Feeds:
Posts
Comments

Archive for May, 2016

 „Inimese tõeline täiuslikkus pole mitte selles, mida ta omab…, vaid selles, milline ta on“…

Oscar Wilde

 

Oleme suured, tugevad, vägevad Valguse vaimsed olevused, kes on elamas füüsilises ilmas ja omamas väärikust, suunda ja eesmärki…

Ma mäletan selgelt, kuidas minu surmaaegsel kogemisel Kolmteist Valgusolevust sisendasid minusse tõde, et oleme suured, tugevad ja vägevad vaimsed olevused…

Ma tahaks, et te usuks mind… – minul ei olnud mingeid probleeme seda uskuda…, isegi vaatamata sellele, et minu üleni põlenud keha lamas haiglas, mässituna peast jalataldadeni krudisevasse valgesse linasse…, ootuses peatset saatmist külma surnukuuri…

Sellegipoolest… – peale naasemist taevasest, ma jäin sügavalt mõtteisse nende sõnade üle…

Mida siiski tähendab olla suurena, tugevana ja vägevana…?

Mul ei olnud kerge mõista, kuidas meie – vaesed ja õnnetud olevused, kõigi oma ilmsete puudustega ja vigadega… – saame olla imelistena…?

Seetõttu pakun teile filosoofilist selgitust sellele tõele, milleni jõudsin 53aastase elukogemise põhjal…, – teispoolsuse kogemine sellele lisaks…

Mõndagi allpool toodust oli mulle teada enne minu surma kogemisest…, mõnda ka mitte…

Ausalt öeldes…, esimesed kliinilise surmajärgsed aastad viisid mind teadvustamiseni, et seesmine jõud, milline on olemas igaühes meist, on mõõdetav peamiselt julgusega, millist oleme valdamas…

Selline vaimne vaprus ilmselt väljendub meie otsustusvõimes kehastuda, ning seejärel ilmutada ja toetada oma füüsilist reaalsust…

Ma olen kindlalt veendunud, et üksnes suurimad kangelased ja kangelannad said võtta seda enda kanda… – tulla kehastusse, ning elada Maa peal neil rahututel aegadel…

… ju järgmistel kümnenditel meie planeeti on ootamas kõige ootamatumad vapustused ja ettearvamatumad muutused…

Minu külastuse aegu teispoolsusse ma nägin, et igaüks meist on füüsilises ilmas üksnes kindla missiooni täitmiseks, mis soodustaks maapealse täiuslikkuse avanemist… – mis saaks täide viidud vastavuses Ilmaruumiliku jumaliku tahtele…

Tuleb välja, et oleme vabatahtlikult võtnud sellise missiooni, teatud eluliste ülesannete täide viimiseks, arvestusega sellele, et soodustada maksimaalselt isiklikku kasvu kõige lühema aja jooksul…

Seitsekümmend, või kaheksakümmend aastat elu Maa peal, võivad näida meile igavikuna…, kuid samas, igavese eksisteerimise vaatevinklist, see polegi kuigi pikk aeg, et viia täide selline suur kangelastegu…

Seega… meie määratlus on tõemeeli suurte inimeste kohane… – need on need, kes võtsid enda kanda pea võimatuid ülesandeid… – ülimalt väikse aja jooksul leida neile lahendus…

Kas see ei näi teile mehisusena…?

Meie tõeline jõud on rajatud sellele, et oleme – unikaalsed isiksustatud jumalikkuse sädemed…

Vaim saab läbi meie ilmutada oma väge ja suursugusust, mis kehastub meie mõtete, sõnade ja tegude näol

Ma isiklikult arvan, et meie üleminev maine jõud väljendub kõige enam läbi meie mõtete…

Inimese vaimne potentsiaal on kasvamas otseses proportsioonis sellele, kuidas ta suunab oma teadvustatud kavatsust oma elu efektsemaks muutuseks…, enda ümber olevate elu muutuseks…, ja kogu ilmas tervikuna…

Teie poolt teadlikult esile kutsutud muutused, nii positiivsed, kui ka negatiivsed, on lainena veeremas üle kogu planeedi…

See on vältimatu…, ja on toimumas… – kuna oleme – Ühesuse osad…

Vaimu Ühesuses kõik on seonduses – väiksest kivikesest rannas, kuni kosmilise avaruse lõpmatuseni…

Läbigu see mõte punase niidina kogu inimliku elu…

Just selles võtmes on loodud kogu Vaimne Süsteem, kus kõik oleme teine teisele vardjaiks…

Kas olete kunagi mõelnud selle üle, et jumalik vägi võib olla sedavõrd kaval…?

Seega… – lähtudes sellest, et me ei saa olla muuks, kuivaid selleks, mis on jumalikkuseks…

Jumalik jõud võib samuti olla kaval…, kas pole…?

Uskuge… see, mida olete lugemas, on kõigest vaid üks variantidest tõelisest asjade käigust…

Ma kinnitan teile, et minu sõnad on kauged mistahes psüühilisest lobast, millega on teid loobitud…

Need on vankumatud tõed…, sissejuhatus Kõrgeima tegevustesse…

Minul on oma tõlgendus neile tõdedele…, nagu teilgi kõigil…

Ja… see on nii…

… igaüks teist on formeerimas oma ilma, milles ta elab oma teadvusega…

Just teadvus annab vormi üleelamistele elus, surmale, hauatagusele elule…

Kuidas ka ei oleks, ma arvan, et käesoleval ajal teil tarvis mõista järgnevat… – absoluutselt kõik, mida mõtleb igaüks teist, räägib või teeb, – on mõjutamas kõiki inimesi erineval viisil…, ühel või teisel tasemel…

Palun peatuge hetkeks, et saaksite paremini mõista seda mõtet…

Olenemata sellest, et ma pidevalt arenesin vaimselt…, sain üha enam ja enam teada ülevalpool öeldust, mul oli aegajalt raske hoiduda egoistlikkuse väljendamisest…

Et võtta kasutusele teekonna väge, on tarvis jätta kogu egoism kõrvale, ning tegeleda iseendaga (kuigi, pean tunnistama, et seni on mul siiski sellega tegemist).

Ma mõistan hästi, millist keerulist asja teilt palun…

Te ei kujuta ette, kuivõrd enesekindel saan ma olla…

Oli aegu, kus ma tõemeeli uskusin, et ainsaks arvamuseks, mis omas elus tähendust,  oli minu oma…

… tõemeeli…

Paljude aastate jooksul arvasin, et mina olen oluline kõigis olukordades…

Kuid minule oli määratud avada endas tõde…

See on ootamas ka teid…

… kõik oleme kogunenud siia, et  tegutseda ja elada armastavas Ühesuses…

On kätte jõudnud aeg vabaneda mistahes ülbusest ja isekusest… – palun laske need vabaks…

Alustage kohe nüüd…

Metafüüsikud teavad… – kui õpilane on valmis, siis tuleb õpetaja…

Käesolev fakt, et olete lugemas seda sõnumit, on kinnitamas… – olete valmis aktiivselt reageerima neile tõdedele…

Teadvustades endale seda perspektiivi, koheselt ilmutame Kõrgema Vaimsuse näpuvibutust… – Armasta oma ligemist kui iseennast…

Kõik, mida oleme tegemas teiste nimel, kahtlemata teeme ka endi jaoks…

Uskuge minu sõnu… – Kuldne reegel on elamas ja töötamas teises ilmas…

Nagu mulle Kolmteist Valgusolevust selgitasid, et… väärikalt elada kohustab meid meie kõrge seisund, millist omame enda vaimse valduse struktuurides…

Oleme loodud Jumala pale kohaselt, mis peab silmas suursugusust…, ning, järelikult, ka suursugust käitumist, millist oleme sündinud väljendama…

Paraku paljud inimkonna esindajad on ilmselt kaotanud oma väärikuse, mis on otseselt ilmnemas nende enda austamatuses ja enese alahindamises…

Kuna olen selle valdkonna asjatundja, ning tean, millest räägin…, siis lubage ütelda teile midagi…

… kui kaotame väärikuse, siis selle tulemusel kaotame austuse enese vastu…, tunnustuse kõige suhtes, mis on ümbritsemas meid…, ning seejärel muutume vaimselt ja emotsionaalset eraldatuks teine teisest……

Siin käivitub terve tsükkel…

Kokkuvõttes… me osutume ühiskonnas, kus väikseimgi armastava headuse avaldumine kajastub ootamatu üllatusena…

Me avastame, et elame sellisel ajal, kus isegi võõra poolt tulnud tervitus näib kahtlasena ja tekitab segadust…

Massi kommunikatsiooni vahendid on veennud meid, et väljaspool pole ohutu

Selline reageering viib sulgumiseni… – suhtlemine toimub üksnes vahemaa tagant…, kasutades selleks kiudoptilist internetti, saite ja grupilisi vestlusi Skypes, või telefonide teel…

… üksnes selliselt saame tunda end turvalisena…

Tegelikult tõeline oht peitub tõelise suhtluse kaotamises teine teisega…, seesmise side tunnetuse kaotamises lähedaste ja sõpradega…, kaastöötajatega ja ühiskonnaga…

On piisavalt asju, mis on eraldamas meid, – oleme kaotanud isegi nende kokkuarvestuse…

Siiski… olen kindlalt veendunud, et kõiki olid loodud vaimus…, kui vastastikku sõltuvate olevustena…

Järelikult… – me oleme suutelised hingestama teine teist…, igapäevaselt olla abiks raskuste ületamisel…, ning muuta ühel meelel Ilma paremuse poole…

Just seetõttu ma töötan haiglas…

Selline hool inimeste üle ei välista minu kokkusaamist lähedastega…, isiklikku suhtlust südamest südamesse, mida on meie poolt selles elus sedavõrd vaja…

Aeg, mida ma sellele pühendan, osutades vabatahtlikult tänutundelikku abi lahkujatele… – on minu isikliku elu osa…, ning selline vastastikuline seondus muutub vaimse kunsti vormiks…

Vabatahtlik lähedaste teenimine vähendab lõhet ja lammutab piire, millised on lahutamas meid olulisest suhtlusest inimestega…

Voluntarism – on vaimse tegevuse kõrgeim vorm…

… kui anname midagi avatud südamega, ootamata midagi vastu… – just selliselt saab meist armastus… ja osavõtlik kõigis tegevustes…

Teisi sõnu… – me oleme tegutsemas jumaliku väärikusega…

Me ilmutame tunnustust endi vastu ja selle inimese suhtes, keda oleme aitamas…

Ehk… – me ei ilmuta üksnes tunnustust…, vaid muutume tunnustavaks…

Tunnustuse määratluseks oleks…

… a – vabalt antav väljateenimata abi ja vaimne armastus

… b – heategija kõrge, jumaliku päritoluga väärtus

Seega… siin on selgelt näha, et and, mille nimeks on elu, on jumalikuks tunnustuseks…

Sellises seisundis ilmutame Vaimu omadusi, et saaks reaalselt muuta ümberolevate elu paremuse poole…

Kõik see pole üksnes soovid, või tühi loba…

Meie võime luua tunnustust ja muutuda selleks…, see on harjumatu mõte…

… kuigi see on ainus, meile pärandatud koostöö õigus…

Enamus inimesi on arvamusel, et üksnes Jumalal on õigus avaldada meile tunnustust…

… kuid mina olen kindlalt veendunud, et ka meile on samuti antud jumalik õigus sellele…

Enesekindel tingimusteta armastus ja headus…, need liidavad meid tunnustusega, kuna oleme vaimsed olevused, kes püüavad kogeda inimkogemusi…

Kui meie inimlike pingutuste aluseks on armastus ja mõistmine, siis tulemus saab tulla üksnes läbi vaimse tunnustuse…

Sellest vaatevinklist elu tõelise eesmärgi leidmine muutub lihtsaks…

Nagu eespool rääkisin… – minu surmaaegse kogemise aegu avanes nägemine, et üheks minu õppetundidest, mida peab iga vaimsus ära õppima, kätketuna inimkehasse, on see, – kuidas rakendada Maa peal oma unikaalseid võimeid enda täiuslikkuse avamiseks…

Paraku… mõned meie seast on aitamas küll…, kuigi puigeldes…

… pean tunnistama, et ka ise olen selles patustanud…

Mind paneb ikka ja taas imestama…, veel enne, kui otsustasin omal tahtel viia täide mulle määratud rolli, oli tarvis mind mitmeid kordi tappa…

Loodan, et kellegil teist ei tule läbida sellist teekonda valgustumiseni…

Noh… – kui selline on teie valik – siis…, las käia…

Mina isiklikult ei saa soovitada kellegile sellist, suht ebameeldivat, eneserealiseerumise teekonda…

Read Full Post »

Plasma – on kõige levinum mateeria vorm, mis hõlmab üle 99% Ilmaruumi nähtavast avarusest…

Plasma on läbistamas kogu päikese süsteemi, tähtede ja galaktikate vahelist avarust…

Vähesed inimesed on teadlikud plasmast…

… mis asi see on…?

Kui vaatame Linnuteed…, muid tähtkujusid…, ja eredaid tähti öises taevas, siis näeme helendavaid plasma kerasid, millised on sellistena tänu enda seesmisele magnetväljale…

Maale lähimaks helendavaks plasma keraks on Päike…

Plasma on elektromagnetiline  süsteem, mis koosneb osakeste hulkadest, millistel on ühene nulllaeng…

Plasmat on võimalik kirjeldada kui ioniseeritud gaasi, mis on eksisteerimas elektrilises neutraalsuses…, või… positiivsete ja negatiivsete osakeste seondamata hulkades…

Plasmal on kõrge elektri juhtivus, ning loob magnetilist välja…

Plasma on aine neljas seisund…, on gaasilise mateeria liik, mis koosneb joonidest ja vabadest elektronidest…

Paraku gaas ja plasma on mateeria erinevad seisundid…

Plasma on ilmutamas sootuks uusi väärtusi ja omadusi, mis ületavad tunduvalt gaaside ja muude ainete omadusi…

Plasma erinevus on tema kollektiivses käitumises, mis on muutmas välja mõjutust tervikuna…

Plasmat on raske uurida tema kõrge temperatuuri tõttu… tema kindla vormi ja mahu puudumise tõttu…, ta pole paigutatav konteinerisse…

Plasmat on võimalik luua, kuumutades gaasi…, või mõjutades ainet võimsa elektromagnetilise signaaliga…

Plasma soojendamisel elektronide hulk temas väheneb või suureneb, luues selliselt positiivselt, või negatiivselt laetud osakesi, ehk jooni…

Plasma jahutamisel positiivsed joonid ja elektronid liituvad, luues tavalise gaasi aatomeid…

Plasma on ülimalt kuum…, kuid jahutamisel kaotab oma laengut ja muudab oma seisundit…

Inimkeha on koosnemas aatomitest ja joonidest… – seega… ta on võimeline bioloogiliselt joniseeruma, et genereerida selle mõjul teatud jõuga plasmat…

Ülestõusu tsükli aegu inimkeha on potentsiaalse alkeemilise mõjutuse all, ning genereerib seesmist plasmalist valgust…

See on loomas valguskeha eeterlikku struktuuri, et saaksid funktsioneerida kõrgema teadvuse kehad…

Et genereerida seesmist plasmalist valgust ja luua Valguse keha, on tarvis suurt hulka energiat…

Selle saamiseks peab teadlikult pühenduma, ning isiklikku energiat suunama vaimsele arengule…

Kuid me hoiame oma energiat mateerialikus ilmas, et saaks enamal hulgal suunata seda oma teadvuse avardamisele…

Selliselt õpime juhtima oma energiat, ning tegema sellega vahetust Jumalikku Lätte väljadega…

Mediteerides, tarvis kannatlikult reastada oma seesmist energiat selliselt, et oleks võimalik saavutada seesmist tasakaalu…, tarvis püüda peatada energia lekkeid…, selle kadusid..

Võimendades vahetut sidet Jumaliku Lättega, aitame suunata isiklikku energiat plasmalise valguse süütamisele…

DNA šablooni kristallmaatriks on inimesele kristalseks projektiks, mis kokkupuutel, või tänu side loomisele plasmalise valgusega, aktiveerub inimkehas…

Plasmafüüsikas plasmat tavaliselt ei peeta kehaks…

Paraku osakesed, mis on ühenduses plasmaga, on suutelised looma tihkeid seisundeid, mis on täidetud plasmalise mateeriaga…

Maa peal, ülestõusu aegu, see toimub läbi inimese seesmise teadvuse avardumise…

Plasma võib levida tihkele ainele, kui seda mõjutada elektromagnetiliste jõududega, millistel on kõrge temperatuur ja energia, millised kujunevad inimkehas tänu loomulikule biovaimsele eksisteerimisele…

Inimkeha on loomulik resonaator, milline on koostöös ümbritseva keskkonnaga, ning reageerib harmoonilistele võngetele, või vibreerivatele energia süsteemidele…

Oma olemuselt see tähendab, et inimkeha, olles loomulikus olekus, saab tasakaalustada ja harmoniseerida oma välja…

Kui viia keha tasakaalust välja, mõjutades teda dissoneeruvate ja lammutavate energiate jõududega, siis ta püüab loomulikult taastuda ja naaseda oma energeetilisse tasakaalu…

Kui kehale võimaldada juurdepääs suuremale elujõu energiale, siis ta iseenesest hakkab end tervendama…

See tähendab… – tuleb teha kõikvõimalikku, et naaseda oma tõenäosema ja loomulikuma seisundini, tegeledes igapäevaselt seesmise rahu taastamisega, meditatiivse oleku saavutamise abil…

Me oma olemisega oleme siiski meie mõistus, mis on ümberprogrammeeritud negatiivse ego mõtete läbi…, ning on peale pantud mentaalse kontrolli all…

Kui oleme säilitamas käesoleva hetke teadvustamist, ilma mingite mõteteta…, siis oleme audentsed oma isikliku loomusega…

Loomuliku oleku aegu, ja hetkel nüüd, meid on mõjutamas taastavad väed, millised on taastamas meie teadvuse ja keha tasakaalu…

Sellisel energeetilisel tasakaalul värvispektri lained ja füüsiskeha mateeria sageduslik seisund, lähevad üle kristallseteks mustriteks…, keerulisemateks värvi struktuurideks…

Plasma, mõjutades magnetväljaga, formeerib niitjaid struktuure, mis loovad sidet mateeria kõigi muude seisunditega…

Seega…, kui inimene, oma ülestõusmise aegu, arendab võimet kehastada plasmalist valgust, siis niitidest moodustuvad vahetult valguse kiired side loomiseks…, need ühenduvad kõigiga ja igaühega…

See võib käivitada teadvuse seisundit, mis tõemeeli võib teadvustada Terviklikkust ja Ühesust…

Selliselt võime saada tihket plasmat… – mis ülestõusu aegu saab võimalikuks üksnes läbi inimkeha imelise alkeemia…

Kui oma keha teadvus ja kõik osakesed, suunata ühendamisele plasmaga, siis elektronid, kogunedes osakestele, hakkavad looma plasmalist kristallstruktuuri, mis loob niite, millised liituvad, ning asuvad koostöösse kõigega ümberolevas keskkonnas…

Lisa Renee

Read Full Post »

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Isa…

Tervitan ka sind, mu vaimsus…

 

Minul on taas küsimusi teistelt inimestelt…

Hakkame pihta…

 

Kes on siiski loonud esmase energia…, Absoluuti…, Esmapõhjust…?

Sünd ja Surm on üksnes vormide vahetus…

Kuid, kui Mina olen vormitu… – siis kuidas saan sündida ja surra…?

 

Kas tõesti Absoluut, kui TOHUTU teadvuse ühik, on miski, mis pole iialgi, ega kellegi poolt loodud…?

Katkematus… – katkematu tsükkel…

Ma olen igavene Loomise Põhimõte…

Kust võtab puu alguse…?

Kas seemnest…?

Kuid seeme samuti lähtub-tuleneb puust…

Kus on siis algus…?

Kus on puu esmapõhjus…, aga seemnel…?

Seeme on puu vili…

Katkematu loomise tsükkel…

Sul on võimalus seda katkematust hoomata-teadvustada…

 

Mulle see ei ole mõistetav…

Kuidas saab seda olla, et loomise aega pole kunagi olnud, kuna polnud Sind…

Kui rääkida, et Sina oled üksnes mingi teadvusega energia… – siis kust üldse võis kõik see tulla…?

Kui lähtuda sinu küsimise kujundist, siis peaks olema „siin“ ja kusagil ka „kusagil“, kust tulenes energia…

Kuid Mina olen katkematu ja igavene…

Põhimõte Ma Olen, on esmase energia olemasolu põhimõte, mis on läbistamas kõike olevat…

Kuid Ma Olen energia on Minu ilmnemine…, minu sündimine mingiks liikumiseks…, Loomiseks…

Kas Tühjusel saab olla algust ja lõppu…?

Kuidas saab eraldada tühjust tühjusest…?

Millist loenduspunkti saaks leida Tühjuse alguseks Tühjusest…?

 

Ehk silmas on peetud seda, et kui oled loonud meid…, siis sind on loonud keegi teine…, seda teist on loonud keegi…, ja kedagi on loonud taas keegi… – ja seda lõpmatult…

Seega…, kusagil siiski on algus…

Kas värvil on olemas algus…?

Kui mingil vormil on värvus, siis kus on tema algus antud vormi ulatuses?

Kas on võimalik väita, et vorm ise lõi omale värvi…?

Värv on vormi väljendus…

Nii ka Mina olen oma Absoluudi väljendus…, tema omadus…

Kus on omadusel algus…, kes või mis on seda loonud…

 

Ilmselt vormi omadust kujundab osaliselt vorm ise…

Ei… – see on temasse kätketud algselt…, ka õuna omadus on antud juba õunapuu poolt…

 

Just nimelt… – õunapuusse on kätketud teatud ilmutumise programm…, seetõttu temal ei saa kasvada pirnid…

Ka sinus on teatud programm, mis määrab sinu omadusi… – kui ennast tundma õppiv, läbi vormide eraldumise…?

Ega asjatult sai teile võimaldatud mõistus… – ta annab välja mõneti ootamatuid järeldusi…

 

Sina võimaldasid meile mõistuse…?

Kes siis veel,…?

 

Kuid sina ei anna ju kellegile midagi… – sa oled Tühjus…

Sa üksnes ilmutud ise…

Jah… – kuid minus on olemas kõik…

… minus on olemas ka mõistuse potentsiaal…

Selle potentsiaali realiseerimine läbi teie, annab mulle võimaluse teadvustada end uuel kujul…, teise nurga alt…, ning teadvustada enda omadusjooni…

 

Kuid mis on programmidega…?

Sinus on programm, mis käivitab sinu kõiki potentsiaale…, nagu õunapuul on programm õunte kasvatamiseks…

Minus on olemas kõik…

 

Pean silmas seda, et sinu Absoluut paigutas sinusse teatuid programme, mis annavad sulle võimaluse ilmutuda midagi teatud omadustega…?

Programmid on teatud piiranguteks…

Õunapuu piirangud määravad õunte kasvatamist, aga mitte pirnide kasvatamist…

Olen piiritu…, minu omadused on piiramatud…

Siin parimaks analoogiks saab olla värv…

Ma Olen on minu Absoluudi värvi teatud spekter…, mis on sama lõpmatu kui Tema…

… sama lõputu on ka minu värvi spekter…

Minu värvi spekter annab Temale võimalust tunda end selle värvi spektri ulatuses…, avada end… – avada enda potentsiaale just minu värvi spektri ulatuses…

Kõik analoogid on vaesed selgitamast selgitamatut…

Valge valgus on kätkemas endas suuremal hulgal värve ja varjundeid…

… ka minu Absoluut on kätkemas endas müriaade enda omadusi…, ja tema on avamas enda seesmuses neid omadusi…

Kas on võimalik väita, et valge valgus on loonud kõiki värve…?

Pigem mitte…

Kõik värvid on valges valguses juba alguste aegadest…

Valge valgus üksnes ilmutab oma lahutamatuid omadusi…

Kas oleks võimalik väita, et värvi ilmutumine toimub üksnes läbi ilmutumise valgest valgusest…?

Kui arutleda piiratud teadvusega…, siis näiliselt küll…

Kuid… kõik värvid olid kätketud valgesse valgusesse juba alguste alguses…

… need värvid olid eksisteerimas varem, enne ilmutumist…

… jäävad eksisteerima valges valguses jätkuvalt…, isegi kui see naaseb lähte asendisse…

… jäävad eksisteerima valges valguses isegi siis, kui see ei avane värvide vikerkaarena…

 

Siis küsiks teisiti…

Valge valgus avaneb vikerkaare värvides siis, kui suunata see prismale…

Seega… teatud tõuge selleks on alati olemas…

Oled rääkinud igavesest loomise impulsist, mis on tulenemas sinusse…, on kätketud sinus… – ja see ei ole lahti seletatav…

Kas impulss on tulenemas ka sinu Absoluudi juurde…

… kas see on seletamatu ka sinu Absoluudile…, või üksnes sinule…?

Kust tuleneb sinusse sinu teadasaamise janu… – kas on see seletatav…?

Kas see tuleneb kusagilt sinuni…, või on see juba sinus algselt

… või andsid sinu vanemad sulle seda edasi…?

 

Ma ei tea…

Nagu jõgi on püüdlemas ookeani poole…, nii ka kogu olev on püüdlemas ilmutumisele… – enese tundmise poole…

See on Igavene Loomise ja Ilmutumise Põhimõte

Kes esitab seda…?

Kas keegi sinus esitab seda sinule…?

Ta üksnes on kui algne omadus kõiges olevas…

Esmapõhjus on selle omaduseks…

Impulss on omaduse avaldumine…

Omadus küpseb ja koguneb, kuni realiseerub…

 

Koguneb…?

Kas on võimalik koguda tühjust…

Jah…, kuid see ei ole õige sõna asja väljendamiseks…

… pigem küllastub, aga ei kogune…

Mul on raske sulle selgitada asja sinu sõnade läbi…, kuid ma püüan leida selleks sobivamaid analooge sinu peas…

Küllastub…

Kui võtta mistahes värvi varjundeid, mis varem või hiljem küllastuvad, ning muutuvad iseenda sügavaks varjundiks…, muutuvad lausa tumedaks värviks…

Kui värvide küllastus langeb, siis varem või hiljem, need muutuvad heledaks värviks…

Kuid see võrdlus taas pole täpne, kuna teile must ja valge vastanduvad…, väljenduvad duaalsusena…

Kuid tühjuses duaalsust ei ole olemas…, kuid samas… ta on seal olemas…

Värvide varjundid, küllastudes, ilmutuvad teatud loomise impulsina…

 

Kuid kuidas miski saab eksisteerida igaveselt…?

Isiklikult minule ei ole mõistetav sõna „igaveselt“…

Tõenäoliselt on siiski olemas Absoluudi arengu algpunkt…

… kuid mis oli seni…?

Katkematus…

Mõelge katkematusele…

Kui mõistad, et oled katkematu, siis mõistad end KÕIGENA, ning teadvustad end IGAVIKUNA

Mistahes vorm ei saa olla igavene, kuna mistahes vorm on juba algselt lõpuga ja katkev…, igal vormil on olemas piirid…

Just seetõttu vormile igavik ei kehti…

Kuid see, mis on kätketud vormi, on igavene…

See ei saa lakata eksisteerimast just seetõttu, et temal ei ole olemas mingit algust…

 

Kas tõemeeli selline energia on olnud teadmatult kaua anabioosi (une) seisundis…, kuid siis, mingil korral, ei tea millest, energia ärkas…, ning otsustas õppida end tundma…, ja hakata arenema…?

Mis oli selle tõukeks…

… mis oli motivatsiooniks hakata end tundma õppima ja arenema…?

Te võtate seda kõike lõplikkuse vaatevinklist…

Ma mõistan teie raskusi seda kõike mõista…

Kui Minus pole olemas ei algust, ega lõppu…, kuidas ma saaksin midagi alustada…?

 

Oled rääkinud, et oled Ilmutamata… – oled magav…, ja sinu potentsiaalid on magamas sinus…

Ilmselt on silmas peetud põhjust, miks otsustasid ärgata ja alustada oma potentsiaalide avamisega…

Mis oli selle tõukeks, või põhjuseks…?

Sa võtad teatud aega minu magamisena…, kuid, teatud ajal, otsustasin ärgata…, ning ärkasin…

Kuid ajal ei ole võimu minu üle…

Olen magamas ja ärkvel üheaegselt…

Olen pidevalt ärkamas ja uinumas…, olen ilmutumas ja kustumas…

Ka see pole õige…

See siiski eeldab mingit kestvat protsessi…

Kui valges valguses on olemas kõik värvid… – kas siis nende avanemist saaks pidada valge valguse ärkamise olekuks…?

Temas need kõik on ühe korraga…

Küsimus on üksnes valguse iseenda vastuvõtu nurgas…

Kui valguse soov on võtta end tervikuna, siis ta ilmneb valge valgusena, mis kätkeb kõiki värve…

Kui valguse soov võtta end osalisena…, siis ta laguneb oma mitmevärvilisusesse…

Kuid kõik värvid on siiski eksisteerimas üheaegselt…

Sellist asja ei saa olla, et valge valgus äkki kaob…, ja selle asemele ilmub vikerkaar…

Mõlemad on üheaegselt… – nii valge valgus, kui ka vikerkaar…

Kõik eksisteerib üheaegselt… – nii Terviklikkus, kui ka selle osad…

Ma olen üheaegselt nii ilmutatud, kui ka ilmutamatu…

See, et sa püüdsid mõista tumedat mateeriat ja tumedat energiat… – siis need on minu potentsiaalid…, minu avanemata olemine…

See ei tähenda, et on olemas teatud protsent ilmaruumist, mis on avanenud nähtavaks ilmaruumiks…, kuid ülejäänu on magamas tumedas mateerias…

See ei ole teie poolt joonistatud pildi kohane…

Kui pildis on olemas osad, siis need kõik on siiski sama pildi sees…

Selles ei ole ilmutatud ja ilmutamatut… – on üksnes ilmutatu ja ilmutamatu omadused…

Kui ma ilmutun, siis püüan maksimaalselt õppida tundma iga oma värvi omadusi…, nende eraldi olemises…, ja omavahelises koostöös…

Nii sünnib ilmutatud mateeria…, nii sünnivad Kogu Oleva… ja paljuarvuliste ilmade Loovuslused…

 

Kas igale teadvusele on tarvis läbida kõik Jugad…

Kas tahaksid teada kõigist oma omadustest…?

Või sinu jaoks see on vajadusena…?

 

Muidugi tahaks…

Ehk on silmas peetud, et Jugade mõistesse on kätketud samuti ka negatiivsed Jugad…

Ehk inimkond on magamas, kuna asub kaugel Lättest, milline annakas temale energiat ilmutumiseks…

Kas tumedaid Jugasid on võimalik vältida…?

Kas on üldse võimalik õppida tundma enda teadvuse tumedaid pooli…?

See tuleneb sellest, et sa ei õpi tundma end kogu ulatuses…

Kuid õppimata tundma kogu end, sul ei ole võimalik õppida tundma Mind…

… sul jäävad avamata omad potentsiaalid…, seega… sa ei saa avada Minu potentsiaale…

Pimedus ja Valgus on üksnes värvumise tase…, intensiivsuse tase…, värvuste liikumiste varjundid…

Pimedus on kätkemas tugevat potentsiaali…

Ka valgus on kätkemas tugevat potentsiaali…

Kui sa loobud millestki, siis loobud oma enda potentsiaalidest…

… kuigi need on sinus jätkuvalt olemas…

Teie ülesandeks on õppida oma potentsiaalide juhtimist…

Et midagi üles ehitada, on tarvis eelmine maha lammutada…

Mõlemad energiad on vajalikud loomiseks…

Kui ei oska neid juhtida…, siis mõlemad energiad, oma omaduste poolest, muutuvad sinu jaoks lammutavaks…, ilmale koormaks…, muutuvad liikumisreaktsiooni juhitamatu energia ilmutumiseks…

Selle näiteks on teil aatomtuuma energia…

Te õppisite seda juhtima osaliselt, seetõttu ta on vaid teie funktsioneerimise teenistuses…

Sellel energial on selline väe potentsiaal, mis võib viia paljude vormide lammutusteni ja nende hukuni…

Kas saab seda energiat pidada tumedaks…?

Ta on kõigest energia, mida te ei ole veel õppinud juhtima…

Kas on teil tarvis õppida teda tundma…?

See on teie otsustada…

Kuid varem või hiljem, õppides juhtima teisi energiaid, te naasete tema juurde, kui tundmatu ja seni avamata energia juurde…

 

Kas see peaks tähendama, et igal teadvusel on tarvis õppida tundma Absoluudi kogu energia spektrit…?

Üks teie klassikutest oli ütelnud, et vabadus on kõigest teadvustatud vajalikkus

Kui olete püüdlemas enda ja oma kõigi võimaluste tundmise poole…, siis õpite tundma kõiki Minu võimalusi…

Te siiski olete Mina miniatuuris

Te kõik olete minu peegeldused…

Teile ehk ei meeldi väljendus „peegeldus“, kuna see loob illusoorse nägemuse…

Kuid nii see on…

Teie arvates teie peegeldus peeglis on illusioon…, vaid teie olete tõeline reaalne…

Kuid siin, kui seal… olete te ise…, üksnes enda erineva vastuvõtu nurga all…

Vaadates end peeglis, vaatate end kui kõrvalt… – kuigi te ise, ja teie peegeldus, olete üks ja sama isik…

Peegel on katse vaadata end kõrvalt…

Ka mina püüan end vaadata kõrvalt, kõikvõimalike vaatenurkade alt, igakülgselt…

Seetõttu te kõik olete minu peegeldused…

Te võite mitte vaadata end kõrvalt, kui selleks puudub vajadus…

Kuid sellisel juhul teil ei õnnestu tundma õppida end kõikvõimalike vaatenurkade alt…

Seetõttu vajadus end tundma õppida on üksnes janu teada saamise järel…

See on üksnes Igavese Ilmutumise Impulssi tegevus… – see on kätketud teisse…, see elab teis…, ja on teie lahutamatu omadus…

Mind on võimalik kujutada ette, vaadates müriaadidesse peeglitesse, mis annavad minu miniatuurseid peegeldusi erinevate nurkade alt…, kõikidest külgedest korraga…

Kõigis minu erinevates peegeldustes olen siiski mina… – üksnes peegeldunud teatud nurga alt ja vähendatuna…

Kas minu ühelgi peegeldusel on tarvis vaadata end…?

Kas mõistad…?

Mina siiski olen olemas…, mina näen end kõigis neis peeglites…

Kui minu peegeldus arvab, et on eksisteerimas eraldi minust… – siis ta esitabki küsimuse…, kas on ikka temal tarvis end uurida igast küljest, iga nurga alt…?

Temal nagu polekski teada, et tema olen mina, ning tema on minu püüd uurida mind ennast…

See meenutaks pilti, kus iga peegeldus elaks oma elu, arvates end olevat eraldatuna ja sõltumatuna…, et tema pole minu peegeldus…, vaid omaette olemus…

Kõik on tegelikult Mina ja minu peegeldused…

Kas on mul tarvis õppida tundma minu enda kõiki omadusi…?

Iga peegeldus on minu kindel ja teatud omadus…

Ma teadvustan end neis kõigis omadustes korraga…

Seda olenemata sellest, mida mõtleb iga minu peegeldus…

Mina ei vaata igasse peeglisse eraldi, et näha end erinevaid…

… ma vaatan kõikidesse peeglitesse korraga…, ja näen kõiki enda omadusi korraga…

Püüdke kujundada küsimusi terviklikkuse tasemelt…, aga mitte eraldatuse kohaselt…

 

Küsin siis järgmist… – kes on esmase, juba kokku pantud Absoluudi teadvuse autor…

Kui punaõis on tulnud esile paljudes vormides… – kes on siis õie autor…?

Kas kunstnik, kes maalib pilte…, või õis ise…?

Või see, kes segab värve kokku…?

Või keegi veel…?

Värvi omadus on olemas juba esmaselt…

Omadustel autorit ei ole…

Omadus oma olemuselt on muutumatu…

 

Kuidas saab igaveselt eksisteerida see, mida pole keegi, ega kunagi loonud…?

Just see, mida keegi pole loonud, saabki eksisteerida igavesti…

See, mida keegi on loonud, omab eksisteerimise algust…

… kui on olemas algus, siis iseenesest – sellel on olemas eksisteerimise lõpp… – seega… ta ei saa olla igavene…

Kui keegi, ega kunagi pole loonud, nagu õit ja tema värvi, siis need eksisteerivad igavesti, kui algsed…

Püüdke seda teadvustada…

 

Kuivõrd keeruline on pääseda jutule Ilmaloovuse Peamisele Hierarhile…, Absoluudile…

Kuivõrd keeruline on sul pääseda jutule iseendaga…?

 

Minul pole see raske…

Ma meenutan seda küll vaevaliselt…, ega meenu kuidagi, kuidas see sündis… – seetõttu ei ole suuteline seda kirjeldama…

Kuid mulle näib nüüd, et olen seda alati osanud…, nagu sa ütled… – juba esmaselt…

Õige… – ega pole midagi lihtsamat, kui rääkida iseendaga…

Kuid küsimus on selles… – kellena end tunnetad…, kellena võtad end…?

Kui võtad end minust eraldununa…, siis arvad, et räägid minuga…

Kui hakkad end võtma minuna…, siis mis võiks olla veel lihtsamat, kui suhtlemine iseendaga…?

 

Ilmselt siin saab silmas pidada energiat, selle väge, milline oli minu energia vormil puudu, et oleksin saanud tunnetada end tervikuna, ning tunnetada end Sinuna…, tunnetada end Kõigena…

Seetõttu paljudel inimestel on raskusi astuda sinuga suhetesse…

Selleks, et avardada oma väge, oma energiat… – on tarvis kõigest… lülitada see endas sisse…

… on tarvis kõigest uskuda endasse, kui piiritusse absoluutsesse teadvusse…

Antud usk pole usk Jumalasse, ega pime kummardumine Temale…

Usk on oma piiramatute võimaluste teadvustamine…

Usk on isiklik luba pääsuks iseendani…

Usk on oma väe omandamine…

See on veendumus ja teadmine enda kuuluvusest Ilmale…, kogu Olevale…

See on Terviku kõikide osade mõistmine ja nende teadvustamine… – enda, kui Tohutu Jumaliku Organismi osana, selle mõistmine ja vastuvõtmine…

Kuid see on üksnes esimesel etapil…

Edaspidi teid on ootamas just enda teadvustamine Jumalusena endana…, kogu Tema Väe teadvustamine…

Usk on enda teadmine…, enda teadvustamine tervikuna…

 

Kas on võimalik ütelda, et inimese arengu tase ei luba küündida Absoluudini…, seetõttu inimene on määratud suhtlema üksnes läbi Absoluudi vahendajate…, tema erinevate teenistuste abil…?

Võiks ütelda, et jõele on määratud voolata üksnes mööda jõesängi…

Kuid… – varem või hiljem – ta pääseb siiski ookeani…

Kõik jõed – varem või hiljem – jõuavad ookeani… – see on vältimatu…

Kõik oleneb sellest, kuhu ja milleks ta on püüdlemas…, kuidas ta end teadvustab…

Kui ta teadvustab end ookeani osana, aga mitte üksnes veena…, siis saab tunnetada end ookeanina juba oma seesmuses…

Temas on olemas kõik ookeani potentsiaalid…

 

See on globaalne eesmärk…, kuid küsimus on ilmselt kulgemise teekonnas…

Kas oma teadvuses on võimalik küündida sinuni…?

Ehk… kas saab seda teha üksnes läbi sinu teadvuse…, või… läbi vahendajate, kes on võimsamad ja sinule lähemal…?

Matrjoška või sibula põhimõte…

Kas kõige väiksem matrjoška saab suhelda kõige suuremaga…?

Muidugi mitte… – üksnes läbi vahepealsete…, kuna tema pole teadlik, et ta on üksnes väiksem matrjoška…, et kõik matrjoškad on üksnes ta ise…?

Kas sinu maks on võimeline suhtlema ajuga otse…?

… või teeb seda läbi teiste organite…, läbi vereringe süsteemi…?

Ja jah…, ja ei…

Korraldusi ta saab otse ajust…

Selline on sügavaim side otse iseendaga…, oma keskmega…, oma terviklikkusega…

Maks on üksnes sinu enda osa…

Igaüks teie seast, nagu maks, omab otsesidet Minuga… – saab suhelda Minuga otse, läbi enda…

Selline suhtlus on sõnadeta… – suhtluses puuduvad küsimused ja vastused…

… see on üksnes puhas teadmine…

… see on üksnes… seesamune usk…

Kuid te kõik teadvustate end minu osadena, ning osadena püüate suhelda omavahel…, arvates, et teie suhtlus on minust lahus, kuna ise olete minust lahus…

Kuid see on siiski eraldatuse illusioon…

Te olete Tervik ja mõjutatavad Terviku eesmärkidest…

Kui oma teadvusega olete suutelised teadvustama enda Terviklikkust…, siis olete suutelised suhtlema mitte Minuga…, vaid endaga… – oma Absoluutse Teadvuse omadustega…

 

SElena

Read Full Post »

Kui Bartolomeo jõudis valgusolevuste ilma, siis näis, et ta astus aja piiridest üle…, selles ilmas aega ei eksisteerinud…

Tegelikult esmalt ta jagas informatsiooni, mis oli tallel tema mõistuses…, seda informatsiooni, mida ta sai oma ebatavaliselt sõbralt…

Kuid jutustamise aegu Bartolomeo hakkas saama informatsiooni tuleviku kohta, milline ei olnud temale endale kuidagi kätte saadav…

Nüüd ta ise oli väljaspool aega… – möödanik, olevik ja tulevik olid tema jaoks ühes kohas ja tervik…

Ma saaks selgitada üksnes seda, et tema valdas informatsiooni, mis kajastas meie käesolevat aega…

Tema teadvus, kanaldaja teadvuse abil, sai samastada ja viia kokku keerulisemaid ja olulisemaid mõisteid…

 

Milline eesmärk oli õpetada neid väikesi olevusi…?

Millist osa oli neil mängida meie ajastul…?

Inimesed ei suutnud õppida oma mineviku vigadel, ega saanud areneda edasi…

See oli tõsiseks probleemiks paljudele põlvkondadele…

Paljud rassid loodavad, et saavad aidata maalasi pääseda oma arengus edasi…

Kui inimesed saaksid ületada piiri, millest ei ole üle pääsenud juba pikemat aega, siis saaksid jätkata oma arengut…

Just sama takistus on pannud inimesi kordama ikka samu vigu…

Just selle nimel oleme kogunenud siia… – et leida piiri ületamiseks viis…, et anda inimkonnale võimalust jatkata oma arengut…

Me aitame inimestel teha seda…

Kõik olevused, kes on siin, soovivad aidata inimesi ületada kuristik, mis on segamas nende arengut…, ning inimkond saaks areneda teel, mis on juba ammustest aegadest temale ette seatud…

Inimeste rämedus ei võimalda ületada neid takistusi omal jõul…

 

Kuidas nemad saaksid meid aidata…?

Paljusid neist peatselt suunatakse Maa peale…, et hakkaks valgustama, juhiks armastusele, ning aitaks ületada kuristikku…

Paljud neist ei vali jääda maa peale…

… kuid need, kes valivad seda, hakkavad tegema suurt tööd, ning saavad väärilise tunnustuse selle eest…

 

Kas tahad ütelda, et need väikesed valgusolevused tulevad maa peale aitama…?

Kuidas nemad saavad seda teha…?

Kas nemad jäävad oma energia valgusvormi…?

Mõned jäävad sellisteks, nagu on…, kuid teistel avaldub võime pääseda inimkehasse…

Mõned on suutelised pääsema üheaegselt isegi kümneisse kehadesse…

Nemad valgustavad inimkeha, andes tõuke mõtte arengule ja vaimseks kasvuks…, mis oli seni võimatu…

 

Kas nemad pääsevad maapeal elavatesse, kelles omad vaimsused on juba olemas…?

Jah…, kuid nemad ei hakka rikkuma loodusseadust…, ega võtma üle kontroll keha üle…

Neist saab üksnes valgusosake, mis hakkab valgustama keha, millega võimaldab edasi areneda…

 

Mina arvasin, et need hakkavad kehasse tulema kui vaimsused…, otse sünnijärgselt…

Ei-ei…, see pole võimalik…

Need olevused on sedavõrd puhtad ja sedavõrd arenenud, et neil ei ole vajadust võtta füüsilise vormi kuju…

… see ei ole nende jaoks, kuna nende mõistmine on teie omast hulga kõrgem…

Nemad ei ole teie mõistmise kohased vaimsused…, vaid on valgusolevused, ning on Jumala osakesed…, Lätte osakesed…

 

Meie vaimsused on samuti Jumala osakesed…

Jah…, see on nii…

Paraku nemad on lätteks paljudele asjadele…, ja neil on erinevad määratlused…

… kuid siiski… on ühe ja sama asja osadeks…

 

Kui nemad sisenevad inimkehadesse mõneks ajaks, nagu sa ütlesid… – siis nemad ei hakka hõivama keha…, vaid hakkavad üksnes aitama…

… kas see on Ilmaruumi seadustega lubatud…?

Mulle näib, et vaimsus on keha vardjaks…

Kas on veel millelgi õigus pääseda meie kehadesse…?

Jah… – sellised olevused saavad pääseda inimkehasse üksnes vastavuses kokkuleppele…

Sellised olevused on sedavõrd puhtad, et ei sunni oma tahet kunagi peale…

Paljud vaimsused on kannatamatult ootamas nende tulekut…

 

Kas selline luba antakse teadvuse tasandil?

Ei…, antakse muul tasandil…

 

Järelikult… – inimteadvus ei ole teadlik toimuvast…?

Nii see on…

Inimene oma teadvuse tasandil mõistab üksnes, et midagi on toimumas…, kuid otseselt ei ole teadlik, mis on toimumas…

Kui ta võtab muutused vastu, ning lubab endal areneda…, siis alles hiljem tabab, mis temaga on toimunud…

Alles siis nemad mõistavad, millest räägin nüüd…

Esmalt tunnetavad muutusi oma mõttetegevuses…, mis üllatab neid endid…

Kuid tunnetus, et tarvis muutuda, muutub jõulisemaks…, kuigi ei suuda mõista, miks ja millisel viisil…

 

Ega see ei toimu iga inimesega…?

Ei…, üksnes mõningatega, kes hiljem annavad oma mõtteviisi edasi…

Teised teevad omad järeldused…

Mõned inimesed ei soovi muutuda, ning hakkavad raevukalt võitlema muutuste vastu, millega toovad endile palju valu ja kannatusi…

Sellised mattuvad masside alla, kes on valmis muutusteks…

Neil tuleb astuda kõrvale, sest uues keskkonnas jäävad õnnetuteks…

 

Ilmselt sellised inimesed ei nõustu mingi hinna eest lubama valgusolevusi endi kehadesse…

Nii see on…

Kuid tahaks selgitada, et valgusolevused ei soovi mingil juhul sekkuda inimkeha töösse…, segada vaimsust mingi eesmärgi saavutamises, millist peab inimese elu jooksul saavutama…

Nemad tulevad üksnes selleks, et kindlustada vajalikku arengut…

Nemad ei püüa muuta saavutatut ja kokkulepitut…

 

See oleks isiksuse voli vabaduse rikkumine…

Jah, nii see oleks…

Nemad on üksnes säde, mis võimaldab inimesel ületada kuristikku…, kord ja igaveseks…, ning lõpetada igaveseks naasemise algelise elu juurde…

 

Kuna füüsilistel olevustel ei õnnestunud tulla iseseisvalt sellest välja…, siis just sellel eesmärgil nemad tulevad maa peale omas vaimses vormis…

Nii see on…

 

On ka teisi olevusi käinud aitamas…, kuid planeedi füüsiline pool tõmbas neid alati endasse…, ja nende püüded sageli luhtusid…

Jah…, just seetõttu nüüd on tulemas sellised valgusolevused…

 

Et saaks lahendada küsimus teisel viisil…?

Jah…, just sellel põhjusel on nemad saabumas…

 

Kas just sellel põhjusel peab Bartolomeo rääkima neile meie Maa ajalugu…

Jah…, nemad peavad teadma, kuidas kõik on toimunud…

Nemad peavad üksikasjaliselt teada saama inimloomusest, et vältida ebaõnne…

Inimene peab ise viima lõpuni kunagi alustatut…

 

Kas nende sisenemisel inimene peaks olema võimalikult avatum…?

Kas see toimub mingil erilisel viisil…?

Inimesel, alateadlikul tasandil, on olemas siiski kaitse refleksid…

On muidugi, kuid see ei ole takistuseks… – oluline on soov areneda…

See ei ole asendus, ega ohjatus… – see on sulandumine, lisamine ja ühildumine…

Lisandunud element on parendamiseks, aga mitte halvendamiseks…

 

Olgu pealegi, kui teisiti ei ole võimalik…

Kas on olemas ka teisi vaimsusi või olevusi, kellel on kavas tulla Maa peale appi…?

Seni kõik on üksnes jälgimas ja ootamas…

Nõukogu loodab, et kui maalased on saavutanud teatut arengu taset, siis paljude rasside esindajad saavad tulla Maa peale…

Maaga saab sisse seatud avatud informatsioonide vahetus, milline saab kättesaadavaks paljudele…

Read Full Post »

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, St. Germain

Tervitan sindki vaimsus…

 

Ma tahaks mõista meie ühiste reaalsuste kohta…

Absoluut rääkis, et igal ühel meist on omad reaalsused…

Üksnes igaühe reaalsus on ristumas teiste reaalsustega mõningates punktides…

Seetõttu näibki, et kõigi jaoks on ühine reaalsus…

Seda on kuidagi raske mõista…

Mis on reaalsus sinu enda jaoks…?

 

See, mis on eksisteerimas…

Kõik on eksisteerimas…

On eksisteerimas teisigi tähe ja galaktika süsteeme, millistega teil kokkupuuteid ei ole olnud, kuna energeetilised parameetrid teil ei lange kokku…

 

Siis… reaalsus on see, mida näen ja võtan vastu…, ning tean, et see on eksisteerimas…

Kust sa võtad, et need on eksisteerimas…?

 

Raamatutest…, juttudest…, telesaadetest…

Seega taas… – sinu vastuvõtu läbi…

Kuid tehkem määratluse… – reaalsus on see, mida oled suuteline vastu võtma…

Seetõttu esmalt… igale teie olemusele on oma reaalsus…

Kuid Tähtede Logos on vastu võtmas sootuks teist reaalsust…, mille sees oled ka sina… – kuid sellisel kujul ja sellises tähenduses, mis sinu jaoks oleks veider ja arusaamatu…

 

Kas mina olen temale kui putukas maakeral…?

Temale oled üksnes valguse helk…, kindlas intensiivsuses…

Ka putukas on sinule üksnes inimliku vastuvõtu vorm…

Aga kuidas putukas on sind vastu võtmas…?

 

Ilmselt nii, kui mina Jumalat…

Näed nüüd… kuivõrd erinev vastuvõtt…

Seega… ei ole, ega saagi olla üht ja ainsat reaalsust…

Neid on hulgim ja erinevaid…

Teie vastuvõtu reaalsus on see, mis on eksisteerimas sõltumatult teist…

Sõltumata teist on olemas jumaliku energia vood, millised võtavad imelisi vorme ja kujundeid…, seda olenevalt sellest, kes on neid vastu võtmas…

Reaalsuse vastuvõtt toimub teie peades…

Kõik, mida oled nägemas, tunnetamas ja aistmas… on kujundamas sinu ajus kindlaid kujundeid, millised on sinule tuttavad…

Kuid sinu poolt on vastuvõetavad üksnes energiate kombud-tihkused…

Neil tihkustel on olemas lõhnad, maitsed… – kuid need on sinu vastuvõtu erisused, kuna sinul on olemas erilised vastuvõtu organid…

Kas kivi on tunnetamas õie lõhna…?

Ei tunne…, temal puuduvad vastavad organid lõhna tundmiseks…

Kas lilledel on lõhn üldse olemas…?

Lõhn – on lille energia eriline omadus, mida sa ise tõlgendad lõhnana…

 

Kuid miks loomad tunnevad lõhnu… samuti, kui inimesed…?

Üksnes kaashäälestuse tõttu…

Energia kvaliteedi järgi…

Mädanenud viljad haisevad loomade jaoks samuti, kui inimestele, kuna selles on seisma jääv energia…

Kuid roos lõhnab sinule ja loomadele erinevalt…

Loomadel on üksnes kaks lõhna taju… – toidu lõhn…, ja selle lõhn, mis ei ole toiduks…

Tiigri jaoks inimese lõhn on toidu lõhn…

Kuid sinule inimese lõhn on midagi muud…

 

… Kuid pöördugem inimlike reaalsuste juurde…

Kõik, mida näed, tajud ja tunnetad, kõigi oma sensoorsete organitega, on sinu reaalsus…

Sinu aju on seatud nii, et tema, võttes vastu energia kompusid, millised on liikumas, tõlgendab kujunditeks, millistel on olemas lõhn ja muud omadused…

Selliseid omadusi on poogitud sinule sinu kasvamise aegu…, ning sa kuulekalt nõustusid nendega, kuna lapsepõlves ei teadnud, kuidas neid tõlgendada… – seetõttu sellised tõlgendused sulandusid sinu püsivateks kujunditeks…

Inimene kogu elu ajal levitab oma enda vastuvõtu laineid…

Kui ta on millegi üle mõtlemas, siis tema mõtted on kuuldavad kõigile…

Teile näib, et teie ümber on vaikus… – kuid tegelikult igaüks on levitamas enda vastuvõtu laineid, millised on teatamas teistele, mida nimelt olete vastu võtmas…, samas lisate neisse oma meeleolu…, omad kavatsused ja omad eelistused…

Need ei pea olema otseselt sõnad…, pigem – mõttekujundid, millised on teiste poolt vastuvõetavad…

Sa ise võtad samuti vastu teiste inimeste mõttevorme…

Just seetõttu saad näha roosi samasugusena, nagu näevad seda teised inimesed…, kuigi neis nägemistes on siiski mõningad erinevused…

Selles ongi mõte, et kogu omavahelist reaalsust loote ühiselt koos…

Kogu ilmaruumi energia voolamise rüütate vastuvõtu vormi… – maalides oma reaalsuste pilte…

Kui võtta inimkonna reaalsuse lõuendit, siis iga tükike sellest, mida sa võtad vastu, on loodud nende inimeste poolt, kes on lõuendi ümber…

Sina näiteks ei võta osa mingi aafrika riigi reaalsuse loomisest… – seda loovad need, kes on elamas sealses piirkonnas…

Kui sa sõidadki sinna, siis sa ei näe ühtki tühja kohta, kuna sa koheselt võtad vastu nende poolt loodud reaalsust, sest sa koheselt hakkad vastu võtma nende mõttevormide laineid, mis loovadki sinus nende reaalsuse ilma… – sa nõustud saadava reaalsuse pildiga…

Sa nõustud sellega mitte kuulekuse pärast, vaid seetõttu, et selle pildi loomisest võtavad osa enamus sealsest inimkonnast…, kuid sina oled üksnes nende keskel…

Just seetõttu nende mõttevormid on püsivamad, kui sinu omad…

Kuid ometi teie seas on olemas selliseid inimesi, kellel on tugev mõttevormide püsivus… – te peate neid hulludeks…

Nemad on võimelised looma sootuks teisi reaalsusi, millised on risti-vastu üldtuntutega…, ja üksnes nemad võtavad neid vastu…

 

Seda küll, kuid millegi poolest nende mõttevormid ei muutu kõigi vääringuks…?

Üksnes seetõttu, et kollektiivne kavandatus on sedavõrd tugev…

On siiski olnud ja on praegugi inimesi, kes on suutelised muutma inimloomuse mõttevorme… – ja need suutsid veenda inimesi, et maa on ümmargune…, ja ei püsi kolme elevandi seljas…

 

Vaatame seda küsimust põhjalikumalt…

Kas inimene tunnetab külma ja sooja, jäisust ja leegi kuumust üksnes seetõttu, et seda on sisendatud temale ajastute jooksul, tema eelkäijate poolt…, ning võtab sooja ja külma tõemeeli vastu…?

Igal energial on omad omadusjooned…

Selles mõttes reaalsus on – sinu ümber olevate energiate paljususe olemus, millistel on erinevad omadusjooned…

Need energiad on võimelised sind kas kõrvetama, või külmetama… – ehk teha kahju, kuna on võimsad ja koondunud, ning erinevad sinu omadest…

Kuid kuidas sellised energiad on tõlgendatavad teie vastuvõtu organite poolt… – see on täienisti sõltuv sinust endast…, millistena suudad neid näha, tunnetada, hingata sisse…

Milline saab olema nende maitse, lõhn – see kõik oleneb su enda vastuvõtu tõlgendusest…

Selline on vastus sinu küsimusele inimkonna ühesest reaalsusest…

Kuidas selgitada seda, et teie elus on toimumas mingid sündmused…?

 

Ehk toimub see, mida tõmbab ligi minu kavatsus, minu enda hirm…, või enda soov…

Õige…

Kuid… – kui selles sündmuses on osa võtmas teine inimene, või mitu inimest… – siis kelle kavatsus see on…?

 

Tuleb välja, et ühine…

Ka see on õige…

Seega kõik, mida tunnetad ja näed, on üksnes sinu käesoleva vastuvõtu tõlgendus, milline on hääles sinu juurdunud mõttevormiga sellest…

Ilma pilt, mida võtad vastu, on teie ühine reaalsuse kujundamine, lisades neile energiatele endas olevaid juurdunud mõttevorme…

Kõik, mis on sinu elus toimumas, on paljude inimeste mõttevormide tulemus…, ja need on ilmnenud teatud sündmustena…

Seetõttu teie reaalsus on ühene, ning teie mõttevormide ilmutumine avaldub sündmustena…

Kui sa ei kohtu nende inimestega enam kunagi, siis ka teie reaalsused lähevad oma teed…, kuna sina ei toeta enam nende mõttevorme…, ja nemadki ei toeta enam sinu mõttevorme…

See oli üksnes teie reaalsuste kohtumiste risttee…

See ei ole selles mõttes, et sellised reaalsused on juba olemas, ning nende trajektoorid üksnes ristusid…

… vaid selles mõttes, et te ühiselt olete loonud nende reaalsuste ristumisi…, te ise lõite selliseid sündmusi…, ning antud reaalsus muutus teile mõneks ajaks ühiseks…

See oleks kui… sinu jõudmine Aafrika maadesse, avaneks sinule aborigeeni silmade läbi…

See oleks siiski reaalsuste kohandumine…

Olid avaldanud kord soovi külastada Aafrika maid…, ning seetõttu kujundasid kavatsust näha seda…

Selline kavatsus liitus koheselt selle maa aborigeenide reaalsuse nägemisega…

Sa ei loonud kavatsust näha seda maad teisiti, kui nähakse seal…

 

Seega, kui ma suudan kujundada oma kavatsust teisiti, siis saan näha teist reaalsust…?

Tee proovi…, katseta…

Kuid asi on selles, et sa pole suuteline tegema võrdlust mingi muu vastuvõtu abil…, seni igatahes…

Praegune sinu vastuvõtu mehhanism, sinu loov instrument, ei valda sellist võimsuse ressurssi, et võtta vastu korraga mitmeid reaalsusi…

Seni oled suuteline üksnes lülituma oma vastuvõttusid ümber, kui programme televiisoris…

Teadlikult sa ei ole võimeline seni seda tegema…

Neil, keda peate hulludeks, lülimine toimub spontaanselt, kuna neil koguneb liigne kogus energiat, millega saavad luua erinevast üldtunnustatud reaalsusest oma kujundi…

Kuid sinu energiast piisab üksnes püsimiseks ühe reaalsuse piireis…

Kuigi jõgi on voolamas paljude ojade näol…, kuid sina oled võimeline keskenduma üksnes tema ühele ojale…

Kuid, kui suudad end võtta jõena, siis suudad end võtta kõigi ojade reaalsusena ja tunnetada iga oja põhja ja tema kaldaid…, kõiki neis ujuvaid olevusi… – ja nii edasi…

Mitmeid reaalsusi saad võtta kui hallutsioone…, kui und-unelust.., kui miraaži…

 

Kas tahad ütelda, et miraažid kõrbes ongi sellised reaalsused, kus inimene võtab korraga vastu kahte reaalsust… – kõrbe tühjust ja oaasi reaalsuse nägemust…?

Jah…, kuna paljud inimesed unelevad kõrbes oaasist…, nemad unistavad sellest…

Sellisel viisil kujundavad kavatsust näha oaasi ja võtta seda vastu…

Nemad kujundavad endile sellise reaalsuse mõttevormi… – ning see, kes ülimalt soovib seda, olles kõrbes, usub sellesse…, ning… näeb miraaže…

 

Kuid miks sellised miraažid haihtuvad…, ja inimene ei saagi kustutada janu…

Selles reaalsuses jääb puudu energiast reaalsuse kõikide omaduste loomiseks…, ja ka usust jääb puudu…

Ehk sulle imestuseks… – paljud inimesed on saanud kustutada janu sellistest miraažoaasides…

 

Pea kinni…, vesi on ometi teatud energia…

Kust tuleb see kõrbes, kus on üksnes liiva ja kuumuse energia…?

Kõik on üheselt…, kõik on seonduses…

Vesi tahab kustutada kellegi janu samamoodi, nagu inimene tahab juua…

Seda on oluline teadvustada…

Siin vee soov pole inimlikus mõttes, kuigi sageli oma vestetes te omistate seda stiihiatele…

See on pigem vee omadus…, tema üheks omadustest on – kustutada janu…

Ta püüab kõigiti realiseerida oma omadusi…

Seega…, kui sinul kujuneb kavatsus juua…, see kavatsus on meeletu…, ehk… kätkeb suurt energia kontsentratsiooni…

Vesi koondub soovi mõttevormile kustutada sinu janu…

Tulemuseks… – sinu kujutelm sünnitab allikat liiva keskel…, või kaevu…

Kui sinu usust, ehk sinu kavatsuse püsivusest piisaks…, siis suudaksid kustutada ka janu…

Just selliselt suutis Jeesus sööta kõhud täis seitsme leivapätsiga…

Selliselt ta tegi kõik omad ülejäänud imed…

Tema usk ja kavatsus olid tema tugevuseks…

Teile räägitakse, et pole olemas ei minevikku, ega tulevikku… – on olemas üksnes käesolev… – see, mida võtad vastu…, mida lood nüüd ja praegu…

See, mida olete võtnud vastu ja loonud möödanikus… – on üksnes salvestised sinu vastuvõtu seadmel…, pildina vastuvõtust…

Mida olete suuteline looma tulevikus… – sellest pole teada kellegil…

… sellest saab teie isiklik valik ja oma looming…

 

Pea kinni…, aga kuidas jääb tuleviku ennustustega, mis teostuvad…?

Kasvõi Nostradamuse omad…, kes nägi paljude sajandite kaugustesse…?

Teil on omane sageli sobitada ennustused reaalsusega, kuna usute ennustajatesse…

Mis puutub Nostradamusesse…, siis see oligi see inimene, kes oli võimeline nägema korraga mitmeid reaalsusi…

 

Kuid neis reaalsustes olid samuti inimesed…, ja need polnud tulnukad teistelt planeetidelt…

Kui reaalsus on ainult üks…, see, mida olen kujundamas praegu ja siin…, milline on pidevalt ristumas teiste inimeste loodavate reaalsustega…, siis… mis on paralleelsed reaalsused, millest on meil olnud juttu…

Need on üksnes kõikvõimalikud sinu ja paljude teiste inimeste mõttevormide variatsioonid…

See, mida oled vastu võtmas praegu… – on sinu kõige püsivam reaalsus, kuna sellele on koondatud sinu kavatsuse peamine jõud…

Kõik ülejäänud paralleelsused on eksisteerimas fragmentidena, ning perioodiliselt…, või alaliselt, kuna oled toitmas neid oma energiaga…

Selleks on sinu hirmud…, salasoovid või unistused… – või isegi… mõttekujutluste lend…

Sinu aju ei peatu…, seega… ta on pidevalt loomas mõttevorme…

Seda on sul võimalik jälgida…, seda, milliseid teemasid on ta jahvatamas…, ja millest on mõtlemas…

Just need on loomas sinu paralleelseid reaalsusi…, ja neid oled võimeline jälgima, suunates sinna oma peamise energia osa…

 

Mul on kõik kuidagi segamini…

Sina ja paljud teised räägite, et igaüks meist on läbimas kõiki kogemisi korraga…

Igaüks on mehena ja naisena…, paljudes rollide variatsioonides… – kuningast kerjuseni…, mõrtsukast ohvrini…

Minul ei ole mingit soovi olla mõrtsukas…

Kuidas saab see kõik olla…?

Reaalsuste kujunemise protsess on keeruline…

Esiteks… – sa kujundad neid kõiki oma kehade tasemetel…

Ehk… – on olemas reaalsus füüsiline…, astraalne…, mentaalne…, ja nii edasi…

Need reaalsused on samuti ristumas teatud punktides…

Seal, kus sinu füüsiline reaalsus on puutumas kokku mentaalse reaalsusega, milline on loodud sinu poolt… – saad kirjutada seda teksti…

Kui su keha on haaratud kirest…, siis kokkupuude on füüsilise ja astraalse kehade vahel…

See käib korraga ja üheaegselt…

Selline on reaalsuste kera…

Pealegi veel… – sa kujundad reaalsust mitte üksnes ärkvelolekus…, vaid ka une aegu…

Seetõttu neid reaalsusi sa ärgates ei mäleta…, nende loomine ei meenu…

Peale selle…, reaalsusi oled loomas mitte üksnes kehastudes…, vaid lood ka kehastumiste vahel…

Just seal kujuneb kavatsus saada kellekski…, või saada mingit kogemist…, või elada läbi teatud elu…

Seal saad kujundada mitte üht-ainsat reaalsust, millesse pärast kehastud…, vaid kohe mitmeid alternatiivseid reaalsusi… – ehk… lood reaalsuste lõuendit, mis koosneb enda arengu energia punktide võrgust…

See oleks eri vanuse piireis olevate astraalse energia piikidena…, ja mõnes vanuses – mentaalse energia piikidena…, ja nii edasi…

… Selline on teatud määral energiate liikumiste skeem…

Kehastudes füüsilisse ilma ja rüütades end erinevatesse kehadesse, sa kui täiendad seda skeemi sündmustega…, milliseid tõmbad ligi…

Sa järgid selle skeemi graafikut…

Kuid… sa võid seda ka muuta, hüpates teisele tõenäolisele reaalsusele, mis oli algselt su enda oma…, veel enne kehastust…, planeeritud reservsena…

Kasvõi… – kui oled jooksva reaalsuse punktis läbimas õppetundi edukalt…, siis boonusena saad hüpata üle reservsele reaalsusele, kus saad läbida õppetundi kiirendatult ja kõrgemal tasemel, suurema intensiivsusega…

Võis siis vastupidi… – oma jooksva kavatsusega võid valida väiksema intensiivsusega kogemise läbimist…, ning hüpata reservsele kogemise skeemile, kus saad lõõgastuda rahuliku energia voogudes…

Iga ühe palved rahuldatakse sellel juhul, kui koorem osutub üle jõu käivaks… – siis saate üle hüpata reaalsuse alternatiivsele harule…, alternatiivsele kogemise läbimise skeemile, kus saate läbida kogemist väiksema intensiivsusega…

Näiteks… – „tapja“ skeemis võid saada kas mõrtsukaks, või loomade tapjaks…

… kas tappa kavatsetult, või tappa juhuslikult…, ja nii edasi…

… võidakse panna vangi… sellest tulenevate kõikide tagajärgedega…

… võite ehk isegi pääseda mingil viisil karistusest…

Seega… juba tapja olemuse kogemise valikul on kavanduses kõikvõimalikud variatsioonid…, ehk… kulgemiseks joonistuvad erinevad skeemid…

Olemus, kehastudes edaspidi, saab kulgeda omal valikul ühel, või teisel teekonnal…

… ta võib hüpata ühelt teekonnalt üle teisele…

Ometi… temale see näib üheks reaalsuseks ja üheks eluks…

 

Seega see, mida nimetame alternatiivseteks ajajoonteks, on iseenesest teised, kogemise kohased teekonna läbimise skeemid…?

Just nimelt…

 

Kuid milleks läbida tapja kogemist…?

Selleks, et mõista seda energia spektrit…

See on teie valik…

Ka mind on hämmastamas mõningate olevuste soov läbida tapja kogemist…

Kuid pealegi veel… – kellegil on soov läbida ohvri kogemist…

Seega… – keegi peab olema mõrvari rollis…

Kõik see on üksnes mäng, mida võtate kui ainsat ja viimast… – seetõttu ka äärmiselt tõsisena…

Katsuge sellest eemalduda…

Nagu laste sõjamängudes, millistes otsest tapmist ei toimu…, kuid… kui vastane hüüab – „oled surnud“, siis teine kukub mängult kui surnuna maha…, ehk väljub mängust…

Just selliselt kõik käib…

 

Siis tuleb välja, et kui süttib ilmasõda…, siis enamus inimesi planeedil on valinud sõda enda kogemiseks, mis viib ära hulgim elusid…?

Te mõneti valite veidraid mänge…

Kuid meie ülesanne on olla abiks teile selles…

Ja see on meie õppetöö elemendiks…, mängulik õppetöö läbi laskumise reaalsusesse…

Kogu inimkond pole valinud ilmasõja teekonda…

Tegelikult… märkimisväärne elanikkonnast polnud kaasatud neisse sõjamängudesse…

See on vaid teil võetud ühel nõul pidada seda ilmasõjaks, kuna sellest võtsid osa mitmed riigid…

 

Võtame taas ette karma küsimuse…

Ma mõistsin, et minu elu hädad (see, mida võtan hädaks) on üksnes minu valitud mängude tulemused…

Kuid kuidas jääb seadusega… – kui ma tegin kellegile valu, siis mingis teises elus ta peab tegema valu mulle tagasi…

Selliselt meile õpetatakse…

Ei… – te mõistate seda vääriti…

Milleks kellegil tarvis teha sinule valu…, miks olla sedavõrd kättemaksu himuline, et tagastada kellegile kõike…?

 

Selleks, et tagastada energia, millist sai – kas antud, või võetud…

Tagastada energiat on võimalik paljudel muudel viisidel…, sealhulgas – muundades ja puhastades…

Meenuta oma püha märtreid, kes ei tagastanud kellegile energiat ühelgi sellisel viisil…

Meenuta Kristust, kes palus Isalt, et ta ei karistaks inimesi nende tegude pärast, kuna nemad pole teadlikud oma tegudest…

 

Seda selleks, et õpiksime tundma valu ja mõistaks, mis on olla ohver… – et ei teeks enam valu kellegile…

See on juba õigem…

Kuid keegi ei pane teid läbima sellist kogemist…

Teile ehk soovitatakse seda kogeda…, kuid mingeid kohustusi selleks ei ole olemas…

… see on üksnes teie endi valik…

 

Kuidas jääb põhjus-tagajärje seadusega, kus iga valikule kaasneb teatud tagajärg…?

See on energeetiline seadus… – on energeetiliste seoste seadus…

Sellest räägiti teile sellisel viisil, kuidas teile oli mõistetavam…

On olemas energeetiliselt lõpetatuid…, ja energeetiliselt lõpetamata koostöid, milliseid nimetasite võlgadeks…

Kui võtad näiteks kelleltki raha, siis ka tagastad täpselt sama summa…, siis selline kootöö on teil lõpetatud…

Kui võtad kellegi energiat, ning tagastad sama hulga ja samas kvaliteedis…, siis ka selline energeetiline koostöö on lõpetatud…

Enamusel juhul see ei toimu selliselt…

Armastav ema annab oma lapsele hulga enam energiat, kui saab temalt tagasi…

Et viia lõpuni koostöö, neil kahel olemusel on võimalus taas kohtuda, kus rollid on vahetatud…

Et lõpetada seosed, mida nimetate karmaliseks sõlmeks, koostöö peaks olema võrdväärne koostööle eelmistes kehastustes…

Kuid seda on raske täpselt reastada…, seetõttu neil olemustel omavaheline seondus jääb taas lõpetamatuks…, ja nii jatkuvalt edasi…

Sama toimub mõrtsuka ja ohvri vahel…

 

Seega… – kui minul on olemas mingid lõpetamatud koostööd…, siis minul ei ole võimalik minna uuele reaalsusele…?

Sinul ei ole võimalik minna sellelt reaalsuse tasemelt, kuna energeetilised niidid on hoidmas sind kinni…

Et lahkuda sellelt tasemelt, sinul on tarvis tagastada kõik võlad…, võtta tagasi, mida oled ära andnud…

Ehk… – sul on tarvis tasakaalustada oma energiad… – anda ära võõra…, ja võtta tagasi oma…

 

Kuid kuidas olla väitega, et pole olemas omi, ega võõraid… – on üksnes Ühesus…?

See on üksnes mäng, kus märgistad mõnda omaks ja mõnda võõraks, ning tasakaalustad energiate tasakaalu…

Kui sina, terviklikkus, tahaks lahkuda sellelt tasemelt, siis sinule pole oluline, millised sinu osad rikkusid tasakaalu teie koostöö aegu…

Peamine on, et tervikus oleks tasakaal…

Kui sina, osana, tahaks lahkuda sellelt tasemelt, ehk minna oma terviklikkuse teisele tasemele, siis sul tarvis esmalt tasakaalustuda…

Just selle poole kutsutakse teid üles paljudes praktikates ja karmalistes õpetustes…

 

Kuid pühad eraklased kord lahkuvad ühiskonnast… – kas nemad on tagastanud omad võlad…?

Jah… – neil selline protsess on võtnud aega terveid kümnendeid…

Võlgade tagastamiseks ei ole vajadust puutuda kokku füüsiliselt…

Seda on võimalik teha kavatsuse kujundamise läbi…, mõtteliste saadetiste vahendusel…

Selleks on pattude lahti laskmine, palved, tunnistamised… ja palju muud…

See on üksnes energiate tagastamise protsessid…, energiate koostööde lõpetamine…

Kui selline protsess on lõpetatud, siis on võimalik lahkuda sellelt vastuvõtu tasandilt…

 

On olemas maagilised õpetused ilmade koondamise punkti loomiseks…

Neis räägitakse, et inimkonnal on olemas mingi punkt…, ning selle nihutamisega inimene on võimeline koondama teiste ilmade reaalsusi, ning kulgema nende piireis…

Mis koondumispunkt see on…?

See on jooksva kehastumise kõigi võimalike reaalsuste ristumispunkt…

Ehk… kõigi kogemiste teekondade ristumise punkt, mis oli määratud kehastumiste hetkel…

 

Kuid inimmaag, nihutades koondumispunkti, on võimeline saama loomaks…, või pääsema mitteorgaanilisse ilma…?

Kuidas küll saaks selgitada seda sulle paremini…?

Kui sinul, inimesel, oma kulgemise teekonnal on teatud kogemise läbimise sõlmpunktid, siis neis on esinemas võimalikud ristumised teiste olemuste reaalsustega…

Kui sinu kogemise valikul on kokkupuuteid loomadega, siis on olemas ristumine loomade reaalsustega, nende kogemistega ja nende teekondadega…

Just nende ristumiste läbi on maagidel võimalus pääseda loomse vastuvõtu reaalsustesse…, või mineraaletesse reaalsustesse…

Kui sa oleks läbinud oma kogemist üksi, siis su ümber oleksid üksnes inimesed… – kuid sinu ümber on olemas loomad ja stiihiad…, mineraalsed valdused…, ja palju muid olemusi… bakteritena ja seentena…

Teie kõigi kogemised on ühildatud…

Seetõttu on olemas teatud punktid, mis on ühildamas kõiki reaalsusi…

See on kokku viimas sinu kõiki võimalikke kogemise teekondi…

Kulgedes seda teekonda, omades küllaldast energiat, oled praktiliselt võimeline kohtuma teiste valdustega, ning pääsema nende vastuvõttudesse…

 

Kuid mis on sellel juhul unesnägemine…?

See on ühene kavatsus luua ja vastu võtta ühest reaalsust…, või muud erinevat jooksvast reaalsusest…

Kogute liigset energiat, kui on teile tarvis oma elutegevuseks…, ning valite ise, kuhu seda suunata…

Seda võib suunata maagilisteks tegevusteks…, loovuslusteks… – võib suunata ka ühisele unesnägemisele…, ja isegi rännakutele mööda teisi ilmasid…

Mida enam kogute sellist energiat, seda enam võimalusi saate avada endis…

 

Ja nüüd viimane küsimus, millist paluti küsida…

Kui kõigi inimeste reaalsused üksnes ristuksid…, siis… üks inimene paneks kasti valge kera…, aga teine saaks võtta kastist välja hoopis punase tahuka…

Kuid miks elus seda ei toimu…?

Sest mõlemad loodavad välja võtta just valget, või musta kera, kuna nullvarianti pole olemas…, eriti nüüd, kui kõik on teil omavahel sedavõrd läbi põimitud…

… kuigi iga inimene on kiirgamas oma mõttevorme…

See, kes asetab kasti valge kera, edastab mõttevormi sellele, kes astub kasti juurde…

Kui teisel inimesel on sedavõrd märkimisväärne energia, et ta on suuteline küllastama oma mõttevormi punase tahuka mõttega, ning see muutub domineerivaks… – seega… kolmas saab võtta kastist välja punase tahuka…

Kõik oleneb teie ootusest…, ehk teie tundlikkusest teiste mõttevormide suhtes…

Kui olete veendunud vastupidises…, ehk… teie mõttevorm on domineerimas ja valdab vajalikku hulka energiat, siis ta on püsiv… – seega, kui valdate usku, siis teie usu järgi kõik ka sünnib…

Nii on sündinud kõik imed, millised on teie ilmas sündinud…

Selliseid omadusi valdavad ka need, keda nimetate hüpnotisöörideks…

Nemad on võimelised koondama oma vastuvõttu, oma mõttevormi…, ning suunama seda teise inimese poole… – see võtab vastu…, saab jälgida ja tunnetada kõike, millest räägib hüpnotisöör…

Kuid samas, pange tähele…, kõik inimesed ei allu hüpnoosile… – üksnes need, kelle mõtteloovus on hüpnotisööri omast nõrgem…

 

Kuid… kus on hüpnotisööri näites reaalsuste ristumine…?

Ruumis, kus asuvad mõlemad…, reaalsuses, millist võtab vastu mõjutatav…

Tavaliselt selline reaalsus on loodud hüpnotisööri kujutelmaga, mille ta edastab mõttevormina…

 

Kuid mis on sellisel juhul regressiivne hüpnoos, kus inimesed elavad üle oma eelmisi elusid…?

See on hüpnotisööri võime oma energia jõul kanda inimese teadvust neisse reaalsuste lõikudesse, milliseid ta on läbinud oma kogemise aegu…, mõneti ka neisse reaalsustesse, millised on alles teostumise ootel…

 

Mida see tähendab – ootel…?

Jooksva kehastuse aegu oli olnud võimalus olla mõrtsukas…, kuid sa suutsid vältida ühte, või mitut võimalust… – kuigi muud osad, kui läbi tehtud, ei kao…, ja need on täitumise ootel sinu energiast… – ootamas realiseerumist…

Kui valid neid, siis ka realiseerid…, täidad oma energiaga, ehk läbid vajaliku kogemise…

Kuid… võid neid mitte kunagi valida… – see on sinu valiku vabadus…

 

Kuid kuidas said hüpnotiseeritud laskuda eelmistesse eludesse ja teistesse ajastutesse, kui sa ise räägid, et möödanikku pole olemas…, on üksnes siin ja praegu, mis on loodud minu mõtteloovuse läbi…?

Möödanik on olemas üksnes salvestiste näol…

Hüpnotisööri abil, või… võid ka ise vaadata sellist salvestist läbi iseseisvalt, mis on tehtud üksnes sinu enda salvestusviisil…, läbi enda teadvuse…

Seetõttu vaatamises sul ei ole võimalik näha ennast…, kus vaatamas oleks kui ise…, samas ka… kui kõrvalt…

Selles salvestises oma teadvusega oleksid kui pealtvaataja ja osavõtja…, oled esinemas mõlemas rollis korraga…

Osa sinu teadvusest on sukeldunud sündmustesse, kuid teine osa sinu teadvusest on kuulamas hüpnotisööri häält…

 

Tänan sind vastuste eest…

Minagi tänan sind koostöö eest…

 

Kas see on lõpetatud koostöö…?

Ei… – sinul on jäänud küsimata veel hulgim küsimusi…

 

Kas oled teadlik minu kõigist küsimustest…?

Muidugi…, ma tean kõiki sinu küsimusi, milliseid sa pole veel esitanud…

Oleme ju kõik kvantilises seonduses…

Paljude küsimused tulenevad läbi sinu…, kuigi ka nemad oleksid, kui oma teadvusega, võtmas osa sellest dialoogist…, ja ka need, kes on lugemas vastuseid, on sünnitamas küsimusi, millised kajastuvad sinu peas…

Selline ongi kvantiline teadvus, millesse oled osaliselt sukeldumas meie kanalduse aegu…

 

SElena

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid… olen Krayon, magneetilisest teenistusest…

Mida te täna näete siin…?

See, mida näete…, see, mida kuulete, – teatud määral läheb neist raamidest välja, mida lootsite näha oma kujutluse kohaselt reaalsuses, milles olete elamas…, isegi olemata selles ruumis…

Juba fakt ise, et olete tulnud siia kokku, et jälgida seda…, tunnetada energiat…, rääkida sellest, et see, mida igapäevaselt ei kohta, ei peagi olema midagi erilist… – ehk olete ootamas isegi midagi muud…, või olete lootmas kuulda sõnu millegi erilise kohta…

Nende päevade kokkuvõttev sõnum selletaolistel kohtumistel, on erinemas varajasematest…

Täna räägime neist, kes on siin, antud ruumis…

Mõneti ruumi alla kuuluvad ka need, kes kuulavad, või loevad sõnumeid hiljem…

… kuid minu jaoks on sama nüüd

Tänane sõnum puudutab enamuselt isikulikku kanalduse vastuvõttu…, aga mitte informatsiooni, mis on kätketud sõnumisse… – nagu oli see varem…

Seetõttu läheme otseselt üle küsimuse juurde…

Mis toimub peale seda, kui kanaldus on läbi…, ja kõik lähete laiali…, ega kuula hiljem üle seda, mida kuulsite, istudes toolil…

… kas ikka võtsite kaasa osa kuuldust…, minnes kuhu iganes…

Mis sünnib seejärel…?

Käesoleval hetkel, siin saalis, on olemas vaimsuse hõng…, sellest oleme varem rääkinud…

Me kutsume teid tunnetama seda hõngu…

Kutsume teid tunnetama, et kanaldus ise pole see, mida räägib teile minu partner……

Kutsume teid tunnetama Jumalat…, Vaimu… – nimetage seda kuidas tahes…

Siin on selline energia, mis on suhelnud planeedi Meistritega… taas ja taas…

Selline sõnum oli antud nii iidsetele, kui ka koopainimestele…, suurematele ja väiksematele kultuuridele, tsivilisatsioonidele… – seda oli edastatud Gaiale endale…

See kõik oli ikka sama, mida räägime teile tänavu…

Mis toimub siis, kui lahkute sellest ruumist…?

Teie mõistuse lineaarsus…, ja see, mida nimetate reaalseks eluks, on teie energia nõrgestajad…, eriti, kui osutute olemast väljaspool oma ringkonda…

Selles ruumis on olemas Kõrgem Kaaskond…, seetõttu ruumi atmosfäär on eriti hinnaline…

Me kutsume teid tunnetama energiat, milline tuleneb kaaskonnalt ja ruumisolijatelt…

Täna minu ees on istumas need, kes on loomas teatud teadvust, atribuutide kvaliteeti, millised kujunevad mekraapide ristumisel…

Kõik olete istumas teine teise energias…, ja sellega loote veelgi suuremat energiat…

Seejärel lahkute oma kodudesse…

Mõned lahkuva kellegiga koos…, kuid enamus lähevad oma kodudesse üksinda…

Kuigi kodus on ehk pere…, kuid koju lähete siiski üksi…

Kui jõuate koju… – mida teete…?

Olenemata sellest, mida teeme siin…, mida arutame…, millest räägime… – ja kuivõrd on reaalne see… – mis hakkab toimuma hiljem…?

Ma olen palju aastaid tagasi ütelnud… – kohas, kus oleme istumas teie ja mina, meie vahel toimub armastuse energia vahetus…

See on selline koht, kus mõned teie seast saavad tunnetada Loomise Lätet…, teades, et kõik on korras…

Sellistel kohtumistel mõned saavad tervendust, kuna ühesuse omadusel on olemas võime luua tervendavat energiat…

Kas tegelikult ongi tarvis jõuda kohtumistele, et saada kätte seda tulemust…?

Ma tahaks teile ütelda… – tere tulemast Uuele Maale, kus igaüks teie seast, jõudes koju, võib luua sama keskkonna… – igaüks teie seast…

Tahaks ütelda teile – riskige saada selliseks meistriks (minu partneri väljendus), millisena olete…, meistriks, kes on liikumas mööda planeeti…

Meistrid ei liigu rühmadena… – vaid üksikutena…

Kõik, mida nemad on teinud, on teinud, olles üksikutena…

Kui tahaksite teada, mis toimus nende peas, nende inimmõistuses…

… ka neil olid kahtlused, šokid, üllatused kõigest, mis toimus nende ümber…, ja sellest, kuidas ümberkondsed reageerisid nendele…

… – kuid nemad olid rahulolevad oma armastuses…

Nemad olid teadlikud, kes nad olid… – just see lõi nende ümber vastavat atmosfääri…

Nemad liikusid kohast kohta…, ja inimesed, kes kohtasid neid, rääkisid… – see on sootuks midagi muud…, midagi erilist (selle suhtes, mis oli varem neile teada)…

Ehk olete kuulnud loomadest, kes on tunnetanud nende juures midagi erilist…

Selline on see, kuhu olete liikumas… – selles on olemas võimalused…, potentsiaalid…

Lumepall on läinud veerema…

Iga vana vaimsus…, iga inimolevus, kes on ärganud oma suurema väe teadvustumiseni, hakkab muutuma keemilisel tasemel…

DNA ise hakkab füüsilisel tasemel täiustuma…

… teie seesmuses tärkab veelgi suurem teadvustus…, mis pikendab isegi teie eluiga…

Teil hakkavad sündima teadvustumised isegi selle kohta, kes te olete tõeliselt…

Teie suurimateks ülesanneteks saavad… – enesedistsipliin (vastutus iseenda ees)…, eneseteadvustus…, täielik juuresolek olukordades, millistes leiate end olevat, kuigi erilist vajadus selleks ei ole… – selliselt saaksite kasvada ja areneda jätkuvalt…

Mõnigi teie seast on täienisti teadlik, millest ma räägin…

Kasvuaeg loob küll mõningaid ebamugavusi… – kuid ka meistrid on midagi sellist läbi elanud…

Mida võtate ette, kui jõuate koju…?

Lubage küsida teilt… – Kas selline kohtumine oli teile karguks…, või toeks…?

Kas teil on tarvis käia sellistel koosolemistel, kus saaksite tunda eufooriat jumalikust armastusest (Jumala armastusest)…, või… lahkudes sellelt, rääkida uhkusega… – Ma olen võimeline tegema seda, olles eraklasena, olles omaette

Kuid nüüd veel üks küsimus selle kohta… kui olete nende keskel, kes mõtlevad teisiti…

kas ka sellisel juhul jääte rääkima sama

… kas suudate jatkata samas eufooria tuhinas, säilitades endas vaimsust, mis on andmas teile sama, mida tunnetate siin…, ning samas olla nendega, kes ei ole teiega nõus…, või isegi suhtuvad teisse halvustavalt…?

Mis juhtub teiega, kui lahkute siit…?

 

Täna olid esitatud sellised küsimused…, ja me püüdsime vastata neile küsimustele…

… küsimustele kanaldajatele…, õpetajatele…, Vaimule endale…

Küsimused üle planeedi on ikka… ühed ja samad… – Mis… Kus… Kuidas… Millal… Miks

Tundub, et pea igaüks teie seast peab tarvilikuks mõista ise kogu esoteerilist mehhanismi…, muidu ei saaks teha järgmist sammu… – ja selles seisneb inimese loomus…

Ma küsin teilt, mu kallid…, ja küsin taas kord… – kas tõemeeli on sedavõrd oluline see teile…?

Toon taas ühe näite…

… Teil on olemas liikumise vahend, nimega inimkeha… – mis oma olemuselt on keemiline masin…, ning see toimetab teid kohast A, kohta B… – sünnist surmani…

… ta on töötamas iseenesest, süüvimata eriti millessegi…

… ta on loodud selliselt…, ja te hoiate seda käigus kogu oma elu jooksul…

… – sellest saate teada üksnes oma ealise küpsuse tõusuga…

Mõned teie seast on võimelised hooldama seda masinat… – läbi tervisliku eluviisi…, toitumise ja muu abil…

Ja see ongi kõik…

Kuidas jõudsite selleni, et teie teadvuse tase on võimeline muutma keha olekut…,  on võimeline pikendama keha iga…

… – või kõik toimub iseenesest…?

Kas on ikka vaja igal ühel olla arst…, õppida tundma igat organit… – ja seda üksnes selleks, et liikuda punktist A, punkti B…?

Vastus on ühene – EI… – te üksnes panete masina käima, et liikuda punktist A, punkti B…

Kas oma autos mõtlete sellele, kuidas töötab mootor, et pääseda punktist A, punkti B…?

Te ei esita kunagi taolist küsimust…

Nüüd tahaks veel kord toonitada… – inimese vaimne ärkamine tema tõeliste eesmärkide poole käib teie seesmuses iseenesest…

Vaim teeb seda tööd teie seesmuses…

… teil jääb üle üksnes teadvustada muutusi ja nihet…

Kui paljud teadvustavad, kuidas toimivad hommikuti, kui ärkavad varakult

… ärkavad…, sirutavad käsi ja… ütlevad – noh, ja mis nüüd…

… või säilitades rahu, sirutades käsi ütlevad – tänan sind vaim, et ei lase mul magada…,

… ka mina tunnistan töö vajadust, mis on toimumas minu seesmuses…,

… on asju, milliseid vaja tervendada…, milliseid aidata…, milliseid tarvis tugevdada…,

… mul isegi ei ole tarvis teada neist asjust… – tänan…

Vaadake…, just selline süsteem on ette nähtud töötama vanas vaimsuses autonoomselt…

Kui avate akna – sisse pääseb valgus…, ja te ei analüüsi selle vormi…, tema laine pikkust…

… teil ei ole vaja tunda muret akna suuruse pärast…

… teil isegi pole tarvis teada, miks pole tarvis teada…

Kuid siiski… – inimolevusel on tarvis tunnetada, kas on see millegi kohane, või mitte…

Just selles ongi seisnemas valiku vabadus…

… kas see kutsub teis esile hirmu…, või… kas tunnete end selles hästi…, või mitte…

Äratundmise oskusel ei ole midagi ühist peensustega, nagu… kuidas see töötab, või… kui palju kulub selleks aega…, ehk isegi… milleni see viib…?

Vana vaimsus on ärkamas suuremal eesmärgil, ning ta mõistab, et asjad tulevad just siis, kui nende järgi on vajadust…

Samas on ka fakt, et jäädes üha rahulikumaks, te panete asju tööle paremini…

Kuid lakkavad töötamast siis, kui hakkate neid analüüsima…, esitama küsimusi… – mis, miks, kus, kes ja millal

Need üksnes lakkavad töötamast, kuna vastuseid neile ei saa tulla LINEAARSEL VIISIL…

Olete kõik armunud…, kõik teie…

… kunagi olite armunud inimesesse…, või meistrisse…?

… või oma lemmiklooma…?

See on imepärane…, see on kaunis…

… – kõik sellised tunded on mõjutanud teie keemilist koostist…

Teie, inimolevused, olete vaadanud teine teisele silma…, olete armunud…

Kas te olete sellistel puhkudel peatunud…, kas olete hakanud analüüsima seda…?

Kas olete neil hetkeil küsinud endilt… – mis on toimumas…, kas ma saan armuda, kui mulle pole teada selle protsessi kõiki detaile

Jah… – te ei tea…, ega peagi teadma, kuna üksnes nautlete seda…

Te langete teine teise embustesse, ning tunnete mõnu sellest… mittemillegiga võrreldavast tundest…

Jumal on armunud teisse…, ning ma kutsun teid langema tema embustesse, mis on olemas teie seesmuses…

… selle embustesse, keda nimetate enda Kõrgemaks Minaks…, kes on valdamas Jumala armastuse loovat energiat…

Armuge… – ja lakake pärimast – miks…, kuna…, või… kuidas

Vastused on siiski olemas…, ja need on aluspanevad planeedi nihkele, millist oleme üle elamas…, ja mis on mõjutamas ülestõusu…, ja inimrassi muutusi…

Inimesed, liikudes kõrgemates vibratsioonides, hakkavad mõtlema teisiti – üks teise järel…

Selle tulemusena – inimese eluiga pikeneb kogu ilmas…

Me oleme sellest rääkinud varemgi…, kuid, mu kallid… – teekond punktist A, punkti B on nii esoteeriliselt, kui ka metaforiliselt, teie teadvuse jaoks põhimõtteliselt liig keeruline, et saaks seda mahutada teie mõistmiste kapslisse…, eriti, kui kapsel on kolmemõõtmeline…

Kuid on olemas ka selliseid, kellel kõik siin kuuldu ja toimunu jääb sellesse ruumi, kuna nemad ei ole auutelised seda kõike vastu võtma…

Kõik, mida teile siin tutvustatakse… olete te ise…, ja see kõik on teis endis juba olemas…

… see ei tulene inimeselt, kes on laval istumas toolil…

… see on teie seesmuses vabas juurdepääsus…

Täna õhtul, enne magama minekut, eralduge üksindusse…, ning mõtisklege neis küsimustes omaette…

Ehk, võib-olla, isegi tõstes käed üles, ütlete… – Kallis Vaim…, anna mulle märku, kas oled minuga praegu…?

Vast ehk tunnete judinaid, või kergeid torkeid…, ehk tekib soov sulgeda silmad, kuna valgus otsmiku piireis muutub kuidagi liig eredaks…

Ehk Kõrgem Mina, pilgutades silma, vastab teile… – on juba ammu aeg küsida seda

See jääb teid saatmas kõikjal, kuhu te ka ei liiguks…

Teil veab korralikult, kui teil on olemas partner, või keegi pereliige, ehk keegi sõber, kes on jagamas teie tundeid ja vaateid… – nii võib teist saada rühm…

Rühmal on suurem vägi…, olenemata, kas selles on teid kaks, või enam… – loeb eksponentsiaalsus…

Kuid…, kallid… – see kõik algab teist endist…

Kas ikka julgete esitada oma Vaimule küsimuse… – mis on see, mida ma peaks teadma?

Vaevalt et vastuseks saate kuulda häält…, või näha kirja seinal…

Juhendust saab antud teile läbi teie alateadvuse…, teie armastuse…

Üksnes uus inimene (uus inimolevus) on suuteline võtma vastu sellist keerulist asja, mis saaks mõjutada tema eluviisi, tema emotsioone…

Seda pole võimalik mõista loogilise mõistusega…

Kuid, mu kallis…, seda ei peagi mõistma…, see on siiski vaid plaan, mis kannab sind punktist A, punkti B…, – sinul pole tarvis teada, kuidas see toimub…

Kas oled suuteline tunnetama seda oma emotsionaalse südame abil…?

Kui sul on tahtmine, või vajadus analüüsida seda kõike…

Siis analüüsi seda oma südame tunnetuste põhjal…, kuid mitte sellest vaatevinklist, mida on sulle õpetatud, kuidas peaks olema õige…, või, su enda arvates, kuidas tavaliselt see on käimas…, või, kuidas peaks käima…

Tegelikult… mitte ükski teie seast ei ole teadlik toimuvast…

… isegi see, kes on istumas toolil, siin laval…

Kõik, mida oleme andmas teile – on ülimalt lihtne, kuna see on just see, milles olete käesoleval hetkel…

… lihtsas kohas…, lihtsate mõistmistega…, lihtsate mõistatuste lahendamistega, millised näivad uskumatult keerulistena… – kui sinu arvuti seade…

Kuid… ära põe…

Kui sa lubad… – siis sinu elu Loomislätte armastus viib sind lõpuni…

Ehk… praegu on just õigem aega kuulda sellest…

… sellest, mida võib juhtuda, lahkudes siit…?

Kui kõik, kes on kuulamas Krayoni sõnumit, tõusevad ja lahkuvad… – mida võib juhtuda…?

Kas võtate kuuldu kaasa…, või jätate maha…?

Mu partner ütleks… – tõmbate stepsli seinast…

Olete elamas oma elu…, olete käimas pühakojas, pannes selga paremad riided…, kummardute seal…

… – kuid, naastes koju, jätkate endist elu…

Ikka punktist A, punkti B…

Aeg peatuda…

Tahaks, et lahkudes siit, oleksite mõnevõrra teine, kui tulite siia…

Olles praegu siin, kus selle koha kaasosaliste hulk loob palju „müra“… – te ei ole suutelised võtma kõike vastu üksnes kuuldu kohaselt…

… kuid te saite seda kuulda oma südamega…

On aeg, lahkudes siit, teada… – isegi, kui te pole siin, olete jätkuvalt jumalikkuse sees…, ja selle valgus on katmas teid…

Selline on tänane sõnum…, ja selliseks see jääb, kuni olete siin…

Ja nii see on…

Krayon

Read Full Post »

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Isa

Tervitan ka sind, mu laps…

 

Aita meil teadvustada Sind…

Teadvustades Sind, saame teadvustada end…

Asi pole päris nii…

Esmalt pead teadvustama end…, see aitab sul teadvustada Mind…

Kuidas piiratud teadvus saaks muidu teadvustada piiramatut…?

Ookeani tilk saab esmalt teadvustada end… ookeani osana…, ning leida endas kõiki ookeani omadusi… – üksnes mikrotasandil…

Sa ei ole suuteline oma piiratud teadvusega teadvustama Minu piiramatud Teadvust…

Kuid analogi meetodil sul on võimalus teadvustada end, kui Mind…, kui osa Minust…

Kui sinus on kord olemas kõik minu potentsiaalid, siis sinul on võimalus avada sinus olevaid Minu-Sinu potentsiaale…, ning selle läbi saad avaneda Lõpmatusse ja Piiramatusse…

 

Kuidas seda teha…?

Ma püüan sinu vastuseid lahti mõtestada…

Kuid kuidas peaks mõistma… – mis on Lõppmatus…, ja mis on Igavik…?

Tuleb kasutada muid mõisteid, mis kirjeldaksid Lõppmatust ja Igavikku…

Sinule tuttavate mõistetega on võimalik neid üksnes teadvustada…

Lõppmatus on katkematus…

Katkematuse mõiste on sulle tuttav…

Igavik ongi katkematus…

Lõppmatu igavik… – see ongi katkematuse mõiste…

See…, mis eksisteerib alati – ja ei lõppe kunagi…

See…, millel puuduvad piirid ja vormid…

Sina oled piiridega…, ja oled kätketud vormi…

… – kuid püüad avada end oma katkematusse…, ehk – taastada seda…

Sellega sa võtad endalt maha katkevuse trafaretid…

See ei ole siiski muu, kui üksnes trafaretid, millistega on kaetud sinu Lõppmatus…

Kõik vormid on üksnes – loomise trafaretid…

Kujutle puhast paberi lehte…

… sa asetad sellele piludega trafarette, mille piludes on kujundid… – ja sa näed paberil pilte…

… sa asetad sellele tähtedega trafarette…, ning saad lugeda sõnu, või lauseid…

Kuid need on siiski trafaretid…

… piisab need tõsta kõrvale…, lauale jääb vaid puhas leht…

Puhtal lehel saavad olla nii kujundid, kui ka tähed…, kuid ise saab olla üksnes puhta lehena…

Puhtas lehes on olemas kõikvõimalike trafarettide potentsiaalid…

Puhta lehe geniaalsus seisnebki just tema puhtuses…

Just tema puhtus annab temale võimalust olla ja saada samas kõigeks…

Tema puhtus lubab panna temale ja ära võtta mistahes trafarette…

See on loovusluse puhas avarus…

 

Järelikult… – et mõista Sind, on tarvis võtta sinult maha kõik minu enda vastuvõtu trafaretid, kõik omad piirangud…?

Jah…

Kas oled suuteline võtma end puhta lehena…?

… olla puhta avarusena…, puhta Oluna…?

Kuid sinu vastuvõtu peale on asetatud hulgim trafarette, mis piiravad sinul olemast puhta paberi lehena

Kõik algab juba vormi sünnist, millel on olemas füüsilised piirid…, ning ta võtab vastu kõike, mis on väljaspool vormi piire…, kõike kui eraldatut…, kui mingit teist…

… ning lisaks – erinevad trafaretid, millised olid peale sunnitud kasvamise aegu ja kasvatamise läbi välisilma poolt, milles on teatud reeglid ja seadused…, teatud suhete stereotüübid…

Nii oled tarimas enda turjal tohutut trafarettide koormat, pidades neid kõiki oma eksistentsi kohaseks…

Tegelikult… sul on ainus trafarett, millest sa ei ole võimeline vabanema, kui ainsast piirangu koormast… – see on füüsilise vormi trafarett…, sinu kehad, millistesse on kätketud sinu puhta lehe tühjus

Kõiki muid piiranguid olete võimelised ületama…, iga üks teie seast, – need on siiski peale sunnitud vastuvõtu stereotüübid…

Koosta piirangutest nimekiri, milliseid võiksid välja visata…

Seejärel viska see nimekiri minema…

Või siis… – ületa aegamööda igat punkti nimekirjast…, ning tõmba need nimekirjast maha…

 

Näiteks…?

Kõike, mida on nimetatud teie mõistuse patuks…

Kasvõi – solvang…

Mis paneb sind solvuma kellegi peale…?

Kas enda tunnistamine abituks ja eraldatuks…?

Teadvusta enda väge…

Siis ei ole põhjust, ega võimalust solvuda kellegi  peale…

Kusjuures… – kui tunnetad solvumist, siis sa otseses mõttes tihendad oma piirjooni veelgi enam…

Paljudele sellest saab suletud ring…

Kes on võimeline sind solvama, kui oled võimas ja suursugune olevus…, – kuigi vormiga piiratud… kuid piiramatute võimalustega…?

Kui vaatad üle kõiki oma solvanguid…, siis mõistad… – kõik  need on poogitud läbi kasvatamise…

Heida minema kõik need piirid ja solvangud…

Heites need kõrvale, avastad… – pole kedagi vihata…

… viha tuleneb solvumisest, piirangutest ja abitusest…

Uskuge end kui suursuguseid ja võimsaid olevusi… – ja te heidate minema hirmud…

… pole ju midagi, mis oleks liiast vara või hilja…, mis ei alluks teile…

Kasvatamise trafarette on suuremal hulgal, milliseid seab teile peale ühiskond…

Teil sageli neid, kes ei leia endale partnerit, arvatakse olevat mingi viga küljes…

Kui keegi ei teeni piisavalt raha… siis ka temal on mingi viga küljes…

Mõelge kõigi piirangute üle, milliseid olete ise seadnud endale…, vabatahtlikult…

Just need segavad teil teadvustada enda piiramatust…

… – need seavad teile piire ja tinglikkusi, milliste seas eksisteerite…

 

See, millest räägid, on ühes õpetuses nimetatud maagi inventari nimekirjaks…

Maag koostab nimekirja neist asjust, millele ei ole mõtet kulutada energiat…

… ehk… ta ei kuluta nende peale oma energiat… – vaid kogub seda oma maagiliste tegevuste jaoks…?

See on samuti piiratuse tase…

Ei ole vajadust koguda midagi, kuna teis on olemas kõik…

Energia koondamine üksnes piiride kujundamiseks, võimendab piire veel enam…, sellega tõstab teie piiratust veelgi…

Tõstes oma piiratust, te eemaldute veelgi enam oma enda piiramatusest…

Olete ise piiramas end igahetkeliselt…, igapäevaselt…

 

Seda teed on käimas eraklased…

Nemad eralduvad ilmast…, ja loobuvad kõikidest piiridest, mis on ühiskonna poolt määratud…

Elavad omas ilmas… – valgustudes selliselt…, avades selliselt endas oleva Tühjuse…, saades selliselt Puhtaks Oluks…

Mõned on võimelised isegi lahustama oma füüsilist keha…, läbi süttimise…

Kas on võimalik seda saavutada, elades ühiskonna keskel…?

Miks mitte…?

Kui igaüks teeks seda, siis ühiskond muutuks teiseks… – muutuks valgustunud ühiskonnaks…

Inimesed ühiskonnas, kes teadvustavad oma sidet Piiramatusega, teadvustavad oma väge ja suursugusust…

Loojate ühiskond, kes mõistab oma mõtte väge, teadvustab oma tegevusi… – selline ühiskond oleks kui Lõppmatuse punktide ühiskond…

Teie olete mõistusega Lõpmatuse punktid… – teis on olemas kõik…

Ehk võtaks nüüd ookeani analoogi asemel analogi tulega…

Kust tuleb tuli, kui ta süttib…?

… kuhu ta kaob, kui kõik on põlenud…, kui järgi jääb vaid tuhk…?

Kas on tuld puhtal kujul…, ilma et teda süüdataks…?

Kust tuleneb säde…?

Kuidas sädemest võib saada möllav tulesein, mis neelab kõike oma teel…?

Tuli – on potentsiaalide punktid… – Lõppmatuse punktid…

Kui tuld saab lüüa välja kivist, mis samas ongi punkt…

See on säde, mis on võimeline lahvatama tohutuks leegiks, ning saama võimsaks…

Säde ise on juba võimas…

Miks süttib tuli…?

Ta kohtab oma teel teisi vorme, mis ei pea tema väele vastu…, ning süttivad…

Mida enam on tema teel süttivaid vorme, seda vägevam on tuli…

… – seda enam, et tuli saab avaneda ühest sädemest…

… – igas sädemes on olemas kogu tule vägi…

Kas on mõistetav…?

 

Suht raskelt…

Kui tuli on Absoluutse Vaimu vägi, ehk sinu vägi… – kas meie oleme siis üksnes sinu Absoluutse Teadvuse sädemed…?

Kuid meis, kui sädemeis, on olemas kõik sinu võimalused…, kogu sinu vägi…

… kuid…, kas seda on vaid seni, kuni oled magav…, kuni märkamatu…, kuni oled piiratud üksnes sädeme vormiga…?

Kui hakkame kokku puutuma teiste vormidega, siis võime ka ise avada oma väge…

… ja mida enam kokkupuutevorme, seda suuremat absoluutse vaimu väge saame endis avada…?

… Ei jõua kohale…

Kui tuli on tühjuses…?

Ja jah, ja ei…

Tühjuses on olemas kõik, kuid ilmutamata kujul…

Tühjuses on olemas tule potentsiaal, mis on magamas…

Tule potentsiaali saab avada, kui teda ilmutada sädeme näol…

Ma ilmutun minu Püha Leegi sädeme näol…

Minu sädemed asuvad koostöösse, ning süütavad teine teist…, või süttivad teine teisest…

… – see loob minu vastuvõtu leegile uut väge…

 

Kas räägid armastusest…?

Just nimelt…

… Kuid mitte üksnes…

Ma räägin kõikvõimalikest süttimise vormidest…

Ma räägin sellest, et õppida tundma kõiki minu leegi omadusi saab üksnes läbi vormi…

Läbi oma vormi…, läbi kokkupuute teiste vormidega…

Kas oled suuteline armastama, või vihkama, kui kedagi sinu ümber ei ole…?

Oled kui asustamata saarel…

Milline tuli saab sellisel juhul süttida sinus…?

 

Kas on tarvis, et süttiks…?

Kuidas teisiti saaksid teada oma võimalustest…?

Tuli – on potentsiaal…, potentsiaali avanemine…

Kui hakkad avama endas seda potentsiaali, siis püüad ka juhtida teda enda seesmuses…

Püüad juhtida Piiramatust teatud piiride ulatuses…

See on vägagi keeruline ülesanne, kuna nõuab tohutut kannatlikkuse hulka ja rahulikkust…

Kujuta end kandmas tule tilka peopesal, mis kukkudes maha, võib hävitada kogu ilma…

Kuivõrd rahulikud ja täpsed peavad olema sinu liigutused…, kuivõrd tasakaalus pead olema…, ja kartmatu…

 

Ma püüan seda mõista…

Sa räägid, et sinu väge saab õppida tundma üksnes olles vormis…, ehk – kogu Lõpmatuse väge koondada maksimaalselt ühte punkti…?

Sa mõistad õieti…

 

Kuid oled rääkinud, et sinu Absoluut on õppimas end tundma teisiti…

Seega…, see ei ole ainus viis õppida tundma Absoluutset Teadvust…?

Muidugi mitte…

Neid viise on lõpmatu hulk…

Kuid siin on jõus minu viis teada saada… – minu Lõppmatuse ja minu väe potentsiaalide avamine…, potentsiaali punktide avamine…

… keskendumise läbi kõigisse oma potentsiaalide punktidesse, ning avades neid minu enda lõpmatuse lugematute punktide läbi…

 

Kuid sa räägid, et mistahes vorm on võimeline avanema, nagu iga säde saab süttida tuleks…, kuid seda vaid juhul, kui on olemas materjal põlemiseks…, kas vorm ise, või mõned muud vastavad vormid…

Kuidas seda mõista…?

Sa võid süüdata oma vormi, ning sinust jääb järele vaid veidi tuhka…, ning sinu potentsiaal rullub kokku…

Ta naaseb minusse…

Tuli rullub kokku sädemeks…, naaseb oma tule potentsiaali, milline on ilmutumatta kujul…

See on vaid üks teedest…

Võid oma tule ja oma väe läbi alustada teiste vormide neelamisega…

… ja see on tee, millist olete käesoleval ajal läbimas…

Te olete pidevalt neelamas teine teist, – neelates vastastikku teine teise energiaid…

Seega… – need, kes võtavad teiste energiat, võtavad sellega neilt ära võimaluse süttida…, – süüdata oma vormi, et naaseda minu juurde…

Selline käik sünnitab teie vastandumist, mis on kestmas tuhandeid aastaid…

See meenutab tulekahju stiihia möllu, kus tuli kord on vaibumas, kuid samas puhkeb taas võimsaks tule mölluks…

Teie püüate küll seda kustutada, kuid ta süttib taas samas…, või kusagil mujal…

See on vihkamise teekond… – teekond, mida nimetate pimeduse teeks…

Kuid on olemas ka kolmas tee… – ühendumine

Teekond, kus keegi ei võta energiat…, toimub vaid energiate ühendamine teiste energiatega…

… ühendamine vabatahtlikel alustel…

See on armastuse teekond…

See on Leegi potentsiaali avamise teekond…

 

Kui Tuli on kasvamas, siis ta põletab oma teekonnal olevaid teisi vorme, millised ehk ei tahaks olla põletatud…?

Jah…, kuid see on pimeduse teekond…

Kuigi ehk sellised vormid tahavad kaotada oma piire… – seega…

… neil pole midagi põlemise vastu…

… neile see on valguse teekond – sulandumise teekond…

 

Pea kinni…

Kui võtaks planeedi, kus kõik vormid sellel süttivad…, mis saab planeedist…?

Temast saab täht…

Ta avab endas tule potentsiaali, ning läheb üle oma väe uuele tasemele…

Sellist teekonda on läbinud enamuselt kõik planeedid…

 

Siis tuleb välja… – kui inimesed süütavad oma planeedi, siis temast saab täht…?

Mitte otseselt nii…

Tähtede tuli on hulga vägevam tuli, kui mingi lõkke tuli…

… see on märkimisväärne muundumine…

Seega… – kui kõik inimesed planeedil süttivad ja põletavad omad vormid… – siis armastus süütab kõik ülejäänud vormid planeedil…, alles siis planeet süttib ise tähe tasemeni…

 

Nüüd on teil aeg teha järgmine samm oma tõe otsinguis…

Planeet, koos kogu tema loomse ja taimse ilmaga – on üks olemus… – ta on läbimas oma muutuste staadiume…

Planeedi järgmine samm on – süttida täheks…

Seda ta saab teha vaid juhul, kui kõik temal olevad loomsed ja taimsed ilmad liituvad… – süttivad ja põlevad ühesel nõusolekul…

Selline on armastuse võimas potentsiaal…

Ühendumise potentsiaal annab tõuke muundusteks…

Sellest saab alkeemiline fakt planeedi muundumisest täheks…

 

Kuidas jääb inimkonnaga…?

Just inimkonnalt peaks tulenema selline vägi, mis viib kokku kõike, ning suudab juhtida  sündinud tule potentsiaali…

Kas nüüd mõistad…?

 

Ma püüan…

Planeedil mõttejõud on olemas üksnes inimesel…

Loomadel, ega taimedel mõttejõudu ei ole…

Ka stiihiatel puudub mõtlemisvõime…

Mõte on – loomise koondatud potentsiaal…

Mõte on samuti säde, mis on võimeline süütama tule…

Selline vägi on teil olemas…

Kui mõte muutub vihkamiseks… – siis ta on võimeline lammutama üle kogu planeedi…, ja nakatada kõike vihaga…

Kui mõttel on armastav vägi… – siis ta hakkab liitma kõike planeedil…, ning süütama kõike olevat armastuse tulega…, soodustades sellega üldist süttimist… – süttimist armastusega…, tähelise süttimisega…

 

Kas tahad ütelda, et need planeedid, kus puudub teadvustunud elu, ei ole võimelised süttima…?

Jah…

Kõik planeedid on enamuselt läbimas sellist teekonda…

See meenutab lõkke ettevalmistamist…

Selleks, et süüdata lõket, on tarvis kokku korjata oksi ja puitu…

Sellisele hunikule tarvis viia üksnes säde juurde… – ning puhudes peale, püüad suunata tuld…, toetades põlemist…

Nii on ka planeediga…

Esmalt… temale koguneb erinevat liiki vorme…, kui hagu leegi suurendamiseks…, kui vorme süttimiseks…

Seejärel sellesse manustatakse mõistusega elu, mis saaks koondada süttimist…, et sünniks süttimise säde, milline areneks omalviisil armastuseks…

Kuid see pole üksnes armastus, kui ühesus…

Algselt kõik vormid armastavad teine teist…

Loomad ja taimed juba algselt on ühesuse osad…, kui osa armastusest…

Üksnes hiljem need eralduvad, ning alustavad oma vastuseisuga…

Kuid inimene valdab koondatud armastust…

… ta valdab tohutut väge… – väge, milline on võimeline hävitama teda ennast ja planeeti…, seda juhul, kui see muutub juhitamatuks…

… see vägi on võimeline süütama kõiki osi korraga…, millest saab armastusest süttinud lõke…

Selliselt süttib uus täht…

 

Kuid mis saab siis inimkonnaga endaga…?

Ta liidab oma teadmised tähe teadvuse tasemega…, sulandub oma väe suurusega…

Ta avardab oma vormi vastuvõtu, ning muutub täheks ilmaruumi avarustes…

Nii ta jätkab oma teekonda…

 

See on minu jaoks midagi uut…

Kas me kõik oleme siin selleks, et süüdata uut tähte…, uut päikest…?

Olete siin selleks, et avada omad lõpmatuse potentsiaalid…

Olete siin selleks, et sulandada oma teadvust suurema vormi teadvusega…

Olete siin selleks, et avarduda, ning teha esimene samm oma vägevuse ja avaruse poole…

 

Kuid ma siiski ei mõista… – milleks on tähel tarvis minu, kui inimese, kogemist…?

Meile on ju räägitud, et kõik meie kogemised on hindamatud, kuna need annavad sulle võimalust tunda end…

Muidugi annavad mulle võimalust tunda enda osi…, kui vägagi piiratuid osi…

Ma püüan tuua üht analogi, millega ma ei tahaks solvata sind…

Kuigi solvang – on piiratuse mõiste…, milline on segamas sinu ja teie teadvuste sulandumist…

Sinu kehas on suuremal hulgal mikroorganisme…, milliste vahendusel õpid tundma end inimesena…, teadvustama end inimesena läbi inimesena olemise…

Kas saaksid püüda end tunda üksnes mikroorganismina…?

Sa oled siiski juba valdamas teadmisi oma vägevusest…, kui inimese vägevusest…

Muidugi… – mikroorganismi kogemine on ka sinu kogemiseks…

… ta üksnes annab lisa informatsiooni sinu osade kohta…

Kuid sinu, kui inimese ülesanne, on sootuks muu…, ning need ei kuulu sinu keha mikroorganismide ülesannete hulka…, või sinu kehas olevate bakterite ülesannete hulka…

 

Kas see ei peaks tähendama, et kui me ei ühenda omad jõud läbi armastuse, siis planeet ei saa süttida tähena…?

Põhimõtteliselt küll…

Kuid on olemas ka teisi jõude…, teisi arengu teid… – millised räägivad sellest, et tuld võib sünnitada armastuse jõud…

… siiski… ka viha jõud on suuteline süütama tuld…

Sellist teed nimetate pimeduse teeks…

Ehk isegi… ka selline tuli saaks süüdata tähe…

 

Kas selliseid juhuseid on varem olnud…?

On…, kuid need on viinud tähtede kehade lagunemiseni…, need on viinud tähtede plahvatuseni…

Kunagi plahvatanud tähtede killud on siiani ekslemas mööda ilmaruumi…, asteroidide ja komeetide näol…

Selliselt nemad on ekslemas oma teekonnal…, kuni sulandumiseni…

Selliselt jätkuvad süttimise otsinguid…, – sünnitades üksnes uusi vastuvõtu kogemisi…

 

Kuid, nagu ma sain aru, süttimine peab toimuma vabatahtlikult…

Muidugi…, teisiti armastuses ei saa olla jõudu ja väge…

… muidu ei tule sellist tule väge, mis on kohane tähele…

 

Kuid… ehk enamus maiseid vorme ei soovi siiski süttida…, mida siis teha…?

Võimalusi on palju…, kasvõi… eneseohverdus…

… kui ohverdad enda tuld tasuta, lootes, et see aitab süüdata armastuse tuld kellegi teise vormis…

Kui sa armastad neid sedavõrd, siis valgustad nende teed…

Selliselt sa süütad neis endis vastuste tulekesi…, vastuste sädemeid armastuse leegist, mis aitavad süüdata armastuse tulesid…

Või siis… ühineda mitmete vormidega, ning süttida koos…, ja ühiselt naaseda minu juurde…

Selliselt toimisid mõned rahvad maapeal…

… seda tegid inkad…, või üksikud nende seast, kes pidasid end pühakuteks ja erakuteks… – seda tegid nemad iseseisvalt…

Kuid selline süttimine nõuab tohutut seesmise energia koondamist…

Selleks nemad elasid palju aastaid eraklikku elu, loobudes vormide ilmast, treenides oma tahet…, oma süttimise atribuute…

 

Järelikult – meie teekond on… – süttimine armastusest…

Planeedi kõigi vormide süttimine on armastusest…, liites läbi selle omad teadvused tähe tasemeni…, kuni tähelogose tasemeni…

Uue tähelogose tasemeni… – sellest tuleb uus võimas ja kaunis olevus, kes hakkab looma uusi tähesüsteeme…

 

Järelikult… Agni õpetused, milliseid on antud meile läbi adeptide, räägivad just sellest…?

Jah… – kuid teil on raske neid mõista…

Me alustame sellega algusest…, põhitõdedest…

… alustame armastusest igas ühes…

… sellest armastusleegi sädemest, milline on olemas igas ühes ja on võimeline süütama päikese…

SElena

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid…, olen Krayon, magneetilisest teenistuses…

Taas pöördume teie poole teada oleva asjaga…

See sõnum võeti vastu Šasta mägede jalamil…, kuna see oli seotud küsimustega tuleviku kohta…

Seega… – nüüd jätkame eile alustatud teemat…

Eilse päevaga jõudsime ajaloo kokkuvõtteni – milline on kätketud sellesse mäkke…, ja selleni, mis võib toimuda edaspidi…

Täna tahaks kajastada plejaadlaste õpetusi…, seetõttu vestluse pealkirjaks sai… – Inimkonna tsivilisatsiooni kolm esmast ülestõusu sammu

Kolm esmast sammu… – selles on sedavõrd palju informatsiooni, millest olete õpingute aegu teada saanud…, ja mille osaliseks võite jätkuvalt saada…

Selleks on aja kapsli avamine…

… seejärel… kuidas avanete ise, ja kuidas informatsioon hakkab jõudma teieni, kuna olete avanemas selle vastuvõtuks…

See hakkab muutma inimolemust…

See on teile katalüsaatoriks, mu kallid…

… see on inimolemuse pehmendamiseks…

… tsivilisatsiooni pehmendamiseks…

… küsimustele vastuste saamiseks, millised teie mõistmise kohaselt – olid lahendamatud…

Aegade jooksul teile tõestati…, kõik see on olnud ka enne teid…

Olete isegi kanaldajate,  esoteerikute ja New Age liikumise kaudu kuulnud, et kõik see oli ja on olnud üks ja sama…, ja teisiti ei saagi olla,inimesed pole muutunud

Kuid inimesed hakkavad märkama… – mis asi see on…?

Olite teadlikud, et nii on olnud alati… – lahendust sellele ei olnud…, ja ei ole kunagi olnud…

Leidub neid, kes ütleb, vaadates inimtsivilisatsiooni loomust… – see ei saa muutuda, kuna ta pole kunagi muutunud… – ja nii see jääb…

Vana vaimsus…, kas see pole võitlus…?

Tsivilisatsiooni nihke tunnused on juba kohal… – käega katsutavad…

DNA efektiivsuse protsendi tõusuga teadvuses ilmnevad aina uued ideed…

Uued ideed on sünnitamas erinevaid paradigmasid, uusi mooduseid ja viise, kuidas leida vananenud küsimustes lahendusi…

Varem te ei olnud suutelised isegi mõtlema selliselt…, ei suutnud unistadagi, kuna need näisid teile lahendamatutena…

Seega… – milline informatsioon, teie arvates, võiks ajakapslitest välja voolata…?

Mul on kavas anda teile plejaadlaste soovitust üksnes kolmest sammust, mis on külaltki lihtsad…

Esmalt peaksite hakkama kõndima, kui hakkate jooksma…

Need kolm sammu, mis on suht lihtsad, muutuvad järk järgult üha keerulistemateks…

Algajaile… – üksnes kolm sammu…

Vanadele vaimsustele… – järgneb kolm juhendust…, neile, kes on valmis…, neile, kes on teadlikud, et neil on põhjust olla siin…, neile, kes tulid juhenduste järel…

Kuid… ärge võtke seda kergemeelselt…, kui isegi olete veendunud, et olete varem kuulnud seda…

Teadvuse nihe – on püha…

Lapsevanemad, lubage küsida teilt midagi erilist…?

Olete jälgimas oma laste kasvamist…, õpetate neile seda, mida ise oskate…

… teete kõike nii, nagu inimolevus on õppinud seda tegema…, aastast aastasse…

Alates kolmandast eluaastast, kuni viienda eluaastani, ilmneb neil iseeneselik teadlikkus…

Ja see ilmneb neil juba selles eas…, kas pole…?

Algab egolik kontroll…

Laps eraldub kui saareke… – nii näib see emadele…

Mõneti ta kaob kontrolli alt välja… – kas pole…?

Nemad pöörduvad nii kaitsva mõtteviisi poole…, ellujäämise mõtteviisi poole…, isekuse mõtteviisi poole…

Mõneti isegi nõuavad… – neil peab olema see või see…

Nemad ise ei teadvusta seda…

See ei ole selline aeg, kus saaks õpetada neile kõrgemat teadvust… – kas pole…?

See ei ole see aeg, kus saaks õpetada neile töö leidmise tarkust…

… ega seda, kuidas asjad peaksid käima…, kuidas õieti suhelda… (mitte jorisedes ja torisedes)

Siin on tegemist aluse panemisega…

On tarvis püüda näidata neile, et nende ümber on miskit enamat, kui nemad ise seda on…

… et neile saaks reegliks… – iga sammuga tuleb aina suurem teadvustus kõigest, mis on väljaspool teda…

Teil on tarvis muuta nende mõtteviis teiseks…

Kas saite ülevaate veel enne, kui ma jõudsin alustada… – kas saite…?

Oleme varem rääkinud, et esmalt tarvis läbida ellujäämise omapära…

Ellujäämise teadvus loob esmalt hirmu, tasakaalutust, isoleeritust, vastuvõtu ebatäiuslikkust…

Sa lood enda ümber isikliku kesta…, ning kardad kõike, mis on väljaspool seda…

Selline on inimteadvus…

… sellisena ta on töötamas…, kuni käesoleva ajani…

 

Esimene samm… – astuda ellujäämise teadvusest välja…

Kas sa ikka mõistad, et on tarvis lõpetada olek sellises seisundis…?

Seda on tarvis sinule lõõgastumiseks…

Osa sinust ehk usaldab sind…

… kuid samas… – ülejäänud osa ei usalda isegi… iseend…

Kõik see kuulub esimese sammu hulka… – see on täiuslikuma inimese leidmine enda seesmuses…

Ehk sa isegi tunnetad, kelleks sa oled…

Sa ehk võid isegi ütelda… „tõepoolest…, ma tõesti ei mõista, mida sa pead silmas ellujäämise teadvuse all“…

Luba tuua sulle näitena ühe teise sõna – vallutamise teadvus

Sa pead vallutama…, sa pead võitma…, vallutama kõrgustiku tippu…

… uut võitu…, uut saavutust (rikastumise janu jõul)… – üksnes selle eesmärgil, kelleks tahad olla…

Ei…, sa ei pea selleks olema…

Ma kavatsen seda seada number ühe aluseks

Tahaks tuua ühe näite paljude seast…

Tahaks kanda sind reaalsesse kogemisse…

Teadvuse muutmine kujundaks ümber kõike planeedil…

… mitte üksnes esoteerikuid-inimesi…

… mitte üksnes neid, kes on vaimsed…

See muudaks kõike…, muudaks äritegevust…, valitsuste tööd… – ja kogu poliitikat…

 

Võtame näite poliitikast…

Ka poliitik peab vallutama…

… seetõttu nemad teevad agiteerimise kampaaniaid, et võita teie teadvust…

… nemad ihalevad teie mõtteid…, teid endid…

… et teie valiksid neid paremateks…

Nemad on vallutamas sinu arvamust…, koht koha järel…

Vallutavad poodiume, ning räägivad seal sellest, kuidas võita sinu mõistust…, sinu otsust nende kasuks…, et sa valiks neid…

Nemad on vallutamas tippu…, ning võidavad neid, kes on ennetanud neid (ülbusvarjundiga)…

See on täielik isoleering… – kas sa märkad seda?

Selline on nende meetod…

 

Sa ehk võid väita, et see on täienisti normaalne

Normaalne on üksnes vana energia jaoks…

Lubage mul manada teile ühte pilti… – vaid hetkeks…

… sellest, mida ei peaks olema…, seda üksnes ainsal juhul…

Oletame… vallutamine luhtus…

Kuid leidub poliitikuid, kes hakkavad rääkima leebemalt…, hakkavad rääkima tarkusest…, sellest, mida nemad sooviksid teha…

Nemad peavad karismaatilist jutlust sellest, kuidas läbi targa pöördumise pääseda edasi…, kuidas läbi äratundmise saaks näha, mida oma püüdmisega on võimalik ära teha…

Nemad ei süüdista kunagi vastast nende väärituste pärast…

Nemad ei ütle kunagi, et nende vastane on värdjalik…, et tema teeb halba tööd…, et temal on viletsad ideed…, kuigi ta isegi ei mõista oma tegusid…

Nende jaoks vastase kritiseerimine on moraalitu tegu…

Vastupidi… – nemad võivad isegi õnnitleda vastast, kes on võtnud sellest võidukihutamisest osa…

… mitte võidu puhul, vaid konsensuse tõttu…

Nemad on targad…, nemad on mõistvad…, nemad on õrnad… – neil puudub vihkamine…

Paljud teie seast ütlevad ehk… – nii see ei toimi

Võimalik ehk alguses… (Krayon naerab)

Oo, jaa… ma ütlen midagi muud… – see hakkab tööle… – kõik hakkab…

Kui hakkad nägema kõike, siis mõistad, – minul oli õigus…

Pole oluline, kelle poolel nemad on…, ja keda esindavad…

… inimesed näevad nende tarkust ja nende tasakaalukust…

Need on need, keda võid testida kui poliitikuid…

Nemad pole need, kes hõivates tribüüne, ütleks…, – neil polnud õigus…, nemad ei teinud seda tööd korralikult… – seega, ärge valige neid…

Ta ei käitu kunagi selliselt…

Kas näed siin vahet…?

Üks neist võidab…, kuna ühel oli tarkust…

See on vaid üks viide sellele, kuidas kõrgem teadvus hakkab kõikjal välja paistma…

Kallid…, ma ütlen teile… – see oli üks lihtsamatest näidetest…

Plejaadlaste soovitus… – Vana vaimsus…, kui kavatsed alustada planeedi ülestõusmisega, siis pead olema see, kes asjade loomises muudab oma tegevusviisi

 

Number kaks… – ma ei suuda seda selgitada…

Ma ei suuda seda selgitada…, kuid püüan lahti rääkida…, püüan…

Sa pead nägema kõike (Krayon naerab)…

Kui laskud meditatsiooni, kas pead nägema õpetajat…?

Keda näed…, kes on kerkinud sinu ette…?

Kes ta on…?

Ehk mingi vaimne olemus, kes on väljaspool sind…, kes on sinust üle, kuid siiski on pöördumas sinu poole…?

Ehk on see, keda sa kunagi oma väe kujundamisega haarasid kaasa, lootes saada mingit tarkust…?

Kes ta on…?

Ehk ta on isegi veel enam sinu oma, kui sa võid seda ise arvata…?

Ma tahaks, et sa näeks teda täiel määral…

Aeg on selleks käes…

… on aeg mõista, et inimolevus on paljumõõtmelises olekus…, kaunis juuresolekus…

Oled loodud tükikestest, kui ka osakestest, mis on väljaspool seda, milleks arvad end olevat…

Tahaks, et sa näeks seda täienisti ja tervikuna…

Plejaadlased ja Lemuurlased, kes olid siin mäel, nägid seda kõike täiel määral ja tervikuna…, mille tõttu nemad muutusidki teisteks…

Sellest kõigest oleme rääkinud varematel aegadel…

Raske on rääkida sellest, mida ei ole võimalik näha…, millest ei ole võimalik teada…, mida ei suuda ette kujutada…

 

Sõnumi teine osa on sellest, mida teil on tarvis näha…

Kuigi raskustega…, kuid teil tuleb tunnetada seda…, mõista seda…

Olete hulga enamat, kui suudate endale ette kujutama…

Te pole üksinda…

Jumalik Inimolevus on sedavõrd paljust ilma jäetud…

Kõike tuleb taas teadvustada…, taas näha kogu täiuslikkust…

… seda seni, kuni sellest saab see, mida nimetad füüsikaks… – millele reastud teadlikult…

Kuid otsuseid teed mitte lähtudes sellest, kes on sinu kõrval…, kes on sinust kõrgemal…, kes on juhtimas sind…

Kuid sina siiski – oled juhtimas end ise…

See on keeruline…

Oleks hea, kui lahkudes siit, sa küsiks oma rakustruktuurilt… – kes sa oled…, kes olen mina…?

Ma tahaks, et küsimuses Kes, oleks sügavam mõte…

… ehk oleksid siis võimeline üksnes mõistma… – KES sa oled…?

Ma tahaks, et sinu küsimuses oleks kätketud mitte üksnes füüsiline teadvus…, milleks on omane inimolevusele… – vaid ka vaimsuslik teadvuse tasand, milleks ta on… ja on alati olnud sinu seesmuses…

Igas sinu rakus ja igas DNA osakeses on olemas jumalikkus…

Mida võiks see sinule tähendada…?

See on Kes… – Ta on enamat, kui inimolevus…

Ta on Loomise Lätte Jumalikkus…, – ja see on alati olnud sinu seesmuses…

Mitte kaasnev…, vaid olev seal… – see oled sina, kes on sinuga tegemas koostööd…

See on kolmemõõtmeline ellujäämine…

… vana energia, mis oli paigutanud sind karbikesse… – kesta…, ning sellega eraldanud sind sinu jumalikust olemusest…

 

Teine osa tsivilisatsiooni kolmest ülestõusu osast on – õppida end tundma…, ning näha seda täies ulatuses…

Sul on tarvis kõike seda näha…

Kui isegi ei näe…, siis tarvis läbi tunnetada seda kõike…

Sul on tarvis elada selles…

Kujutleda, et see on midagi enamat, kui suudad arvata…

Pideva rahutuse asemel – lõõgastuda…

Sa ehk ütled küll… – Oo, Jumal…, ma saan nii vähe juhendusi… (Krayon naerab selle üle)

Kuid samas… sa ise oled osa kõigest sellest…

Kuid olles pimeduses, tahad loota kellegi peale…

Jää üksindusse…, kõik hakkab särama sinus…

Sa oled üksnes sedavõrd eraldunud endast…

… Mis oleks, kui juhendajad oleksid sinu juures alati…?

… Mis oleks, kui sinu juhendus oleks selline, millist sa poleks lootnudki…

… Mis oleks, kui juhendus käiks nii… – palun…, kas sa ei saaks lõõgastuda – (naeru pahvakas saalis)…

Kuidas sina tõlgendaks seda…?

(jätkab solvunud toonil)… Kuid minul pole juhendajaid… (naer saalis)…

Sinul puudub enesekindlus… – kas pole nii…?

Terviklikkus…

… – sul on tarvis näha seda terviklikust kogu ulatuses…

Ma tahaks, et sa teaks…

… – sul on juhendajaid kõik 24 tundi ja 7 päeva nädalas… – kogu aeg…, pidevalt…

Kuid… – pole juhtunud seda, mida oled oodanud…, ehk tunnetanud…

… Või oled ristumispunktis, ega suuda otsustada, kuhu liikuda…, kas paremale, või vasemale…

… ehk – siis parem oleks… lõõgastuda…

Ehk rakustruktuur saaks lõõgastudes paremini töötada…

Kas oled kunagi sellele mõelnud…?

See oli number kaks…

 

Mis sinu arvates saaks olla number kolme all…?

Vana vaimsus… – see on kõige keerulisem kõigest sellest, millest oleme rääkinud viimase viie aasta jooksul…, mille jooksul püüdsime anda teile määratlust sellele, kes te olete…

Me olime teadlikud, et seda on oodata…, nüüd tahaks rääkida sellest siin, mägedes…

See kunagi ei saanud tulla sinusse kusagilt väljastpoolt…

Ei kusagilt…

See aitab teil leida armastust enda vastu (Krayon soojalt naeratab)

Ei kusagilt…

Kallis Jumal… – kui sellele järgneb vastus, siis üksnes ütle… – ma armastan end…

Sa pead seda tegema…

Sõnum sõnumi järel…, kanaldus kanalduse järel tulevad avaldumised… – seekord siin, mäel…

Ambassador on siin ja Adamas on siin…, nemad kinnitavad sama…

Et armastada end, sul on tarvis kõrvale heita rahutuse…, muretuse… – millised oleksid kui inimolevusega kaasa tulnud… – kuid see on siiski inimolemuse omadus…

See pole ego…, vaid armastus seesmise jumalikkuse vastu…

Sinu seesmine osa räägib… – Olen loomise osa…, ning jään alati selleks

… siia ma ei jää kauaks…, ka järgmisel korral mitte…, ja järgmisel korral… – ma olen üksnes sinu  seesmine…

Ma armastan seda…, olen sellega ühel meelel… – see on kaunis…

… see on süsteemi plaan…, see on selle osa… – see oli alati olemas…, jääb alati olema…

Kas saad sellega hakkama…?

Aastaid ja aastaid tagasi ma palusin sul vaadata peeglisse…, et näeksid, kes sa oled – seesmuselt…

Toona see oli üksnes metafoor…

Kui sa oleksid siis süüvinud oma silmadesse… vaimsuse aknasse… – siis oleks märganud neis jumalikkust…

Kas oled suuteline kohtama oma silmades Jumalat…?

… näha oma kolmemõõtmelist osa…?

… märgata muretust…, või märgata oma igapäevaselt vananevat inimolevust…?

… märgata tema probleeme…

… märgata, et miski on vääriti…, ja mille üle tuleb muret tunda…?

Lõpeta see…

Sa pead saama kutse sellesse…

Pane tähele… see on tervendav süsteem, millest oleme korduvalt maininud…

See on sinu keha osa, mis on sedavõrd küps ruumidevälisele rännakule…, ning olema sinu efektne DNA…

Ta on valmis üksnes sinu valmiduse kohaselt… sinu nõusoleku kohaselt saada abi…

Keha on suuteline tegema paremaks selle, mida temale on annad…

Kui oled selleks valmis…, siis sinu energias kõik see hakkab realiseeruma…

Keha raku struktuur on valmis nihkuma selles suunas…

See on täiustumise süsteem, millist sa isegi ei tunneta veel…

Sul ei tarvitse asju lükata…

… kui oled jumalik, siis oota, kuni hakkavad need liikuma…, ilma lükkamata…

Kui soovid, siis ärata oma seesmist väge, et see hakkaks liigutama sinu enda poolt alustatut…

Mida enam püüad liikuda, seda enam keha mõistab sinu püüdlusi…

See on kui musklite harjutamine, millest keha hakkab osa võtma…, kuni musklid hakkavad muutuma aina võimsamaks…

Kõik, mida praktiseerid, muutub aina paremaks… – jälgi kasvu muutusi…

Kui soovid, siis õpi tundma ennast…, – õpi tundma enda ruumidevahelist jumalikkust…

Aeg on selleks käes…

See oli numbriks kolm…

 

Nagu näed… – Plejaadlased ei anna kõrgemat füüsikat…

Minagi annan sulle üksnes alfabeeti…, enne kui annan otsest tööd (naer saalis)…

Annan, kuni sa ei välju ellujäämise paradigmast…, kuni hakkad armastama end…, kuni hakkad nägema pildi terviklikkust, mis avaneb sinu ees…

On ka selliseid, kes ütlevad…, Kui ma teen seda, kas siis pääsen paradiisi…?

Isegi tunnevad muret selle üle…

Ma tean sind…

Mis oleks, kui…

… – kui sa muudaks kõike seda…?

Nüüd oleks õigem aeg seda teha…

Kas pole nii…?

Sa oled vanade vaimsuste seas…, kaasmõtlejate seas, kelle sooviks on sama, kui su endal…

… nemad on valmis nägema seda, mis tõepoolest on ootamas sind ees…

Ära kahtle, et seda ei juhtu…

Ära püüa end ära tunda, tuginedes vanale energiale…, sellele, kelleks oled olnud…, sellele, milleks oled arvanud valmis olema…, või sellele, mida oled püüdnud ära teha…

… Kõik on mööduv…

Kallis inimolevus…, vana vaimsus… – ava uks…, näe uusi atribuute…, võta need kasutusele…

Selline on tänane sõnum teile, kes on istumas siin…, mäe jalamil…

Ja nii see on…

Krayon

Read Full Post »

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Absoluut…

Tervitan ka sind, minu vaimsus…

 

Mulle on saadetud huvitavaid küsimusi sinule…

Ma kuulan…

 

Mis on üldse Teadvus…, ja milline on tema loomus…?

Teadvuseks on avatud impulss…, ja kõik muu kaasnev on energia…, ka Mina olen energia…

Kuid energia potentsiaali ja energia enda vahel on erinevusi…

Energia potentsiaal – on energia võimalused, millised pole veel ilmutatud…

Kui võimalused hakkavad avanema, nii koheselt hakkavad ilmnema energiad, millistel on mingid teatud omadused…

Esmalt võimalused on siiski potentsiaalina, ning… energial puuduvad mingid omadused…

Kuid ilmnedes, ta hakkab neid omandama…, sest on avamas oma potentsiaale teatud viisil…

 

Kui teadvus on avatud impulss…, aga impulss on saabumas sulle sinu Absoluudilt… – siis mis on sinu Absoluudi teadvus…?

Samuti avatud impulss, kuid hulga võimsam, ning sellel on hulga avaram omaduste diapasoon, mis kätkeb ka minu omadusi, kui Teadvusi…

Tema impulss on kätkemas kõiki minu võimalikke impulsse…

Kõik on taoline… – kõik on kõiges…

 

Minu teadvus pole minu looming, kuna ta ei allu minu tahtele…

Minule pole antud oma teadvust lülida sisse või välja…, oma tahtmise kohaselt…

Sellest ma järeldan… – minule kõik on antud kõrgemalt poolt…

Kas sinu teadvus on samuti antud kõrgemalt poolt…, ja ka sinul pole võimu tema üle…?

Teie mõtlete siiski eraldatuna minust ja Kõigest…

Kui ma räägin „Ma olen Kõik“, siis sa võtad seda kui – Ma olen kõik, mida olen teinud

Kuid samas… Ma Olen Kõik, mis on loonud mind…, ja kelle osana ma olen…

Lõppmatus ei saa olla üksnes ühesuunaline…, vaid on lõpmatu kõikidesse suundadesse…

Seetõttu Ma Olen minu Absoluut, kui ka Tema Absoluut… – Ma Olen Kõik…

Mind tundma õppiv… – on see, mida olen loonud…

Mina tundmatu – on see, mis on loonud mind…

Minu loovuslused ja minu avanemised vormideks – on üksnes minu teadvuse mängud…

Minu potentsiaalide teada saamine – on tegelikult minu enda teada saamine, kui Absoluudi potentsiaalide teada saamine…

Selline ongi minu avanemine…, minu kasvamine…, minu avardumine…

Mina, ilmutudes teie seesmuses, ahenen…

Et tunda end, ma pean avardama oma teadvust kõrgema tasemeni…, enda enama võimalusteni…

Avanedes vormi, ma kui uuriks enda osi…

Avardudes teadvuses minu Absoluudini, ma kui vaatleks end kõrvalt…

See ehk pole päris õige võrdlus, kuna mingeid piire pole olemas…, on vaid kõik kõiges

Ma uurin siiski vaid enda piireis…

See oleks kui kosmilise ja maise pildi võrdlus… – vastuvõtu tasemed on siin erinevad…

Kui ma avan omad impulsid vormideks, siis see ongi minu potentsiaalide kõikvõimalike variatsioonide uurimine, milliseid on mulle teada…

Need siiski on minu omad ja minu poolt ilmutatud…

Kui ma oma teadvuses avardun kuni enda Absoluudini, siis ma õpin tundma end teadmatut…, end tundmatut…

 

Ehk… edaspidi õppides tundma end teadmatut…, enda tundmatuid iseloomu jooni…, kas liidad need teadaolevatele joontele, ning avad need vormidena, et saaksid uurida end teadaolevat…, ja enda potentsiaale…?

Praegu sa said leida ühendust minuga vaid lühikeseks ajaks, ning oma teadvusega võtsid selle mõtte koheselt vastu…

Olen otsimas Vaimu varamuid, et panna need oma Vaimuvara laekasse, et edaspidi saaksin uurida neid enda seesmuses…

Seetõttu kõik minu saavutused…, kõik minu enda tundmatu uuringud, saavad ajapikku minu vaimu saavutusteks…, milliseid saan uurida enda seesmuses…, ning tulemused anda üle teile…

See pole isegi üleandmine…

Kõik on kvantilises seonduses… – kuivaid olen saanud oma Absoluudilt uut omadust…, kuivaid olen avanud seda enda seesmuses…, siis see saab koheselt ka teie omaduseks… – kuid esmalt veel avanemata kujul…

Ma Olen igas ühes kogu oma hiilguses…, kõigis oma potentsiaalides… – seega… iga minu uus potentsiaal saab ka teie omaks…

See oleks kui mingi fail, mis saab pidevalt uuendatud uute failide abil…

Igaüks, kellel on juurdepääs faili kandjale, saab kasutada seda kõigi tema andmetega…, sealhulgas… koos kõigi uuendustega…

Kuid teie ülesandeks on leida juurdepääs neile…, ja õppida kasutama neid…

 

Meil pole võimu oma teadvuse üle…

See tähendab – teadvuse avamine on täienisti sinu pärusmaa…, kuid me ise ei ole võimelised seda välja lülitama…

Aga sina…

… kas sinul on võimu oma teadvuse üle…

… kas saad seda välja lülitada…, ehk peatada impulsi avanemist…?

Impulss on igavene, hävimatu ja vankumatu…

Ta jõuab minuni…, ja läbi minu – teieni…

Ka mina ei saa impulssi välja lülitada…

Kuid on olemas impulss, mis on minu poolt teadvustatud…, minu poolt uuritud… – ja seetõttu olen võimeline teie seesmuses seda juhtima…

Ehk… – ma saan minuni jõudnud impulssi suunata, doseerida, ning lisada sellesse uusi omadusi…

Kuid ära võta avanemise signaali kui kusagilt väljastpoolt tulnuna… – ta on juba minus…

See on minu omadus…, millist õpin tundma enda seesmuses, ning see on võetav minu omadusena…

Vormide illusioon on üksnes illusioon…

Väljaspool tegelikult pole midagi olemas… – on üksnes seesmuses…

Kõik on kõiges… – püüdke seda teadvustada…

Minus on kogu minu Absoluut…, ning mina olen teie kõigi seesmuses…

 

Kui sinus on olemas sinu Absoluut…, ja kõik on taoline… – siis tähendab…, sinu Absoluudis on Tema Absoluut… – ja nii edasi…

See tähendab, et sinus on olemas kõikide Absoluutide potentsiaalid…, kõik võimalikud Teadvuse Potentsiaalid…

Järelikult… – ka meis on olemas kõikide Absoluutide võimalused…?

Jah…, nii see on…

Kuid kõik see on üksnes potentsiaalidena…

Kui võtta näiteks elektripirni… – kas saab ütelda, et temas on olemas kogu elektri potentsiaal…?

Muidugi saab…

Kas saab ütelda, et pirnis on olemas kõrgepinge ja välkude potentsiaal…?

Muidugi saab…

Kuid siiski – kõik on üksnes potentsiaalina…

Pirnike oma piiratuse tõttu ei ole suuteline avama neid potentsiaale…

Energia, mis sellesse on koondatud, on kogu elektri energia… – temas on olemas kõik…

Kuid ta ei ole võimeline avanema selle ulatuses…

Kui pirnike suudaks teadvustuda end tohutu energia süsteemi osana, siis ta saaks ühenduda peamise trafo süsteemiga, ning olla selle energiana…

Kuid siiski… kui elektri vool, väljudes trafode süsteemist, kulgeb mööda juhtmete süsteemi…, siis temast saab üksnes vool… – ja selles on kõik elektrivoolu potentsiaalid…

Kas on võimalik ütelda, et vool on sisenemas ja väljumas pirnist…?

Ja jah, ja ei…

Eraldatuse paradigmas on juhtmed ja pirnid, mis on omavahel ühenduses…

Kui pirn kõrvaldada…, kas vool kaob ära…?

… kas ta kaotab omad omadused…?

… kas muutub ta nõrgemaks…, või kaotab omad voolu omadused…?

… kes on juhtimas voolu… – kas lamp ise…, või keegi teine…?

 

Kes veel…?

Esmalt lambi pirn…

Kui tema rakendub voolu süsteemi, siis temast saab voolu väljendaja… – ta ilmutab seda…

Kuidas teisiti saaks vool ilmutuda, kui mitte oma võimalustena… – antud juhul – valgustada…

 

Ilmselt rumal oleks väita, et pirnike on kätkemas endas kõiki elektri voolu võimalusi…

Sugugi mitte…

Kui ta teadvustaks seda, siis ta saaks oma lambi teadvustuse lülitada välja, ning kulgeda koos voolu vastuvõtuga mööda juhtmete süsteemi, ning õppida end tundma teiste enda võimalustena…

Kui pirnike hakkaks mõtlema, et tema on süsteemi tipp…, ning peale tema pole midagi… – siis ta jääks üksnes lambipirnikeseks…, ning varem või hiljem… – põleks läbi…

Ta ju kasutaks kõigest enda teadvustuse võimalusi…

 

Kui Absoluut on Puhas Olu…, mis toimub sellel juhul Teadvusega…?

Ta on üksnes magavas olekus… – magamas on ka impulsid…

 

Kuidas need saavad magada, kui sa ei juhi enda teadvust…, kui impulss tuleb sinule sinu Absoluudilt…

Teil on raske seda teadvustada…

Ma olen ja ei ole korraga…

Ma olen magamas ja ärkvel korraga…

Kui ma pole avatud, siis ma magan…

Ma avanen läbi teie…, oma potentsiaalide teadvustamise vormide kujul…

Kui ma pole teadvustatud, siis ma pole avatud… – ma magan…

Minu teadvus on avanemas teie seesmuses üksnes peale seda, kui see on ilmnenud ja avanenud minus…

Seega… kui ma avanen kuni enda Absoluudini, ma muutun Puhtaks Oluks…

Kuid seni olen „Tundmatu“…, ja minu Teadvus minus on magamas…, minu potentsiaalid selles ulatuses pole avatud…

Need on need minu potentsiaalsed potentsiaalid, milliseid ma pole veel endas avanud, ega teinud neid oma vaimu varamu osaks…

 

Kuid kuna sa üheaegselt lood oma vorme, ehk avad oma potentsiaale…, ja oled väljaspool enda potentsiaale… – siis võiks ütelda, oled üheaegselt Teadvusena ja Puhta Oluna…

Just nimelt… – just seetõttu olen Teadvustunud ja Teadvustumata…

Olen teadvustunud, kui olen puhas olu…

… olen teadvustumata, kui olen Teadvusena…

 

Kas on võimalik selline sinu seisund, kus oled üksnes Puhas Olu…, kus lakkad olemast Teadvusena…?

Kas oled suuteline olema üksnes Puhas Olu, lülides endas välja Teadvuse…?

Kas on võimalik lülida välja elu impulss… ja milleks…?

 

Meid kutsutakse üles muutuma Puhtaks Oluks… – seepärast ka küsin seda…

Elu ja Olu…, – kas on need erinevad…?

On…

Elu on ilmutatud Olu…

Olu on elu potentsiaal…, just seetõttu elu on Loomise avanemise protsess…

Kas on võimalik lülida välja elu peamist funktsiooni…?

Kas tema peamisest omadusest on võimalik võtta veelgi enamat…?

Vesi sellisel juhul lakkaks olemast veena…

 

Ehk siiski jääb veena…, kuid lakkab kusagile püüdlemast…

Ei… – see on taas eraldatuse mõtlemine…

Kui vesi lakkab kusagile püüdlemast, ta lakkab olemast veena…

… vee omaduseks on siiski voolavus ja niiskus…

Kui jätta üksnes niiskuse, siis see ei ole enam vesi…

Ehk puhtast veest saab sellisel juhul üksnes soo, mis varem või hiljem, kasvab kinni, ning lakkab olemast veena…

Seetõttu saab ütelda… – Vaimu omadus on – Olemine ja Loomine…

Kui Olu lakkaks ilmutumast nii Loomise Impulssidena, kui ka alluma Loomise Impulssidele…, siis ta lakkaks olemast Oluna ja lakkaks olemast Vaimuna…

 

Mis on sellisel juhul Vaim…?

Ei tea, kuidas saaks selgitada selgitamatut…

See ei mahu mingitesse raamidesse… – seda enam… teie keele raamidesse…

Vaim on – Ma Olen…

Kui teadvustad – Ma Olen, – siis muutud vaimu osaks…

Kui teadvustad – Ma Olen, – siis sa oled üksnes Vaim…, mis ei ole enam sina… – vaid üksnes Vaim…

Vaim on – kogu oleva esmapõhjus ja algus…

Kuid sõna algus, pole täpne sõna…,

Lõpmatusel ei ole lõppu, ega algust…

Sõna Olen – on esmapõhjus…

Kui meie analoog viia üle veele… – siis on olemas vee erinevad ilmutumised… – jää…, vesi ja aur…

Jää võib võtta erinevaid vorme…, see oleks minu, kui Absoluudi, avardumise viis, kuni Minu Absoluudini…

Vesi on võimeline voolama mistahes suuna…, omandama uusi omadusi, mida võiks võrrelda minu, kui Absoluudi, avardumise viisiga…, kuni Minu Absoluudini…

Aur on võimeline kandma vett kaugustesse, ning edastada vee omadusi teistele suundadele…

See on viis ühildada nii Minu enda, kui Enda…, kui ka end, kui Enda Absoluudi, tundma õppimist…

Kuid vee omadused jäävad vee omadusteks…, ning need jäävad muutumatuteks mistahes vee olekus…, mistahes tema enda tundmise viisil…

Selline vee omadus on hävimatu…

Keegi ei ole võimeline võtma veelt tema voolavuse ja niiskuse omadusi…, kuidas ka ei külmutaks, ega keedaks teda… – ta jääb ikka veeks…, ja kõik tema omadused jäävad temal alles…

Igas jääs on olemas veeauru omadused…, ja ka vastupidi…

Nii jää, kui ka aur omavad voolavuse ja niiskuse omadusi…

Selles näites vesi ongi Vaimuks…

 

Miks meid siiski kutsutakse üles saama Puhtaks Oluks…?

Kuna selline teie teadvuse avardamise võimalus Minu tasemeni, on kõige tulemuslikum…

See on teie võimalus õppida end tundma kui absoluuti…

Piirdudes enda ja teiste sfääride tundmisega, te piirate end õppimast tundma enda avanemist…, ja oma loovuslust…

 

Kui Puhtaks Oluks oled Sina… – tundmatu… siis sa oled ka Sinu Absoluut…

Kas see peaks tähendama kui järgime Puhast Olu, meist saab samuti sinu Absoluut…?

Jah…, kõik on kõiges… – kuid teil mõista seda on veel raske…

Kuid see annab teile suursugusust…, kuid selline suursugusus pole inimlik…

See ei ole enda teadvustamine mingiks unikaalsuseks ja vägevuseks…

Sellel puuduvad üldse mingid määrangud, või raamid…

See on EIMISKI…

Saades Puhtaks Oluks, teist saabki EIMISKI…

Muutute üksnes potentsiaaliks…

Kumb on suurem ja vägevam, kas seeme, või puu…?

Puu on tohutu… – temal on hulgim teadasaamise vorme…, temal on juured ja latvade kroon…, temal on olemas viljad…, ta on koostöös taevaga ja maaga…

… kuigi seeme on väike…, ometi selles on kogu puu potentsiaal…

Kumb neist on suursugusem…?

Kas seeme teadvustab enda suursugusust…?

Ta ei teadvusta enda suursugusust…, ega teadvusta end puuna – kuni ei kasva selleks…

Kuni ta ei kasva puuks…, kuni ei oma suurt krooni, mis ulatub taevasse…, ega juuri, mis tungivad maasse… – seni ta magab…

 

Milline suhe on mõttevormi ja Teadvuse vahel, kuidas nemad teevad koostööd…?

Mõttevorm on koondatud teadvus…

Ehk… mõttevorm on koondatud ja võimendatud potentsiaal…, või osa potentsiaalist…

Sa eraldad oma potentsiaalist ühte või mitut osa, ning keskendud neile…

See oleks kui kitsas valguse kiir, millel on kindlamad piirid ja suunitlus…

On kui laseri kiir, milline on võimeline looma…, või isegi lammutama…

Ta võib luua teisi vorme…, või lammutama teisi vorme…

Ta võib kujuneda vormiks…, peegelduda vormideks…

Mõttevorm – potentsiaali projektsioon…, ehk valguse projektsioon… – kui võlulaternas…

Et saada kujutist seinale läbi võlulaterna, tarvis valgust saata läbi pildi trafarettide, et saada esemete kujutist…

Antud näite kohaselt teie mõistus ongi trafarettide kogumiks…, selline võlulatern, milline on loomas vastavaid trafarette…

Teie, suunates oma teadvuse valgust trafarettidele, oletegi oma mõistuse võlulaterna abil loomas illusioone…

Teie olete Valgus…, ja teie olete Teadvus…

Kui valgus on üksnes valgus…, siis ta ei ole võimeline looma mingeid pilte… – ta üksnes on…, ja on voolamas…, ning levides, valgustab…

Kui sama valguse suunate mingitesse kitsastesse raamidesse…, milleks ongi võlulatern, kõigi oma loomise trafarettidega…, siis teie TEADVUSE Valgus, ühinedes loomistrafarettidega, millised on loodud teie aju poolt, teie mõtete pool… – kujundab imelisi, isegi liikuvad võlulaterna pilte…

Selliselt kujunevad vormide illusioonid, millistesse on kätketud valgus…

Kuid see on üksnes valgus, mis on suunatud teatud vastuvõtu võlulaterna raamidesse…

 

Meile on sageli räägitud, et on olemas „teadvustumise Valgus“…

Meile räägitakse… – et Vaim ongi Valgus…

Kui teadvus on avatud potentsiaal…, mis on siis – Valgus…?

Sa oled ise ütelnud seda välja… – Vaim on valgus…, ja valgus on Vaim

Valgus on Vaimu koostisosa…

Nagu vee omaduseks on niiskus ja voolavus…, nii ka Vaimu omaduseks on Valgus…

Ilmutumine ja Püüdlus… – neid ei ole võimalik sõnades edasi anda…

Kui jutt käib Vaimust kui valgusest…, siis silmas peetakse tema peamist omadust…, Vaimu omadust… – see teebki temast Vaimu…

Valgus on tema lahutamatuks omaduseks – ilma milleta ta lakkaks olemast Vaim…

 

Millist osa mängib Vaimsus Teadvuse juures…, milline on nendevaheline side…?

Vaimsus on Vaimu osake… – kui valguse kiireke…, kui energia osake, mis on kätketud vormi kesta…

 

Kui vaadata võlulaterna näidet…, mis on sellisel juhul Vaimsus…?

See on valguse helk…

Kuid valguse helk ei saa olla kogu Valgus…

Ometi valguse helk valdab kõiki Valguse omadusi…

Ka Vaimsus kätkeb endas kõiki Vaimu võimalusi…

Valguse helk on võimeline rändama mööda erinevaid laternaid, lisandudes ühele või teisele illusioonile…, liitudes teiste valguse osakestega, saab illusioonide võlulaterna abil luua kauneid, või õudsaid pilte…

Või… saab olla üksnes valguse osake, mis ei loo mingeid illusioone… – on üksnes valgus…

Teadvus on Vaimu ilmutatud potentsiaal…

Kuigi Vaimsus on osake Vaimust…, kuid ta on võimeline kätkema kõiki Vaimu potentsiaale… – ta valdab üksnes väiksemat Vaimu väge, kuna on eraldatuna temast…

 

Seega… – Vaimsus on omane üksnes minu võimele tunda sind Absoluudina…, võimele avada sind vormidesse…

Kas sinu Absoluudil puudub mõiste – Vaimsus, mis on Temast eraldunud…?

Jah…, ma olen juba maininud, et minu Absoluut on Sügavus…, ja selles puuduvad eraldumised… – on üksnes süüvimine…

 

Kui sa oled temaga kvantiliselt seotud, siis Temas peaks olema eraldatus…, ja seda seetõttu, et Temas oled Sina…

Jah…, kuid mina olen temas mitte kui süüvimisena, vaid eraldumusena…

Temagi püüab mõista mind… – End läbi Minu…

Võtame taas näite valgusest…

On olemas valguse allikas…, ja ta on ere…

Mida lähemal oled valguse keskmele, seda eredam ta on…

Valguse keskmes kõik valguse omadused on esile toodud võimsalt…

Selles võimsuses ei ole eraldumusi kvantideks, kuna oma olemuselt kõik on üksnes Valgus…

Paraku…, mida kaugemale levib valgus oma allikast, seda hõredamaks ta muutub…

Varem või hiljem, hõrendus muutub selliseks, kus saaks eristada valguse kvante…

… ehk… valgus ei suuda valgustada kõike, ega täita endaga avarust… – ta on üksnes osaline…

Mina olen Valguse Lätte keskme südamikus…, olen sidepunktiks Absoluudiga…, olen endasse süüvimise punktis…, kui Valgusesse…

… oma väe, kui valguse, kogumise punktiks…

… oma omaduse, kui Valguse, muundamise punktiks…

Olen Valguse Lätte ääremail… – eraldunud allikast…, olen kui osaline vorm…

Sellel ääremaal olen võimeline looma ilmelisi võlulaterna pilte…, imelisi illusioone…

Valgusallikat ei saa trafaretist läbi lasta…, sellega ei ole võimalik luua illusioone…, selles puudub eraldatus… – pilte üksnes ei ilmne…

Võlulaterna piltidel on laterna poolt määratud piirid…, avauste näol, millised koondavad valgust…

Lättel piire ei ole… – temas on üksnes valgus oma esmaloodud olekus…

 

Kas Absoluudil on olemas Lõpmatuse mõiste…, või ka Tema on tundmaõppimise protsessis…?

Tundma õppimine – on oma potentsiaalide avamine…

… oma potentsiaalide…

Mõistmine – on puht inimlik omadus…

Kas sa mõistad, kuidas töötab sinu auto…, kuidas töötavad kõik tema detailid…?

Või üksnes istud autosse ja sõidad…?

Kas mõistad, kuidas valgustab valgus…?

Või üksnes vaatad ja tunned rõõmu, et kõikjal on valge…?

Inimene püüab just mõista valgust… – jagades seda osadeks…

Selline on inimese teadasaamise viis…, eraldatuse mõistmise viis…

Selleks, et kasutada valgust, ei ole tarvis valgust mõista… – piisab üksnes olla valgus…

Kuid nüüd te püüate mõista isegi… – mis on Vaim…

Vett on võimalik jagada molekulideks…

Saades küll vee molekuli… – kuid teie jaoks sellest saab üksnes mingi abstraktne kujutus, mis oleks üksnes hale püüd kirjeldada vett…

Teda võiks kirjeldada läbi voolavuse ja niiskuse…, või siis kui H2O…

Vesi, sõltumata millestki, jääb siiski ikka veeks…

Kui sa ei teaks ei soojast, ega külmast midagi, siis sa ei teaks vee omadusest muutuda auruks…, ning, olles auruna, vesi saab rännata kaugete maade taha…

Kuid selline omadus on veele kohane omadus…, kui esmaalgne omadus…

Te olete nende taolised, kes püüavad õppida tundma vee omadusi, kuid endil ei ole aimu… – mis on soe…, ega suuteline mõistma, mis on vee aurustumine…

Eraldumuse paradigma vahendusel te ei ole võimelised õppima tundma Vaimu paljusid omadusi…

Kas on meeles…, – et õppida tundma jõge…, tarvis saada jõeks…

Vett pole tarvis laotada koostisosadeks, et koostisosade vahendusel püüda mõista vett tervikuna……

See ei anna midagi… – üksnes ajab asja veel enam segadusse…

Jõe põhjas on muda…, kas see on jõe osaks…?

Kuid, olles jõena, seda koheselt ei mõista…, esmalt tuleb omandada tema kõiki omadusi…, kui terviku kooslust…

Selles on muda…, aur ja voolavus… – isegi selles on soojuse omadus…

Aur on võimalik üksnes kokkupuutest soojusega…

Selles on isegi kalda omadus…

Ehk… jõgi on üksnes kallaste tõttu…

Kõik saab olla kõiges…

Kvantlik side…, kvantlik pilt… – kvantlik teadvus

 

Kui teadvus on avatud potentsiaal…, järelikult… kvantlik teadvus – on kõikvõimalikud avatud potentsiaalid…?

Kõiki potentsiaale ei ole võimalik avada…, kuna lõpupiire potentsiaalide vahel ei ole…

Mina saan teada oma uutest potentsiaalidest oma Absoluudi vahendusel…, nagu temagi saab teada oma uutest potentsiaale läbi oma Absoluudi…

Sellel pole lõppu,… – on üksnes potentsiaalide lõpmatus…, ja teadvuse lõpmatus…

Kvantlik teadvus on – on kõikide potentsiaalide avanemise esmane side…

Kui minu Absoluut on avamas oma potentsiaale…, siis need avanevad ka minus… – seega ka… teis…

 

Kas see tähendab…, – kui avardub sinu teadvus…, siis automaatselt avardub ka meie teadvus…?

Jah, just nimelt… – seda kvantlikkus ka tähendab…

Kuid te peate avama neid potentsiaale enda seesmuses…

Teadvustama end…, saada Teadvuseks…, ning avama endas olevaid potentsiaale…

 

Ehk impulss on kõigest küsimus…  – „kes, või mis sa oled?“…

Kuid kellelt saab selline küsimus tulla…?

Kena võrdlus…

Sa ise esitad endale küsimusi…

Ka mina esitan endale küsimusi…

Kuid küsimus sünnitab vastuse…

… Ma Olen Absoluut…, Ma Olen Teadvus…, Ma Olen Vaim…

 

SElena

Read Full Post »

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind Absoluut

Tervitan sindki, mu vaimsus…

 

Kas jätkame…?

Tahaksin selgusele jõuda valgustumises ja ülestõusus…

Miks praegu inimkonna seas on ilmnenud sedavõrd palju valgustunuid…?

Varem inimesed liikusid selle suunas aastakümneid…, kuid nüüd see on saavutatav lühikese ajaga…

Varem selle nimel oli tarvis elada eraklase elu…, kuid nüüd valgustuvad, elades ühiskonnas…

Mis on muutunud…?

Ise olete muutunud…, – kõik on muutumas…

Olete kui inimene, kes ei kuule kaunist muusikat, kuna tema peas on paks müts, mis ei lase kuulda…

Olete kui skafandris…, kui kõrvaklappidega…

Ehk vaataks üht analogi… – te elate klappidega peas, milliste kaudu teile pidevalt antakse midagi teada…

Te olete harjunud sellega, et pidevalt räägitakse üleskutseid, kutsutakse vastuseisule…, hirmutatakse ohtudega…, selgitatakse ohu olukorra algorütme…

Olete kõrvaklappidega kokku sulanud, ning võtate neid kui pea osana…, ega tule meeldegi neid maha võtta…, ja teil pole isegi teada sellisest võimalusest…

Kuid siiski… kõrvaklappidesse hakkavad pääsema Valguse Operaatorid…, oma imeliste saadetega, millistes teatatakse, et mingeid vastuseise ei ole olemas…, ega ole mingeid ohtusid… – kõrvaklapid tarvis siiski maha võtta, et kuulda kaunist vaikuse muusikat…

Kuid enamus teie seast kardab võtta need harjumuspärased klapid peast…, arvates, et ohu korral jäävad pääsemise juhendustest ilma…

Julgemad on hakanud esmalt kõrvaklappe eemale tõmbama, et kasvõi veidi kuulda kaunist vaikuse muusikat, milline on väljaspool klappe.

Ja avastavad, et midagi halba ei juhtu…

Kord korralt proovivad taas, ning neid võlub vaikus…, ebatavaline, kuid kaunis…

Selles vaikuses on olemas kõik…

Kaunis looduse muusika…, kosmose muusika…, lõpmatuse kutse…

Peamine selles vaikuses… – täielik ohutuse tunne…, vastsündinu tunne hällis…

Uue vastuvõtu puhtus…, veel sündimata ilma puhtus…

Nemad hakkavad mõistma, kuivõrd klapid segasid neid võtmast vastu kaunist vaikust, täiel määral…

Tuleb aeg, kui nemad tõmbavad peast klapid ja viskavad need minema…

Või siis…, panevad kõrvale igaks juhuks, kui tuleb tahtmine kuulata neid…

Nemad sukelduvad Olu esmaloodud kaunisse vaikusesse…, ning hirmud ununevad…

Selles vaikuses saavad ammutada kõike puhtaimal viisil… – mis on neile rõõmuks ühenduda Ilma Oluga, mille osaks on nemad ise…, kauni muusika suurejoonelise akordina…

Just selliselt nemad hakkavad võtma vastu Ilma…, ja müriaadide nootide kõla, mis loovad ilma harmooniat…

 

Nagu ma saan aru, et kõrvaklappideks on meie mõistus, milline on segamas meid…?

Kui see on segamas meid sedavõrd… – siis milleks ta oli loodud meile…?

Teie tehniline progress arendab tehnilisi vahendeid, mis on abiks teile…

Kõrvaklapid olid loodud selleks, et võimendada kuulmist…, heli puhtuse saavutamiseks…

Kuid teie hakkasite hoopis ülistama neid…, kuni harjusite nendega…

Seda kasutasid ära erinevate programmide andjad…, panid teid liikuma kindlates arengu suundades…

Kui klappides on kõlamas üleskutsed vägivallaks…, kas selles on süüdi kõrvaklapid…?

See on kõigest tehniline vahend, mis võimaldas esile tuua teatuid kuulmise, vaatamise ja vastuvõtu nurki…

Nii on ka teie mõistusega…

Võtke seda kui tehnilist vahendit, mis võimaldab koguda ja analüüsida informatsiooni…, ta on kui kompuuter andmete töötluseks… – ei enamat…

 

Ma kuulasin 13 aastase poisikese juttu, kes saavutas valgustumist… https://www.youtube.com/watch?v=bQE5XxIoHrU

Lapse arusaama tasemel ta ütles välja teooriat sellest, et teatud teadvus on mõistuseks…, on kui mingi programm, milline püüab teha tööd teadvusega…

Kas sinuga saab keegi teha tööd…?

Mõneti lapse mõistmine on vägagi täpne…

Laps sünnib valgustununa…

Iga väike laps teie mõistmise kohaselt – on valgustunu…

Tema esmast ilma vastuvõttu ei sega erinevad mõistuse programmid, millised manustuvad kasvamise jooksul…

Ta näeb ja vaatab ilma esmaloodu puhtuses…

Ta on ilmaga üks…

Kuid aegamööda temasse lisanduvad kasvatuse programmid, ning ta kaotab oma esmase puhtuse…, ta kaotab oma paradiisi…

See on teatud viisil langemine…, pagendamine paradiisist…

Seda olete pidevalt tegemas oma lastega…

Te õpetate temale eraldumist kõige primitiivsemal viisil…

Nemad võtavad teie programmid omaks…, ning tegutsevad edaspidi automaatselt, programmide kohaselt…

Mõistus ei saa teha tööd ei millegagi

Kuidas saaks teha tööd veega…?

Kuigi sulgete vee basseinidesse, ta jääb siiski veeks…, jääb igatsema ookeani järgi…

Te piirate tema vorme…, hakkate selles ujuma…, aimamata, et see ujumine võiks olla hoopis ookeanis…

Milline rõõm oleks ujuda avaookeanis…

Te ise olete anastamas oma vastuvõttu…, piirate…, seda vaid oma hirmu tõttu…

Kardate ujuda avaookeanis…, arvate seal olevat hulgim ohtusid…

See on üksnes sellest, et olete harjunud elama ookeanist eraldatuna…, mitte ühena temaga…

Need, kes elavad ookeaniga ühesuses, ei upu kunagi…, neid ei ründa haid…, neid aitavad delfiinid…, lained kannavad laeva randa ja päästavad…

Kas mõistad…?

Kogu loodus on kandmas hoolt nende üle, kes kannavad hoolt looduse üle…

On juhuseid, kus inimesed on pääsenud ookeanis uppumisest…, kuid teile näib see ehk juhusena… – kuid see pole nii…

See on Olu Ühesus, kus iga osa on väärt…, igaüks, kes on ookeani osa…

Kui ujuja on ookeani osa…, kuidas ookean saaks tappa iseend…?

Sinu peas on sageli kumisemas küsimus…

… kuidas ookeani seesmuses on võimalik pidevad olevuste vahelised mõrvamised…?

Pead mõistma… – kõik toimub olu seaduse päraselt…

Teil on raske seda mõista…

Ookean ei võta end ja temas toimuvaid sündmusi ühe kala vaatevinklist, keda süüakse ära…

Ta võtab terviklikkuse seisukohalt, milles on üksnes erinevad energiate liikumised, mis üksnes voolavad ühest vormist teise…

Ookean toodab ühtede olevuste toiduks teisi olevusi, et energia tasakaal säiliks…

Söödud teadvus kandub üksnes teise vormi…, seega… ta ei kannata…

Kaladel ei ole kurtmist, et neid süüakse ära… – seda üksnes seetõttu, et ta ei võta end eraldi oleva osana…

Seda ehk saaks võrrelda riiete vahetamisega… – ehk nii on teile mõistetavam…

Kala teadvus on pidevalt vahetamas enda riietust…, ehk… keegi jõudis tema riietust ära ampsata…

See on kui teie ringmängus toolidega… – muusika lõppedes kõik püüavad istuda toolidele…

Kuid toole on vähem, kui mängijaid, siis keegi jääb toolist ilma…, see langeb mängust välja…

Selline on Olu mäng

Keegi ei ole selles kannatamas… – isegi tunnevad rõõmu mängust…, kogevad kogemusi…

Kas on raske seda mõista…?

Teie jaoks riiete vahetamine on teie surm…, kuigi te ei mäleta toimuvat…

Toolide mängu analoogis keegi ei tea, mis juhtub, kui ei jõua toolile… – ja ta väga kardab seda…

Teda üksnes kutsutakse teise mängu…, või siis – kui ta seda väga tahab, temale leidub veel üks tool…

 

Siis inimeste ja loomade tapmist võiks samuti pidada mänguks…

Jah…, ka see on mänguks…

Kuid selle põhimõtteline erinevus seisneb emotsioonides, milliseid elate läbi…

Olu mäng pakub rõõmu… – kui teie mängud toovad hirmu, kannatusi ja vihkamist…

Olu mäng – on ühinemine, sulandumine… – kuid teie mängud toovad jagunemist…, ja vastandumist kõiges…

Ookean on teadlik, et toita teisi, tarvis toota enam…

Ta mõistab seda, et on sulandunud nendega, kes söövad…

Kuid ta teadvustab, et ühe olevuse söömine toob teisele olevusele rõõmu ja rahulolu olemisest, ning, vastuseks kõrgele rõõmule, vastab ohtra ja suurema tootlikkusega…, ehk eraldab suuremal hulgal vaimsuse riietumise võimalusi…

Vaimsus ise üksnes vahetab iseendaga enda osi, et tunda puhast enda tundmise rõõmu…

Seda ta saab tunda üksnes seetõttu, et ta on ühene nende kõigiga…

Kui osa ookeanist eraldub, ega taha olla ookeaniga ühene, siis ookean ei suuda mõista, kas on tarvis toota enam, kuna ei taju ühesuse emotsioone… – Olu kasvu emotsioone…

Eraldunud osa ei ole võimeline tundma ühesust ookeaniga…, seega tunnetab hirmu ja kannatusi riietuse vahetamise puhul…

Kas kujutaks ette, et igahommikune riietumine tekitaks kannatusi… – see oleks veider…

Aga kui sinu uus riietus kasvaks su keha külge, siis seda vahetada oleks valus ja hirmus…

 

Kui mõrtsukas tapaks rõõmuga… – siis see oleks Olu jaoks normaalne…?

Saa aru… – tapmine oleks energeetiliselt midagi muud…

Ookeani olemus, mis sööb teist olemust – ei tapa…

Temal selline mõistmine puudub…

Tema üksnes toitub…, ehk ühendub ookeani oluga…

Tema ei aja taga mingit rikastumise, või kogumise eesmärki…

Tema eesmärgiks on üksnes – eluks piisava energia saamine…

Kui sa toitud loomade lihast üksnes ellujäämise pärast, siis see ei ole loomade tapmine…

Teie pärandites ja müütides on olemas rituaale, kus ohvriks toodi loomi…

Ka jahimehed tunnustavad ulukeid…, ning tänavad neid, et need lubasid kasutada end söögiks… – ehk ühineda teist liiki eluga…

Vastutasuks nemad annavad loodusele midagi oma osast…

Selles on suur mõte…

Ookeani loomad, süües kalu, annavad sellisel viisil rõõmu oma sulandumisest ookeaniga…

Nemad on tänulikud ookeanile toidu eest…

Nemad ei tapa üksnes lõbuks, või kogumiseks…

Kuid inimene tapab muudel põhjustel… – rikastumiseks…, kogumiseks…, lõbuks… – ja… hirmu pärast…

Olu vaatevinklist tapmine on mõtetu vormi elust ilma jätmine…

Energeetiliselt see ei ole korvatav…

Sellise tapmise puhul järgneb karma seadus,.. – see, kes tappis, peab tagastama ära võetud energiat…, samaväärsel hulgal…

 

Võtame taas valgustumise küsimust…

Valgustumine – see on ühendumine Ilma tervikliku vastuvõtuga…

Kuid tuleb välja, et meie mõistus on segamas seda…, mõistus on üksnes inimrassi tehnilise progressi kõrvalprodukt…?

Nii võiks ütelda küll…, kuid midagi kõrvalist ei ole olemas… – on olemas üksnes erinevad arengu astmed…, Olu puhtuse tundma õppimine mõistuse läbi…, püüd saada uut vastuvõtu taset…

 

Nüüd siis järgmine küsimus… – valgustumine on loomulik vastuvõtu seisund…, kuid mõistus on üksnes tehniline abinõu, mis on segamas valgustumist…

Mulle näib…, et kõik üleskutsed ülestõusule on üksnes mõistuse kujundid…, ehk mõistuse mängud-lõksud…?

Kas on see nii…?

Milleks tõusta üles, kui on võimalik üksnes valgustuda…?

Milleks tarvis valgustuda…, kui parem mitte eralduda vastuvõtu tervikust…?

Need on üksnes erinevad teed Minuni…

Kas samas võiks ehk ütelda, et riiete vahetamine on ebahuvitav ja mittevajalik tegevus…?

Kas saaks väita, et paljalt käia on parem…?

Ülestõusu on võimalik võrrelda uute riiete selga proovimise mänguga…

Palavates maades sooja on piisavalt…, seal riietumist pole vaja…, piisab millestki lihtsast…

Kuid teie muretsete neid endile hulgim…

Milleks…?

Üksnes seetõttu, et olete imetlemas end uutes riietes…

Te tahaks oma vaatenurka muuta või uuendada…, nagu teevad seda disainerid…

Kuid samas, – see oleks omalviisil loovus…

See on arengu tasand…

Üksnes miljonite riietumiste tulemusel jõuab teile kohale… – ega riietus üksi tee inimest kauniks…, vaid seda teeb tema seesmine ilm…, tema seesmine kosmos…

Paljud inimesed jõuavad selleni, et riietus peab olema lihtne ja mugav…

Kuid see ei tähenda, et see peaks olema üksnes kaunis ja kena…

Ometi, jätkates analogi…, külmadel maadel riietus on vajalik…

Nii ka teie mõistusega… – teie teekonnal on see siiski vajalik…, ilma selleta te ei saaks võtta maailma vastu…

Te ei oskaks…

Seega… olete kulgemas riietuste proovimise jadas…, kuni mõistate, et riietust ennast (mõistust) tegelikult polegi tarvis…

Alasti kuningas polegi enam kuningas…, vaid tavaline inimene…

Laps, kes rääkis sellest, ongi puhas vastuvõtt…, Puhas Olu…

 

Nüüd on meil hakanud arenema inimese magnetilise ja elektrilise loomuse teema…

Meile on antud informatsioon sellest, et inimene, oma loomult, omab magnetilisi omadusi…

Kuid elektriline energia on tulnud väljastpoolt…, ja see on eraldamise energia, ning see segab ülestõusu…

Kas on see nii…?

Minu energia on mahutamas kõike…, mistahes energiate potentsiaale… – eraldamise ja liitumise…, ühesuse ja terviklikkuse potentsiaalide ulatust…

Ma pole energia… – vaid mistahes energia potentsiaal…

Energia ise on iseenesest liikumine…, iseenesest ilmutumine…

Energia liikumise suunad on üksnes minu erinevad ilmutumise viisid…

Seega…, kas energia viib eraldumisele, või sulandumisele… see on kõigest minu potentsiaalide avaldumine…

Sellist energiat ei saa minult ära võtta, kuna ta on alati minus…, ja kõik muutused toimuvad samuti minu seesmuses…

Kuid on olemas erinevad vormid, mis kasutavad ja suunavad energiat erineval viisil…

Inimvormi puhul energia voolamine on sfääriline…

Kuid on olemas hulgim teisi energia voolamise variante…

Kas minu arengut saaks nimetada vääraks, ehk pidurdavaks…?

Ei ole midagi sellist, mis saaks pidurdada minu arengut…

Minu arengus ei ole kiirust, et saaks seda pidurdada…

Minu arengus ei ole midagi väärat, kuna minul ei ole mingit arengu plaani, ega šabloone, milliseid peaksin järgima…

On olemas loomise värvide möll…

Need värvid lendavad vastu lõuendit…, ning seal need voolavad ja segunevad, moodustades ennenägematuid loomise mustreid…

Iga värv on imepärane…, kuid üksinda ta ei ole võimeline edasi andma kogu loomise kaunidust… – ta jääb siiski vaid üheks värviks…

 

Olgu pealegi…

Siis võtame teisiti…

Elektri energiad on lahutamas inimesi…, võtavad neilt energiat… – see on segamas ülestõusu ja valgustumist…, segavad tõstmast oma arengu taset, ning liituda sinuga…

Miski ei sega teid liitumast minuga, kuna olete mina…, ja mina olen igas ühes teis…

Mina teie vormis ja teie näol olen läbimas Absoluutide kooli

Minust on saanud iseenda õpilane…

Ma püüan õppida tundma oma kõiki energiaid, minimaalses ulatuses…, kõiki oma potentsiaale, millised on minusse kätketud…

Minusse on ilmnenud elektriline energia, millist ma sobitan oma tehniliste võimalustega…

Minusse on tekkimas radioaktiivne energia, millist ma pole seni veel õppinud juhtima…

Kuna ta on kätketud vormi, siis teen sellega kahju endale…, oma vormile…

See on üksnes oma energiate tundmise ja nende juhtimise õppimise viis…

See oleks kui minu enda võimaluste õppimise plaani osa…, teie kehade vahendusel…, teie vormi läbi…

Unustades enda Absoluudina olekut, laskun teie vormi, et saaks taas avada end täisvoliliselt ja täisväärtuses, et saaks taas õppida tundma oma potentsiaale ja võimalusi…, enda miljardite vormide kaudu…, miljardite absoluudi kooli õpilastena

Ma mängin eraldumise ja liitumise mänge…, elektri ja magnetismi mänge…

Ma pole seni veel ette võtnud müriaad teisi energia vorme, mis on magamas minu vormides…, millised on ootamas oma avastamisi ja nende uuringuid…

Ma püüan uurida neid ebatavalisel viisil… – läbi mõistuse, vastavate programmide abil, millistega sa püüaksid analüüsida ja talletada minu kogemisi… – „memuaaridena minu järeltulijatele“…

Selles mängus ma mõistan, et isegi järeltulijad – olen ma ise… – kuid uuendatuna…

Kas teile ei paku huvi üle lugeda seda, mida olete kirja pannud nooruses… – nii ka minul on põnev seda kõike hiljem üle vaadata…, kõiki oma kogemise etappe inimkehade piiratud vormides…

Mõistus ongi selleks… – et koguda informatsioone…

Selliselt saab kujundatud see, mida nimetate mentaalseks plaaniks…, informatsioonide väljaks…, Akaši kroonikateks…, ja nii edasi…

Need on üksnes tunnistuseks minu läbitud teedest ja kõigest avanenust läbi teie…, minu sündimisest läbi teie…, minu kehastumisest teisse…

 

Seega… ei miski elektriline, ega radioaktiivne energia ei saa olla takistuseks inimkonnale tõusta üles, või valgustuda…?

Üksnes inimene ise on segamas sellesse kõigesse…

Üksnes tema kavatsus ja tema hirmud on takistuseks tema teekonnal..

Te olete minu mõtteloovuse atribuudid…, minu ilmutumised läbi teie mõttevormide…

Ehk teisi sõnu… – kõik saab olla nii, kuidas mõtlete seda kõike enda jaoks…

Kui jääte arvama, et elektrilised energiad on segamas teie ülestõusu… – nii see ka läheb…

Kui arvate, et mõningad pimeduse väed on segamas teie valgustumist… – siis nii ka läheb…

Kui arvate, et keegi on võtmas teilt energiat, ning sellega segab teie helenduse tõstmist… – siis nii ka sünnib…

Pea kõik sellised mängud sünnivad üksnes teie peades… – teadvustage seda…

Kõik sellised mängud sünnivad üksnes teie mõistuses…

Mõistus on universaalne seade üldiste mängude loomiseks…, üksnes teie mõistuse mõttevormide alusel…

Kui inimkond on mõtlemas sõdadest, siis teie mõistuse mõtteloov seade loob sõda, teie  reaalsuse erinevatel võimalustel…

Kui inimkond on mõtlemas ülestõusust…, siis mõtteloov seade loob ülestõusu, teie reaalsuse erinevatel võimalustel…

Seda võiks võrrelda teie arvuti programmidega, mille abil saaks luua mistahes mänge…, selle tegelasi ja osavõtjaid, koos nende tegevustega ja tehnikatega…, ja nii edasi…

Nii on teie muuvide ja filmide programmidega, milliseid luuakse arvutite abil…

See, mida ise loote, see saab ka olema teie reaalsuses…

Loote sõda – tuleb sõda…, loote ülestõusu – tuleb ülestõus…

Loote reaalsust, milles mingid vägevad olemused võtavad teilt ära energia, millist niigi on ületõusuks vähe… – siis selline saab olema ka teie reaalsus…

Ise loote oma reaalsust…, ja mina loon läbi teie…

Te olete vaid õppimas oma võimalusi…, ja mina läbi teie olen õppimas oma võimalusi… – uusi ilmutamise võimalusi…

Olete kui lapsed, keda toodi võluliste mänguautomaatide saali…, ning õpite tundma neid järjekorras…

Teile ühed mängud ehk meeldivad…, ehk isegi lähete mõnede sõdimise mängudega kaasa…, kuid teised mitte…

Kuid küllastudes sellest mängust, avastate äkki, et on olemas veel huvitavaid ülestõusu mänge…

Ees on ootamas teid veelgi huvitavamad mängud… – kuivaid te ei tüdineks mängudest…

 

Kas sina oled võimeline väsima…?

Ei tea…, mina olen võimeline kõike, mida olete võimelised teie…

Kuid väsimus – on energia puudumine…

Vaevalt et ma suudaks väsida, kuna kogu energia minus ei saa minust kusagile kaduda…

Ta üksnes avardub ja muundub…

Ma olen omalviisil igiliikur, mis on aina tõstmas oma väge…

Oma väge saan tõsta läbi teie, tehes eksperimente absoluutide peal…, ehk… igaüks teist saab avada kogu minu potentsiaali minus…, seega… avardada end ja mind…

See on maagia…, on võlukunst…

 

Siis tuleb välja, et kõik ülestõusnud õpetajad ja Valguse Hierarhid on üksnes Ülestõusu mängust osavõtjad…, ka nemad on haaratud mängu illusioonidest…?

Tegelikult on üksnes erinevad mängud, milliseid valib igaüks ise…

Kuid siiski… – teie mängudesse ilmuvad vabatahtlikud abilised, kes õpetavad teile neid mänge…

Nemad on jälgimas, et mäng jätkuks…, et mängu automaat töötaks laitmatult…

Osa neist teostavad tehnilist teenistust ja ülevaatust, et need töötaks lakkamatult…

Osa neist esinevad nende mängude disaineritena, kes arvestavad mängudest osavõtjate arvamusi ja soove…

Mõned on teile nende mängude treeneriteks…

Kõik see on loodud üksnes selleks, et tunneksite rõõmu enda arengu üle…, et õpiksite tundma enda võimeid…, ning õpiksid tegema oma esimesi samme maises elus…

 

Seega, tuleb välja, et pimeduse väed on üksnes juhendajad ja abilised, kes loovad vaid mänge neile, kellel meeldib mängida tapmise ja vägivalla mänge…?

Jah…, surma ei ole olemas…

Mängides surma – on samuti osa mängudest…, mängides hirmu – on samuti mäng…

Üksnes ületades hirmu mehiselt, te leiate oma lõpmatust…, oma ääretust…, oma kartmatust… – oma unikaalsust…

 

Milleks tarvis neile sellised julmad mängud…?

Ma küsiks sama teilt… – milleks teile sellised julmad mängud…?

Ikka oma kõikide potentsiaalide avamiseks…, ikka selleks, et õpiksite neid juhtima…

Kui te ei oskaks juhtida oma potentsiaale, mis on talletatud teisse…, siis mõnigi neist viiks teid hävingule…

Juhitamatu väe energia on lammutav…

Teisse on kätketud tohutu vägi, mida tarvis õppida juhtima…

Te liigute samm sammu järel…, läbi mängu õpite kasutama oma väge…. oma energiat…

… minu potentsiaale, mis on kätketud teisse…

Te üksnes ei ole suutelised mäletama kõike…

Oma mängude läbi te ei ole veel omandanud kõike…

Just seetõttu teie jaoks on olemas müriaade mängu tandreid…, mänge ja olukordi, millised võimaldavad teil avada endis oma Ääretust…. Minu ääretust…

Seega… pimeduse mängud on üksnes teie arengu tasemed…, kui absoluutsete teadvuste areng…, ning pimeduse juhendajad on üksnes juhendajad, kes aitavad teil õppida juhtima teie endi olemuse väe lammutavaid jõude…

 

Seni see ei õnnestu meil eriti…

See pole kerge tee, kuna teie pisematesse vormidesse on koondatud tohutud potentsiaalid…

Suht sageli need potentsiaalid väljuvad kontrollimatult teie vormidest, ning lammutavad teid endid…, või teie ümber olevaid…

 

Kujuneb selline mulje, et kogu Ilmaloovus on loodud just otseselt inimkonnale…, kui teatud mängulise olukorrana…

Miks see häirib sind…?

Kogu sinu reaalsus on üksnes sinu jaoks…

Igaühe reaalsus on igaühe kohane…

Iga tsivilisatsiooni reaalsus on just iga tsivilisatsiooni päralt…

Iga olemuse reaalsus on tema enda olemuse kohane… – ta ise on loonud seda…

See on võtmemõistmine, mille poole olete aegamööda liikumas…

Teie reaalsused on loodud üksnes teie endi poolt…, iga tsivilisatsiooni, iga olemuse poolt…, ja mis on omavahel ristumas mingites punktides ja avarustes… – ja seetõttu näib, et see on teievaheline ühine mäng…

Kujuta ette minu piiritut olekut…

Ma olen suuteline looma mängutandreid igale ühele eraldi…

Ka teie olete selleks võimelised…

Ma saan luua müriaade näitlejaid, kõigi mängutandrite jaoks, et igaüks saaks läbida enda avanemise teekonda, ning õpiks tundma oma ääretust…

Kui palju läheks tarvis näitlejaid ja mängutandreid, et õppida tundma piiritut avarust…?

Isegi inimkonnal on reaalsusi sama palju, kui on inimesi endid…

Ja edasi… – igale inimesele, just tema enda poolt ja tema enda jaoks, on loodud hulgim reaalsusi…

Kogu lugematu hulk reaalsusi puutuvad kokku, ristuvad…, ja mõningais olukordades langevad isegi kokku…

Kõik reaalsused on üheaegselt… – ja ei ole mingeid piiranguid reaalsuste hulkades…

Iga su enda mõte on loomas hetkelist reaalsust…, ja iga inimese mõte on loomas oma hetke reaalsust…

Teadvustage endile – milliseid reaalsusi olete loomas igahetkeliselt, oma mõtetega…?

Kui osa inimkonnast on mõtlemas sarnaseid mõtteid, siis nemad loovad sarnaseid reaalsusi… – kuid teile see näib, et kõigil on üks ja sama reaalsus…

See on üksnes reaalsuste ristumise mosaiik…

Kõik inimesed, kellega kohtute oma teekonnal, on elamas oma isiklikus reaalsuses, millised teie suhtlemise hetkel on ristumas sinu reaalsusega…, ning sinule näib, et antud reaalsuses elate koos…

See siiski on üks kaunis ja õudne, ühine ja paljutahuline Ilmaloovuse loomise mäng…

Kõik see on Mina…, ja kõik on üksnes Minus…

Kõik need on üksnes Minu potentsiaalide avanemine…, ja Minu tundma õppimine endi seesmuses…, ja Endi õppimine teie seesmuse läbi…

 

Tänan sind, minu potentsiaal…

Mulle on räägitud, et pean igal korral tänama sind suhtluse pärast, kuna nii on õige ja nii on kombeks…

Sa võid seda teha…, võid ka mitte teha… – minu jaoks sellel pole mingit tähendust…, kuna minus on olemas kõik…

Hoopis mina olen tänulik sinule, et annad võimaluse liituda sinu vastuvõtuga…

Ma olen ülimalt tänulik teile kõigile võimaluse eest avaneda teie seesmuses…

 

Kas meil on muud valikut…?

On ja ei ole…

Ühest küljest… – varem või hiljem, te paratamatult avate endis kõiki Minu potentsiaale…

… teist valikut teil pole olemas…, ehk – „olgu sinu tahtmine“….

Kuid teisest küljest… – kiirus…

… Minu potentsiaalide uurimise viisid…

… mängu olukordade valik…

… – see kõik on teie vaba valiku õigus…

 

SElena

Read Full Post »

Older Posts »