Feeds:
Posts
Comments

Archive for July, 2016

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Absoluut…

Tervitan sindki, mu vaimsus…

 

Mul on taas küsimusi inimestelt Ilmaloovuse kohta…

Muidugi…, mul on rõõm aidata teil mõista end ja Mind…

 

Enese, kui Lõpmatuse, tundma õppijad on teine teise sees kui matrjoškad…

Kas see peaks tähendama, et kõige suurem peab saama kõige väiksemaks…, muidu lõpmatus ei saaks sulguda…?

Lõpmatused ei saa olla teine teise sees…, siis neil peaksid olema piirid, kus ühe lõpmatuse piirid peaks kokku puutuma teise lõpmatuse piiridega…

Kuid ilmad siiski on teine teise sees, kui matrjoškad…, ehk õigemini – ilmade tasemed…

On kui sibula kihid, kus igal kihil oma lõpmatuse avaldumise vormid…

Lõpmatus ei saa olla ei suurem, ega väiksem… – temal ei ole piire, ega mõõtmeid…

 

Olgu…, kuid siis on esimene ja viimane lõpmatus…

Ei ole olemas viimast…, on üksnes Lõpmatus…

 

Kuna meie ilmas kõigel on olemas algus ja lõpp, siis meil on raske oma mõistusega tabada seda…

Näide Mööbiuse lindiga – on liikumine mööda suletud ringi…

Kas ka lõpmatusel on olemas suletud ring…?

Kas ta on suletud iseendale…, ja on õppimas tundma iseend…?

Kas lõpmatuse suhtes on olemas midagi välist…?

Oleneb sellest, mida peate antud juhul lõpmatuseks…

Mina olen lõpmatusena teie jaoks…, kuid ka minu jaoks on minu lõpmatus…

 

Tegelikult pole olemas mingit lõpmatust… –antud arengu etapil on vaid miskit enamat, kui sina…?

Jah…, kuid selliseid teadasaamise tasemeid on lõpmatult palju…

Igal korral, avades end ja oma lõpmatust, sa avad uue lõpmatuse uusi silmapiire…

 

Ma siiski ei mõista… – olen mina…, oled sina, kui miski enamat…, ja see on minu jaoks lõpmatusena…

Kuid sinu jaoks on midagi sinust veelgi enamat…, ja see on sinu lõpmatus…

Ja nii edasi…

Kui sina, kui lõpmatus, oled suletud endale… – kuidas sina saad teha koostööd oma lõpmatusega…?

Ma olen osa temast…

Sinu keha rakule sa oled tema lõpmatus…

Kosmos on sinule lõpmatus…

Kosmosele olen mina lõpmatus…

Minule on minu enda lõpmatus…

Mina, kui endale suletud ring, õpin end tundma enda seesmuses oleva lõpmatuse suletud ringil, kui Mööbiuse lindil…

Kuid väljaspool mind on olemas teine lõpmatus…, kui ma enda seesmise ringi lahutan, muutun selleks lõpmatuseks endaks…

 

Tuleb välja, et ka sinul on olemas teatud ring…, ehk teatud vormid…

Kas Absoluudil on olemas vormid…?

Absoluudil on olemas kõik… – selleks ta ongi Absoluut…

Ma koosnen vormidest, kuid ise olen vormitu… – olen ilmutatud vormidena, kuid, Ma Olen Vormitu, olles ise ilmutamata…

„Seesmine“ ja „väline“ antud juhul ei tähenda vormi piire… – see on üksnes võimalus õppida tundma end…

Ma kui mängiks peitust iseendaga… – püüan mängides petta end, esitades end vormituna ja lõpmatuna…, vormide kujul…

Ma kui lepiks ajutiselt kokku iseendaga, et üks osa minu lõpmatusest muutub vormiks, millel on olemas piirid…

… nii, nagu vees sünnivad mullid ja lained…

 

Mida kujutab endast kõikide lõpmatuste kooslus…?

Kõikide lõpmatuste kooslus…, kõikide vormide ja vormituste kooslus…, kõige kooslus, mis on ilmutatud ja ilmutamata, on Ühene Teadvus… – kas magav, või ärkvelolev…

 

Kust tuleb impulss avanemiseks…?

Ega see saa sündida lõpmatuses, mis on eksisteerimas Puhtas Olus…?

Järelikult… – ta tuleb teisest lõpmatusest…, kuid kust tuleb sinna…?

Mis on kõige selle lätteks…?

Avanemise impulss on tabamatu…

Võiks ütelda, et ta on Ühese Teadvuse omadus…

Ta on läbistamas kõike…, kui siduv lüli…, kui niit, millele on lükitud kõik lõpmatused…

 

See on kaunis võrdlus… – kuid see ei anna vastust – kust ta tuleb…?

See on juba esmaselt igas olemuses…, igas teadvuse avanemise punktis…

 

Lõpmatuse reageering impulsile mulle meenutab Pavlovi koera reageeringut ärritajatele…

Impulss tuli – algas teadvustumine…

Impulss ei tule…, ta üksnes on…, on kõiges…, on Lõpmatu Teadvuse iga osa omadus…

 

Kuid teadvuse osa ja lõpmatuse osad ei ole ilmutatud… – seega… impulss ei ole avanenud…, või selles osas seda ei ole olemas…?

Selles osas ta on potentsiaalina…

 

Miks ta ühes ilmutub, kuid teises mitte…?

Kes on seda otsustamas…, või millest see oleneb…?

Ma otsin sinu jaoks võrdlust…

Millest oleneb, kas vesi hakkab voolama, või mitte…, kuigi tema omaduseks on voolamine…, ja see on kätketud temasse…

 

Oleneb võimalusest voolata kusagile…

Just nimelt…

Kui üheses teadvuses on olemas ilmutamatuse saarekesi…, siis need on tulevaste jõgede sängid, kuhu vesi saab suunduda…

 

Ilmutamata osas impulss on magamas…

Ei…, ta üksnes avaneb aeglaselt… – sa ei ole suuteline tabama tema avanemise kiirust…

Ehk siiski… minu näide on ebaõnnestunud…

Võtame teise näite veega…

Vee esmaseks omaduseks on niiskus…, ja see on temale omane juba esmaselt, ning esineb kõikides vee vormides…

Mida veele tarvis, et ta suudaks teadvustada enda niiskust…

Et keegi astuks vette ja tunnetaks tema niiskust, ning räägiks veele sellest, et ta on niiske…

Kuni keegi vette ei ole astunud, seni vesi ei ole teadlik enda niiskusest…

Et keegi astuks vette…, ja teataks temale tema niiskusest, on tarvis moodustada see keegi või miski väljaspool vett…

 

Tuleb välja, et vee niiskuse impulss saab ilmneda üksnes juhul, kui ilmneb keegi väljaspool vett…

Seega…, impulss eneseteadvuse avanemiseks saab ilmneda juhul, kui ilmneb keegi väljastpoolt lõpmatust…

Kuid kes annab impulssi kellegi ilmnemisele väljastpoolt…?

Teie teadvusel on raske omaks võtta lõpmatuse mõisteid…

Üksnes võta teatavaks, et impulss on vaid Lõpmatuse Ühese Teadvuse omadus…

 

Kas mõistad…, see kõik meenutab kellegi tohutu poolt alustatut eksperimenti, kes on loonud mõningad teadvuse vormid…, ning suunanud neid impulsse kui Pavlovi koertele, õpetades selliselt tinglike ja tingimusteta reflekse…

Umbes nii jah… kuid tema enda teadvuse suurim osa avaldub koeras… – ta ise annab endale impulsse, et kontrollida oma osa, milline asub vormis…

 

Kui kõigel on olemas ettemääratlus, kas siis lõpmatusel saab olla mingeid muid reageeringuid ilmpulssidele…?

Mis juhtub, kui lõpmatus ei reageeri impulsile…?

Kelle poolt on seatud asjade selline seis…?

Reageering impulsile – see on igaühe valik…

Igaüks teist, iga minu vorm, reageerib impulsile erinevalt…

Sina ehk võtad seda kui piitsa, millega sind, või kedagi teist, sunnitakse tundmaõppimisele…

Kuid see ei ole nii… – impulss on elektritoite andmine seadmele, millist saab kasutada erinevatel vajadustel…

Impulss on kõigest seadme käivitamine… – on kui ärkamine peale und…

Kui oled ärganud… – kes sunnib sind minema ja õppima tundma ilma…?

Sa tõused… – ja alustad oma elutegevust enda valiku järgi…

Üksnes… sinu elutegevuse jaoks on seatud teatud normid…

Näiteks… pead sööma, jooma, – et sinu vorm saaks eksisteerida füüsilises ilmas…

Kuid teadasaamise viise, enda või ilma kohta, oled valimas sa ise…

Seega impulss on ärkamiseks…, sinu teadvuse käivitamiseks…

See oleks sama, kui avada silmad, ning näha ilma enda ümber…, see oleks kõikide vastuvõtu retseptorite käivitamine…

 

Näide elektri andmisega toob teise võrdluse…, oleme kui teatud biorobotid, millised on mingi operaatori juhtida, kes püüab sellisel viisil läbi uurida temale tundmatuid sügavikke…

Operaatoritele, kes on juhtimas batüskaafe…, või uurimistöid mingil tundmatul planeedil…

Miks see solvab sind…?

Iga vorm on teatud batüskaaf teadvuse paigutamiseks…

Sa ise oled selleks operaatoriks…

Üksnes oma eraldatuse illusiooni tõttu oled unustanud selle…

Oled uuringute hasardis…, oled hakanud end samastama batüskaafiga…, masinaga, millesse said paigutada oma teadvuse…

Teie jaoks masin on hunik metalli, mis täidab üksnes käske, mis tulenevad nuppude vajutamisest…

Kuid ilmas ei ole midagi elutut…

Kõik, millel puudub elu, laguneb osakesteks, ega suuda eksisteerida vormina…

Seega, – isegi masinal on elu…

On üksnes eluvormide erisused, millistel teadvus on eostuse tasemel…

Ta ilmutab end teile piiratud diapasooni ulatuses, kuid impulsside saabudes te sulgute…

Tegelikult kokkulangevus on minimaalne…, see toimub üksnes teatud sageduste ulatuses…

Ka teie keha seetõttu on teatud mõttes masin, millesse saate paigutada oma teadvuse osa…

Seega… – selle masina operaatoriks olete ise…

Kuid samas… oma teadvusega olete operaatoriks paljude masinate hulgale…

Olete tohutu ühene teadvus, milline on üheaegselt juhtimas hulgimaid vorme/masinaid…

Osa neist masinatest on täiuslikumad, osa vähem…, osa on teadvustamas end koostisosade kogumina…, osa on teadvustamas end kuuluvana millegi suuremale…, õppimas tundma enda kuuluvust suuremale ilmaloovuse mehhanismile…, õppimas tundma ilma enda ümber… ja selle loomist…

 

Ma täpsustaks end…

Mõneti näib, et meist ei olene miski… – oleme üksnes juhitavad biorobotid, millistega mängivad jumalad…, lahutades meelt selliselt…

Mõneti oleme kui malendid, milliseid on liigutamas mängurid…

Mis saab oleneda nupust endast, kuni mänguri käsi pole tõstnud teda teise kohta…, mustale või valgele ruudule…, või ohverdatud teise nupu nimel…

Ühes raamatus lugesin, et male oli antud meile kui hierarhide juhtimise näide…

Kas tavanupul ei ole võimalust saada kuningannaks…?

 

Jaa, on…, kuivaid mängur soovib seda…

Ehk õigemini… kui mängur juhib oskuslikult oma mängu…

Pealegi… kuningat ennast juhib samuti mängur…

Miks see solvab sind…?

 

Sest nupust ei sõltu miski… – üksnes mängur otsustab, kas nupp saab liikuda mööda musti, või valgeid ruute…, kas otse, või diagonaalis…, või sootuks ohverdab teise malendi nimel…

Siis hakka ise mängijaks…, selliselt saad ise juhtida nuppe ja kuningat…

 

Juhtida…?

Meid on alaliselt keegi juhtimas… – kord reptiloidid…, kord tumedad…, kord jälle valged…

Mõni üksnes lahutab vaid meelt…

Kui oled kaasatud mängu, siis jääd mängus alati kellekski… – nupuks, või kuningaks…, reptiloidiks… – või… inimeseks…

Jääd mängu osaks…

Kui oled valinud võtta osa sellest mängust, siis ka allud selle reeglitele…

Kuid mängu reeglite kohaselt on igal nupul õigus lahkuda mängust…, isegi ilma mingi teise malendi abita… – üksnes omal valikul…

Pealegi… – selles Mängus võib mistahes nupp, varem või hiljem, saada kuningaks…

Ta jõuab üha kõrgema teadvuse tasemeni, muutub enamaks ja olulisemaks…

Peale selle… – igal nupul on võimalus, varem või hiljem, avada oma väge ja oma teadvust sedavõrd, et muutuda ise mänguriks…

… ehk tunnetada end sellena…, meenutada end sellena…

Teie malemängus kujundeid liigutavad inimkäed…, kuid Ilmaloovuses  kujundeid mööda „ilmade laudasid“ liigutatakse mõttejõul…

Looja mõttejõud kätkeb liikumist mistahes vormis…, mistahes kujul…

Üks ja sama käib nii mõtemängu, kui ka tema arengu kohta…

Kord Loojal käis mõte ilmaloovusest…, kuid ühese teadvuse seaduse kohaselt mõte ei saanud kusagile kaduda…, seega… hakkas arenema ja avarduma…, mõtte osakesed muutusid malenditeks mängu väljakul…

Kuna mõtteosakesed ei teadvusta enda kuuluvust Looja peamise kujundava mõttele…, siis nemad tunnetavad end üksnes Nuppudena…

Kui kõik Looja mõtte osakesed koonduks üheks, siis Looja ise tunnetaks end nupuna…, ja kuningana… kogu malelaua mänguna tervikult…

Kuid malemäng on teile õpetlik ka seetõttu, et selles on korraga nähtavad kõigi malendite tasemed ja võimalused…

Igal malendil on oma ülesanne… ja oma liikumise teekond…

Selles mängus on jälgitav kujude alluvuse hierarhia… – suuremalt väiksemale…

 

Kas lõpmatusel, peale enese tundma õppimise, on olemas muid arengu teid,…?

Lõpmatusel on hulgim teekondi…, seega, ma ei suuda sulle vastata üheselt…

Avanemise teed ise on õpitavad üksnes Lõpmatuse enda poolt…, õpitavad minu poolt, kuna Mina olen sinu lõpmatus….

On võimalus tuua üksnes lähedast analogi…

Sa omas ilmas õpid tundma kõrgust, pikkust ja sügavust…, nii ka Lõpmatusel on palju ulatusi enda tundmise avardumisteks…

Kui rääkida teie kolmemõõtmelise mõistmise keeles, siis on võimalik süüvida endasse…, on võimalik suurendada end…, avardada end…

Aga kui mõõtmeid on enam, kui kolm…, lugematu hulk… – siis ka enda avamise teid on hulgim ja lõpmatult…

Lugematud võimalused…

 

Enda tundmine ja avardumine – kas see pole üks ja sama…?

On… – seda võiks nimetada paljudel viisidel…

… enese teadvustamine…, enese vastuvõtt…, enese tundma õppimine… – enesest tulenemine…

… enese uute tippude ja silmapiiride vallutamine…

Kuid see kõik on üksnes lõpmatuse punktide avamine…, minu potentsiaalide punktide avamine…

 

Kas eelnevate avanemiste aegu on olnud katseid luua Absoluute… – kui jah…, siis milleni see viis…

Ei ole… – see on esmane katse…

Igal juhul – see on minu esimene katse…

 

Kuid, kas teistel absoluutidel olid sellised katsed…?

Olid…, kuid see on sootuks teine jutt…

Need on sootuks teised ilmad, millised on sinu vastuvõtule ja mõistmisele kättesaamatud…

Ehk kunagi kasvad oma teadvuses nende omaks võtmiseni…

 

Kui sügavale on tarvis sukelduda endasse, et saada Absoluudiks…?

Et saada Absoluudiks, on tarvis end lahustada…, lahustada kõik piirid, millised on eraldamas sind minust…

 

Kas see peaks tähendama miniabsoluudiks saamist…?

Seda peaksid rääkima sina minule…

Ma olen absoluutselt sügav…, ja minu sügavust ei ole võimalik kirjeldada…

Kuivõrd sügavale oled suuteline süüvima minusse, et saaksid ühtida minuga uuel tasandil…, et saaks minuks kindlas säilitatavas potentsiaalis…

 

Säilitatavas potentsiaalis…?

Ehk võrdleks arvutite võrguga…

Sa oled üks töötav koht…, ning oled võimeline tegema tööd teatud funktsioonide piireis…

Kui saad ühenduse internetiga…, siis hakkad teadvustama, et on olemas mitte üksnes need, kellega saad suhelda visuaalselt ja otsesides…, vaid on olemas võimsamad töökohad… – baaskohad, millistel on piiramatu mälu maht ja informatsiooni töötlemise kiirus…

Teie – kui eraldi olevad töökohad, võite üksnes ühenduda ühisesse võrku, kasvatades selliselt oma võimalusi vastuvõtuks ja ühiseks informatsioonide töötlemiseks…

See on inimkonna arengu tee läbi eraldi olevate vormide…

Kuid teie olete otsimas veel teisi teid…

Mõningad teie seast on leidnud teed ühendumiseks globaalse keskse jaamaga… – kolossaalse kompuutri andmete baasidega, milles on piiramatud võimalused…

Kui suudad leida ühendust globaalse kompuutriga, siis suudad pääseda kogu tema väele…, kõigi tema võimalustele…, kogu tema informatsioonide mahule…, tema väljunditele…

Muutud tegelikult temaks endaks…, muutud kaudseks juurdepääsuks temani…

Muutud mitte üksnes tema potentsiaali punktiks… – vaid muutud sissepääsuks Absoluudi potentsiaali… – Portaaliks…

Selliselt saad läbi enda avada kõiki Absoluudi võimalusi…

Isegi töökoha seiskumise puhul, sa jääd praktiliselt temaks…, säilitades samas oma eraldatust, valdad jätkuvalt kõiki tema potentsiaale…

Tema, kui keskne kompuuter, on suuteline läbi sinu jõudma punktide vastuvõtule…, olles töötava kohana, näha sinu ilma, läbi sinu silmade…

Seni on töös üksnes side otsekanalina…

Mina, kui keskne kompuuter, läbi töökohtade olen vaatamas seal avanevaid ilmasid…

Kuid…, teie ei ole veel ühendunud minu vastuvõtuga, kui terviklikkusega…, kui absoluutsusega…, kõigi minu võimalustega…

Kuid, varem või hiljem… iga töökoht leiab võimaluse ühenduda minuga läbi enda seesmuse…, saades minuna, säilitades oma individuaalsust…

 

Mis saab välise Minaga, kui olllakse sukeldunud endasse…?

Mis on saanud Budhaga, kes on sukeldunud enda sügavustesse…?

Kõik oleneb sinust… – sellest, mida oled valinud…

Väline Mina jääb sinule üksnes taustaks, meenduseks…, unenäoks…

Kuid igal hetkel saad naaseda enda meendusele, kui individuaalsusele… – kui soovid seda…

Kuid mis puutub Budhasse… – siis tema teadvus on uurimas temale avanenuid ilmasid ja on sulandumas nendega…

Ta mäletab end inimesena üksnes kui meendusena endast…

 

Veel Immanuel Kant omal ajal tõestas, et meie mateerialiku ilma reaalsust ei ole võimalik tõestada mingitel empiirilistel meetoditel…

Kas on olemas tõestused vaimse ilma eksisteerimisele…?

Kuivõrd kerge on oletada, et ei ole midagi üldse olemas… – ei Absoluuti…, ei Ilmaloovust…, ega Maad…, peale enda teadvuse, kes on magamas ja nägemas und…

Tegelikult ei olegi olemas midagi, peale teadvuse, mis on magamas ja nägemas und…

Või… on teadvus, mis avanemas ja sulgumas alaliselt, luues selliselt une pilte-illusioone…

 

Alles oli juttu, et meie Ilma Looja on alles lapsuke ja on magamas, ning läbi une piltide on õppimas…

Kuid on olemas samuti ärkveloleku reaalsus…

Ärkvel oleku reaalsus on teise looja unepilt…

Kuid mis on uni sinu vastuvõtus…?

 

Ma isegi ei tea, mida sinule vastata…

Ehk…, minu füüsiline kest lülitub osaliselt välja, ning teadvus on töötamas teises režiimis…

Siis võiks võtta seda, kui und, kus sinu käesolev vorm osaliselt lülitub välja ja jääb töösse teises režiimis…

Seega kõik teised ilmad on üksnes teadvuse ja vormide erinevad töörežiimid…, ehk, teadvuse tööd vormis…

Mis on ühele vormile reaalsus… – on teise jaoks unepilt…

Vormide erisuste paljusus on sünnitamas reaalsuste paljusust, milliseid saab pidada nii unepildiks, kui ka ärkvelolekuks…

Kõik oleneb sellest, kuidas suhtud antud reaalsusesse…, ja milline on sinu seondus selle reaalsusega…

Vaimne ilm ja füüsiline ilm erinevad teine teisest üksnes energia vibratsioonide taseme poolest…, või muude energiate vibratsioonide tasemetest… – millised on moodustamas mateeriat…

Seega… kuigi… tunnistades mateerialikku ilma…, eeldad samas vaimse ilma olemasolu…

Need on üksnes energia variatsioonide erinevad tasemed…

Te ei ole veel saavutanud selliseid energia tasemeid… – üksnes olete alles jõudmas nendeni…

Tegelikult… – kellele on tarvis tõestusi vaimsest ilmast…?

Kas oled võimeline tõestama enda eksisteerimist…?

 

Ma saan näha end…, katsuda…, tunnetada valu…

Kuid need on üksnes signaalid sinu ajus…

On ju võimalik oletada, et sinu teadvus on võimeline mängima väga peenel reaalsuse simulaatoril, mis edastab sinu ajju vastuvõtu signaale, ning sinule näib, et näed ennast ja tunnetad valu…

Tegelikult on olemas üksnes punkt signaalide vastuvõtuks… – on olemas sina, kui vorm, mis on eraldatud signaalide edastajast…

 

Seega…, signaale edastad sina…?

Ei…, signaale edastab Kogu Olev…

Kogu Olev kiirgab lainelisi signaale, mis on vormide poolt vastuvõetavad ja peegelduvad teie teadvuses erinevate vastuvõttudena… – reaalsustena…, piltidena…, tunnetustena…, unepiltidena…, mängudena…, ja nii edasi…

Iga vorm on leiutamas uusi signaalide vastuvõtu võimalusi ja nende tõlgendusi…

Seetõttu kogu ilma on võimalik kujutleda üksnes valguse sähvidena…, energia sähvide ja tantsudena…

 

Tänan sind, et oled suuteline meile kannatlikult selgitama algeid…

Mulle pakub huvi sinu teadasaamine…

Sina oled mina… – nii on alati olnud…

Seega – sa tänad iseend…

SElena

Read Full Post »

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

On huvitav selle osa numbri kokkulangevus teksti teemaga…

Numbritel on tähendused…

 

Tervitan sind, Lutsifär…

Tere otsija… mul on rõõm taas sinuga kohtuda…

 

Mul on küsimusi inimestelt…, kas vastaksid neile…?

Olen valmis…

 

Kui ma mõistan õieti näidet mööbiuse lindiga, siis meie areng näib selle lindi moodi…

Oleme liikumas lindil, mille pind on kahes värvis… – valges ja mustas, mis vastaks pimedusele ja valgusele…

Lint on kitsast paberi ribast, mille üks külg on must (pimedus) ja teine – valge (valgus)…, ja nende põkkumise koht on pimeduse ülemineku koht valguseks…, sama ka vastupidi…

Nagu ma mõistan…, praegu oleme just sellise koha piireis…

Võrdlus on näitlik…, kuid lindi asemel on paljumõõtmeline sfäär…

Kujutlegem seda paljusfääriliselt…

On olemas Valguse sfäär…

Sa oled valguse sfäär…

Iga sfääri punktis on olemas pääs pimeduse sfääri…

Kui võtta seda näidet lineaarsel kujul, siis sfääri seesmine pind on valgus…, aga väline pind – on pimedus…

Seesmine pind on püüdlemas sfääri keskme suunas, mis on sinu kesktõmbe jõud…

Väline pind on püüdlemas sfääri keskmest eemale, mis on sinu tsentrifugaalseks jõuks…

Kahe jõu tasakaal on säilitamas sfääri vormi…

Kui üks jõududest oleks valitsemas…, siis sfäär oleks kas – rullunud kokku…, või lendaks keskmest eemale…

Keskme – on sinu Ma Olen Juuresolek…, ning see püüab hoida sfääri oma olemise vormina…

Kui suudad säilitada tasakaalu ja püsida vormis…, siis oled liikumas nii seesmisel, kui ka välisel pinnal…, ning kumbki jõud ei ole sinus domineerimas…

 

Meie liikumine mööbiuse lindil näib mulle järgmisena… – lint on jagatud 12 rajaks, kus igaüks neist on vastamas teadvuse tasemele – 3, kuni 13’ni…

Liikumine lindil ja ridade nummerdus algab välisest küljes keskme poole, üle ühe numbri…

Kui äärmine rada mustal poolel vastab numbrile 3, siis äärmine rada valgel poolel vastab numbrile 4…

Järgmine rada mustal poolel on number 5…, ja temale vastandrajal valgel poolel on number 6…

Ja nii edasi…

Mida enam lindi keskmele, seda enam kaob kontrast radade vahel, muutuvad hallimaks…

Kesksel 11 rajal (teadvuse 13 tasand) üleminek puudub üldse… – siin Valgus ja Pimedus on täielikus tasakaalus…, mõlemad rajad on ühtlast halli värvi…

Edaspidine liikumine lindi keskelt välise ääre poole ei oma meile mingit tähendust, kuna see on liikumine tagasi duaalsusesse…

Sellest võib teha järelduse… – jõudes teadvuse 13. tasandini, suudame saavutada tasakaalu Valguse ja Pimeduse vahel…

Mis on meid ootamas 13 tasandil ja sellest edasi…?

Iga tasand võimaldab sfääri teatud omaduste läbi töötamist…

Kui oled püsimas tasakaalus, siis töötavad üheaegselt mõlemad jõud…, nii kesktõmbe, kui ka tsentrifugaalne…

See tähendab… – mida enam püüad sfääri keskme suunas…, seda suurem on sinus vastandjõud… – muidu tasakaal kaoks…

Kui Valguse tasandil oled püüdlemas keskme poole…, siis samas mööda Pimeduse tasandeid oled püüdlemas keskmest eemale…

Selline tasakaal ei ole kuigi püsiv…, igal hetkel üks jõududest võib kaaluda üle, ning nihutada sinu teadvust sfääri ulatuses välja- või sissepoole…

Kui oled kogu hingest kaasatud erinevatesse sündmustesse…, siis, teie sõnade kohaselt, – tasakaal saab rikutud…, ja üks jõudude pooltest hakkab valitsema… – ja sinu teadvus nihkub kas sfääri keskmesse, või väljapoole sfääri…

Selline liikumine on ohuks sinu teadvusele…

Olles vaatleja seisundis, sa säilitad jõudude tasakaalu…

Kuid selline seisund on haruldane… nii inimkonnale, kui ka mõnedele inimestele…

Enamus teist on pendeldamas Valguse ja Pimeduse vahel…, erinevas amplituudis…

 

Mul millegi pärast on peas keerlemas mõte, et pimeduse ilmas on olemas minu teisik…

Ja…, see on nii…, kuid ta pole päris teisik… – ta on sinu peegeldus…

Sa oled see, kes sa oled… – ehk… oled Ma Olen Jumalik Juuresolek, kes oled kätketud duaalsesse sfääri…

Kui säilitad tasakaalu, siis sinu teadvus asub Jumaliku Juuresoleku punktis…, oled tõene ja jumalik… – see oled Sina…

Kui sinu teadvus hakkab kalduma sfääri tumeda või valge pinna poole, siis sellel kujuneb sinu Ma Olen Juuresoleku peegeldus…, ehk kujuneb teisiku taoline peegeldus, mis peegeldub kas pimeduse, või valguse poolel, imeliste kujudena ja vormidena…, ning see peegeldus on kogu su ümbruskonna peegeldus…

Te olete alaliselt balanseerimas Valguse ja Pimeduse piiril…, sellega olete värvimas oma jumalikku sära erinevatesse valguse ja pimeduse toonidesse…

Te kiirgate erilist valgust…, kiirgate erilist energiat, mis peegeldub must-valge sfääri pinnal…

Kui teis on valitsemas kesktõmbe jõud, siis olete kiirgamas rõõmu, armastuse ja mõistmise helendust… – maailm võtab selle vastu ja kasutab seda…

Teie helendus on toitmas teie valguse ilma…

Teie valguse ilma seesmuses, teie duaalsuse seesmuses paikneb Valguse Ilm…

Sealt algab Valguse Ilma pääs-portaal lõpmatute ilmade tasemetele, läbi mille olete võimelised rändama

Kui teis on valitsemas tsentrifugaalsed jõud…, siis olete kiirgamas kannatuste, hirmu ja agressioon helendust…, mida võtab vastu pimeduse Ilm…, see toidab Pimeduse Ilma…

Väljaspool teie duaalset sfääri on pääs Pimeduse Ilma kõigi tema tasemetega, milliste kaudu saate rännata…

Te olete tõepoolest pidevalt balanseerimas Valguse ja Pimeduse vahel…, tsentrifugaalsete ja kesktõmbe jõudude vahel…, hoides selliselt oma sfääri koos…

 

Kes panustas neid kahte jõudu meisse…?

Teie ilma looja…

Tema jagas teie helendust kaheks pooluseks, ning lisas teisse püüdlust ühelt pooluselt teisele…

Seetõttu teil on raskusi oma valiku tegemisel…, raske pidevalt püüelda Valguse poole, sest selline püüdlus on tagasi hoitav antogonistliku püüdlusega Pimeduse poole…

 

Mis toimub nendega, kes oma järjekindlusega valib siiski Valguse Ilma…, püüdlust selle poole, valides kesktõmbe jõude…?

Ta hakkab püüdlema enda keskme poole…, ning, varem või hiljem, need püüdlused kaotavad vormi, ning ta kerib kokku oma Ma Olen Juuresoleku…

Füüsilises ilmas seda peetakse keha eneseliku süttimisena…

Selline inimene lahvatab valgusena ja lahustab oma sfääri vormi…

 

Aga mis toimub nendega, kes on järjekindlalt valimas Pimeduse Ilma, ning püüdleb pimeduse poole, valides tsentrifugaalset jõude…?

Kõik on vastupidine…

See on püüd oma Ma Olen Juuresolekust eemale, purustab oma sidemed jõu lättega… – selline vorm laguneb läbi kannatuste…

Kuid sellise vormi lagunemise juures, mõlemal juhul, Jumalik Ma Olen ei kao kusagile, vaid naaseb oma Lätte juurde tagasi…

Seetõttu väidetakse, et mistahes teed viivad Jumala juurde…

Põrgu kaudu on kiirem…, kuid paradiisi kaudu on kaunim…

 

Mis on sellisel juhul meie üleminek uuele tasemele…?

Meile räägitakse sellest, kui üleminekust Valguse Ilma…

Kuni olete duaalsuse tsoonis, teis jäävad pidevalt vahetuma kaks jõudu…, kaks poolust…

Vormide ilm on duaalsuse tsoon…, ning, kuni eksisteerite selles vormis, seni seda vormi on toetamas kaks jõudu… – tsentrifugaalne ja kesktõmbe jõud…

Seetõttu saate olla mõlemal duaalsuse tasemel…, kuid üksnes erinevates variatsioonides…

Teie liikumine mööda teadvuse arengu tasemeid on üksnes teie sfääri avardumine…

Mida enam on avardunud sfäär, seda enam tarvis hoida tasakaalu valguse ja pimeduse poolte vahel…

Avardudes inimliku teadvuse tasandil, kuni saavutate planetaarse tasandi, saavutate tähelikku teadvust… – ja nii edasi, kuni jõuate galaktilise teadvuseni…

Te muutute aina võimsamaks…, muutute planeediks, täheks, galaktikaks…

Kuid kõikidel tasanditel toimub teie vastupidavuse testimine kahe tasandi jõudude poolt…

Just seetõttu planeedil toimuvad erinevad protsessid… valguse ja pimeduse protsessid…, duaalsuse tsooni piireis…

Seetõttu toimuvad erinevad valguse ja pimeduse protsessid päikesel, kuna ka tema on duaalsuse tsooni ulatuses…

Ja nii edasi…

Teie galaktikas on erinevad jõud… – Valguse ja Pimeduse jõud… – mis asuvad samuti duaalsuse tsoonis…

Teie pimeduse ja valguse jõud on oma olemuselt teie energiad…, teie seesmised hääled…

See on teie side valguse ja pimeduse kosmosega teie seesmuses…

Teie inimkond, ja muud tsivilisatsioonid… olete kõik planetaarsete ja galaktiliste Valguse ja Pimeduse logoste esindajad…

Kõik planetaarsed ja päikeste logosed on galaktiliste logoste koosseisus…, nagu on näites matrjoškadega…

Seetõttu duaalsuse ilma sfäärilisus on paljukihiline…

Kõik inimeste sfäärid kuuluvad planetaarse sfääri koosseisu, ning on arenemas kui tema osad…

Kõik planeetide sfäärid, koos oma elanikega, kuuluvad päikeste sfääride koosseisu…

Kõik päikeste sfäärid kuuluvad galaktikate sfääridesse… – ja nii edasi…

Iga sfäär on koos hoitav kahe jõuga… – tsentrifugaalse ja kesktõmbe jõududega…

 

Näites matrjoškadest on meile räägitud, et kui avardan oma teadvust, siis ma üksnes lahustan oma sfääri piirid, ning hakkan end tunnetama suurema matrjoškana, ehk planetaarse sfäärina…, ja kui lahustan planetaarse sfääri kihi, siis hakkan tunnetama end päikese sfäärina…

Minu sfääri kadumine toimub ühe jõu võimendumisega… – mis toimub sellisel juhul…?

Kui sinu sfääri vorm kaob Valguse või Pimeduse jõu mõjul, siis sinu valiku värviga energia ei kao kusagile…

 

Sinu pimeduse pool püüdleb planetaarse logose sfääri pimeduse välja suunas…

Sinu valguse pool püüdleb planetaarse logose sfääri valguse suunas…

Seetõttu peate mõistma…, millist teed hakkab liikuma teie planeet, oleneb täienisti teist endist, oleneb kõigi elanike valikust…

 

 Kuid meile räägitakse, et planeet on valinud valguse teekonna…

Jah…, kuid see on tema valik, kui eraldi oleva teadvuse valik…

Kui enamus inimkonnast valib pimeduse teed, ning võimendab tema pimeduse poolt, siis temal tuleb terveneda pikemat aega pimeda poole jõust, mida inimkond loob temale…

 

Ma ei mõista…

Kui minu sfäär kaob, siis minu teadvus liitub planeedi teadvusega…

Kuid sina räägid, et minu Ma Olen Jumalik Juuresolek naaseb igal juhul Kõige Lättele…

Jumalik Juuresolek isegi ei naase, vaid ta on kui telg, alati kõiges…

Sind…, planeeti…, päikest ja galaktikat on koos hoidmas ühene telg…

Ma Olen Jumalik Juuresolek on kui arengu telg…, kui telg, mis on läbimas kõiki vorme ja kõiki sfääre… – ta on ühene kõigile…

Sul on raske võtta seda kujundlikult..

Ligilähedast pilti saab näites matrjoška sfääridega, milliseid on läbistamas Jumaliku Ma Olen Juuresoleku telg…

Seda võiks kujutada ka teisiti…

On olemas potentsiaali punkt…, Ma Olen Jumaliku Juuresoleku punkt…, millelt kulgevad kõikidesse suundadesse Ma Olen Jumaliku Juuresoleku kiired…, millistele on lükitud kogu oleva sfäärid…

Seega…, igast kiire punktist moodustub omalviisil sfääride kogud, millised püsivad koos tsentrifugaalse või kesktõmbe ühese punktiga…, mis on koos hoidmas igat vormi…

Selliseid vorme on kiirel hulgim…, need puutuvad kokku, ristuvad ja liituvad koostöösse…

Kõik on seotud Ma Olen Jumaliku Juuresoleku kiirte vahendusel Olu Ühise Keskmega, Kõige Lättega…

Kui sfäär on arenemas avardumise teed, siis tema isiksuslik peegeldus, ehk tema vorm, avardub kuni suurema vormi väliste piirideni, mille osaks ta on…

Selline sulandamine täiendab suurema vormi piire… – kas avardunud sfääri valgusega, või pimeduse omadustega…

Kui toimub sfääri sulgumine, või selle purunemine…, siis igal juhul… kas valitakse Valguse, või Pimeduse teekonda, Ma Olen Juuresolek jääb püsima kahe jõu koostöö punkti…, punkti, mis moodustas sfääri…

Seega… – ei miski, ega kunagi naase kusagile…, vaid muutub tõeseks, jääb omale kohale… vormist vabana…

Just see on sidumas teid kõiki kvantiliselt…, igas ühes on olemas Ma Olen Jumaliku Juuresoleku kiir…

 

Järelikult… kui inimene valib Valguse teekonda, ning kulgeb sellel vankumatult… – ta, varem või hiljem, süütab oma vormi, ning naaseb oma tõelisse Ma Olen Jumalik Juuresoleku  seisundisse…

Kui inimene valib üksnes Pimeduse teekonda, ning liigub vankumatult üksnes mööda seda, siis, varem või hiljem, tema sfäär lõhkeb, ning ka tema naaseb oma Ma Olen Jumalik Juuresoleku juurde…

Kui valib tasakaalu teed, ja hakkab üha enam ja enam avardama oma teadvust… – mis toimub siis…?

Mis on kõige selle mõte…?

Mõte – oma kõikide külgede ja omaduste uurimine…, mõlema energia mõjutuste võimaluste väljaselgitamine…

Arenedes mööda valguse teed, te manustate ilmaruumide andmete panka informatsioone…, helendumuse andmeid antud vääringus…, arendate oma isiklikke vääringuid…, vaimsuse vääringuid… – arendate helendumuse uusi värve…

Sama on toimumas ka pimeduse teed kulgedes…

Kui olete arenemas tasakaalu teed…, siis manustate samuti Ilmaloovuse andmete panka oma helendumust…

Sellel teel olete õppimas looma duaalsuse olekus…

 

Kas Valguse teel me ei loo…?

Loote…

Kuid mida keskmele lähemal, seda vähem on teil vabadust isiklikuks loomiseks, kuna olete Valguse hierarhia käsutuses ja lahendate üksnes tema ülesandeid…

Valguse Sõdalased ongi nendeks, kellest on teile räägitud…

Inglite vägi on selle näiteks… – neil valiku vabadust ei ole…, täidavad üksnes ülesandeid, milliseid on määranud neile Valguse Hierarhid…

 

Aga pimeduse teel…?

Sama…, kuid seal rakendub Pimeduse Hierarhia…

 

Millised võimalused on siis, kui areneme tasakaalu teed…?

On võimalus saada iseseisvaks loojaks, kes ei ole kellegi alluvuses, ning on võimeline järgima enda Ma Olen Jumalik Juuresoleku avaldumisi…

Sellisel juhul mõlemad jõud peavad olema tasakaalus sfääri keskme suhtes…, Ma Olen Jumaliku Juuresoleku keskme suhtes…

Sellist teed on arenemas kõik Ilmaloovuse loojad…

 

Kas pimeduse teel on olemas loomine…?

On olemas…, kuid väga piiratud ulatuses…

 

Kuid meile räägitakse, et Pimeduse Hierarhias tahte vabadust ei ole…, kuid Valguse Hierarhias on see olemas…

Valguse valik on üksnes kergem ja rõõmuküllasem…

Valik käib kahe pooluse vahel…, mis ongi valiku vabadus…

Kui valid näiteks, Valguse teekonna – siis oledki teinud valiku… – siis sellega oledki võtnud endalt ära valiku vabaduse…, võimalust valida pimedust, sul enam ei ole…

Oled liikumas mööda valguse teed, kuni sulgud Ma Olen Jumaliku Juuresoleku keskmes…

Võid küll varieerida seda teed…, kuid sinu liikumine on juba määratud…

Mida kaugemale jõuad sellel teel, seda vähem on võimalusi pöörata tagasi…, sest kesktõmbe jõud, lähenedes keskmele, võimendub üha enam…

Ka vastupidi… – kui oled valinud Pimeduse tee, siis vankumatult liigud sfääri keskmest eemale…, ja mida kaugemale eemaldud, seda raskem naaseda tagasi… – seda võimsamad on tsentrifugaalsed jõud…, ehk elektrilised omadused…

Kui oled balanseerimas kahe jõu vahel, siis sinul pidevalt ja igahetkeliselt toimuvad valikud ühes, või teises suunas…, ning sinus käivituvad elektromagnetilised jõud…

Tasakaalu jõud kujundab sinu teed…, millel oled vaba…

Mida enam avardad oma teadvust…, ehk oma piire… – seda suuremaks muutub sinu sfääri pind…, seda enam on vabaduse tase…

Kuid samas… sul on tarvis enam jõudu, et säilitada oma vormi tasakaalu…

Igavene võitlus Valguse ja Pimeduse vahel on alati sinuga…

 

Milleks oli kõik see välja mõeldud…?

Selleks, et ilmneks uusi unikaalseid loojaid, kes valdaks nii Valguse, kui ka Pimeduse potentsiaale…, ja õpiks looma tasakaalus…

 

Järelikult… – harmoonia on kahe jõu tasakaal…

Jah… – just nii see on…

Teie Ilma harmoonia on – kahe jõu tasakaal… Valguse ja Pimeduse…

 

Seega… kõik lood hingemüümisest Saatanale… – on inimeste teadvuse meelitamine Pimeduse poolele, ning kinni hoidmine tsentrifugaalsete jõudude ahelais…

Tõepoolest, sul on õigus…

 

Siis tuleb välja, et Valguse õpetajad meelitavad meid valguse teele…

Mõlemad leerid on võitlemas inimkonna vaimsuste pärast…

Milleks, kui on käimas tasakaalu otsimine…?

Igaüks on tegemas, niinimetatud, oma tööd…

Igaüks on hoidmas oma jõudu…

Valguse jõud ja Valguse Hierarhia on selleks, et hoida ja suunata duaalse ilmaruumi kesktõmbe jõudu…

Pimeduse Hierarhia on selleks, et toetada tsentrifugaalseid jõude…

Inimene on nende jõudude vahel kui risti löödud…, – käed on temal sirutatud laiali… valguse ja pimeduse poole…, kuid risti peamine telg – on side pidamiseks Jumaliku Ma Olen Juuresoleku kiirega…

 

Miks Jeesus liikus mööda kannatuste teed…?

Tuleb välja, et ta oli läbi käinud pimeduse teed…?

Ei…, tema kavatses minna mööda rõõmu ja valguse teed…, kuid temale ei antud valikut…, teda ei mõistetud…

Ta tasakaalustas endas mõlemad jõud ja allus inimeste valikule…

Meenuta juttu tema neljakümnest veedetud päevast kõrbes, kus Saatan katsus teda…

Siis toimus tema tasakaalustumine…

Ristil olles temal olid veel mõningad kõhklused…

Ta suutis siiski tasakaalustuda…, avardada selliselt oma teadvust galaktika teadvuseni…

Ta võttis inimeste kannatused vastu ja tasakaalustas neid oma valgusega…

Tema võttis neil aegadel vastu inimestes oleva tumeda poole, mis oli ähvardamas inimkonna lagunemisega…, ning arendas endas samaväärse hulga kesktõmbe energiat, Valguse jõudu…, luues side Kõige Lättega…

Seega… – võttes vastu kogu inimkonna negatiivi, ning arendades endas valguse jõudu, ta tasakaalustas negatiivsust…, ta avardus galaktiliste mõõtmeteni…

Selles seisnes tema vägitegu…

Selles seisneb lause mõte, et ta võttis kogu inimkonna patud enda kanda…

 

Järelikult väide, et kannatus puhastab hinge, räägib sellest, et selline on tee läbi põrgu…

Kuid tee läbi põrgu on tee Jumala juurde…

Kannatuste tulemusel, tsentrifugaalsete jõudude mõjul, vorm laguneb ja Jumalik Ma Olen Juuresolek vabaneb vormist…?

Kuid samas see on Kristuse teekond, milline näitas teed teadvuse hoogsale avardumisele läbi kannatuste…

See oli uudne…

Osutus uudisena, et jõudude antagonism võib viia sedavõrd hoogsale teadvuse arengule…, hoogsale Jumaliku Juuresoleku sfääri avardumisele…

 

Kuid Kristuse teadvus ei olnud inimese teadvus…

Tema sündimise aegu temal oli inimese teadvus…, ehk… inimlikus vääringus…

Kuid hiljem temaga ühines galaktiline teadvus, et aidata temal välja töötada vajalikku valguse hulka…, selliselt ta saaks neil aegadel tasakaalustada inimkonna pimeduse poolt…

Inimkonna vähene teadvus ei oleks saanud sellise asjaga hakkama saada…

Kuid see ei paistnud kui lülitumisena kellegiga… – protsess oli vastastikune…

Ta avas oma olemuse, et Jumalik Valgus pääseks temasse…

Nii ta taastas side Kõige Lättega…

Selliselt ta sai hakkama oma ülesandega…

Selline teekond ei olnud kergete killast…

Just selles on lause mõte… olgu sinu tahtmine, Isa…

See oli liitumine Kõige Lättega…, nõusolek liitumisele…, kutse liitumisele…

Olles ristil, temal oli suurim kannatuse hetk, kuna oli kannatamas mitte üksnes füüsilist valu, vaid ka temas olevate, tolle ajastu kogu inimkonna tumeda poole kannatuste valu

See oli suur kannatus, mida oli tarvis tasakaalustada Suure Valguse abil…

Seega… – laskudes inimvormi, temas olid Jumala omadused…

Ta näitas inimestele suurt teed…, näitas, et ka neis on suured jõud olemas…, ka nemad on võimelised arenema… hüppena kvaliteedis jumalikkuse seisundini…

 

Kas see tähendab, et sama on võimalik saavutada ka rõõmu teel…?

Muidugi…

Kuid, kust sa leiad sellist hulka rõõmu energiat…?

Inimkond toodab enamuses kannatuste ja hirmu energiat, aga mitte rõõmu ja armastuse energiat…

Kui inimkond oleks tootnud sama hulga rõõmu energiat, kui oli tootnud kannatuste energiat Kristuse aegadel, siis oleks võimalik teha sama teekond, kuid hoopis teisel tasandil…, tasakaalustades kogu rõõmuga tumedat jõudu, ning avarduda inimliku vormi tasandilt kuni jumaliku tasandini…

 

Kas selline tee oleks Antikristuse teekond…?

Jah… – kas see oleks teile vapustuseks…?

Te kujutate Antikristust mingi koletisena…, kuid ta siiski oleks küllaltki meeldiva inimesena…

 

Kas sellisena ta saab olema…?

Kõik oleneb teist endist…

 

Kui me kõik ühiselt koos valime rõõmu teekonna, kas siis tuleb Antikristus…?

Jah…, jõudude tasakaalustamiseks… – ehk leidub keegi vabatahtlik sellele teekonnale…

Pigem Pimeduse jõudude seas leidub selline…

 

Ja siis, sellise Antikristuse missiooni tulemusel on uus Pimeduse Jumal, kes on Kristuse tasemel…, galaktilisel tasemel…?

Jah…

 

Just seetõttu Valguse jõud on sedavõrd protestimas selle vastu…?

Jah…

 

Kuid miks…?

Nemad peaks mõistma, et seda on tarvis ilma tasakaalustamiseks… – selliselt on juba seatud…

Nemad on täitmas oma ülesannet valguse võimendamises… – see on nende programm…

Nemad ei ole suutelised programmist kaugemale mõelda… – kuigi sa arvad teisiti…

Neil ei ole valiku vabadust…, erinevalt inimesest…

 

Pea kinni…, mis toimub siis edasi…?

Kui sünnib Kristus ja samas tõuseb Antikristus… – kas nemad mõlemad on siis jõudude hoidmise keskmed…?

Mis võib sellele järgneda…?

Nemad sulanduvad üheks olemuseks ja hakkavad koos juhtima ilma…, ehk… hoidma koos tasakaalu vormide ilmas…, uuel viisil…

 

Või hakkavad sõdima omavahel…

Valguse hierarhia oletab just seda… – seetõttu nemad on tegemas kõike, et vältida taolist…

 

Kuid siis…, kui on teada selle olulise hüppe teekond, paljud inimesed võivad minna mööda mõlemat teed…

Jah… – selles ongi mõte…

Algab uus jumalate tsivilisatsioon…

Algab tsivilisatsioon, kus iga olemus liidab endas Kristuse ja Antikristuse, ning hakkab hoidma tasakaalu balansis… – kujuneb galaktiliste logoste tsivilisatsioon…

 

Järelikult… kogu meie ilmal on kolm teed… – süttida valguses…, paiskuda laiali pimedusse…, või… areneda kõrgemateks Valguse ja Pimeduse tasakaalu vormideks…?

Jah…, sa mõistsid…

 

Siis tuleb välja, et kui inimkond hakkab astuma mööda Valguse teed…, siis, varem või hiljem, tuleb juurde Antikristus, ning tasakaalustab teda Pimeduse jõuga…?

Seega… – kõik on vältimatu…

Milles seisneb meie valik…?

Kui Antikristuse missioon ei õnnestu sedavõrd, siis ilm süttib Valguses…, õnnestub kui Kristuse missioon…

 

Seega… – Valgusel on eelisolukord…, temal on olemas Kristus, kes hoiab pimeduse jõud tagasi…

Kui Antikristus ei ilmu, jääb domineerima valgus…, ning Valguse Hierarhia viib ilma sulgumiseni, ehk Valguse süttimiseni…?

Jah…, selline on tema missioon…

 

Kas siis hirmsaid lugusid Antikristusest ja tema tulekust levitatakse sellepärast…?

Ehk see saab olema tõepoolest hirmus aeg inimkonnale…

Valguse kristusteadvuse jaoks läheb tõepoolest tarvis palju Pimeduse jõudu, millised võivadki paisata kogu teie ilma kaosesse ja kannatustesse…

 

Kas just selle eest on hoiatanud Valguse jõud…, Valguse Hierarhia…?

Jah…

 

Kuid siis tuleb välja, et kuni inimene on kannatamas…, ja neid on tasakaalustamas Kristus… – seni Antikristus ei saa tulla…?

Selline on Kristusteadvuse üks missioonidest – hoida tasakaal…, vältida Antikristuse tulekut…

 

Kas seetõttu, et inimkond on kannatamas, Antikristus ei saa tulla… – kuna Valguse ja Pimeduse vahel on tasakaal…?

Tasakaal Valguse ja Pimeduse vahel on olemas, kuna on olemas Kristus…

 

Aga kui inimkond hakkab liikuma rõõmu teed, siis Antikristuse tulek on vältimatu…?

Tuleb välja, et kannatuste tee on hea…?

Kõrgemates ilmades ei ole hindamist heaks ja halvaks…, on üksnes otstarbekuse valik…

Seega… – tänavune teekond annab inimvaimsustele võimaluse maksimaalselt vabaneda vormidest…, ja areneda maksimaalselt…

Kannatuste tee viib vormide purunemiseni, ning vaimsus saaks vabaneda, ning ühineda Jumalaga…, ja samas hoida Antikristuse tulekut tagasi…

Selline on Valguse Hierarhia strateegia…

 

Kuid sa oled rääkinud, et kannatuse teekonnal on vabanemas inimeste poolt kogutud tume pool, ning ta ühineb planeedi tumeda poolega…

Jah…, kuid galaktilisel tasandil kogu kannatuste negatiiv on tasakaalustatud Kristusteadvuse Valgusega, mis hoiab tasakaalu, et inimvorm saaks eksisteerida kuni vormi, kui sellise, loomuliku suremiseni…

 

Kas selleks on loodud kannatuste ilma suletud süsteem, millest inimene ei saa pääseda enne, kui on kannatanud küllaga…?

Sa püüad anda sellele kõlbelisi hinnanguid…

Ma mõistan teid, kuna tean, mis on kannatused…

Kuid galaktilistes mõõtmetes see kõik on üksnes Jumaliku Ma Olen Juuresoleku energiate kulgemine ja töö energia uute omadustega…

 

Kuid milleks siin karma mehhanism…?

Tuleb välja, et inimvaimsusele tehakse selgeks… – tarvis valida kannatusi, kuna just see viib kõrgeima arenguni…

Kuid tegelikult juhitakse teda kannatuste energiate loomisele, et Antikristus ei saaks tulla…?

Katsu jätta hinnangud kõrvale…

Igale inimvaimsusele tehakse olukord selgeks…

Valiku vabadust keegi pole tühistanud…

Ilma teie valikuta ei saa midagi teostuda…

Pealegi… – sissesõidetud kannatuste tee ilmas viib tõepoolest avardumiseni…

Igale kannatajale surma hetkel liitub Kristusteadvus, et temas saaks toimuda tasakaalustus… – mis olekski hüppeliseks arenemiseks…

Seetõttu sinul, enne kehastumist, on voli valida kahe tee vahel… – kas võtad vastu rõõmu teekonda, selliselt säilitad vajalikku rõõmu tasakaalu ja armastuse hulka planeedil… – kuid sellisel juhul sinu surmajärgne helenduse tõus ei ole kuigi märkimisväärne…

See on teekond läbi paradiisi… – läbi paljude kehastuste…, see on küll kaunis, kuid aeglane…

Paljud on valimas seda teed…

Või… – valid teed hoopis läbi põrgu, läbi kannatuste…, saades postuumselt autasustatud… – saad valgust juurde samal hulgal, kui oli olnud kannatusi…

… seega… kulgedes läbid Kristuse tee…, kuigi väiksemates mõõtmetes…, saad selliselt tõsta oma teadvust hüppeliselt…

Paljud on valimas ka sellist teed…

 

Siis tuleb välja, et kui enamus inimkonnast oleks valinud seda teed, siis kogu inimkond oleks avardanud oma teadvust külaltki kaugele…?

Nii on ka toimumas…

Olete tegemas suuri hüppeid, võrreldes esmase inimvormiga, mis oli eksisteerimas inimtsivilisatsioonide koidikul…

Kuid kahjuks tulemus ei ole püsiv…

 

Kuidas oli Atlantidega, keda hävitati…?

Neid ei hävitatud…, nemad ise hävitasid endid…

Sellest ongi jutt…, selline oligi nende hüpe teadvuse arengus…

Kuid nemad ei suutnud oma jõudu kasutada otstarbekalt, mida oli arendatud kogu inimkonna rassi arengu aegu…

Nende tegevused ja eksperimendid oma maagiliste energiatega kutsusid esile kataklüsme planeedil…

See ei olnud kättemaks…, vaid seos põhjuse ja tagajärje seadusega…

Nemad ise tegid endale sellise saatuse…

Valguse jõud ei seganud sinna vahele üldse, kuna mõisteti, et sellises seisundis inimkond ei ole suuteline eksisteerima…

See oleks viinud planetaarse vormi krahhini…

Püüti päästa üksnes neid vaimsusi, kes ei sattunud oma maagiliste võimete tagajärgede küüsi…

Tulevastes sündides mälestused sellest olid neil kustunud…, ning tuli kõike alustada otsast…

Taas sai külvatud inimtaoline rass, milline pidi arenema jumaliku olekuni…

 

Mida teha sellisel juhul meil…?

Ma ei saa anda nõu… – see on sinu valik…, kogu inimkonna valik…

 

Kuid on vähe neid, kes tahaks Antikristuse tulekut…

Tuleb välja, et parem on kannatada, kui rõõmutseda…

Kui isiklikult rääkida sinust, või muust kindlast inimesest… – siis see on igaühe isiklik valik… – kas kannatada, või rõõmutseda…

Ilmas tasakaal on säilitatav…, muidu ilm laguneks…

Kui rääkida inimkonna saatusest tervikuna…, siis see on keeruline paljutasandiline valiku protsess…

Sellisel juhul on parem valida tasakaalu teekond… – siis ei läheks tarvis Antikristust…

 

Kui kogu inimkond valiks tasakaalu teed, ning saaks ise sellega hakkama… – siis Antikristuse tulekut pole tarvis…?

Kuid mis saab siis Kristusega…?

Ta lõpetaks oma missiooni, ning teeks valiku oma edaspidises arengus…

Seni ta ei saa seda teha, kuna jalgratta kombel, on hoidmas teie ilma tasakaalu…

Kiitus temale selle eest…

 

Millist teed valid sa ise…?

Muidugi tasakaalu teed…

Ma olen üksnes selleks, et näidata teed sinna…

 

Tänan sind, Valguskandja…

Muide… – kui sind selliselt nimetatakse…, siis sa oled Valguse Hierarhiast…?

Ma olin sealt…, kuid nüüdseks olen mõlema hierarhia esindaja…

 

Mis sellisel juhul on Saatan…?

On jõud, mis on toetamas tsentrifugaalseid jõude…

 

Oled rääkinud, et oled Buddhale andnud edasi tasakaalu õpetusi… kuid mis on saanud temast nüüd…?

Ta jätkab oma tasakaalu arendamist uuel tasandil…, tema teekond vormide ilmas ei ole lõpuni käidud…

Tänan sind, otsija, sinu tõe otsingute pärast…

 

SElena

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid…, olen Krayon Magneetilisest Teenistusest…

Me ütleme teile, et nimetus Magneetiline Teenistus on üksnes metafor…, ja see on seotud sellega, et planeedi magnetiline võre tingib teadvust

Oleme rääkinud, et ilma selleta te ei suudaks elada planeedil Maa…

Algsetel etappidel, vastavuses eesseisvate teadvuste nihetele, Maa magnetatribuudid pidid läbi tegema muutusi…

Seda oli tarvis selleks, et kõik oleks toimuva jaoks valmis…

Sellega oli tegevuses teenistus, mille kohaselt mina esmalt saabusin…

Nüüdseks ettevalmistustööd võre muutmiseks on meie rühma poolt jõudnud lõpule…

Ma olen nüüd üksnes saadikuna…, kanaldaja osas…

Inimesed küsivad jätkuvalt… – kust ma tegelikult tulen…?

Ma olen juba rääkinud, et ma pole olemus, ega ole ka singulaarsus

Üksnes teie inimlik eelarvamus sunnib teid mõtlema, et sõnumid tulevad üksnes ühest ainsast singulaarsest punktist…

Ma olen Loomise Lätte osa…, nagu teiegi…

Ma kujutan endast puhast armastuse ja mõistmise teadvust…, ning räägin üksnes läbi inimese, keda näete enda ees istumas siin toolil…

Kas on see siis sedavõrd veider ja ebatavaline…?

Kolmkümmend aastat peale Jeesuse surma vanglas istus Saul Tarsosest, kellest sai Paulus…

Ta pani seal kirja seda, millest saab hiljem Püha Kiri…

Ta istus üksinduses, täis rõõmu…

Pisarad voolavad mööda põski, kuid tema paneb hämaruses kirja sõnu, mida hiljem hakkavad lugema miljonid inimesed…, ja mida nimetatakse Jumala Sõnaks…

Kuid see ei ole nii… – see on üksnes Pauluse sõna, mis sai kirja pantud tema enda kena Jumala mõjul…

See oli kanaldus… – otsene…

Tema sai sõnumeid Jumala imedest…, sellest, mis oli maapeal sündinud…, sõnumeid Armastuse Meistrist…

Aga kui teie ees toolil on istumas inimene, ning annab edasi kaasaegseid sõnumeid Loomise Lättelt, eesseisvast tohutust nihkest… – siis paljud suures usaldamatuses räägivad… – see ei ole võimalik…

Selline on teie oskus ära tunda…, ja selles ei ole hukkamõistu teie usule…

Kuid ma palun teid tunda ära – üksnes tunda ära ja tunnetada antud olukorda…

Tunnetage selle energiat, mida olete kuulamas otse praegu…

Kas kuulete üksnes neid sõnu, püüdes kuulda ja mõista neid…, või siiski hakkate tunnetama neid…?

Me kutsume teid tunnetama meie mõistmist ja armastust teie igaühe vastu…

… või tegite juba eelnevalt otsuse, et seda siin ei toimu…?

 

Vana Vaimsuse küsimus…

Tänane sõnum on vastuseks küsimustele, mida sageli esitavad vanad ärkavad vaimsused…

… Kallis Krayon…, kallis Vaim…, kallis Jumal… – mida saavad vanad vaimsused teha planeedil, uues muutuvas energias, mis on võimendumas ja aitamas meid…

…  mis hakkab toimuma edasi…

… mida saame teha…, või mida peaks tegema…?

Kallid…, igal korral, kui esitatakse taolisi küsimusi… igal korral vastus tuleb üha evolutsioneerunum…

Teie lineaarse aja möödudes muutuvad potentsiaalid…

Olete juba sellises reaalsuses, millist te pole veel kunagi üle elanud… – see on uudne…

Seda on võimalik tunnetada kui eilset, või üleeilset…, kuid kõige potentsiaalid, mis on ümbritsemas teid – on juba muutunud…

See nihke vorm, mida olete ootamas, võib üldse mitte toimuda…, kuid toimuda võib midagi hulga etemat…

Kõik on dünaamiline…, ja olukorrad on pidevalt muutumas…

Kallid…, ei ole olemas kindlat energia hulka, mida toimetatakse teile kindla kava kohaselt…

Teie teadvus on muutmas endi potentsiaale, kogu teie elu jooksul…

Ja see on suurepärane…

Ma saan anda teile üksnes seda, mida annan…, seda, mida on juba olnud…

Teistes ilmades olid samad sündmused, kui teil…, ja mõned teie seast on läbinud seda… – olete olnud seal…

Teie Akašid räägivad sellest, et olukorrad korduvad…, et te ise  olete teadlikud, mida teha, kuna olete seda kord näinud

See pole esmane kord…, ja sellel planeedil olete inimkonna olulise nihke tipus.

Mida saaksite teha, et saada lähedaseks käesoleva energiaga…, saada üheseks temaga…?

 

Viis koostisosa

Mul on kavas anda teile viit kontseptsiooni…, viit koostisosa… – ja need pole lihtsate killast…

Kallid see pole nimekiri…, ei ole loend, mida peaksite tegema…, ja me ei anna nimistusi…

Need on pigem kontseptsioonid…, uue inimese koostisosad…

Üheks esimesteks neist, millest hakkame alati rääkima kui esmasest…, ehk isegi esmana… ja seda igal selle teema arutlemisel…

 

Esmane

Kogemuse tunnustamine

Tunnustamist on võimalik vabalt tõlgendada kui usu kinnistamisena (tsementeerimisena)

Te usute gravitatsiooni olemasolusse, kuna olete tunnetanud seda juba oma sünnist saati…

Ta on nähtamatu, kuid te usute seda sedavõrd, et isegi ei mõtle sellele…

Te tunnustate gravitatsiooni… (Krayon muigab)

Ta üksnes on…

Ja see pole selline, mida usud kui mingit haldjat oma veel lapsena oleku ajast…

Ei…, sa tunnustad seda, ning see saab sinu osaks kuni viimse hingetõmbeni… – sa usud gravitatsiooni olemasolusse…

Meil on kavas paluda teid tunnustada usku sellesse, et energia, millesse olete liikumas… on teine…, sootuks teine kui see, milles olete kulgenud siiani…

Ta on kõige esmasem… – on esmane…

Te peate kinnistama oma veendumust sedavõrd, et kõik, mida olete tegemas tänavu, olete tegemas uues energias… – ja see on uueks normiks, mis ei muutu kunagi endiseks, kuna ta on uue plaani osa…

See oleks kui oleksid surnud…, ja nüüd oled tagasi, uues gravitatsiooni energias…

Gravitatsiooni jõud oleks kui vähenenud…, seetõttu nüüd oled võimeline tegema enam asju…

Sa pead tunnistama, et see on igaveseks…

Kallid…, selline on esimene osa viiest…

Te ei ole võimelised tegema midagi muud, kui ei ole veendunud nihke toimumises…, ja et… see on reaalne…

Nihe on dünaamiline…, ja see on jätkumas oma muutustega…

See oleks kui lehe pööramine teksti lugemisel… – sa jätkad uute sõnade lugemist järgmisel lehel… – lehekülg jääb pööratuks…, ja sa ei naase eelmisele lehele, et lugeda üle toimunut…

Elad edasi uuel leheküljel, uues energias…, ja tunnistad seda, mis on selles toimumas…, oled uskumas sellesse, mis on toimumas…

 

Teine

Muutuste lubamine…

Oo, paindumatu inimolevus…, harju muutuma…

Asjad on muutumas…, ehk muutumas mitte nii, kui oled planeerinud… (Krayon muigab)

Milline on sinu suhtumine sellesse…?

Oo, singulaarne inimolevus…, kas oled võimeline mõistma, et andes luba muutusteks – on samm saada täiskasvanumaks…?

Kas oled võimeline mõtlema väljaspool oma kitsa toosi piire…?

Kas oled suuteline üksnes ütlema… – kas on veel midagi paremat sellest…?

Ma annan loa arenguks…, annan loa oma teadvusele, et see muudaks minus seda, mis suudaks muuta minu elu…, kusjuures sellisel viisil, millist ma ei ole suuteline kunagi ette kujutama…

Kuivõrd kardad selliseid muutusi…?

Tuleks ütelda, et hirm muutuste ees, ei ole hirm mitte tulemuste pärast…, vaid hirm üksnes sõna „muutus“ ees…

Seega… – teiseks koostisosaks on – lubada muutustel toimuda…, ja mistahes hirmuta…

Vaadake nende osade numeroloogiat…

… üks on alati uuteks algusteks… – see on ka mõistetav…

… kaks on sageli seotud kahesusega…, kuid kahesus on sageli hirmul uuenduste ees…

Sa üksnes oled vastu, et reaalsus nihkuks kõrvale keskjoonest, millega oled harjunud…

See joon on sageli seotud ellujäämisega Valguse ja Pimeduse vahel…

Kahesus on harjumuspärane tasakaal Valguse ja Pimeduse vahel…, ja see on mugav sinu jaoks…

Kuid, äkki vaim nüksab sind veidi…, ja sa hakkad saama enam Valgust…, kusjuures selliselt, et Pimedust jääb sinu elus vähemaks…

See muudab edaspidi pea kõike…

Kas lubad sellel toimuda…?

Või siiski mitte…?

Usk ja luba muutusteks – on kaks esmast koostisosa…

Me vaatame teid eesriide tagustest…, ning teame…, et kõik, millest tuleb teil läbi minna… – on midagi loobumise taolist vanadest harjumustest…

Kuid kõik see on üksnes harjumused…

Oled selle taoline, kes on valdamas superväge…

Oled võimeline lendama…, ja niisama… lihtsalt… – sama mõnuga, kui käia kõikjal jalgsi… (Krayon muigab)

Metafor on selge – luba muutusteks…

 

Kolmas

Järgmised kolm koostisosa on pigem praktilist laadi…, kuigi suht rasked…

Oma kindla usuga, mis on kinnitatud teie loaga muutusteks, olete valmis üheks veelgi suuremaks sammuks…

Kolmandaks koostisosaks on „mõistev tegevus“…

Kõik, mida olete tänasest peale tegemas… – teete üksnes mõistmise vaatevinklist…

Oletame… – sa sõidad oma autos mööda teed…, kuid äkki keegi „lõikab“ ja hüppab sinu ette teele…, annab sulle signaali ja käituvad kui arulagedad…, isegi karjuvad sinu peale…

Kuidas tunneksid end sellisel juhul…? (Krayon muigab)

Kas saaksid võtta seda mõistmise tasemel…?

Tegelikult vist mitte…

Kuid vastuseks peaks olema – jah…

Esmalt… – ära luba sellel mõjutada sind…

Kas on olemas mingi universaalne seadus, kus sa pead sellisel juhul avaldama raevu…?

Sa oled mõistev inimene…, seega… olgu sinu ärrituse ja raevu nupud välja lülitatud…, et sa ei reageeriks mingil viisil sellisele olukorrale…

Selle asemel sa üksnes mõtleks…, ju sellele inimesel on täna vilets päev…. ning võta ise kiirus maha, et neil oleks ruumi manööverdamisteks…

Sinul pole ei rahulolematust…, ei soovi vastata solvajale, ega karjuda neile järgi needusi… (Krayon muigab)

Sa väljendad kõiges mõistvat tegevust, mida ka ei tehtaks…

Sinuga, koostöös teiste inimestega, võivad juhtuda kõige erinevamad asjad, mis võivad haavata sinu tundeid…

Sinu elu on unikaalne…, kuid on asju, mis võivad sind haavata ehk isegi sellega, mida räägitakse, või kuidas käitutakse…, ehk isegi pettumustega, mida tekitavad ümberolevad inimesed…

Kallid…, kõik see on kõigest… inimlik olemine…

Mis oleks, kui kõik, mida oled tegemas vastuseks neile pettumustele, lähtuks mõistvalt vaimsuselt, kes on nägemas kõike sootuks teisiti…?

Mõistval teekonnal ei ole kedagi, kes saaks haavata teie tundeid…, kus see ka poleks, kuna olete teadlikud, kes te olete

Nemad ei ole võimelised piirama teid sellega, mida räägitakse teist…, ega võtta teid sellisena, millisena teie ei ole…

Nende reaalne raskus seisneb selles, et… ehk neil oli sel korral „paha päev“, seetõttu sellel hetkel olid tasakaalutud…

Kas mõistate, millest räägin…?

Mõistev tegevus lähtub mõistvast südamest…, sõltumatult millestki…

See on tarkuse väe seisund…

Mõningatele nende seast, kes on kuulamas, või lugemas seda praegu, on tarvis kuulda enamat… – olge mõistvad…, ja see ei ole nõrkuseks…

Selle planeedi Meistrid kiirgasid mõistmist…, edastasid seda ümberolevatele…

Need Meistrid, keda ehk olete kummardamas, olid pilgeni täis mõistmist…

Kallid…, nõrkusi neil ei olnud…

Mida teile ka ei räägitaks heasoovlikust ja mõistvast inimesest… – teil tuleks endil häälestada oma vastuvõtt ümber…

Tasakaal on vägi…

Mõistmine on vägi…

Tasakaalustatud inimolevus ei jää haiguste küüsi… – on teile see teada…?

Tasakaalustatud inimesele saab kättesaadavaks see, mida nimetate sünkroonsuseks

Enamus nimetab seda „vedamiseks“…

Sünkroonsus – on osutuda vajalikus kohas vajalikul hetkel…, et saaksid sündida vajalikud asjad…, ja need oleksid mõistmise kohase tegevuse tulemused…

Mõistmine – tegelikult on sama energia, mis on nügimas mõtet õnnestumise suunas…, ehk vedamise hetkesse…

Sa ise oled juhtimas oma reaalsust…

See on kaunis omadus…, kas pole…?

Kui olete astunud mõistmise teekonnale… – muutub kõik…

Selline oli kolmas osa…

Kolm numeroloogias on katalüsaatoriks

Sõna katalüsaator on sageli kasutuses keemias, mingi käivitava substantsi nimetamiseks, mis muudab ümberolevat seisundit…, kuid ise sellest osa ei võta…

Mõistev inimene muudab neid, kes on tema ümber…, kuid ise jääb nende mõju alt välja…

Teile ei jää ükski negatiiv külge…

Selline on sinu Väe seisund, mille tõttu paljud tahavad olla sinu läheduses sagedamini…

Te muudate maad seal, kust lähete läbi…

 

Neljas

Vaimne nägemine on neljas koostisosa…

Ma tahaks näidata teile suurejoonelisemat pilti…

Tahaks, et te näeks Jumalat kõiges…

Tahaks, et vaataksite enda ümber…, ning näeksite Jumalat kõiges… – puudes…, igas tolmu kübemes…, igas päikese valguse kiires…

Tahaks, et tunnetaksite, kuidas Jumala soojus on valgustamas teid… – isegi pimedal ajal…

Mõistmine on üks, kuid omades vaimset nägemist, olete võimelised nägema Jumalat kõiges…, isegi inimestes…

See, kes „lõikas“ teel sulle ette, omab samuti endas Jumalat…, ning sinu vaimne nägemine, mis on ühtne sinu mõistmisega, ütleb ette… – seal on liikumas mingi olevus, mis on minu taoline, kuid tema veel ei ole teadlik minust… – veel mitte

Mõistev vaimsus, omades kolmandat koostisosa ja vaimset nägemist, on võimeline nägema Jumalat igas inimeses…

See aitab sind mõistvaks muutumises… – kas pole…?

Kui keegi karjub sulle näkku…, kuid sina vihastumise asemel näed temas Jumalat…

Oled selleks võimeline…?

Sina peaks mõtlema teisiti…, pead milleski olema planeedi Meistri taoline, see on just see, mida nemad tegid…

Kallid…, need koostisosad, millistest räägin, kujutavad täpselt ja tõeselt just seda, mida kujutab endast uus tulevane inimolevus…

Kui te ei hakka seda kõike praktiseerima, siis ei saa olla 100% edukad ükskõik millisest neist…

Esimene koostisosa seisneb „tunnustuses“, et muutused on käimas…

Millegi tunnustamine ei käi koheselt… – teil tuleb sellega teha tööd…

Usk peab teie teadvuses aegamööda kinnistuma…, vastavuses tõestuste nägemisele… kuni see muutub iseeneselikuks tunnustuseks…

Tegelikult te ise olete treenimas end tunnustuses ja usus endasse…

Luba muutustele endas peate treenima ise, et saaksite võtta vastu asju, millised võivad olla nüüdseks teisena… – tööd selle kallal olete tegemas alaliselt…

Mõistmine tuleb aegamööda… – mitte kohe ja täielikult…

Kui ehk „murdud“ hetkeks ja ilmutad pettumust või ärritust, ning vihastud… – siis ära võta seda kui kaotust… – see on kõigest meeldetuletus sellest, et sa pole veel küllaldaselt mõistev…

Mu kallid…, isegi Vaimne nägemine tuleb aegamööda…, – üksnes aja jooksul…

Tuleb aeg, kui kõikjal, kuhu ka ei vaataks, saab kõike näha üksnes jumalikus valguses…, ja sootuks muus perspektiivis…

Kui teie laua juurde astub ettekandja…, siis see ei ole üksnes ettekandja…, vaid suurejooneline inimolevus, kes on kandmas endas Looja valgust…

Sa naeratad temale, kuna on tahtmine emmata teda ja tänada üksnes selle eest, et ta astus laua juurde…

Kas on see siis sedavõrd veider…?

Kas on veider näha esmalt üksnes kaunidust…, ega taha teha halvustusi ja kriitikat…?

Kui hakkate teine teist võtma teisiti… – siis see ei ole nõrkuse väljendus…

See on suurim vägi, millist olite võimelised kunagi valdama, olles Inimolevusena… – näha Jumalat teistes…

Olles looduses, saate näha Jumalat puudes…

Sulle on teada, et see on süsteem… – ja sa ise oled selle osa…, ja tema on sinu osa…

Sa võid olla täis rõõmu ja armastust üksnes sellest, et oled selle süsteemi osa…

See kõik on sedavõrd erinev sellest, mida oli õpetatud sinule…

 

Viies

Numeroloogias viis on – muutus…, ja see on üks keerulisematest atribuutidest, ning see vajab kannatust…

Inimolevus tahab, et kõik oleks otsekohe

Nagu näete – ma olen teadlik teist…

Tahta, et kõik oleks koheselt… – see on kätketud teisse…

Oleme rääkinud sellest palju-palju kordi…

Kui mingi autoriteet räägib teile millestki…, siis tema tahaks, et see oleks koheselt ka teil…

Igal korral, kui teile jagatakse juhendeid…, ja teile selles midagi on meeldimas… – siis te tahate seda teha koheselt, aga mitte kunagi hiljem…

Inimolevustel on tahtmine, et asjad oleksid käes koheselt…, ja kõik sünniks koheselt…

Teil seisab ees praktiseerida seda kõike…, lõõgastudes minna sünkroonsusesse…

(Krayon rõhutatult)… Pange tähele… – asjad, milliseid paljud teie seast tahavad, on sõltumas teistest asjadest, millised peavad sündima enne…

Seega – lõõgastuge…

On olemas teisi asju, mille üle näiliselt teil ei ole kontrolli…, ehkki nende muutumise potentsiaal on juba olemas…

On vaid üks tingimus… – kas olete suuteline seda ära ootama…, ja samas mitte pettuda, või ärrituda sellest…?

Selles on teie ülesanne…

Palju aastaid tagasi, kui me partneriga alustasime kanaldustega, tõime näite piletist rongile, ja ootusest perroonil…

Olete juba kohal ja piletki ostetud…

Ka rong peaks tulema…, kuid ei tea, millal…

Kuna olete kannatlik inimene ja olete teadlik, et rong tuleb…, olete rahulik ja mõnuga veedate aega, ning kannatlikult ootate rongi…

See kõik on teil närvelduse ja kurtmise asemel…, – kuigi ehk rong äkki hilineb, või jääb tulemata… (Krayon muigab)

Vaid kannatust…

Vaimne kannatus on kuld…, ja see on raske…

Ükski neist viiest koostisosast ei ole omane kellegile teist… (Krayon naerab)

Te pole sündinud ühegagi neist…, ja just seetõttu need on teile rasked…

… kuid on kättesaadavad, mu kallid…, ja teostatavad…

Kuid tööd peate siiski tegema eraldi, iga ühe kallal…, väljaarvatud – esimene…

Tehke seda esmases järjekorras…

Tunnistage seda, millega olete tegelemas…

Esmalt mõistke ja süüvige ühte…, alles seejärel asuge ülejäänute kallale…

Te võite teha tööd nende kõigi kallal korraga…

Mõned teie seast on edukamad ühes…, ja vähem edukamad teises…

See on sellest, et kõik olete unikaalsed…, ja teie isiksused – on kogemuse ja õppetunni kokkuvõte, mida olete kogenud möödunud elude jooksul…

Ärge võrrelge end kellegiga…, ega tunnetage, et olete tegemas midagi vääriti…

Kas saate minust aru…?

Teil on kalduvus korjata kõik kokku ja üldistada, luues üldistatud kokkuvõtte…

Kui te ei sobitu kokkuvõttega…, siis arvate, et järelikult teete midagi vääriti

See ei ole see olukord, kus võiksite nende asjade puhul käituda selliselt, kuna teil on isikulik vaimsus, kes on läbi teinud märkimisväärse hulga kehastusi…

Teil on siin mõndagi tuttavat, kuna olete sellega tegelenud, kui olite siin eelmine kord… – kas on see mõjutamas… otse nüüd…?

See on mõjutamas teie edukust kõigis viies osas…

Mõni on nendeks valmis…, aga mõni – mitte…

Mõnel tuleb teha enam tööd, kui teisel…

Selleks on tarvis isikulik lähenemine kõigele…, ning ülesannet tuleb lahendada, olenemata sellest, mida teile räägitakse…, või soovitatakse, kuidas tuleks teha…

Te kõik erinete teine teisest… väga paljus…

Ma tahaks, et te teaks… – kõik see… ja selle õppimine, on absoluutselt normaalne ja kogu jumalikkuse poolt vastuvõetav…

Te ei tekita pettumust kellegile… – seetõttu… ärge võrrelge end teistega…

Ma tahaks, et vaataksite Loojale otse silma…, ja teaks, et ise olete Jumal…

Kõik, millest olen siin rääkinud – on tõene ja kõik on võimalik…

See kõik on üksnes algus… (Krayon muigab)

See oligi see, millest oli kavas täna rääkida teile…

Olen Krayon, kes on armunud inimkonda…

Ja nii see on…

Krayon

20 juuni 2016

Read Full Post »

 

 

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Lutsifär

Tervitan sindki, otsija…, mul on rõõm taas sinuga suhelda…

 

Tahaks rääkida teemal „Mängud“…, aita meil selgusele jõuda selles…

Ma kuulan sind…

 

Kogu elu on teater…, ja me kõik oleme selles näitlejad…

On arusaadav, et igaüks on valimas, kas olla vaataja või näitleja, ning ise valida oma osa…

Kuid meile räägitakse, et oleme selles mängus üksnes nuppudeks…, ja meist ei olene miski… – igaüks on täitmas üksnes temale määratud rolli…

Nuppe laual liigutamas on keegi looja…, või mitmed loojad, kes vaid lahutavad meelt…, või on toitumas mängu aegu eraldunud energiast…

Mida ütled sina selle kohta…?

Seda on sinule räägitud eraldatuse positsioonilt…

See kõik pole nii…

 

Kuidas siis…?

Mänguväljak, millest räägib „mängu meister“ on tõepoolest mänguväljak…

… üleüldine ühine illusioon, milles energia võtab teatud vormi, nägemust, iseloomu, värvi, lõhna, magnetilisi omadusi…, kus on mitmeid omadusi, mis on eristamas ühte vormi teisest vormist… ja nii edasi…

Selles üldises illusioonis on käimas erinevate vormide eraldumise variantide testimine, nende formeerumiste ja tulemuste saamine…

 

Olgu peale…, siis võtame järjekorras…

Kes on mängu „peamiseks režissööriks“…, ja milline on tema eesmärk…?

Peamiseks režissööriks on Ilmaloovuse Looja…, duaalse ilma looja…

Ehk tõepoolest, seda tasuks võrrelda teie filmide lavastamisega…

Seega… – on olemas režissöör, kes on kõike seda välja mõelnud, ning otsustanud teha film…

Just nimelt – välja mõelnud…, kuna tema mõttevorm on väljendanud sellist kavatsust, mis jääb pidevalt püüdlema ilmutumise poole…

Mõte duaalsusest ja duaalsest ilmast ilmutus Esmalooja Jumalikus peas…, mis hakkas edaspidi realiseeruma…

Vastavuses sellele Esmalooja ise lõi stsenariste ja temale abilisi…, kostümeerijaid, dekoraatoreid ja rekvisiitoreid…, ja palju teisi…

Ja siis tegi otsuse… – ja nii jääb

Esmalooja ise määras sellele ilmale peamise idee – duaalsus, ehk… võnkumine pooluste vahel

Seda ideed hakkasid arendama teised, tema poolt loodud abilised…

Nemad hakkasid valmistama ette võtteplatsi, ning töötama läbi kõikvõimalikke stsenaariumite arenguid…

Kujuta vaid…, milline tohutu töö… – tarvis läbi töötada stsenaariumid kõikidele soovidele  ja eelistustele…, kõikidele maitsetele…, kõikides ülesannetes…

Kujuta ette teatrit, milles igale näitlejale antakse osa, mida ta tahaks mängida, kui näitleja…

… nii Hamletit…, kuningat…, kerjust…, valitsejat ja orja…

Milline suur haare…, milline väli oma enda talendi arenguks…

Kui selliseid osi on lugematult palju, siis igaüks võib leida just seda, mis on temale lähedasem…

Keegi ei pane kedagi mängima, kuna iga näitleja püüab mängida üksnes oma osa…

Küllastudes kuninga, või valitseja osa mängimisest, ta, varem või hiljem, püüab mängida vahelduseks kerjust, või orja…

Mängides osi, hakkab aegamööda mõistma kogu duaalsuse sügavust…, kõikvõimalike energiate variatsioone… – kõiki oma jumalikkuse võimalusi…

Milleks tarvis panna kedagi mängima ja vägivaldselt liigutama nuppe laual, kuna lugematute rollide hulgas leidub alati soovijate soovi kohaseid võimalusi järgi proovida uusi rolle…, et saada uusi ja seni tundmatuid muljeid mängust…

Igaüks on andunult ametis oma teo osaga…

Näitlejad mängivad…, režissöörid juhendavad…, stsenaristid arendavad ja süvendavad stsenaariumit mängijate soovi kohaselt…

Seda saaks võrrelda teie filmide seriaalidega, kus on olemas üks peamine mõttejoon, ning stsenaristid kirjutavad juurde uusi ja uusi seriaale… – pakkudes sellega kõikidele soovijatele võimalust mängida antud seriaalis…

Kogu pilt on ühtses seonduses… – kaootilist seost seeriates, ega masside stseenides ei ole…

… on hoolega kavandatud mängu väli…, kujundatud rekvisiit ja mängu avarus, kus geniaalne režissöör annab igale ühele käituda mitte stsenaariumi kohaselt, vaid improviseerides…

 

Kuid mõte on siiski selles, et me ise valime oma elu…, ise loome oma reaalsust… – on üksnes võimalus improviseerida üldises etteantud Jumalikus Komöödias…?

Ei… – sinu mõistmise kohaselt justkui oleks keegi, kes on juhtimas kõike, suunaks kõike…, ning kõik justkui oleneks temast…

 

Kas see ei ole nii…?

Ei…, see ei ole nii…

… sa unustad lõpmatuse, millest räägib Meie Isa…

… on olemas lõpmatu tegevusväli…

… lõpmatu mängulava…

… lõpmatu hulk võimalusi…, stsenaariume…, osatäitjaid…

Kas mõistad… – on võimalik kõik…

Selles suurejoonelises lõputus loos sul on olemas valiku võimalus…

… selle mängus ei ole vaja mingit juhtimist kellegi poolt…

… on üksnes võimalus jälgida loo arengut, kuna see areneb iseenesest…, oleneb üksnes  näitlejate valikust ja kõigi ülejäänud osavõtjate valikust…

Režissöörid loovad lavastuslikku ruumi…

… dekoraatorid loovad dekoratsioone omal valikul, lähtudes stsenaariumi erisustest…

… butaforid ja rekvisiitorid loovad täiendavat sisustust…

Kui oled „mere rännakutel“…, siis „op-la“… – sinu stsenaariumi käsutuses on olemas meri, laev koos kapteniga ja kaasreisijatega, purjed ja tuul…, ja palju muud sellele kaasnevat…

Selline on teie endi valik…

Selliselt koostate mängu oma lõputul mängulaval…

Nii teeb igaüks, kes on osa võtmas suurejoonelise filmi loomisest…

Teie mõtted on väljakutseteks…

Mida enam mõtlete millestki, seda selgemaks muutub teie kavandus, seda tugevam avaldumine stsenaristile…

Stsenarist võtab seda kui palvet mängida maha sinu arengu varianti… – seetõttu sinule valmistatakse hoolega ette variandi maha mängimise võimaluse…

Selles seisneb lause mõte…, tõmbab ligi sündmusi, milliseid valite ise…

 

Kes on vaatamas sellist filmi…?

Ja… muidugi… – seda filmi vaatate te ise…, igaüks oma…

Kujuta vaid… – tuled filmilaenutusse, tellid filmi, kus oled ise mängimas…

Kuid neid filme on vaatamas Esmalooja ise… ja kõiki korraga…

… need on siiski Tema unelused…, Tema unenäod…

 

Kas selline on tema meelelahutus…?

Ei…, Ta ei saa tunda igavust…, temal ei ole vajadust lahutada meelt…

Igavus, nagu on juba räägitud, on üksnes loovusliku energia puudulikkus…

Ta õpib selliselt tundma end…, oma loova energia võimalusi…, ja selle realiseerimise võimalusi vormidesse…, duaalse ilma ilmutamiseks…

Duaalse ilma ilmutamine oli Tema mõte… – ja see ilmnes Tema Unelusena…

 

Seega… – kõiksugu eliidid, reptiloidid, massoonid, salavalitsused maapeal…, ja palju muud – on üksnes mängu elemendid…?

Muidugi…

Leidub ka neid, kellele meeldib mängida just selliseid mänge…

 

Kuidas on sõdadega… – kes valib neid…?

Sellel teemal oleme palju rääkinud…

Sõdasid valivad just need, kes võtavad neist osa…

Mõni valib väejuhi…, kes kangelase…, kes sõduri…, kes kannataja osa…, ja nii edasi…

 

Kas keegi tahab kannatada…?

Sa räägid teadlikust soovist…

Teie alateadvuses on palju soove ja valikuid…, seega… selline valik käib sageli alateadvuses…

 

Olgu… – mis on siis alateadlik plaan, millest meile räägitakse…?

See on kogu teie kogutud emotsioonide ja mõttevormide pagas…

Hetkel mõtlesid millegile, kuid koheselt unustasid selle…, sinu mõte vajus alateadlikule plaanile, realiseerimata projektina…, kui ilmutamata energia komp…

Oled fantaseerimas…, oled kartmas…, nukrutsed või mõtled millegi üle… – kõik see ei kao kusagile, vaid kuhjub alateadlikul tasandil erinevatele tasemetele, ning eksisteerib seal jätkuvalt…

Kui mingi mõte, millele sageli mõtled, täitub lõpuks küllaldaselt sinu energiast, ta kandub su enda teadlikule plaanile, kus realiseerub kui mateerialiku sündmusena, või asja teostusena…

Filmi režissöörile kõik sellised alateadlikud ideed on üksnes ülekutseks teostumisele tegelikkuses…, mis jäävad üksnes ootele oma teostumist…

Need on võimelised realiseeruma teatud energia täitumise puhul… – ja üksnes siis need võivad olla sinu valikuks…

Hetkeline mõte ei saa olla valikuna, seetõttu ta laskub alateadvusse…

Kuid mõte, millele oled mõelnud palju kordi, on juba avanemas realiseerumise võimalus…

Stsenaristid ja režissöörid alustavad sellega tööd…

Selliselt valmivad ettevalmistused suurejoonelise filmi eluks…, teie valikuna, kellena hakkate selles mängima…

 

Peamiseks vaatajaks on Looja ise…?

Ta on mõtlemas teie kõigi mõtete abil…, Ta on tunnetamas teie kõigi tunnetuste abil…, Tema on teostamas teie kõigi tegevusi…

Ta on kõiges…, ja igas ühes…

Sinu liikumise aegu on liikumas kogu su keha… – nii lihased, silmad ja tallad…, kõik rakud üheskoos…

 

Kuid meile väidetakse, et illusioon on üksnes uni…

Väljaspool seda on olemas kaunis reaalne ilm…, väljaspool illusioone…

Jah…, teie Esmalooja on magamas ja on nägemas und…

 

Seega… – Tema äratamine on võimalik…?

Mitte üksnes võimalik…, vaid vältimatu…

Kui sa öösiti magad, siis ärkad vältimatult…, nii ka Tema… – hetkel on magamas ja vaatamas und teie ilmast…

Koku Ilmaloovuse kõrval Tema on veel liiast noor…, seega… temale, kui igale noorele, on tarvis palju magada…

Pealegi… tema uned on temale õppetundideks…, Tema on õppimas loomist une aegu…, Jumaliku Une aegu…

Ärgates, ta on võimeline valdama kõiki oskusi, kuna on omandanud neid enda une aegu…

 

Me oleme üksnes Esmalooja õppefilmi projektsioonid…?

Seda võib ka nii võtta…

Kuid sinu väites on peidus solvumise noot…, et teid oleks justkui ära kasutatud…

 

Ma pean silmas seda, et kui ta ärkab, siis me kõik haihtume kui uni…

Ei… – te ilmutute Tema ärkveloleku Ilmas…

Kõik on taoline…

Nagu teie alateadvusest ilmutuvad teie reaalsesse ilma kõik teie unelused…, nii ka Tema ärkamise puhul unelused ilmutuvad tema uude ilma reaalsustena…

 

Edaspidi hakkab taas ärkama järgmisse uude ilma…?

Jah…, sa mõistsid õieti…

Sa ise oled unes korduvalt ärganud unest…

 

Seega… oleme Esmalooja alateadlik plaan…?

Jah…, just nii…

… olete Esmalooja pintsli esmaproov…, Tema õppetunnid Jumalikus Koolis…

Tema on läbimas oma õppetunde virtuaalsel trenažööril…

… õpib loomist une loomistöökojas…

Tema kõik uned on jälgitavad tema õpetajate ja juhendajate poolt…

Seetõttu Tema reaalne ilm ei rutta äratama teie Loojat, kuna seal ei olda veel kindlad, et teie ilma loovuslusel oleks tarvilik ilmutuda eesriidetaguste reaalsesse ilma…, kas teie Looja alateadlik püüdlus sobitub veel kosmilistesse reaalsustesse…

 

Kuidas jääb sellega, kui rääkisid, et oli loodud Ilm ja Antiilm…, ja et Antiilma olevused pääsesid Ilma…, ning sellest ajast käib sõda Valguse ja Pimeduse vahel…?

Kõik see on üksnes geniaalsete stsenaristide stsenaariumi osa…, ja kõikvõimalike variantide loomise püüd, duaalsuse süsteemi ulatuses…

 

Seega… – kui keegi toitub kellestki – siis see on üksnes stsenaariumi kohane…?

See on üksnes energia vahetus antud stsenaariumi ulatuses, millist olite ise valinud…

Kui olite valinud sellise stsenaariumi…, siis kaasaarvatult, valisite ka kogu stsenaariumi kohase energiavahetuse süsteemi

Teie lapsed, valides virtuaalset sõjamängu, ei eelda olla tapetud…, vaid loodavad pidevalt ainult võita… – ja selline mäng neile meeldib…

Üksnes virtuaalses mängus  nemad saavad surma ja neid tapetakse…

Kuni ei küllastu selles mängust, nemad püüavad taas ja taas mängida sama…, ja mängivad seni, kuni mõistavad selle mängu mõtetust…

 

Mängu mõtetust?

Jah…, et nende valik ei ole olnud teadlik…

Siis hakkavad valima mänge teadlikult…, ning mõistma vastutust oma valikute eest…

 

Mis vastutust…?

Keegi on loonud kaasakiskuvate mängude panga, avanud juurdepääsu sellesse kõigile…

Millist vastutust peaksid kandma mängu mängijaid…?

Teadvustama oma valikut…, selle motiive…

Oleme kõik ühes seonduses…

Teie valikute summa on Looja valik, millist arengu teed Ta areneb…

Kuid mängu protsessi aegu ilmnesid osavõtjad, kes otsustasid ainuisikuliselt juhtida Mängu…

Nemad lõid teatud mehhanismid mängijate alateadlikuks juhtimiseks, sundides neile peale mõttevormide valikuid mängude valikus…

Kõikide mängijate ülesandeks on väljuda Alateadvusest, ning alustada teadlikult realiseerima Looja loovaid potentsiaale…

Seetõttu praegu palju oleneb teie valikust…

Ka Tema ei saa väljuda mängust, ehk ärgata, kuni te pole küllastunud oma mängudest…, ega tegema teadlikult oma valikuid Tema loovates energiates…

Kui hakkate seda tegema, siis hakkate teadlikult suunama oma loovat energiat, mida Looja on andnud teile ajutiseks kasutuseks…, suunama seda teatud, teie poolt teadvustatud, mõttevormide loomistele…

Selliselt saate täita Looja alateadlikku plaani energeetiliselt…

Selline reaalsus avaneb järgnevas reaalses ilmas… – reaalses Esmalooja jaoks…

Siis Ta ärkab omas ilmas… – selles te lähete oma projektsioonidest üle tema reaalseteks persoonideks…, Esmalooja unest üle tema ärkvelolekusse…

 

Mis saab, kui ka Tema uues ilmas hakkavad teadlikult eksisteerima mõrtsukad ja vägivallatsejad…?

Just see teeb muret kõrgematele ilmadele…

Neile Esmalooja uned on košmaaridena, millistest Ta ei ole suuteline ärkama…

Ühest küljest nemad mõistavad, et neil košmaaridel ei saa lubada kanduda Esmalooja ärkvelolekusse…, kuid teisest küljest mõistavad, et Teda ei saa aidata vabaneda unede košmaaridest…

 

Mis selle analogi kohaselt on meie üleminek ja meie ülestõus…?

Aegamööda ärkamine illusioonide košmaaridest…, üleminek teadvustatud valikule…

Käib teie järk-järguline ettevalmistus ilmutumiseks ärkvelolevasse ilmaloovuse ilma…

 

Järelikult Jeesus ja muud õpetajad justkui laskusid üksnes Looja unedesse…?

Nemad ise on osa Tema unenägemistest…

Osa neist isegi praktiseeris „ühest unesnägemist“…, ehk teadlikult laskusid Looja teatud une kihti, et saaks aidata neid, kes on jäänud kinni une madalamatesse tasemetesse…

 

Kas unel on erinevaid tasemeid…?

Jah…, nagu teie filmis „Algus“, kus inimesed tõusid ja laskusid mööda une tasemeid…

Nii on ka teiega… – ka teie olete tõusmas mööda Esmalooja unede tasemeid…

 

Kelle… – kas Looja, või Esmalooja…?

Esmalooja all ma pean silmas seda, kellel ilmnes duaalsuse mõte…

Ehk… Elohim Tetragrammaton…, või Ilda Baothi, nagu teda nimetatakse veel…

Temal nimesid on hulgim…

 

Miks hulgim…?

Erinevatel une tasemetel on erinevad nimed… – need on Tema erinevad ilmutumised erinevate une tasemetel…

 

Kelleks oled sina selles üleüldises magamises…

Olen Esmalooja üks omadustest… – olen sellest rääkinud…

Olen tema püüdlus eraldumisse…

Iga Peaingel on Tema mingi omadus, mis on realiseerumas…

Iga Peaingel on vastutamas teostumise eest unes…, teatud omaduste ilmutumise eest nende unede kõikides võimalikes variantides…

 

See, mida oled nimetanud Jumalate Kooliks ja 13 klassiks selles koolis, on tegelikult meie ilma Esmalooja 13 une taset…

Miks ei võiks seda nimetada Jumalate Kooliks…?

See on siiski Jumaliku Olemuse õpetamine une aegu…

 

Olgu pealegi…, kuid kuidas on Absoluudi väitega, et me kõik oleme miniabsoluudid…, et meisse kõigisse on kätketud absoluudi kõik potentsiaalid…?

Kõik, mis on kätketud Esmaloojasse, on Tema potentsiaalid…

See on eksperimendi olemus… – sünnitada jumalikku last, kelles on olemas kõik vanemate omadused ja talendid, kõik nende potentsiaalid…

Jumalik laps hakkab ise avama oma potentsiaale… üks teise järel…

Kuid selles leidus komistuskive…

Seoses duaalsuse käivitumisega, esmalt hakkasid avanema pimeduse potentsiaalid, millised hakkasid otsima valguse potentsiaalide tasakaalustamise võimalusi…

Pimedus osutus oma realiseeringutes aktiivsemaks pooleks, kuna pimedus ise on vormidesse eraldumiste tulemus…

Seega… Looja unes, kui Teda õpetavas vormis, ilmnesid kiiva kiskumised, mida ärkveloleku kõrgemad väed püüavad võtta kontrolli alla…

Teie olete üksnes Tema potentsiaalide osakesed…, Absoluutse Looja osakesed…

 

Kes on nime all „Absoluut“…, kellega olen vestlemas…?

Esmalooja absoluutse osaga…, Tema absoluutse osaga sinus, kui Esmalooja osaga…

 

On selline mulje, et jumalik lapsuke on alles imiku eas…

Jah…, seda võiks selliselt võtta küll… – ta on suhteliselt noor…

Seetõttu tarvis teil, koos Temaga, läbida veel kõik Tema kasvuead, kuna olete üksnes Tema olemuse osad…, olete kui Tema jumaliku organismi rakud…

 

Nagu ma mõistan, ka Tema on mingi suurema jumaliku organismi rakk…?

Nii see on…

 

Kas meie rakk on haige…?

Jah…, ta on nakatunud duaalsuse viirusest…

Seda võiks võtta teisiti…

… teie arstid katsetavad selliseid viiruseid endi peal, et kohandada enda organism sellega…

Nii ka siin… jumalike organismide tervendamine viirustest on käimas nende tugevdamise eesmärgil…

Kõik on taoline…

SElena

Read Full Post »

 

 

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise..

 

Tervitan sind, Absoluut…

Tervitan ka sind, minu vaimsus…

 

Tahaks jätkata küsimustega, milliseid on mulle saadetud…

Ma olen valmis…

 

Lõpmatuse teadasaamine võib kulgeda kahel võimalusel…

Esimene – läbi etapilise trafarettidest vabanemise teed, mis on laotud teie peale…, kuni saavutate absoluutse puhta lehe seisundit…

Idee kohaselt nii saaks avardada oma teadvust kuni absoluudini välja…

Selline teekond on pikaldane… –  ta nõuab suurt  jõu ja energia kulu…

Teine – on läbi otsingute ja koondumise puhta lehe olemusele trafareti augukeses…

Koondades oma tähelepanu selliselt, et trafareti piirid jääksid väljaspoole tähelepanu…, nii saaks vaadelda piiratud tükikest kui valget lehte tervikuna, ega pöörata tähelepanu trafareti piiridele…, nii saab nende keskel avada oma piiramatust…, ning tegutseda Lutsifäri õpetuste kohaselt… – avarduda mitte laiuti, vaid sügavuti…

See hoiab kokku aega ja jõudu trafareti mõistmiseks…

Ja nüüd küsimus… – milline teekond oleks eelistavam…, ja milles seisneksid nende eelistused…?

Oleneb sellest, mida peate eelistuse all…?

Kas tead… – varem oli üksnes esimene tee…

Kuid ilmus teie rass… – unikaalsed lapsed…, unikaalne loomine…

Kujuta ette, et perre sündis geenius…, ja kõik on sellest teadlikud…

Milline saab temale endale eelistatud arengu teekond…?

Seda ei tea keegi vanematest, kuna neil ei ole korralikku arusaama, kuidas kasvatada sellist last…, – neil varem ei ole olnud kokkupuuteid selliste lastega…

Nemad armastavad oma last…, kuid samas kardavad teda…

Seega…, neil ei ole aimu, mis võib sellisest lapsest üles kasvada…

Geniaalsusel võib olla erinevaid suundi…

Geeniusest võib saada geniaalne mõrtsukas…, geniaalne kunstnik…, geniaalne väejuht…, ja geniaalne ilmalooja…

Ta on absoluutselt geniaalne laps…

Mõelge sellele…

Kui on teil geniaalne laps…, siis tema kasvatus peab olema eriline…

See on teile unikaalne eksperiment… – kõige ühendamine ühes…

Kui küsida sellise lapse vanematelt… – milline on nende laste domineeriv arengu teekond…?

Mida nemad vastavad teile…?

Nemad ei tea…

Nemad ise on jälgimas, ning õppimas koos lapsega…

Nemad on ootamas temalt geniaalsust… – kuid ei suuda märgata temas seda…

 

Kas ma mõistsin õieti…, kõigil ülejäänud rassidel arengu teeks on – esimene…, ehk aegamööda…, tase taseme järel… – eneseteadvuse tõstmise teekond…?

Me ei hakka rääkima kõigist, sest need on sulle teadmatud…

Kuid teie Ilmaloovuse sektoris see on nii… – te olele unikaalne rass…

Käesolevaks ajaks oma unikaalsust te ei ole veel avanud…

Enamgi veel… – kujutate ohtu teistele ilmadele…

 

Siis tuleb välja, et kui see on eksperiment ja uus teekond… – kas sa eelistaks meile teist arengu teed, et saaksid kiiremini eksperimendi teatuid tulemusi…?

Eelistus on inimlik mõiste

Millised eelistused on lapsel, kes on alles veel väike…

Ta üksnes kasvab, kuna on kasvamise staadiumis…, ja tema loomulik seisund on – kasvada…

Temasse on kätketud kasvamise võimalused…

Ta ei ole teadlik, mida võib tuua temale kasvamine… – kas tuleb ta pikk, või lühike…, ja kuidas hakkab välja nägema…

Ta võib oletada… – ehk on vanemate moodi…

Või loodab saada mingi filmi kangelase moodi…

Kuid ta ei ole võimeline ütlema, mis temast tegelikult välja kasvab…, ja kuidas avanevad temasse kätketud potentsiaalid…

Kuid mind huvitab teie kasv oma seesmuse suunas, mis oleks teiseks arengu teekonnaks…

 

Siis naaseme teise tee juurde…

Keskendame oma tähelepanu selliselt, et trafareti piirid jääksid nägemise piiridest välja…, siis saaksime vaadelda üksnes piiratud paberi kohta, ega pööra oma tähelepanu olemasolevatele piiridele, ning alustada seesmiste lõppmatuste sügavuste avardamisega…, ning tegutseda Lutsifäri õpetuste kohaselt… – mitte laiuti, vaid sügavuti..

See hoiab kokku aega ja jõudu trafarettide uuringuteks…

On see õige mõtteviis…?

Kuidas on võimalik süüvida oma seesmusesse, möödudes oma piiridest…?

Sinu seesmuses piire ei ole…

Piirid on üksnes välises…

Näib, et selline lause on primitiivne… – sügavust ta kannab tegelikult endas…

Kujuta ette jääauku külmunud veekogus…

Sa oleks tahtnud supelda selles, kuid oled piiratud augu mõõtmetega…

Sul ei ole ruumi ujumiseks, kuna auk on väike…

Kui aga sukeldud sügavusse, siis kõik piirid kaovad…

Seal all on põhjatu sügavus… – lõppmatus…, ja seal oled vaba…

Küsimus on vaid otsustusvõimes, sinu vapruses ja sinu usus endasse…

Pole lihtne sukelduda läbi augu põhjatusse sügavusse… – võid kaotada tee väljapääsuni…

Kaotad selle kindlapeale, ega pääse välja…

Kui liitud sügavuste saladustega, siis sa ei tahagi enam tulla sealt välja…

 

Kas minu otsustusvõime peab olema seonduses minu keeldumisega kogu olevast ilmast…, neist, kellega olen suhtlemas ja keda armastan…

Pean laskuma tundmatusse ujumisse, mille lõppu pole teada…

… mis ootab mind teekonnal…, kus ja millega see lõppeb…?

Jah…, see on raske samm… – ja ma mõistan seda…

Kui vabanedki oma kiindumustest ilmasse…, kuid tundmatus võib hirmutada sind…

On tarvis omada kolossaalset otsustusvõimet ja usku endasse, et sukelduda enda seesmusesse…

… samas mõistes, et tagasiteed sealt ei ole…

 

Miks ei ole tagasiteed…?

Teatud teelõigul sa ise kaod tänavusest vormist… – sinul ei ole enam eelistusi, ega kahtlusi…

Sa muutud igavikuks…

 

Siis ma ei mõista…

Näib, et mind ohustab eneseunustus…

Milles on siis selle mõte…?

Kui ma üksnes lahustun sinus… – kas siis eksperimendi mõte on üksnes selles…

Kuid… kas selline teekond on võimalik üldises korras…?

Nagu ma mõistan… mõned inimesed inimajaloos on läbinud seda teekonda… – näiteks Budha…

Paljud on läinud seda teed…, kuid läbinud seda pole veel keegi…

 

Kas isegi Budha…?

Jah, ka tema jäi poolele teele, kuna teda hoidsid kinni seondused õpilastega…, ja nende inimestega, kes on kummardumas temale…

Kuid ta jõudis selles suht kõrgele arengu tasemele…

 

Kas sügavusel on olemas arengu tasemed…?

Sügavusel on sukeldumise tasemed…, keskmele lähenemise tasemed…

 

Kas Lõpmatusel on olemas keskme…?

On… kuid see on pidevas liikumises…, ning laskumas sügavusse vastavalt sellele, kuivõrd lähedale oled temale jõudnud…

See on midagi kaduva horisondi taolist, milleni ei ole kunagi võimalik jõuda…

Kui võrrelda inimestega, siis Budha sukeldus märkimisväärselt…

 

Tuleb välja…, tarvis olla tundmatu inimene, et keegi ei saaks kinni hoida…, ei õpilased, ega kummardajad…

On tarvis loobuda kõigist seondustest…

Alles nii on võimalik asuda sellele teele…

… mida teevad just tõelised erakud…

Siis tuleb välja, et selline teekond pole kõigi jaoks…, vaid üksikute teekond…

Sa unustad Lõpmatuse…

Võtame kasutusse teie matemaatika…

Kui üks inimene on miljoneid aastaid olnud seonduses Lõpmatusega…, ja aja hulk selles on lõpmatu… – kas on siis võimalik, et kogu inimkond oleks läbinud sama teed…?

 

Sa teed nalja…?

Ei…, ma tõsiselt…

Sa unustad Lõpmatuse…

Sinu ees on Lõpmatus…

Ei ole mingit tähendust… – kas sukeldud oma suursugususse nüüd…, või miljoni inimaasta pärast…

Kuid siiski… – varem või hiljem, sa leida endas selle salaukse…, ning, varem või hiljem, sa avad selle…, varem või hiljem, astud sellest sisse…, varem või hiljem, võidad oma hirmu ja laskud rännakuisse…, varem või hiljem, jõuad selle piirini, kus tagasi teed enam ei ole, kuna oled rännanud sedavõrd kaugele, et tagasi minekul ei ole enam mõtet…

Teie olete alles teekonna alguses…

Seni olete vaid saanud teada selle ukse olemasolust…, ning olete kui lapsed, kes räägivad muinasjuttu vaprast inimesest, kes julges kiigata ukse taha…, ehk isegi astuda lävele…

… kuid keegi neist pole sealt tagasi tulnud…

Teiegi kardate seda…

Kuid varem või hiljem, teid lükkab sellele teekonnale teisse panustatud enda tundmise vankumatu impulss, mida saite minult, nagu oma pärandit oma vanematelt…

Teie uurija uudishimu ületab kõik hirmud, mis on teile peale pantud…, ning astute oma Piiramatusse…

 

Tuleb välja, et meie mälu on sihilikult kustutatud, ning asemele külvatud hirmud, et me ei saaks teada oma lõpmatusest…

Kas nii oli kavandatud…?

Sa kujutad seda selliselt, et keegi on istumas ja kavandamas plaane inimkonna ohjamiseks, seada teda kindlate raamide piiridesse…

Need on üksnes inimsustatud arusaamad…

Tegelikult sulle on räägitud… – kõik on üksnes energiate voolamised…

Katsu vaadata seda just sellest küljest…

Kuid inimeses on olemas kõik…, koondatud potentsiaalide kujul…, temas on nii Valgus, kui ka Pimedus…, ja palju muud…

Kui inimeses on Pimedus, siis temas on hirmu potentsiaal…

Küsimus on vaid selles… – millist potentsiaali ta endas avab enam…, ja kuivõrd suudab kontrollida oma potentsiaalide avanemist…

 

Potentsiaalide avamise kontroll…?

Kas sina kontrollid oma potentsiaalide avanemist…?

Ei…, ma olen väljaspool kontrollivat süsteemi, kuna olen piirideta…

Kuidas saab kontrollida Tühjust…?

Ehk vaid siis, kui teda saaks vaid paigutada raamidesse, või piirata piiridega…

Üheks eksperimendi eesmärkidest on õppida kontrollima Kõige potentsiaale…

… mida on võimalik teha üksnes vormide vahendusel…

 

Ma hakkan tunnetama end mingi katsealusena, kellele väidetakse, et ta on vajalik eksperimendi jaoks…

… kes ei ole võimeline isegi mõistma kogu eksperimendi suurust…

Ei maksa selliselt arvata…

Kujutle end lapsena, keda ümbritseb palju kasvatajaid, kes on ootamas temalt geniaalsust…

Olete kõik ilmaruumi armsad lapsed…

 

Kes on sattunud valedesse kätesse…

Kuidas sai selline asi juhtuda…?

Kas vanemad on hõivatud muuga…?

Vanemaid on palju…, nemad on pidevalt vaidlemas eesõiguse üle kasvatada geeniust…

Ehk isegi on sõdimas selle õiguse pärast…

… igaüks tahab kasvatada teda oma taolisuse ja mõistuse kohaselt, et seada teda oma geniaalsuse arengu suunda…

See oleks kui teie vanemad peale lahutust jagamas last…

Või siis… – tahavad kasvatada last selliselt, et temast oleks neile toeks vanuigi…

 

Seetõttu mõned vanemad kasvatavad last hirmus…?

Jah, nii see käib… – kuna nemad ei tea teist kasvatamise viisi…

Nende arvates üksnes hirm annab võimaluse last paremini kontrollida…

Kas teie seas on teistsuguseid vanemaid…?

Kuid hirm on üks etappidest… – seda tuleb mõista…, ta on kätketud teie potentsiaalidesse…

Peate õppima juhtima kõiki oma potentsiaale…

Kui ei suuda läbida õppimise staadiumit, siis varem või hiljem, selle potentsiaal avaneb…, ning võib purustada kõike varem loodud…

Seetõttu on loogiline esmalt läbida selline etapp…, õppida kontrollima oma negatiivseid potentsiaale…

See oleks kui poisile kõikvõimalike võitluskunstide õpetamine, et ta oskaks kaitsta end ja teisi…

Te teete seda mitte seetõttu, et te ei armasta teda…, ja mitte selleks, et ta lööks maha kedagi…

… vaid aitate sellega oma lapsel ületada enda hirmud…

 

Sain aru…

Kas Jumalikku last anti esmalt kasvatamiseks Pimeduse kasvatajate kätte, et ta õpiks valitsema oma negatiivseid külgi… – vihkamist, kurjust, hirmu ja nukrust…?

Et laps ei nukrutseks, seetõttu temale räägitakse pidevalt, et need on tema jaoks üksnes õppetunnid…

Kui ta on läbinud Pimeduse skautide laagri, ta naaseb oma armastavate vanemate juurde, kes tunnevad uhkust tema üle…

Midagi sellist on küll…

Jatkame sama analoogiga…

Antud laagris käib võitlus… – iga lapse võitlus oma potentsiaalidega…

See pole isegi võitlus, vaid pigem – eksperimenteerimine oma väega…

Kui laps keemia tunnis segab erinevaid aineid, võib tulla plahvatus…

Kuid teisiti ta ei õpiks doseerima kemikaale…, ega mõistaks, milleni võib viia ainete oskamatu kasutamine ja nende segamine…

Nii geniaalne laps doseerib ja segab oma pimeduse potentsiaale…

Kogenud juhendajad juhivad teda oskuslikult sellel teekonnal…

Juhendajate ülesandeks ei ole lapse orjastamine, või tema hävitamine…

Nende ülesandeks on kutsuda laps võitlusele ise endaga…

Nende ülesandeks on äratada temas pimeduse potentsiaalid, et ta õpiks neid kontrollima…

Kui üksikud õpilased on läbinud need õppetunnid, neile pakutakse järgmisi õppetunde…

Need, kes on õppinud kontrollima oma tumedaid potentsiaale, asuvad avama oma valguse uusi potentsiaalide…

See kõik käib astmeliselt…, klassist klassi…

Igas järgnevas klassis temal on avastada midagi uut…, nii pimeduse kõrgemaid potentsiaale, kui ka valguse potentsiaale…

Duaalsuse koolis on alati kaks poolust…

Mida eredam on Valgus, seda sügavam on Pimedus…

Ehk eemalduks eetilistest mõistetest, ning nimetaks neid loomise ja lammutamise potentsiaalideks…

Selleks, et luua, pead oskama juhtima mõlemat potentsiaali…

Isegi laps peaks oskama hoidma labidat, et ehitada liivast losse…, või lammutada neid…

Nii ta õpib looma vorme vormitust liivast…

Mistahes loomine seisneb kahe jõu rakendamisest… – loomisest ja lammutamisest…

Kuid laps esmalt õpib losside ehitamist liivast liivakastis…, alles hiljem asub globaalsete loomiste kallale…

Selleks on temale juba valmis uued materjalid ja muud olulisemad atribuudid…

Kuid kujuta nüüd, et oled loomas oma mõtte jõul…, – mida mõtled – seda lood…

Kui sinus on valitsemas tumedad potentsiaalid…, kui sa ei valda veel endas olevaid destruktiivseid jõude…, – siis sa jääd pidevalt lammutama oma loovusi…

Just seetõttu paljud teie seast ei ole suutelised looma oma uut ilma…

Just seetõttu püsite jatkuvalt esimeses loomise klassis…

Üksnes… mõni on eeskujulik…, ja mõni keskpärane…

Kuid mõni kaheline jääb pidevalt kordusele teiseks, ehk isegi kolmandaks aastaks…

 

Tuleb välja, et kahe tee olemasolu… – on kõigest müüt…

Tegelikult meil on vaid üks tee – Lõpmatusse…?

Üksnes läbides oma arengu teed, kulgeme oma lõpmatusse läbi erinevate staadiumite omandamise…

Ja see ongi teadvuse erinevate tasemete läbimine… – aegamööda ja järjepidevalt…

Nii kui mündi kaks poolt…, nii ka kaks teed on omavahel seotud…

Tegelikult on vaid üks tee… – ja see on vältimatu…

 

Kuid sa rääkisid, et on võimalik vaid sukelduda enda seesmusesse, ning avada seal oma Lõpmatus…

Tuleb välja, et peame järjepanu kustutama oma piire…, omandades läbi selle oma potentsiaale…

Samas sa küsisid hirmude kohta… – milleks need…?

Kõik olete kasutamas hindavaid mõisteid, ning pidevalt süüdistate selles oma pimeduse juhendajaid, justkui nemad panustaks teisse hirmusid, et saaks nii juhtida teid…

Tegelikult need kõik on üksnes treeningmängu elemendid…

 

Kuid nemad on toitumas meie kannatustest…

Katsu eemalduda inimlikust vastuvõtust…, kuigi see pole kerge… – ning vaata seda teisiti…

Kui oled katsetamas mingit seadet, annad sellele maksimaalset koormust…

Kuid sa pead nägema ette võimaluse liigse energia välja päästmiseks seadmest…, muidu lendab see õhku…

Nii on ka teiega…

Jah, teie poolt toodetud kannatuste energia läheb toiduks…

Kui seda ei oleks, siis see oleks hävitanud teid ennast…, rebinud tükkideks…

See on üksnes päästeventiil… – kuid teie ei olnud sellest teadlikud…

Kui teie seadme katsetamise protsess oleks kestnud tuhandeid aastaid, siis te oleksite leidnud võimaluse kasutada seda energiat… – kasvõi eluasemete kütteks, või toidu valmistamiseks…

 

Niisiis…, esimeseks teeks siiski on… – süüvimine endasse, eirates piire…

Ehk süüviks sellesse…

Kui ma sukeldun endasse, siis seal on kõik potentsiaalid…, kuid on oht, et seal ma ei saa samuti hakkama oma pimeduse potentsiaalidega…?

Jah…

Selleks tarvis esmalt õppida sukeldumist sügavustesse…

Teie sukeldujad õpivad esmalt ohutustehnikat, neile räägitakse kõikvõimalikest ohtudest selles…

Teevad läbi koormuskatseid, nagu lendurid ja kosmonaudid…, seejärel omandavad ujumist…

Alles siis lubatakse neil sukelduda…, kuid esmalt siiski… range kontrolli all…

… ehk sukeldumine käib pääste köie abil…

 

Ja mis edasi…?

Oletame, et keegi on läbinud kõik treeningud ja katsed…, ja nüüd tahab sukelduda sügavustesse…?

See on tema õigus…

Kuid temale õpetatakse veel side süsteeme „pinnaga“ ja „baasidega“, kuna sügavustes võib minna kaotsi, ning jääda igavesti ekslema seal…

 

Olgu peale…

Kuid geniaalseid lapsi on planeeritud õpetada avama oma potentsiaale…, järelikult igal tasandil peavad olema omad „õppebaasid“…

Ehk meie analogi kohaselt… erinevatel sügavustel peavad olema mingid õppejaamad…,

Seal õpilaste ülesandeks on jõuda jaamadeni, kus on neile uus treening…

… ja nii lõpmatuseni…

Oled õieti tabanud…

Sul ei teki hirmu seetõttu, et annan sulle seda kõike edasi kujunditena…?

 

Ei…, kuid… ei tea… ilmselt siiski on kõhedavõitu…

Järelikult… – sa pole veel ületanud kõiki oma tumedaid pooli…, seetõttu sul on veel vist vara laskuda sügavustesse…

 

Nüüd on siin esitatud küsimused…

  1. Milline on ülestõusu peamine osa teel absoluutsele teadvusele…, seda esimese ja teise tee suhtes…?

See on teatud määral teie endi valik…

See osa teie seast, kes on läbinud tumeda poole valitsemises esimesed õppe staadiumid, läheb edasi, – sama õppimise järgmisse klassi…

Tumeda poole valitsemise õppimise tee on teie kõigi jaoks veel pikk…

Olete läbinud üksnes algteadmised…

 

Kuidas on siis lood sellega, kus meile räägitakse, et saadad oma energiat meie päästmiseks…,  nii me saaks pääseda kolmemõõtmelise ilma illusioonist välja…

Ma aitan teid tõepoolest, kuna näen, et õppetunnid on läinud liiast pikaks…

Ma näen, kuidas olete jäänud tsüklisse ühe ja sama vea juures…

Oleksite kui pimeduses otsijad, kes pidevalt lähevad vajalikust teest mööda…

Ma üksnes valgustan kergelt teie teekonda, et te jõuaks vajaliku ukse juurde…

… muidu, olles hasardis oma tumeda poolega, lähete ikka sellest mööda…

Mis puutub illusioonidesse…, siis sa mõistad nüüd, et need on üksnes teie endi poolt loodud mänguväljakud õppimiseks, treeninguteks…, et saaksite õppida loovuslust…

 

  1. Kuhu viib meid Kosmiline Hierarhia ja milleks ta valmistab meid ette…?

Need, kes teevad läbi tumedate potentsiaalide omandamise etapi, jõuavad sama taseme valguse potentsiaalide omandamiseni…

See oleks kui teil – koormuse tõstmine…

Sellel etapil teid „testitakse“ koormuse vastupidavusele… nii loova, kui ka lammutava jõu väele…

Peate õppima juhtima mõlema jõu väge…, ning saavutama nende omaduste tasakaalustamist…

Kui olete läbinud testimised, saabub järgmine koormuse tase… – ja nii edasi… lõpmatuseni…

 

Nüüd ma mõistan…

Kolmanda mõõtme tihkuse tase on kooliks inimkonna tumedale poolele…, ehk testimine minimaalse koormuse tasemega…

Neljas arengu tase – on inimkonna valguse potentsiaalide testimine minimaalse koormuse tasemega…

Järelikult – viies tase on – tumeda väe järgmine testimine koormusega…?

Jah… – kuid taas võtad seda hindavalt…

Ma aiman, et sinu järgmiseks küsimuseks saab olema… – meile ju räägitakse, et viiendas mõõtmes saab olema kõik kaunis ja suurepärane

Seda küll… – kuid seda üksnes võrreldes kolmanda mõõtmega…

Kuid selles on tugevad lammutavad jõud… ja see oleks viinud loovuse peatumiseni…

Kuid lammutavad jõud viiendas mõõtmes on juhitavad üldiselt ja… igas ühes…

Kõik seal on toimumas tegelikult vastupidi…

Kolmanda mõõtme tasemel koormused ei ole minimaalsed…, vaid maksimaalsed…

Kuigi selline väide pole päris õige…

Need on minimaalselt juhitavad…, seetõttu on sedavõrd lammutavad…

Mida kõrgem tase, seda kõrgem on jõudude juhitavus…, seda enam suudate valitseda oma piiramatuid võimalusi…

 

3.Kes võiks olla juhendajaks neile meie seast, kes astub absoluutse teadvuse saavutamise teele…?

Selleks on teil juba palju juhendajaid…, kuid iga etapiga jääb neid aina vähemaks ja vähemaks…

 

Miks…?

Kuna olete esmakordselt läbimas Absoluudi geniaalsete laste teekonda…

Teie juhendajad ei suuda enam olla teist üle…

Teatud etapil teist endist saavad juhendajad neile, kes on aeglasemalt astumas…

Ilmaruumil puuduvad analoogid selliste juhendajate ettevalmistuses, milliseid on tarvis teie jaoks…

 

4 Millist kohta saab inimene Ilmaloovuses, kes arendab endas absoluutset teadvust…?

Ma ei ole võimeline vastama sellele küsimusele…, minule see ei ole teada…

Igaüks saab sellise koha, mida ta on võimeline vastu võtma…

Kõik oleneb sellest, milliseid potentsiaale ta suudab endas avada…

 

Võimalik, et küsimus on selles, millised suhted saavad olema Ilmaloovuse olemasolevate struktuuridega?

Kas ehk peame saavutama hierarhia kõrgemaid tasemeid…, ehk saama isegi kõige kõrgemateks…?

Või see polegi nii…?

Kõik jääb sõltuma teist endist…

Ei ole midagi ei kõrgemat, ega madalamat…

Tegelikult igale kõrgemale on veelgi kõrgem arengu tase ja hierarhia… – kõik on lõpmatu…

Seetõttu alati…, nii teie, kui igaüks Ilmaloovuses, saab olla üheaegselt nii kõrgemal, kui madalamal tasemel…

 

5 Millised on inimesel võimalused saavutada Absoluutset teadvust…?

Need on absoluutselt piiramatud…

 

Kas taas teed nalja…?

Olen siiski tõsine

Kui teisse on kätketud kõik potentsiaalid ja teie areng on lõputu, siis, varem või hiljem avate kõik endas olevad potentsiaalid

Teis olevad potentsiaalid on otsimas väljapääsu, ning, varem või hiljem,  need leiavad selle – kui vesi hoidlas, mis on otsimas väljapääsu

Kuid küsimus on selles, kui hästi suudate juhtida oma potentsiaale, ning kuivõrd ohutuks jääte peale selle oma Ilmaloovusele

 

6 Mis toimub isiksusega ja inimese iseteadvusega, kes on saavutanud Absoluutset teadvust…?

Tema isiksuslikud omadused muutuvad kui olnud unenägudeks

Olete kogu oma elu jooksul näinud unenägusid – kas kunagi meenutate neid?

Kas on kahju, et need on möödas, ega saa enam neid taas näha?

Või on see kui meendus reisist mingi riiki, kus oli meeldivaid ja ebameeldivaid hetki?

Kuid see oli möödanikus

… ja ees on veel lugematu hulk võimalusi teada saada ja luua jätkuvalt

 

Tänaseks viimane küsimus, mida on mulle saadetud

Mina näiteks võtan Absoluuti kui Üliteadvust…, kui Ülimõistust…, Üliprogrammi…

Miks Absoluut väidab, et Tema pole Programm…, ja Ta pole inimkonnale seni mõistetav…?

Kas tema vastused tulevad suht põiklevad seetõttu, et Tema, olles Üliprogramm, ei ole siiski võimeline astuma oma piiridest välja…?

Minu arvates, et kogeda ja jagada ümber energeetilised potentsiaalid…, on olemas Absoluutide loojad…

Jah, on olemas Absoluutide loojad

Muuseas – ka teid on loodud kui Absoluute

Samas mõttes võiks ütelda, et ka mina olen läbimas Absoluutide loomise õppetunde

Ka mina olen õppimas Igaviku koolis

Ehk teeme selgeks, mis on programm ja üliteadvus

Teadvus – on mentaalne vastuvõtt, ehk piiratud vastuvõtt

Võtame selle väljendamiseks kasutusele sõna – teadvustus…

Rohulible valdab teadvustust, kuid ei valda mõistust

ta teadvustab end millegi osana

Rohulible absoluudiks on taimne valdus, kuid ka Taimsel Valdusel on olemas oma Absoluut, oma terviklikkus

Seetõttu ma olen üksnes teie käesoleva etapi terviklikkus

Kui jõuate minuni, siis saavutate Minu Terviklikkust, ning avastate, et on olemas veelgi suurem terviklikkus – ja nii lõpmatult

Seetõttu võiks ütelda, et olen teatud lõpmatuse sügavus – kui ookeani teatud sügavus

Kui sina, kui ookeani osa, oled suhtlemas minuga, siis sa suhtled minuga oma piirangute taseme ja oma vormi olemuse kohaselt

Võiks ütelda, et sinu vorm on su enda lokaalsuse programmiks, sinu piiritu ookeani ja selle sügavuse lukustumine

Selline programm on piiramas sinu enda vastuvõttu ookeanina, ehk minuna, kui ookeani vastuvõtuna

Seetõttu sulle näibki et mina olen programm, et minagi olen piiratud

Tegelikult mina olengi piiratud, üksnes veelgi kõrgema taseme poolt

Olen sulle tundmatu sügavus, kuid mul on võimalus süüvida veelgi enam oma täiuslikkusse

Seetõttu minu piiranguid võib samuti pidada mingil määral minu programmina, mis aitab mul koondada oma omadusi enda sügavamale tundma õppimisele

Samas võin ütelda, et Minu Absoluut on kiikamas minu ilma, ning on uurimas minu sügavuste erisusi

Te võtate absoluuti kui miskit amorfset, ääretut, magavat ja vägevat

Kogu areng on tegelikult lõputu, ning igale amorfsusele ja ääretusele leidub amorfsem ja ääretum olek

Seetõttu võtke mind kui teatud astet oma terviklikkuse tundma õppimiseks

Selles terviklikkuses on teile tundmatuid saari, milliste poole olete püüdlemas

Kuid ka terviklikkus on arenemas, ja süvendamas oma sügavust veelgi enam

Olen rääkinud, et minu Absoluut on arenemas oma sügavuse suunas

Ka mina olen üheaegselt läbimas süvenemise ja enda eraldamise õppetunde

Te olete läbimas õppetunde koos minuga

Kui olen saavutanud oma terviklikkust, oma Absoluudi sügavust, siis avastan samuti, et ka minu Absoluut on läbimas oma õppetundi, mis on seni minulegi tundmatud

Kui teie, koos minuga, olete saavutanud minu terviklikkust, siis avastate sama

Nii saame areneda koos veelgi suurema terviklikkuse poole

Ja nii lõpmatuseni

 

Paljud arvavad, et Kõrgemate Vägede vastused on põiklevad – millepärast?

Need pole põiklevad, need on kaalutletud, kuna teie energeetilised süsteemid ei ole võimelised seda vastu võtma otse

Ma ju ei räägi sinuga sinu keelel – vaid saadan üksnes kaalutletut energia hulka, mis on vastavuses küsimustele, ja energia hulki ma koondan selliselt, et neid oleksid sobinud teie vormile ja teadvusele

Vastasel juhul ma tekitaksin sinus valu, kuna minu energia rebiks sinu vormi  üksnes lõhki

Seetõttu põiklevuse tase oleneb vaid sinust…, või teatud inimesest

See, kes on võimeline mahutama enamat energia hulka ja selle kvaliteeti, see saab teist laadi vastuseid

Käesoleval etapil teie ei ole paraku selliseid inimesi, kes oleksid võimelised vastu võtma informatsiooni kõrgemat taset

Seega – mida enam tõstad oma väe energiat, mida enam süvendad end, arendad oma teadvust – seda enam informatsioonide energiat suudad vastu võtta ja tõlgendada

Peale selle – arusaamise protsess oleneb su enda täituvuse tasemest

Mida täituvuim oled, seda kõrgem on sinu mõistmise tase ja informatsiooni teadvustamine, milline on jõudmas sinuni minult, või mõne muu allika poolt…

Tõstes oma väge, sa tõstad ka oma võimeid omastada uute informatsioonide energiat

 

Tänan vastuste eest

Tänan ka sind sinu teadmiste otsingute pärast

SElena

Read Full Post »