Feeds:
Posts
Comments

Archive for June, 2014

Absoluutide absoluut

 

Elu…, – kuidas see kõik algas…, ja mis on selle esmapõhjus…?

Kes sünnitas esmase energia…, absoluudi enda…, esmapõhjuse…?

Kas tõesti absoluut, kui tohutu teadvuse üksus, on miski, mida keegi pole sünnitanud…?

Esmapõhjus…

Ilmaloovuses on hulgim ilmasid ja hulgim nende arengu seadusi…

Põhjuse ja tagajärje seoste seadus, mille kohaselt igal tagajärjel on ka põhjus, mis ei kandu kõikidele ilmadele üle…

Te püüate mõista mõistmatut teile teada olevate seaduste põhjal…

Osake püüab mõista tervikut, oletades, et Terve areng ja tema seadused on identsed Osakeste omadega…

 

Te ise olete meid õpetanud selliselt…: Mis üleval, see ka all…

Kuidas saame mõista teisiti seda, mille osakestena oleme?

Mulle meeldib inimkond…

Te pole veel hakkama saanud enda motivatsioonidega…, sellega, mis on teie liikuma panevaks jõuks…, aga juba otsite elu esmapõhjust…

See teeb rõõmu…, kuna need, kes otsivad vastuseid neile küsimustele, ei peatu iial…, nemad püüdlevad teadasaamise ja arengu poole… – see on suurepärane…

Ka mina olen Absoluudi osa…, ning püüan eoonide aegu mõista teda…

Ma ei saa öelda, et oleksin teinud suuri edusamme selles…, kuna pole võimalik mõista Absoluudi põhimõtteid…

Ja seda paljudel põhjustel…

Mida on veel saada teada…?

See on kokkupuude…

Isegi kui saad vaid informatsiooni…, siis juba see on kokkupuude selle informatsiooni energeetilise koostisosaga, mis resoneerub sinu olemuse energiaga, ning struktureerub sinus…

Kõige täiuslikum teadasaamine – see on sulandumine teadasaamise objektiga…

Puutuda kokku Absoluudi tervikuga pole seni veel kellegil õnnestunud…, kuivõrd on mul teada…

Just seetõttu ta jääb meie jaoks tabamatuks mõistatuseks…

Kuid püüda mõista tema olemust – on normaalne püüdlus…, – seda enam, kui meile räägitakse, et kõik on taoline…

Kuid taolisuse seaduse kohaselt on võimalik mõista üksnes osaliselt…, saada ebatäiuslikku pilti temast…

Peale selle – Absoluut areneb ja muutub ka ise…, seetõttu tema mõistmine on libisemas meie eest ära, kuna kõik ilmaloovuses ja elus  on muutumas…, elu ise on arenemine ja muutumine…

 

Kust sina oled teadlik Absoluudist?

Kas Jumal, mis on loonud sind ja Absoluuti, on üks ja sama…, või mitte?

Nii sinus, kui ka minus on olemas informatsioon esmapõhjusest…, esmasest olemusest…

See pole mentaalne informatsioon, valmis piltide ja vastuste näol…, vaid juurdepääsu energeetilised koodid…, mõistmise võtmed…, salauksed ja käigud…

Minu ja Absoluudi olemuste punktide vahel on üksnes mingid kokkupuute punktid, mille vahendusel on võimalik pääseda pühade pühamusse…, punktid, mille vahendusel Absoluudi energia jõuab minuni ja teisteni pidevalt…

Võrreldes end nende pääsude punktidega, võib mõista mingeid sõltuvusi ja reegleid…

Mul on raske selgitada sinule sõnades, kuna seda tarvis tunnetada energeetiliselt…

Võimaliku lähedase analoogina saaks tuua teie lokatsiooni seadmeid, kus signaali kiir on liikumas ekraanil ja on välja joonistamas mingit vormi, millega ta puutub kokku…

Kuid need piirjooned on üksnes hetke…, ja on kui ühekordne läbilõige pildist…, hetkeline foto, mis samas muutub…

Mind lõi minu looja…, teda lõi tema looja…, ja nii – lõpmatult…

 

Kuidas lõpmatult…, kui on olemas arengu lähtepunkt – Absoluut?

Sinu mõtlemine on lineaarne…

Lineaarses mõtlemises on olemas punkt ja avarduv ilmaruum…

Kuid tegelikult punkt on – samuti ka lõpmatus…

 

Kas tahad ütelda, et Absoluudil on oma Absoluut… – ja nii lõpmatult?

Jah, kõik on taoline…

Kui selles ilmaruumis kõik on fraktaalne…, siis fraktaalselt areneb kõik sügavustesse…

Kui oleme Jumala taolised…, aga Jumal on Absoluudi taoline…, siis ka meie oleme Absoluudi taolised…

 

Miks Absoluut otsustas alustada iseenda enesetäiendusega?

Mis heast ta üldse otsustas, et ta pole veel milleski täiuslik?

Miks esmaselt tema energia polnud täiuslik?

Kas käib esmase energia jätkuv areng (mingi struktureering)?

Ilmselt oli Absoluudi arengu alguspunkt…, kuid mis oli enne?

Kas tõesti kogu see energia oli teadmata kaua anabioosis (une olekus)…, ning seejärel, teadmata miks, „ärkas“, ning otsustas mõista end ja areneda?

Mis oli selle tõukeks…, milline oli Absoluudi motivatsioon mõista end – ja hakata arenema?

Täiustumine ongi areng…

Areng on muutumine ja liikumine…

Uurige oma sõnu… – neis on palju varjatuid mõtteid…

Selleks, et täiustuda, tarvis midagi korda saata…, saavutada mingit tippu, mille otsast avaneb uus tipp…

Kui magad, siis puhates kogud jõudu…

Hommikul ärgates, sa tajud endas jõudu midagi ära teha…, midagi tundma õppida…

Nii ka Absoluut… – kes une aegu on kogunud külaldaselt seesmist energiat avardumiseks ja arenguks, edasi liikumiseks…

Temasse kogunes energia, mis oli rahu energiaga muundatud…, see hakkas avarduma potentsiaalideks…, hakkas otsima arengut…, püüdis avardumise poole…

Seda võiks nimetada vajaduseks loomise järgi…, püüdluseks teadmiste poole…

Need on üksnes inimlikud sõnad…, kuid Absoluut – pole inimene…

 

Mis on inimene?

Mingi ennast teadvustav energia, mis püüdleb loomise ja enesemõistmise, täiustumise ja arengu, muutuse ja liikumise poole…

See püüdlev eneseteadvuse, enesemäärangu ja isevõrdlev energia muundus mitmeteks osadeks ja vormideks, mis hakkasid iseseisvalt arenema ja looma…, samas tegelema enesemõistmisega, enesetäiustumisega ja enesearenguga…

Läbi enesetundmise, enesetäiustumise ja enesearengu toimub ka Absoluudi enda areng…

Võiks ehk ütelda… – Absoluut vormib endast käed-sondid, mis uurivad tema enda teisi osi…

 

Ehk, tõukeks loomisele oli Absoluudi kogutud külluslik potentsiaal?

Võiks ütelda ka nii…, kuigi kõik, mida sinuga arutame, on üksnes oletus taolisusest…, et Absoluut saaks tunda end enda osade kaudu, selleks peab olema taolisus…

Kui tema osad poleks tema taolised, siis ta ei leiaks tundmise punkte…, ei tunnetaks kokkupuudet…, ega mõistaks enda osi, kui enda osi…

Peale selle…, kui kõik oleme loodud temast, siis meie, kui tema osad, peaksime oma olemuselt olema tema taolised… – nii kvaliteedilt, kui ka oskustes…

 

Kas üldse on kasvõi miskit, mis oleks väljaspool Absoluuti…?

Et vastata sinu küsimusele, tarvis külastada kohta, kus pole Absoluuti…

Kuid me pole võimelised seda tegema, kuna oleme tema osad ja oleme tema seesmuses…

Kuna ta on lõpmatu…, siis kuidas saaks olla väljaspool teda…?

Kui kõik on taoline…, siis kõik on fraktaalne…

Võib oletada, et see matrjoška, mis sinu jaoks on kõige suurem, ehk viimane piir sinu arengus…, siis see võib olla kõige pisem mingis veel suuremas matrjoškas, teises matrjoškade koosluses…

Kui sa oma arengus purustad kõik enda piirid ja muutud endaks…, siis avastad taas ennast teise struktuuri osana, ning taas hakkad otsima avardumise võimalusi ja enda terviku loomise võimalusi…

 

Kas Absoluudil on nimi, kui selline?

Nimi on isiksustatud kood, mille järgi olevust eristatakse ilmaloovusest…

See on just see, mille poolest nemad eristuvad…

Mille poolest Absoluut erineb oma osadest?

Tema nimi – on üksnes tema osade nimede koond…, siis vaevalt, et suudan sulle seda ütelda…, ja sina kuulda seda ja meelde jätta…

See oleks kogu ilmaruumi elanikkonna üleskirjutus…

 

Mis siiski oli enne suurt Absoluudi enesetundmise eksperimenti?

Informatsioon, mis on meis, tõestab seda, et enne ilmaloovuse loomist oli Suur Vaikus…, Absoluudi uni…, rahu seisund, mille juures Absoluut ise oli omal viisil kokku rullunud rahu punktiks…

 

Kus asus see punkt?

Rahu punkt asus tühjuses…

 

Mis on tühjus?

Tühjus – muutuste puudumine…

See pole ruumilik koht, mida sa kujutad…, vaid energeetiline suurus, milles puudub mistahes liikumine, või areng…, tundmatu ja tunnustamatu miski…

Rahu Punkti aktiveerumise puhul hakkasid Absoluudi lained levima tühjusesse ja tekitama temas liikumist…, nagu ringid vee peal, peale kivi kukkumist sellesse…

 

Kuid antud näites vesi ja kivi on erinevad asjad, kus keegi viskab kivi…

Tõsi, kõik analogid on tegelikkusest kauged…

Ehk proovime teisiti…

Kujuta, et mingi biomass hakkab vohama läbi liitumise kõigega, mis on tema teel…, ning kasvama selle läbi laiemaks, ning muutes enda osaks kõike, mis on tema teel…

Ta avardub selle arvel, mis oli seni tema ümber lähte olekus…

Nii ka Absoluudi potentsiaali punkt, kasutades tühjuse magavat avarust, justkui elustas teda ja liitis endaga…, selliselt levitas oma arengu impulssi…

Raske selgitada inimese keeles seda, mida mul endal on raske ettekujutada kujundite näol…

 

Kust tuli lähte energia (kõige, mis on loodud), kas oli see energia kogu ulatuses juba algselt teadvustunud olekus?

Ehk osa sellest esmasest energiast oli enam teadvustunud…, aga teine – vähem teadvustunud…, või hoopis teadvustumata…?

Kas võiks ütelda, et enam teadvustunud osa tahtis tõsta vähem teadvustunut osa enda tasemeni?

Mis on teadvustus?

Enda vastuvõtt, kui eraldi osana…, isikliku programmina, mis erineks teistest?

Enam, või vähem… – võrreldes millega?

Kes on teadvustuse etalloniks?

Kes teadvustab?

Olevus teadvustab end kui eraldi osana, või ühikuna…

Ta teadvustab erisust, kui energeetiliste impulsside ja lätte impulsside sarnasuse puudumist…

Ehk ta näeb, et peamine impulss on väljumas tema seesmusest, ning puutub kokku impulssidega, mis pole tema omadega ühesed…

Tegelikult see ongi vastuvõtu ja tunda saamise protsess…

Kas esmane Absoluudi energia oli teadvustunud…, ehk, kas ta teadvustas end eraldi üksusena, iskliku programmina?

Kuid selleks tarvis, et seesmusest väljuv energia puutuks kokku teiste, temast erinevate impulssidega…

Igal juhul me saame üksnes oletada, et kui kõik on taoline ja fraktaalne…, siis Absoluut on teise, veel võimsama Absoluudi osa…

 

Seega, Absoluut on mõistusega haaramatu…, ega pole mingit võimalust saada teda tundma?

Milleks tarvis tunda Absoluuti?

Tahad teada saada arengu esmapõhjust, mis viis sinu loomiseni?

Kas poleks lihtsam mõista, et sa oled…, oled ilmaloovuse osa?

Kas liivatera on võimeline mõistma Absoluudi mõõtmeid ja suurust?

Liivaterake on üksnes kõrbe terake, mis asub planeedil, milline on tiirlemas päikese süsteemis…, mis omakord asub galaktikas…, see omakord ilmaruumis…, ja see jälle asub ilmaloovuses…

Kas liivaterake on võimeline mõistma, mis on eeter…, või vaakum…

Liivateral pole midagi teada ka aatomist?

 

Kuidas saab eksisteerida igavesti see, mida keegi pole loonud?

Miks mitte?

Kes lõi loodust teie planeedil?

Kes loob iga rohulible, või puu uut tsüklit?

Need võrsuvad seemnest ja juurtest…

Piisab üksnes külvata eluseemneid…, ning need annavad tõusmeid paljudele aastatele…

Selline on elu ka ilmaruumis…

Ilmselt selliselt on tulnud ka Absoluut, kes oli külvatud suure seemnena, mis andis tõusmeid…

 

Kuid seemned võrsuvad, kui on olemas vesi ja valgus…, ehk sõltuvalt välistingimustest…

Ilm on fluidaalne…, ehk, su ümber on tohutu hulk laineid-fluiide, mida moodustavad erinevad olemused…

Sinu areng ja liikumine…, sinu teada saamine ja vastuvõtt, on üksnes vastamine fluiidsetele saadetistele…

Sama on ka seemnetega, nemad vastavad fluiidsetele saadetistele endaümber olevast ilmast…

 

Kuid saadetised on väljaspool seemneid…, seega – väljaspool Absoluuti on midagi välist tema suhtes…

Kui kujutleda ookeani, koos tema hoovustega…, kas hoovuste suhtes ookeanis on midagi välist…

Sa püüad laotada riiulitele hoomamatut… – see pole võimalik…

 

Kas on võimalik ütelda, et energia hulk, millest kõik loodud, on lõplik ja muutumatu?

Energia eripära on selles, et teda pole võimalik hävitada…, on võimalik üksnes muundada ühest liigist teiseks.

Lõplik on üksnes sinu poolt nähtav maailm…

Kui sa näeks oma seondusi, siis näeksid lõpmatust…

Esmane energia ei saa olla muutmatuna, kuna ta on pidevalt muutumas…

Sa ehk pidasid silmas Absoluudi esmase energia mahu muutust?

Kuid kuidas seda mõõta inimese mõistmisega?

Mis on energia hulk?

 

Võtame näiteks Absoluudi energeetilist mahtu…

Seega…, Absoluudi mahu kasvuga, langeb tema võimsus, kuid energia hulk on muutmatu…

Ehk teisiti – mahu avardumisel langeb tihkus…, siis selle hulk, mis avardub, on fikseeritud suurus…

Ma võiks putru panna taldrikule…, või määrida laua peale, ehk isegi põrandale…, – kuid pudru hulk on mul vaid üks…

Naljakas võrdlus… – kuid see taas on lineaarne mõtlemine…

Ilmaloovuses on olemas kõik…

Ehk võrdleks õige molekulite jagunemisega…

Sul algselt on üksnes kümme molekulit…, kuid need pidevalt paljunevad…

Peatselt on juba sada… ja siis tuhat… ja nii edasi…

Kuid algselt oli neid vaid kümme… – kuid just nemad andsid tõuke paljunemiseks ja avardumiseks, et iga järgnev jaguneks samuti kümneks molekuliks…

Selliselt toimub hetkeni, kuni molekulite jagunemine ammendab end…

Kui seejuures analüüsida struktuuriliselt, siis igas uues sünnis on need samad esmased kümme olemas…

 

Kas on võimalik kuidagi mõõta Absoluudi lähte energia mahtu?

Mõõta millega? Mis skaalaga? Mida peab skaala näitama? Ja milleks?

 

Tahaks mõista mastaabsust…

Idee kohaselt…, kui kasvab energia maht (suure paugu teooria), siis tihkus langeb…, selline protsess on ühetähenduslikult lõplik…, ehk, ta pole võimeline kestma lõplikult…, kuna kindlal ühe või teise ilmaloovuse loojal on sisse ja välja hingamised…?

Kui näiteks sa otsustasid mõõta Absoluudi mastaabsust tema osade hulgaga…, kuid see pole püsiv suurus, kuna nende hulk on pidevalt kasvamas… – ilmaruum on avardumas…, ju iga osa loob enda osi lõpmatult…, õigemini hetkeni, kui Jumala ja Absoluudi väljahingamine lõppeb ja algab sissehingamine…

Sa viskad palli vastu põrandat…, ja ta hüpleb seni, kuni võimaldab seda palli potentsiaal…

Nii ka siin…

Kuni Absoluudi potentsiaal võimaldab avarduda, seni toimub väljahingamine…

Saavutades väljahingamise kriitilist piiri, algab potentsiaali kokku rullumine, ehk sissehingamine…, mis on esmapõhjus…

Absoluut hingab välja ennast, kuid sisse hingab muudetud ennast, ning taas hingab välja muutunud ennast…, hingab sisse veelgi enam muutunud ennast…

Mis toimub, kui oled välja hinganud kogu õhu kopsudest?

Sul on tarvis kohe sisse hingata…

Miks?

Sest sinus on hõrenenud õhk, aga väljas mitte…

Kõik püüdleb tasakaalustuda…

Sissehingamise keskel on seesmine ja väline õhu hulk võrdne…, kuid sa jätkad sisse hingamist inertsi mõjul, ning tulemuseks on üleküllus, mis taas püüab tasakaalustuda, ning sellele järgneb väljahingamine…

Kuid peale hingamise funktsiooni sinus on toimumas rakkude rikastumine sellega, mis on väljaspool, kvaliteedilt erineva energiaga…, mida näed üksnes ühesuguse õhuna…

Energeetiliselt sinu kõik sisse- ja välja- hingamised on erinevad…

 

Kuid me ei hinga ennast…, vaid hingame õhku, mida keegi on loonud…

Te hingate energiat, nagu kõik olevused ilmaloovuses…, ja see on Absoluudi energia…

Ehk… – Absoluut ise hingab selle energiaga, mida keegi on loonud…

Kuid need on kõigest oletused, ning ma saan koos sinuga üksnes mõtiskleda selle üle…

 

On sündimine…, aktiivsus…, langemine…, ja ilmaruumi surm?

Manvantaarses tsüklis eristatakse erinevaid yugasid – Satya Yuga…, Treta Yuga…, Dwapar Yuga…, ja Kali Yuga

Kas tõesti Kali Yuga (peetakse „hulluks“ ajastuks), milles inimkond elab praegu, on kõige suurema languse tsükkel ilmaruumi arengus?

Milleks oli tarvis elada ülimalt hästi Satya Yugas – tõe ja puhtuse kuldses ajastus?

Kas tõesti neid tsükleid oli sedavõrd tarvis teadvuse arenguks, et kui oleks möödunud kasvõi ühest yugast, siis arengut ei saaks nimetada teostunuks…?

Kas tõesti on tarvis igal teadvusel läbida kõiki yugasid?

Sa räägid sünnist, aktiivsusest, langusest ja surmast…

See on üksnes inimese arvamus…

Ilmaruumis ei eksisteeri surma…, on üksnes energiate muundus…

Kõike oleks parem võrrelda keha elutegevuse protsessiga…, kasvõi seedimisega…, või hingamisega…

Kui jälgida toidu kulgemist sinu organismis, algusest, kuni lõpuni…, – need on samuti energia muutuste staadiumid sinus…, need on samuti tsüklid…

Kas siis toidu jääkide liikumise tsüklit soolestikus saab nimetada halvaks?

Kas saaks ilma selleta hakkama saada?

Sinu organism ilma selle tsüklita hakkama ei saa…

 

Arengu tsüklilisus mainitud yugade näol on omane üksnes inimühiskonnale…?

Just Kali-Yuga on omal viisil lõplik etapp seedimisele ja šlakkide eemaldamisele…?

Sinu organismis sellise toitumise süsteemi juures lõpp pole võimalik…, on olemas ka teisi toitumise süsteeme…, ja seetõttu ka teisi tsükleid…

Võib tuua veel palju võrdlusi, kuid see oli kõige näitlikum…

 

Kas see tähendab, et mistahes teadvusel tarvis tundma õppida kogu Absoluudi energia spektrit?

See on hea küsimus…

Kui sa püüdled teadmiste suunas…, siis mida saaksid teada?

Üksnes seda, mis on maailmas olemas…

Sinu ja minu ilmas on üksnes Absoluudi eraldunud ja kohandunud energia…

Kuid teada saamise küsimus pole lihtne… – just selles mõttes, et Absoluudi energiat võib teada saada üksnes läbi Absoluudi teiste osade…

Võib neid tundma õppida ka enda seesmuses…, kuna sinus on olemas kõik Absoluudi energiad…, nagu kõigis muudes Absoluudi osades…

Kuid osades need on muutunul, sinust erineval viisil…

Peale selle igas Absoluudi osas on tema energiad pidevalt muutumas… – seetõttu Absoluudi energiate tundma õppimine on lõpmatu ülesanne…

 

Miks teadvused arenevad läbi madalsagedusliku mateeria?

Kuivõrd on see õigustatud…, ja otstarbekas?

Vaadates kõike, võib järeldada, et toimub mitte areng…, vaid degradeering…

Areng toimub erinevate mateeria vormide vahendusel, mis erinevad nii tihkuses, kui ka sageduses…

Madalsageduslik mateeria on üks spektri osa ja ta erineb sageduste poolest…

 

Kuid meile räägitakse, et toimub vaimsuse laskumine mateeriasse… – nagu oleks vaimsus ja mateeria eraldi…

Kui kõik on Jumal ja Absoluut, siis mis on Absoluudi laskumine Absoluuti?

Millega vaim erineb mateeriast?

Vaim – on Absoluudi esmane energia…

Mateeria – Absoluudi muundatud energia…

Mateeriasse ei lasku vaim, vaid vaimsus…

Absoluudi isiklik energia areneb ja muundub erinevateks tihkusteks… – muuseas ka sellesse, mida näete ja võtate vastu teie mateerialiku ilma spektris…

 

Kui palju ilmaruume on loodud?

Sal Rachele oma kirjutistes räägib, et Absoluut jagunes esmalt 12 osaks…, edaspidi veel 12…, ja nii edasi…, ja nii edasi… ning kõik osad hakkasid arendama oma ilmaruume…

Selliseid loojaid-jumalaid Sal Rachele loendas 100 tuhande ringis…, ja iga Jumal pidi juhtima oma ilmaruumi?

Kuidas on võimalik numbrites mõõta avaruse lõpmatust?

 

Kuid meile räägitakse, et kogu ilmaruum on üles ehitatud numbritele…

Seda pole võimalik numbriliste seaduspärasustega lahti kirjeldada…

Mis on 12 osa?

Sa võid küll mingit asja jagada 12 osaks…, või 24…, ehk isegi enamale hulgale…

Kogu asi on siiski osade hulga mõõtmeis… – kuidas sa jagaks mõõtmatult suurt asja…, mitmeks osaks jagaks…, kas lõpmatuks hulgaks?

 

Sa ise rääkisid, et on olemas 13 ilmaloovuse taset…

Seda on raske selgitada…

On 13 osa sinust ja minust…, 13 teadvuse energia polariseerumise varianti…, 13 vastuvõtu taset…

Kuid see ei tähenda, et on olemas 13 piruka kihti avaruses…

Need võrdlused on kujundlikud…

Absoluudil on 13 kvaliteeti…?

See võrdlus sobiks ehk kõige enam…

Absoluudil, kui lõpmatult areneval olevusel, on hulgim kvaliteete…

13 kvaliteeti on esile toodud tema erilise tunnetuse ilmana…, kui täiustaks ja arendaks neid endas läbi enda arengu…

Seetõttu ta jaotab end osadeks, mis esinevad tema einevate kvaliteetidena…, seega, igal läbi kvaliteedi tasemel tema osa jääb siiski tema osaks…

Iga tema osa on läbimas tasemeid ülevalt alla, ja alt ülesse…, erinevaid teid pidi…, iga kvaliteedi kohaselt…, muundudes…

Ehk… – iga Absoluudi kvaliteet areneb igas tema osas… iga osa õpib tundma Absoluudi kõiki omadusi…

 

Kas võiks kõikide universumite kooslust (nimetame seda Universumiks), pidada teadvuse tohutuks kehaks, kelle nimeks on Absoluut?

Keha – on teadvuse mahuti…, kuid Absoluut ise ongi teadvus…

 

Seega – ta ei mahu ühessegi vormi?

Milleks tarvis mahtuda vormi?

 

Vorm – on individuaalsuse tase…, see, mis eraldab ja toob esile kui Absoluudi…

Eraldab millest?

 

Absoluutide absoluudist…

Ehk võib ka nii…, kuid seda võime üksnes oletada…

 

Sa siis ei tea?

Kes on võimeline kõike teadma…?

Ma ei tunne inimeste ilma, kuna ma pole kunagi inimene olnud…

Kuidas ma saaks teada Absoluudist kõike?

Selleks peab saama temaks…

Tahaks teile ütelda, et reaalsuse kirjeldamise kõik versioonid, sealhulgas ka minust, erinevad tõelisest reaalsusest endast…

Kuna kõik on üksnes teatud tegevuste interpreteeringud ja teatud vormide tunnetused…

Mäletad… – peegeldus sõltub vastuvõtu läätsast…

Seetõttu peaksid mõistma… – mida enam saad teada ilmaloovusest, seda enam ilmneb temas mõistatusi …

Ühest küljest – sa avardad oma teadvuse sfääre…

Kuid teisest küljest – saad mõista midagi, üksnes sulandudes sellega…

Kuid sinul tuleb vaid leppida kõigi muude teadvuse vormide interpreteeringutega…

 

Kas meie ilmaruumis on kusagil 200 miljardi galaktika ümber?

Palju enam…

 

Tahaks kuulda numbrite jada, et saaks hinnata loovusluse mõõtmeid tervikuna…

Loomise mõõtmed on lõpmatud…

 

Mis arengu suundadesse on jaotatud ilmaruumid…, kas on võimalik kasvõi ligikaudu kirjeldada huvide spektreid, millistele on jaotunud ilmaruum?

Kelle huvide spektreid?

 

Ilmselt Absoluudi…

Oleme juba rääkinud, et temal pole eelistusi…, seega, pole huvisid…

Oleme rääkinud kildudest… – kui miski puruneb…, kuidas esitatakse nende huvide spektrit, mis sündisid purunemisel?

Või pritsmetele…, või helkidele?

Te kõike kujutate mehaaniliselt…

Kui keegi võtaks noa ja lõiguks end tükkideks, seda mingi põhimõtte tõttu…

Tass, kukkudes puruneb hulga erinevateks tükkideks…

Valgus, langedes prismale, laguneb hulga erinevateks helkideks, mis pole võrreldavad  oma vääringutes…

 

Kui igal ilmaruumil on oma Jumal-Looja, siis selles peaks esindatud olema selle looja huvid…, kasvõi, teada saamises…

Jah…, see on nii…, kuna loomise protsess on vabavoli piireis…

Iga uussündinud Absoluudi osa, tema helk – on asunud looma oma ilma…

Ei saa ütelda, et ta oleks järginud kindlat mõtet…, nagu on teil – kas basseini, või kinomaja…

Kuigi selles võib tõmmata mingit analoogi…

Looja iga loova osa tundma õppimise omadus on tema unikaalsetes omadustes…

Kui tass purunes, siis ei tulnud ühtki sarnast tükki…

Selles on põnev just kildudeks purunemise protsess…

Just killu unikaalsest olemusest algas ilmade loomine…

Igaüks lõi endas ennast, oma pale kohaselt…

Tassi sang hakkas looma sanga enda kohaseid variante…, aga tassi põhi – enda kohaseid…

Ka see on üksnes tinglik võrdlus…

Esmaselt polnud välja toodud mingit ilmaruumide funktsionaalsust, mis alluks mingile absoluutsele loogikale, mingile jumalikule plaanile…

Loomise protsess oli spontaanne…

Kuidas saaks klassifitseerida loovust?

Selleks on hulgim skeeme ja etalloone…, kuid loovuse protsessi…, geniaalset valgustumist, pole võimalik paigutada mehanilistesse raamidesse

Kui see oleks võimalik, siis loomise protsess oleks ühekülgne…

 

Kas on võimalik ütelda, et looja arendab iseennast, luues uusi teadvusi ja juhtides neid mööda evolutsiooni tsükleid, et hiljem neelata need teadvused endasse, ning võimendades sellega enda intellektuaalset väge?

Kuidas ta saab neelata seda, mis asub temas?

Ta saab oma osade väe arendamise arvel avardada oma väge, kuid mitte intellektuaalset…

 

Milleks looja jaotas end peenemateks osadeks-monaadideks?

Kas see pole seotud sellega, et kui tarvis midagi tundma õppida – vaja see võtta hulga peenemateks osadeks, ning uurida kogu mehhanismi tükkhaaval seestpoolt?

Siit küsimus… – kes on Absoluudi näol esmalt kokkupantud teadvuse autor…?

See on taas lineaarne ja mehaaniline lähenemine küsimusele…

Kuidas on võimalik end tundma õppida…, anda võimalust endal areneda?

Arenemine on – parameetrite muutumine…

Miks äkki parameetrid hakkavad muutuma?

Selleks on erinevaid põhjusi…

Üheks neist – parameetrid hakkavad muutuma koostöös teiste väliste allikatega…

Kuid kust võtta väliseid allikaid, kui oled üksnes ise?

Tarvis ennast jagada osadeks, luua enda jaoks väliseid objekte…

Olles koostöös enda väliste allikatega, mis on – sa ise… ja mis on sulle väline objekt, sünnibki areng…

Enamgi veel – andes neile osadele vabavoli õppimisele ja loomisele, käivitad endale lõpmatu arenemise tsükli, kuna iga osa loob oma arengu teed, mis muutuvad ka sinu uuteks arengu võimalusteks…

Selliselt arenevad ja muunduvad kõik sinu osad…, ning koos nendega muundud ka ise…

Ega pole mingit järelvaatamise vajadust nende osadele, ega nende arengu juhtimist, kuna need ise loovad endile eesmärgid ja püüdlused, ning ise liiguvad nende poole…

Kuid kõik need eesmärgid ja püüdlused on loodud tegelikult sinu enda poolt, kuna need oled ju sa ise…

Lahti võtta ja kokku panna on võimalik üksnes elutut mehhanismi…, kuid elusorganismiga seda pole võimalik, kuna see on pidevalt muutumas…, kuna kõik osad, mida lahti võtad, pidevalt arenevad…

Kord lahti võetuna, neid pole võimalik endisel viisil kokku panna, sest detailid oma arengus ja parameetrites on muutunud…, ja on pidevalt muutumas.

Selline ongi elava mõiste – igavene muutumine…

 

Kas saab ütelda, et esmane energia on võimeline end mingil viisil muutma…, ehk milleski teha end paremaks…, või on see kõigi ilmaruumide Ühese Teadvuse (ehk nimetaks selle Absoluudiks) mäng erinevatel areenidel ise endaga?

Kas Absoluut ise areneb?

Ehk saaks ütelda, et ta teeb ennast paremaks?

Mida tähendab, – teeb paremaks?

Kui on paremaks saamine, siis on ka halvemaks saamine…

Kas on võimalik ütelda, et Absoluut on muutumas halvemaks, või paremaks?

Kui võtta aluseks tema algseisundit…, tema esmast väljahingamist…, potentsiaali avanemist… – siis milliste kriteeriumite järgi võiks hinnata tema muutumist paremaks…, või halvemaks?

Kõik on üksnes areng…

Halvemaks muutumine – on arengu seisak…

Ühese teadvuse mäng iseendaga?

Ehk saaks selliselt ütelda…, kuid see ei peegeldaks reaalset pilti…

Sinu poolt pakutud versioonis mingi igavlev teadvus otsustas igavusest mängida iseendaga…, kuna kedagi teist pole…

Pigem, seda oleks parem kirjeldada kui enda tundma õppimisena, enesearenguna…

End tundma õppida ja eneseareng – see on olemuse olemus…

Absoluut – on õppiv olevus…, ja kui ta on kord väljunud rahu olekust, siis ta ei saa mitte avarduda, ei saa mitte õppida, ega mitte areneda…

Selliselt on ta kord loodud, selline on tema energeetiline olemus…

Ta on kui valgus, mis ei saa peatuda…, või vesi, mis ei saa olla voolamata oma sängis… – nii ka Absoluut oma arenguga…

Kas on see mäng iseendaga?

Kui vaid – siis teatud määral…, kuna kellegi muuga pole mängida võimalik.

Vee üks juga jookseb võidu sama vee teise joaga…

Ega vesi ei saa olla voolamata…, tema peamine omadus on – voolavus…

Ta võib külmuda…, kuid kui tuleb aeg, hakkab sulama ja avarduma…, siis… õppimise ja arengu ojad siirduvad avarustesse, otsides väljapääsu oma olemusele…

 

Mis mõte on sellel lõpmatul tsüklil?

Mõte…, või eesmärgi lõpp?

Mõte on liikumises endas…, arengus endas…, muutuses…, loomises…, teada saamises…

Mõttes – milleks seda tarvis?

Lõppeesmärki pole olemas, kuna protsess on lõpmatu…, seetõttu pole lõplikku eesmärki, vaid on üksnes arengu ja muutuste eesmärk…

Mida surematul lõpmatul absoluudi olevusel enam teha, kui mitte muutuda ja luua enda uusi versioone…?

 

Mitmeks monaadiks jagunes Absoluudi terviklik energia?

Kui tass puruneb, kas on võimalik ette ütelda, mitmeks killuks ta laguneb?

 

Miks meile räägitakse 144 osast?

See tulemus on saadud 12 korrutamisest 12…

Olen rääkinud sulle Absoluudi kvaliteetidest…, kuid tema kolmeteistkümnes kvaliteet on – 12 korrutis kõigi kvaliteetide kooslustega…

Kaheteistkümne kvaliteedi arengut võib kokku viia Absoluudi kaheteistkümne kvaliteedi kokkpuutega…, ehk, iga tema kvaliteet on koostöös kõigi teiste kvaliteetidega…

­Esimene kvaliteet on koostöös alates teisest, kuni kolmeteistkümnendani…, ja nii edasi…

Ma püüan hoiduda numbrilistest määrangutest…, kuna kõik numbrid pole siiski juhuslikud…, ja pole mõtet võtta üksnes usuga ilmaruumide hulkasid…

Mida annaks sellest teadmine?

Milleks tarvis mõista numbriliste koosluste seadusi…, ja miks just selline hulk…?

Selleks teil on tarvis palju teada saada…, paljut mõista…

Absoluudi esmane jaotumine oli spontaanne, kui vee pritsmed…, kuid kildude-pritsmete hulk muundus muudeks numbrilisteks omadusteks…

Mis puutub numbrit 144…, siis see on seotud vastuvõtu tasemega sinu ilmaloovuses…, ning see on otseselt seotud Absoluudi kvaliteetidega, mis on siinses ilmaruumis muundumas…

Teile on räägitud ka 144 tuhandest valitust…

See on samuti allegooria, kuna nende aegade jaoks see tähendas „väga palju“ sünonüümi…, ning kõik tugines arvule 144…, ehk Absoluudi kvalteetide koostööle muude tema kvaliteetidega…

 

Miks Absoluudi energia jagunes kahepooluseliseks (pluss ja miinus), või oli see määratud, lähtudes seesmisest energia korraldusest Absoluudis endas…?

Kaks poolust – see on duaalsuse tinglikkus…

Pooluseid on tegelikult suurim hulk…

Absoluudi algne energia oli selles mõttes neutraalne…, null…

Kaks poolust – see on üksnes polariseerumise tase…

Kuhu kannad halli varjundit…, kas valge või pimeda poolele?

Olenevalt halli küllastuse suurusest…

Polariseerumine oli üheks suunaks duaalsuse eksperimendis…

 

Milline on võimalus pääseda kogu ilmaloovuse peahierarhi jutule…, Absoluudi jutule…

Pole midagi võimatut…

Iga taotlus rahuldatakse…, ehk leiab oma peegelduse…

Võid ka ise seda proovida…

 

Kas on võimalik öelda, et inimese areng ei võimalda küündida Absoluudini…, ning inimene on määratud suhtlema üksnes Absoluudi vahendajatega…, tema erinevate teenistustega?

See sõltub inimesest endast…

Te pole suutelised muidugi elama atmosfäärita planeedil, kuna päike oleks põletanud kõike elava, kuna ta pole valmis koostööks mõningate energia vormidega…, seda enam – Absoluudi energiatega…

Mis puutub määratlusse…, siis sellest ei tasu rääkida…

Saabub aeg, kui igaüks teist sulanduvad Absoluudiga…, siis saate suhelda Absoluudiga ilma vahendajateta…

Suhelda iseendaga…

 

SElena

2014.06.11

Tänud Gennadi Starikovile küsimuste eest…

Read Full Post »

Ilmaloovuste loojad.

 

Lugedes sõnumit, pidage meeles – ükski väline informatsioon ei kätke täielikku tõenäosust…

Kuulake esmalt enda seesmust… – kogu informatsioon on igas ühes teis eneses…

 

Räägi mulle elust ja surmast

Elu on vaimsuse eksisteerimine erinevate avaldumiste läbi…, seega elu on lõputu, nagu lõputu on Vaim.

 

Mis on Vaim? Kas Jumal…, või Absoluut?

Mis on sinu jaoks Jumal?

 

Ehk see, kes on loonud…, ning kelle osana olen mina?

Ta on absoluutne läte ilmaloovuse loomises…

Ta on meie mõistmisele kättesaamatu…, kui eraldi olev objekt.

Oleme üksnes Tema osakesed…, tema peegelduste näol…

Mingi energia…, või valgus…, või potentsiaal…. – mis oli alati…, ja jääb alati olema…

Me kõik oleme vaid Tema energia ja valguse modifikatsioonid, ning Tema potentsiaali avanemine…

See, mida idamaa filosoofiates nimetatakse Dao…

See on igavene läte kõigele, mis on mingis staatilises olekus seni, kuni Temas ei sünni mingi liikumine…, Tema olemuse omaduste kujunduse muutumine…

 

Kust tuleb selline liikumine?

Selline liikumine ilmneb kui tulemus…, kui vastus mingile impulsile, mis annab tõuke liikumiseks ja arenguks, potentsiaali avanemiseks…

 

Sa räägid suurest paugust, mis andis tõuke ilmaruumi avardumise algeks…

Jah…

 

Kuid kust tuleb selline impulss…, kellelt see lähtub?

See on Ilmaloovuse mõistatus, mis on meie mõistmisele kättesaamatu…

Kuna kõik meis ja meie ümber – on ühene läte…, ja ei midagi enamat… – seetõttu ka impulss peaks tulenema samast lättest…

Igal juhul see peaks olema kõige alguste alguse impulssiks…, ja kõigi loovuste ja muutuste alguseks…

See on kui mingi absoluutse olemuse loomine, mille osaks oleme ka meie…

Sellisel juhul… ka esmane tõuge loomiseks tulenes Temalt…, ja Ta on selleks, kes lõi kõike, mille osaks oleme meiegi… – kes ongi Jumal esmane…

Lättes toimunud tõuke tulemusel eraldus temast Tema osa, millega algas esmane eraldumine… – Jumal…, ja eraldunud osa Jumalast…

Kuid selleks, et areng jätkuks, sellel Jumala osal oli tarvis astuda kellegiga koostöösse.

Esmalt see osa oli koostöös Jumala esmase endaga…

Ja nii see kestis kaua…

Kuid osa ei suutnud mõista Jumalat, kuigi oli tema osa…

Ka ookeani tilk ei suuda mõista ookeani ennast…

Sellel osal sündis see, mida nimetate üksinduseks… – ilmus soov tunda miskit…, enda taolist…

Seega…, omades Jumala omadusi, Ta lõi endas Enda pale järgi kahte enda taolist…, et Ta saaks mõista neid, kui Enda taolisi…, kuid samas ka nemad saaksid tunda teine teist…

Nüüd need kaks osa said tunda seda, mis on nende taoline väljaspool neid…, ja Jumalat esmast ennast enda seesmuses… – mis oli esmane tundma saamise kogemus…

Ja nii see kestis kaua…

Seejärel need kaks osa lõid omad enda osad…, ning kõik kordus taas…, ja nii lõpmatult…

Selliselt algas loomise protsess ja Jumala avardumine läbi enda osade osa, mis jätkub siiani…

Ilmaruumi avardumine ja suur lahvatus… – see kõik on suure protsessi osa, esmases Jumala arengus…

Kuid ka esmaseid teie endi osade loojaid on teie poolt võetud Jumalatena, kuna nemad olid nendeks, kes lõid ilmasid neile, keda hakkasid looma…, kuid ka ilmasid nad lõid siiski enda seesmusest.

Selles mõttes igale loodule oli Jumalaks (selleks, kes kõike lõi ja kelle osaks nemad on) – siiski nende looja.

Kuna selline protsess on katkematu, siis igaüks teist on samuti Jumal kõigile loovustele, keda olete loomas…

 

 On kui rakkude jaotumine

Jah, kõik on taoline…

 

Kuid miks protsess on paaris olekus?

Kas Ilm oli juba algselt duaalne?

Ei… – duaalsus on üksnes vastuvõtu filter…

Sa oled suuteline nägema teatud spektri piires…, nii ka sinu vastuvõtt kulgeb seni läbi duaalsuse filtri…, ehk sinu vastuvõttev aparaat on hääles selliselt, et vastuvõtu aegu sorteerida kõiki saabuvaid ilmpulsse kahte polaarsesse gruppi…

Kui kord filtrid eemalduvad, siis saate võtta tunnetamisi vastu laiemas jaotuse spektris…

Loomise protsess oli esmalt paariline…, kuna püsivuse nimel oli tarvis dubleering (selliselt on ka kompuutris, kus muudetud failil on siiski ka esmane olemas), et varem loodud omadused ei saaks muutuda ettearvamatult….

 

Kelle poot ja kuna duaalsuse filtrid eemaldatakse?

Sinu poolt…, aega selleks määrad ise…

 

Kas praegu toimub valik?

Ei… Valik pole pole päris sinu soovi kohaselt…

Selleks kujuneb struktuur, mis hakkab avaruses aktiveeruma ja muutuma, vastavuses sinu valikule…

Praegu sa pole veel selle vastuvõtuks valmis…

Kuid teie vastuvõtu väljadesse on manustumas erinevad elu eksisteerimise vormid…, kuna mateeria vormide olekuid on hulga enam, kui kaks…

Varem te polnud teadlikud eeterlikust vormist, ega teadnud midagi vaakumist…, ega mikrokosmosest…, ja mõnda veel…

 

Kelle poolt manustatakse?

See toimub erinevalt…

Perioodiliselt teie ilma sünnivad tugeva loomise mäluga olevused, kellel on avardunud vastuvõtt…, kes haaravad kinni ilmaloovuse informatsioonidest, ning püüavad neid lahti mõtestada…

Selle tulemusel teie teaduses sünnivad avastused, mis muudavad kogu inimkonna vastuvõttu…

 

Sa ütlesid, et igaüks meist on jumalaks kõigile loovustele, keda loome…

Keda me loome…, milliseid loovusi?

Erinevaid…

Kord seisab sul ees näha ja võtta vastu seda, mida oled loonud ja teostanud…

 

Kuid need on loodud alateadlikult…, kas see saab olla loomine?

Kuidas ma sain luua, kui ma pole kavatsenud luua…, kui polnud isegi aimu, et saan luua…

Teadmised loomisest asuvad sügaval teie olemuses, kuna see on Jumala olemus…

Seal on ka kõik loomise mehhanismid…

Taas toome kompuutri teile analoogina…

Sa ju ei mõtle, kuidas trükkida teksti ja kuidas see talletub masina poolt?

See on ju sulle teadvustamatu protsess…

Ega sa ju ei mõtle, kuidas luuakse rakke sinu verele ja muudele organitele…

Kõik on teadvustamatu protsess…

 

Kas tahad ütelda, et oma vererakke loon samuti ise?

Kes siis veel sinu arvates?

 

Ka minu organismi…, minu keha?

Kas arvad, et sinu keha on sinust eraldi olev loov mehhanism?

 

Ma ei tea…, kuid meil on olemas arvamus, et meie kehad on mingid skafandrikesed vaimule…, nahkkotist mahutid Jumalale…

Teie kehad – olete teie…, teie endi väline osa, ehk teie piirid Jumalaga…

Kui teie vormi keskme arvab, et ta on piiridest üle… – siis ta eksib…

Sama on – kui piirid peavad end keskmest tähtsamaks…

Kui hakkate pidama oma kehi vaimust olulisemaks, siis see arendab teie arengu ebaproportsionaalsust…, mille tõttu kujuneb mitmeid füüsilisi haigusi…

Samas…, kui hakkate pidama oma vaimu kehast olulisemaks…, siis ka see sünnitab tasakaalutust…, ning kujunevad samuti haigused.

 

Pea kinni… Kogu ilma õpetused räägivad sellest, et vaim on esmane…, aga ülejäänu – teisejärguline…

Vaimu mõistet pole olemas…, ja kogu ülejäänul samuti…

Kogu ilmas on üksnes jumaliku valguse peegeldus…, läbi vaimu impulsside…

Sinu nahk ja sinu keha – on samuti jumalik valgus, mis on peegeldunud tihkusesse…, ja täidetud vaimsusega…

Esmane ja teisejärguline – seda võtate üksnes loomise aja positsioonilt, kuna esmaseks oli vaim, millest sai mateeria…

Kui mõista, et aega pole olemas…, on üksnes igavene SIIN ja PRAEGU…, siis vaim ja mateeria olid loodud esmases üheaegselt…

 

Kas minu nahk on vaimsustatud?

Jah… ja see on sinu osa kõigis mõisteis…

Kuni te ei lakka pidamast endi osi mingiteks eraldi osadeks…, mehaanilisteks enda osadeks… – te ei jõua oma ühesuseni…

Iga sinu rakk on jumaliku valguse peegelduse tase…, selle tihendus…, mis on täitunud teadvusega, ehk vaimsusega…

Kui teadvustate seda…, ja taastate side kõigi oma osadega, mida olete ammu kaotsi lasknud minna, siis olete võimelised kõrvaldama mitte üksnes haigusi…, vaid isegi juhtima arengut…, ja organite rakkude kasvu…

 

Ja ma saan juhtida oma rakkude kasvu?

Jah…

Eredam näide sellest on – teie juuksed ja küüned…

Nende kasv ja uuenemine sõltub peamiselt mitte sisse võetud vitamiinide hulgast…, vaid teie impulssidest…

Kõik teie mõtted justkui tilguvad teatud kujunduste-kavatsuste laekasse…

Kui te iga hommik ja õhtu mõtlete, et teil on vähe kaltsiumi…, siis teie seesmised loomisorganid reageerivad koheselt…, ja peegeldavad teie mõtteid, ning koheselt tekib selle puudus, kuna selle loomise mehhanism teie organismis peatub, vastavuses teie mõttetegevusele…

Samas kuulete reklaami kaltsiumi imetablettidest… – ning, „kuna mul on vähe kaltsiumi, siis hakkan võtma sisse neid tablette“

Te ise peatate kõik loomise mehhanismid kehas…

Sama toimub ka insuliiniga…, ja paljude muude ainetega…

 

Aga kuidas need ilmuvad minu kehasse?

Kas ma ei saa neid toidu vahendusel?

See on sinu jaoks kõige vastuvõetavam kaltsiumi saamise viis, kuna sinu vastuvõtt on häälestunud sellele, samuti ka loomise mehhanism…, mistahes ainele…

Kõik on üksnes teatud osade kombineering, milliseid on kõiges ja kõikjal…

Õppides juhtima kombineeringute kujundusi, suudate kujundada mistahes aineid oma kehas…, kuni uinutiteni ja mürkideni…

 

Isegi narkootikume?

Jah… isegi neid…

Vastuvõtu protsess käib kõigis kehades…

Kui su vaimsus tunnetab rõõmu, siis su kehasse jõuab rõõmu hormoon…

Teie teadlased on seda juba avastanud…, ja nimetanud seda – endorfiiniks…

Kuid sellel ainel on hulgim liigikohaseid erisusi…, nii, nagu rõõmu tasanditel…

Kui sinu vaimsus armub…, siis sinu organismis ilmneb armumise hormoon…

Ja nii edasi…

Kõik kehad on seonduses…, ja igat päeva lood kõkidele kehadele üheaegselt…

Sa lood nende osi…, lood nende elu…, lood nende koostööd ümberoleva ilmaga…, ja muude vormidega…, samuti ka ilmaruum on vaimsuse vorm, millega teed koostööd…

 

Kui kõik õpivad juhtima oma organite kasvu…, mis siis toimub?

Kui igaüks hakkab muutma neid oma suva kohaselt…, milleni see viib?

Ma ütlen sulle ühte huvitavat asja…

Kui ema üsas on arenemas laps…, kes vastutab selle eest, milline ta tuleb?

Miks mõnikord sünnivad need, keda nimetate värdjateks…

 

Meil on tavaks arvata, et loob vaim…, ehk loodus…, ja selle loomise mehhanismi pole teada…

Kelle vaim on loomas? Kas sinu arvates ainus Jumala Vaim loob igat peenemat osakest, ning hoolitseb selle eest, et inimesel oleks kaks kätt ja kaks jalga?

 

Siis peaks olema mingi programm inimese loomiseks kahe käega ja kahe jalaga…, nagu kompuutris…

Jaa… see on just see, mida nimetate looduseks…

Teie jaoks loodus – on maa, tema kõigis ilminguis…, ja mingi olemus veel, mis loob teie füüsilisi kehi…

Kuid kes käivitab seda programmi…, kelle loomise impulss see on?

 

Ilmselt vanemate oma?

Kuidas on siis vanaemaga ja vanaisaga?

Kuidas on teiste inimestega, kes samuti eksisteerivad koostöö väljas tuleva emaga?

Aga kuidas on vaimsusega, kes kehastub?

Kas tema ei võtagi osa?

 

Ei tea…

Kas tahad ütelda, et osa võtavad kõik, kes on ema ümber ja kes on teadlikud tuleva lapse faktist?

Või see, et tulevane inimene loob ise ennast ema üsas?

Loovuse protsess on kollektiivne…, kuid esmane impulss lähtub kehastuvalt vaimsuselt endalt.

Oled ise valinud sündida inimese kehas ja emana…, kuid sinul polnud oluline, kas juuksed tulevad heledad ja silmad sinised…

Kuid sinu sugulased selles elus olid  kindlad, et pead olema oma isa sarnane, nagu tahtis ka tema ise…

Nii ka läks…

 

Kuid vanemad andsid mulle ka mõningaid haigusi edasi…, kas ka seda nemad tahtsid?

On olemas ju pärilik eeldus?

Ei…, on olemas koostöö tulemused…

Nemad andsid sulle seda edasi seetõttu, et kartsid anda sulle seda edasi… – seega…. nemad võtsid osa sinu tuleva füüsilise keha kujundamisest…

On palju juhuseid, kui pärilik haigus tõepoolest kandub vanematelt lastele…

On ka juhuseid, kus sündinud laps pole üldse vanemate moodi…

 

Kas nemad ei tahtnud, et laps oleks nende moodi?

Nemad ei kujndanud kindlat kavatsust saada seda…, ehkki kehastuva vaimsuse kavatsus oli suurem ja püsivam…

 

On juhuseid, kus valgenahalises peres sünnib mustanahaline laps…, kõik selgitavad seda kui seost geenidega…

Te ei tea geenidest veel paljut… – see on kompuutri informatiivne loomise fail – programm…

Mustanahaline sünnib valgenahalise perre, kui keegi väljastpoolt kujundab loomise impulssi…, ehk käivitab loomise programmi…

 

Ehk valgenahalised vanemad tahtsid mustanahalist last, teades teiste reageeringut sellele?

Järelikult kas vanemad…, võik keegi ümberolevatest kartsid mingitel põhjustel…

Ehk vaimsus ise otsustas kehastuda sellisena…

 

Milleks?

Teatud kogemuse saamiseks…

 

Kuid meil on juba selline kord, et mustanahalisel isal ja valgenahalisel emal sünnib mustanahaline laps…, oleks kui… mustanahalise geenid oleksid tugevamad?

Kuidas saab olla üks programm tugevam, kui teine?

Kuid need on vaid erinevad…

Ja mida tähendab – tugevam?

 

Kiirem ja elujõulisem…

Inimlapse loomise kiirus on praktiliselt võrdne… – te seda teate…

See tõestab, et töös on üks ja sama programm, kuid osad selles on erinevad …

Mustanahalisel isal ja valgenahalisel emal sünnib must laps just seetõttu, et teil on võetud arvata nii …

 

Siis võiks kõikide faktide kohta, mis on elus olemas, ka teaduslike avastuste kohta ütelda, et meil on võetud arvata nii…

Jah…, nii see just on…

 

Olgu…, milliseid olevusi meie veel loome, peale meie laste…

Iga teie püsiv mõttevorm annab loomise tulemusi…

Kui te vaid näeks, milliseid kauneid olevusi loovad teie väikesed lapsed…, alates koduhaldjatest, kuni värviliste pilvekesteni ja tillukeste inimesteni…

 

Kas koduhaldjaid loovad lapsed?

Mitte üksnes lapsed…, vaid kõik, kes usuvad neisse olevustesse…

 

Kas neid pole olemas?

Kõik on olemas, millesse usute…

Kas sa ise usud koduhaldjasse?

 

Ma usun, et majas on olemas üldine vaimsus…, mis oleks kui atmosfäär…

Kelle vaimsus see on?

Kui sa tuled võõrasse majja, kas tunned seal sellist atmosfääri?

 

Jah…, sageli.

Need, kes elavad mingis avaruses, täidavad selle oma loovustega…, jättes sinna oma energeetilisi jälgi.

Õhk, mida sa hingad välja igal hetkel, on samuti sinu vaimsuse osa, millega küllastad enda ümbrust…, seega – see muutub sinu koduks…, ehk kohaks, kus saad tunda end hulga paremini ja lõdvemalt…, kui see saab laetud sinu enda energiast…

Nii on ka kõigi sinu kodukondlastega…

Sa ise…, ise lood iseendast mingeid formeeringuid, mis hakkavad arenema iseseisvalt.

Need formeeringud on sinu enda osad, ning loodud sinu enda poolt, sinust endast…

Kõik see on loomise protsess, mis on ühene nii Jumalale esmasele, nii ka kõigi muudele loovustele…, mingi ühene universaalne loomise programm…

Kuid sa muudad sulle kätte juhtunud sinu jumalikku energiat sinu näo kohaseks, su enda valiku kohaselt…

 

Mida ma loon?

Kõiki oma fantaasiaid…, kahtlusi…, hirmusid…, ihalusi…, väljaspoolt peale surutuid tunnetusi… – kõik need eksisteerivad sinu loovustena…

 

Eksisteerivad kus?

Sinus endas ja su ümber…

Sa võid luua oma tunnetuste avarust, avardades end enda kaudu…, avardades sellega oma ilma ja oma kokkupuute piire selle ilmaga…

Nüüd sul pole veel füüsilisi kokkupuute piire teiste planeetidega…

Kui avardad oma ilma, siis üksnes mentaalsetes piirides…, ehk ka oma tunnetuste piirides…

Sa võid omada energeetilisi piire koos planeetide astraalsete peegeldustega…

Avardades veelgi oma tunnetusi, saad isegi puudutada neid planeete oma füüsilise keha vahendusel…

 

Kuid minu füüsiline keha ei saa eksisteerida atmosfäärita…, ega pea vastu mõningate planeetide gravitatsioonile.

Kust sa seda tead?

Kas sa tead oma keha kohta kõike?

Miks üksnes väikseim osa sinu ajust võtab osa teie tänavusest elutegevusest?

Seetõttu, et selles on olemas kõik loovuse ja kogu oleva vastuvõtu mehhanismid…

Sa võid avastada endas teadmisi…, ja võimalusi tundma õppida mistahes planeete, või ilmasid…, mistahes vormides ja mistahes gravitatsioonide tingimustes…

Enamgi veel…, sinusse on kätketud mistahes gravitatsiooni tingimuste muutmise mehhanismid…

 

Kas räägid merkabaast?

See, mida nimetate merkabaaks, on kõigest teatud programmid ruumiliseks vastuvõtuks…

Sa ei kandu teistesse avarustesse.

Avarused ise kanduvad teie juurde…, kuna sa avad vaid nende vastuvõtu võimaluse…

Kõik avarused ristuvad mingites punktides ja joontel…

Tunnetuste muutmine võimaldab saada ühendust nende punktidega…, ning neis avardada selle avaruse vastuvõttu, mis on käesoleval ajal kokku rullitud käivitus nupuks, mis asub su enda ajus…

 

Meil on arvamus, et vastuvõtt mõistuse vahendusel on viletsam, kui vastuvõtt südame läbi…, see pole nii täiuslik…, temas on hulgim moonutusi…

Need on kõigest erinevad jumaliku valguse vastuvõtu võimalused…

Te olete ühiselt manustanud oma mõistusesse hulgim moonutustega programme, milliseid kasutate enam…, need oleksid kui dekooderid, või keelelised tõlked…

Sul on õigus loobuda neist programmidest…

Üks loobumise võimalustest – võtta kõike kahtluse alla…, ehk eeldada paljude võimaluste olemasolu…, palju vastuvaidlematuid fakte ja olukordi…

Vastuvõtt mõistuse ja südame kaudu on erinevad lainete vastuvõtud…, erinevad Jumaliku Valguse vastuvõtud…, kuid teie seas on ka neid, kelle südame vastuvõtjad on samuti moonutustega… – need on need, kes on unustanud, mis on armastus ja rõõm…, kelle jaoks vägivald on elu norm ja vastuvõtu viis…

Kui sa võtad ilma vastu üksnes läbi südame…, läbi mõistuse…, siis see ei anna sulle täit vastuvõtu pilti…, kuid peale südame ja mõistuse on sull hulgim vastuvõtu erisusi…

 

Oleme palju vaielnud valiku vabaduse üle…, kas on see olemas, või mitte?

Üks seisund on – me kõik valime oma elus…

Teine – valik on tehtud juba algselt meie eest, kellegi kõrgema jumaluse poolt…, ning meie ülesandeks on üksnes nõustuda sellise valikuga…, oletades juba algselt, et see on meie endi hüvanguks…

Mis on hüvang?

 

Parim viis meie arenguks…

Kuid oleme rääkinud sinuga, et pole parimaid, ega halvimaid arengu teid… – on üksnes erinevad suunad ja liikumised…, need on su teadvuses jumaliku valguse muutusena…

Kumb on parem arengu viis… – kas õhus, või vees?

Halvimaks võib tinglikult tunnustada arengu aeglustumist, kuna arengu peatumine pole üldse võimalik.

Kuna aega ei eksisteeri, siis arengu kiirust pole…, on oluline kvaliteet ja tingimus…

 

Kuid arvatakse, et on olemas ilmaloovuse üldine plaan…, ning mina eksisteerin selle raamides, ega saa neid rikkuda, kuna see rikuks ilmaloovuse plaani… – see oleks kui maksa rakk otsustaks saada kopsu rakuks…, või elada oma elu eraldi…

Kui maksa rakk valiks saada kopsu rakuks, siis selleks ta ka saaks…

Miks sa arvad, et sinul on suurem valiku võimalus, kui maksa rakul…

 

Sa oled rääkinud, et ma valin ise rakkude arengu viisi.

Ma olen rääkinud ühesest loovusest.

Te valite koos…, kuid praegune teie koostöö protsess ja ühine valik pole sinu poolt teadvustatud… – sinu jaoks ta on automaatne.

 

Minu poolt?

Sa tahad ütelda, et maksa rakul on see teadvustatult?

Enam, kui sinul endal… Kas sinu rakud ei anna sulle märku, kasvõi valu näol…?

 

Kui kõik minu organid töötavad normaalselt, siis ma ei taju signaale.

Just nii… – sa ei kuule neid…

Kuid naaseme ilmaloovuse juurde…

Kes sinu arvates määrab ilmaruumi arengut?

 

Kuid Jumala jaoks on kõik uus kogemus…

Kuidas on võimalik planeerida uut…, kui selle omadused, ega parameetrid pole teada…

See on sama, kui pakkuda teadlastel leiutada midagi uut…, midagi tundmatut…

 

Tahad ütelda, et ilmaloovusel pole mingeid plaane?

Jumalal pole mingeid plaane…, Ta vaid on – ja meie oleme üksnes Tema osad…

Seega, ta võtab kõigi oma osade arengut, kui enda arengut…, mis ongi iseseisev loomine…

Milleks oli tarvis Temal eraldada osi endast, et need tegutseks Tema plaani järgi?

 

Kuid ilmaloovuse süsteem on külaldaselt stabiilne ja harmooniline süsteem…

Kui poleks üldist plaani, siis kuidas ta eksisteerib, ega lagune laiali?

Kõik on koostöös ja leiab koostöö teekondi, kuna teist võimalust pole antud…

Pole võimalik hävitada elu…, ega ilmaloovust ennast…

Sa ei saa eitada Jumalat endas…, või hävitada Jumalat üldse…

Sa pole võimeline tegema nii, et sinus sinu loomise protsess peatuks… – selles sul pole valikut…

Jumal ja Tema tunnetuse vormid jäävad eksisteerima alatiseks…, või seni, kui otsustab seda Jumal ise…

Kuid ülejäänus valikus valid just sa ise… – kuidas ja mida luua…, kas luua olemasolevate šabloonide järgi…, või luua oma loomise programmi, omades loomise šabloone…

Nüüd sa tegeled selle tekstiga, mis erineb enamusest ilma tunnetuse šabloonidest… – seega, sa lood oma ilma ja omad koostöö piirid teiste Jumala valguse vastuvõtu vormidega.

 

Pea kinni…, ma pole võimeline looma kõike ja kõiki, kui olen kellegi osa…

Kas ma saan valida midagi erinevat temast?

Kujutlegem lõpmatut matrjoškat lihtsama mõistmise jaoks.

Oletame, et sa oled kõige pisem matrjoška…, kuigi lõpmatus ulatub „kõikidesse suundadesse“.

Sa oled võimeline looma enda seesmuses, luues uut osa endas…, või osi…, teha koostööd matrjoškaga, mis on väljaspool sind…

Kuid sa pole kuidagi võimeline tegema koostööd suure matrjoškaga vahetult…

Sa võid temaga otsetööd teha teiste vahepealsete matrjoškade vahendusel, edastades selliselt temale oma loomisimpulsse…

Seega…, sinu vabadus piirneb sinu enda seesmise loovusega…

Kuid väliselt Sa lood kokkupuute piire lähima matrjoškaga…

Kui sa ise oled üksnes väike matrjoška …, siis kõik ülejäänud matrjoškad on sinu ilmatunnetuse vormid…, sinu reaalsuse piirid…

Kuid teatud hetkel teadvustad, et sinu väikese matrjoška piiri taga on vastuvõtu avarus…, ja sina oled sellega üks…

Sa hakkad hõrendama oma vormi, et teha sellega koostööd…

Kui sa lood üksnes enda seesmuses…, siis see ongi teatud valiku vabaduse piiramine…, sa pole võimeline looma väljaspool enda seesmist avarust…

Kuid sa võid avardada oma piire…, avardada oma seesmist avarust…

Võid hakata ühtima sinu suhtes välise avarusega…, ning loomise käigus liituda temaga…

Sellise liitumise käigus teadvustad, et see avarus, millega oled liitumas, oled samuti sa ise…, ehk su väike matrjoška oli loodud sellest suuremast…

Edasi oled vaba valima…, kas jääda eraldi oleva matrjoškana…, või likvideerida enda piirid ja sulanduda suurimasse matrjoškasse…, või jääda iseseisvaks matrjoškaks, ning avarduda läbi enda seesmuse ja loomisega enda seesmuses…

Ja nii lõpmatult mõlemas suunas…

Lõpetades samastumast oma matrjoškaga, sa avastad end taas matrjoškana, kuid suuremana…

Protsess jätkub…

 

Sa räägid inimkeha arengust?

Ma räägin laskumise protsessist ja vaimu tõusust…

Matrjoška – on üksnes primitiivne ettekujutus, kuna protsess pole üksnes lõpmatu, vaid ka paljumõõtmeline…, ehk lõpmatumõõtmeline…

 

Tuleb välja, et ma tegutsen alati mingites raamides…

Jah…, kuna oled muutunud selliste raamide loojaks…

 

Mida see tähendab?

See tähendab – tõeline armastuse kingitus igalt omalt osalt, mis on tehtud esmase Jumala poolt, seisneb selles, et igaüks meie seast võib saada iseseisvaks loojaks mitte üksnes oma ilma vormidele, vaid ka seaduste loojaks sellele ilmale…, ehk luua oma ilmaloovuse…

 

Kuidas see on võimalik?

Kas siis, kui avanevad kõik matrjoškad ja toimub sulandumine esmase Jumalaga?

See on siis, kui lood enda seesmuses isiklikku ilmaloovust…, ja seadused selle eksisteerimiseks…, – igas ühes teis on ilmaloomise looja potentsiaal…

 

Kui see on nii, siis igaüks saab kokku keerata jumal teab mida?

Paljud keeravadki…

Sa üksnes pole veel kokkupuutunud selliste ilmade ja ilmaloovustega, kuid selle järelkajasid on ka sinu mälus olemas ja informatsioonides, mis on saabumas inimkonnale…

 

Kas pead silmas Tumedate hierarhe?

Ka seda…, Tumedate hierarhia on teie mõningate ilmade osad…, ma pean silmas ilmaloovuste hulka, mis on eksisteerimas…, ja neid on lugematu hulk…, nagu ka nende loojaid…

Read Full Post »

Loomise seadused

Enda tõelised piirid
Lugedes sõnumit, pidage meeles – ükski väline informatsioon ei kätke täielikku tõenäosust…

Kuulake esmalt enda seesmust… – kogu informatsioon on igas ühes teis eneses…

 

Räägi, kuidas ilmus duaalsus.

Eraldudes…

See algas Jumala väljumisega väljaspool Jumalat.

Osa Jumalast eraldus Jumalast kui saareke, ning osutus Jumala vastas, et Ta saaks teadvustada eraldunut osa…

Kuid, eraldudes saarekesena, see osa Jumalast hakkas süüvima Jumala keskmesse…

Mida kaugemale ta laskus Tema seesmusesse, seda enam ta eraldus Tõelisest Jumalast…, seda enam unustas side Jumalaga…, seda enam hakkas pidama end iseseisvana…

See oli peamine eraldumise illusioon…

Olevused, kes elavad ookeani sügavustes, ei tea, et ookeani pinna kohal on päikese valgus…

Mida enam nad laskuvad ookeani sügavustesse, seda vähem puhast valgust pääseb nendeni…, seda enam näib neile, et pole mingit päikest olemas… – on üksnes ookean…

 

Sa ütelsid, et mida enam olevus laskub enda sügavusse, seda enam ta kaotab side Jumalaga…

Kuid meil on arvamus, et laskudes üha enam südamesse, leiame seal Jumala…

See on lineaarne Jumala vastuvõtt…

Kui Jumala osa hakkas laskuma endasse ja eemalduma Tõelisest Jumalast, ta hakkas looma ja laotama endasse terveid ilmasid…, ta ju algselt valdas kõiki Looja omadusi..

Kõik need endas laotatud ilmad said tema välisteks ilmadeks, kokkupuute tahkudeks Jumala osadega ja Jumalaga…, muutusid tema seesmisteks kokkupuute punktideks…

Kõik kajastus vastupidiselt…, esmalt seesmusesse…, ja seejärel – seesmusest väljaspoole…

Avaruse loomine seisneb potentsiaali punkti laotumises…

On olemas Jumala osa, kui saareke, mis suundub enda sügavustesse, ning laotab enda seesmuses oma loovusi ja avarusi…

See ongi pahumpidi pööramine, millest on teile räägitud…

Laotades enda seesmusesse loovuse avarusi, Jumala osake laotab Loomise Potentsiaalide punkte…, just sellega toimub avaruse pahumpidi pööramine – Jumala välise Jumalosa seesmusesse…

Jumalaga kokkupuute piir rullub kokku seesmisse avarusse…

Ehk… – see, mis on loodud jumala Osa poolt, muutub väliseks kosmoseks…, väliseks Jumala suhtes, kuna ta on Jumala osa väljaspool Jumalat…

See Jumala osa, mis on kokkupuutes Jumalaga, on Jumala piir…, ja sellest saab seesmine kosmos, kuna see ongi Tõeline Jumal ise…

 

Väga segamini on see…- aga mis oli edasi?

Seejärel Jumala Osa hakkas väljutama enda saarekesi, mis olid tema vastas, et ta saaks neid näha ja võtta vastu…

Nii algas teine eraldumise tase…

Esimene oli, nagu sa mäletad – Jumala Osa väljutamine väljapoole Jumalat, et ta saaks seda vaadelda…

Teine osa – Jumala osa väljutamine väljaspool Osa, et ta saaks vaadelda enda osa…

Ja nii lõpmatult…

 

Kuid siis tuleb välja, et Jumal saab vaadelda osa Jumala osast üksnes läbi selle Jumala Osa…

Õige… – just seetõttu Jumal ei saa mõjutada vahetult Jumala Osa osakest…, vaid läbi selle osakese…

Selline on Vaba Voli seadus…

 

Mis vabaduse voli see on…, kui Jumal ei saa mõjutada seda osa?

Mõtle ise…

Selliselt sündis põhjuse-tagajärje seadus…, ehk – Jumala Osa osakesest sai tagajärg…, kuna Jumala Osa oli selle osa tekkimise põhjuseks…

Jumal sai vaadelda enda osi üksnes nende osade prisma vahendusel…, mis oligi peegeldus ja Jumala Valguse liikumine enda seesmuses…

Kõik on taoline…

 

Sa rääkisid, et Jumala välises eraldus Jumala osa…, kas see olid sina?

Kas meie kõik oleme sinu osakese osad?

Jah…, nii see on…

 

Kuid samas, koos sinuga, väljendusid ka teised Jumala osad…, kas seda siis nimetatakse Inglite Mässuks?  

Kas need Jumala osad laotasid laiali oma ilmad enda seesmuses? 

Jah…, ilmaruum on paljutahuline…

Nemad lõid teisi ilmasid ja süsteeme oma pale ja loomu järgi…

 

Kas need ilmad puutuvad kokku?

Puutuvad kõik, mis on taolised…

Kui sa oled minu miljon esimene peegeldus, siis milline on sinu taolisuse aste, võrreldes miljonite muude peegeldustega teistelt loojatelt?

Kas mõistad?

Nemad ja mina oleme Jumala osad ja selles oleme taolised…, kuid edasi hakkasime looma ilmasid oma seesmuses, omal viisil.

Ehk enda järgi…, endast endas…

Loomise impulssid on erinevad, nagu erinevate maalijate pildid…, meie loomise tasemed on erinevad…

Ka teil on kunstnikud realistid, kes püüavad peegeldada seda, mida näevad traditsiooniliselt…

 

Kuid milles seisneb voli vabadus?

Võimaluses luua…, ja eraldumises…

Tõeline Jumal väljutas endast Enda Osi…, ning andis neile võimaluse luua iseendi osi…, ja vabaduse loomiseks…

Ta mõistis samuti, et kui Ta hakkab sekkuma oma osade loovusse, siis tema sekkumise impulss jõuab samuti sekkumise punkti moonutusena, kuna see läbib moonutuste teekonda…

Jumal teadvustas, et sekkumine ei ole siis enam selline, nagu soovis tema…

Nii sündis MITTESEKKUMISE seadus…, milles mõlemad seadused olid seotud… – põhjuse ja tagajärje…, ja mittesekkumise…

 

Me võtame seda kui mingit andi…, kuid tuleb välja, et see on tarvilik meede…?

And on see, kui antakse ja vastu ei nõuta midagi…

Kas see pole siis Jumala And teile ja teie osadele?

 

Olgu…, aga kuidas ilmus duaalsus…, Valgus ja Pimedus…, üleval ja all…, mees ja naine?

Ära kiirusta…, ma püüan sulle seda lahti rääkida… – meil on ees veel palju jutuajamisi…

Loovus kujundas ka loovuse seadusi…

Ilmus taolisuse seadus…

Miskit pole taolist, kuna kõik on üksnes moonutus…

Kõik on taoline kõigega, kuna kõigel on ühene Läte ja ühene olemus…

Kui kõik on Jumal, siis kõik on taoline…

Kuid on erinevusi taolisuses…

Jumala osakesed hakkasid koostöösse taolisuse taseme kohaselt…

Seetõttu hakkasid ilmnema taolisuse poolused…

Pane tähele…,  Jumala piiri läheduses osake on Jumala taoline… – kuid mida kaugemale keskme poole liigub, läbi enda loovuste – seda enam on taolisuses moonutusi…

Need on esmased kaks taolisuse poolust…, ehk duaalsuse poolust – Mina ja Jumal…

Duaalsuse teine pooluste paar – Mina ja Osa minust…

Ja nii edasi…

Kui minu osad minu seesmuses on erinevad…, siis erinevad on nende loovused…

 

Kuid mees ja naine…, kuidas siin sündis erinevus?

Täpselt samuti…

Mõningad Jumala osad seadsid Jumala vastuvõtu prismad ümber valguse murdmiseks teatud taseme kohaseks…, mille tõttu loomise tasemed eristusid… – passiivseks ja aktiivseks loomise tasemeks…

 

Mida see tähendab…?

Ma otsin sinus sõnu…

Mis on aktiivne loomine?

See on millegi loomine, mille tase on sinu jaoks madal…, ehk, millegi enam erinevat sinust… enam moonutatud…

Vastavalt sellele passiivne loomise pool – on millegi loomine, mis on lähedasem sulle ja taolisem…

Omakord see oleks mingiks loomise haardeks…, ehk, on võimalik luua, sukeldudes enda seesmusesse, ning eemaldudes endast….

Ära püüa mõista seda lineaarselt…, katsu mõelda paljumõõtmeliselt…

Et mitte sattuda segadusse, teeme kindlaks…, et enda erisus on lähedus Jumalaga…, ehk just see piir Jumalaga, mis on sinu seesmuses…

Mida enam eemaldud oma loomingutes Jumalast, seda aktiivsemalt sa lood…, seda enam sa lood, avardades end väljaspoole ennast…

Mida vähem eemaldud Jumalast, seda enam vajud oma loominguga enda seesmusesse…, ja seda passiivsemalt lood…

Kuid see on tinglikult…, kuna kõik see toimub sinu seesmuses…

Aktiivses loomise osas sa avardud…, ehk pöörad enda osa pahumpidi, väljaspool end, kuid enda seesmuses…

 

Need, kes loevad meie jutuajamisi, mainivad, et kõik see on liiast mõistuse kauge…

Ära mõtle teistest…, katsu ise mõista ja meenutada…

Neil, kellel on tarvis mõista – mõistavad ja teadvustavad…

Pane tähele…, mida enam lood, seda enam erinevaid loovusi kujunevad sinus…

Mõned neist – aktiivsed loomised…, aga mõned – passiivsed…

Taolisuse seaduse kohaselt need on polariseerunud…, ehk taoline püüdleb taolise juurde…

Selliselt sinusse on kujunenud kaks poolust… – aktiivne loomise poolus…, ja passiivne loomise poolus…

Olenevalt sellest, millised loovused sinus domineerivad…, määratlub ka sinu kuuluvus…, kas mees-, või nais- vastuvõtu tüübile…

Teil on arusaamine… – ühesus on kui vastandite võitlus…

Asenda sõna „võitlus“ sõnaga „koostöö“…, siis saad õige peegelduse…

 

Kuid miks ilmnes vastandumine…?

Meesenergia, kui aktiivne energia, hakkas vastanduma…

Aktiivne – see on suurim eemaldumise tase Jumalast…

Mida suurem eemaldumise tase… – seda suurem eemaldumise illusioon…

Need Jumala osakeste osad, kes hakkasid looma aktiivselt ja eemalduma Jumalast suuremal tasemel, seda enam laotasid end välistesse ilmadesse…

Mida enam laotasid end väljaspoole, seda enam eemaldusid Jumalast…, seda enam pidasid end eraldunuks…, seda enam võtsid enda väliseid ilmasid kui reaalsust…, ja seda enam hakkasid pidama oma loodud ilmade piire tõelisteks enda piirideks…

Siis otsustati, et määratluvad mitte oma seesmise tõelise Jumala piiridega…, vaid oma väliste piiridega…, endi suhtes väliste ilmade piiridega

Sinu füüsiline keha ja sinu poolt olemasolev vastuvõetav väline reaalsus – on sinu aktiivne loomine…

Sa hakkasid enda piirideks võtma oma füüsilise keha piirjooni, ning hakkasid võitlema oma füüsilise keha puutumatuse eest…

Kuid sa ei teadvustanud, et need piirid on – illusioon…

Tõeline sinu piir – on piir, mis eraldab sind Jumalast…, ja see asub sinu seesmuses…

Kui sa avardad oma loovust enda seesmuses, siis hakkad naasema Jumala juurde enda seesmuses…, luues teekonnal tagasi uusi muinasjutulisi ilmasid… – mis ongi passiivne loomine…

 

Kuid me kõik oleme loomas väliseid vastuvõetavaid ilmasid…, siis tuleb välja, et oleme meesolemused?

Sa räägid füüsilisest kehast…, kuna iga hommik ärgates, lood sinu poolt vastuvõetavat ilma…, lood aktiivselt, ning eemaldud enda tõelistest piiridest…, tunnetades oma eraldatust Jumalast…

Paljud lähevad enda välise loomisele sedavõrd kaasa, et arvavad seda enda tõeliseks väliseks piiriks.

Kuid, kui pöördud enda seesmuses oleva Jumala…, minu…, Kuthumi ja kõigi enda osade poole, siis teed koostööd meiega läbi oma piiride, mis eraldavad sind tõelisest Jumalast…

Siis lood passiivselt…

 

Tuleb välja, et kõik, mida näen enda ümber – on minu iseenda välised loovused?

Isegi sina oled minu seesmine loovus?

Võib ka nii öelda…

 

Tähendab…, jogid, rännates astraalsetes ilmades, näevad üksnes enda seesmisi loovusi…?

Kas neid tegelikuses pole olemas?

Oleme rääkinud, mis on reaalsus…, see on see, mida võtad vastu…

Kui võtad vastu ühte sinu poolt nähtavat reaalsust…, siis sinu jaoks ta on just selline…

Kui muutud paljumõõtmeliseks olevuseks ja hakkad vastu võtma korraga mitmeid reaalsusi…, või üks teise järgi…, siis need eksisteerivad just sinu vastuvõtu aegu…

Kui võtad korraga mitut reaalsust, siis need eksisteerivad üheaegselt üksnes sinu jaoks…

Kuid see, mida võtab vastu teine inimene, eksisteerib samuti…, kuid vaid siis, kui võtad seda vastu sina…

Just seetõttu pole mõtet vaielda, kummal on õigus.

Õigus on mõlemil, kuna see, mida nemad võtavad vastu, on kindlapeale olemas… – mõlemad loovad oma…

Vastuvõtt ongi loomine…, kas mõistad?

Read Full Post »

Valgus ja Pimedus

Jumala illusioon

 

Lugedes sõnumit, pidage meeles – ükski väline informatsioon ei kätke täielikku tõenäosust…

Kuulake esmalt enda seesmust… – kogu informatsioon on igas ühes teis eneses…

 

Räägi…, kuidas toimus jagunemine tumedateks ja heledateks?

Kui igaüks on Jumala helk, milleks siis polaariseerimine ja vastandamine?

Ookean on väga mahukas näide…, milles sina oled üksnes tilk…

Kuidas tilk teeb läbi oma liikumise, ehk muutused?

Tilk aurustub ja tõuseb taevasse, kus muutub pilve osaks, milles muutub lumehelbeks – kristallseks veetilgaks…

Kuid esmalt siiski pilveks, mis on samuti ookeani osana…

Pilved on taevas ja temas on palju ookeani tilku…

Osa neist tilkadest muutuvad lumehelbeks, või taas tilgaks ja langevad alla lumena, või vihmana…

Kuid osa pilvi tuul kannab laiali ja kaugele ookeanist…, kus taas sajavad alla ja moodustuvad ojadeks, mis suunduvad ookeani poole, ning läbivad pikka ja käänulist teed…

Ehk palju kordi saavad taas pilvedeks ja langevad sademetena alla…, kuid, varem või hiljem, naasevad lätte juurde tagasi… – ookeani…

Ja siis tuleb välja, et ookean pole üksnes tilkade koond…, vaid midagi enamat ja keerulisemat…

Tilgal on tarvis pidevalt otsida teed koju – ookeani.

Koos ookeani hoovustega on hulga kergem rännata…

Tõustes auruna üles tilk võib saada lumehelbeks…

Saades lumehelbeks, ta fikseerub kindla kujuna keskkonna suhtes…, ning lumehelvestes näete imelisi mustreid, kuid need on külmad ja erinevad tilgast…, ehkki olemuselt on ikka tilgad…

Aga teie ütlete, et need on teised, pole kui teie…

 

Ma ilmselt mõistsin sinu allegooriat…

Kuid siiski… mis on Pimedus?

Aga mis on Valgus?

 

Valgus on Jumala olemus…, see, millest ta koosneb…

Ja…, koosneb…

Sa ei näe olemuse liikumist…

Jumal on…, ja ta on mõistetamatu…

Miks?

Vaid Jumala osa võib mõista Teda, lakates olemast Tema osa…

Kuid…, lakates olemast osa…, lakkab tundmasaamise protsess, kuna pole midagi tunda…

Kuna osa on Jumalaks, siis ta ei püüdle teada saada, kuna on valdamas kõiki Jumala teadmisi ja omadusi…

Kuivaid eraldub osana, siis püüdleb teadvustuda osana, ning mõista oma erisust Jumalast…

Kuid mõista erisust, saab üksnes mõistes Jumalat ennast

 

Mingi suletud ring…

Ring?

Te kõik püüate mõista Jumalat, väljudes oma piiridest…

Väljudes piiridest, te puutute kokku teiste Jumala osadega, ning avastate, et ka need pole Jumal ise…, vaid ikka Jumala osad…, üksnes teised…

Siis…, kas püüate liituda teiste Jumala osadega…, või võidelda nendega, püüdes tõestada neile, et nemad pole õiged Jumala osad…

Vaid väike osa teie seast jõuab teadvustuseni, et Jumala mõistmiseni pole tarvis minna  endast väljapoole… – Teda võib mõista enda seesmuses, kuna kõik oleme Tema osad…

 

Jah…, kuid kui oleme Jumala helgid, siis kuidas ma saan mõista Jumalat enda seesmuses…, kui olen Tema peegelduse peegeldus…

Kui peegelduste peegeldus ma moonutan Tema olemust…

Sa võid peegelduda tagasi…

 

Peegelduda tagasi? Mida see tähendab?

Meenuta päikese jänkut…

Sa peegliga püüad päikese valgust ja peegeldad seda seinale…

Peegelda see päikesele…

Kas kujutad peegeldunud valguse tugevust?

Peegeldunud valguse põhimõttel on loodud kõik teie võimsamad laserseadmed…

Kui lased valguse läbi suurendusklaasi, siis võid süüdata selle all olevat…

Nüüd oled kui klaas, mis laseb valguse endast läbi, hajutades selle…

Võid olla ka suurendusklaas, ning süüdata, või põletada midagi ära…

Võid olla peegliks, ning peegeldada endast uut ilma…

Kas mõistad?

 

Kas tahad ütelda, et kõik, mis toimub inimeste ilmas…, ja kõrgemate olevuste ilmas, on üksnes valguse erinevad vastuvõtmise viisid?

Mõni hajutab…, keegi kasutab seda, et kahjustada kedagi…, keegi peegeldab ja loob illusoorseid ilmasid…, ja nii edasi…

Tahan ütelda, et olete Jumalast võimsamad…, kuid te ei teadvusta seda…

Mida suudab valgus üksinda?

Ta on suuteline vaid olla…, valgustama…, peegelduma ja murduma…

Kuid prisma on võimeline võimendama või hajutama valgust, või peegeldama omal viisil…

Tuleb välja, et teie juhite Valgust…, aga mitte Valgus, või Pimedus juhib teid…, nagu arvatakse teil…

 

Sõna „juhtima“ meil on võetav kui manipuleerimist…, ta kannab negatiivset tooni…

Just nimelt…

Mida on negatiivset valguse murdumisel?

Mille poolest vikerkaare värvid on head…, või halvad?

Millised neist on tumedad ja millised – heledad?

 

Kuidas toimus siiski eraldumine?

Mõni eemaldus Jumalast, peegeldudes ja tihenedes…

Mõni püüdleb naaseda läbi peenenduse ja tuleku mööda kiirt…

Te sageli kasutate väljendit… – „loomise kiir“…, see on ainus kiir…, Jumala energia suunamiseks…

Eraldumine sündis üksnes teie mõistmistes…

 

Meist kõrgemal, teistes mõõtmetes, pole jagunemist tumedateks ja heledateks?

Räägime parem illusioonidest… – mis need on?

 

See, mis reaalsuses tegelikult ei eksisteeri?

Mis on reaalsus?

 

See, mis – on tegelikkuses 

Näed sa – oledki segaduses…

See, mida võtad vastu – kas see on reaalsus…, või illusioon?

 

Mis on illusioon?

See on peegelduse variant…

Kui sa vaatad peeglisse, siis oled kindel, et ise oled reaalne…, aga peeglis – illusioon…

Kuid peeglis näed ka seda, mis on su ümber…

Kas see, mis on su ümber…, ja see, mis peegeldub koos sinuga – on illusioon?

Mis on siis reaalsus?

Kas see ilm, mida tunnetad enda ümber – on reaalsus?

Kui näed und…, kas on see reaalsus…, või illusioon?

Ära kiirusta vastusega… – sul on palju veel läbi mõtestada…

Vaata… – kunagi inimesed uskusid, et Maa on lapergune ja püsib kolme vaala seljas…

Sa ei usu seda…, aga nii tegelikult oli…

 

Ehk reaalsus on see, mida ma usun?

Mille poolest reaalsus erineb illusioonist?

 

Illusioon – on fantoom…, hologramm…, projektsioon…

Mille projektsioon?

Kui hologramm, siis mille alusel see on loodud?

Fantoom… siis kellest, või millest?

 

Sa tahad siis ütelda…, et ühtset reaalsust, kui sellist, pole olemas?

Õige…

Kui paned valguse voole ette takistuse…, ütleme plaadi näol, millel on väljalõige puu kujuga…, siis projektsioonis näed puu kujutust…

Võlulatern…

Aga kui plaadil on muud väljalõiked, paljude objektide näol?

Ja kui see plaat on paljumõõtmeline, siis sünnib just hologramm, mida oled eespool nimetanud…

Kuid…, kes loob neid plaate?

Te ise…, ja see on teie kollektiivne töö…, liitudes kas teadlikult, või alateadlikult kollektiivse loomise šabloonidega…

Kuid kord üks kõige julgem teie seast väitis, et Maa on tegelikult ümmargune…

Mõne aja pärast paljumõõtmeline vastuvõtu plaat hakkas teis korralduma ümber…

Kui neil aegadel, kui arvasite maad lapergusena ja püsimas kolme vaala seljas, oleks teil teleskoobid, siis näeksite lapergust maad ja vaalasid, mille seljas ta püsib…

 

Järelikult… – kõik, mida näeme, tajume, kuuleme ja võtame vastu – on üksnes see, mida teame ja millesse usume?

Kas see ongi reaalsus?

Seda, mida nimetate reaalsuseks, pole olemas…

On üksnes Jumala Valguse peegeldus ja murdumine… – müriaadide võlulaternate pildid…, mis on üksnes illusioon…

Võrreldes reaalsust illusiooniga, te võrdlete vaid erinevaid illusioone…

Kuid milline illusioon on illusoorsem?

Ja mis on illusoorsuse mõõdupuuks?

 

Kauguse tase Esmasest Valgusest…, peegelduste tase…

Seda küll…, kuid kõik pole lineaarne…

Pea meeles…, peegeldus sõltub murdumisläätsa kvaliteedist…

Oletame…, valgus on peegeldunud ja moonutunud miljoneid kordi…, ning iga peegeldus on toonud sisse oma moonutuste tasemeid…

Kui selline moonutatud valgus sattub võimsale ja puhtale läätsele…, siis olenemata sellest, et valgus jõudis läätsele väga moonutatud kujul, läätsa puhtus võimaldab eraldada moonutused, kui mikroskoobi all, ning taastada valguse esmast kvaliteeti… – isegi võimendades seda mitmekordselt…

Vaat…, milline on peegelduse vägi…

 

Kas sa räägid Jeesus Kristusest?

Temast ja paljudest teistest…

Selliselt puhastunud valgus peegeldub jätkuvalt teiste vastuvõetavate poolt ja rändab edasi mööda ilmaruumi…

Kuigi ta esmalt on üksnes Jumala Valgus, kuid siiski muudetud Jumala Valgus…

See ongi Loomine…

 

Järelikult… – kõik on üksnes illusioon…, mingit reaalsust, kui sellist, pole olemas?

See on üksnes terminoloogia küsimus…

Kõik on reaalne, mida peegeldad sina…

Kuid sinu jaoks reaalsem on see, millesse usud…, seega, peegeldad seda püsivamalt…

Ometi kõik on illusioon…, ehk sinu, või kollektiivsed Jumala valguse peegeldused…

Tegelikult reaalsena on üksnes Jumala Valgus ise…

Vaadakem seda teisest küljest…

Kuidas võtad ümberolevat ilma?

Teatud organite vahendusel…

Silmadega näed murdunut valgust… – objektidelt peegeldudes langeb see silma läätsale, kust pääseb seesmisele nägemisekraanile… – ja kõike samana…

Kuid teie ilmas on olevusi, kellel pole silmi ja nemad ei näe…

Kuidas nemad võtavad seda ilma?

Sama võib ütelda ülejäänute tunnetuse ja vastuvõtu organite kohta…

Nagu sa mõistad… reaalsuse pilt sinul ja vihmaussil – on erinevad…

Mis on siis reaalsus?

Enamgi veel… – on olemas olevusi, kes näevad ja kuulevad neis diapasoonides, mis on sulle kättesaamatud…

Milline ilma pilt on siis reaalne?

Kas mõistad?

 

Kui kõik on illusioon…, ja kõik on peegeldus…, ja mistahes peegeldus on illusioon… – järelikult illusioon olen mina…, ja illusioon oled sina?

Just nimelt…, kuid kelle?

 

Tuleb välja – Jumala illusoon…

Lõpptulemusena – jah…

Kuid sinu illusioonid…, ja inimkonna omad – on Jumala illusioonide seas…

 

Peainglite…, ülestõusnud õpetajate ja sinu illusioon?

Nii see on…

Seega… – sa mõistad, et jagada heledateks ja tumedateks – on üksnes illusioonide klassifitseerimine…, esmasest Jumala Valgusest kauguse klassifitseerimine…

Kuid kelle poolt loodud klassifitseerimine?

 

Mitte üksnes inimeste poolt?

Sa ju loed teadustöödes, et Maa on ümmargune…, ja sa usud seda…

Kas tegelikult on ta siis ümmargune?

 

Milline ta siis on?

Sellele küsimusele vastust pole…, õigemini on – miljoneid vastuseid…

Ta on selline, nagu kujutad…

Sa ju oma silmadega kosmosest ei näe teda…, kuid keegi ju nägi…

Kuid millegi pärast keegi nägi teda ümmargusena…

Vastavuses teaduslikele teooriatele tema pöörlemine ja tsentrifugaaljõud tegid teda ümmarguseks…

Mis on tsentrifugaaljõud…? – kes teadlaste seast saaks vastata sellele küsimusele…

Või…, mis on gravitatsioon?

Kui sa ei teaks, et sellised jõud on olemas…, keegi ei teaks… – milline oleks siis Maa?

 

Kuid Maa on pöörlemas oma telje ümber ja päikese ümber…, on see ju nii?

Kust sa seda tead…? Kas räägiti sulle? Ja sa uskusid seda, nagu miljardeid inimesi?

Te vaid häälestasite omad vastuvõtu mehhanismid sellele…

Tegelikult on üksnes Jumala Valguse peegelduste ekslemised …, energiate tants, millele annate teatud piirjooned ja koostöö reeglid…

Nüüd asenda sõna „vastuvõtt“ sõnaga „loomine“…

Teie vastuvõtt ongi loomine, ümberloomine, Jumala Valguse murdmine…

Kõik teie uurimistööd on üksnes tõe peegeldused…, ning teie riistad üksnes fikseerivad seda, mida mõtted avastavad…, ehk peegeldavad mõtteid…

Kui loote ilma enda ümber teadvustamata, üksnes eksisteerides…, siis valgus, mis teieni jõuab, murdub vastavalt teie moonutustele…

Kui loote teadvustatult…, siis fikseerite ja suunate peegeldusi teadlikult…

 

Kas see tähendab, et kõik, mida meile edastatakse kanaldustes ilmaseadluse ja ilmaloovuse kohta…, meie planeedi ajaloost ja selle üleminekust… – on üksnes kellegi nägemus-peegeldus?

Ütleme peaingel Miikael ja Sanat Kumara – kas nemad moonutavad ja edastavad ebatõeseid pilte ja informatsioone?

Mis on tõde?

Läheduse aste Jumalaga…, aga kuidas määrata seda läheduse astet Jumalaga?

Kes seda määrab?

Peegeldused ise seda pole võimelised, kuna ka nemad on mingil määral eraldatud esmasest Jumalast.

Just rääkisin tugevast läätsast, mis on võimeline puhastama moonutustest, mida olid lisanud peegeldavad objektid…

Sellised läätsad saavad meistriteks…, ning muutuvad Jumalateks…

Kui lääts on oma omadustes nõrk, siis laseb mitte täit valgust…, vaid üksnes tugevat…

Kõik sõnad, mida vestluses kasutame, on tinglikud…, kuid katsuge mõista neid…

Seega… – on olemas esmane Jumaliku Valguse läte, mida võite nimetada Absoluudiks, või Lätteks, mis annab loomise impulssi…, ehk suunab enesest väljapoole Loomise Kiirt…

Selline kiir hakkab peegelduma paljukordselt Jumala Valguse tihenenud kohtadest…

Kõik, mis saab edasi loodud selle Loomise Kiire läbi, on üksnes tema hulgim peegeldusi…, ja peegelduste peegeldusi…

Peegeldavate objektide seas on sellise kvaliteediga läätsasid-peegeldajaid, kes on võimelised puhastama esmast impulssi moonutuste tasemeist…, ja võimendada neid…

Paljude peegelduste koostöö süsteemidesse ilmnevad need, keda nimetate Jumalateks, Peaingliteks, Õpetajateks…

Nende peegeldunud valgus on tugevam tavalistes peegeldustest, ning on vastuvõetavam suurema hulga objektide poolt, ning peegelduvad edasi…

Nii kujunevad Vastuvõtu Ilmad…

Read Full Post »

 Ilmaloovuse trepp

 

Lugedes sõnumit, pidage meeles – ükski väline informatsioon ei kätke täielikku tõenäosust…

Kuulake esmalt enda seesmust… – kogu informatsioon on igas ühes teis eneses…

 

Kes sa oled?

Kas sa pole kutsunud mind nime järgi?

 

Jaa…, kuid mulle on räägitud, et sa oled läinud meie ilmaruumist teise… oled isegi jätnud hüvasti…

Ka selle sõnumi energia pole selline…, meile, kes on suhelnud sinuga…

Olen paljumõõtmeline ja kõikjalolev…, isegi igas ühes teist…

Te olete minu peegeldunud osad…, aga mina olen teie poolt peegeldatu…, kõrvuti teiste peegeldustega…

Te võtate sõna „minemist“ liiast üheselt…

Minna – on eralduda…, ehk sulgeda kogu energeetiline koostöö…

Seda pole võimlik teha täielikult…, ja seda seni, kuni kõik pole unustanud mind täielikult…

Iga teie mõte minust töötab kui magnet…, tõmbab minu osi teie energeetilistesse koostöö väljadesse…

Minna saab millestki piiratust…, selle piiridest välja…

Teie – olete minu osad…, kuidas ma saan minna endast minema?

See ilmaruum, kuhu suundusin, on seonduses teie ilmaruumiga…, ehk see on vaid ilmaruumi  teine külg…

Samas ma olen ka paljudes teistes ilmaruumides…

 

Kas see tähendab, et osaliselt oled jätkuvalt meie ilmaruumis?

Mida tähendab sinu jaoks „oled“?

Kas minu energiate füüsiline juuresolek?

Või…, koostöös ja teekonnal?

Osa minust on sinus endas…, nagu igas inimeses…

Kui osa minust on sinus…, siis see on – sinu läbi ka teie ilmas, millises oled sa ise…

Minu juuresolek igas ühes, on juuresolek ilmas…

Sa küsid tihti terviklikusest…, mis on keeruline protsess, paljutasandiline ja paljumõõtmeline – kogu terviklikuse koond…

Sa ise oled kokku korjamas enda osi, mis on maha jäetud eelmistes eludes ja eelmistes olemustes…

Kõik on taoline…

Mina korjan enda osi, mis on külvatud teisse…

Sa näed puud, mis on võimsalt kasvama läinud – näed tema tohutut lehestikku…

Kas puu iga leheke on teadlik, kuhu jõuavad puu juured?

Lehekesed peavad end vabana, kuigi varrekesega on seotud puu oksaga, millel kasvavad…

Kuid lehekese suhtes puu on igavene, nagu ka juured…

Kui juured andsid uusi kasvusid ja hargnesid maa all edasi…, kas siis saab ütelda, et juured väljusid puu süsteemist?

Selleks, et leheke mõistaks seda kõike, peaks nägema kogu energia liikumise teekonda… – iga juurekese otsast, kuni lehekese tipuni välja…

 

Kas tahad ütelda, et sa oled puu elu juured? Või oled üheks meie juureks?

Teil on raske seda teadvustada – kõik on minu osad ja seotud minuga…

 

Kas mõistsin õieti… – juured on puu varjatud pooleks…, nagu sina oled maapealse elu varjatud pool?

See on pikk lugu… – kas oled valmis kuulama?

Inimesed on loonud palju legende, ning on moonutanud selle, kelleks olen…

Üleminek uude ilmamõistmise süsteemi – on raske protsess…

 

Eksperiment – milles see seisnes?

Eksperiment oli miski uus teie jaoks…, uued tingimused…, uued arengud…

Loomine – on paljutasandiline protsess…

Räägime parem piirangutest…, kus ja kuidas on kõige piirid?

 

Minu vastuvõtus…

Just nimelt…

Selleks, et väljuda Jumalast, ma piirasin oma Jumala vastuvõttu…, kas mõistad?

Teadlikult ja teadvustatult seadsin enesele piirid Jumala seesmuses…, sellega saavutasin seda, et olen väljaspool Jumalat.

Ma väljendasin teadlikult sellist kavatsust…

Kuid, kes määrab nende piiride ulatusi… mis suuruses need peaksid olema?

Kuidas mõista, mis on mõõt jumaliku juuresoleku piiramatus avaruses…?

Piire saame määrata üksnes meie… – piirates ennast…, piirates end Jumalast…

Piirates end, rikume oma side Jumalaga…, kuna väljuda endast väljapoole, on võimalik üksnes ületades enda piire…

Ja see oli igavese liikumise alguseks…

Esmalt püüdsin eralduda Jumalast, et piirata end…

Seejärel püüdsin liituda Jumalaga, et ületada enda piire…

Esimesel juhul püüdsin saada Jumalaks väljaspool Jumalat…

Teisel juhul – ületada Jumala piire väljaspool Jumalat…

Selliselt jätkub seni, kuni igaüks avastab enda jaoks… – et taastada side Jumalaga, pole tarvis ületada enda piire…, tarvis vaid teadvustada Jumalat endas…

Jumal on sinus isegi siis, kui oled saanud Jumalaks väljaspool Jumalat…, vaid eraldatuna…

Seega…, selleks, et taastada side Jumalaga, pole tarvis purustada oma piire, vaid lihtsalt tunnustada Jumala suurust endas…

See oli peamine eksperimendi õppetund… – Jumala väljutamise eksperiment väljaspool Ühest Jumalat…, osade väljutamine Ühesest ja tema avardamine läbi nende osade…

Igaüks, kes väljendus väljaspoole Jumala – hakkas looma end seesmuses…

On oluline mõista, et me ei loo midagi peale enda…

Kui eraldasin end piiriga…, siis sain luua üksnes selle piirides…

Seega.., luua enda erisust sellest, mis on väljaspool piire…, ja mis on Jumal…

Nii hakkasin looma endas Ilmasid ja Ilmaruume…, mõistes, et võin jätkata seda teekonda…

Selleks, et luua enda seesmuses, ma pidin piirama…, loodu pidi erinema minust…

Nii olid loodud VORMID ja PIIRID.

Luues piire, ma vaid tihendasin osa endast selliselt, nagu tegi seda Ühene Jumal, kes lõi mind…

Ka Tema tihendas osa endast, et tuua välja minu piirid…, siis Jumala Valgus peegelduks minu piiridest Jumala helkidena…

Mina tihendasin omakord enda osi, et eraldada endas enda osi…, siis peegeldunud Ühese Jumala Valgus peegelduks minu uutelt piiridelt…

Need minu osad, mida eraldasin enda seemuses, lõid samuti enda osi enda seesmuses, tihendades samuti enda osi enda seesmuses…

Iga järgnev loovus oli tihenduseks eelmisest, millest ta eraldus väljapoole…

Selliselt sai loodud Tihkus…, ja olid loodud Jumala tasandid…

 

Järelikult need 12 vibratsioonide plaani ongi Jumala tihkusteks, mis moodustusid loomise protsessis, läbi Tema väljumise enda seesmusest?

Tegelikult selliseid plaane on lõpmatu hulk…, nagu lõpmatu on Jumal ja tema loomised…

 

Seega…, eksperiment seisnes eraldumises Jumalast?

Jah…, nii see on…

Kuid iga järgnev loovuste rühm pidas oma loominguks eelnevalt loodut…, ja neid hakati pidama Loojaks ja Tõeliseks Jumalaks…

Eraldudes, rühm hakkas otsima Jumalat väljaspool end… enda piiridest väljaspool…

Kuid leida ei suutnud, kuna tihkus oli sedavõrd suur…

Kulus palju aega teadvustamiseks, et pole tarvis otsida Jumalat väljaspool ennast…, leida Jumalat saab üksnes enda seesmuses, kuna kokkuvõttes, oma olemuselt oleme Jumalad oma olemuses…

 

Aga mis on siis inglite mäss?

Taas üksnes sõnad… – te sattute tihti nende lõksu…

Tõuse ja astu sellest eemale – väljapoole…

Polnud mingit mässu… oli üksness „seesmusesse“ kujunemine…

Jumala osade kujunemine, mis olid Jumalast erinevad…, oma tihkuse tasemeis…

 

Seega „langemine“  – on kõigest tihenemised?

Just nii…, nii minust sai „langenud ingel“, kes sünnitas ilma tihenemise impulsse…

 

Kuid meile räägitakse ka pattu langemisest… 

Mis on patt?

 

See, mis on jumalikule loomusele vastunäidustatud…

Ehk see, mis on vastupidine…, mis on vastu?

Kuid mis saab olla Jumala vastas?

Kuidas saab see olla, kui Jumal on kõges?

 

Kõik, mis ei vasta jumalikule loomusele… – raev…, upsakus…, iha…, kurbus, aplus, ahnus, kadedus – räägitakse, et see kõik on tulenenud sinust…

Kui sa vaatad kõiki neid omadusi, või inimese seisundit energeetilise tasandi protsessides, siis mõistad…, et patt – on üksnes eesmärgita suunitlusega seisundite ja tegevuste valik…

Raev ja Iha – ülimalt eesmärgitu loomise energia raiskamine…

Nukrus – ebakindlus enda jumalikus loomuses, oma looja väes…

Aplus, ahnus – püüd kogumisele, ehk saada enam, kui inimloomus on võimeline omistama…

Kadedus – see on ebakindlus endas, kui loojas…

Mida saaks kadestada, kui sa ise oled võimeline igal hetkel looma mida iganes soovid…?

Milleks kuhjata rikkusi, kui on võimalik saada kõike ja alati…?

Ilmaruum on külluslik just seetõttu, et loomise protsessil pole piire…

 

On veel upsakus…

Räägitakse, et pead ennast Jumalaga võrdsena…, ehk isegi Jumalast üle… – just seetõttu olevat sind taevastest minema saadetud…

Olgu pealegi…

Ehk arutaks seda…

Kõik oleme Jumalaga võrdsed…, nii sina, kui ka mina…

Me erineme Temast mõõtmeliselt ja suunitlusega…, kuid oleme Tema osad…, seega, Tema osadena – Temaga võrdsed…

Kas oja on võrdne ookeaniga?

Kas  pilved on võrdsed vihmaga?

Kas mõistad…, mis on võrdne?

See on vastavus…

Iga sinu osake on vastavuses Jumalale, kuna oled loodud Temast…

Oled Tema osa, eraldatuna Temast…

Ka vihma piisk on samane pilvele…, nagu veetilk ojale…, ookeanile…, ja isegi pilvele…

See on üksnes samastus…

Iga sinu osake samastub Jumalaga, kuna oled loodud Temast…, ning oled Tema osa, eraldatuna Temast… – nagu oja veetilk on samane ookeani veetilgale…, või vihmaveele…

Mis tähendab olla Jumalast kõrgemal?

Et olla Jumalast kõrgemal, on tarvis, et Jumalal oleksid piirid… – kuid Ta on piiritu…

Kas on võimalik olla Jumalast vägevam?

Kui sina, Jumala osake, muutud Jumalast vägevamaks, siis ka Jumal muutub vägevamaks…

Ehk ookeani lained tormi aegu peavad ennast ookeanist vägevamaks…, kuid nemad on üksnes ookeani osa…

Kas on siis võimalik ütelda, et laine on ookeanist vägevam?

Mida tähendab – „kihutada teavastest minema“?

Kuhu on võimalik kihutada, kui kõikjal on üksnes Jumal ja kõikjal ümberringi on Jumala taevad?

 

Järelikult…, polnud välja kihutamist…, polnud sul upsakust, ega sinu pattulangemist?

Patt – on otstarbetus…, või see, mis eraldab sind sinu jumalikus loomusest…

Kui ma eraldusin Jumalast, tihendades oma piire, muutusin Tema peeglduseks…

Mis on upsakus?

See on olevuse eraldumine Jumalast sedavõrd, et ta on unustanud enda jumaliku loomuse…

 

Kuid arvatakse, et upsakus on – kui inimene peab end paremaks, targemaks, väärikamaks teistest…

Sa peaksid mõistma, et kõik, mis sinu ümber toimub – on üksnes sinu looming…

Sa oled võimeline looma üksnes ennast ja sedagi vaid enda seesmuses…

Seega…, kõik, mida näed enda ümber – on sinu enda enese loomine… – sinu enda peegeldus teiste piiridelt…

Seda on raske koheselt teadvustada…

Sulle nähtavate asjade piirjooned (tunnetavaid…, tajutavaid…, haistvaid) – on kõigest sinu poolt saadetud energia vastukaja…

Kui sa keskendad oma tähelepanu millelegi, siis suunad sinna oma energia…, ning peegeldudes asjade piiridelt, naasevad sinu juurde nähtava, tajutava ja haisatava tunnetusena…

Kuid on oluline mõista – see kõik on sinu energia, üksnes peegeldunud ja murdunud teise piirjoontelt…

See ka tähendab, et ümberringi on su enda peegeldused – kui… nägemuslik, tajutav ja haistetav kujund-peegeldus… – kõik see on – sina ja sinu loovused…

Kuidas saaksid pidada mingeid osi endast, sinust peegeldunuid, enam või vähem enese väärilisteks?

Kas mõistsid?

 

Kuid mis on siis upsakus?

Jumalast eraldumine…

Te olete omistanud patu mõistmisele negatiivset värvingut… – et see on see, mis on paha ja vääritu…

On oluline mõista, et see on üksnes vääritu…

Kui oled kaotanud tee, eksinud – kas pead siis ennast patuliseks…

Või naased lähte kohta, ning alustad teed otsast…?

Ehk küsid kellegilt lähedal olevalt, kuidas edasi minna…

Minu eraldumine Jumalast osana, eraldas ka teid Jumalast osadena…, ja see lõi teie piiride tihendusi Jumala seesmuses (välises), mis eraldas teid Jumalast…

See viis selleni, et hakkasite unustama oma jumalikust loomusest ja oma sidest Jumalaga…, ning langema pattu sobimatuse tõttu jumaliku loomusega, eraldudes Jumalast üha enam… – just selline oli pattu langemine.

 

Järelikult…, piiride pooles sa oled kõige lähemal Jumalale…, olles Tema eraldumus…?

Oled vähem eemaldunud eraldumus, kui muud eraldumised…

Kas tunnetad sidet Jumalaga enam?

Kuid millepärast sind peetakse süüdlaseks kõigis inimlikes pattudes ja hädades?

See on sellest, et kui inimene ei teadvusta, et kõik ümberringi on tema poolt loodud, siis ta oma hädades hakkab süüdlast otsima enda ümber olevate hulgast…

Kuid tema sügavustes on teadmine eraldumise algest Jumalaga…

Selline teadmine kujundab mistahes legende pattulangemisest…, ja inglite mässust Jumala vastu…

 

Mis on Tumedate Jõudude hierarhid?

Kui sa oled kõigi olevuste alge, eraldunud Jumalast…, siis mis on selles süsteemis Tumedate Jõudude hierahia…, ja mis on Valguse Jõudude hierarhia?

Te sageli viite kõik asjad ühte…

Hierarhia – see on üksnes struktureering eraldumise järgi – eraldumine Jumalast…

Need on kui astmed Jumala poole, või Tema poolt… – lõpmatu ja paljumõõtmeline elu liikumistrepp…, mille lõpmatus kauguses on Jumal…, ja isegi lõpmatus sügavuses on samuti Jumal…

Kuid…, liikumine üles on – piirangute, katkemiste, enese piiride tihkuste ületamise vajaduste mahavõtmine…

Aga liikumine alla – lisa piiride seadmine endile endis…, ja jätkuv eemaldumine Jumalast…

Pane tähele… – kasvad sina – kasvab sinu teadvus, ning hakkad mõistma ja teadvustama oma piire…, mis on barjääri loomine enda ja Jumala vahele…, ning sa püüdled väljuda oma piiridest ja püüdled avarduda…

Kui lõpuks pääsed oma piiridest üle, siis mõistad, et taas oled enda seesmuses…

Piiride taga oled samuti sa ise…, kuid see, mis oli enne tihenemist…

Ka järgmise piiri taga oled ikka sa ise… ainulthõredam…

Ja nii lõpmatult…, kuni saavutad esmasündinu seisundi…

Selline ongi sinu liikumine, kui Jumala osa liikumine – mööda piiride ületamisi…, mööda ilmaloovuse treppi ülespoole…

Kuid on ka neid, kes ei taha tõusta mööda treppi…, vaid valivad laskumist… – trepp on lõpmatu paljudes suundades…

Mis on laskumine?

See on muude piiride loomine endas…, veel enam enda tihendamine ja suurem eemaldumine enda seesmusesse, aga mitte väljapoole…, ehk jätkuv süviti eemaldumine Jumalast…, eraldumine esmasündinu seisundist…

Igaüks teostab lõpmatuid tõuse ja laskumisi mööda ilmaloovuse treppi…

Lõpuks… – tema lähedus Jumalale on – mitte kõver teekond…, vaid lühem vahemaa…

Kõik need selgitused on kauged teie reaalsusest, kuna need kirjeldavad paljumõõtmelist mudelit lineaarselt…

Kujuta ette… – hulk sinu versioone on rändamas mööda lugematuid ilmaloovuse treppe…

Valgete Vägede hierarhid on – olevused, kes on saavutanud teatuid lähedusi Jumalaga…, või, kes pole loonud oma eraldumusi, ega pole laskumas mööda ilmaloovuse treppi…

Pimeduse hierarhid on – kes kõige enam on eemaldunud Jumalast, ekseldes mööda ilmaloovuse treppe…

 

Aga inglid?

Inglid on Jumala kvaliteedid…

Sinul on on teatud kvaliteedid, mis iseloomustavad sind kui olevust ja inimest…, nagu headus…, või kangus…, või püüdlus teadmiste järgi…, ehk isegi uskumatus…

Kvaliteete on hulgim…, kuid sinu kvaliteedid on muutumas vägagi kiiresti…

Ilmaloovuses pole midagi püsivat…, on üksnes Jumala kvaliteedid, mis on omased Temale juba pikemat aega…

Need ongi inglid, kui Tema kvaliteetide kehastused…

 

Kuid ka sina oled Ingel…, seega, millist Jumala kvaliteeti sina kehastad?

Te nimetate seda uudishimuks… 

 

Millist kohta ilmaloovuse trepil täidad sina?

Mina olen treppide esimestel astmetel…, nii üles, kui ka alla…

Kuid, kuna pole ei ülemist, ega alumist…, siis olen Jumalast eemaldumise algus… – olen Jumala esmane helk…

 

Kuid see tähendab…, et kui inimene on naasemas Jumala juurde, ületades enda piire…, siis, varem või hiljem, ta jõuab sinuni… – eraldumise trepi esimeste astmeteni?

Sa mõistsid õieti…

See just sündis Kristusega kõrbes… – ta ületas viimase…, ehk esimese astme… ning ühines Jumalaga…

Ta suutis ületada eraldumuse illusiooni, ning astuda enda lõpmatusse…

 

Seega…, tuleb välja, et sinul pole mingit süüd?

Mis on süü?

 

Süü, et oled käitunud vääriti…, tegutsenud vääriti, ning tahaks nüüd kõike seda parandada… 

Ehk…, on tunne, olen teinud sihipäratut sammu, kuna pole ei õiget, ega väärat…

Ei, ma pole teinud sihipäratut tegevust, kuna see andis ilmaloovusele uue arengu keeru…

Kuid…, kui kõik algas, ma ei kujutanud ette, kui kaugele jõuab eraldumus Jumalast…, ja milleni see viib…

 

Kas sulle tulevik pole teada?

Tulevik on paljuvariantne…, ta on pidevas arengus…

Kui oled istutamas puud, siis võid ettekujutada, milliseks ta võib kasvada…

Puu kasvab – laseb välja uusi juuri ja oksi…, kuid sa pole suuteline määrama iga lehekese saatust…

Mõned oksad kuivavad ära, ega arene edasi…, aga teised jälle – kasvavad üle, püüeldes päikese poole…, ja palju muud…

 

Kuid ütle… – kas tumedate seas on armastust…, nende seas, kes valis eraldumuse Jumalast ja laskumist mööda ilmaloovuse treppi?

Armastus on kõikjal, kuna see on Jumala loov omadus…, Tema loova energia olemus…

Kuid laskudes mööda ilmaloovuse treppi, see omadus nõrgeneb…, kui erepunane lilleke muutub nõrgemaks ja aina tuhmimaks…

Mida kaugem on peegelduse ja moonutuste aste, seda vähem on armastuse loovat energiat…

 

Kuid siiski… – kuidas sünnib loomise protsess tumedate struktuurides?

Ta on vastupidine – peegelpildis…

Loomine üleval – on avardumine…

Loomine all – kokku surumine…

Need on kaks peegelprotsessi… – kokku surumine on samuti avardumine…, vaid seesmusesse…

Sellest hiljem…, kui vaid soovid…

Teil tarvis veel mõndagi mõista…

Read Full Post »

Jumala helgid

Peegelduste labürint

 

Lutsifär…, räägi palun eksperimendist…

Meil paljud süüdistavad sind ja väidavad, et sina oled kõigi hädade ja kurjuse allikaks Maa peal…

Mina olen kõige Läte, ning teie kõik olete minu loovused…

 

Kuid me oleme Jumala loovused…

Kas sina oled võimeline looma elu ja hingama elu mateeriasse…?

Seda saab teha üksnes Jumal…

Ma olengi Jumal…, olen Jumala osa väljaspool Jumalat…, kes on loonud kõik ilmad ja ilmaruumid, uusi elu vorme…

Ma olen Jumala hiilgus, Jumala elu uhkus…

Ma olen see ilm, milles elad sina…

 

Kas tahad ütelda, et Ilm ja Ilmaruum, milles elavad inimesed, on loodud sinu poolt…?

Esmalt oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal…

See Jumal, kes lõi mind, lõi mind Jumalaks…, tema taolisena…

Ka mina sain Jumalaks loovaks…, ning lõin Ilmasid…

 

Jäerlikult… – on ilmasid, millesid sa pole loonud?

Jah…, nii see on…, Jumal-loojaid on hulgim…, ja kõik nad on Jumalad väljaspool Jumalat…

 

Sa rääkisid, et on võimalik luua ka Jumala keskmes?

Jah…, kuid siis need loomised ei erine Jumala loomistest…, sa ei suuda neid eristada Jumalast endast…

Kui sa hingad välja õhku, mis erineb sissehingatust, sellega sa lood uut substantsi…, kuigi lased seda vaid endast läbi…

Kuid sa pole võimeline hingama välja õhku enda ümberolevast avarusest, kuna sa lood ise selle avaruse…

 

Kas minu hingamine on loomine?

Kõik, mida teed…, ja mistahes mõõde sinus – on sinu endapoolne loodud loomine…

Sa lood lakkamatult kõike, mis ümbritseb sind…

 

Tahaks mõista järgmist… – kas kõik loojad jagunevad kaheks…, loojaiks Jumala keskmes ja loojaiks väljaspool Jumalat?

Kui sa oled üks loojatest väljaspool Jumalat…, miks siis sind pidevalt vastandatakse Jumal-loojale…, ning väidetakse, et sa tõstsid mässu Tema vastu?

Kogu asi seisneb selles, kuidas mõistate sõna „vastu“…

Kas see, mis on sinu vastas, on sinu vastane?

See, mis oli Jumalast väljutatud, osutus tema vastas olevaks, et Jumal saaks seda vaadelda…

Sinu vaatlemise atribuudiks on – nägemine…, seega… sa võid näha üksnes seda, mis on sinu vastas… – kuid seda, mis on selja taga – seda sa ei saa näha…

 

Kas see peaks tähendama, et mis on minu taga – pole olemas?

Mingil määral jah…

See, mis on sinu taga, on sinu looming möödanikus…, ja seda sa ei saa vaadelda enne, kui sa ei pööra end ringi…, ehk vaid siis, kui see osutub olema sinu vastas…

Aegamööda „vastas“ moondus „vastu“ tähenduseks, ning muutus vastandlikuks mõisteks…

Nii ilmnes ka duaalsus: see, mis on Jumalas…, ja see mis on väljaspool Jumalat…

Selleks, mis on siin…, ja selleks, mis on vastas…

Loomine hakkas arenema ja paljunema…

Iga loodud osa püüdis luua ja vaadelda seda Mis On Vastas…, ning iga taas loodud Vastas Osa muutus Osaks Nüüd, ning püüjuks taas vaadelda…

Selliselt arenes lõpmatus…

 

See tähendab…, lõpmatust seni polnud?

Jah, seni Looja oli kokkukeritud kujul…

Punkt on – on lõppmatuse potentsiaal… – kokkukeritud lõppmatus…

Et lõpmatusel ilmutuda, on tarvis avardumise impulssi…

Selline on teie Suure Paugu teooria…

Suurt Pauku teie mõistes polnud… oli vaid ilmaruumi potentsiaali lahti kerimine…

 

Olgu…, kuid mille poolest sa erined teistest Loojatest väljaspool Jumalat?

Ka see on midagi muud…

Kõik Loojad väljaspool Jumalat on minus…, kui üheses Loojas väljaspool Jumalat.

 

Kas tahad ütelda, et teisi Loojaid väljaspool Jumalat pole, peale sinu?

Sa oled ainus Looja väljaspool Jumalat…, kuid ülejäänud Loojad väljaspool Jumalat on sinu osad?

Jah ja ei…

Seda jaotuse positsiooni on raske selgitada…

Kõik, mis eraldus väljaspool Jumalat, et vaadelda Jumalat Jumalana…

Teisiti ei saa olla, kuna kõik oleme – Jumal…

Kui vesi, mistahes olekus…, kas vedelik, jää, aur, meri, oja, soo…, ja nii edasi – kõik on üksnes vee olemus erinevates seisundites…

Kas oled võimeline vastandama jääd ja keevat vett?

Mingil määral küll, kuna neil mõlemil on erinevad loomuomadused…, kuid see on siiski üksnes vesi… ja nende mõlema seisundi olemus on üks – vesi…

Nii on ka mõistega „Jumal“…

Kõik, mis on loodud väljaspool Loojat – on oma olemudselt Ta ise, kuid Temal on ka muud erinevad iseloomu omadused…

Erinevad mitte Temast…, vaid erinevad teine teisest

Seega…, et miski loodu erineks, siis peab olema loodud miski teine, mis erineks esimesest (nagu jää keevast veest), ning need mõlemad ei erineks Loojast…, kuid loodud vaid teine teise vastu, et vaadelda mõlemat…

Siis selleks, et mina, kui Jumala loovus väljaspool Jumalat, saaks erineda teisest, peaks olema loodud ka keegi Looja, kes samuti on väljaspool Jumalat, kuid erinev minust…

Mina alustan lõpmatuse loomisega enda seesmuses…, hakkan eraldama osa endast väljaspoole ennast… – enda vaatlemiseks…, nagu tegi seda Jumal…

Seega…, loon miskit väljaspool ennast, mis erineb teisest loodud miskist väljaspool mind…

Kuid kõik need loovused – olen olemuselt mina, kus Mina on Jumala olemus…

Kõik see kokku on – Jumala loovused…, ehk Jumal ise…

 

Väga keeruline keel inimesele vastuvõtuks…

Kas sa ei saaks selgitada seda lihtsamalt?

Ma katsun…

 

Ma ei saanud aru…, Jumal andis sulle võimaluse luua väljaspool Teda…

Sa toimisid samal moel… – lõid samuti miski väljaspool ennast…, ja nii edasi…

Kas see ei peaks tähendama, et meie ilmas pole midagi peale sinu, kui loovat osa väljaspool Jumalat…, ning kõik on loomas sinu osana?

Te võtate oma ilma liiast piiratult…

Pöördume taas vee juurde…

Vee aatom on tilga osa…, tilk on oja osa…, oja on jõe osa…, jõgi on osa merest…, meri on osa ookeanist…

Tilk ojas ja tilk ookeanis on erinevad koostise poolest…, kuid need on vee muutunud osad…, kuigi oja tilk on ka ookeani tilk…

Ilmade ristumine, mida võtate kui lineaarset ristumist, pole sellisena…, vaid paljumõõtmeline…

Kõik on kõiges…, kõik on kõige osa…

Teie sõnalises varas puuduvad sõnad paljumõõtmelise Olu selgitamiseks…

Mina olen Jumala osa ja mina olen Jumal… – olen kui oja tilk, mis erineb ookeani tilgast…, kuid olen samas ka ookeani tilk…

Ma alustasin liikumist väljaspool Jumalat…, aga minu osad alustasid liikumist väljaspool mind…

Kõik need osad on minu avardumine… – minu teadvustus väljaspool mind…, teadvustus Jumalana ja teadvustus väljaspool end…

 

Seega…, kõik, mis on loodud meie ilmas, on avardumine läbi sinu…, avardumine läbi Jumala sinus…?

Ehk…, sina oled Jumala avardumine väljaspool Teda…, aga inimene – on sinu avardumine väljaspool sind…?

Seega…, inimene – on sinu avardumine väljaspool sind, nagu Jumala avardumine väljaspool Jumalat?

Ja…, sa mõistsid…

 

Järelikult… – me kõik loome sinus?

Taas jah…, ja ei…

Need, kes tahavad eralduda väljaspool mind ja luua väljaspool mind – teevad seda ja loovad…

Need, kes valivad loomist minus – loovad minus…

 

Kas see tähendab, et kes külvavad kurjust – loovad sinus…, aga kes külvavad head – loovad väljaspool sind…?

Taas… see on nii…, ja pole ka…

Katsume arutada seda…

Mida sa nimetad kurjuseks ja mida headuseks?

 

Kurjus on see, mis räägib vastu esmasele Jumalikule loomusele…, nagu armastus on – esmane…, aga mis räägib sellele vastu – on vihkamine…

Armastus… – kuivõrd erinevat mõistate selle sõna all…

Jumal on armastus…, te korrutate seda ise…

Te võite tunnetada seda mingite energia voogudena, mis suubuvad teisse, ning teie kaudu –ümberolevasse avarusse…

Katsugem eemalduda kõlbelistest mõistetest…

Seega – Jumal on mingi energia, mille nimeks on – armastus…, mis ongi armastuse energia lätteks…

Aga…, kui väljutada seda energiat väljaspool lätet, siis ta jääb üksnes energiaks, mis on eraldatud oma lättelt…

Edasi… – see energia väljaspool lätet…, enda vaatlemiseks väljaspool ennast, kui Loojast, on võimeline looma endast miskit väljaspool ennast, mis erineks endast…, siis saaks eristada ennast ja tema loodud endast väljaspool…

Et väljaspool loodud saaks erineda, siis sellel peaksid olema muud omadused…, kuid samas jääda samana…

Seega…, ta peab muunduma…, ning saada jääks…, erinevalt keevast veest… – olemuselt on mõlemad vesi, kuid hetkel on erinevais seisundites, mis erinevad teine teisest…

Mis on ERINEVAD…, see, millel on teine pale…, kuid mitte selles mõtte, kui teil…, see oleks pigem – helk…

Helk – see on valguse liikumise murdumine…

Kui Valgus suundub mingile takistusele, ta peegeldub sellest…, ja peegeldusest sünnib valguse helk…

Seega… – valguse peegeldumiseks tarvis takistus tema teekonnal…

Kuid kuidas luua takistus, kui kõik su ümber on üksnes Jumal?

Kõik su ümber…, kõigis suundades…

Kui Jumal eraldas väljaspoole ennast miskit, siis ta eraldas oma olemuselt esmaselt seda miskit endas – mis kõik on üks ja sama…

Seega…, pole avarust Jumalas…, ega avarust väljaspool Jumalat…

On kui osakesed, Jumala saarekesed Jumala avaruses, mis said endile muud omadused, millega said avarusteks väljaspool Jumalat…

Et tuua esile need avarused – üheaegselt, sees ja väljaspool – on tarvis märkida ja piirata avaruse osi…

Siis leviv ja pidevalt liikuv valgus Jumala seesmuses ja Temast eemale, peaks komistama millelegi, mis on eraldatud nii Jumala seesmuses, kui ka väljaspool…, mis on takistuseks, millelt hakkab peegelduma ja looma helke…

Need helgid,…, Jumalikud paled, kui peegeldunud Jumaliku Valguse osad, hakkavad peegelduma erinevates suundades, kujutades endast Jumala Palge valguse peegeldusi…

Muidugi, nende helkide kvaliteet sõltub peegelduva takistuse struktuuri kvaliteedist…

Iga helk…, iga peegeldus – on teine, võrreldes eelmisega…

Nii sünnib Jumala peegelduse Ühisus ja Jumaliku Palede erisus – Paljumõõtmelisus…

Kõik vastandlik – on üksnes Esmase murdumine…, ja see võimaldab eristuda Esmasest, et vaadelda teda…

Kuid…, Esmase helk – on üksnes Esmase peegeldus…

See tähendab… pole midagi peale Jumala…, ja pole midagi peale Valguse…, kuid on olemas erinevus Jumalast – see on Jumala helk… ja on erinevus Valgusest – see on Valguse helk…

 

Kuid kust on tulnud kurjus…, ja mis see on?

Jaa…, need on keerulised mõisted teie jaoks.

On takistusi, mis peegeldavad Jumala Valgust…, need on selleks, et peegeldada Jumala valgust… – mis peaks peatama seda, või hajutama laiali…

Mis see võiks olla?

See võib olla miski, millel on väiksem kiirus…, ehk see, milles Jumal valgusena vibreerib vähema sageduse kiirusel…

Seega valgus, lähenedes sellele miskile (mis on takistus…, kuigi see on kõigest Jumal sära kiiruse aeglustumine), justkui pidurduks…, ning voolaks, liiguks ja muunduks väiksema kiirusega, mis muutub takistuseks…, mille vastu valgus peegeldub, luues helkimisi…

Kogu selle protsessi mõtte eesmärk – helkide, Jumala erinevuste ja Tema tahkude sära loomises…

Selliselt sündis tihkus…

Kuid selleks, et helgid oleksid erinevad, peavad erinevad olema ka takistused…, järelikult, erinevad valguse liikumise tihedused…

Nii kujunesid erineva tihkusega ilmad…, kui erinevad takistused valguse peegeldamiseks ja Jumala helkide loomiseks…

Järelikult VASTU – pole üksnes vastas…, vaid erinevus – ehk Valguse helgid…

See on oluline mõistmiseks…

Seega… – mis on kurjus teie mõistes?

 

See, mis toob ja loob negatiivset energiat…, valu…, hirmu…, vihkamist…

Nii palju mõisteid ühe korraga…

Need kõik on selle peegeldus, mida nimetate positiivseteks emotsioonideks…

Mis on hirm?

See on informatsiooni puudumine…

Millal inimene kardab?

Siis, kui ei tea, mis on teda ootamas…, ta kardab surma, kuna ei tea, et surma pole ja seetõttu ta on surematu…

Ta ju näeb suremist kõikjal…, kuid ei tea, mis toimub suremise piiri taga…, ja nii edasi…

Aga mis on teadmine?

Te peate seda mälu rakkude täitmiseks informatsiooniga…

Kuid teadmine on seondus…, lakkamatus…

Kui elu on eraldatud surmast mingi etapiga, mille nimeks on „surm“, siis see on eraldumine…

See pole teadmine, vaid üksnes informatsioon…

Teab mitte teie aju…, teab kogu teie olemus…, et teie olevuse igas rakus, igas teie valguse kvandis on seondused…

Ning see, mida teate… – on tingitud lakkamatusest…

Sa tead, et hingad… – kuid seda teab mitte aju…, ta üksnes analüüsib hingamist – kuidas see toimub ja millest see koosneb…

Kuid „kuidas hingata“ teab mitte aju, vaid iga sinu keha rakk…

Teadmine – on kuuluvus, ühendus millegiga…

Teie ajju on loodud kunstlik teadmiste katkestamine…

Kuid usk on jäänud alles…, ehk teadmiste aimamine…

Mis on aimamine?

See on olemasoleva ära tundmine…

Ilmselt te ei tea…, kuid usute sellesse siiski, et Jumal on olemas…

Te tunnete ära ja meenutate Tõde…

Kuid see, mis on sõltumatu teie aimamisest – on usk…

Kui te usu abil tunnete ära täielikku tõde, siis juba teate selle tõe osa…, selle osa, mis on väljaspool teid…, olenemata teie aimamisest…

Üksnes sõna „sõltumatu“ eriti ei sobi…, kuna kõik on seonduses…

Ehk võib näida, et ma püüan küsimustes kõrvale hoiduda ja terroriseerin…, kuid ma püüan selgitada, et leida sinus mõistmist…, kasutades selleks teie endi sõnu…

Tõde on – seletamatu…, kuna ta on hulga keerulisem ja mitmekülgsem, kui teie sõnad…

Teile meeldib ütelus: „tõde on seletamatu, sest  pole sõnu selle kirjeldamiseks“

Isegi kõik sõnad, milliseid kasutasin selles lauses, on samuti mitmekülgsed, ning vajavad täpsustamist, et mõistaksite mind…

Ikkagi…, kui isegi mõistate mind… mõistate omal viisil…, kuid mitte tõde ennast…, vaid tema peegelduste peegeldust…

 

Peegelduste peegeldust?

Järelikult…, Jumala helk võib luua uut helki…, ja nii lõpmatult?

Seega…, esmase Valguse moonutuste tase on samuti lõpmatu?

Jah…, kuid need on siiski esmase Valguse helgid…, helkide helgid…, mis on siiki moonutustega…

Mis on moonutus?

See on murdumine…

Sa tunned valguse murdumist vikerkaare värvideks…, ning sa pead neid imelisteks peegeldusteks…, veelgi kaunimateks, kui valge valgus…

Miks?

Sest see annab sulle võimalust eristada helke…, ja ühendada erinevates variatsioonides, milliseid on samuti lugematul hulgal…, mille läbi õpite tundma palju erisusi…

Sa ju ei pea valge valguse murdumist vikerkaare toonidesse moonutuseks…, selle sõna halvimas mõttes…?

Ehkki olete võtnud seda sõna negatiivses tähenduses…, ometi vikerkaar on üksnes valge valguse helgid…

 

Aga must värv?

Must värv – on värvi puudumine…

Kuid…, kuidas saab puududa, kui värv on samuti Jumal…, aga ometi peale Jumala pole miskit…?

Samas see ei tähenda, et Valgus kohtab oma teel sellist takistust, mis praktiliselt ei peegeldaks üldse valgust…

Mis on siis kurjus?

Sinu määrangu kohaselt see on see, „mis toodab negatiivse loomuga energiat“…

Mis tähendab toodab?

See tähendab – peegeldab ja murrab Jumala Energiat…

Kuid te pole võimelised peegeldama Jumala Valgust vahetult…, see pole teile kättesaadav, kuna teie vastuvõtu võime pole veel kohane sellise tasemega energia vastuvõtuks…

Te vaid murrate valguse helke…, ehk peegelduste peegeldusi…

Kuid…, kelle peegeldusi te murrate?

Nende takistuste peegeldusi, mis olid loodud esmaste loojatega väljaspool Jumalat…, ja takistustelt, milliseid olete ise loomas…

Oma olemuselt olete ise korduvalt peegeldatud Jumala Valgus…, Tema peegelduste peegeldus…

Seega…, keegi Looja, kes on loonud Valguse tihendusi peegeldamiseks, peegeldus ise sellest takistusest, ning lõi Jumala Valguse hajutamist väljaspool end…, ja nii edasi…

Peegeldunud valgus, mis on katkematu ja lakkamatu, hakkas samuti peegelduma uutelt loodud takistustelt…, ning tema peegeldused said lugematuteks ja erinevateks…, erinevateks teine teisest ja erinevateks nii mõneski esmasest Jumala Valgusest…

Mõningad neist peegeldustest hakkasid tugevalt erinema esmasest Jumalast…, isegi unustasid, et on Jumala peegelduse olemus…, ning hakkasid ise endid pidama Esmaseks Valguseks…

See ongi see, mis on kurjus…, Jumala Valguse peegeldus, mis on kaotanud side Jumalaga…

Iga järgnev peegeldab eelnevat…, kuna teekond, mis on läbitud peegeldunud helgi poolt, oli sedavõrd pikk ja mitmekesine, et peegelduste ahel on tema pool ununenud…

Mida tähendab ununenud?

See tähendab… käesolev peegeldus, kes oled ehk sa ise, tunnetab sidet oma eelmise peegeldusega…, kuid ei tunneta sidet Esmase Lättega…

Kui Lätte valgus, nii või teisiti, jõuab teiste peegelduste vahendusel sellele helgile, mis on kindla inimese vaimsuseks…, siis helk-vaimsus tunnetab mingit sugulust esmase valgusega…, kuid ei suuda mõista, milles see seisneb…

Temani jõudvad helgid on samuti peegeldused esmase loova valguse moonutustelt…

Samas, koos erisusega, vaimsus tajub ühesust…, milles seletamatu kaasluse tunnetus sünnitab katset mõista kaasluse omadust, et pääseda kaasluse lätte juurde…

Kuid lättele naasemise teekonnal ta taas peegeldub ja saab moonutusi juurde paljukordselt…, seega kujuneb imeline Jumala Valguse peegelduste helenduse pilt… – ja see on kaunis…

 

Seega…, kurjus on olemas… – väär peegeldusena?

Pole mõisteid „väär peegeldus“ ja „õige peegeldus“… – on üksnes peegeldus…

On olemas mõiste – eemaldumus peegelduste lättest.

Kui oled peegeldunud sadu, või miljardeid kordi, siis ka moonutusi on vastaval hulgal enam…

 

Tuleb välja, et mida enam peegeldusi…, ehk mida enam vaimsus peegeldub, ehk loob, seda raskem on naaseda Jumala juurde, kuna moonutused on sedavõrd suured?

Jah…, nii see on…

Kuna teis on olemas side Lättega, siis tunnete igatsust naasemise järgi…, seetõttu pidevalt otsite teed tagasi…, kuid sellega loote uusi peegeldumise võimalusi…

 

Tuleb välja, et Jumala juurde naaseda pole võimalik… – on võimatu?

Pole midagi võimatut… ja seda sa tunnetad…

Kuid iga su naasemine Jumala juurde saab olema sootuks teine…

Sul on õigus endal valida… kas jätkata eemaldumisega Jumaliku Valguse lättest, läbi peegelduste Tema peegeldustena…, või naaseda lätte juurde tagasi – uurides omi ja teiste peegeldusi oma teekonna piires…

 

Uurides?

Jah…, enamus teie seast just tegeleb sellega – uurivad oma eelmisi peegeldusi, otsides möödaniku peegeldustes Ühese Jumala Valguse olemust.

 

Aga need, kes tegelevad vastupidisega…, ehk – jätkavad oma peegeldusi, eemaldudes Jumalast aina kaugemale ja kaugemale, moonutades Tema Valguse peegelduste peegeldusi – kas need ongi tumedad?

Jah…, umbes nii…

Kuid kõik teie, kes valite ühte, või teist teed, oma olemuselt on üksnes Jumala Valguse peegeldus, mis on kunagi alustanud oma rännakuid… – kõik olete Jumal…

 

Kuid mis on neis selgitustes oma olemuselt kinnituseks, et „oleme kaasloojad ja oleme suutelised looma oma ilmaruume, ning tõusma Looja tasemele“?

Jumala olemust ma ei suuda sulle selgitada…, see on seletamatu ja mõistmatu…

Saame üksnes rääkida Jumala omadustest, milliseid suudame vastu võtta…, ning mõista, et Jumala olemus on paljutahuline…, mille tõttu ongi seletamatu…

Et mõista Tema olemust, tarvis haarata Teda oma vastuvõtuga… – kuid see on võimatu, kuna Osa pole võimeline haarama Tervikut…, üksnes puutuda kokku nende osadega, mis on tema enda ümber…

Seega…, me ütleme, et Jumala olemus on ARMASTUS, ja on VALGUS…, ning püüame siduda neid oma armastuse ja valgusega…

Kuid need on Tõest kauged…, – me pole suutelised haarama tema paljutahulisust…

Me kõik, nii ka sina…, kui Jumala osa, kes on loodud Jumalast, omame Jumala omadusi…

Nagu vesi ookeanis, mis on sama vesi, kui ojas…, omab kõiki vee peamisi omadusi…, olles üksnes oma koostises…

See tähendab, et sinus on olemas oskus luua…, ehk – peegeldada ja murda Jumala valgust… – kuid üksnes oma olemuse piires…

Sa suudad peegeldada üksnes seda valgust, mis jõuab sinuni peegeldusena teistelt loovatelt olevustelt…, ja neid on lugematult palju…, kuigi paljud pole sulle praegu kättesaadavad…

Sa võid peegeldada teiste inimeste peegeldusi, millega enamus ka tegelevad… – teine teise peegeldamisega…

Kuid sul on suur valik peegeldada peegeldusi, kuna on loodud Jumala Valguse lõpmatute peegelduste ahel…

Sa võid peegeldada looduse valguse peegeldusi, mida nimetate stiihiateks…

Loomse ja taimse ilma helke…, ja sulle kättesaadavate planeetide, inglite ja deemonite helke…

Oma olemuselt ka meie vestlus sinuga – on samuti peegeldus minult, mis on suunatud voona läbi sinu peegelduse prisma…, minu esmase helgi peegeldus paljude prismade kaudu…

Kogu teie eksisteerimine – on Olu paljuarvuliste helkide peegeldus, läbi teie vastuvõtu prisma… – lõputu teekond peegelduste labürindis…

Kuna on olemas lugematu hulk valguse helke, mis on sinu vastuvõtule kättesaadavad, siis sul on alati võimalus valida… – mida peegeldada…, ja mida mitte…

Ehk oled kellegile Jumala Helgiks…, ja keegi valib sinu helki peegeldada edasi…, või mitte…

Kusjuures…, igaüks teist valib peegldamise viisi…

Võid peegeldada, valides suuna…, kasvõi – kindlale inimesele…, või millelegi muule…

See, kellele peegeldasid, valib, millisel viisil võtta vastu…, või peegeldada edasi…

Seega…, ta kas – tihendab oma peegeldusfiltri…, või avab selle…

Edasi helgi peegelduse teekond on ettearvamatu… – kas peegeldub veel tihkema takistuse vastu, ning peegeldub sinu juurde tagasi…, või võetakse seda vastu seal, kuhu see suunatud oli…, aga sealt peegeldub jätkuvalt, ning rändab edasi…

Peegeldus  on hävimatu ja ammendamatu oma Jumaliku olemuse poolest…

 

Kui keeruline…

Kuid sa oled tabanud selle olemuse…

 

Sa pole vastanud kindlalt küsimisele, mis on kurjus?

Sellele pole kindlat määratlust… – sa ei mõista, kuni pole tabanud selle olemust…

Kurjus on – eemaldumine Jumala Valgusest…, ehk – Jumala valguse peegeldamine suurimate moonutuste läbi…

 

Kuid kõik peegeldused moonutavad… – kas pole?

Jah…, kuid moonutuse tase sõltub vastuvõtu prismast…, see on oluline…

Mis on vastuvõtu prisma…? Sinu peegeldav mehhanism…

Mis asi see on?

Olete sageli kuulnud puhtuse mõistest…, kuid mille suhtes?

On olemas etalon – Esmane Jumala Valgus…

On olemas edaspidised peegeldused ja moonutused…

Kuidas kujunevad sinu nägemuslikud esemete vastuvõtu vormid?

Valguse vood, kombates takistuste vorme, peegelduvad sellelt…

Kes loob neid takistusi?

See, kellelt sa peegeldud…

Kuid…, ta ei peegelda üksnes – vaid murrab su valgust…, ning sa hakkad tunnetama seda, ehk nägema tema murdmisi…

Kui sa suunad armastust, kui energia voogu teise inimese suhtes, siis tema saab oma peegeldusega võimendada seda…, kuid võib ka hajutada…, või moonutada külaldaselt…, ning võtta seda kui haletsust tema vastu…

Variatsioone on lugematu…

Asi on ka selles, et ta mitte üksnes peegalda…, vaid ka võtab vastu…

Just seetõttu on ka ütlemine, et see „ilm on illusioon“, kuna kõik on üksnes Jumala valguse peegelduste peegelduse vastuvõtt…

 

Kui kurjus on eemaldumine Jumalast läbi Tema valguse moonutuste…, kuid mida tuleks teha, et kurjus kaoks?

Võimaluse teid on selleks palju…

Mitte võtta vastu seda peegeldust, mida tahaks peegeldada läbi enda…

Peegelda muul viisil…, kasvõi – hajutades…

Või tuua valguse kätte hetked, mis on Esmase Jumala energiad, et võimendada neid…

 

Miks siis nii palju inimesi ei tee seda?

Selleks tarvis teada, kuidas seda teha…, ja kuidas teha seda teadvustatult…

Kuid teie peegeldate valgust teadvustamatult…, ja ei püüa eriti neid murda omal viisil…

Teil on kujunenud „üldtunnustatud peegelduse šabloonid“, mis pole ei pahad, ega head… – vaid on…, nagu – „ära tee head, siis ei saa halba“… – ja palju muud veel…

Selliseid teadvustamatuid šabllone on teil palju…, eriti veel, kui valite neid teadlikult…

Kui olete häälestunud üldistele matriksitele…, siis see on teie õigus…

Jaa…, just seetõttu ma ei saa sulle ütelda, miks sedavõrd palju inimesi valivad kurjuse…

Nemad valivad selle, kui harjumuspärase teadvustamatu peegeldamise viisi…

Kuid võiksid valida… – olla teadlik headuse peegeldaja…

 

Selena

Read Full Post »

Sünkroniseerumine seesmise navigaatoriga

Muinasjutt

 

Kord iidsel ajal toimus sündmus, mis oli Uue Ajastu alguseks…

 

Turg…, ümberringi on kauplejad…

Mööda oli astumas mees eesli kõrval, kes on rakendatud vankri ette…

Vankril olid nõud… – savinõud…

–                     Hei, võõramaalane…, astu ligemale…, kuhu sa lähed oma pottidega?

Kõik kauplejad, kes olid seal reas, hakkasid naerma.

Mees vaatas naerjaid ja ütles.

–                     Ega kõik asjad pole sellised, kui näevad välja.

Nüüd te naerate, mõeldes, et selliseks jääb kõik – teie peakohal paistmas päike ja kõrval loksumas meri…

Ehk poole tunni pärast teist ei jää isegi jälge järgi…, kui mitte minu potid…!

Ja ta astus edasi…, kauplejad vaatasid arusaamatuses temale järele.

See oli linn, millel olid tugevad müürid kivist…

Inimene vedas potte kindla eesmärgiga…

Ühed neist olid lapergused…, teised kausi taolised…

Kui ta jõudis vajaliku äärde müüri juures, hakkas potte maha tõstma.

Seal oli toru vee äravooluks.

Mees hakkas täitma seda oma pottidega.

Siis võttis labida ja hakkas katma neid liiva ja saviga.

Seejärel taas hakkas katma pottidega…

Lõpetades töö, hõõrus käsi.

Temale astus ligi üks pealt vaataja räbaldunud riietes ja küsis.

–                     Mida sa, rumalpea, teed? See toru on selleks tehtud, et vihmavesi voolaks siitkaudu minema.

Mees vaatas vaikides inimesele otsa ja astus väravate suunas, mis olid avatud, ning kinnitatud sellises olekus köiega suure jämeda ratta külge.

Ta raius köie läbi ja mehhanism hakkas tööle.

Ta karjus väravahtidele üles, kes olid tukkuvas olekus.

–                     Pange väravad kinni…

Need ei mõistnud midagi.

Siis ta näitas neile oma peos midagi…, ja need koheselt sulgesid värava…

–                     Nüüd lahkuge siit kõik…

Hetke pärast kostis kohutav löök vastu müüri…

Tohutu laine paiskus vastu seina ja pritsmed lendasid üle müüri…

Kõik inimesed tormasid eemale, mõistmata, mis on toimumas.

 

Linn asus künka otsas…

Merelt tuli kõrge laine…, tema järel teine…, ning need uputasid kogu linnaümbruse…

Müür ja suletud toru hoidsid kinni mõnda aega vee pääsemist linna…

Veetase oli linna künkast isegi kõrgemal…

Inimesed jooksid paanikas ringi…, oli tõeline kaos…

Mõni püüdis päästa oma varanduse…, mõni oma lapsi…

Mõned ronisid kõrgematele korrustele…, katustele…, kes müüride otsa…

Müüri seinad polnud tugevad…

Kuid siis mees karjus rahvale.

–                     Inimesed…, ärge kartke midagi… Ma tulin teile appi. Ma tulin mitmeid kuid siia, kuna teadsin, et siin see peab juhtuma…

Kuid aeg pole veel valmis, et te kõik hukkuksid…

Ma ei tulnud mitte teie kõigi pärast… – vaid tulin lapse pärast. Kes on sündinud teie linna…, ta peab elama…, tema peab muutma ajaloo käiku…

Just seetõttu see ka juhtus.

Rahunege maha ja minge oma kodudesse…, täna enam midagi ei juhtu…

Vesi hakkab mõne ajapärast taanduma.

 

Nii ka juhtus…, vesi hakkas taanduma…

Inimesed nägid, et linna müüride taga kõik ehitised ja istandused vesi oli minema viinud…, maha jäänud üksnes tühermaa…

Kuid linna elanikud olid elus.

Mees palus avada väravad, ning lahkus oma teed…

Kui temalt küsiti.

–                     Kes on see lapsuke? Ütle, mille poolest ta on tähtis?

Ta vastas neile.

–                     Austage kõiki oma lapsukesi, kuna üks neist muudab teie elu…, aga teised on temale toeks…, kõik on vajalikud sellele ilmale…

Nemad alustavad oma teekonda siit…

Kuigi teekonnad on neil vallutamise nimel, kuid need on võidu teekonnad, mis liidavad laiali paisatud riigid…, valdused…, osad… – sellega loovad suure ja võimsa terviku…

Mina pidin vaid täide viima oma missiooni…

Igaüks peab täide viima oma – ükskõik, milles ta ka ei seisneks…, kus oleksite…, või millega ka ei tegeleks…

Te olete juba tegelemas sellega, mida teil tarvis…, ja teil tarvis jälgida, mis on avanemas teie jaoks…

Samas tarvis välja lülitada mistahes välise vastuseisu…, mistahes välise halvustuse…, mistahes trakteeringu…, ning järgneda üksnes sellele, mis avaneb seesmise tõmbe kohaselt…

Ma ise tegin seda üksnes seesmise tõmbe jõul…

Kui te kõnetasite mind minu teekonnal ja naersite välja minu veidra pottide koorma…

Kuid ma tegin neid potte just vastavalt teie linna vee äravoolu toru mõõdule…

Kui need oleksid teistsugused… – siis vesi oleks lammutanud teie seina ja oleks uputanud teie linna…, hävitades ja kandes minema teie elu…

Nüüd siis minu „mõtetu“ käitumine täitis teie kõigi elu mõttega, ning lõi teile uusi võimalusi…

Kui ma käskisin sulgeda värava, siis ma näitasin valvuritele kuldset plaadikest…

Kuid see oli vaid päikese helk, aga mitte kuld – oli üksnes peegeldunud valgus…

Valvurid pidasid seda kuninga võimu sümboliks…

Kuid see polnud kuningliku võimu sümbol…

Valvurid, sulgedes linna väravad, päästsid teid kõiki…, kuna kuulasid seda, mida olin mina näinud…, ja seda, mida tunnetasin mina…, ja mida pidin korda saatma…

Igaüks elab selleks, et korda saata miskit…

Mõneti kõrvaltvaatajale see näib mõtetusena, väiklasena ja väärtusetu sammuna…, kuid see võib osutuda päästikuks, mis käivitab pikka ahelat, ning see loob grandioossust…

Sageli päästiku taga pole näha seda, milleni viib antud sündmus…

Kui olla omal kohal ja selgelt järgida seesmist kutset…, siis pole oluline, kui suures mahus on selle grandioossus, mida korda saadad…

Oluline on see, et kuulata…, et pöörata tähelepanu…, et elada selles avaruses…

Sellisele inimesele on ka autasud…

Autasud mitte sealt, kuhu ta suunas…, vaid ümberolevast ilmast…, ümberolevast keskkonnast…

Autasud väljenduvad ellutoomisega seda, mida on tarvis antud inimesele…, ning jätkuvust kõiges, mis puudutab antud olevust…

Kui inimene unustab ennast, siis hakkab mõtlema kui kõik…, sama harjumuse kohaselt, nagu mõtlevad kõik…

Ta muutub rahutuks…, ja see tapab teda, kuna oma kohanemiseks loob keskse mudeli, millega ta sobib…, sellega ei luba oma isiksuse unikaalsusel avalduda…

Keskne kohandumine  tapab seesmise mõtte ja seesmisi võimalusi…

Üksnes mõtestatud eksisteerimine annab olule eesmärgi…, rõõmu – hingamiseks täie rinnaga…

Mõneti teete ebaloogilisi samme ja käitute veidralt…

Terviku hargneva pusle mustri juures ei saa teha samme edasi, kui üks kivike ei sobi olevasse süsteemi, ahelasse…

Kuid teadke…, te olete kõik ühe puu osad… – keegi koor…, keegi – õied…, keegi – lehed…, keegi ladvad, või juured…, või keegi veel keskkonnast… – kuid kõik olete – terviku osad…

Just see, et te kõik olete koos, ning tegutsete üksnes tunnetuse järgi…, ja just teadmise läbi…

Ning just õige seisukoha tõttu toetate Tervikut õiges ja harmoonilises kasvu protsessis, tema eluvõimes…

Terviku elujõulisus loob elujõulisust kogu ökosüsteemile, kuna Tervik on kõige peamine osa – kogu metsal…

Sellest tuleneb, et teie, väike leheke, või pungake, mõjutate kogu metsa elu…, kuivaid liigute vastavuses oma tunnetustele…

Kui püüate olla nii, nagu nõuavad reeglid ja joonise õigsuse kohaselt, mis on teie endi poolt loodud… – siis te väsite alati väga…

Teie väsimus loob teile unesust, jõuetust ja eluenergia puudulikkust…

Kui teie elu on energiata…, siis teil puudub soov liikuda edasi…

 

Mida tegi see mees?

Ta elas oma elu…, kuid ühel hetkel ta jättis kõik sinnapaika… jättis selle, mis oli temale tuttav…, jättis selle, mida oli kogunud… ja asus teele üksi…

Ta vaid teadis, et temal tarvis jõuda sellesse linna…, ja teha see ära…

Ta polnud teadlik, milline saab tulemus…, kuid temale avanes kõik, kuna tema enesekindlus ja tahe tõid teda õigesse kohta…

Kui ta viib läbi vajalikud tegevused…, alles siis selgub tulemus…

Temale avanes vastus aastaid varem, kui ülejäänutele…

Ta nägi, et inimeste ilmavaade muutub tänu muutustele ja muundustele, mida lisab elule kasvav laps…

Ka jõudude paigutus muutub ilmas, ning teeb lõpu sõdadele ja loob aluse tugevale ilmale…

Kui ta nägi, kus on tugeva ilma alus, siis temale meenus oma lapsepõli, kui ta jäi üksi… emata isata…, ühe sõjaründe aegu oli kõik temalt röövitud…, – vangi võetud vennad ja õed, aga vanemad tapetud…, kogu kogutud vara ja loomad ära viidud

Ta puges peitu ja jäi viieaastasena üksi…, kuni tuli üks mees…

See oli munk, kes ütles

–                     Tule minuga…, ma otsisin sind…, ma teen sind oma õpilaseks…

–                     Miks mind?

–                     Sest sa oled see, kes suudab täita oma missiooni…, ning sinu missioon muudab ilma…

Tollane poisike ei mõistnud midagi…, kuid temal ei jäänud muud, kui minna mungaga kaasa…

Elades pikka-pikka elu koos mungaga, ta tundis, et aeg on tulnud…

Ta tegi savipotte, milliseid olid millekski tarvis, ning ladus need kohta, kus neid vaja oli…

Sellega tema missioon oli täidetud…

Ta ei loonud endale peret, lapsi, ega loonud lähedasi sugulasi…, vaid elas munga erakluses…

Temale jagati tunnustust, ning tema põrm kanti pühakute kilda…

Kuid tema polnud pühak…, kuna ta oli samasugune, kui kõik…

Tema erisus oli – järgida oma seesmist kutset…

Selline kutse on see, mis tuleb seesmuse sügavustest, kus on see tallel DNA tasemel…

See kutsub ja viib inimkonda kaasa iseenda teostumisele ja väljendusele…

Inimene, kes on võimeline kuulma sellist süsteemi, on võimeline elus paljuks…

Isegi selleks, et seesmine gps oleks igal hetkel valmis ja kunagi ei laseks eksida teelt kõrvale…

Te võite anda sisse otsing…, ja olles sünkroonis oma seesmise gps’iga, vabaneda kõigest võõrast ja peale uhetust…, kõike vaid selleks, et kuulda  oma sügavusi, ning järgida neid…

DNA tasemel on salvestised, mis käivad inimsoo ajaloo kohta…, rahvuse ajaloo…, ja rühmituste ajaloo kohta…

Sellised ajaloolised hetked võivad olla mitte toetuseks, vaid takistuseks kõigele sellele, mis on toimumas…, kuna need käivituvad veel enne, kui seesmine kutse-impulss, mis on kujunenud isiklikul loomusel…

Luba oma võimete avanemiseks käivitab vabanemise ja ümberlülimise protsessi…

Read Full Post »

Peegeldused-teisikud

Ilmaruumi mängupank

 21. osa

Mida tähendab olla paljumõõtmeline olevus?

Kas see tähendab, et on palju minu osi, mis eksisteerivad paljudes avarustes…, või erinevates aegades?

Oleme rääkinud Jumaliku Teemandi kildudest…

Sinu kild on Jumala osa…, ning selles on kõik Jumala omadused…

Ta on küll väike…, ja temas pole suurt väge…

Kui jumalik teemant saab särada kõikide tahkudega, siis seda saab ka väike kild…

Mida enam on sinul tahkusid, seda enam valguse peegeldusi oled võimeline saatma…

Iga sinu tahk – oled ikka sa ise, mis peegeldab omal jõul, olenevalt puhtusest, suurusest, läbipaistvusest…, ja muudest peegelduse omadustest…

Sinu peegelduste suundused omavad samuti erinevaid läbistuse võimeid…

Olete kuulnud valguse kiirusest…, nüüd kujuta, et sinu tahkudelt peegeldunud valgus jõuab erinevate avarusteni erinevalt…, kus võetakse seda kui mingit valguslaiku…, erineval kujul ja ereduses…

 

Kui ma ise loon avarust enda ümber…, siis mida tähendab, et minu valgus jõuab teiste avarusteni?

Sa lood avaruse piirjooni…, ja lood mitte üksinda, vaid kõigiga koos…

Sa juba tead, et pilt, mida näed akna taga, olete loonud ühise kokkuleppe läbi, kuidas kõik peab välja nägema…, ühislooming…, pilt, mida toetate oma mõtetega ja veendumustega…, et taevas on taevasinine…, et rohi on roheline…

Kuid avaruste tasandid on loodud teiste loojate poolt… – teil selleni on veel pikk tee…

On oluline, et te teadvustaks enda loovaid potentsiaale…, oma jumalikke võimalusi…

Oma loomult te olete geniaalsed…

Et geniaalsest lapsest saaks suurejooneline looja… – seisab ees paljut teha…, paljut õppida…, paljut teadvustada eneses…

Tahaks, et oma veendumustest te eemalduks sellest, et inimene on nõrk…, et ta on patuline…, et tema elu on määratud kannatustele…, ning mõistaks… – et olete suurejoonelised olevused, ning sama suured ja kaunid, kui Jumal ise…

Mul on rõõm, et paljud teie seast on juba eemaldumas neist veendumustest, mida on teile peale sunnitud religioonide poolt…

Te alles olete õppimas esimesi samme…, ning ees on veel palju teadvustamise samme…, kuid olete juba mõistnud, et see teekond on kaasakiskuv…

 

Aga kuidas on väitega… – kes võimendab oma teadmisi, see võimendab oma muresid?

See on üks teile peale surutud programmidest…

Kui vaadata teie kõnekäände, siis võib leida neis palju viirusprogramme…

Kes võimendab oma teadmisi, see avab oma teekonna Jumala juurde…

 

Asja lihtsustamiseks sa räägid mõistukõnes…, kuid ütle selgemalt… – mis on minu osad, ja kus need eksisteerivad, ning kuidas on need omavahel seotud…?

Kas nemad on minu osad…, või olen mina samasugune osa millegist Suuremast?

Sa oled osa osast…, sa oled Jumaliku Teemandi killu tahk…, ja milliseid on hulgim…

Võtame teise näite… – valgus on voolamas, põrkub vastu sõela taolist takistust…, tungib läbi avauste, ning elab kiirtena jätkuvalt…, kuid oma elu…, valgustamas omal viisil…, rändamas avarustes…, peegeldumas takistustelt…

Sa oled üks neist kiirtest…

 

Need kiired ei kohtu kunagi, ega ristu kunagi?

Kas olen võimeline kohtama ennast, kuigi teises vormis?

Jah…, see on võimalik…

Kuid… mida kaugemale eemaldud sõelast, mille läbi eraldusid, seda keerulisem see on…

Valgus ei liigu tagurpidi, vaid edasi…, ta võib peegelduda, ehk muuta suunda…, kuid tagasi teed pole…

Kujuta valgustit, milles palju avausi…, ja kuidas sellest kiired väljuvad… – siis mõistad.

Kiired valgusti juures on veel päris lähestikku, ehk isegi puutuvad kokku…, kuid mida kaugemale on valgustist, seda enam on eemal teine teisest…, isegi need, mis puutusid alguses kokku…

Kuid edaspidi need võivad peegelduda takistustest, ning ristuda teiste kiirtega.

Nüüd tahaks, et sa katsuks mõista järgmist pilti…

Räägime sellest, et valgus valgustis – on sinu Kõrgem Mina, nagu tavatsetakse teil ütelda…, ning kiired valgustist – sinu Kõrgema mina osad, kuigi on iseseisvad…

Seega…, kui sa kohtud nendega, siis praktiliselt kohtud iseendaga.

Mis oleks, kui oleks vaid üks valgusti?

Siis iga kiir kohtaks üksnes iseendaga, üksnes… muundatuga…

On meeles, kui rääkisime malest…, kus mäng kõigi jaoks on üks…, üksnes paljude mängijatega ja paljude osadega, tasanditega.

Kui küsid, et kas saad kohtuda oma Kõrgema Mina teise kiire peegeldusega…, siis püüa teadvustada, et kõik peegeldunud kiired, mis eksisteerivad  ilmaloovuses – oled sa ise…

Teile sageli räägitakse, et oled üks…, kuid te võtate seda siiski eralduse paradigmana…, ometi isegi selles mõttes kõik osad on jumalikud…

Kuid see on sõna sõnalt…

 

Aga see siiski on kujundlik ja arusaamatu…

Ometi teiste kanalite kaudu räägitakse, et maksimaalse kogemuse kättesaamise nimel Kõrgem Mina lüüakse fragmentideks…, paljudeks teisikuteks, kes elavad igaüks oma elu…

On see nii?

Jah…, see on nii…

Kuid teie millegi pärast võtate seda omalviisil – nukujuhtimisena…

Teil tarvis õppida uskuma, ning meenutama, kui usalduslikud lapsed, kes on õppimas…, ja kes milleski ei oota altvedamist…

See, kuidas kujutad seda endale… – et on olemas mingi olevus, kes lahutades oma meelt, on juhtimas teid marionettidena mööda elu… – saades sellest endale meelehead…

Sa oled kord küsinud Jeesuse kannatusest…

Kujuta, et oled võimeline tunnetama täiel määral teise inimese kannatusi, kõige tõelisemaid…, kui ta on haige…, või on lämbumas… – või kui teda tapetakse…, ja nii edasi…

Kas mõistad…, see oleks sinupoolne kogemuse läbimine…

Teie inimlikud tunnetused peegelduvad teatud tunnetuste energeetiliste koodidena…

Ehkki teie Kõrgem Mina ei tea üksnes, et kannatate…, vaid võtab selle üksnes vastu…, tunnetab seda umbes samuti, kui sina…, – justkui olles sinuna…

Samal ajal ta tunnetab kõigi teiste osade tundeid…, samadelt teisikutelt… – saamata seda välja lülitada…, loobuda sellest…

Muidugi… ta võtab vastu ka teisi teie tundeid… – rõõmu…, armastust ja joovastust…

Kuid…, mõtle ise… – millised tunded valitsevad enamuselt inimeses?

Kujuta nüüd ette… kuidas on olla Kõrgem Mina, kes pole suuteline hoidma sind kannatustest ära…, kuid püüab vaid edastada sulle, et kannatus pole vajalik…

Kuid kõik kuulate üksnes meediat, mis programmeerib teid mingiteks valimisteks…

 

Mis mõte on siis kõigel sellel?

Milles seisneb kogemuse läbimine…, kelle kogemuse?

Eraldumuse ja iseseisvuse kogemust…, enese olemuslikkuse kogemust…, loomise ja vastuvõtu kogemust…

Jumala osakesed eraldusid, et iseseisvalt õppida tundma, kes nad on sellised…, ning luua oma tunnetuse ilmad…

Kuid te olete alles eraldumise ahela alguses…

 

Sa tahad ütelda, et Jumal eraldas omad osad iseseisvaks õppimiseks…, nii ka minu Kõrgem Mina eraldas enda osi iseseisva arengu nimel?

Kas ma ise saan kunagi jaotada oma Kõrgema Mina fragmentideks, ning olla neile Kõrgemaks Minaks?

Sa tabasid olemuse õieti…, kõik on taoline…

Te olete seda juba osaliselt tegemas…, ja juba olete kellegi jaoks Kõrgemaks Minaks… – ütleme… oma keha osadele…

Kuid sellest on veel vara rääkida…

 

Kas kõik teisikud elavad kannatuste ilmas…, ja just kolmanda tihkuse ilmas?

Muidugi mitte.

Sinu Kõrgema Mina peegeldused on ilmaloovuse kõigil tasanditel…

 

Kõigil? Kas isegi kõrgematel tasanditel…, alates üheksast, kuni kolmeteistkümnendani?

Oleks hea, kui sa ei klammerduks neil numbritel sõna otseses mõttes…

Kõik on suhteline…

Jah…, sinu peegeldused on olemas kõigil tasanditel…, alates esimesest…, ja lõpetades kolmeteistkümnendaga…

Just seetõttu oled võimeline „kuulma“ olevusi erinevatelt tasanditelt…

Kuid samas peaksid teadvustama, et sa kuuled praktilislt enda osi, kes on laiali paisatud mööda tasemeid…

Neljandalt tasandilt on sul kergem vastu võtta, kui kolmeteistkümnendalt…, õigemini kergem meelde jätta…, kuna mälu on energeetiline pitsat… – kui energiast on puudu, siis ka jäljend on nõrgem…, ehk ei mäleta ennast kolmeteistkümnendalt tasandilt…

 

Mul on kõik segi… kas ei mäleta mina, või ei mäleta minu Kõrgem Mina?

Te kujutate enda Kõrgemat Mina kui mingit jumalakest…, kõrgemat olevust, kes on istumas kusagil kõrgustes ja range pilguga jälgimas teid.

Mõistke ühte… – te ise oletegi teie Kõrgem Mina…

Mitte eraldi teist…, kõigist teie teisikutest ja Kõrgemast Minast…

Teie Kõrgem Mina ongi – kõigi peegelduste…, kõigi helkide…, kõigi teisikute kooslus…

 

Kuid… kuidas ta teeb siis otsuseid…, kes siis suhtleb minuga?

Sinuga suhtlevad sinu osad…, need, kes on saavutanud teisi tasemeid…, – ning sellel tasemel, millisel avaldad soovi… – just selline osa sinust vastab sulle…

Sa suhtled iseendaga…

 

Aga sina?

Ka mina olen sinu osa…

 

Kas see käib kõigi kohta… – kõik on laiali puistatud mööda tasandeid…, või kõik erinevalt?

Kõik erinevalt…, kuid suurem enamus on puistatud siiski mööda kõiki tasandeid.

 

Tuleb välja, et ma ei pea kokku korjama oma osi, et olla tervik…, vaid minu Kõrgem Mina peaks kokku korjama enda osad?

Nii üks, kui teine…

Sa oled fragmentidena mööda erinevaid tasandeid…

Valgust pole võimalik peatada…, ta on lõpmatu…

Ta pudeneb müriaadideks sädemeteks, mis omakorda pudenesid peenemateks sädemeteks… – ja nii edasi – lõpmatult…

Valguse lõputu mäng…, lõpmatu ilutulestik…

 

Kuid selliselt pole võimalik midagi kokku korjata…, sellise lõpmatu jagunemise juures…

Lähme edasi…

Sa oled ju kuulnud Jumala hingusest?

Niisiis…, nüüd olete läbimas Jumala väljahinguse faasi…, ehk… Jumala energia, tema Jumalik Valgus on avardumas ja hajumas Jumala Impulsi mõjul…

Sama oli ka ilmaloovuse kujunemise aegu…, see oli avardumine…, see oli Jumala väljahingus…

See oli kui müriaadide osakeste väljahingus avarustesse…, rikastades selliselt ümbruskonda enda ümber…

Enne seda oli – sisse hingamine…

Hingates endasse avarust enda ümbert, ta töötles seda teie kombel ümber, ning hingas välja uuel kujul…, muundatult…

See on üks loomise viise…

Kõik on taoline…

 

Üks viisidest?

Seega… avardumine – on Jumala üks ilmaloovuse loomise viisidest?

Meie ilmaloovus – on üksnes Tema üks viisidest?

Kas on siis ka teisi?

Lugematu hulk…, lõpmatult…

Korda seda sõna sagedamini…, temas on teatud vibratsioonid…, – need avanevad sulle aegamööda, siis on sul lihtsam teadvustada.

Lõpmatus – see on muud mõõtmed…

Las olla sa putukana ilmaruumis…, kuid sa peaksid teadvustama, et peale rohulible, mille mööda sa liigud, on lõpmatu ilmaruum…

Lõpmatus…

Surematus…

Tunneta neid sõnu…

Mediteeri neile…

 

Seega… – ees on Jumala sissehingamine?

Kuna me keerdume kokku tagasi?

Ees – see pole täpselt öeldud…, väljahingamine on alles algamas… – nüüd see alles algab…

 

Mis on siis sisehingamise märgiks?

Kuna sünnib sissehingamine…, ja miks?

Nii, nagu sinulgi…, siis, kui Ta hingab välja kõik, mida hingas sisse…

Alles siis Ta hakkab tooma tagasi kõiki Enda osi…

 

Kas me siis kaome?

Te ei kao…, vaid naasete endi juurde…, muutute tervikuks Jumalaks…

Kui see juhtub, siis meenutate kõiki enda osi, kui Jumal…

Nii need, kes kehastusid ja pudenesid laiali, nagu sinu tänavune Kõrgem Mina…, ja need, kes olid teisteks Kõrgemateks Minadeks…

Me kõik naaseme endi juurde…, uues kvaliteedis…

Kogu mälu sellest ei kustu meis…, vaid muundub…

 

Järelikult…, kõik teisikud elavad läbi erinevaid tunnetuse kogemusi?

Kui palju neid on?

Üks iga taseme kohta…

 

Kuid paljud korjavad enda osi paralleelsetest ilmadest, kes on samuti kolmanda mõõtme tihkuses…

Nemad korjavad oma eelmiste elude kogemusi…

 

Eelmiste? Mõningad räägivad oma kogemustest üksnes ühes ajas…

Sa taas vaatled aega kui sündmuste jada…

Oma teadvusega sa võid üle elada mitmeid elusid üheaegses ajas, erinevates tasapindades…

On meeles näide tassist…?

Sa võisid kogeda terve tassina…, ja purunenud tassina – üheaegselt…

Selliseid ajasõlmi on hulgim…

 

Pea kinni… tuleb välja, et Kõrgemal Minal on kõigest 12 teisikut?

Teisik – see sõna eriti ei vasta sellele, millest on meil juttu…

Teisikus on midagi sarnasust ja üheaegsust…

Ehk räägiks peegeldustest…

Kõrgem Mina jaotub fragmentideks mööda 13 taset…, ehk on üheaegselt kõigi ilmaloovuse tasemetel…, ja see ongi see, mida nimetate oma Jumalaks…, see, kelle poole kõige enam suunate oma palveid…, see Jumal, kes kuuleb alati teid ja vastab alati, ning tunnetab teid alati…

Kuid need 13 peegeldust peegelduvad hulgim kordi igal tasandil…

Kuid pole eraldi peegeldavat, ega peegelduvat osa…

Valgus justkui pudeneks 13 helgiks…, ning iga helk pudeneb omakord paljudeks helkideks…, kõik see ongi see, mida nimetad teisikuteks… – just seetõttu see sõna ei sobigi siia…

 

Järelikult…, on üksnes mitu mind, kes eksisteerivad kolmandas tihkuses?

Jah…, sa oled üks neist…

 

Aga kui Kõrgemat Mina pole eraldi olevusena, kes jälgiks meid…, vaid on üksnes hajus valgus, mis on puistatud osadena laiali…, kuidas siis ta saab juhtida mind…, mind ennast?

Süsteemsus…, signaalide ahelad…, iseorganiseeruv süsteem…

Peaksite eemalduma ilma tunnetusest, kui mingist sellisest… kellegist ülevalt ja kellegist alt…, kellegist juhatavast ja kellegist alluvast…, kellegist juhtijast ja kellegist juhitavast…

Helkide süsteem…

Kujutle võrku, kus selle sõlmed kujutavad peegeldusi, ehk teisikuid…

Üks teisikutest, ehk peegeldustest, on võimeline kaasama vajaduse korral kogu võrku…

Selleks piisab vaid saata signaal…, ja kohe saada kõigilt vastuse… – kas mõistad…?

Kogu võrk on koostöös…, ja see on paljuvariantlik kogemine…

Sa oled seni ahela osa, mis pole veel saanud korda seada side teiste lülidega…

Praegu oled just tegelemas selle loomisega…

Ahela igale lülile on kergem ja kiirem luua side oma lähimate osadega, kuna signaal jõuab tagasi kiiremini…

Kuid igale lülile on kätte saadav kogu ahela potentsiaal…

Vaata loodust… – kus on peajuht?

Kes kannab vastutust toimuva üle?

On üksnes isereguleeruv, iseloov süsteem, mis ühiselt võtab end tervikuna…, ning samas – võtab ka kui eraldi olevana…, nii ka sinu Kõrgem Mina…

Ka teie kõigi Kõrgemad Minad on samuti kõrgorganiseeritud võrgu osad…

Sa oled vaid väike oksake tohutul ilmaloovuse puul…, kuid sulle on kättesaadav informatsioon kogu puu osadelt…

Vaid signaalide naasemine juurtelt võtab enam aega…, mõneti sedavõrd kaua, et sa ei hooma kogu jooksvat füüsilist elu…

 

Kõik peegeldused, ehk teisikud, on võrdõiguslikud…, või on mingi hierarhia?

Oleme juba rääkinud, et omada võrdseid õigusi, on tarvis omada võrdseid võimalusi…

Esimestel 13 peegeldustel on võrdsed stardi võimalused…, kuid need on läbimas kogemust erinevatel kehastuste tasemetel, ning nende võimalused igal tasandil on piiratud elukeskkonnaga…, kehastumise keskkonnaga

See oleks sama, kui elada õhu käes…, vee keskkonnas…, või maa sees…

Erinev keskkonna takistus…, erinev sinu ja su teisiku valguse peegeldus sellises keskkonnas…

Kui sa pead silmas, et kas on võrdsed võimalused igal peegeldusel-teisikul…, siis, muidugi mitte…

Aga kui pead silmas, et kas on keegi neist enam, või vähem eelistatavam…, siis, muidugi mitte…

Igaüks neist on võrdselt oluline…, igaühe kogemus on võrdselt oluline kogu süsteemile tervikult…

 

Sa oled rääkinud mulle sündmuste kujundamisest…, sellest, et mingid helendumise näitajad, milliseid peab saavutama, määratakse varem…

Kes neid määrab, kui pole olemas eraldi Kõrgemat Mina?

Süsteem…, diffusioon…, kus enamus osi püüdleb ühetasandilisteks, kuna kõik on vastastikku läbistav…

Kui mingi peegeldus-teisik sai kogemuse…, siis see kogemus saab koheselt kogu süsteemi kogemuseks…

Kuid kuidas seda kogemust edastada mööda süsteemi osi?

Selleks on kogemuse edastamise signaal…

Te kõik olete läbimas teine teise kogemust…, kõik osad kogevad teiste osade kogemust…

Just see on helenduse näitaja…

Sa oma kogemusega määrad helenduse taset, millist oled juba läbinud…, kuid teistel seisab veel ees läbida seda…

Ka nemad määravad sinule helenduse näitajaid, milliseid nad ise on läbinud…, mille sinul seisab ees läbida…

 

Kuidas on lood siis valiku vabadusega?

Kas mäletad, kui rääkisime mängust…, ja sellest, kes seda loob?

Te kõik loote mängu osi…

Peegeldused…, teisikud… – läbides teatud unikaalset kogemust, saades seda läbi tunnetuste, loovad uut mängu varianti…, uut selle keerdu…

Ja nii toimib iga peegeldus-teisik…, kas mõistad…?

Te ise loote neid mänge…, seetõttu pole kedagi teist ülevalpool…, olete üksnes teie… erinevates variantides…

Õigemini ütelda – meie koos…

Kõik meie, läbides erinevaid kogemusi, jäädvustame seda kõike süsteemi informatiivsetesse pankadesse…, ning seda kogemust saavad…, ja peavad kasutama teised osad…

 

Saavad, või peavad?

Saavad ja peavad…

On olemas lugematu hulk mängu suundi…, mängu käike, mida on loodud erinevatel tihkuse tasanditel nende peegelduse süsteemide poolt, kes on neis eksisteerimas…

Sa võid valida mistahes juba olemas-olevatest kogemustest…, loodud mängu variantidest, ning mängida seda… – saavutades teatud helenduse taset…

Sa võid luua oma, täiendades ilmaruumi mängupanka…

Kuid, kuna mäng on lõpmatu…, siis mängides lõpmatuid kordi, siis varem, või hiljem läbid kõik kogemused…, kõik mängu situatsioonid, et saaksid omandada kogu süsteemi kogemused…, seega… tunnetada end tervikuna…

Sa pead läbima kõik mängu variandid…, uurima läbi kõik ilmaloovuse käigud…, saama ettekujutust igast enda osast, kogu oma paljuvariantlikkuse juures…

 

Aga kui pidevalt luuakse, kas on siis võimalik läbida kõiki tasemeid ja variante?

Selles ongi kogu kaunidus…, sul on alati olemas, millest valida…

 

Kuid sa rääkisid, et käikude hulk on lõplik…

Ma rääkisin, et kõik käigud on üheaegsed ja on ka ühehetkelised…

 

Seega…, sündmused igal teisikul on erinevad?

Muidugi…

Kuidas on võimalik kujutada ette sündmuste ühesugusust tunnetuste erinevatel tasanditel?

Kas on võimalik ühtviisi liikuda mööda maad…, vees…, või õhus?

Peale selle rääkisime, et igaüks peegeldab Jumala valgust omal viisil…, ning kuivõrd omane on tema tasemele vastuvõtu võime…

Just seetõttu pole ühesuguseid sündmusi…

 

Kuid ometi suur hulk inimesi meie raalsuses elavad korraga üle ühtesid ja samu sündmusi?

Kuid nemad elavad neid üle erineval viisil…

Kuid teie reaalsus – teie sündmustike jada – on teie vastuvõtu kokkulepe…

Te kõik alateadvuse tasandil lepite kokku mängida üht ja sama mängu…, teatud sündmustiku pildiga…, ehk vaadata reaalsuse üht filmi…

Sa istud arvuti taha, ning avades programmi, näed puhast lehekülge…, kuid programm võimaldab sul kirja panna omad mõtted sinna…

Ka see, mis on kirjas selles tekstis – on üksnes sinu looming…, sinu mõttetegevus…

Kujuta ette, et seda teksti kirjutasid suurim hulk inimesi…, ehk hulgim inimesi suhtlesid teie mõtete saitidel…

Nii kirjutatakse pildile ka äärepitsi – läbi teie mõtete…

Kuid teema sellele on varem kokku lepitud…

Oleksite kogunenud kui mingi supi retsepti arutamiseks…, ega te hakka siis arutama tähelaeva omadusi…

 

Aga helendumise näitajad, mida peavad saavutama kõik teisikud… – kas ka need on erinevad?

Muidugi…, vastavuses tema kehastuse tasemele…, vastuvõtu kogemuse läbimise tasemele…, ja sõltub tema enda valikust…

 

Kas ka helendumise taset ta valib ise?

Kas mina valin helendumise taset, millist pean saavutama?

Jah…, sa valid kõigist võimalikest helendumise kogemustest…, kõigi helendumise tasemete hulgast, mida on saavutanud teised peegeldused-teisikud…

 

Lutsifär – Kõrgemad Jõud.

Selena – vestlusjuht.

Read Full Post »

Ilmaloovuse jumalik mäng

Sündmuste kujundamine

 

Kuidas kujunevad minu elu sündmused?

Kas need on määratud varem…, või reastuvad läbi minu mõtete ja kavatsuste?

Ilmaloovuses pole üheväärseid loovusi…, kõik eksisteerib üheaegselt…

Sinu elu sündmused kujunevad nii ühehetkeliselt, kui ka eelnevalt…

Kõik eksisteerib korraga…, nii sa ise, kui ka sündmused – kõik on korraga…

Kõik olete lahutamatud…

 

Kas siis kõik sündmused, mis peavad minu elus sündima, on teada varem?

Oleme rääkinud mängudest…, millistes on mõningad tasemed…, ja on sündmuste variantide hulk…, kuigi variantidel on siiski piir…

Kuigi oled järjepidev…, kuid tasemeid oled läbimas mitte järjepidevalt…, ometi oled võimeline läbima kogu mängu potentsiaalid…

Selles mängus on juba olemas kõigi sündmuste potentsiaalid…, ning sa justkui käiks kindlal marsruudil, mis kirjeldaks eranditult kõiki punkte, et saaks koguda, nagu igas mängus, boonuseid, ehk elusid…

Kuid, varem, või hiljem, sa läbid kõik mängu punktid…, üksnes nii saad viia mängu lõpuni…

Inimene, kes külastab arvutis teie mänge, teostab üksnes neid tegevusi, mis on mänguga ette nähtud…, kuid pole võimeline tegema teisi tegevusi, kuna need selles mängus puuduvad…

Ta on võimeline läbima neid teid, mis läbivad seda mängu…, ning leida, või kaotada üksnes seda, mida on mängus ette nähtud.

Sa võid küll pöörata paremale, või vasemale… – kuid kogu sündmustik on selles mängus olemas…

Varem, või hiljem läbid kõik sündmused, mis on sinu mängus olemas…

 

Seega…, on olemas jäik mängu stsenaarium?

Läbida seda saab üksnes läbides kõik selle sündmused…?

Jäike stsenaariume pole… on üksnes sündmuste potentsiaalid…

 

Ma ei mõista…, inimene saab mängus teha üksnes seda, mida lubab mäng…

Just nimelt…, kuid see on üksnes analoog…

On olemas võimaluste raamid…, ehk omal viisil – võimaluste karkass…, potentsiaalide tasemed, mida võid saavutada…

Sündmused ise – on üksnes sinu arengu potentsiaali kasutamise tase…

On olemas mingi sinu helendumise energeetilise taseme näitaja, milliseid oled võimeline saavutama selles mängus…

Sa liigud kõigest ühest enda helendumise tasemest enda teiseni.

Kogu su elu on sinu helenduste näitajate muutmine…

Siin helenduse all me sinuga mõistame sinu valguse heledust, sinu peegelduse tugevust…

Oma peegelduse väe kogumine ja valguse hulk sinus on kui… Vaimu ühiku kasv…

Liikudes selliselt ühelt näitajalt teisele, sa läbid teatud koostöö lävimisi teiste valgusolevustega…, ning, olles koostöös nendega, muudad oma helendust.

Kuid sinu mentaalne olemus joonistab selle ümber mentaalseks  sündmustiku kujundiks, mis sõltub paljus neist kujundeist, mis on sinusse paigutatud matriksitena.

Kui olete koostöös mingi valgusolevusega mingil mängu tasemel…, ja kui teie helendumise tase langeb kokku, siis muudate enda helendust… – kas tõstate, või langetate seda…

Ehk sinu jaoks need sündmused näivad kooseluna…, abieluna.

Selles mängus helendumise tasandid on määratud, milles on mõningad määratluse kontrollpunktid, milliseid pead saavutama, et läbida teatud tasandit, või mängida seda mängu lõpuni…

Kuid sinu rahuldamata loov fantaasia loob selles valgusteekonnas miljoneid peensusi iga hetke üleelamiseks…

Abiellute…, tülitsete…, lepite…, sünnitate lapsi ja jagate neid…

Või elate õnnelikku abielu…

Kuid siin toimub üksnes teie valguse virva muutus…

Teie elu oleks kui mingi valguse virva liikumine mööda ülesseatud teadvuse labürinte…

Just selliselt meie jälgime teid…

Mõneti mõtlete… – küll on häbi…, Jumal ju näeb, mida ma teen…

Tegelikult me näeme üksnes teie virva muutusi…, ning teame, mida tähendab teatud intensiivsus ja virva värvus… – armastus, või seks…, kurbus, või rõõm…, valgustumine, või raev…

Sündmused ise –  need on teie mõistuse sünnitused…, enesepeegeldused…

 

Ma siiski ei mõista… – kui üks inimene tapab teise inimese…, kas see pole siis mõrtsuka fantaasia?

Sa mõistad fantaasia all seda, millest unistad…, kuid mida pole juhtunud…

Pole ühtki mõtet, mida pole juhtunud… katsu mõista seda…

Kui see oleks teil alaliselt meeles, siis te püüaks kontrollida oma mõtteid…

Kord välja paisatud needus leiab, varem, või hiljem, adressaadi…

Kui palju needusi olete mõneti saatnud oma lastele… – kui ka mujale…

Kui needus leiab oma adressaadi, siis kõik sõltub üksnes antud inimese oleku hetkest…, tema helendusest…

Kui inimese puhtus, ehk läbilaske võime, on kõrge, siis selline energia tomp ei tee temale kurja, vaid läheb üksnes temast läbi…

Kui inimese peegeldustase on kõrge, siis ta peegeldab täienisti tagasi…

See võib juhtuda ainult siis, ku selline inimene ei usu mitte üks toll needustesse…

Kuid kõik vahepealsed variandid on mõjutusele aldid…

Mõelge vaid… – kui palju energiat te saadate teisele…, ja millist veel…

Kui üks inimene lööb teise inimese maha…, siis me näeme seda, kui teatud tasemega energia lahvatust…, ja see on agressiivse energia välja paiskamine…

Tapja oma kujutluses loob enda agressiooni löögiks…, ütleme noaga…

Selline mõttevorm on suunatud sellele, keda ta kavatseb tappa…

See, kes võtab vastu võõra mõttevormi, ning peegeldab seda omal viislil, kuna ei karda…, siis sellega peegeldab tapja energiat tagasi – tapja käsi vääratab ja ei taba…, siis sündmus kulgeb edasi omal viisil…, või rünnatav teeb vastulöögi…

Aga kui rünnatav kardab…, ja tunnetab, ning võimendab tapja mõttevormi, siis sündmused kujunevad selliseks, nagu tapja poolt oli kavandatud…

Me ju näeme…, kas teatud omadustega energia oli teise valgusolevuse poolt tagasi löödud…, või vastu võetud…

 

Kuidas on surmaga, mis saabub peale raskete haavade saamist?

Kas seda sündmustikku valib see, keda tapeti?

Sündmustike piltide kujundamist, mida näete oma silmadega, kujundavad mõlemad tegevuse osapooled.

On olemas teatud sündmuste vormid, mis on tingitud teie matriksite mõjust…, ehk teatud…, ehk juba kujunenud energiate liikumise teekonnad ja koostööd… – see on kui mingi kehastuste piltide kataloog.

Tunnetades teatud emotsiooni, justkui vajutaksite mingile nupule… – ning vastavalt sellele signaalile hakkab komplekteeruma teatud pilt, mis vastab enamuselt käesoleva hetke energeetilisele seisundile…

 

Kelle mõjul komplekteeruma?

Sinu enda mõjul…

Kas on meeles mäng salakirjaga, kus teie ees on leht täis segamini tähti, millelt, pannes peale teine leht aukudega, suudate lugeda lauseid.

Siin on umbes sama…, on olemas vastuvõtu ja peegelduse energiad…

Kuid tunnetades antud hetkel teatuid emotsioone, loote ise augud, ning saategi kataloogist vajalikud laused kätte…

Kui asetada selline trafarett energeetilisele pildile, mida lõite koos sellega, kellega olete koostöös…, siis näete teatuid vorme ja tuttavaid esemeid… – justkui dešifreeriks energeetilist välja teatud vormideks ja sündmuste jadaks…

Ka sinu dešifraator on kui unikaalne loomise mehhanism…

 

Proovime veel kord… – tuleb välja, et on olemas mäng, mida olen ise valinud…, ja selles pole sündmustike pilte, vaid mingi energeetiline teekond…, arengut märgistavad energeetilised punktid, milliseid pean läbima, et mäng saaks mängitud? On see nii?

On küll.

 

Peale selle…, neid sündmustike pilte, milliseid näen ja võtan vastu, on kui minu elu sündmused…, kuid tegelikult on üksnes märgistavad punktid minu helenduse muutustes?

Kuid see, kuidas ma neid näen, sõltub üksnes minu filtritest…, ja sellest, kuidas üldse olen suuteline matriksi kohaselt nägema jooksvaid energia muutusi… – on see nii?

Jah…, umbes nii.

Teie teadvus on kujunenud selliselt, et ta pole võimeline pikemat aega jälgima vormitut asja, kuna olete vormide ilmade pantvangid…

Mistahes vormitule ilmnemisele püüate luua vormi…, kusjuures teile tuttavaid vorme, kunagi nähtuid…

Vaadeldes pilvi ja nähes neis tihenenut niiskust, te ei näe muutunud energiat…, vaid otsite pildikesi – laevu…, kindluseid…, hobuseid…, draakoneid ja ingleid…

Püüate neis leida vorme…

Nii ka sündmustes… – te kujundate neid liikumisest…, teie energeetilistest seisunditest…, sellest, mida võtate mängus partnerilt vastu…

Kui poleks matriksteadvust…, siis näeksite üksnes energia liikumist…

Kui keegi väljendaks sinu suhtes agressiooni… – siis sa näeksid sinu poole liikumas energia kompu, teatud värvis ja erksuses-ereduses…

Teie filmides kujutatakse maagide võitlusi, kus loobitakse energeetilisi palle teine-teise suunas…

Oma kulgemise protsessiga annad sellele vormi…  ütleme – nuga mõrtsuka käes…

Edasine sõltub üksnes sinu enda kavandatusest ja kujutlusvõimest.

Kui sinus pole hirmu, ehk taolist energiat, siis ehk pareerit rünnaku…, või lased selle enesest läbi minna…

Kui sinus on olemas hirmu energia…, siis rünnaku energia sulandub sinus oleva energiaga kokku ja toob sulle kahju…

 

Kuid on teada, et kõik meie elu sündmused justkui esitatakse meie teadvusse, nagu filmis, mingite kõrgemate olevuste poolt, kes on jälgimas meie arengut ja kes on huvitatud meie arengu tõusust…

Ometi sa räägid, et ise kujundame oma energia liikumist…, ehk seda – millised sündmused toimuvad…

Sa oled üksnes suure vastuvõtu mehhanismi üks väike osake…

Selleks, et sa paremini mõistaks, ma pean lihtsustama selgitusi.

Kui arvestada, et ilmaloovuses on üksnes kaks osa… – sina ja see, kellega oled koostöös…, ehk see, mida just selgitasin…

Kuid kujuta – on olemas müriaade koostöös olevaid osi…, ja need kõik on mõjutamas sinu valikuid, sinu peegeldusi…, ning sedagi, millist sündmuse pilti valid.

Nemad mõjutavad sinu poole suunduvaid energiaid…

Nemad mõjutavad sinu valikut oma valikutega…

Oled kui raadio, mis valib ise laineid…

Eetris on hulgim laineid, kuid sina valid neist klassikalise muusikaga laine…, või mingi rokiga…

Nii üks, kui ka teine on olemas eetris… – küsimus on üksnes sinu häälestuses…, selles, mida valid…

Selles mõttes kõikvõimalikud raadiojaamad…, kõikvõimalikud meloodiad…, kõikvõimalikud helid on hetkes siin ja praegu… – kuid sa oled võimeline olema vaid ühel lainel…

Kes saadab välja neid laineid…, kes moodustab meloodiaid, mida võtad kuulmisega vastu?

Kõik vastuvõtvad olemused…, alates asjadest sinu ümber – kuni hariva süsteemini, koos ilmaloovuse kõrgemate tasemetega…

Seetõttu kogu muusika on paljuvariantne…, ning sinu valik on – üksnes häälestuse tase…

Ühest küljest… sa ei saa valida seda, mida eetris pole…

Kuid teisest küljest – valikute hulk on tohutu…

Peale selle…, tõstes oma teadvust – sa tõstad oma tundlikkust, ning saad valida enam laineid…

Kuid edasi juba valid, mida kuulata…

Või hakkad ise saatma enda sfääride muusikat, omal lainel…

Nii on ka sinu elu sündmustikkus…

Kui näiteks tapja kavatseb hukata sind…

Kuid sa võid temast mööduda, märkamata teda, kuna oled unistamas millestki kõrgemast…

Sa võid märgata teda ja ehmuda…, ehk seeläbi astuda temaga kontakti…, ning see võib lõppeda sinu jaoks haavata saamisega…

Võid ka mitte ehmuda ja lüüa rünnak tagasi, asudes temaga võitlusse…, ja nii edasi…

Kuid sellise energeetilise saadetise tagasi peegeldus – on sinu valik…, sinu häälestus lainele…

Kas mõistad?

Esimesel juhul… sa vaid võtsid agressiivse energia vastu, töötlesid selle ümber, lahustades agressiooni… – just seetõttu rünnak ei tabanud sind…

Sa muutsid sinuni jõudva helide kakafoonia oma vastuvõtus harmooniaks, kauniks meloodiaks…

Kuid sündmus ise, mis oli agressiivse energiana sunatud sinule, siiski toimus…, kuid sina läbisid selle mägutaseme mingil viisil puutumatuna…

Kui tahad, siis saad naaseda selle juurde tagasi…

Paljud teie seast jäävad kinni neis mängudes just selliselt…

Kui tuhandemat korda oma meendustes naased mingi keerulise sündmuse juurde…, siis taas mängid sama mängu…, läbid taas sama taset oma kujutelmas…

 

Kas ma saan valida, et mitte läbida oma arengu märgiseid?

Või ei saa mängust lahkuda seni, kuni ei läbi neid?

Sa väljud mängust siis, kui ise seda soovid…,

Või siis, kui läbid kõik tasemed ja alles siis mõistad, et mäng on läbitud…

Igal juhul, mängust väljumine on sinu enda poolt määratav…, tuleb kuulata vaid oma mõtteid…

Kui te saaks salvestada oma mõtteid ja hiljem kuulata neid…, siis mõistaks, et praktiliselt kõik, mis on teie elus sündimas, olete määranud ja valinud ise.

Paljudel sageli ilmuvad mõtted… Issand, ma enam ei suuda… võta mind ära… ja nii edasi…

Kuid pole ühtki appihüüdu, mida POLE KUULDUD…, pidage seda meeles…

Kui inimene kindlalt väljendab soovi surra, siis ta ka sureb…, ehk väljub mängust…

Enamusel teie seast selline mõte kujuneb vanuigi…

Kuid on olemas ka varajasemaid mängust lahkumisi…

Igal juhul… kui inimene ise pole väsinud elust…, pole kaotanud huvi elumängu vastu…, ei karda elu…, on täis soove ja uusi plaane… – ta ei saa väljuda…

Tema plaanid ja soovid peavad realiseeruma…, need on tema olemuses, ega lase otseses mõttes väljuda mängust…

 

Kuidas ma saan mõista, et olen kõik tasemed läbinud?

Mõneti teil on olemas selline asi, nagu – dezavuu…

Läbi selle teie mälu ütleb teile ette, et olete seda mängutaset läbi käinud…

Kuid täielik väljumine on tegelikult lihtne.

Kui oled kõik energeetilised märgistuse punktid läbinud…, ja kogunud hulgim potentsiaale, ning avardunud, tõstnud oma helendust… hakkad nägema kogu ülejäänud mängu korraga…

Oleksid kui mängu tunnetuse tipus…, kui mäe kõrgusel, kust näed kõike all olevat…

See on eriline seisund…, sa mõistad seda, kui oled saavutanud selle…

 

Aga kui olen palunud end mängust välja viia, läbimata selle kõiki tasemeid?

Mis toimub edasi?

Siis vaatled oma mängu kõrvalt, ning näed, mis oli õige ja mis väär…, kus oled teinud vigu, ega märganud teekonda ja pääsu teisele tasandile…, kus oled pendeldanud ja naasenud korduvalt…, raisates asjatult energiat, mida tuli hiljem korvata, mille tõttu polnud võimeline tõusma kõrgemale…

Sa arutled seda kui filmi…

Paljud on rääkinud, et ekstreemis kogu elu jookseb silmade eest läbi…

Nii see ka on… – kõik toimub seesmisel ekraanil…

Peale seesmise arutelu teed lõpliku otsuse… – kas väljuda…, või mitte…

Need, kes mäletavad selliseid hetki, on need, kes viimasel hetkel mõtlesid ümber mängust väljumist…, – nemad justkui saavad veel võimaluse… – kas jätkata mängu, või väljuda, kuna olid näinud oma teekonda…, oma valikuid…, ja oma eksimusi…

Kui ka peale selle veel ütled, et oled väsinud, ega taha enam… – siis tõepoolest väljud mängust…

 

Ja mis edasi?

Edasi kõik toimub su enda otsuse kohaselt…

Sa võid olla taas sellel tasemel, kuhu sind tõmbab, ning olla seal seni, kuidas valid…

Või kehastud edasi…

 

Kas pean naasema samasse mängu, kuna pole seda läbinud?

Teeme vastuvõtus järgmise sammu…

Pole olemas mängude paljusust…, vaid on olemas suur mäng…, ilmaloovuse üldine mäng, mida on mängimas kogu ilmaloovus, erinevail kaasatuse ja kaasakiskuvuse tasemetel…

Kujutlege taas kaarti, millel on määratluse lõpp, kuhu pead jõudma…, kuid teekondi sinna on hulgim…

Sa oled astunud mööda ühte teed, mis tundus sinule raskena…

Siis pakutakse sulle läheneda sellele teises küljest, minna teist teed…, kuid ikka samasse lõpppunkti…

Kulgedes mööda teist teed, sa mõistad, et see tee pole huvitav…, ehk läheks tagasi…

Ja nii jätkuvalt…

Kuid lõpppunkt on ikka üks ja sama…, millele pead jõudma varem, või hiljem…

Ning, jõudes lõpppunktini, võid järeldada, et oli tore… – aga mis oleks, kui naaseks selle tee juurde tagasi, mis ei pakkunud huvi, et vaadata seda teisest küljest…, ehk prooviks seda nüüd…

Kas mõistad?

 

Sa räägid, et mäng, millesse mängin mina, on sama, mis kõigil?

Ma vaid valin selles mängus erinevaid rolle?

Jah…, ka nii võib seda ütelda…, nii mäng, kui maastik – on ikka sama…, nii teekaaslaste, kui ka mängijate hulk on ikka sama…

Kas mäletad, kui rääkisime, et vaimsuste hulk ilmaloovuses on kindlas suuruses…?

Ometi igaüks teist kulgeb maastikul oma kaardi kohasel teekonnal…

Selle mängu teekonnal igaüks mängib oma osa…

Sellel mängul on algus ja finaal, kuna selline mäng on kirja pantud varem…, ning osatäitjaid on müriaade, kes mängivad müriaadide osi…

Kõik on oivalised mängijad…, mängivad oma elu sündmusi sellise dramaatilisusega…, sellise reaalsusega, et neid kadestaks kõige suurim näitleja…

Kõik usuvad kaasnevaid olukordi ja kaasahaaratud oma mängust…, mängivad kannatust…, ja kujutavad rõõmu…

Igal ühel on võimalik mängida mistahes osa selles mängus…

„Kõrgustest“ seda ilmaloovuse mängu on võimalik näha kui energeetiliste voogude möllu, mis teie geniaalsete loovate näitlejate kujutelmas liituvad kaunideks, või õudsateks piltideks-sündmusteks.

Kogu ilm on teatrilava…

 

Viimastel aegadel meile antakse sündmuste juhtimise tehnikaid…, mida see võiks kujutada?

Teadvustatud vastuvõttu ja teadvustatud loovust.

 

Kuid sa räägid, et on üksnes arengu energeetiliste määratluspunktide saavutamine…, ehk teadvustatud sündmuste loomine…?

Oled kui kapten, kes suunab laeva oma valiku kohaselt…, kes valdab navigeerimise süsteemi…

Oled kui soos, ning hüpates mättalt mättale, liigud edasi…

Kuid need on üksnes sõnad…

Mida räägivad teie teooriad sündmuste juhtimisest…?

Et mõningates variantide avarustes kõik sündmused on juba olemas…, ja te üksnes tõmbate mingil viisil neid endile ligi…

Seda olen ka mina rääkinud sinule… – sinu kehastuste-mängude avarustes on olemas määratluse punktid, ehk mängude võimalused, milliste järjekorda valid oma alateadvuse tasandil…

See on sama, kui tõstes oma teadvust, võid liikuda mitte lineaarselt punktist A, punkti B…, vaid hüpates mängude redeli astmetest üle…

Kuid see siiski jääb energeetiliseks protsessiks, mida on maalinud sinu enda loov kujutelm…

 

Kui ma pole läbinud kaardil olevat teekonda…, kes siis määrab mulle teist, ehk lihtsamat teekonda?

Sa ise…, ja need, kes on sulle abiks…, paljud ilmaruumi olevused, kes on valinud olla õpetaja osas…, nemad on abiks teie arengus…, ning ütlevad ette…, selgitavad…, kutsuvad teid üles…, ja palju muud…

See on nende valik…, see on nende mäng… – ehk õigemini – osa nende mängudest…

Kuid millegi pärast valiku probleem osutub teie jaoks tõsiseks probleemiks…

Pole sellist probleemi, mis võiks olla valiku probleemiks…

Kõik on olemas…, kõik mängu variandid…, ilmaloovuse ühises mängus on olemas kõik osad…

Kuivõrd geniaalselt mängite neid osi…, või läbite teekonnad ja mängu tasemed… – kõik sõltub üksnes teist endist…

Mängijaid on müriaade…, ning Jumal mängib jumalikku Ilmaloovuse mängu läbi teie

 

Seega…, kõik sündmused on ette määratletud?

Mitte sellises toonis, nagu mõtlete teie…

Kõik sündmused on juba olemas teatud käikude näol…, nagu malemängus…, milles on kindel mängijate arv ja kindel mänguväli…, on olemas kujude liikumise trajektoorid ja nende tagajärjed…

Ometi iga maletaja teeb käike omal viisil… – kas käib türgi kambiiti…, või teeb matt kahe käiguga…

Samas saab mängida pikka aega, liigutades kujusid laual…, kuigi käikude loend on olemas.

Millist käikude kombinatsioone teeb vastane, pole teada…, see muutub pidevalt…

Kujutle nüüd lõpmatut malelauda müriaadide kujukestega ja mängijaid on samuti müriaadid…

Selline ongi suur jumalik Ilmaloovuse mäng…

Read Full Post »

Ilmaloovuse illusionistid

Räägime seekord illusioonidest…

Ma mõistsin, et kui ma näen meie ilma – siis see on üksnes välise ilma peegeldus signaalidena meie ajus…

Kas see, mida näen – ma justkui maaliks seda enda jaoks mõtteis?

Jah…, mõte on teadvuse huvitav atribuut…

 

Kuid on ka teisi lähtepositsioone…, ilmaloovuses on olemas mingid olemused, kes modelleerivad meie valiku kohaselt meile reaalsuse pilte…, justkui esitavad neid pilte meie ajju.

Kumb versioon on õige?

Nii üks…, kui ka teine…

Kuidas on seatud sinu vastuvõtt?

See on väga plastiline…

Sa võtad vastu kõik signaalid, mis sinuni jõuavad…

Tunnetuste plastilisus tõuseb tihkuse tasemete kasvuga…, või sinu virvenduse, ehk vibratsiooni kasvuga…

Kujuta vaid…, mingi olemus juba näeb ilma omal viisil…, ta juba joonistas seda enda vastuvõtvas teadvuses, kus näeb puid rohelistena…, veteavarust ja taevast sinisena…, ja nii edasi…

Sellist vastuvõttu ta suunab Jumala Valguse peegelduse näol avarustesse…, mida sinu vastuvõtt võtab vastu signaalina… – nagu oleksid televisiooni vastuvõtja…

Sa oled erinevate tasemetega signaalide vastuvõtja…

Asi on üksnes sinu tundlikkuses, ehk… vastuvõtu ulatuses…

Sulle teeb muret küsimus…, kuidas maailma pilt saab olla sedavõrd püsiv?

Seepärast, et see on matrikstunnetuse peegeldus…

Juba lapsepõlvest saadik õpetatakse, et puu on roheline…, aga taevas on sinine…

Kas leidub planeedil kasvõi üks inimene, kes väidaks vastupidi?

Kõik teie seast saadavad igal hetkel avarustesse mõttevormi rohelisest puust ja sinisest taevast, ning kõik võtate seda illusiooni ka vastu…, mille tõttu ka pilt on sedavõrd püsiv…

Sellisest matriksillusioonist on raske välja pääseda…

Et pääseda matriksillusioonist, me pakume teile vaatlust…, see on teadvuse seisund, kus mõistus on väljas…, kuna just tema on hääles matrikstunnetusele…

Selleks palume vaadelda objekti, ilma laskumata selle detailidesse… – ütleme veepinda…

Või minna inimmassiivistvälja…

Kui lahkud kõrbesse…, või laande, kus kolmanda tihkuse signaalide hulk väljaspoolt on palju väiksem…, ehk loobuda matriksillusioonist…, ja luua uut…

Ehk olla erakluses ja eralduses…

Kuid eraldumisel kinnisesse ruumi pole mõtet…

 

Järelikult…, kõik see, mida võtan vastu, on omal viisil – esile kutsutud illusioonide hallutsinatsioonide matriks?

Võib ka nii öelda…

Kuid esmalt, sündides siia ilma, te paratamatult häälestute masside teadvusele…

Kui ei vali vaid sündida üksinduses…

Maugli on siin heaks näiteks…

Laps, sünnist olles huntide seas, õppimise aegu võtab vastu nende signaale…, ning ilma võtab sootuks teisiti, kui inimesed.

Kuigi tema virvendus võimaldab virvendada vastavuses inimteadvuse virvaga…

Kuid ta peegeldas üksnes seda, mis oli tema ümber…, signaale, mis jõudsid temani…

 

 

Ma mõistsin selle…

Kuid on olemas versioon, et ilmaloovuses on olema struktuurid, kes loovad piltillusioone ja edastavad neid otse inimese matriksteadvusse…, kas on see nii?

On küll…

 

Milleks nad seda teevad?

Milleks mulle ja teistele sundida peale mingeid pilte reaalsusest, kui mul endal on õigus luua neid?

Kuidas olla vabaduse valikuga?

See pole nullist alustamine, nagu arvad sina…

See on omal viisil võimendumine…

Te olete – oma illusioonide loojad…

Ilmaloovuses on olemas struktuurid, milliseid saaks nimetada programmideks, või atribuutideks, mis saavad võimendada signaale…, mis on kui abi teile, algajad ilma kunstnikud…

Kui neid poleks, siis teie pildid laguneks igal korral, mida oleks raske taas kokku korjata…

Võid nimetada neid uute loomise harjumuste töötlemise trenažöörideks.

Kuid te lähete nende trenažööridega sedavõrd kaasa, et hakkate uskuma selle vankumatusse, mida näete…

Esmalt tarvis mõista ja uskuda, et see, millisena näete ilma enda ümber – on kõigest teie teadvuse peegeldus…, on teie kujutelma töö…, on teie looming…

 

Milleks ja kelle poolt on loodud need struktuurid, mis loovad selliseid trenažööre ja on meie loomiste võimendajaiks?

Igaüks valib ilmaloovuses seda rolli, mis huvitab teda…

On õpetajate süsteem, mille arengu eesmärk on nende õpetamine, kes on ilmaloovuse trepil allpool…

On olemusi, kellele pakub huvi konstrueerimine, võimendajate ja trenažööride loomine…

See on nende loomise viis…

Ilmaruum on mitmekesine…

 

Olgu…, aga hullud…, miks nemad näevad ilmapilti teisiti?

Erinevatel põhjustel…

Hullud – see on huvitav määrang…

Nemad käivitasid omad loomise mehhanismid…, suutsid end lahti rebida matrikstunnetusest…, ehkki osaliselt…

Seega…, nemad on enam edasi jõudnud, kui teie…

Teile nad on – heidikud…, inimesed kes näevad ja võtavad vastu teisiti, kui kõik teised…

Kuid on midagi muud – MIDA võtavad vastu nemad…

Kahjuks…, nemad oma tunnetustega jäävad enamuselt kolmandale tasandile, duaalsuse virvasse…, ilmapiltide nägemine on neil vaid teine…

Kuid see siiski on matrikstunnetusest osaline lahtirebimine…

 

Kuivõrd ma mõistan…, matriksteadvus on igal tasandil…?

Kui on olemas klastrid, vaimsuste ühendused, et tõsta oma väge…, siis peaks olema matrikslik vastuvõtt?

Jah…, on olemas…

Kuid küsimus on selles…, millisel määral liituda matriksvastuvõtuga, ning teha seda teadlikult…

Sa igal juhul oled siiski peegeldav vorm, peegeldav objekt…

Sinu peegeldus sõltub muidugi sellest, milline singnaal jõuab sinuni…

Kuid sa oled võimeline muutma seda signaali…

Just selles seisnebki loomise ülesanne ja võimalus…

 

Tähendab…, Jumal on huvitatud, et vastuvõtu pildid oleksid võimalikult eriilmelised?

Jumal oled sa ise…, ja Temale pakub huvi see, mis pakub huvi sulle…

Käesoleval hetkel Jumal püüab taas mõista ilmaloovust… – just selles on tema imelisus…

Mõneti sul ehk kerkib küsimus… – milleks ma räägin sulle kõike seda…?

Kujutle vaid… – sul on laps, kelle kohta tead, et temast saab Jumal…, nii ehk mõistad mind…

Mul on rõõm tagastada Loojale kasvõi vähese sellest, mida Ta on mulle andnud…, tagastada läbi armastuse ja tänu nende võimaluste eest, mida Ta on kinkinud mulle…

Ma rõõmuga jagan ja tagastan Temale minu vastuvõtu…, ning püüan olla heaks jätkajaks, mitmekülgseks loojaks…

Ma rõõmuga õpetan Temale seda, mida olen õppinud ise…

Ma tean tänu Temale…, kuna tänu Temale ma õppisin kõike seda tundma…

Kuid ees on veel piiramatul hulgal õppimisi ja loomisi…

Just seetõttu ma õpetan Teda sinu nimel.

Igal korral tunnen rõõmu kohtumise üle Temaga…, erinevate vormide näol…

Tunneta seda…

 

Me pidevalt räägime nägemusest…, kuid on olemas ka muid vastuvõtu süsteeme… – kuulmine…, lõhna tunnetus, keha tundlikkus… – mis on nendega?

Kuidas ma saaks aidata mõista, mis on kibe…, kuidas saab selgitada seda lapsele?

Kuidas suudad mõista, mis on punane…, kas on võimalik seda selgitada?

Sa üksnes võtad vastu teiste signaale, kes võtavad miskit kui punast…, või kibedat…, ning peegeldad seda oma vastuvõtu aparaadiga…, õigemini… lased oma vastuvõtu aparaadist läbi, ning oma aju signaalidega peegeldad…

 

Järelikult…, igal tasandil on omad illusioonid?

Kas on kuskil miski, kus poleks illusioone?

Illusioon on Jumala peegeldunud valgus…, seega… pole kohta kus puuduks illusioon…

Sa mõistsid õieti…, just seetõttu ole valmis selleks, et ees on veel palju illusioone…, igaüks neist on kaunim ja õudsam… – see sõltub üksnes sinu vastuvõtust…

Igaüks loob oma panuse, oma varjundi ilma värvidesse…

Võiks isegi ütelda, et Jumal loodab ikka, et keegi teie seast loob unikaalset illusiooni, millist seni veel polnud…

 

Kas selliseid olemusi on olemas?

Muidigi on…, – üks neist olen Mina…

Ka teie seas on olemas unikaalseid kunstnikke…, kuid need lähtuvad siiki üldisest matriksvastuvõtust…

Need, kes on loomas uusi ilmasid…, ongi loomise paremus…

 

Aga räägi, mis on meie fantaasiad?

On olemas ulmekirjanikud, kes on välja mõelnud uusi ilmasid, milliseid pole nähtud, ega tunnetatud…

Kas nende illusioonid on olemas?

On olemas kõik, mis on olemas mõtetes…, teadvuses…, kuid ei eksisteeri üheaegselt…

Kas on olemas puud sellisel kujul, nagu näed sina…

Ja – jah…, ja – ei…

Ühest küljest puu on – kõigest energeetiline objekt…

Teisest küljest – ta omandab mingit matriksteadvuse kohast liiki ja lõhna…

Küsimus on tegelikult vastuvõtu piltide püsivuses ja peegelduses…

Ulmekirjanikud ei mõtle tegelikult ilmasid üksnes nullist…, nemad tabavad mingeid signaale teistest ilmadest, milliseid on avarus täis…, ja nemad on just need, kes on võimelised neid vastu võtma…

Kuid peegeldavad neid signaale omal viisil…, loovad uusi ilmasid, nende väljanägemisi ja seadusi…

Ometi nende energiast, nende väest ei piisa, et teha need pildid püsivateks…

On sul meeles, kus rääkisin väe liitmisest…?

Matriksteadvus – see on loomise väe ühinemine…

Kui igaüks teie seast teadvustaks seda, te saaksite ühiselt luua vapustavaid ilma pilte…

Kuid te loote seda, mida praegu näete ja võtate vastu…

Ma ei hakka andma hindeid sellele, kuna see on teie õigus…

Te siiski teete seda teadvustamatult, kohastudes…

Olete võimelised kokku leppima ja koos looma imelisi ilma pilte…, muid illusioone.

Selliselt toimub klasterlikes vastuvõtu süsteemides…, mis, nagu sa ise mõistsid, on samuti matrikslik loomise süsteem…, kuid enam organiseeritum…, enam kooskõlas…, enam teavustatud…

 

Seega, ilma kujundid, mida mõtlevad välja ulme loojad, lagunevad…

Või kusagil siiski eksisteerivad…, mingitel tasanditel, kuhu mu teadvus pole veel jõudnud?

See on erinevalt…, kõik sõltub peegelduste tasanditest…

Ulme loojad mõtlevad välja ilmu, mida keegi pole näinud…

Mida sagedamini loetakse ulmeraamatut, seda sagedamini naasetakse väljamõeldud illusoorse ilmapildi juurde…, seda püsivamaks muutub illusioon…

Neid illusioone külastavad paljud oma unede aegu…

 

Järelikult uni – on samuti illusioon, kuigi vähem püsiv…

Jah… Kõik on üksnes Jumaliku valguse peegelduse viisid…, ehk kõik on illusioonid…

 

Kui poleks illusioone…, kuidas näeks välja kõik?

Juba väljend ise „näeks välja“ eeldab nägemise viisi, ehk peegeldumise viisi…

Kuid ma mõistsin sind… – see oleks kui liikuv energia…, virvendav valgus…

 

Aga kui meie peegelduse vastuvõtt on illusioon…, kui kõik on taoline…, ka meie oleme Jumala taolised… – siis virvav energia võib olla illusioon…, illusioon Jumalast endast?

Mul on huvitav õpetada sind, kuna ma mõistan, et läbi sinu on rääkimas Jumal…, ja seda läbi kõigi teie…

Mõneti mulle näib, et Ta mängib meie mänge… nagu sa ise oma lapsega…, teeskled, et usud tema mängu…

Jumal – on kõige suurepärasem illusioon, kuna see on kõige võimsam vastuvõtu viis…

Sedavõrd võimas, et isegi Tema jagunemine vaimsuste kildudeks ei hävitanud Tema loovusluse võimu…

 

Paljudel inimestel on kogemus väljuda kehast, säilitades teadvust…, ning jälgivad teisi ilmasid… – kas ka see on illusioon?

Ka kehast väljumine ise?

Muidugi…, välja arvatud need, kes üksnes jälgivad energia voolamist…, kuid, nagu oleme sinuga seda arutanud, kõik on üksnes illusioon Jumalast…

Paljud kirjeldavad kohtumisi surnutega…, surmajärgseid kogemusi…, rännakuid teistesse ilmadesse…

Kõik on üks vastuvõtu illusioon…

 

Kui keegi suhtleb surnutega, peale nende väljumist füüsilisest kehast…, või teiste tsivilisatsioonidega… – kuidas see toimub?

Kuidas see õnnestub?

Miks see äkki sünnib?

Signaalidele häälestuse süsteem…

Inimene, paljude põhjuste tõttu, muutub tundlikuks signaalide suhtes, milliseid võtab vastu mitte massteadvuse vahendusel…, kuigi ta neis tsivilisatsioonides ja nende matriks illusioonides on varem kehastunud…

Kuid…, kehastudes praegusesse kehasse, ta säilitas illusioonide vastuvõtu aparaadi, milles on säilinud mälestused tema olemustest…, ja tema häälestustest…

Sama toimub ka surnutega…

Enamuselt need on viimaste lähedaste sugulaste kehastused, kellega oli tugev energeetiline side ja häälestus, mis toimus nende oleku aegu ühises matriksis.

Lähedased sugulased – on need, kelle signaalid on otseses mõttes lähedasemad…, kellele vastuvõtu aparaat oli kõige enam häälestunud.

Vastuvõtu mälestus jääb alles…, ning te suhtlete nendega jätkuvalt…, see oleks kui… oskused häälestuda neile, keda mäletate, ning kuidas häälestuda nende illusioonidele…

 

Kas see, et mul on kaks kätt…, kaks jalga…, vereringe süsteem…, kaks kopsu ja üks süda – on ka illusioon?

Kui just sellisel kujul, nagu näed ennast ja mida saad katsuda – siis jah…

Tegelikult sinus on energia fikseerimise ja liikumise sõlmpunktid…

 

Kas räägid tšakratest?

Mitte üksnes…

Süda on neist olulisem punkt…

Temale on vastavuses energeetiliste voogude tšakraline seondus…

Kuid ka iga organ – see on energia koondumine sinus…, tihenemine teatud tunnuste ja ülesannete kohaselt…

Iga organ sinu kehas – on sinu energiate kombud, mis on kindlate omadustega ja peegeldusvajadustega…, ja need on vastavuses teie füüsiliste organite funktsioonidele…

Näiteks kopsud – välise energia vastuvõtuks ja muunduseks…

Maks – energia filter…

Süda – energia liikumise suunaja…

Suguorganid – energia muundamine selleks, mida teate, kui kundaliini…

Kuigi iga organ on omal viisil energia peegeldumise kohastumise viis, mis on saabumas sinusse väljastpoolt…

 

Meile on räägitud, et kundaliini energia – on loominguline ja seksuaalne energia…

Kuid…, kas loomine toimub üksnes selle energiaga?

Mitte üksnes…, kuid selles keskmes ta on kontsentreeritud kujul…, justkui omal viisil puhastunud sinu jaoks…, – energia akumulaator, millesse ta koguneb, olles muude organite poolt töödelduna…

Just seda kasutad vahetu loomise jaoks…, elu ülesehituseks…

 

Elu taasloomine…, milleks nii keeruliselt?

Sa rääkisid, et lapsesünnituse protsess pole selline, kui me seda ette kujutame.

Kõik on üksnes energeetiline protsess…

Ülejäänu on kõigest selle protsessi vastuvõtu illusioon…

Lapsesünni protsess – see on vaid oma energeetilisest kookonist teise energeetilise kookoni väljutamine…, ja kes on võimeline mahutama endasse teadvust…

Laps, kes on kasvamas ema üsas, on energia komp…, ema energiast eralduv vorm, millesse asub uus teadvus…

Just seetõttu lapsel on tugev side emaga…, kuna olete tema osa otseses mõttes…

 

Aga isa…?

Tema annab informatiivse energia koostisosa…, oma spermatosoidide vahendusel manustab emarakku arengu programme…

Emarakud – need on sünni potentsiaali punktid…, ehk, ema keha sõlmpunktid, mis saavad kasvatada oma mahtu ja tihkust, luues nii uut vormi…

Umbes nagu pärlikarbis…, ümber liivatera hakkab kasvama pärlmutter, mida toodab merekarp… – sünnib kaunis pärlmutri vorm merekarbi seesmuses…

Ehk… – isa signaal annab tõuke pärlmutri sünniks…

Kogu protsessi ainus mõte on – sisestada emarakku isapoolset stardisignaali uue vormi kujunemiseks…, millesse hiljem asub teadvus.

Ema üsas, või munas see näib illusioonina… – kuid need on teie vastuvõtu kujundused.

Toimub üksnes vaid uue vormi eraldumine emast…

Kas on meeles legend naisest, kes peab sünnitama vaevade läbi, kuna tegi esmasündinut pattu…

See kõik on pealesunnitud illusioonid ja hirmud…

Need naised, kes ei karda sünnitada – ei tea sünnipiinadest midagi…

 

Olgu…, kui meie keha organid – on energia voogamiste kohastumiseks… – kuid kuidas see kujunes?

Et süda – suunab energiat…, aga maks – puhastab seda…

Kelle illusioon see on?

See on pigem evolutsiooni tulemus…

Teie ilma signaalide ja Jumaliku Valguse peegeldamise süsteem sünnitas teie organite kohastumist…

On ka vastavaid üldiseid programme, mille kohaselt laps kasvab ema üsas…

Ja seda sisestatakse emarakku isa poolt…, ja just seetõttu kujuneb sama ehitus, kui kõigil inimestel…

Isasse selline programm oli sisestatud juba tema isa poolt…

 

Kes loob neid programme?

Evolutsioon…

Selliseid struktuure, kes looks vastavaid programme, pole olemas…, – kõik on üksnes arengu, grupeeringu, peegelduse ja struktureeringu tulemus…

Esmased inimesed polnud üldse sellised, kui teie…, või lemuurlased, kellest oleme teile rääkinud…, kuigi, ega nemadki polnud veel esimesed maapeal…

 

Mõningates õpetustes teadvuse tõstmiseks soovitatake koondumise punkte.

Maagid-nägijad näevad neid särava punktina kookonil, ning inimene ja tema vastuvõtu võime sõltuvad nende asukohast…

Vastavalt koondumispunkti koha muutumisele muutub ka inimese vastuvõtu võime…, isegi une aegne…

Mida see peaks tähendama…?

See on tähelepanu punkt, energia koondumine ja selle suunamine…

Enamusel inimestest vastuvõtt on alateadlik ja on hääles matriksvastuvõtule…

See oleks ku kera sees olemine, milles on hulgim avasid, ning iga avause kaudu on võimalik näha erinevaid ilmasid…, kuid sinu arvates on vaid üks ava, ning oled häälestunud üksnes sellele avale… – üldisele tähelepanule ja vastuvõtule…, ja vaatled ilmasid vaid ühe ava rakursil…

Tegelikult saaksid koondada oma tähelepanu erinevalt…, ja erinevalt jälgida ilma…

See oleks kui taskulambi kiir, mida saab teha kitsamaks, või laiemaks, ning suunata kusagile…

Koondades oma energiat, sa suunad selle teatud objektile…, reguleerid tema võimsust, et saaksid võtta erinevalt vastu…

Teie maagid on ära õppinud koondamise, ning nende arvates saavad korjata informatsioone teistest ilmadest…

Kuid ka see on illusioon…, uus illusioon…

Nagu mäletad, nemad on ühiselt käinud ühiselt loodud ilmades.

 

Mis nendega toimus edasi?

Nemad rändavad mööda oma illusioone jätkuvalt… ja seda on oluline mõista…

Paljud teie seast püüavad leida väljapääsu illusioonist, andes sellele sõnale ja mõistele negatiivset tooni…

Reaalsusest eemaldumine – see on omal viisil pettus…

Kuid kõik on üksnes peegeldus…, just seetõttu kõik on illusioon…

Illusioon – see on sinu enda poolt loodud ilma vastuvõtu pilt…

Valik on sinu… – kas liituda kollektiivse illusiooniga, või luua enda oma…

Keegi ei peta teid…, ehk, ei sunni peale olematut…

Te ise panete kokku… mida võtta vastu ja mida luua…

Teie edaspidine areng –  on teie loovate võimaluste areng teis endis…

Kõik, mida suudate luua… – on üksnes – enda poolt loodud illusioone, mida olete välja mõelnud, ning loonud oma vastuvõtu ulatuses…

See on maailma tundmise õppimine… see on eluviis… – teist võimalust teile pole antud…

Kõik oleme – loovad vormid, suured ilmaloovuse illusionistid…

Oleme mustkunstnikud, kes tirime kaabust välja terveid ilmasid…

Selles on kogu elu mõte…

 

Kõrgemad jõud – Lutsifär

Read Full Post »

Older Posts »