kihid – rännata mööda tasemeid…

Kuid miks on raske astuda ühest une kihist üle teistesse unede kihtidesse…?

Miks me ei suuda juhtida oma unenägusid…, igatahes enamus meist…?

Sest te magate…

Kõlab ju naeruväärselt…

Teie teadvustus magab…

Pääsedes esimesse (nimetame seda nii) unne, hakkate oma tähelepanu kõrvale juhtima, ning raiskama oma energiat une illusioonidele, liikumatta edasi…

Kui mingil põhjusel teil on kolossaalne energia maht…, ja teil on kolossaalne kavatsus mitte peatuda esimestel sibula kihtidel…, siis läbistate neid ilmu oma teadvuse abil, ning peatute seal, kuhu olete püüelnud…

Kuid enamus pole teadlikud, kuhu püüdlevad…, ega tea isegi selle püüdlemise võimalustest…, ning jäävad kinni esimesel une tasemel, kui väikesed kadunud lapsed, ning ekslevad seal, kuni füüsiline keha ei lae end ümber järgmise päeva jaoks…

Teil jääb puudu energiast ja teadvustusest…

Kuidas jääb prohvetlike unedega…, hoiatavate unedega… – mis need on…?

See on teie hoiatav süsteem…, teisse kogunenud informatsioon, mis vajab väljumist ja ümbermõtestamist…, energia, mis vajab läbitöötamist…

Kui teisse on kogunenud teatud hulk negatiivset energiat, siis see hakkab ilmnema teie unedes hirmutuste näol, mis vajavad enda realiseerumist…

Teie arvates see on eelsõnum…, eeltähendus… – kuid see on märk, et teda on kuhjunud sedavõrd palju…, ja selline energia on otsimas väljapääsu…

Mõttekujund on valitsemas, ning varem või hiljem, võib realiseeruda teie füüsilises reaalsuses…, või ühes nendest…

Kui te ei neutraliseeri seda…, siis ta realiseerub kord…

Sellist und nimetate prohvetlikuks…, kuulutavaks…

See on teie signaal teile endile…

On olemas nii häid, kui ka halbu prohvetlikke unesid, mis realiseeruvad headeks, või halbadeks teie elu sündmusteks…

Seega… – pole mingeid prohvetlikke unesid, mida saadaks meile meie Kõrgem Mina, või mingi õpetaja…?

See on juba keerulisem asi…

Ilma teie pöördumiseta-osavõtuta keegi pole võimeline midagi saatma…

Teie Kõrgem Mina olete teie ise, kuid miljonite sibul-reaalsuste varjus…, ta on teiega pidevalt suhtlemas, ehkki see ei näi suhtlusena…

See on see, mis valgustab alaliselt, kuna on üksnes valgus…, ja lakkamatult on saatmas impulsse, mille vahendusel on alatiselt seotud teiega…

Kuid inimene, olles erinevates teadvustuse olekutes, pole suuteline neid impulsse vastu võtma…, ega kuulma neid…

Seda võiks võrreldada pidevalt töötava raadioga, mida saaks summutada, üksnes kattes seda patjadega…

Füüsilise keha une aegu osa patjadest kaob vähemaks, siis heli on tugevam ja võimalik kätte saada oma tõeline valgus…

Mis puutub õpetajatesse…, siis need tulevad üksnes kutse peale…

Selline on seadus…

Isegi selline õpetaja, keda vaimsus oli valinud endale veel enne kehastust ja kellega on alaliselt suhtlemas… – ootab iga kord, kuna õpilane pöördub tema poole…

Ta ei saa rikkuda ühegi olevuse vabat voli…

Kujuta vaid…, kui palju vaja kannatlikkust, et pääseda kellegi teie juurde… – enamuse teie juurde…

Teie teadvus on alati ummistatud mingite mõttekujunditega, milliseid kordate miljoneid kordi ja keskendute neile pidevalt, raisates oma tähelepanu energiat…

Neis mõttekujundite laviinides on harva teadvuse valgushetki, kuhu õpetajad saaks suunata oma energiat…

Teie aju on pidevalt midagi selgitamas…, ülekordamas midagi… – pausid juhtuvad üksnes une aegu…

Kuid me pole süüdi, et sellistena oleme…, et meie aju – on lakkamatult andmeid töötlev masin…

Te pole selles süüdi…, kuid asi pole selles…

Antud protsess on teile alluv…, teil on hulgim seesmise monologi peatamise praktikaid…

Inimarengu koidikul esimestel inimestel mentaalsed kehad praktiliselt puudusid…

Need alles formeerusid…, ja formeerusid iga uue mõttevormi sünniga…

Neil aegadel mõttevorme oli üsna vähe, kuna kõik inimolevused polnud suutelised mõtlema…, ehk kujundama loovaid mõtteid… – nemad alles õppisid seda tegema…

Inimeste peades mõtteid praktiliselt siis veel polnud…

Kui oligi, siis enamuselt – ühiskonna mõttevormid…

Inimese aju oli siis hulga väiksem, kui teil…, temal polnud vajadust töödelda sellist informatsioonide hulka, kui teil praegu…

Ühe inimese poolt sünnitatud mõttevorm oli kuuldav kõigi olevuste poolt, kuna nende aju polnud ummistatud oma mõttevormidega… – seda võiks nimetada telepaatiliseks suhtluseks…

Aja jooksul, vastavuses arengule, mõttevormide hulk suurenes…, ja see jõudis kõigi mõtlevate olevuste teadvusse…

Mentaalsed kehad kasvasid ja tugevnesid…, arenesid kui lihased treeningu aegu…, ning täitusid üha enama mõttevormide hulgaga…

Sellised mõttevormid hakkasid valitsema inimesi…, nende mõtlemist…, nii ilmnes füüsiline ilmutatud ilm, millisena näete teda nüüd teie…

Mõttevorm – on loomise atribuut…

Nüüd igaühe pea on täitunud miljonite aastate jooksul kujunenud inimlike mõttevormidega…, erinevate mõttevormide „prahiga“, mis hõlvab enamuse teie mentaalsest kehast, ega anna võimalust pääseda kollektiivsest vastuvõtust…

Just seetõttu teie aju harjumuspäraselt lobiseb…, ehk jätkab toetamast sajanditega kogutuid inimmõttevorme…

Kuid selline protsess on allutatav teile…, kuigi see pole lihtne…

Teil esmalt tarvis kõrvaldada pealispindsed mõttevormid, millistega aju viidab aega…, alles seejärel tulevad esile sügavamad mõttevormid…

Kui lakkate neid tootmast, siis teie reaalsus muutub…, mõneti isegi mitte teie soovi suunas…, kuid siis võib teile näida, et elu on varisemas kokku…

See on just see praktika, mida kirjeldab Castaneda oma raamatutes…

Kui inimene teadlikut eemaldab süvamõttevormid meenduste näol, valides neist neid, mis pole temale vajalikud…, või eemaldades kõik, võib lahkuda ühest reaalsusest teise…

See on pikk ja üksikasjaline tee, mida kõik ei suuda lõpuni käia…

Kas käia seda teed, või mitte – see on teie valik…

Siis tuleb välja, et eirates mõttevorme, mis paljunevad minus ja on kirjeldamas minu olevat ilma, ma siiski sattun oma sügavamate mõttevormide ilma, millest saabki minu järgmine reaalsus…?

Jah…, see on nii…

Seega… – aegamööda, kuigi väga pikalt, on võimalik hajutada sellised mõttevormid, mis on inimkonna poolt minu teadvusse kogutud…, võimalik hajutada kõik kihid ja reaalsused…, kõik illusioonid, milliseid võtan vastu… – selliselt võib jõuda vaataja-vaimsuse juurde…, naaseda Tema juurde…

Jah…, sellega just on tegelemas enamus teie esoteerilistest praktikatest – joogad…, erakud, maagid… – kõik nemad püüavad väljuda käesolevast füüsilisest ilmast, ning pääseda sibula järgmisele kihile…, ja nii lõpmatuseni…

Kuid neid, kes on selleni jõudnud…, praktiliselt pole…

Kas mitte kedagi…? Aga kuidas on Budhaga…, Kristusega…?

Igaüks neist on oma sibula kõrgemal kihil…, ja see oli nende valik…

Naasemine vaimsusesse – on hajumine temasse…

Kuid mõlemad olemused ja paljud teised, valisid olemist jumalikkuses, ehkki jäid eraldatuks, et olla abiks ülejäänutel Vaimsuse osakestel…, aidata ülejäänul inimkonnal käia läbi oma tee…

SElena

Read Full Post »

Teadasaamise jumalik komöödia

 Räägi palun…, kas on inimeses mingid välised programmid, mis blokeeriks tema arengut ilma tema osaluseta…

Ilma teie osaluseta pole seda võimalik…

Mingid blokeeringud on siiski meie loomise aegu püsti pantud…, kas pole…?

On näiteks informatsioon selle kohta, et iga vaimsus on seotud inkarneerumise lahtriga, mis on omakord seotud Gaiaga…, mis otseses mõttes ei lase meil ingkarneeringute aegu, ega füüsilises reaalsuses, pääseda Maa pealt…?

Ma püüan leida sulle mõistetavat analoogiat…

Kui kollektiivne vaimsus valib kehastumise kogemist, siis ta pääseb teatud ilmade avarusse, milles on omad koostöö seadused…

Sageli sellise avaruse omadused ei lähe kokku vaimsuse enda omadega…

Kujutlege kahte nõud… – ühes on vesi…, teises – õhk…

Kuidas ühe omadus võib pääseda teisesse…?

Kuidas vesi saab eksisteerida õhus…, aga õhk vees…?

Et vesi saaks eksisteerida õhus, ta kapseldub tilkadesse…, ning langeb alla vihmana, õhu ilma…

Kuid kuidas seda teha korraga…?

Kui avada eraldavad piirid, siis vesi valgub vaid teisse nõusse…

Selle tõttu on olemas vahepealne ruum…, ruum kahe ruumi ühendamiseks – midagi lüüsi ruumina – ülemineku avarus ühest ilmast teise…, ühest omadusest teise…

Sellises avaruses… – meie näites… vesi struktureerub osadeks, ehk valgub lahtritesse… – selliselt iga osake hakkab eraldi läbima kahe ilma ühendumise kogemist…

Antud juhul – vaimsuse ilma ja mateeria ilma…, kehatusse ja tihkusse…

Võib ette kujutada fantasmagoorilisemat pilti…

Kujutlege, et olete jagunenud paljudeks väiksemateks enda osakesteks…, teie täpseteks koopiateks…

Kõik koopiad jätsid hüvasti…, ning läksid oma tubadesse laiali…

Iga tuba – on ilma vastuvõtu tahk…, on oma eraldi stsenaarium ühe ja sama sündmuse läbielamiseks…, kui mingi eraldi labor ilmingute uuringuteks…

Näiteks… – igas ruumis on üht ja sama liiki mateeria…, üks ja sama artefakt, mida tarvis uurida paljudest rakurssidest…

Ise olete eraldunud ise-füüsikuks…, ise-keemikuks…, ise-bioloogiks…, ja nii edasi…

Igaüks uurib seda asja oma professionaalsest vaatevinklist…

Või teisiti…

Tarvis maha mängida näidend…, ning igas ruumis toimub lavaline töö, toimub etendus…

Samuti olete jagunenud miljoniteks endaks, et mängida igas toas erinevaid rolle, ühes ja samas näidendis…

Selles näites tubadesse minek on jagunemised mööda inkarneeringute lahtreid…, on mingi vaheruumilik seisund, milles ühel olemusel on võimalik üheaegselt läbida hulgalikku kehastumiste kogemist…

Nõustuge…, ilmas, kus aeg puudub, pole ratsionaalne elada…

Kui väike osake läbib kõik omad õppetunnid, siis lubab teisel väikesel osal asuda sama õppetunni kallale…

Kui kõik õppetunnid on läbitud, kõik teie, kõik SINAd, tulevad kokku, et rääkida oma õpingutest, oma rollidest ja üleelamistest… – selliselt saavad teada kõik, mis on tihkus…, ja mis on mateeria…, ning milline on see imeline ilm, millesse on kõik kehastunud…

Kusjuures… mõned on läbinud mängu kiiremini…, mõni on saavutanud tulemusi kiiremini…, mõni väsib ja palub hingetõmmet, et hiljem taas naaseda ja kogeda lõpuni…, viia õpping lõpuni…

Nemad on kui ujuja, kes tuleb veepeale, et hingata õhku sisse…

Ehk… kui kujutleda kõike suure sfäärilise saalina, mille seintel on lugematuid uksi…, milliseid on sama palju, kui teid, osi… ja need viivad tubadesse-kehastustesse…

Nii sina…, kui ka mina… tulles sfääri, laguneme miljoniteks ühesugusteks koopiateks…, ja igaüks neist suundub oma ukse poole…

Mõni väljub sealt, et tõmmata hinge ja naaseb taas oma ukse taha… (see toimub une aegu, või surmajärgselt).

Kuid on olemas vältimatu tingimus: selleks, et läbimise kogemus oleks sõltumatu, selleks läbides ust, te unustate, mis toimus „ühises saalis“…, meenutate taas siis, kui olete naasenud tagasi…

Kuid te ei suuda vabaneda ähmasest tundest, et te pole üksi…, et on palju selliseid, kui teie…, teie suguluslikke osi, kellega koos olete õppimas seda ilma…

Seega… – miljonites tubades-kehastustes toimuvad mängud-näidendid, teie osavõtul…

Mõnes toas olete kuninga rollis…, teises kerjuse…, kolmandas mõrtsuka…, ja neljandas ohvri rollis…

Ühes toas olete isana…, teises emana…, kolmandas tütrena…, neljandas pojana…, ja nii edasi…

Kõik need on teie rollid…, proovite end kõigis rollides…, ja kõiki neid proovite üheaegselt…

Etendus on üks…, stsenaarium on üks… – kuid ta on väga põhjalik…

Selles seisnebki fraasi „kõik toimub üheagselt“ peamine mõte, kuna igas toas aeg on kulgemas omal viisil…

Mõnes rollid on lühemad…, mõnes pikemad…

Toas, kus oled ohvri rollis, juba kõik on toimunud…, aga teises, kus oled timuka rollis, pole veel jõudnud kulminatiivse sündmuseni, mis toimus juba mõnes teises toas…

Kas mõistad…?

Kuni näitemäng pole lõppenud, ükski esineja ei saa lahkuda oma toast – oma vastuvõtu sfäärist…, kuna kõik on ühe terviku osad…

Tervik saab taas tervikuks, kui kõik osad on taas koos…

Just seetõttu need, kes oma toas on mängu lõpetanud, peavad ootama neid, kes pole jõudnud oma mänguga lõpuni…, ja kui ei malbe oodata, võivad siseneda muude kehastus-tubadesse…

Võiks ütelda, et antud vastuvõtu sfäär on teie jaoks piiranguks…, blokeerivaks programmiks…

Teie tubadesse minek on mingiks piiravaks stardi tingimuseks… – kuid see toimub siiski teie nõusoleku kohaselt ja teie valiku järgi…

Kui igaüks meist siseneb tubadesse-eludesse, kus on mängus üks ja sama stsenaarium…, siis kuidas olles „oma toas“, saan luua oma ilma…, oma üksikasju…, – või on see loodud kellegi poolt…?

Stsenaarium – pole sündmustike jada, vaid energia omaduste valik…, teatud energia muutuste läbimine…, teatud koostööde läbimine…

Igasse tuppa sisenete oma kindlas valguse ja soojuse spektris, ning mängite oma näidendit…

Mõrtsuka energia spekter erineb ohvri energia spektrist…

Ehk vaatleks seda uurimisanaloogiate põhjal…

Igas toas on teatud võimalus…, üks ja sama artefakt, mida tarvis läbi võtta…, ning igaüks võtab läbi üksnes teatud osa…

Mõni võtab läbi füüsilised omadused…, mõni keemilised omadused…, mõni valgusomadused…, ja nii edasi…

Kuidas nimelt…, ja milliste meetoditega… – seda valib igaüks ise…

Igaüks teeb seda katse-eksituse meetodil…, teeb omad eksperimendid…, analüüsib enda katseid omal viisil…, teeb omad järeldused…

Selliseks artefaktiks teie jaoks on teie endi füüsiline ilm…, erinevate tihkustega ilm…, tihkustega, kui sellistega…

Selles te elate…, teete koostööd…, püüate läbi võtta…, ja mõista…

Ehk naaseks analogi juurde toast…

Tuleb välja, et tubades toimub ühe ja sama näidendi tegevus, ja kõigis ma mängin oma vastavat osa…

Kust tulevad teised osatäitjad…?

Kas keegi on vaatamas tohutud etenduste hulka…?

Sinu poolne näide on lineaarne…, kuna selliselt on sul lihtsam mõista…

Kuid katsume seda vaadata paljumõõtmeliselt…

Kujutle, et kõik toad valguksid üheks toaks…, kuid kõigis jätkuks oma, eraldi tegevus…

Kõik sinu osad on mängimas üheaegselt teine teisega, käesoleva ilma ulatuses…, kuid olles igaüks oma toas…

Kas mõistad…?

Seega kõik, kes on su ümber sinu elus, oled tegelikult sa ise…

Sa ise oled mängimas teist rolli ühises etenduses…

Isegi kui SINA elad teises riigis…, ja SINA – siin olev, ei puutu temaga oma elus kunagi, siis igaljuhul see oled SINA ise…

Seetõttu mõrtsukas ja ohver oled üksnes SINA ise…, selles ilmas pole kedagi peale SINU enda…

Kõik, mis on selles ilmas toimumas… – toimub üksnes su endaga…

Seetõttu pole kedagi vaatamas seda etendust kõrvalt…

Ise oled seda vaatamas, kuna ise elad kõigis ilmingutes…, kogu inimkonna igas inimeses…

Igaühe samm on sinu astumine…

Igaühe tunnetused on sinu tunnetused…

See oleks kui vanni dušši kaudu tuleks vesi, kus iga augu joad oleks… ühes keeristena…, teises rahulikuna…, kolmandas kuumana…, neljandas jäisena…, ja nii edasi…

Neid stsenaariume on võimeline nägema iga olemus, kuna need salvestuvad.

Jumalas ei saa midagi kaduda, kuna need on Tema erinevad eksisteerimise vormid… – Enda areng Enda seesmuses…

Kui lõpuks teadvustate seda, siis lakkate arvustamast teine teist…, see oleks tegelikult üksnes iseenda arvustamine…

Samas peaksite mõistma, kuivõrd oluline on olla ENDA TEISELE abiks, tema isikliku kogemise läbimisel, et saada kiiremini tulemust ja ühineda taas üheks tervikuks…

Tuleb välja, et kui ma kedagi tapan…, siis tapan tegelikult iseend…?

Kuid selles pole midagi hirmsat, kuna tekitan valu üksnes endale…

Seega tapmine – on normaalne…, kõigest roll…?

Kõik on üksnes energiate koostöö… – pea seda alati meeles, kui tahad mõista ilmaloovuse eesmärki…

„Jumalik näidend“…, „Jumalik komöödia“… – selliselt need on loodud…. ja selliselt see kulgeb igavesti…

Oleme arutanud tsentrifugaalseid ja kesktõmbe jõude…, avardumist ja kokku tõmbumist…

Ma tean, et tunned huvi teenimise teema vastu…, nii ennast, kui teisi… – kuid see on eraldi ja suurem teema…

Kuid meie näites ta on samuti oluline…

Enda, või teise teenimine – see on uus avardumise ja kokkutõmbumise arutlemise vaatenurk…

Avardumine – kas see on enda, või teiste teenimine…?

Mida enam avardute, seda enam eemaldute jumalikust keskmest…, jumalikust impulsist… – seda enam tihkustute ja seda vähem kuulete jumalikku üleskutset…

Sisenedes kehastus-tubadesse, te eemaldute „kesksest saalist“…, mõneti isegi kaotate side sellega…

Ning seal, kaugel, oma kehastus-tubade labürindis, unustate, et see, keda tapad, oled sa ise…

Naastes saali, varem või hiljem, kus kohtuvad kõik SINA, mõistad, et enda tapmise kogemine polnud su esmaseks valikuks…

Tapmise kogemises jätad end ilma füüsilisest kehast…

Selleks, et keha ilmuks taas…, areneks ja saaks tugevaks, ning oleks võimeline läbima jumalikku kogemist… – tarvis energiat…, su enda omat, kui kollektiivse olevuse oma…, ja aega…

Seega… – sa raiskad tühja oma energiat, korrates ühtesid ja samu tegevusi…

Antud näites teenimine ennast on – eraldi tegevus oma kollektiivsest olemusest…, arvestamata üldiste määrangutega…

Kui tunnetaksite oma lahutamatust kollektiivse olemusega, siis te ei hakkaks tapma oma teisi osi…, see pole ratsionaalne…

Pole mõtet rääkida sellest, et te ise sunnite ennast kannatama enda osade pärast…

Kuid mõned räägivad, et see on ainus viis enda tundma õppimiseks…, ning seetõttu lubame teistel õppida tundma, mis on kannatus…

Jah…, see on üks viis tundma õppimiseks… – kuid te jäite sellele ühele pidama…

Meie näites te läksite kannatustes sedavõrd kaasa, kõikvõimalikes variatsioonides, et lausa ei tahagi oma kehastus-tubadest välja tulla, ning jätkate kannatamast ja kannatamast…

Olete uurinud kannatusi paljudes variatsioonides ja detailides…, kuid on aeg läbida ka muid kogemisi…

Kuid…, te pole võimelised kuulma oma kollektiivse vaimsuse Jumalikku Kutset, mis pole suuteline koonduma üheks, et alustada teisi rännakuid…, mööda teisi vastuvõtu sfääre…, mööda teisi ilmaloovuse ilmasid…

Tuleme tagasi piirangute juurde, mis on väljastpoolt tulnud…

Tuleb välja, et igaüks meist pole suuteline väljuma ühisest tundmaõppimise sfäärist, milles oleme õppimas tundma meie ilma tihkust…, ja seda seni, kuni iga meie kollektiivse terviku osa ei naase, ega sulandu ühe tervikuga…

Kuidas on siis ajaloos tuntud isiksustega, kes tõusid üles… – kus nemad on…?

Kasutades meie analogi…, nemad on „ühises saalis“, ning on ootamas teie igaühe naasemist, koordineerides sealses protsessis erinevaid rolle, juhendades struktuure õppetöös…

Seal asuvad kõik teile tuntud olemused, kelle kohta küsite…

Järelikult nemad pole saavutanud täit vabadust…, täit sulandumist Jumalaga…, täit naasemist Absoluuti…?

Kuidas on siis sulandumise kogemistega jumaliku tühjusega…?

Täit vabadust millest…?

Välise ilma illusioonidest.

Kõik on kõiges…, kõik on igavene…

Ka sina oled kollektiivse vaimsuse osa, mis on suurema osa…, ja mis on veelgi suurema osa, mis on tohutute kollektiivsete vaimsuste terviku osa…, ja nii edasi… – kui matrjoška…

Kõige väiksem matrjoška ei saa olla vaba, kuna ta on suurema matrjoška osa…, suurema olemuse osa…

Vastavuses vabanemisele, ta vabaneb oma ilma vastuvõtu piirangutest, ning sattub muu ilma vastuvõtu piirangutesse…, ja nii lõpmatult…

Teie poolt vastuvõetav suur tühjus on üksnes sulandumine suurima matrjoška ilmaga…

See on kõigest teine vastuvõtu kogemine, milles on teised kiirused ja teine aeg…, teine koostöö…

Kui kellegil teie seast kord õnnestub puutuda kokku selle vastuvõtuga…, nende kiirustega ja koostööga, siis nad tunnetavad suurt tühjust, mingit vastuvõtu avarust, kus kõik toimub mastaabsemalt, globaalsemalt, rahulikumalt, suursugusemalt ja sügavamalt…

Suure Tühjuseni on teil veel palju maad…, kuid mille poole oleme kõik püüdlemas, et lõppkokkuvõttes saaks tunda end Jumalana…, Tema maksimaalses mahus…, Tema suurimas vääringus…

Keegi pole teadlik, kui teostatav see üldse on…

Seega need, kes tahaks väljuda selle ilma illusioonidest ja naaseda Jumala juurde, pole võimelised seda saavutama…?

On võimelised pääsema üksnes suursugusema illusooni seesmusesse, mis on loodud Kõrgema Jumaluse poolt…?

Jah…

On sul meeles meie vestlus unelustest…, jumalikest fantaasiatest…?

Esmane Jumal fantaseerib ja uneleb nähtamatutest ilmadest, milles on tema osad…, mis samuti unelevad nähtamatutest ilmadest, millisteni on suuteline pääsema nende ulmelisus…

Nende ulmelisustest võtavad osa nende endi osad, kes on samuti unelemas ja loomas oma ilmasid…, ja nii lõpmatult…

Te näete und, milles magate…, ja näete und, milles samuti unelete…

Et väljuda üldisest unest, tuleb järjekorras ärgata kõigist unedest…, või ärgata korraga kõigis unedes…

Selline üheaegsus on keeruline, kuna unenägu on reaalsuse taoline…, te et isegi ei taju, et see on uni…, ja et… ei saa sellest ärgata…

Olete sedavõrd kaasatud unenägemistesse ja nende illusioonidesse, et aina palute iseendalt veel pisut aega, et saaks veel mängida seda mängu…, veel pisut magada…

Ja selleks on teil õigus, mida kellegil pole õigus rikkuda…

Teie vahetu loov jumalikkus saab üksnes saata teile signaale, mis tuletaks meelde, et kõik mida näed, on kõigest uni…

Kui teil unes on paha, või ebamugav, siis teil on võimalus ärgata…, kuid te ei kuule seda…

Enamus teie seast ei kuule seda…

Olgu…, aga kuidas on teiste tsivilisatsioonidega… ?

Neil on sama…

Ilmaloovuse sfäärides on lugematu hulk ilmasid…, ehk lugematu hulk vastuvõtu tube-üleelamisi…

Just seetõttu te kõik olete ühe terviku osad, ning olete teie ilma ühese avaruse vastuvõtu sfääris…

Seega… siinne Mina ja reptiloid Mina olen sama Mina…, vaid teises toas…?

Jah, kuigi seda on teil raske mõista…, – seega, selles pole kedagi süüdistada…

Kõik on – Sina…, Mina…, Jumal…

Sina oled Mina…, ehk oledki Jumal…

Kuid kõik ei saa pidada end sinu osaks…, kas neil pole õigus…?

Või mõned neist on siiski teiste kollektiivsete vaimsuste kehastused…?

Pole oluline kelle osaks nemad end peavad…

Oluline on teadvustada, et on olemas tervik, millele kuuluvad…

Ehk pöörduks taas saali, ustega paljudesse tubadesse…

Saali avarus pole kollektiivsest vaimsusest eraldi, kuna ta ise on kollektiivne vaimsus…

Sellesse ei saa tulla kõrvalised vaimsused ja siseneda selle tubadesse oma elamiste kohaselt…

Selleks peavad esmalt sulanduma ühese vaimsusega…

Näites dušši sõelaga – kuidas on võimalik teha vahet vetel, mis sellesse jõuavad segistist…, kas mõistad

Ka siin on kõik ühtne…, see ongi ühtne kollektiivne vaimsus…

Kui temal on kindel nimi…, siis see räägib sellest, et see vaimsus sisenes oma tuppa enda kogemise läbimiseks, kuigi varem oli teise, võimsama kollektiivse vaimsuse osana…

Ehk… ühine saal on ühine teadasaamise sfäär ja on üheks tubadest teises, suuremas ja võimsamas kollektiivse vaimsuse sfääris…

Kas tahad ütelda, et kui oled kollektiivseks vaimsuseks, mis on kehastunud inimkonna tsivilisatsiooni, millisega oled tegemas koostööd teadasaamise sfääris…, siis samas oled osa suuremast ja võimsamast kollektiivsest vaimsusest, ning oled temas läbimas oma teadasaamise kogemist…?

Jah…, nii see on…

Ja kes on see veelgi võimsam kollektiivne vaimsus…?

Ma nimetan seda Jumalaks…

Tema nimi ei ütle sulle midagi…

Kas on meeles, kuidas päris alguses rääkisin, kuidas Jumal eraldas väljaspool end ennast, et õppida tundma ennast…

Väljaspool – see on tinglikult…, mis ongi tubadeks enda seesmuses…

Mul on kõik segamini…

Kes on siis Sanat Kumara…, süsteemi Logos…, või Melkisedeki  ja Raiza ordenid, kellest meile räägitakse, kas nemad kureerivad ja juhivad meid…?

Kes on sellisel juhul Jahve ja muud inglid…?

Kes on nemad sellises analogis…?

Sinu selgituste kohasel nemad kõik peaksid olema SINA…?

Ei…, need kõik oleme MEIE…, Jumala osad, mis on tulnud enda osana meie teadvuse sfääri…, meie „teadasaamise tuppa“…, jagunedes enda seesmuses funktsionaalseteks osadeks, mis samas on organiseerimas endid…, ja õpivad tundma endid… struktureerivad endid, ning loovad struktureerimise ja koostöö seadusi…, juhivad endi osi kui terviku osi…

See on väga keeruline…

Kas Esmase Jumaluse saalis, enne tubadesse minekut, leppisite kokku… kellest saab vaatleja…, kes siseneb tubadesse…, kes jääb korraldama tubade koostööd…, kes jääb salvestama kõike filmidena…, kes analüüsima toimuvat…, kes näitama kaotsi läinutele teed…?

Jah…, sa oled õieti tabanud kõige olemust…

Kuid me kõik oleme üks…, me kõik oleme meie ülima jumaluse osa…, võimsama kollektiivse vaimsuse osa, kes tuli õppima tundma seda teadasaamise sfääri, ning valgus siia dušši eraldi avause kaudu…, selle ilma teadasaamise ja uneluse tuppa…, meie ilma tihkusesse…

Miks te siis vaenutsete, ega suuda jõuda kokkuleppele…?

Kõik on taoline…

Nagu teiegi vaenutsete ja ei jõua kokkuleppele…, nii ka meil ilmnevad mõneti teine teise mõistmatused…

Kuna igaüks on eraldumus ühesest…, siis eraldumus moonutab ühesuse signaale… – igal ühel see on teatud määral erinev…

Seda pole tarvis võtta vaenuna… – see on üksnes inimlik määrang…

Kui võtta analogiks inimlikuse taolisust, siis see oleks sooviks tõsta omad ideed esiplaanile…, kui oma lapsukest, kelle üle ollakse uhked, ning uhkustada oma lapsukesega…, tunnetada uhkust tema pärast ja pakkuda teda kui parimat loomingut, kui kõige geniaalsemat…

Kõik, mida loetlesid, on ego mõjutus…

Jah…, nii see on…

Ego on just eraldatus teine teisest…

Te võtate seda mingi negatiivina, millest püüate vabaneda…

Kuid… – see on eraldatus keskmest…, tervikust…, ühesest…

Sellisel eraldatusel on omad tagajärjed – üldise signaali moonutused…

Kuid selline eraldatus teatud etapil on vajalik…, kuna see on enda tundmaõppimise viis…, jagades endi osi enda osadeks…

Selle ületamine on üksnes enda osade tagasi korjamine tervikuks…

Kui teadvustate vajadust korjata end tervikuks, siis hakkate ka vabanema ego omadustest…, tervikust eraldumise joontest…

Ma mõistsin…

Kuid võtame taas osad, kes valisid enda teenimist…, valisid teiste alla surumist…, teiste juhtimist… – reptiloidsete juurde…

Tuleb välja, et mina, kui kollektiivne vaimsus, ei saa naaseda oma Jumala juurde seni, kuni iga osa ei otsusta naaseda…

Kui reptiloidsed suruvad peale vägivaldsust, elanike vaikival nõusolekul, siis tuleb üksnes oodata, kuni nad küllastuvad mängust…

Kas see kõik on siiski minu osa, kes on läbimas kogemisi…?

Selliselt sa võid kujutada ette, kui kaua olen oodanud meie ühinemist…

Kui kaua on oodanud Jumal mind…

Kui kaua on oodanud Ühene Looja…

Kõik ju räägivad, et aega pole olemas…

Aega pole olemas selles mõttes, nagu mõistate seda teie…, kui pöördumatult läinut…

Oleme sinuga rääkinud, et aeg – on teatud seisundi märge, mis erineb teisest möödunud seisundist, et saaks neid eristada…, aga mitte kokku sulandamiseks üheks olekuks…, sündmuseks…

Aeg – on ilma üksikasjade fikseerimiseks…

Nüüd võid kujutada ette – kui palju on sinu seisundeid, kui kollektiivsel vaimsusel…, ja mis on eksisteerimas üheaegselt…, kuid millised peavad, varem või hiljem, sulanduma kokku… – üheks tervikuks…, üheks kogemuslikkuseks…

Kuid lähme siiski blokeerivate programmide juurde…

Tubadest ja ühesusest on mul selge…, kuid meile on räägitud, et on olemas teiste tsivilisatsioonide poolt seatud programmid, mis on pidurdamas meie arengut

Tuleb välja, et osa minust, ilma minu nõusolekuta, on pannud minusse programmid, mis pidurdaks minu mõnede osade arengut…, ise panin plokid, et ma ei areneks teatud viisil….

Kus on selle mõte…?

Kui otsida mõtet eraldumuse paradigmas, siis sa ei leia seda…

Mõte seisneb teadasaamises…

Teadasaamise valiku võimalusi pole võimalik ette ennustada…

Kui oled huvitatud maksimaalsest enda tundmisest, siis pead mõistma ja vastu võtma igat valiku võimalust õppida tundma ennast…

Just seetõttu on olemas vaba valiku seadus…

Vaba valik on viis õppida tundma end, kui jumalikku osa…, kui terviku osa…

Mistahes plokki on võimalik võtta kurjana…, kui vägivallana…, kui takistust tundma õppimisele ja arengule…

Võib võtta ka uue trenažöörina arenguks… uue endana, kui Jumaliku Vaimsuse tundmiseks…

Tuleb välja…, et me peaks tänama reptiloide nende plokkide eest, negatiivsete programmide näol, milliseid pidime ületama…

Jah…, selles peitub ka Kristuse ütelus – pööra teine põsk ette, ning armasta ligemist kui ennast…, ära mõista hukka, siis ei mõisteta hukka ka sind

See on üleskutse ühesusele…, end tervikuks tunnistamisele…

Kusjuures – kui üks osa ei mõista hukka teist, siis keegi ei mõista hukka tedagi…, kuna pole hukkamõistmist kellegilt…

Kõik on üks tervik, kes on läbimas enda tundma õppimist, kui Jumalikku Vaimsust…

SElena

Read Full Post »

Juhtiva mõttevormi vahetus

Räägime seekord inimesest…

Miks on meil keha, mis on väga haavatav…?

Miks inimkeha on tundlik sooja ja külma vastu… – teatud temperatuuri piireis keha kogunisti sureb…?

Miks…?

Miks pole ta vastupidavama vormina, millesse on kätketud jumalik teadvus…, siis ta saaks eksisteerida pikemalt, ega kardaks midagi…?

On olemas erinevaid vorme, millistes on olemas jumalik teadvus…, ja nende erinevuste hulk on lõpmatu…

Inimvorm on oma koosluse poolest unikaalne…

Me räägime tihkestumiste tasemetest…

Mida tihkem on vorm, seda vähemat jumaliku energia hulka ta on võimeline vastu võtma…, ehk – läbi töötama…

Kivi on võimeline Jumala energiat vastu võtma hulga vähem, kui inimkeha…, seetõttu tema areng on hulga aeglasem…

Taimne ilm on peenemal kujul, seega on suuteline võtma vastu enam Jumala energiat…

Sellises teadvuse eksisteerimise vormis on olemas valiku vabadus…

Taim on võimeline reageerima päikese valgusele…, ta pöörab end päikesele vastu, küünitab veeni…, kuid temal puudub taktiilsus…

Mida edasi areneb vorm, mis kätkeb teadvust, seda peenemaks ta muutub…

Kuid teie keha on kujunenud selliseks, et ta omab teatud jumaliku valguse mahutavust…, kuid samas on võimeline säilitama imelisi vastuvõtu omadusi…

Iga naha rakk on hingamas…, tunnetab soojust ja reageerib sellele…, reageerib puudutusele…

Iga organi rakk on vastu võtmas seda jumaliku energia liiki, mis on temale kohane…

Seega… – teie keha on teatud tihkuse ja tundlikkuse tasakaal…, vastuvõtu spektri tasakaal…

Kui teie vorm oleks tihkem, siis teile poleks kättesaadavad paljud tunnetused ja ilma värvid…, nagu need pole kättesaadavad kividele, või taimedele…

Kuid keha on sedavõrd nõrk füüsiliselt, võrreldes mõningate looduslikele ilmnemistele, et on võimeline hukkuma loodusmõjutuste all…

Inimene on võimeline puruks kukkuma, ära põlema, uppuma, külmuma…, ja nii edasi…

Pole ime, et oleme hakkanud kulgema mehaniseerumise teed, millega saab kaitsta end…

Kas panite tähele…, te nimetasite maise plaani neli stiihiat…, kuid jätsite märkimatta koostöö planeediga…, tema stiihiatega…

Olete hakanud liikuma mitte koostöö tasakaalustamise suunas…, vaid eraldumise ja vastuseisu teed…

On võimalik kukkuda vigastumatta…, võib põleda ilma kahjustamatta organismi…, võib sukelduda vette ja mitte uppuda…, võib ka mitte külmuda pakase käes…

Räägid inimkeha võimalikkustest…

Räägin teie keha võimalustest, kui jumalikust teadvusest…

Teie keha pole loodud Jumal-Looja poolt…, vaid see on paljude loojate valikute summaarum…, sealhulgas ka teie inimkonna poolt…

Kõik on üksnes energia…

Teie praegu olete – kõigest formeerunud energia tihkuse komp, mis on vastu võtmas minu energiat, seda omal viisil, ning püüab fikseerida sõnadesse kõike vastuvõetut…

Teid pole sellisel kujul, nagu kujutate seda endile…, olete vaid kõigest inimkeha kujul…

Kõik on üksnes impulss teie teadvuses…

Inimkeha vastuvõtt – on kõigest… teie teadvuse harjumuspärane impulss…

Kui te tahaks, ning usuks tõemeeli…., ja teil oleks külaldane hulk energiat, siis suudaksite muuta oma keha oma suva kohaselt, ning see oleks sootuks teistes nähtavates vormides…

Enamgi veel… – saaksite oma soovi kohaselt tihkustuda sedavõrd, et mitte puruneda kividele kukkudes…, või hõrenduda sedavõrd, et suudaksite leviteerida…, ja nii edasi…

Oleme juba rääkinud, et eksisteerite tänu koostööle teiste vormidega…

Isegi koostöö tase looduse stiihiatega on paljus määratud teie poolt…

Kogu loodus teie ümber, kogu planeet – kõik on avatud teile…

Kuid teie varjusite sellest hunnik vahenditega…, eraldusite reaalsest ilmast…

Kui oleksite võimeline juhtima ilmastikku…, siis milleks tarvis riideid ja varjumisi…?

Looja on loonud külluses kõike…

Kuid teie hakkasite astuma teist teed – loobusite kasutamast oma võimeid, ega teha koostööd ilmaruumiga…, ning lõite vahenduslikke koostöömehhanisme…

Leviteerimise asemel lõite lennumasinaid…

Vee all ujumise asemel lõite allveelaevu…

Tulega koostöö asemel võitlete temaga…

Stiihiad on teile kättesaadavad…

Planeedil on olemas teatud suhete hierarhia…

Inimene-Looja, kui teadvuse evolutsiooni tipp, on mõneti  jäänud unelema…

Kuid samas ei tähenda, et ta on kõige peamine planeedil…

Kõik osad on ühtevõrd olulised kogu ilmaloovuses…

See tähendab vaid, et inimene on loovusluse püramiidi tipus…

Käesoleva aja ilmutatud ilmas ta on tihkuste kõige optimaalsem suhtestus, kooslus oma vastuvõtu erisuste hulga poolest…

Kõik ülejäänud vormid – on tema eelkäijad arengus…, eelnevad tihkustumiste vastuvõtu spektri variatsioonid…

Just seetõttu kõik looduse stiihiad on valmis alluma teie tahtele ja teha koostööd teiega, vastavuses teie stsenaariumiga, teie valiku kohaselt…

Taimne ilm on tootmas külluses vilju teie toitumiseks…

Ka loomne ilm on valmis tegema teiega koostööd antud loovusluse üheses vastuvõtus…

Kuid… teie eraldusite kõigest, ning peate võitlust kõigiga…

Tapate loomi mitte üksnes toiduks…, vaid ka lõbuks ja käibeasjade tootmiseks…, kuigi selleks pole mingit vajadust…

Raiute metsi…, saastate vee ja õhu avarusi…

Selleks pole mingit vajadust…

Olete võimelised arenema ja eksisteerima täies harmoonias kõigi ilma vormidega, mille osaks olete ise…

Kõlab ulmeliselt…

Kas inimesed võivad muutuda lindudeks, kaladeks…, saavad juhtida stiihiaid…, ennetama looduskataklüsme… nagu vulkaane ja tsunaamisid…?

Jah…, nii see on…

Kuid siin tuleks teha mööndus – lindude ja kalade vorm ei eelda teie kandumist nende teadvusse…

Teie jumalikul teadvusel on unikaalsed võimed, ning lõppkokkuvõttes – teile on võimeline kõik alluma…

Kuid te olete unustanud selle…

Teadmised sellest olid hoolega varjatud tuhandete aastate jooksul, mille järelkajad on läbi legendide ja maagia praktikatena jõudnud teieni…

Ehk just seetõttu peate end looduse mittevajalike ripatsitena…

Mõelge sellele…

Kui inimkond surekski välja, siis kõik muud liigid on suutelised eksisteerima temata…

Milles on siis mõte…?

Milleks planeedile inimkond…?

Teie tõepoolest tekitate temale palju probleeme…

Kuid olete Jumala plaani realiseerimiseks…, Jumala teadvuse vormide koostöös tasakaalu loomiseks…

Teist pidi saama kõigi looduslike teadvuste vormide mõistusega juhid…

Kuid teist on saanud nende lõhkujad…

Seetõttu ilm ümber teie on hakanud reageerima selliselt…

Ta on sulgumas teie ees…, on teile vastu seismas…, on reageerimas teile vastavuses teie käitumisele – tsunaamide ja vulkaanide näol…

Pea kinni…, kui tiiger tapab antiloobi, siis mitte seetõttu, et selline on inimene…

Kui tema kõrval pole antiloopi, kas ta tapaks ka inimese… – ta on ju kiskja…

Igaüks teie seast on võimeline oma teadvuse jõul allutama mistahes kiskjat…

Kuid kiskja toitub ju lihast…

Kas minust sõltub, et kiskjad lakkaks tapmast oma saaki…?

Just nimelt sinust…, ja kõigist teist…

Te ei kujuta veel ette oma võimete suurust…, oma reaalset osa, mis peab teis ilmnema selle ilma ulatuses…

Kui teie olete meile – ilmaloovuse lapsed, keda me kasvatame ja kanname hoolt teie arengu üle…, keda õpetame ja suuname…, keda püüame kaitsta teie endi eest…, siis taimne ja loomne ilm on teile samuti lasteks…, teile, kes saavad ja peavad juhtima, kui tark ja armastav juhendaja…

Te ise olete läbinud seda teekonda koduloomade näol…

Kuid teie olete käitumas teisiti…

Olete kiindunud koertesse ja kassidesse…, kuid tapate hobuseid, sarvilisi loomi…, teete jätkuvalt katseid mõningate peal…

Kujutlege neid oma lasteks, kes on valmis armastama teid ja kuulama teie sõna, täitma teie ülesandeid ja aitama teid…, siis kiskjad hakkavad alluma teile, ning järgima teiepoolseid ettekirjutusi ja seadusi, ning muutuma oma suhetes keskkonnaga…

Kuid kiskjad pole suutelised häälestama ümber oma toitumissüsteemis…

Miks sa nii arvad…?

Nemad pole seda teinud juba palju ajastuid…

Nemad ei tee seda seetõttu, et häälestuvad erilisse vastuvõtu süsteemi kohaselt, mis on planeedil kehtimas… – mille loosungiks on… ellu jääb tugevam

Sellise loosungi all elutseb enamus Jumala vastuvõtu vormidest, üle kogu planetaarse keskkonna…

Seda keskkonda on juhtimas just inimene ise…

Selline loosung on jõukohane just temale…, just temal on jõukohane korrastada kõikide jõudude koostööd…, kõikide vormide vahel…, looduse ilma kõikide stiihiate vahel…

Suunata tasakaal ühise suurepärase elu loomisele…, ilmutunud füüsilise ilmale, mille ülesehitamiseks ei lähe tarvis vägivalda…, vaid üksnes armastust…

Sa räägid selliselt, et justkui meie oleme selles kõiges süüdi, et keegi sööb kedagi…

Just nimelt – teie…, kuigi te ei mäleta seda…

Olete kindel, et esmaselt – kiskja tappis inimest, või muud looma, aga mitte vastupidi…

Esmaselt, kui ilm oli neitsilikult puhas, polnud veel tekkinud tapmise mõttevormi… – kõik oli teisiti…

Oma teaduslikes filmides kujutate, et esmalt tekkis loomne ilm, kus algas võitlus ellujäämise nimel…, aga inimkond ilmnes hiljem ja kohandus sellesse võitlusse…

Kuid asjad ei käinud üldse nii… – kõik käis üheaegselt…

Legend seitsmest loomise päevast… on kõigest – allegooria…

Kõik kujunes üheaegselt… – kõik loomad ja kõik taimed…, ja isegi inimvormid olid kui tasakaalustatud  ilm, milles oli harmoonia…

Igaüks oli oma rollis ja täitis oma määratlust…

Kogu loodus oli kutsutud teenima inimest, kui selle ilma juhti…

Loomad ei söönud teine teist…, seega… polnud kiskjaid…

Ka taimed ei tarbinud teine teist…

Taimne ilm jagas lahkelt oma vilju vendadega planeedil…

See oli koostöö viis loomse ja taimse ilma vahel… – üks viisidest…

See oli paradiisi aeg planeedil…

Loomadel avanes võimalus tunda maitset, lõhna, haistmist…, millest on ilma taimed…

Selline vastuvõtt polnud üksnes loomse ilma jaoks…

Te kõik olete seotud oma vastuvõtuga…

Sa hingad sisse õie aroomi, sest sul on selline võimalus, sul on olemas haistmisorgan…

Kuid sa jagad õiega oma võimalust tunda  lõhnu…, sa muutud õiele lisaorganiks…

Kas mõistad…?

Sinu avardunud vastuvõtt on üksnes tema jaoks…, et rahuldada sind, kui inimolemust…, ning läbi sinu anda ka teistel vormidel võimalust avardada oma vastuvõttu…

Kas on meeles, kui rääkisime, et tehes koostööd iga välise objektiga, sa ilmutad temas neid omadusi, mis on su endas…

Seega idees oli mõte, et sinu õie aroomi haistmine avab lilles lõhnade tunnetust… kui sellist…

Taimed on sellest ilma jäänud…

Kogu süsteemi areng kujunes selliselt, et kõik eksisteeriks kui üks organism…, nagu näiteks sinu organism, milles on erinevad vastuvõtu organid…

Nagu su enda aju on kogu keha juhtiv organ…, nii ka inimesest peab saama planeedi looduskeha kompleksi juht…, suunama seda…

Kuid inimene esimesena püüdis tappa…, ning tappis looma…

Just inimene esimesena proovis looma liha kasutada toiduks…

Selline asi sünnitas mõttevormi sellisest koostööst…, ning sellest algas tapmise mõttevormi toetamise ajastu…

Sellest peale loomne ilm jagunes kiskjateks ja toiduseks…

Erinevad loomaliigid eraldusid teine teisest ja hakkasid vaenutsema, sest ilmus hirm olla tapetud inimeses poolt…

Loomses ilmas selline hirm on istumas sügavalt…, kahjuks see aina süveneb teie tegevuste tõttu…

Just selle hirmu tulemusel loomne ilm hakkas ilmutama agressiooni inimese suhtes… – kiskjad hakkasid pidama jahti inimestele…, kuigi enamus neist kardavad inimest, kuna on meeles loomade tapmise mõttevormi ilmnemine…, ning on teadlikud, et inimene planeedil on Looja kavatsuse kohaselt peamine ja nemad peavad alluma temale…

Kuid see polnud kohustuslik allumine, mis oli rajatud vägivallale…, vaid ühistöö, mille aluseks oli tunnustus…, oma rolli mõismine antud koostöö sümbioosis…

Teil on palju näiteid pühakutest, kes suhtlesid isegi metsloomadega otseselt…, ning kiskjad allusid neile ja olid valmis teenima inimest…

Teil on palju muinasjutte, mis räägivad sellest, kuidas loomad allusid inimesele ja teenisid neid…

Te räägite pidevalt karmast, kui põhjuse-tagajärje seostest…, ühe inimese võlgade tasumisest teisele…, kuid olete unustanud, et teil, kui inimkonnal, tuleks tagastada oma võlg loomsele ja taimsele ilmale…

Kuidas seda teha…?

Saada pühakuks…

Hakata astuma teed, mis on vaba tapmisest ja vägivallast…

Avaneda koostööle…

Kogu loodus…, kogu planeet on valmis avama oma süli teile…

Kuid see pole kiire tee…

Isegi… kui täna lõpetavad kõik, kord ja igaveseks, kellegi tapmise, sealhulgas ka loomi… – kas siis tapmise mõttevorm saab kiiresti kaduda…?

Kui kiiresti see võib kaduda – see sõltub teist…

Peate mõistma, et inimene – on hulga loovam vorm, kui loomne ilm…

Mõttevorm on sündimas inimese mõistuses…

Mõistus on olemas ka loomadel…, kuid see on hulga nõrgem ja impulssvõimed on väiksemate võimetega…

Ehk teisi sõnu… – loomadel puudub selline kujutlusvõime, kui teil…

Loomade mõistus on võimeline üksnes kordama, või hääldama kellegi mõttevormi…

Nende loovad võimed on piiratud…

Inimene erineb loomast kujutlusvõimega ja huumori tundega…

Need kaks vastuvõtu võimet annavad inimesele luua juhtivaid mõttevorme…

Planetaarsel vaimsusel pole mõistust…, seega, ta avaldab üksnes võõraid mõttevorme…

Teil on olemas süsteemi Logoslik mõistmine… – see on kui mõistus, mis on loomas loovaid mõttevorme…, ning see on võimeline juhtima planeedi mõttevorme…

Kui inimene on oma kaasvendadele planeedil, taimedele ja loomadele mõttevormide looja…, nii ka Logos on juhtivate mõttevormide looja planeedile, kui füüsilisele objektile…

Kas mõistad…?

Olete võrdsed Logosega…, kuid üksnes võimsuselt väiksemate juhtivate mõttevormide loojad…, madalama astmega oma võimsuse poolest…

Kui keegi teie seast oleksid võimelised kasvatama oma väge, mis oleks võrdväärne logossüsteemile, siis temast võiks saada süsteemi Logos…

Selles peitub kavatsuse unikaalsus… – süsteemi Logos ei tulene välisest, vaid on süsteemi enda arengu vili…

Inimene on kui generaator juhtivatele mõttevormidele…, ta loob looduse juhtimise mõttevorme…, kusjuures ta on tegemas koostööd planetaarse logose juhtivate mõttevormidega…, on kaaslooja juhtivatele mõttevormidele…

Selline inimene, kellel on põhjalikumad oma ilma vastuvõtu viisid, mis pole süsteemi Logosele kättesaadavad, on võimeline arenema Logose süsteemi tasemeni…, ning olles inimesena, akkumuleerida endasse enda vastuvõttu füüsilises ilmas, koostöö kogemust loodusega…

Igaüks teie seast veel ei valda sellist väge, et oluliselt mõjutada süsteemi Logose juhtivaid mõttevorme…

Kuid teil, kogu inimkonnal, on olemas selline vägi…

Kui hakkate tegutsema ühiselt, kui üks tervik, siis olete võimelised ümber kujundama oma ilma juhtivat mõttevormi…

Kui ühendate oma teadvused…, ning kollektiivse teadvuse suunate uue juhtiva mõttevormi kujundamisele, mis välistab teine teise tapmist…, ja välistab loomade tapmist rahulduse nimel…, siis olete võimelised seda kinnistama kogu oma loovuses…

Seejärel loomad muutuvad taltsaks…, ja lakkavad tapmast…

Nüüd paraku nemad edastavad vaid juhtivat mõttevormi, mis on juurdunud teie ilmas…

Vastavuses valiku seadusele nemad on võimelised üksnes valima… – kas tappa, või olla tapetud…

Te arvate, et olete kodustanud teatuid loomi…, kuid tegelikult need loomad tulid teile kaitse eesmärgil… – nemad ei teeks tapmise valikut…, ega tahaks ka ise olla tapetud…

Just seetõttu nemad tulid teie juurde…, looduse krooni juurde…, nende ilma mõttevormi juhtija juurde…

Et olla teie kaitse all, nemad andsid nõusoleku täita teie nõudeid, tegema tööd teie heaks…, lahutama teie meelt…, ning samas – kaitsta teid…

Ka siin te viisite koostöö üle tapmise peale…

Kuhu neil nüüd minna…?

Järelikult… – inimkond oli esmalt loodud kui kollektiivne juhtiva mõttevormi looja, füüsilise ilma ilmutamiseks…, oli pidanud toimima võrdväärsena meie ilma Logose ilma loomisel…?

Kas see peaks tähendama, et meie ilma Loogos on mõjutamas inimkonna mõttevormi…?

Kas see peaks tähendama, et tema, kui võimsam loomise vorm, oleks võimeline peatama tapmise mõttevormi…?

Või hoopis toetama…?

Ma püüan mõista seda, et kas üksnes inimene on süüdi selles, et meie juhtivast mõttevormist sai tapmise ja vägivalla mõttevorm…

Te pidevalt püüate leida süüdlast…

Kõik on seonduses…, kõik olete seotud… – igaühe mõtteloovus on mõjutamas teiste mõtteloovust…

Inimese mõtteloovus on mõjutamas Logose mõtteloovust…, mis on kui puhas lõuend…

Kui olete paisanud sellele värvi, kuidas ta saab seda kõrvaldada…?

Ta võtab selle endale, liidab teiste olemasolevate värvidega…, loob uue mustri…

Teie ilmutatud ilm – on kõikide jõudude koostöö tulemus, mis on planeedil…, kõikide vormide ja valduste…

On olemas edastavad mõttevormid…, kui kopeerivad…, valmis mõttevormide väljastajad…

Sellisteks on mineraalsed, taimsed ja loomsed valdused…

On ka loovate mõttevormide väljastajad…, geniaalsed fantasöörid… – need, kes on võimelised mõtlema välja uut…

Inimkond on kui juhtivate mõttevormide ühene looja…, süsteemi Logos…

Süsteemi Logos genereerib juhtivaid mõttevorme, mis on väljastatavad teie kõigi ilma valduste poolt, kogu looduse poolt…

Te ise osaliselt olete tema mõttevormide edastajad…

Peale selle te olete kui nende kohapealne korraldaja…

Kui süsteemi Loogos on loomas mastaabseid juhtivaid mõttevorme…, uneleb teie ilma suurtest mõistetest…, siis teie olete väiksemate mastaapide mõttevormide edastajad…, mõtlete otseselt läbi Logose mõttevormide detailid…

Näiteks Logos loob vee voolamise juhtiva mõttevormi…, kuid teie, oma mõtteloovusega, loote vee voolavust… – jõgedena…, järvedena…, koskedena…, vihmadena…, lompidena…, ja nii edasi… – kas mõistad…?

Teie olete kollektiivne looja, kellel on süsteemi Logose vägi…

Kui te ühineks lõpuks, ning väljastaks teadlikult kollektiivseid juhtivaid mõttevorme, siis oleksite jumala väärilised…, teeks Logosega tööd võrdsetel tasemetel…, ja looks ühiselt globaalsemaid mõttevorme, mis juhiks teie ilma…

Peale selle… – teie, kui teie ilma üksikasjade-mõttevormide väljastajad, saaksite juhtida mineraalseid, taimseid ja loomseid valdusi…

Juhtida – ei tähenda allutada…, vaid teha koostööd ühise eesmärgi teostamiseks ja arenguks…

Kuid te kõik olete lahutatud…, eraldatud eri teadvusteks, mille võimsusest ei piisa peale surutud mõttevormide nihutamiseks, mis on juhtimas teie ilma…

Teil tarvis ühineda, ning uneleda oma ilmast vastavuses teie valikule…

Kuid siiski… – otsimatta süüdlasi, tahaks mõista, et kui võimast loodud mõttevormi me täidaks üksnes üksikasjadega…, siis… kes on segatud sellesse, et meie ilma juhtiva mõttevormi juhiks muutus mõttevorm kannatustest, vägivallast ja tapmistest…?

Kas siis inimene, kes esimesena tappis looma, on vastutav kõige järgneva eest…?

Teile, eraldumustele paradigma piireis, on võimatu selgitada kõike seda…

Te võtate süsteemi Logost kui eraldi olevat teadvust…

See pole nii… – te kõik olete ühtsed… – olete kui diffusioonis…

Kui kuum vesi voolab külma vette… – kes on süüdi, et vesi muutub soojaks…?

Juhtiv Logos loob mõttevormi piirjooni…, kuid teie lisate värvi sellesse vormi… – täidate üksikasjadega…

Meie näites juhtiv Logos lõi vee ja selle omaduste mõiste…, kuid katse keeva ja külma veega teete teie…, ning Logose poolt loodud vee omaduste mõttevorm hakkab täituma üksikasjadega, koostööde erinevate variatsioonidega…

Mida on suuteline looma Logos, kes lõi üksnes mõttevormi piirjooned…?

Ta pole võimeline ära jätma teie mõtteloovust…, teie üksikasju…

Kõik, milleks on Logos võimeline… – siis tunnistada, et külm vesi, koostöös kuumaga, muutub soojaks…

Süüdlast siin pole tarvis otsida…

Kuidas olla informatsiooniga, et Sanat Kumara süsteemi Logos on loonud kannatused ja valud…?

Ta pole neid loonud…, vaid toetas neid, ega ei seisnud vastu…

Ta ei loonud võimast vastuseisu mõttevormi… – üksnes toetas…, andis võimaluse toituda sellest, sukelduda sellesse oma uneluse läbi, ning alustada selle tundma õppimisega…

Ta allus teie valikule…, joovastus teie eksperimendist…

On võimalik tuua hulgim sünonüüme…, kuid kõik need jäävad kaugeks sellest, mis toimus tegelikkuses…

Võiks isegi ütelda, et tema unelusse pääsesid kõrvalised mõttevormid…

Kui ta neid avastas, oli juba hilja… – need võtsid tema mõttevormid üle ja lisasid neisse oma värve…

Meile on räägitud anuannakkide, plejaadlaste, hallide ja muude tsivilisatsioonide sekkumistest

See oli võimalik…, mis olid kui üldised viirused, millesse nakatusid kõik ühest haigusest…

Nüüd pole tähtsust, kes oli esimene viiruse kandja…, vaid on oluline sellest terveks saada…

Seda võib pidada üldiseks kaasahaaratuseks…, püüdeks järgi proovida uusi jumalikke energiate vastuvõtu tasemeid…, kus pole enam oluline, kes seda esimesena välja käis…

Anuannakid, kes samuti edastasid sellist mõttevormi, olid sellesse nakatunud veel enam, kui inimene…

Inimene allus sellele, minnes mõttevormiga kaasa…, ja on seni sellest haaratud…

Süüdlase otsimises pole vajadust…, ahela esimesi…

Kui oled haigestunud…, kas on oluline, kes esimesena haigestus sellesse haigusesse…?

Oluline terveks saamine…

Sellest kõigest kujuneb rõõmuvaene pilt… – inimkond on jagunenud erinevateks loovateks olevusteks, kus igaüks eraldi jätkab kannatuse, vägivalla ja tapmise mõttevormi kandmist…

Mõningad inimesed, kes on ärganud, suutsid eralduda sellest mõttevormist…, ning on hakanud edastama armastuse mõttevorme….. kuid nende väest ei piisa, et sellised mõttevormid muutuksid juhtivateks meie ilma jaoks… – oleks kui suletud ring…

Iga ärganud on lakanud edastamast kannatuse ja vägivalla mõttevormi…, on hakanud häälestuma uuele kollektiivsele loovale olemusele…, sellele inimkonna osale, kes on laadimas end täis tasakaalu mõttevorme…, ehk tõstes mõttevormi väge, milline, varem või hiljem, võib olla teie ilma juhtivaks mõttevormiks…

Just seetõttu meile on hinnaline iga üks teie seast, kes ei mõtle vägivalla kategooriates…

Hinnaline iga üks, kes püüab ärgata…, ja kes on aitamas teisi ärkamises…

Meile on oluline see, kes on levitamas ühel või teisel viisil sellist mõttevormi…

See on omal viisil ahelreakstioon…, ja see on juba käiku lastud…

On vaid aja küsimus, kuna see, varem või hiljem, kannab vilja…

SElena

Read Full Post »

Meie jutuajamiste lugejatel on sinule palju küsimusi…, kas saad neile vastata…?

Suurima hea meelega…

Muutuge kiirgavaks valgustiks, ning teie keha elab igavesti…, või seni, kui kaua valite laskma temast läbi jumalikku valgust…

Mida tähendab laskma jumalikku valgust läbi keha…?

Jumalik valgus on – Jumalik Energia…, energia, millest koosneb kõik ja milles on kõik eksisteerimas…, ja see on voogamas igavesti…

Tema voogamine…, tema muutumine – on kõigest peegeldused teistelt objektidelt…

Kõik on taoline…

On olemas klaas, mis on laskmas valgust läbi…

On olemas ülipuhas klaas, mis laseb praktiliselt kogu valguse…, seetõttu ta on lausa nähtamatu…

Kas on meeles, et kui lasta kristall puhtasse vette, siis selles ta on nähtamatu, kuna on ideaalseks valguse juhiks ja vee peegeldusomadustega…

Oleme rääkinud, et teie olete just sellised teemandid…, kelle tahkude tasemed võimaldavad  laskma endast läbi jumalikku valgust täiuslikumalt…, või puudulikumalt…

Võite saada peegliks, ning mitte lasta endast läbi jumalikku valgust…

Võite saada puhtaks juhiks, ning muutuda ise Jumala Valguseks…

Kuid nende äärmuste vahel on hulgim jumaliku valguse peegelduste variatsioone…

Igaüks teie seast on kõigest töötlemata jumalik teemant…, ning oma vastuvõtu viisidega loote omalaadseid peegeldusi ja oma illusioone…

Oleme rääkinud ka Jumala helkidest…

Kõikide tasemete ilmad on kõigest Jumala Valguse helgid…

Nagu prisma murrab valge valguse vikerkaareks…, nii ka teie, kui jumalikud vastuvõtu prismad, murrate Jumala Valgust ilmade vikerkaarelisteks helkideks…

Kui keegi teie seast on ähmaseks, või tumendatud klaasiks…, siis selle peegeldus on kas ähmane, või tumendatud…, kuigi valgus mõlemile on langemas üks…

Peegeldused on üksnes neil erinevad…

Te pole võimelised valgust mitte peegeldama…, kuna olete selleks igavesti…

Kuid… – võite valida, kuidas seda peegeldada…, ning milliste peegeldustega teha koostööd…

Mõnele avaneda…, mõne jaoks sulguda…

Seda valikut teete igahetkeliselt…

Kui tahate õppida tundma Jumala Valguse väge ja selle puhtust – siis peate muutuma läbipaistvaks temale…

Muutuda Jumala Valguse ideaalseks juhiks… – ehk… muutuda jumalikuks valguseks…

Kuid…, kui kõik on Jumala peegeldunud valgus…, kuidas mina saan selleks…?

Kõik, mida võtan vastu, on kellegi peegeldused…

Selleks on kaks teekonda…, valiku vabadus kehtib ka siin…

Esimeseks on väline teekond… – võite püüda leida puhast Jumala valgust väljaspool endid…, peegeldudes teistelt Jumala Valguse peegeldusprismadelt…

Selline tee on pikk, kuna Jumala Valgus on eoonide aegu peegeldunud erinevatelt Jumala osadelt…, ja selle moonutused on märkimisväärsed…

Kuid siiski… – kõik on üksnes Jumala Valgus…

Selleks, et naaseda esmalättele, tarvis korrata rännaku teed…, naaseda käidud teede kaudu…

Just seda te olete läbi tegemas…

Just seetõttu antud teekond on pikaldane…, kuid te ise olete liiast läbematud…

Kui lähete seda teed, siis jääte pidevalt naasema oma olnud seisundite juurde, et avada neis Jumala Valgust, ning puhastada need tekitatud moonutustest…

Hakkate naasema kõigil teekonna etappidel…

Esmalt – möödunud maistele kehastustele…, seejärel erinevate tsivilisatsioonideni, kus olete eksisteerinud…

Ja siis kollektiivsete vaimsusteni, milliste koosseisus olete loonud… – seda teil nimetatakse sugupuuks…, monaadiliseks puuks… ja nii edasi…

Siis naasete oma enda lätte juurde…, ehk looja juurde, kes on loonud teid enda seesmuses ja päästnud ränakutele…

Ning avastate, et see pole veel rännaku lõpp…, et teie loojal on samuti peegeldused…, tema kehastused…, tema kollektiivsed vaimsused…, tema tsivilisatsioonid…, ja nii edasi…

See teekond viib lõpmatusse…

Teiseks teekonnaks on – Jumala Valguse otsing enda seesmuses…

See on võluuks naasemiseks, mida on raske avada… – kuid see on kiirem tee…, see on kvantiline tee…

Teie seesmuses on keskme, ehk Valguse osa, mille ümber on kihistunud kõik moonutused…

See on kui kulla pesemine, või teemandi töötlemine, või arheoloogide kaevandamine, kes võtavad kiht kihi järel kihte maha…, ning avastate üllatavat artefakti… – seda, kelleks tegelikult olete – jumala valguseks, mis on kiiskamas teie seesmuses, kõigi kihtide all…

Selline teekond on varem kirjeldatud… – see on puhastumise teekond…

Võimendades vaimsust, puhastate endid seesmusest ja endi pealt kõik kihistused, mis on varjamas teie seesmuses olevat Jumala Valgust…

Puhastudes neist kihistustest, muutute ise selleks Valguseks…, ning lahvatate Valgusena endana…, ja liitute sellega enda seesmuses…

Üksnes väike osa teie seast jõuab selle teadvustamiseni, ning mõistab  Jumalat…, selleks pole tarvis väljuda enda seesmusest… – Teda on võimalik mõista enda seesmuses…, kõik ühiselt oleme Tema osad…

 Seda nüüd küll…, kui me kõik oleme Jumala helgid, siis kuidas saame tundma õppida Jumalat enda seesmuses…?

Kui oleme Tema peegelduste peegeldused, siis peegeldusena moonutame Tema olemust…?

Võite ju tagasi peegelduda…

Tagasi peegelduda… – mida see peaks tähendama…?

Meenuta päikese jänkut… – püüate peegliga päikest ja peegeldate seda seinale…

Kuid peegelda see päikese poole…

Kas kujutad siis peeglduse jõudu…?

Valguse peegeldumise põhimõttel on loodud teie võimsamad laserid…

Olles klaasi kujul, saate valgust lasta endast läbi, hajutades seda…

Kuid, olles suurendavaks läätsaks, võite midagi ka süüdata, või midagi ära põletada…

Või muutuda peegliks, ning peegeldada endast välja uut ilma… – kas mõistad…?

Ma ei mõista…, kas saaks selle kohta täpsemalt…?

Laseri põhimõte on mul teada…, aga kuidas on korraldatud Jumala Valguse laser…?

Samal viisil, nagu teie laserid… – kõik on taoline…

Jumala Valgus on voogamas…, sattub välistele takistustele.., Jumala Osakestele, mis on sama Jumala Valgus, kuid tihendatul kujul…

Need osakesed on võimelised muutma oma vastuvõttu…, ehk, muutma oma peegeldavaid omadusi…

Võivad koondada Jumala Valgust ja suunata seda uuele objektile…, ning selle vägi võib olla nii lammutav, kui ka loov…

Mõju jõud võib sõltuda Jumaliku Valguse koondamise tasemest…

Näiteks vihkamine – see on destruktiivne jumaliku valguse koondamine…, ehk, Jumaliku Valguse laser on suunatud lammutamisele…

Mida enam ahendate Jumaliku Valguse mõjutuse taset, tema voogamise mahtu…, seda lammutavamaks ta muutub…, tema vägi on muutumatu kõigi koondamiste oludes…

Seega…, kui teil tarvis lõigata marmorkivi pooleks, siis piirate jumaliku valguse väljumise piire…, võimalikult maksimaalselt piirates seda, saate juhtida tema lõhkumise väge…

Kuid… – kui te pole suutelised ohjama jumaliku valguse väge, teie poolt määratud piires, siis sellega lammutate endid…

Ja ka vastupidi – mida enam hajutate jumalikku valgust…, mida vähem piirate teda oma vastuvõtuga, seda avaram tema levi spekter teie vahendusel…

Loovaks jõuks on just valguse levitamine, aga mitte selle kogumine endasse…

Nii on teil võimalus koguda ja lasta Jumala Valgust endast läbi suuremas koguses…

Valguse voogu endas te sellega ei piira…, kuid teie peegeldatud valgus loob helke, või peegeldunud ilmasid…

Inimene on võimeline füüsilist toitumist asendama muu Jumala Energia taastamise viisiga…

Kuidas on võimalik asendada füüsilist toitu…?

Et saaksime olla elujõulised, peame toituma lihast, kalast, taimedest…

Kuid toitume selliselt seetõttu, et oleme sattunud lõksu…, ja seda seetõttu, et meil on magu, soolestik ja üldine seedimissüsteem…

Ma teadvustan, et toitumise nimel hukkan pidevalt loomi…

Kuid heita mulle ette seda, et olen parasiit ja mõrtsukas – on jesuiitlik…

Olen sündinud siia ilma maoga ja soolestikuga…

Mul jääb vaid üks võimalus… – kas lahkuda sellest ilmast…, või jätkata hukkamisega…

Kas on nii õige…?

Teie organism sellisel kujul, nagu ta on praegu, on pikaajalise evolutsiooni tulemus…

Teie organid – on jumaliku valguse vastuvõtu ja töötlemise erinevad variatsioonid…

Päikese valgus…, taimed…, loomad…, isegi teie ise – olete üksnes Jumala osakesed…

Eksisteerimine ise eeldab Jumala Valguse vastuvõttu ja selle töötlust…, selle muundamist endas ühel, või teisel vahendusel…

Te arenesite ja valisite erinevaid Jumala Valguse peegeldamise viise…

Esmalt – olite vaid valgusolevused, kes üksnes voogasid…, võtsid vastu Jumala Valgust ja peegeldasid seda…

Seejärel… – voogamise protsessi tulemusel osa neist olevustest tihkus…

Tänapäevase inimkonna kuju – on kohanemise tulemus…, koostöö tulemus erinevate Jumala Valguse tihkustega…

Teis ilmnesid uued Jumala Valguse töötlemise viisid, mis on hingamisorganitena…, seedimisorganitena…, väljutamise süsteemidena…, ja nii edasi…

See oli väga pikaajaline protsess…

Seega – naasemine algseisundisse pole lihtne… – kuid samas ka lihtne…

Toit, mida tarbite, annab energiat teie elutegevusele…

Samas saate ka päikese valgust…, kuid sellest ei jätku teie elutegevuseks…

Põhjusi siin on palju…

Esimene neist – päikese valguse ebaühtlane jaotumine mööda planeeti…

Tänu paljudele muutustele ilmas ja planeedi koostöös päikesega, muutusite sellisteks, millised olete käesoleval ajal…

Teiseks on – teie avatus valgusele… – oma veendumuste kohaselt te varjute päkese eest riietudes ja elamutes…

Varjudes selliselt, te justkui teadlikult võtate päikese energiat vastu vähem…, kuigi see on teie jaoks kättesaadavam energia allikas…

Te loote kunstlikku valgust, mõistmatta, et kõik on üksnes jumalik energia…

Te väljendate kollektiivset kavatsust loobuda puhta valguse vastuvõtust…, ning muundate  seda teist liiki valguseks…

Selline paradigma sulgeb teie eest võimaluse saada enam päikese valgust…, ehk jumalikku valgust…, sulgeb usku võimalustesse juhtida Jumala Valgust enda seesmuses…

Kui soovite nõu, kuidas minna üle valguse toidule…, siis esimene, mida tarvis teha… – on… uskuda selle võimalikkusse…, ehk avaneda sellisele võimalusele…

Ja teine – maksimaalselt kõrvaldada kunstlikud valgustid, mis moonutavad algset valgust…

Kui elate looduses ja kooskõlas loodusega, siis hakkate ootamatult teadvustama, et teil pole tarvis palju toitu…

Kogu loodus on peegeldamas jumalikku valgust…

Nii päike, vesi ja tuli, koos maaga, taastavad teie jõud ja annavad tagasi nooruslikkuse…

Algselt te ei läinud Jumala Valguse otsingule…, vaid läksite kõikjalt Jumala Valguse peegeldusvõimaluste otsinguile…, ja see viiski teid käesoleva toitumise viisile…

Teil tarvis vaid naaseda oma loomulikku seisundisse tagasi…

Teist said pantvangid…, teie tsivilisatsioonile…, teie linnadele…, teie välistele kohandumistele…

Kui suudate naaseda looduse juurde, siis mõistate, et piisab mõneti isegi päikese valgusest…, vee vulinast…, tule helgist…, ja maa rahust, et eksisteerida ja täita oma keha puhtama energiaga…

Aegamööda eemaldute füüsilisest toidust ja lähete üle jumalikule toidule…

Ka teie organid hakkavad muunduma…

Just seetõttu see ei saa olla ühehetkeline protsess…

Mõningad teie seast on juba võimelised seda tegema…

Inimloomise alguses polnud ette nähtud füüsiline sekkumine välisvormide kujunemisesse…

Mis oli ette nähtud…?

Oli ette nähtud vormi valiku vabadus…

Kui on olemas valiku vabadus, siis see peab olema kõiges… – mis vabadus muidu see oleks…

Oli eeldus, et ise määrate oma vormi…, ja selline võimalus on olemas teis kõigis…

Kuid te unustasite selle…, varjusite selle eest kõiksugu teooriatega ja paradigmadega, mis on valitsemas teie kollektiivses teadvuses…

Kõik kõrgemad olevused on võimelised muutma oma vorme…, nad teevad seda vastavuses ülesandele, milliseid püstitavad endile ise…

Kuid teie ilmas nemad ilmuvad harva…, seda üksnes seetõttu, et teie vorm on liiast tihke nende jaoks…

Kõrgemad olevused harva laskuvad viienda tihkuse kihist madalamale mistahes uuringute tegemiseks…

Ka teie olete võimelised muutma oma vormi…, ja oma valiku kohaselt…

Kuid muutuste protsess teie ilmas on pidurdatud teie ilma tihkuse takistuse tõttu…

Hetkelised välise ilme muutused, mida olid võimelised tegema maagid, nõudsid kolossaalseid energia hulki…

Enamuse energiast hangiti väjastpoolt, nagu tegid seda mustad maagid…

Kuid mistahes energia hankimine tuli ekvivalendis tagastada sellele, kellelt võeti…

Sellisel viisil kujunesid karmalised võlad…

Valged maagid kasutasid seda võimalust vaid erandina, kuna mõistsid, et sellega nad ise saadavad endid selle ilma lõksu…

Seega selleks, et muuta oma välimust oma äranägemise järgi, tarvis omada tohutut hulka energiat…, ehk õigemini… tõsta enda väge, säilitades samas jumaliku valguse andmise ja saamise tasakaalu, et tasakaalu reguleerimisel ja karmalise võla tagastamisel mitte jääda kinni sellel tasemel…

Seetõttu peate oma vormis avarduma, et lasta jumaliku valgust endast läbi enamal hulgal…

Selleks, et tasakaal saaks säilitatud, on tarvis saada jumalikku valgust…, muundada seda reaalsuseks…, võtta seda reaalsust vastu… , ning peale selle vastuvõttu – peegeldada valgusena edasi…

Ehk… – valgust on võimalik peegeldada üksnes – lastes seda endist läbi

Jumalikku valgust kulub enamuselt matriksšabloonide realiseerimiseks…?

Kui inimene kogub korrapäraselt matriksi kohast rahu…, ja ei oma soove… – kas siis saab elada igavesti..?

Ajutegevuse halvamine ja pikaldane monotoonne töö – kas see on igavese elu retsept…?

Inimene saab elada igevesti juhul, kui ta usub oma igavesse ellu…

Oma kollektiivsetes paradigmades te ei kujuta seda ette võimalikuna…

Te pidevalt kahtlete selles, ega lase seda oma reaalsusesse, kuna olete kindlalt veendunud, et teie elu on arvestatud kõigest 100 aastaks…, ning pidevalt käivitate ja toetate oma füüsilise elu piiranguid…

Teie organism on teadlik, millises vanuses on noor…, ja millises vanuses on küps…, millises vanuses eakas…, ning millal umbes saabub surm…

Kõik teie süsteemid on häälestunud vastavuses sellele valikule…

Ise määrate endi füüsilisele eksisteerimisele piirid…

Teiseks – kõik sõltub teis olevast valguse olemasolust…

Teie elu on kõigest – Jumala Valguse voolamine läbi teie…

Kui olete täiusliku läätsana, ning annate edasi samal hulgal valgust, kui olete saanud, siis saate eksisteerida igaveselt isegi teadvuse matriksseisundis… – kui vaid usute selle võimalikkusse…

Teie seas võiks olla maage, kes elaks mitmeid tuhandeid aastaid, ning olla häälestunud matriksvastuvõtule…, saaks elada kaua, kui kasutada nii ühte, kui ka teist põhimõtet: usku ja energeetilist tasakaalu…

Kuid nemad oleks väsinud igavesest elust, kuna igavene elu füüsilises kehas tähendab pidevat kordumist…, väljumatta matriksvastuvõtu raamidest…, ja alaliselt elades ühes ja samas ilmas…

Muutub igavaks teha ühte ja sama…, ja seda isegi siis, kui käia läbi kõik füüsilise ilma nurgatagused, ning õppida tundma kõik ilma saladused…, mis varem, või hiljem saavad otsa…

Just monotoonsus tapab teie püüdlused õppida tundma, soovides elada igaveselt…

Et minna mööda igaviku teed, tarvis pidevalt avarduda…, avardada oma vastuvõttu…, avardada oma vormi…, muutuda Jumala Valguse suurimaks hulgaks…, ning murduma, peegeldudes suuremates variatsioonides…

See olekski teadasaamise avardamine…

Sellised hakkava väljuma kolmemõõtmelisest ilmast, ning hakkavad rändama mööda paljude mõõtmete peeneid ilmasid…, avastama uusi teadasaamise viise…

Kuidas nemad seda teevad…?

Nemad muudavad omad piirid õhemaks, kui õhupall… – mida enam puhud seda täis, seda õhemaks muutub tema kest…

Mida õhemaks muutuvad piirid, seda enam on võimalik võtta vastu ja peegeldada jumalikku valgust, on enam võimalust õppida tundma endid ja jumalikku ilmaloovust, mida olete endi ümber loonud peegelduste abil…

Seega… – igavese elu retseptiks oleks – USK…, valguse tasakaal…, ja püüdlus Jumala Valguse poole…

Kuidas teha nii, et mõttevorm ilmutuks füüsilises ilmas…?

Avalda kavatsust selliselt, et ta ilmutuks füüsilises ilmas…, ning lisa sellele füüsilised jooned, mis vastaksid sellele ilmale…

Kui kujutled füüsilist objekti, siis peaksid kujutlema kõiki tema võimalikke füüsilisi iseloomujooni, et need saaksid ilmutuda füüsilise eksisteerimise kõigis parameetrites ja oleks selle vastuvõtu kohastena…

Kõlab küll lihtsalt…, kuid see ei tööta…

Seejuures kõiki füüsilisi iseloomujooni pole võimalik ette kujutada…

Tahaks tutvuda kindla mõttevormi materialiseerimise tehnikaga…

Neid on teile kirjeldatud palju kordi…

Kõik, millest mõtlete, on olemas…

Mida enam naased mingi mõtte juurde, seda enam ta saab toidetud sinu energiast…, nende omast, kes on mõtlemas sellele mõttevormile… – seda tihkemaks ta muutub…

Esmalt ta eksisteerib peenemas ilmas…

Seejärel peenes ilmas…

Ja nii edasi…

Kui oleksite mõelnud sellele korra…, siis see mõte sattuks peenemasse ilma… potentsiaalide ilma, kus ta eksisteerib kujunemata vormis…, kuhu jääb eksisteerima seni, kuni sina, või keegi muu ei pöördu omakord selle mõtte juurde…

Iga naasemise aegu tema juurde sa lisad sellesse oma energiat…, muudad tihkemaks…

Kui teed seda sageli, siis see läheb üle peende ilma, ning eksisteerib juba selles…

Eksisteerib seal seni, kuni taas – kas sina, või keegi teine – täidate seda oma energiaga sedavõrd, et ta hakkab muutuma tihkemaks ja… realiseeruma teie tihkesse ilma…

Peenemas, peenes ja tihkes ilmades on palju kihte…, palju paralleelseid reaalsusi…

Seega…, kui mõttevorm on jõudnud tihke ilmani, ei pea ta kindlasti ilmutuma end avatud vastuvõtu ilmas hetkeliselt…

Et realiseerida mõttevorm tihkes ilmas, on tarvis külaldaselt energiat ja tugevat püüdlust, või kavatsust realiseerida ta tihkes ilmas…

Kui täna oled kindel…, aga homme kahtled selles… – siis oma mõttetega pidurdad selle ilmutumist…

Samal viisil toimub teie kollektiivse mõttevormi realiseerumine, kus igaüks teie seast liitub oma mõttevormiga ja täidab seda oma energiaga…

Pole ka oluline, kas kardate, või tahate seda… – igal juhul ta on teie mõttekujuline ja täitub teie energiaga…

Mõttevormide hetkeline realiseerumine eeldab kõikide etappide kiirendatud läbimist…, selleks tarvis kolossaalset energia hulka…, ja kolossaalset kavatsuse koondamist, mida enamus teie seast ei valda…

Kui te tõmbate osa oma energiast eemale mõningate mõtetute kollektiivsete mõttevormide loovustest, ning hakkate uskuma oma loovatesse võimalustesse… – siis varem, või hiljem… kõik õnnestub…

Teie usk on kui kavatsuste suurendusklaas teie loovatele võimetele…

Kuid neile, kes lähevad seda teed, tarvis mõista, et kõik toimub sõna otseses mõttes…

Kui tahaksite materialiseerida õuna, siis teie mõttevorm liitub õuna kollektiivse mõttevormiga…, selle mõistega, mis on õun ja millisena ta on loodud…

Kuid õunu on tohutute sortidena…

Seega…, mida selgem on mõttevorm, seda täpsem on tulemus…

Kui tahaksite materialiseerida seda, millel pole analooge inimlikes mõttevormides, siis peaksite mõttes põhjalikumalt kirjeldama soovitut objekti… – muidu võib sündida sootuks muu, kui lootsite saada…, millele olite tühja raisanud oma energiat…

Ma mõistan, et kui mõttevorm ei ilmutu füüsilises ilmas, siis see kutsub esile tasakaalutuse inimese jumalikus valguses…, kuni see seiskub, ning mille tulemusel kannatab füüsiline keha…

Ehk teisi sõnu… – mistahes eksperimendid kavatsusega on ohtlikud just selle poolest…

Kui mõttevorm ei ilmutu füüsilises ilmas, siis ta eksisteerib väiksema tihkusega ilmades…

On oluline mõista, et ta ei kao kusagile…

Kui ta on teie mõttevorm, siis on seotud teiega ja jääb nõudma teilt teie energiat oma eksisteerimiseks…, kuna kõik on püüdlemas jätkata oma olemist…

Sellega on selgitatavad teie painajalikud seisundid…

Teie mõttevormid muutuvad tugevaks ja nõuavad enda ilmutamist…, ja mitte vormina, millel oleks voli vabadus, vaid piirkonnana, mis jääb seotuks teiega energia oja vahendusel, mille kaudu teie energia jääb alaliselt voolama antud mõttevormi…

Just selleks tarvis teadvustada mõtteloovuse protsessi…

Peate looma üksnes selliseid mõttevorme, milliseid olete koheselt nõus igaveselt toitma oma energiast…

Ja need on sama igavesed, kui te ise, kuna toidate neid oma energiast…

Kui sulgete juurdepääs mingile oma mõttevormile, siis ta varem või hiljem lakkab eksisteerimast… – ta tühjeneb energiast, millega täitsite teda…, ning lõpuks lahustub…

Kui te pole sulgenud sellist voogu teadlikult, siis teie energia kulub pidevalt tema ülalpidamiseks…

Just seetõttu te kulutate enamuse oma energiast kollektiivsete mõttevormide tarvis, milliseid sunnitakse teile peale erinevate kollektiivsete teadvuse zombeerimiste teel…

Kõigele sellele kulutate oma energiat…

See selgitab, miks pole mõtet valetada…

Mistahes öeldud sõna on lõplikult vormistatud mõttevorm…

Välja öelda seda, mida pole olemas, on vale…, selliselt loote sellise mõttevormi, mida hakkate toitma oma energiast…

Kui teie valet usuvad teised, siis ka nemad hakkavad toitma seda oma energiatega… – selliselt teie vale muutub varem või hiljem füüsilise ilma reaalsuseks…

Just seetõttu paljudel teie seast hirmud lähevad ka täide…

Hirm – on tugev mõttevorm…

Peaksite mõistma, et kontroll üle mõtteloovuse – on viis muuta teie ilm, ning luua seda sellisena, millisena ise tahaksite teda näha…

Tasakaal teie füüsilise ja muude kehade vahel sõltub vastuvõetavast ja edastatavast energia tasakaalust…

Unistaja, kes alalõpmatult unistab, võib elada kaua, kuna ta võtab Jumala valguse vastu, ning realiseerib seda alati unistustes ja ulmetes…, ta ei riku tasakaalu jumaliku valguse vastuvõtus ja edastuses…

Need teie seast, kes püüavad koguda Jumala Valgust ühel, või teisel kujul…, kas rikkuse näol…, või kavatsusena realiseerida isiklike eesmärke… – rikuvad tasakaalu…

Mistahes tasakaalutus viib lagunemiseni…

Saate koguda enam, kui annate…, ja saate anda enam, kui kogute…

Esimesel juhul kujuneb energia seisak, mis kutsub  esile haigestumisi…

Teisel juhul toimub valguse hääbumine, mis tekitab füüsilist kurnatust, vananemist ja surma…

Kusjuures tuleb arvestada, et tasakaalu on tarvis säilitada kõigis kehades üheaegselt…

Võite füüsiliselt olla terve, kuid tunded võivad puududa – see on tasakaalutus…

Või vastupidi… – füüsiliselt väga nõrk, kuid jumalikke plaane saate oma energiaga täita…

See on samuti tasakaalutus, arengus…

Kõik inimlikud kehad on teadasaamise ja Jumala Valguse suunamise võimalused…

Kõik need on vajalikud teada saamisteks…

Eksperimendid kavatsustega – on eksperimendid energia koondamistega…, jumaliku valguse koondamistega…

Teisse on kujunenud hulgim kaitse süsteeme…

Peale selle igaüks olete hoolega juhitavad ja kaitstud…

Te ei pääse neisse kohtadesse, kus võite endid märkimisväärselt kahjustada…

Kui kahju all mõista füüsilise keha surma, siis paljud eksperimendid on viinud just selleni…

Teie surematu olevuse piirides kõik see on üksnes erinevad tundma õppimise vormid…

Kui väljendate soovi õppida oma kavatsuste koondumist ohutult, siis selles saate abi…, – igaühe soov on kuuldav… – ja igale soovile on olemas vastus…

Selline on valiku seaduse üks tulemustest…

Kuid teie uskumatus segab teil kuulda juhendust kõrgemalt…

Meile on räägitud tuleviku ettemääratlusest…, et see on juba olemas, kuid me pole võimelised veel seda nägema…

Kui tuleviku all mõista sinu järgnevat seisundit, siis seda ei saa eelnevalt olla…, sinule igatahes…

Valiku vabaduse tsoonis valid ise oma muutusi…, ja seda pole keegi võimeline ette arvama…

Kuidas on suurte ennustustega, mis on ka täide läinud…?

See on eraldi teema…

Paljus ennustused lähevad täide teie kõrge sisenduse tõttu…, ja teie valiku suunitlustele…

Kuid see on vastuolus faktidega…

Näiteks Teise Maailma Sõja lõppu ennustati mitmeid aastaid varem, sõltumatult teine teisest…, millest olid vähesed teadlikud…

Kuigi igal inimesel on valiku vabadus…, kuid see ei saa mõjutada üldiseid inimsündmusi…

Seetõttu on ka edukaid ennustusi…

Kui mõttevorm ilmutub peenemas ja peenes ilmas, siis esmalt ta areneb neis…, kuna need ilmad on eksisteerimas, ning neis toimub ilmutuste koostöö peenemais tingimustes…

Ehk teisi sõnu… – ajal, kui inimmõistustes kujunes Teise Maailma Sõja kollektiivne mõttevorm, juba peenemais ilmades oli sõda juba alanud, ning läbis mõningad arengu staadiumid…

Kui enamus inimesi jätkuvalt mõtles sellele, siis ta kandus edasi peende ilma, kus jätkas oma arengut…

Teatud etapil ta käivitus füüsilisel tasandil…, kuid peenemail tasandil ta oli juba lõppenud…

Seega see, mis ilmutub füüsilises ilmas, on juba välja kujunenud mõttevorm, oma algusega ja lõpuga, koos üksikasjadega…

Seal, peenemais ilmas, sõjal oli juba lõpu tärmin, mis ilmutus ka füüsilises ilmas…

Kuid peaksite arvestama, et peenemates ja peentes ilmades aeg on kulgemas teistel viisidel…

Ometi teie eksisteerite üheaegselt kõigis kolmes ilmas… nii peenemas, peenes ja füüsilises ilmades…

Seega kõik, kes elasid Teise Maailma Sõda üle tihkes ilmas, elasid esmalt peenemas, siis peenes ilmas… – kõik on üheselt seotud…

Kui keegi tihkes ilmas mõtles sõja lõpust, siis peenemas ilmas juba peeti pidu selle lõpu üle…, ja elati seda üle peenes ilmas…

Peenemas ilmas oma mõttevormis te lõpetasite sõda…, kuid selle informatsioon ei kustu seal, ega kao…

Ehk mõnigi teie seast suutis pääseda peenemasse ilma ja saada teada sõja lõpust, millest said teada ka teised…, ning hakkasid toitma mõttevormi sõja lõpust füüsilisel plaanil…, kui ka eelmiste peenema ja peene plaanidel…

Kõik on omavahelistes seondustes… ja toimumas üheaegselt…

Just sellel põhimõttel on seatud teie prohvetlused ja ennustused…

Kuid sageli tuleb teil kuulda ja näha peenema ja peene ilma plaane, mis ei realiseeru alati tihkesse ilma…, või – realiseeruvad teie paralleelsetes tihketes ilmades…

Ajalised sündmused on suht sarnaste protsessidega ja tasakaalutu termodünaamikas…

Süsteem, mis on liikumas ajas, on kaasatud liikumisse teel kõige tõenäossemate olekutega…

Et ületada tõenäossete olekute külgetõmmet, on tarvis rakendada enam energiat…

Kuid siis süsteem tõmbab ligi suurema energiaga tõenäosusi…

Tõenäosused loovad tasakaalutule süsteemile stabiilsust…, ilma milleta liblika tiivalöök võiks tekitada orkaani Vaikses Ookeanis…

See oleks äärmise taasakaalutuse tõestuseks kogu süsteemis tervikuna…

Kas taolised tasakaalutu termodünaamika seadused on olnud jõus inimkonna ajaloos…?

Muidugi on olnud jõus, kuna kõik on taoline…

Tõenäosusteks on need, kes oma energiaga on alaliselt toitmas ühte, või teist mõttevormi…, millega tõmbavad mõndagi sündmust füüsilisele plaanile üle…

Kuigi teie vaatlete oma ilma kui eraldi olevat objekti…, ometi ta on seonduses hulga kõrgemate ilmadega…

Ehk…, on olemas kõrgemad ja võimsamad tõenäosused, kui olete teie…, ning just nemad lisavad süsteemile stabiilsuse taset…

Teie, kui tõenäosused, rikute süsteemi stabiilsust…, aga nemad – tasakaalustavad…

Või teisi sõnu… – kui te kollektiivselt realiseerite oma mõtet hävitada maailm aatomisõjas, kuid see pole kõrgemate ilmade olevuste plaanis ja kavatsuses, kelle koosseisus olete…, siis teie plaanid saavad korrigeeritud…, korrigeeritud just selles osas, mis on mõjutamas teisi…

Samas… – kui teie mõttevormid puudutavad teie ilma muundusi, mis ei mõjuta oluliselt väliseid, kõrgemaid ilmasid, mille osana olete ise, siis vaba valiku raamides võite realiseerida mistahes mõttevorme… – teie valikusse pole kellegil õigust sekkuda…

Kuid siiski…, teie mõttevorm, kollektiivne, või isiklik, võib oluliselt mõjutada kõrgemate ilmade arengut…, ometi domineerima jäävad siiski kõrgeimad mõttevormid…

Selline on loomise hierarhia…, selle kohaselt siiski – esmalt realiseerime mitte üksnes omi, vaid – jumalikke kavandusi…

Meil kõigil on olemas kõrgemal seisev jumalus, kes on juhtimas meid, kui oma mõttevormi…

Sellise mõttevormi piires me ka tegutseme…, ega pole võimelised seda rikkuma…

Selles mõttes on olemas Jumala ühene seadus ja Tema tahe…, kes on otsustanud meie eest, kuidas hakkame eksisteerima…

Kuid sellise eksisteerimise üksikasju valime siiski me ise…

Sellisel juhul… – absoluutset vabadust ja valikut pole olemas…, on üksnes valiku vabadus teie loomisulatuse piireis…

Kui poleks loomise valiku hierarhiat, siis ilm oleks kaose taoline, kus poleks alluvust kõrgematele huvidele…

Seejuures püüate pidevalt mõista kõrgemat loovust…, selle jumaliku olemuse mõttevormi mõtet, kes on juhtimas teid…, kuid, pole suutelised, kuna see on kõrgema tasemega mõistmine…

Kord, varem, või hiljem, te mõistate…, kuid seda vaid siis, kui taas sulandute oma kõrgema jumalikuse koosseisuga…, ehk, muutute selleks…

Paljud inimesed näevad prohvetlikke unenägusid, ehk seda, mis nendega võib juhtuda tulevikus… – seda nendega ka juhtub…

Kuid samas räägid, et tulevikku pole olemas…

Ma räägin, et on olemas kõik, mis on olemas teie mõtetes…

Kui inimene on mõtlemas millestki… ja on loomas sellele mentaalseid ja astraalseid omadusi…, siis muutused on toimumas ka tema enda mentaalses ja astraalses kehades…, ja need omadused salvestuvad tema enda mällu…

Mõtteloovuse protsess pole füüsilise keha funktsioon…

Kui inimene on magamas, siis on puhkamas tema füüsiline keha…, aga mitte mentaalne, ega astraalne… – need jätkavad mõtteloovuslikku funktsioneerimist…

Inimesel jätkub energiat teatud määral ka selleks, et luua antud mõttevormile füüsilisi aspekte… – seega… sündmus toimub füüsilises ilmas…

Seda küll…, aga kui see sündmus on seotud teise inimesega…?

See tähendab, et nemad olid ühises mõtteloovuses…, või mingis mõtteloovuse hetkel liitusid nii füüsilises, kui ka mittefüüsilises reaalsustes…

Prohvetlikud uned reeglina hoiatavad saabuvatest ebameeldivustest.

Näiteks… – kui tahtsin elu lõpuni  olla invaliid…, siis leppisin kolmandate isikutega teha avarii, mis lõppeb ehk mõnedele surmaga…, või rääkides vanaisaga, otsustame, et temal on aeg minna Peetruse juurde…?

Kui see on tõemeeli nii, siis siin on ilmne sügav vasturääkivus minu füüsilise Mina, kellega ma end samastan…, ja selle Mina vahel, kes võtab vastu selliseid otsuseid…

See pole õiglane, et minu füüsiline Mina peab kannatama… ja surmavalt…, aga une Mina on tarretatud ja ei vastuta millegi eest – ja seda igaveselt…

Sellise korraldusega ilmaruumis ei tahaks kuidagi elada… 

Teiega juhtub kõik see, millest mõtlete…

Kui kardate jääda invaliidiks mingis avariis…, siis nii see ka läheb… – kui jätkate mõtlemist selliselt…

Mina jagunemist füüsilise ja peene ilma vahel pole olemas…, ta on üks teadvus…, selleks olete te ise…

Kui näete ebameeldivat und, siis see tähendab, et teie mõttevorm kandus peenemast ilmast peende ilma…

Jätkuvalt kartes seda, varem, või hiljem, kõik kandub füüsilisse tihkesse ilma üle…

Just seetõttu teil tarvis eemalduda oma hirmudest, ning toita mõttevormi – minuga seda ei juhtu kunagi

Kui siiski mõtlete – aga äkki siiski…?, – siis jätkate avarii ja invaliidsuse hirmu mõttevormi toitmist peenel plaanil…

Sama toimub ka muude une ja mõttevormidega…

Seetõttu… – hirmu täis unenägude puhul tuleb mõelda, et on aeg lõpetada negatiivsete mõttevormidega…, ja blokeerida omad hirmud…

Paljud hirmud on peale surutud kollektiivse teadvuse poolt…

Neist tuleb loobuda…, süüvimatta, kes on nende põhjustaja…

Piisab põhjustaja otsimise alustamisest, kui juba hakkate mõtteliselt naasema oma hirmude juurde, ning hakkate toitma neid oma energiaga…

Seega… – pole ühtki füüsilist Mina, mis oleks surelik…, ega pole ühtki unelist Mina, mis oleks surematu…

On olemas ühene Mina…, ühene teadvus, mis üksnes kandub erinevatesse kehadesse…, ning neis kõigis toimuvad erinevad elamise kogemised…

Üleelamised teie unedes erinevad reaalsusest üksnes teie füüsilistes tunnetes, mis on kättesaadavad üksnes teie füüsilisele kehale…

Võiks ütelda, et füüsiline üleelamine – on sündmuse kulminatsioon, mida olete läbi elanud kõigis kehades üheaegselt…

Kusjuures… – seni elasite igat sündmust läbi aegamööda, oma keha ulatuses…, ning füüsiline üleelamine on kulminatsioon…, ehk, üleelamise kogemise kinnistamine…

Mis puutub vanaisa surma…, siis oma elu teatud etapil te kõik hakkate mõtlema oma surmale, tema vältimatusele…, teie vanusele…, füüsilistele vaegustele…

Seega… – kõike seda te ise toote oma füüsilisse ellu…

Varem, või hiljem hakkate väsima oma elu kordustest…, väärast jumaliku energia rakendamisest hakkavad füüsilised jõud väljendama kurnatust…, ning elu, selle väheste võimaluste tõttu, muutub ebahuvitavaks…, – kuni hakkate mõtlema surmast…, ning varem, või hiljem – soovite seda…, või kujutate, kuidas see toimub…

Kui õpite hoidma valguse tasakaalu, siis teie aktiivsus ei hakka langema…, vaid hakkab isegi kasvama…

Teie võimalused ei hakka kahanema…, vaid hakkavad avarduma…, haigused eemalduvad, ning tunnetate täit jõudu jätkuvateks ilmaloovuste õppimisteks…

Sind huvitab küsimus… – kuidas ilmapilt saab olla püsiv…?

Vaid seetõttu, et see on kõigest – matriksvastuvõtu peegeldus…

Juba lapseast saadik õpetatakse, et puu on roheline, aga taevas sinine…

Kas leidub kasvõi üks inimene planeedil, kes mõtleks teisiti…?

Igaüks teie seast väljendab vastuvõtu avarustesse mõttevormi rohelisest puust…, sinisest taevast…, ning igaüks on vastu võtmas sellist illusiooni… – ja see teebki pildi püsivaks…

Just seetõttu on sedavõrd raske pääseda matriksillusioonist…

 

Aga kui võtta vastsündinut…, kas temal on kaasaündinud matriksvastuvõtt…?, nagu gravitatsioonist ja kõvast põrandast…?

Kui veereb voodist välja ja kukub põrandale, siis ta saab vigastatud… – kas ta valis sellist vastuvõtmist…?

Vaatasime teiega läbi teie jumaliku valguse peegelduse mehhanismi…, jumaliku valguse koondamise ja mõttevormide koondamise viise…

Kuid samas olete – vastuvõtvad vormid…, omal kujul unikaalsed vastuvõtjad, mis töötavad kindlal energia vastuvõtu lainel…

Kui teie füüsilisse ilma tuleb vastsündinu, siis tema olemus, ehk tema jumalik vaimsus, saabub tema tihkesse füüsilisse ilma peenemast ilmast, läbi peene ilma…

Ilmnedes füüsilisse ilma, ta on kõigest puhas energia, mis on kaasatud füüsilisele vormile…

Tema vastuvõtt on puhas matriksvastuvõtt…, ta on ideaalne vastuvõtu seade…, puhas leht… – ta on imamas seda, mida pakub temale käesolev ilm…

Selliselt ta saab mõisteid ka teie ilma gravitatsioonist…

Laps, kes oli sündinud teie ilma teie ilma koidikul…, ja kes sünnib tänapäeval, on kõik imanud endasse erinevaid gravitatsiooni liike…

Teie ilma koidikul ta suutis juhtida gravitatsiooni, ehk leviteerida…

Kuid nüüd – ta imab teie kukkumise hirmusid, milliseid põhjustab gravitatsioon, kuna kukkumine on valus…, ja palju muud…

Kui lapsevanemad järjekindlalt saadavad lapsele mõttevorme sellest, et külgetõmbe tõttu ta kukub ja lööb ennast ära, mis teeb temale valu…, siis laps kuulekalt imab endasse selle mõttevormi, ning uurides seda ühel hetkel ta ka kukub…

Sellisel juhul – ta valis sellise vastuvõtu…, tema vaimsus valis vajadust mõista oma vanemate, või täiskasvanute mõttevormi, ning võtta see vastu…

Samas see on ka valiku piiramine, kuna valida on üksnes teie mõttevormid…

Kusjuures ise ta on osav looma mõttevorme ja kujundeid…, kuid esmalt ta võtab üksnes mõõtu füüsilise ilma omadustest…, ning algselt loob nende ilmade kohaselt, kust on tulnud…

Seetõttu lapsed sageli näevad seda, mida ei näe teie, kuna oma teadvusega viibivad veel peenes ilmas…

Kuid füüsilise ilma loovate omadustega kohanduvad…, ning lähevad aegamööda kaasa teie šabloonsete loovustega…

Sellejuures te ei anna neile loomisvabadust, vaid sunnite neile peale teile peale sunnitut – loomisviise harjumuspäraste mõttevormide matriksite näol…

Kui annate oma lastele vabadust loomiseks, siis näete nende kaunite võimete avaldumisi, mis pole veel kohandunud šabloonsete vastuvõtu matriksitega…

Näiteks – mõrtsukal on kavas sind tappa, kuid sina lähed temast mööda, märkamatta teda, olles mõttes millestki üllamast…

Kuid samas võid märgata teda ja ehmuda… – seega… astud temaga koostöösse, mis võib viia sügavate haavade saamiseni…

Võid ka mitte ehmuda, nähes teda, ning astuda temaga võitlusse…, ja nii edasi…

Kuid vastav energeetiline vastuhaku löök – on su enda valik…, sinu vastuvõtja häälestus…

Kas mõistad…?

 

Kas inimesed, kes said tugeva löögi kuklasse, või snaipri kuuli, ei mõelnud neil hetkeil üllaid mõtteid…?

Kas on tarvis mõelda üllaid mõtteid…, igaks juhuks…?

Inimesed, keda tabas snaipri kuul, või sai löögi kuklasse, mõtlesid sellele…, kartsid seda…, oletasid seda… – nemad elasid mõtteis läbi seda sündmust peeneimates ja peenemates ilmades…

Mõtlemise mõistet vajalikust-mittevajalikust pole olemas… – selline valik on võimaldatud teile…

Peate üksnes mõistma, millised mõtted milleni viivad…

Seetõttu valikut tuleb teha teadlikult… – nii oma elu sündmusi…, kui ka kehastumise võimalusi ilmadesse…

Sõjas on võimatu mitte mõelda snaipri kuulist…

Kuid kõige esmalt – pole tarvis oma mõtteis sattuda sõtta…, – ega kõik ka pääse sinna…

Mõtted sõjast, varem või hiljem, viivad snaipri kuuli ette…, kas mõistad…?

Seega… – kui tahate juhtida oma ilma, tuleb teadlikult valida oma mõttevorme…

Te iga hetkega mõtlete ja loote enda ümber olevat ilma…

Teie elamine selles ilmas – ongi teie enda valik…

Kuni te elate selles, olles alatedlikult matriksmõttevormide variantide valiku mõju all, millised on meedia poolt teile peale surutud…, seni teil ei saa olla vabat valikut, ning jääte otsima süüdlasi valikutes…

Teil on tarvis oma ilmanägemine ümber seada, ning õppida võtma end kui loovat jumalat…, võtma vastutust enda peale kõigi valikute ja loomiste eest, milliseid loote enda ilmas…

Teie inimlikud tunded peegelduvad vastuvõtu energeetiliste koodide näol…

Seega… – teie Kõrgemad Minad ei tea üksnes, vaid ka tunnetavad, et olete kannatamas…, tunnetavad pea samuti, kui te ise…, oleks kui kõik nendega toimumas…

Samaaegselt nemad tunnetavad kõigi teie osade tunnetusi…, teie teisikute omi…

Nemad pole võimelised loobuma, või lülima endas neid tunnetusi välja…

Muidugi…, nemad on vastuvõtmas ka teisi tundeid…, nagu rõõmu, armastust ja joovastust…

 

Paistab, et Kõrgemal Minal on ükskõik, kas kannatada, või joovastuda…?

Ühtmoodi huvitav…

Mis mõtet on siis lülituda lahti vastuvõtust…?

Teie valikud on üheses seonduses…

Teil on tavaks mõelda, et Kõrgem Mina määrab teie valikut…

Ja ka vastupidi… – teie määratlete oma Kõrgema Mina valikut…

Teie Kõrgem Mina, või teie kollektiivne vaimsus, fragmenteeruvad teie ühise kehastumiste mustri valitud omaduste järgi…, ühise mängu stsenaariumi kohaselt…, kuid laskuvad erinevatesse ilmadesse, et õppida tundma neid, ning saama neis jumalikku kogemust…

Neis ilmades on erilaadsed vastuvõtu omadused, kus teie Kõrgem Mina teeb valikut – milliste omadustega ilma kehastuda koos, ning keda võtta teekaaslastena kaasa…

See on kollektiivne valik…

Seejärel algab teie valik…, Kõrgema Mina ja kollektiivse vaimsuse fragmendi valik…

Kõiki ülejäänuid üksikasju valite ise…

Teie – olete geniaalsed teadasaamise improviseerijad…

Te justkui värviks läbielamispildi konturid üle…

See, milliste värvidega te neid värvite… – täienisti sõltub teie endi valikust…

Milliste üksikasjadega täidate seda pilti… – on samuti teie valik..

Keegi ei saa eralduda vastuvõtust…, just seetõttu teie Kõrgem Mina elab koos teiega üle selle, mida valite oma antud inkarneeringu stsenaariumi raamides…

Kõik on sõltuvuses teie valikust…

Teil pole võimalik sellest ilmas pääseda seni, kuni pole lõpuni käidud mistahes elu kogu stsenaariumi, mida on valinud teie Kõrgem Mina…

Selles olete sõltuvad oma Kõrgema Mina valikust…

Selle juures tõepoolest pole eristust kõrgema ja madalama Mina’de vahel…

Kõiges olete üksnes TEIE…, erinevates kujundites…

Veel enne kehastumist olete valimas tuleva mängu piire…, kuid, siin olles, olete unustanud, et ise olete valinud need, ning püüate lisada sellesse värve… ja püüate elada need läbi vastavuses oma esmasele ja järgnevatele valikutele…

Kuidas saaks kanduda oma eelmistesse olekutesse…?

Meenutades vaid kõiki nende omadusi…

Kuid selleks teil ei jätku vabat energiat…

Mistahes tegevus – on energia liikumine…

Energia, mis on teie käsutuses, on pea täienisti rakendatud teie erinevate eluliste protsesside ja ilma kirjelduste tarbeks…

Teil on olemas energia vabastamise praktikad…

Kuidas olla väitega, et energia puudulikkust pole tegelikult olemas…, et jumalikku valgust saame vastu võtta nii palju, kui on vaja…?

Teie  vajadus pole teie „tahtmise“ kinnitus…, vaid on teie võimalus…

Pilgeni täis anumat pole võimalik täita veel enam…, seda vaid juhul, kui ta saab tühjaks…, või kui suureneb mahus, ning sellega lisandub ruumi edasi täitmiseks…

Seega…, kogu teie areng – on kas enese tühjendamine, või enda avardamine millegi uue vastuvõtu jaoks…

Ehk isegi – nii üht, kui ka teist…

Et täita end uue valgusega, tarvis esmalt teha end tühjaks millestki sees olevast…, või avardada end ja enda vastuvõtu võimet…

Kuid… pole olemas ei vana valgust…, ega uut valgust… – Jumala Valgus on ainus… juba alguste algusest…

Kõik, mida võtate vastu – on Jumala peegeldatud ja muundatud valgus…

Selleks, et õppida tundma Jumala uusi peegeldusvorme, tarvis avardada end uuteks teada saamisteks…

Kuid siiski…, teie vormil on teatud ulatused, mille tõttu olete vormidena…, ehk omate mõningaid piire… mille tõttu te pole sellel etapil lõpmatud…

Et avarduda lõpmatult…, ja mahutada endasse üha enam ja enam Jumala Valgust…, tuleb õppida tundma üha uusi ja uusi Jumala peegeldumisvorme…, ehk teha koostööd uute, üha kõrgemate jumaliku valguse peegeldustega… – selleks teil tarvis esmalt midagi anda ära…, millestki loobuda…

Teil tarvis ära anda osa läbitöötatud peegeldunud valgusest…, loobuda mõningatest asjadest, teie silmis – aaretest…, alles siis saate tundma õppida hulga kõrgemaid aardeid…

Jutt käib nii teie rikkustest, kui ka muudest varudest… – mis oleks kui… tunnete kogum…, teadmiste kogum…, mistahes liiki energiate kogum…

Kas on meeles soovitus… – ära hoia endas

Mida enam hoiate endas, seda enam piirate endid uute saamiste võimalustest…, seda suurem osa teie jumalikust olemusest püsib neis ilmades, mille omadusi olete endisse kogunud…

Kui te pole suutelised loobuma täienisti füüsilises ilmas elamise omadustest, siis jätkate olemist neis ühe osana…, ja seda seni, kuni olete päris valmis lahkuma sellest…

Kuna teie füüsilised üksikasjad kisuvad teid inkarneeringute ilma, just seetõttu teie osa pole suuteline tõusma kõrgematesse ilmadesse, milliseid on olemas lõpmatu hulk…

Kui oleksite suutelised vabanema üksikasjadest, siis oleksite suutelised vabanema teie füüsiliste vormide ilmast…

Ehk teisi sõnu… – kuni teie mõttevormid on häälestuses füüsilisele ilmale, seni te pole võimelised väljuma sellest ilmast, kuna ise olete toitmas seondusi füüsilise ilmaga…

Pole oluline – kas tunnete seejuures rahuldust, või kannatust, te jätkate mõtlemist füüsilise ilma omaduste kohaselt…, jätkate selle üksikasjade läbi elamist…

Teile on kättesaadav mistahes ilma tunnetus…, selleks vaid tarvis teha puhtaks teie vastuvõtu prisma šabloonidest, mis on sunnitud teile peale kogu teie elude jooksul selles ühiskonnas… – teha katse astuda neist üle…

Anda endile võimaluse olla teine…, sellena, kelleks tahaksite olla…

Kas mäletate, kuidas vanal ajal tunnustati poolearuseid… – need olid inimesed, kes ei järginud üldist tunnustust…

 

Kujutan poolearuste ühiskonda…, – kes küll hakkaks neid toitma…?

 

Mistahes muretsemine just segab teil saada loojateks…

Miks te mõtlete toidusest olevast…?

Miks on teile sisendatud, et toidust tarvis teenida…, luua seda raske töö läbi…?

Seepärast…, et teile on sisendatud teie ilma ressurside piiratus…, sõltuvust kellestki, kes on valitsemas teid…

Meenutage Kristust…, tema ütelusi lindudest, kes ei künna, ega külva…, kuid on söönud alati…

Ilmaloovuses on olemas kõik, mida sõna otses mõttes on võimalik üldse ette kujutada…

Kuna kujutlete ressurside piiratust… – siis nii teil ka on…

Ilmaloovus on kandnud hoolt teie üle, täiel määral… – teil on olemas kõik – nii valgus…, ja soojus…, ja vesi…, ja toidus, mis on ise kasvamas ja taastootmas end…

Võite ära õppida toitumist praanast…

Võite taasluua keerulisi loomise mooduseid…

Võite toituda looduse andidest, mis on ise kasvamas…

Kui te tahaks süüa mitte haput metsikut õuna, vaid maitsvamat ja täiuslikumat vilja…

Kuid maitsvamaid vilju on ka looduses küllaga…

Ometi te tahaks midagi enamat… – ja selleks on teil teie õigus…, – loodus häälestub teie nõudele…

Ja teil pole tarvis selleks künda ja külvata, et kõht oleks söönud…

Teil poleks tarvis toota riietust, kuna on olemas soojus planeedi teatud piirkondades…

Kuid te ise loote endile raskusi, kuna arvate, et ilm on piirangutega…

Nüüd ehk mõtlesite, et kui kogu inimkond koguneks piirkondadesse, kus on soe…, siis seal ei jätkuks kõigile kohta, ega ei jätkuks toidust…

Miks arvate selliselt…?

Loodus – on imeline looja…

Enamgi veel… – kui te oma kollektiivses mõttevormis ühiselt „otsustate“, et kogu planeet peab olema soe…, siis planeet häälestuks ümber teie mõttevormile…, aitaks teid teie mõttevalikus…

Teie ilm eksisteerib siiski teie ümber…, ja on selline, millisena teda võtate…

Planeet on kogumas oma teadasaamise kogemust…, ja teie olete temaga lahutamatud…

Planeedi sooviks on…, et teil, tema lastel, oleksid kõhud täis ja et teil oleks soe…

Kuid teie oma mõtteloovustega – ei luba temal seda teha…

Olete üllatunud…?

Jah…, see et poolustel on külm… pole üksnes planeedi valik…, vaid ka teie poolt toetatav mõttevorm külmadest poolustest…

Teil on raske seda teadvustada…, teadvustada igipõlist seost KÕIGEST KÕIGES…

Te loote oma ilmasid mitte eraldi, vaid ühiselt, koos kogu elava olemusega teie ilmas…

Edukamad olemused annavad eelistust vähem edukamatele, vähem arenenumatele…, nagu teie annate oma lastele võimalust valida…, valida oma mänguasjade tundma õppimise võimalust…

Sama on ka planetaarsetel vaimudel ja stiihiatel… – nemad annavad teile õiguse õppida tundma seda, mida olite valinud…

Kuna kõik olite veendunud, et planeedid on pöörlemas ümber päikese… – siis nii kõik ka sündis…

Kuna kõik olite veendunud, et on olemas külmad ja soojad maad…, siis planeedid ja stihiaalijad hakkasid selliselt ilmnema…, nii saite õppida tundma sooja ja külma…, seda vastavuses teie valikule…

Planeedid ja Gaia ise kujutavad teid sootuks teisiti, kui näete teie endid…

Teie olete neile helenduvad objektid, mis on seotud nendega…

Kui te saaks näha Planetaarse Vaimsuse silmadega, siis näeksite sootuks teist ilma…, ja endid selles ilmas sootuks teisena…

Seega kõik, mida teile tarvis – on lõpetada muretsemine selle üle, kuidas hakkate toituma, jooma ja magama…. ja kust tuleb see, mis kindlustab teie elutegevust…

Kõik see on olemas teie planeedi ressurside külluse hulgas…

Mõttel ressurside ammendumisest – pole alust…

Planeedi ressurside hulk on täies sõltuvuses teie võimest lasta endast läbi jumalikku valgust…

Kui need näivad teile ammenduvatena…, siis see on kõigest teie kollektiivse mõttevormi tulemus…, ja mitte enamat…

Need on teil ammendamatud, kuna planetaarse vaimsuse, jumaliku energia peegelduste vastuvõtu kohaselt, on hulga enam, kui teie olete suutelised tarbima…

See on teisse sisendatud mõte ressurside piiratusest, mis annab ühtedel võimalust juhtida ressurside jagamist…

Poolearuste ilm – pole ilma hullumine…, vaid kõigest teine ilm…, mis on samuti olemas…

Kuid teie arvates antud eksperiment on käivitatud mingite sadistide poolt, kes tunnevad mõnu inimeste kannatamistest…

Kuid mis on mõnu…?

Te omistate ka meile inimlikke omadusi…

 

Tõepoolest…, on naiivne teile omistada inimlikke omadusi…

Meie kannatused ei huvita teid…, me ise oleme neid tekitanud…

Kuid kuidas pääseda kannatustest… – ka peaksime ise jõudma selle mõistmiseni…?

Kas on nii…?

Süü ja süüdlaseks mõistmine – on samuti teile peale surutud paradigma…

Seda oli tarvis selleks, et te tunnetaks end süüdlasena enda valikutes… – see andis võimaluse juhtida teid lihtsamalt…

Ilmaloovuses puudub süü mõiste…, vaid on olemas – vajadus ja tulemus…, ja milles kannatused on kõigest – teie valikute tulemus…

Kuid enamuselt selline valik on kellegi poolt peale surutud…

Kuid need, kes teadlikud suruvad teile peale sellist valikut, on päris hästi teadlikud vajaduse ja tulemuse (põhjuse – tagajärje) seaduse mõjudest…

Nemad püüavad saavutada teatud tulemust, mida nad ise pole suutelised teie reaalsuses looma…

Just seetõttu nemad tegutsevad läbi teie…, läbi teie loovusluse…

Tõepoolest…, Kõrgemal Loojal pole eelistusi, kuna Tema jaoks see kõik on üksnes teada saamise kogemine…

Temal pole eelistusi, kuna Ta võimaldas oma lastel, oma osadel ja oma vormidel valiku vabadust…

Kui Tema eelistaks midatahes enamat, siis valiku vabaduse seadus oleks koheselt rikutud…

Ta võimaldab oma osadel valida sellist tundma õppimise kogemist, mis on neile endile eelistatavam…

Ja kui teile harjumuspärasem, ehk eelistatavam on kannatuste kogemine…, kas see on siis Tema süü, või Tema ükskõiksus…?

Enamgi veel… – kannatades läbi teie – Ta saab endale samat negatiivi, mida genereerite oma kannatustega…, ometi Ta ei sekku teie kannatustesse, ega riku teie valiku vabadust…

Et vältida sellist kannatust, pole tarvis valida oma mõtteis üksnes kannatust, kui sellist…, vaid on tarvis häälestada oma mõttevormid muule…, olenemata sellest, kui vastukäiv see ka poleks üldiste kollektiivsete mõttevormidega…

Kui inimene oleks oma keha kasutanud harmooniliselt…, ega lõhuks seda ökoloogiliselt toidusega ja destruktiivsete mõttevormidega…, kas ta oleks võimeline eksisteerima selles kehas igavesti…?

Kuid milleks…?

Kas on tarvis õppimiseks säilitada vananenud arvutit…?

Ehk oleks mõtekam kiirendada Vaimsuse õppimist, viies ta üle täiuslikumasse kehasse…?

 

Seega – surm on parim ravitseja…

Tähendab – asjatu on enesetappu pidada inimühiskonna patuks…

Ka patu mõiste ise on mõtetu, kui on olemas üksnes – vaba valik…?

Füüsiskeha surm – on üksnes vormi vahetus…, ülikonna vahetus…

Kuni te ei sea oma teadvust ümber, seni jääte kartma surma…

Teadmine oma olemuse surematusest on varjatud teie eest…

Kuni on olemas teadmine surmast, kardate tunnistada end surematu loova jumalana

Olete hoopis nõus olema jätkuvalt surelike jumalike orjadena…

Sedavõrd võimsalt on teile sisendatud selline paradigma…

Kõigele on oma aeg…, varem, või hiljem te teadvustate seda siiski…

Paljud on juba seda teadvustanud…

Kuid matrikslik side on tugev…, seetõttu pole lihtne loobuda surelikuse kollektiivsest mõttevormist…

Iga valik on püha…, selliselt on teinud seda juba Esmalooja, kes võimaldas vabat valikut igale ühele…

Ka enesetapp – on loova olemuse vaba valik…

Patt – me oleme sellest rääkinud…, see on jumaliku energia kasutamise vaatevinklist kõigest vääriti tegevus

Teatud mõttes enesetapp on patt, kuid mitte sellest vaatevinklist, kui on peetud seda teil…

Enesetapp lõpetab õpingud füüsilises kehas…

Teadasaamise õppimine ei toimu üksikuna, vaid koos teiste Jumala osadega…

Seega…, lõpetades oma füüsilise ilma tundma õppimise, lõpetatakse samas ka nende ilma tundmise õppimise, kes on tulnud elama koos nendega, läbi ühise elu stsenaariumi…, mängima ühiselt seda mängu…

See on ebaratsionaalne energia raiskamine…

Selleks, et kehastuda tihkesse ilma, teie Kõrgemal Minal ja teie kollektiivsel vaimsusel oli tarvis kulutada Jumala Energia teatud hulka ja selle omadusi, et teha uut vormi…

Kuid nüüd olete nullimas kogu püüdu…

Lõpetades enda füüsilise olemise, te ei anna kollektiivsel vaimsusel, kes on kehastanud teid, võimalust viia lõpuni oma teadasaamise ja kogemise võimaluse…

See oleks kui… teie süda teeks otsuse lahkuda teie füüsilisest elust…

Mis oleks teist saanud sellisel juhul…?

Just seetõttu kutsutakse teid üles elama oma elu hetkeni, kus te kõik koos, kui kollektiivne vaimsus, teete otsuse füüsilise kogemise läbimist mittevajalikuks, või võimatuks…

Teil tarvis lõpetada teiste süüdistamine selles hullumeelsuses, mis on toimumas planeedil…, ning mõista oma osa loovate olemuste seas…

Viia lõpuni teada saamise õppetunni…

 

Milles seisneb õppetund…?

Õppetund seisneb selles, et teie, loojad, olete need, kes on õppimas enda loodud ilmasid…

Olete loomas mitte eraldi kõigest olevast…, vaid Ühe Terviku koosseisus, mis jaguneb loovateks osadeks…

Seetõttu igaühe teadasaamine on kõigi teadasaamine…

Igaühe loomine on kõigi loomine…

Igaühe kannatus on kõigi kannatus…

Igaühe rõõm on kõigi rõõm…

Iga oma loova mõtte teete kõigi saavutuseks…, ühese loovuse igale olevusele…

Just selle läbi olete seotud jumaliku loovuse plaaniga…, kuid samas – teil loomiseks on oma valiku vabadus…

Just seetõttu olete igavesed ja lõpmatud…

Lõpmatud samal tasemel, kui igavene ja lõpmatu on Jumal ise…

Te kõik olete jumalad, kuid… unustanud selle…

On aeg meenutada seda kõike…

SElena

Read Full Post »