Feeds:
Posts
Comments

Archive for September, 2018

Selles sõnumis tahaks rääkida armastusest…, ehk õigemini… – selle puudumisest…

Ma kardan, et valmistan pettumust armastusaldistele inimestele, kui ütlen, et elame ilmas, kus ei ole, ega saa olla mingit armastust…

 

Miks olen selles sedavõrd kindlameelne…?

Ehk see tuleneb sellest, et olen väsinud reaalsusest, millises tõeline armastus on asendatud samanimelise surrogaadiga…

Kord olin kogenud teise reaalsuse kogemust, kuid siis ärkasin sellest kui sügavast joobest…

Maaväline armastus mõjus mulle kainestavalt, pühkides minu teadvusest minema inimliku armastuse uduloori, mis oli veniv ja kleepuv…, – kui mingi odav veinike…

Sellisena nägi välja asendus

Ma olin kui oma kauges minevikus…, kusagil idamaisel turul, kus firmasärgi asemel mulle anti mingi riidetükk…

Ka siin ma tunnetasin, et armastuse asemel olen saanud mingi võltsingu…, mingite pealiskaudsete tunnete ja emotsionaalsete seonduste näol…

 

Kuna inimene on tulnud killustatud armastuse avarustesse, siis temal on raske elada armastuseta…

Ilma selleta inimene on kui bioloogiline masin, millele vaid näib, et on armastamas…

Inimesesse on kätketud armastust matkiv programm…

Meie anastajad olid suurepäraselt teadlikud, et ilma armastuseta muutume jäigaks reaalsuste kringliks…, seetõttu vahetati armastus välja fantoomi vastu…, imiteeringu vastu…

 

Muuseas… – armastuse tõelised programmid on sügavalt peidus meie endi alateadvuses…, need on sisendamas meile, et me näeme armastust igapäevaselt…, isegi telesaadetes on palju armastusfilme, seebiooperite näol…, ka raamatuid armastusest on suurim hulk…, räägitakse armastusest ema ja lapsevahel, armastusest kodumaa vastu, elukutse vastu… – lõpuks ka armastuse stseenidest naise ja mehe vahel…

 

Me enam ei kahtle armastuse olemasolus… – oleme kindlad, et ta on alati olnud ja on kõikjal meie ümber…, kuid me ei tunneta peale elu halluse midagi…

 

Miks meie anastajad jätsid meid armastusest ilma…?

Ilmselt selleks, et oleksime alati eraldatud armastusest jäikusega ja ükskõiksusega…, et sõdiks illusoorse õnne tükikese pärast omavahel pidevalt…, peituks armastuse ilusa moraali taha…

 

Filosoofiliste ja esoteeriliste allikate kaudu oleme teadlikud, et on olemas kõrgem tingimusteta armastus… – kuid… kuidas see peaks reaalselt toimima… ei ole meil teada…

 

Mõned armastuse adeptid väidavad, et… me oleme elamas armastuse avarustes… – piisab üksnes avaneda ja lasta tulla temal sisse…

 

Uskudes õpetajaid, püüame kinni püüda kättesaamatud õnnelindu…

Ehk prooviks koos… – laseme ta sisse…

Kas ei tunneta…?

Visualiseerige sügavamalt…, korrates kui mantrat… – armastus, armastus, armastus…

Kas ikka ei tunneta…?

 

Ärge muretsege… varem või hiljem, see kaua oodatud, jõuab kohale…

Me oleme ju armastus ise…

 

Teised armastuse õpetajad sisendavad meile, et kõrgemat armastust peame ära teenima…, palvetades päeval ja ööl, kahetsedes surelikes pattudes…

Peame uskuma, et isegi siis, kui meid lüüakse risti…, kui türannid ja türannikesed on rebimas meid tükkideks kolmemõõtmelisel eluristil…, kui tunnetame endid petetuna ja maha jäetuna… – ka siis Jumal on armastamas meid…

Kus sa oled armastav Jumal…?

Miks jätsid meid maha…?

 

Meie hüüd Jumala poole, tema halastuse ja armastuse järel, upub timukate irvamistesse ja mõnitamistesse…

 

Unistades mentaalsetes mõtisklustes kõrgemast armastusest, jätkame oma igapäevast elu, piineldes oma tavalises maises armastuses…

Enda arvates armastame oma lähedasi…, kuid lämbume oma armukadedustes jätkuvalt…

Meile on sisendatud – kui oled armukade… – järelikult – armastad…

Samas mõistmata, et armukadedus on – vihkamine

Et õigustada oma viha, sai väljamõeldud ütlus… – armastusest vihkamiseni on vaid üks samm…

 

Seega… – maine armastus on alati olnud ja jääb egotsentriliseks…

Selline arvatav armastus on üles puhumas isiklikku tähtsust, kasvatades meis anastajaid… –seetõttu püüame hoida kontrolli all kõiki…, eriti neid, keda armastame…

 

Meie armastus on selline, milles armastatav isik peaks täienisti uppuma kui venivasse, või kleepuvasse substantsi…, et meie armsad uinuks meie embustesse igaveseks, kui soiste gaaside lummusesse…

Ema hõivab oma lapsukest emaliku armastuse võrku, et ta ei saaks ei mõelda, ega hingata ilma temata…

Kuid võsuke, samal ajal, kasutab ära ema pimedat armastust… – teeb temast marioneti…

 

See toimub enamuselt alateadlikult…, ehk… meie teadvuse kulisside taga…

Mõtleme ja räägime ühte…, kuid teeme vastupidiselt mõeldule

Räägime oma armsamale, et ta on vaba oma valikutes…, kuid tegelikult… ei lase sammugi teha ilma hooleta tema eest…

Oleme ise valmis olema armastuse orjadeks…, kiites takka oma armsamate egoismile… – aheldades end veelgi enam inimõnne ahelaisse… – pea et… ei jäetaks maha… ei jäetaks maha…

Oleme valmis kannatama piinasid ja alandusi…, üksnes kujuteldava õnne killu pärast, mida sootsium püüab riputada meile kaela…

 

Meile näib, et nii peabki olema, kuna kõik elavad selliselt…

Reaalsed tunded meil asendati mõtetega tunnetest…

Kui räägime armastusest…, siis arvame, et oleme seda reaalselt läbi elamas…

Armastusest kirjutame ülendatud vormis…, korrates taas ja taas… – armastus, ikka armastus…

Samas tunneme rinnus ängi…, hetkelisi emotsionaalseid lahvatusi… – seda kõike peame armastuseks…

 

Me isegi ei aima, et elame armastuse illusioonides

Meile näib, et armastame…, kuid tegelikult… – üksnes haavame teine teist…

 

Kui tahame, et lähedane oleks õnnelik, teeme selleks kõike võimalikku… – märkamata seejuures siduvat armastust…

Mida õnnelikumaks püüame neid teha, seda õnnetumad nemad on…

 

Rääkides, et armastame oma sünnimaad, me isegi ei märka, et meil on agorafoobia – hirm avatud avaruse ees…

 

Enda arvates oleme seotud maa ühe tükikesega…, kuid oma filosoofilistes arutlustes arvame, et oleme suutelised hoomama lõpmatust…, samas märkamata, et meie tarkus on tuginemas üksnes lühinägelikule puuadrale, mis ei ole kunagi kündnud maapiirist kaugemale…

Me ei suuda mõista oma lähedasi, rääkimata naabritest…

Anname naabritele solvavaid nimetusi, rõhutades sellega oma tähtsust, kasvatades endas arvatavat armastust sünnimaa vastu…

Muidugi mõista…, me armastame oma kodumaad, vehime rahvuslippudega…, samas mõistmata, et meiega manipuleeritakse, kasutades ära meie seondust kohaga, kus oleme elamas…

 

Oleme imestamas inimesi, kes surid nostalgiast, olles võõrsil…

Hüüame neile järele, et kuivõrd kõrge oli tema armastus kodumaa vastu…, kuid samas unustame, et inimene ei suutnud katkestada karmalisi sidemeid kodumaaga, ega suutnud vabaneda sugulusprogrammist…

 

Probleem on selles, et me ei aima…, või ei taha teada, et meis ja ümberolevates ei ole armastust… – on vaid selle surrogaat

Oleme kui kroonilised alkohoolikud, kes viivad end alkohoolsesse uima…, peaasi… – mitte puutuda kokku reaalsustega…

See on kui õlle reklaamis, kus esimese kruusi järel inetu naine muutub kauniks ahvatlevaks isiksuseks…

 

Kuna oleme halastamatu tühjuse ja tõeliste tunnete igatsuste küüsis…, siis oleme osavalt peitumas sõnade taha armastusest…, kunstlikult arendatud emotsioonide taha…

Kui tahame tunnetada tõelist tingimusteta armastust, siis tarvis võtta end sellisena, millistena oleme – armastusest ilma olevatena…

 

Alkohoolik saab terveneda üksnes… tunnistades end totaalselt sõltuvaks alkoholist…

Ehk tasuks luua ühing anonüümsete alko…, vabandust… inimestest, kellel puudub armastus…, kus saab avalikult ja ausalt tunnistada endale, et ei armasta ei ennast, ei kedagi ümberolevaid… – et oleme üksnes imiteerimas armastust…

Oma sugulaste ja sõpradega oleme seotud seetõttu, et oleme harjunud nendega olema…, seetõttu kuulutame, et armastame neid…

Üksnes seksuaalse seonduse tõttu oleme narkootiliselt seotud oma partneriga…, tavalist seksi oleme osavalt asendanud kauni sõnaga – armastus…

Nii mõnetigi öeldakse… – lähme, armatseme veidi… – see oleks kui enda petmine ühega teise vastu…

 

Ei…, ma ei ole seksi vastu…, hoidku Jumal… olen enesepetu vastu…

On aeg lõpetada näo tegemisega, et armastame…, peites enda tundetust kaunite armastuse sõnade taha…

 

Selleks tarvis emotsionaalsest surrogaat armastusest ärgata tingimusteta armastuse vastu, mis ei kihutaks meid koridor-püünisesse, kus igapäevased igavad seinad kompenseeriks lootusega saada viirastuslikku inimarmastust…

 

Kui lõpuks saame võtta end ilma kaunite sõnadeta armastusest ja tunnistada enda tundetust… – üksnes siis on võimalus tunnetada reaalset armastust…, mis ei ole seotud mingi asjaga, või isikuga…

Üksnes olles oma teadvuse vaikuses…, ilma hingestatud mõtetest armastusest ja selle moodsatest emotsionaalsetest lahvatustest… – varem või hiljem leiame end üksi olevatena tühjuses…

Kui ei ehmu üksindusest ja suurest tühjusest, vaid… sukeldume sügavamale tema põhjatusse…, siis märkamatult puudutame midagi pehmet ja sooja…

Esmalt, vaevalt märgatavalt, see hakkab pulseerima meie olemuse seesmuses…, seejärel… üha enam ja enam, hakkab soojade ja õrnade voolustena kanduma üle meie teadvuse…, kuni valgub soojade lainetena üle kogu meie keha…

Seda võib tunnetada kui jõe värskendavat voolamist mööda veresüsteemi…, kui on täitmas kõiki füüsilise keha rakke…

On hea olla…, istuda vaikselt…, tunnetada soojust ja õndsust…, samas teadvustamata, et selliselt on naasemas meie Suur Armastus

Veel veidi… – ja meie rinnakorv hakkab järgi andma tohutule armastuse väe survele…

Veel veidi… – ja siin ta ongi

 

Midagi tohutut, kujutelmatut, on voolamas mööda kogu teadvust…, lammutades kõiki kunstlikke tõkkeid…, kõiki silmakirjalikke fassaade, milliseid on loodud alateadliku olemuse poolt…

Veel veidi… ja pääseb valla… – pisarad on voolamas mööda põski…, kui ammu pole kodus olnud… – kui ammu… – vaikses ekstaasis pomiseme… – anna andeks…, anna andeks

Meie olemuse sügavused on lahvatamas…

Armastus, tunnetades meie taltuvust ja igatsust tema järel, lammutab lõplikult viimased ahelad…, inimese duaalsuse kookoni… – vabastades maisest kahjustavast eksisteerimisest…

Nii saame naaseda oma kallisse olekusse, milleks on – Armastus

 

See Armastus ei orjasta meid, hõivates ja uinutades meie teadvust…, vaid vastupidi… – teeb meid vabaks, kui tuule…

Ta aitab meil teadvustuda, ühendades kõik vastuolulisused, avardades meid sfääriliselt…

Meie silmad ei läigi enam ohjamatusest, kui noortel armunutel, kes on armumise kütkeis…, ega kattu igapäevaste tundetuste kaega, nagu on miljonitel inimestel… – vaid on ühtlases terviklikuse ja olu teadvustuse valguses…

 

Tõeline Suur Armastus on vabastamas meid kõigest võltsist ja ebasiirast…

Ta on juurimas meist välja moraalset orjust

 

Me ei ole enam seotud vananeva emaga, kes on pidevalt püüdmas kutsuda meis esile haletsust tema vastu…, et oleksime pidevalt tema kõrval, elades läbi tema mõtteid ja tundeid…

See armastus vabastab meid meie lastest, ega lase siduda neid enda külge…, ja samas… et ka lapsed ei saaks ohjata meid, manipuleerides meiega ja meie tunnetega…

Ta on vabastamas meid abikaasadest, lahustades omanduse tähtsust kõigis inimolevustes…

Ta on vabastamas meid meie lähedastest, kes tahaks meid pidevalt kontrollida…

Ta on lahustamas meie kodumaa piire, muutes tohutu ilma osaks paigakese, millest olime kinni hoidmas…

Kui me ei ole seotud enam kohaga, siis saame tunnetada end ühtviisi kõikjal üle planeedi…

Tingimusteta armastus on meiega…, see on liitmas kõiki osi ühtseks tervikuks…

 

Ilmaruumilik Armastus on halastamatu…, ta ei ole teadlik halastusest… – ta ei sekku meie valikutesse…

Ta ei sekku isegi siis, kui oleme valinud teekonna põrgusse…

Kõik on üksnes enese otsingud…

Ta ei ole tundmas kaasa, ega alanda meid oma annetustega…, ta on täitmas meid oma väega, puhastades meie rakud sajandite pikkusest surma hirmust…, mis omakord on jagunemas lugematuteks väikesteks hirmudeks… – töö või lähedaste kaotamise hirmuks…, või hirmuks tundmatu tuleviku ees…

Kõik sellised hirmud hävinevad halastamatus Ilmaruumiliku Armastuse leegis

 

See muudab meid kartmatuteks olevusteks, kes on julgelt vaatamas lõpmatusele näkku…

Selline armastus on valgumas mööda avarust mistahes tingimusteta…

Oleme armastamas kõike ja kõiki…, jagamata midagi omaks ja võõraks…

 

Siin alles mõistame, et me ei ole põhimõttelt kedagi armastanud… – ei ema, keda oleme ekspluateerinud oma lapsiku armastusega…, ei lapsi, keda programmeerisime eluks ilma armastuseta…, ega ennast, keda olime unustanud oma igapäevaste murede tõttu…

Olime liiast süüvinud isiklikesse üleelamistesse…, enda taoliste seas… – magavate mehhanismidena inimese kujul…

 

Kui ebamaine armastus põimib lahti seonduste sõlmed, enda ja meie lähedaste vahel, siis saame lõpuks teadvustada, et tõeline armastus teeb meid vabaks…, sõltumatuks teine teisest…

Nii saab lahti üksinduse hirmust, mis on ajamas meid kokku tohututesse megapolistesse, kus tunnetame end veelgi üksikumatena…

 

Omades tingimusteta armastuse väge, muutume autonoomseteks olevusteks, kes on suuteline suunduma tundmatusse…

Ilmaruum ei ole enam võõras ja hirmutav…, vaid lähedane ja omane… – isegi tuhandete parsekite kaugusel…

Advertisements

Read Full Post »

Tere teile…
Olen läbi lugenud kõik Vestlused Lutsifäriga…, olen enamuselt nendega päri, kuna need on vägagi vastavuses vedadega…

Kuid mulle jääb arusaamatuks jutt kollektiivsest vaimsusest, mille kohaselt tuleks kokku koguneda ja alles seejärel väljuda…, kuid jutt on transsmuteerumisest, aga mitte karma põletamisest…
Enamus adepte, kes püüdlevad vabanemise poole, tõepoolest püüavad põletada karma ja lahustada omad peenkehad…, lammutades sellega oma füüsilise keha…
Kuid sellisel juhul on kahju, et sellega saab hävitatud hindamatu kogemine, mille loomiseni on viinud viimase aja mängud…
Meie teeme seda vastupidiselt neile, kes üksnes on praktiseerimas energeetilisi praktikaid ja joogat… – seda üksnes enda nimel…
Samas anname teadlikult aru, milline tulemus on ootamas meid füüsilises elus…
Selline tulemus on ootamas meid tänu lammutavatele jumalatele…

Kui vaadata vedade heasoovlikke jumalaid ja jumalannasid, nagu… Višnu, Lakšmi ja palju teisi, kes annavad mateerialikke hüvesid ja paradiislikke maid…
Kuid vabanemist illusioonidest ja muudest mateerialikest püünistest, võimaldavad lammutavate aspektidega jumalad ja jumalannad…

Te olete uskumas Kõrgema Issanda lubadusi…
Tema bhaktid (ustavad) ei palu mateerialikke hüvesid… – vaid paluvad vabanemist ja väljumist kord ja igavesti sansara rattast…, et enam mitte kunagi kehastuda…

Need, kes on eelistamas jumalate hüvesid… – pääsevad paradiisi ilmadesse…, nemad püüavad taas naaseda illusioonide ilma…

Muide… – paradiis ise on jumalate elupaik – see on samuti illusioonide ilm…
Igapäevaste padžanate aegu teile kinnitatakse, et kõik jumalad on bhasma (tuhk)…

Te ei suuda ette kujutada, kuivõrd kasvas inimeste hulk, kes ei soovi ei mingit paradiisi…, vaid soovivad lahkuda kord ja igavesti planeedilt Maa…, ehk… – vormide ilmast…

Kollektiivse vaimsuse fragmendid seisavad sellele vastu…, nemad on nõus ootama, kuni kõik ülejäänud Minad mängivad oma isu täis…
Nemad on nõus maksma mistahes hinda, et väljuda sellisest jumalikust mängust…

Tegelikuses meil on Jumala enda lubadus, et… kui keegi soovib vabaneda ja väljuda Sansara Rattas, saavad selleks loa… – kuid, muidugi mõista… ise peaksid selle heaks midagi ära tegema…

Nendest vestlustest ma sain aru, et olles selles mängus, oleme kõik vigaste jalgadega…, seega… – väljuda saame üksnes kõik ühiselt…

Kuigi see ei lähe kokku vedade õpetustega…, ma püüan siiski seda mõista…

Kas siis Veedad ja Puranad on meile valetamas…?

Kas tegelikult me olemegi jõudnud matrjoškast kaugemale…
Pealegi… – peame ootama, kuni kogu inimkond küllastub mängust erinevate tsivilisatsioonide jumalatega ja logostega… – üksnes siis saaks kollektiivne vaimsus end kokku korjata…?
Kuid see on vastuolus vaba valikuga ja tahtega…

Mis oleks, kui valiksime ise, kasvõi oma kehade lagunemise hinnaga (mis ei pakuks rahuldust), ja eralduks kollektiivsest vaimsusest, ning liituks Esmase Puhta Eksisteerimisega (Parabrahmaniga)…?

See ehk kõlaks egoistlikult…, kuid meile ei meeldi läbida kõiki mängu tasemeid…, ega kavatse aru anda oma tsivilisatsioonide ees, kuna meie eesmärk on väljuda täienisti vormide ilmast…
Meid ei ahvatle enam senised revolutsioonilised arengu teed…

Järelikult… – kas see ei ole reaalne…?

Kuid meile on samas räägitud… – et meie Jumalale – kõige esmapõhjusele – on kõik võimalik…

Kuid vestlustest selgub, et kuni eksperiment ei ole lõppenud… – ei ole mingit lootust…?
Seega… – meie vaimsustega ei arvesta keegi…, eriti veel, kui oleme vähesuses?

Meie valikuks on… – tasakaalustuda ja sulanduda mediteerides Jumalaga…?

Margarita
Kommentaarid

I… Kallis Margarita… nii Budha, Lutsifäri ja paljude teiste Kõrgemate Olevuste kanaldustes on rõhutatud… – võimatut ei ole midagi…
Kui vaimsus teeb otsuse naaseda Jumala juurde, siis selleks peaks olema valmidus pöörduda sellise sooviga Jumala poole… – sellisel juhul selleks avaneb võimalus…
Kuid… siin on olulised kaks küsimust…
1. Kas teie, kui inimisiksuste, soov naaseda Jumala juurde, ühtib teie vaimsuse kavatsusega…?
2. Naastes Jumala juurde, vaimsus sulandub Temaga…, saab Temaks…
See oleks kui tilgakese ühtimine ookeaniga…, lakates olemast tilgake… – sellega kaob kogu tema individuaalsus ja lakkab olemast vaimsus…
Jääb üksnes see, mis on alati olnud… – Kõik on see, mis on…
Kas olete valmis selliseks variandiks…?

II… Armastuse kohaselt saab kõik ka antud…
Usk taandus, ja astus armastuse seljataha..

Read Full Post »

Ehk olete tuttav väljendiga… – kuidas leida teist poolt…?

Nii mehed, kui naised on otsimas seda, keda saaks pidada enda teiseks pooleks…, kindla veendumusega…

Oma suhtlustes nende inimestega, mul on tahtmine neile vastata… – kas esimese poole olete leidnud… – ennast…?

 

Et leida teist poolt, tarvis esmalt mõista iseend…

Tarvis esmalt aru saada esimesest poolest…, kes ta tegelikult on…, milline ta on kodus…, milline on ühiskonnas…, sootsiumis…., millist rolli on mängimas suhetes vastassooga…?

Need on rasked ja olulised küsimused…

Vastuste otsimine võimaldab kiigata enda seesmusesse…, lubab avaneda, ning mõista end tegelikkuses…

Oma olemuselt meil ei ole teada, kes me tegelikult oleme…

Me ei mäleta endid, ega tea oma soove ja vajadusi…

Kõik, mis on teada meist endist… on – maskid, mille alla oleme peitmas oma tõelist olemust…

Maskid on surutud meile peale meie ümberoleva sootsiumi poolt

Need on programmid, mis on kätketud meisse juba lapsepõlvest peale…, need on lausa blokeerimas meie kõiki valusid…, need valud on meie hirmude valve all

Poeme Ilma eest peitu maskide alla…, sulgume inimeste eest, et keegi ei pääseks meile sisse, ega näeks meid…

 

Esmalt tarvis teada saada, mida oleme peitmas enda eest…, õppima tundma, millised oleme maskideta ja programmideta…

Saada teada seda tõesust…, seda esmast olemust, mida oleme unetanud…, nurka surunud…, lukustanud seitsme luku taha… – ega taha näidata kellegile…

 

Kuidas saab tegeleda teise poole otsingutega, kui ei ole teadlik esimesest poolest…?

Kuidas saab mõista, mida peaks kujutama endast teine pool, kui ei ole teadlik esimesest…, ei ole teadvustanud esimese poole tõelisi vajadusi…?

Kõiki teise poole vaimsuse vajadusi saab mõista üksnes läbi avatud südame ja oma avatud vaimsuse…

Terviklikuks on võimalik saada üksnes läbides kogu teekonda…, mõistes end tõelist…, mõistes enda tõelisi vajadusi ja soove…

 

Terviklikule isiksusele ei ole vaja mingeid pooli…

Terviklikule isiksusele on tarvis terviklik ja end mõistev isik, kes on võimeline astuma koos, käsi käes…, aga mitte rippuma ja otsima tuge teises…

Need on kaks terviklikku isikut, keda ei ole tarvis täiendada, parandada ja toetada milleski…

Isiksused, kes ei vaja ei mõistmist ega armastust enda vastu, need ei otsi kiskjaliku pilguga kedagi, keda saaks siduda endaga igaveseks…, olles kindel,  et see pool ei page minema…

 

Kaks terviklikku inimest on võimelised kinkima teine teisele armastust…, mitte üksnes võtma vastu…

Kaks terviklikku inimest, kes usaldavad end ja ilmaruumi…, kes mõistavad… – et midagi saada, tarvis esmalt anda…, samaga saab vastata ka teine pool… teine Vaimsus…

Siit kerkib seaduspärane küsimus…  milleks…, kui olen terviklik ja täitunud… – milleks mulle keegi teine…, milleks tarvis teist…?

Sellele küsimusele on ühene vastus… – seda tarvis selleks, et saada Loojaks… – selleks, et saaks luua Ilmasid, kui tõeline Jumal…

 

Yin ja yan…, valgus ja pimedus…, mees ja naine on alati loomas ühiselt…, on loomas ühiselt harmoonilist liitu

Selles liidus on sündimas Loovus…, on sündimas Lapsuke…, on sündimas Uus Ilm

Selleks on tarvis lähedast vaimsust… – selleks on tarvis teist poolt teise vastassoo kehana…

Selleks on oluline esmalt õppida tundma end…, õppida tundma enda vajadusi…

 

Pakkudes ilmale oma teadmisi, tõmbate ligi enda taolist terviklikku vaimsust…

 

Et paremini mõista end, tarvis aega ja… üksindust…

Üksnes nii saab õppida tundma oma keha…, tundma, milliseid energiaid ta on endast läbi juhtimas…, kuidas on juhtimas oma keha…?

Üksnes nii saab õppida tundma end, kui Loojat üksinduses

 

Üksnes siis, kui õpite tundma end põhjalikult, olete valmis Tee avanemiseks

Teil tuleb astuda sellele Teele koos sellega, kes on Uue Ilma kaasloojaks teile

Tuleb kaasa see, kellega on kerge ja soe, astuda nii rõõmus, kui mures…

 

Just seetõttu olete otsimas teist poolt…

Selleks peate alustama endast…, oma kehast ja koos sellega ka Ilmaruumist…

 

Muidu ebatäiuslik jääbki otsima teist…, jääbki otsima enda tervendamist…

Ehk… üks vigastatu on otsimas teist vigastatut…, et kaevelda omavahel ja traumeerida teine teist veelgi enam…

 

Leides end, leiate Rahu…

 

Partner on vajalik selleks, et jagada kellegiga kõige kaunimat…, kõige parimat…, olulisemat ja huvitavamat…, kõike, mida leidub endas… – jäädes samas iseseisvaks ja tugevaks…

 

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest..

Mõneti on raske eristada tõelist Kaasasündinut sellest, mida peate kaasa sündinuks teie…

Suht sageli väidetakse, et tarvis esmalt armastada iseend…, anda andeks iseendale…

Sellist väidet on sageli kuulda taolistel seminaridel…, sageli ka meie omas…

See on viimas segadusse, kuna ei ole lihtne eristada ennast oma Kõrgemast Minast

See on suhteliselt raske…, nii inimkonnal, kui… eriti – vanadel vaimsustel…

Kuidas viia need kokku, et neis ilmneks mõtestatus…?

Seetõttu lubage rääkida teile midagi…

Oleme andnud teile vesteid veste järel, lugu loo järel…, nii meestest kui naistest, kes on püüdnud lahtimõtestada sedavõrd salapärast asja

 

Üle 18 aasta tagasi tõin sisse persooni nimega Wo

Siis oli juttu Wo probleemidest, milliseid kutsusid esile mingid hääled, või mingid liikumised toa nurkades, mis hirmutas ja ajas teda segadusse… – ja paljudest muudest asjadest…

Kuna ta ei olnud selleks valmis, siis läks arsti juurde…, seejärel… psühholoogi juurde…

Nii see jätkus ja jätkus…

Loo lõpus selgus, et see oli tema ise, tema enda Mina, mis püüdis Wo’ga ühendust leida…

Siis selgus, et Wo eraldas enda lineaarset Mina kõigest sellest, mis võiks olla esmaseks vaimseks Minaks… eraldas sedavõrd, et ei tundnud, ega mõistnudki seda…

See jätkus ka järgmistes vestetes…, kasvõi kuldse kera otsinguil…, või paljudes teistes, erinevate metaforide näol…

Kõik need olid oma Mina otsingud ja selle avastamised…

Kallid…, isegi tänavu, kui on juttu Kaasasündinust…, kui olete uurimas Kaasasündinut, teil on kalduvus eraldada teda endast…, on kalduvus omistada temale mingeid lineaarseid omadusi…

On olemas Mina…, on olemas Kaasasündinu… – mõlemad oleksid kui võõrkehad, mis paikneksid kusagil nurgas…, kuid, kes oleks kui mõistusega, kes oleks kui teadlik sinust…

 

Kuid see ei ole nii… – Kaasasündinu ei ole eraldi

Me paluks mõista nendevahelist sulandumist…, selle, mida peate endaks ja selle vahel, mida peate Kaasasündinuks…

Siin võiks sõna kaasasündinu asendada millegi muu sõnaga…

Kui sinu nimi oleks Mari, või Jüri, siis ehk lisada neile na, siis see tähendaks, kellena oled… – Marina või Jurina…

Kuid mõlemad oleksid ikka sina…, kuid harjumatul viisil, või vibratsiooniga…, kuid ühte neist tahaks eraldada endast, kuna see on erinemas sinu algvormist…

 

Tänane seminar, tänane koosolemine…, tänase päeva energia… – see kõik on selleks, et suudaksite avardada end sedavõrd, et luua ühendust Kaasasündinuga…, muutuda temaks

Et suudaksid muutuda ja olla koos temaga…, ega vaataks teda, kui mingit eraldi olevat Kaasa sündinut…, mis teeks teda mingiks eraldi olevaks asjaks, protsessiks…

Kuid see ei ole nii… – see oled sa ise

Sinul on sedavõrd palju tasemeid… – seda üksnes seetõttu, et sinu teadvus on sedavõrd keeruline ja kompleksne…

Inimolevuse teadvus on üksnes ellujäämise teadvus…, mis saab olla ka vastastikku suhete teadvusena…

 

Antud juhul räägime sellisest teadvuse tasemest, mida nimetame Kaasasündinuks

Selline teadvus on ühenduses sinu Vaimsusega…

Ta on palju enam sinuga koos, kui tavaline ellujäämise teadvus

Sinul kõrgema tasemega teadvus võib olla heatahtlik teadvus…, kuid seni, kuni sa ei mõista, et sinu Kaasasündinu on sinu teadvuse osa, seni ta ei ulatu lähemale, kui sinuni naaber…

Astu oma Kaasasündinu sisse, ning mõista… – see on sinu rüü

 

Mõista… – kuni evolutsioneerud, seni õpid…

Kaasasündinu ei ole mingi eraldi olev kaasa sündinu…, ta on sinus olev Kaasasündinu

Sinu Kaasasündinu ja Kõrgem Mina…, ja muud osad-tükid, milliseid sa veel ei mõista… – on vastutamas sinu juhtimise, sinu alateadvuse ja sinu tervise eest…

See on selline sinu osa, mis on eraldi üksnes seetõttu, et sa ei ole veel küllaldaselt arenenud…, ega ole veel evolutsioneerunud temaks

Just selle esile toomise nimel on tänane koosolemine…

 

Seda kohtumist võiks nimetada… – evolutsioneerumine enda Kaasasündinuks

Lõpetage tema eraldamisega lineaarsel viisil…, tema paigutamisega kusagile väljaspool end…, või… ära eralda teda enda seesmuses, kuhu püüad ligi küündida ja haarata temast kinni…, mis oleks sinu jaoks kui kättesaamatu ja on libisemas sinu eest…

 

Kuid nüüd ühest tõest…

Mõned on küsinud, et kas Kaasasündinul on olemas isikulised omadused…, kas Kaasaasündinul võiks olla mingi oma mõistus, mis on erinemas inimese omast…?

Vastusena sellele oleks järgmine tõde… – kõike võib olla…

 

Kui oled valinud hirmu teekonna… – ka see võib olla temal, kuna Kaasasündinu esindab seda vaimset osa, mis on armastamas sind väga, ning püüab luua sidet sinuga

Kaasasündinu, olles ühenduses sinu Kõrgema Minaga ja sinu keemiga, on sirutamas sinule kätt ja püüab armastavalt ütelda… – hakkame koostöösse…, lähme edasi koos

 

Aga kuid…

Mitmeid aastaid tagasi ühes sõnumis rääkisime väljendist – jah, kuid

Jah, kuid… – see on väljend, mida kasutate järgmises kontekstis… – ma tahaks seda, vägagi…, ma tahaks liikuda selles suunas, tahaks alustada afirmeerimisega… – kuid… ma ei arva, et see hakkab tööle…

Samas, kui olete saamas sõnumit, mis tekitab hämmingut, või siis… näib liiast suurena ja grandioossena teie jaoks, teie mõtlete alateadlikult… jah…, kuid

Kui isegi ei afirmeeri…, te siiski veenate end, et usute neisse…, või siis tõemeeli tahate mõista neid… – kuid… seesmiselt on püsimas kahtlus… aga kui siiski

 

Tahaks teile mainida, et see oli vana energia protsess, mida teile ei ole enam tarvis

Ta on jäänud teile külge harjumusena…

Ühes sõnumis rääkisime sellistest harjumustest ja filtritest

Kallid…, need kõik on aegamööda ära langemas…

 

Ehk mõnigi poetab pisara…, kusjuures… ilma mingi põhjuseta…, kuna neile hakkab kohale jõudma, et kõik see on siiski kadumas…, ja ise on jõudmas elu punktini, kus saab ütelda… – hakkan tunnetama enda suursugusust…, kuid ei mõista, kust see tuleb

Olen hakanud tunnetama rahu ja kindlust kõigis asjus…, kuid ei mõista, kust see tuleb

Varem olin alati astumas teel enda juurde…, kuid enam mitte… – see on hirmutamas, (Krayon naerab) kuna sellel asemel on nüüd kohtumine oma Kaasasündinuga

 

Kaasasündinu ei ole kunagi eraldi olev kaasa sündinud… – see on sinu Kaasasündinu

See on sild sinu Kõrgema Mina juurde…, sild tervise juurde…

See on sild asjade juurde, milliseid tahaksid luua…

Ta töötab koos sinu intuitsiooniga…

See oled sina ise…, sina… sinu nimega sellel…

Varem ta ei olnud sinuga sellises liidus, seetõttu sa ei suutnud teda ära tunda…

Harju nägema teda, kui enda kehalikku Mina…, kes on teadvustamas end kui Mina…, sellist Mina, mis on vibreerimas mõnevõrra teisel tasemel… – sellest ka näib, et on seismas kõrval…

Kuid see ei ole nii…

 

Huvitav on see, kuidas inimesed on harjunud võtma oma keha…, jagades teda osadeks, sellega eraldades end kõigest olevast

Te ju ütlete, et teie käsi valutab… – kuid tegelikult teie ise olete haige…, kuigi annab tunda käes…

On olemas sootuks teine teadvus, mis hakkab nägema liitu enda…, oma rakkude ja Kaasasündinu vahel…

 

On aeg näha Kaasasündinut kui enda osa…, enda suuremat osa

Saate ehk isegi tunnetada armastust, mis on voogamas temast…, läbi Kõrgema Mina ja käbinäärme vahendusel…, teie enda teadvuse suunas…

Te ei ole teda seni reaalselt veel näinud

Seejärel hakkate mõistma inimolevuse teadvuse evolutsiooni keerukust ja selle kompleksust, mis on hõivamas kõiki protsesse… – pea selleni, et kord olete ise enda intuitiivne tervendaja

Kord olete teadlik sellest, kuidas verelibled tormavad võitlusse bakterite ja viirustega…, ja see on seda laadi, nagu olete teadlikud oma käe valust…, mis oleks… kui ise haige…

Siis olete kõik koos…, ja Kaasasündinu on üks nende seast

 

Kuid nüüd on palve…, sinule… – näe seda, mis on sinu oma, samuti ka seda, mis oli alaliselt liidus sinu teadvusega…

Kui oled tegemas tööd endaga, siis oled tegemas tööd saladusliku osaga, mis oli vibreerimas kuni tänase päevani kõrgemalt… – kuni olid teadvustanud ja sirutanud käe temale vastu…

Kui käsi on sirutatud vastu…, siis sinu Kaasasündinud ei ole enam kaasa sündinud… – vaid… oled sina ise…, ja oled üheselt astumas koos iseendaga…

 

Kui kord suudad ja teed seda, siis kõik, mida said täna teada, hakkab tänavusest ja igavesti aktiveerima seda, mis on sinu oma…, siis sa ei püüa enam pääseda selleni, või otsida seda…

Selleni kulub siiski liiast palju aega…

 

Seega… – Kaasasündinu oled ise…, ja ise oled Kaassündinu

Kui räägite avardunud Kaasasündinust…, siis jutt on avardunud inimteadvusest…

See on avardumas selleks, et kätkeda endasse kõike, milleks oled ise

Sina muutud temaks…

See on juba käimas…

Ja nii see on…

Krayon

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

Praegused sõnumid on suunatud enamuselt neile, kes on istumas siin… – vanadele vaimsustele…

Kõik sõnumid on suht erinevad… – mõned on kindla teemalised…, mõned on vestena…, mõneti on kui akadeemiline informatsioon mõningate asjade kohta, mis aitaks avada teile seda, mis on toimumas…, ja mis võib järgneda sellele edaspidi…

 

Kuid mitte seekord…

Tänane päev on jõudmas lõpule… ka täna teete sama, mida alati… – tõusete toolidelt ja lahkute…

Kuid praeguseks siin kujunes kooskõla…, koherentsus… – ja ma tahaks kasutada ära võimalust, kuni olete veel siin ja kuulate…

Kuid neile, kes on lugemas või kuulamas, ega ole siin… – see sõnum ei ole selline, mis jääb jätkuma…, jätkuma ja jätkuma…

See on lühike sõnum…, kuid hiljem (Krayon armastavalt) see jääb jätkuma…, jätkuma ja jätkuma…

 

Esmalt oli armastus…

Me oleme selliselt alustanud paljusid oma sõnumeid…

Kuid ma tahaks teha siin mõningase uuenduse…

Üle 10 aasta tagasi ma esitasin oma partnerile nelja armastuse atribuuti, mida ta pani kirja oma viiendas raamatus– Rännak koju

4 armastuse atribuuti andis ingel veste peategelasele, kes võttis neid kuulda…

Kas armastus on muutunud selle ajaga…?

Ei – ütleksite teie… – armastus on alati olnud sama

 

Mul on kavas ütelda teile, et armastus on muutunud…, kuna te ise olete muutunud…

Te võite sellega mitte nõustuda…

Seega… – nüüd tahaks tuua neisse atribuutidesse ajakohaseid uuendusi

Mõned neist ehk jääks samaks…, kuid… enamatesse saaks teha uuendusi…

Te olete jõudnud energiatesse, millised hakkavad avama armastust põhjalikumalt…, ehk enam, kui kuulsite seni…

 

Mu kallid…, üle 2000 aasta tagasi Armastuse Meister näitas teile Armastust…, esitles…

Ta püüdis tuua seda sellele planeedile parimal viisil, et see jõuks kõigini…, et kõik saaksid kasutada seda igapäevaselt…

Kõikjal, kus ta ka ei liikunud, oli võimalik näha, et isegi lilled õitsesid tema armastuses teisiti…

Inimesed järgisid temale, tänades Armastust…

Ta jõudis omas ajas paljus ette…

Kuid Maal, peale tema ära minekut, on palju muutunud…, ja seda tänu tema õnnistavale uudisele, mida ta tõi inimestele… – see oli puhas ja sedavõrd jumalik…

Te õpite seda tundma tänase päevani…

See on Armastus

Tahaks täna anda neid atribuute taas…, seekord mõnevõrra teisiti, kui oli varem antud…

 

Armastuse puhtus on esimesena neist…

Ta on sedavõrd puhas, et on ületamas kõike, mida võiks üksnes uskuda…

Armastuse olemus on selline, et temasse ei saa seguneda ükski muu teadvus…

Ta on üksnes – puhas

Ta on sedavõrd puhas, et inimestel on raskusi tema puhtuse mõistmisega

Ema silmad on kõige lähedasemad sellele…

Sellest oleme rääkinud varemgi…

Siis, kui ema vaatab oma lapsukest esmakordselt…, kui esmakordselt tõstab teda oma rinnale…

See on energia, milline on emal oma lapsukese vastu…

Inimolevuse jaoks ta on sedavõrd puhas…

See avaldub erutusena, pidustusena…, pisaratena…, naeruna… – ema nutab, nähes teda…

Ema armastusest ei saa midagi puhtamat olla…

 

Tahaks, et te võimendaks seda kümnekordselt… – just selline oleks Jumala Armastuse puhtus…

Just sellisena ta on avaldumas teile tänavu…

(Krayon joovastunult) Just selline puhtus on suunatud teile…

Ta on puhas…, ta on puhas ja ei koorma teid milleski…

Ta ei ole selline, mis väidaks… – ma armastaks sind tingimusteta vaid juhul, kui sul oleks üks tingimus… – sa sunniks end tegema seda ja seda…, minema sinna või sinna…, ja muide…, kui sa ei tee seda, siis sind tabab Jumala karistus…

 

Ei…, Jumala puhas armastus ei ole selline…

Selline väide on kohane vaid teile, kes inimsustab kõike…

Te väidate, et Jumal on teie seesmuses…, et Jumala plaan on selline, nagu väidavad paljud peamised religioonid…

Kuid Jumala plaan on puhas, ja see väidab… – oled suurejooneline…, sa oled seotud puhtusega…

 

Armastus on puhas… – sellest olete saanud alguse

See on suurim, mida ema oli võimeline andma maimukesele… – seda nägi ka isa…

Kui ema ja isa vaatasid lapsukest esimestel nädalatel koos…, nemad olid suures erutuses

See oli suurim puhtus, mida nemad olid suutelised andma oma lapsukesele…

Kuni lapsuke kasvas, mingil seesmisel tasandil ta teadis, et looja, kes lõi teda, andis kaasa midagi erilist… – võimet armastada vastu…, Jumala tasandil…

Armastuse puhtus – see võib olla kõige imepärasem energia planeedil…

See on tulemas Looja poolt…

 

Olenemata sellest, kelleks end peate…, ja mis on toimumas teie elus…, mida ka teile ei räägitaks sellest… – te sünnite neis tingimustes…

Inimkonna teadvuse vaba valik teeb valiku vastavuses teadvuse seisundile…, milline ta on ja kuhu on suundumas…

Kuid hetkel, kui olite tulnud kehasse, oli üksnes puhas armastus süütu lapsukese vastu…

Selline on esimene atribuut..

 

Armastus on vaikne

Ta on vaikne ja kannatlik… sellest on varemgi räägitud…

Reaalse armastuse puhtus on vaikne

Armastuse Meister, astudes ruumi, ei hüüdnud valjul häälel… – kuulake kõik (Krayon, muiates sellise võimaluse üle), minul on olemas armastus, mida teil ei ole…, miks te siis ei kogune, ega kuula mind…?

Ta ei teinud nii… – te ju teate seda…

 

Kui Armastuse Meister astuks sisse kaugemast uksest, siis ta teeks vaikselt…, me isegi ei märkaks teda…

Te isegi ei teaks sellest seni, kuni ta ei hakkaks liikuma ridade vahel, ega hakkaks rääkima…

Ruumi sigineks vaikus…

Selles vaikuses te kuuleks Loomislätte sügavaid tõdesid… – Jumala armastusest…, sellest, kuidas manipuleerida füüsikaga… – sellest, kuivõrd olete tunnustatud ja armastatud…

Igaüks tunneks armastust selle puhtamal kujul…

Just selliselt avaldub armastus…

 

Kui Armastus ise astuks ruumi, isegi kehastumata…, mida ta teeks…?

Ei midagi…

Seda vaid seni, kuni oleks märgatud teda…

(Krayon vaikselt, hingestatult) Sa oledki siin…, mida pakud meile täna…?

Alles seejärel, jäädes vaikseks ja rahulikuks, armastus vastaks… – võta kinni minu käest…, ma näitan sulle midagi…

 

Kogu oma vaikuses ja kauniduses Armastus võtaks sind siit ruumist ja viiks vaatama… – õit…

Ta ütleks… – vaata seda õit… – see oled sina

Seda õit on loodud kogu oma keerukuses…, nii oled ka sina loodud – samal viisil…

Ta on esindamas armastust…

Õiel on sama palju ühist sinuga, kui sinul õiega…

Looja on teil üks…, ja keerukus on teil üks… – kas näed seda…?

 

Armastus viiks sind puu juurde ja ütleks… – kas sa teadvustad, et oled puuga üks…?

Kallista puud…

Siis Armastus küsiks… – kas suudad tunnetada, kuidas puu on kallistamas sind vastu…?

Kas on sul teada, et puu on teadlik sinu siin olekust…?

Puu on teadlik sellest keemilisel tasemel… – sa ju hingad tema peale… see meeldib puule…, tõemeeli…, tema kasutab sinu hingamist oma elu jaoks…, ja vastu annab sulle hapnikku…

Ta on ühene sinuga…, sina oled ühene temaga…

 

Selle metafori mõte oleks järgmine… – iga elav asi planeedil…, isegi, need, mida peate elutuks, on sinuga ühesed…

Just rahus ja vaikuses on võimalik seda tunnetada ja ära tunda…

On inimesi, kes on suutelised minema väljale ja istuma maha, rääkimata sõnagi…, ning kuulama vaikust… selle muusikat, mis on kaunim kogu ilmas…

 

Kõige ühesus on pea legendaarne…, ja see on aluste aluseks mõningatele vaimsetele süsteemidele, mida olete õppimas…

Selline on armastus…, ja see on liimi taoline, mis on hoidmas koos sind kogu olevaga…

See on näitamas sinu suursugusust sinule endale…

Samas soovitab sulle… – ei ole tarvis rääkida sõnakestki… – ole üksnes armastatav…

Selline on teine atribuut…

 

③ Kolmas atribuut on mõistetav sõnadetagi… armastus ei hoople…, armastus ei tunne kadedust… – vastasel juhul see ei saaks kuidagi olla armastuse osana…, ega olla kuidagi armastuse teadvusena…

Kui, olles armunud, olete liikumas ühest kohast teise…, olete vaikimas ja kannatlikud, ega leia mingeid sõnu selgituseks…, ei ole mingit hooplemist, mis oleks suurem armastusest, millist olete kandmas endas…

Kui liikuda selles ruumis ringi…, siis Loojat võib näha igas inimeses, olenemata sellest, mida ta on rääkimas…

On ta sinu peale vihane, või tunneb rõõmu, nähes sind… – sellel ei ole mingit tähendust…

Nende kõigi seesmuses on Looja…

Nemad võiks tõsta häält sinu peale…, kui selline on nende teadvus…

Kuigi see on nendele endile raskuseks

Kuid, Looja armastus neis on sama kaunis, kui sinu enda seesmuses…

 

Kui hakkate mõistma, et inimvaimsuse evolutsioon kätkeb vajadust teadvustada ühesust Loojaga, milline on inimeste vahel olemas… – siis selle mõistmine hakkab teis sündima…

Inimesed muutuvad teine teise suhtes hoolsamaks…, hakkavad jälgima, mida räägivad teine teisele…

Selles kõiges on midagi ühist… – puhtus…, kaunidus…, armastuse vaikus

Inimesed hakkavad mõistma ühesust nende ja Lätte vahel…, hakkavad mõistma ühesust teistega… – Galaktikaga…, ehk isegi… Armastuse Ülikooliga

Armastuse Ülikool – see on keskkond, kus saab õppida…

Te ise olete selles käesoleval ajal… – ta on tuletamas meelde, mida olite õppinud algselt…

Armastus on – kõik…

 

④ See armastuse atribuut on kõige suurem ja on täitunud uuest energiast…, läbi selle temas ilmneb uus omadus… – nakkus… armastus on nakkav…

Seega…, kui kedagi armastatakse ja puhtalt…, siis selle vastu ei saa olla miskit…, see on nakkav… (Krayon muigab)

Kas ollakse sellest teadlikud, või mitte…, tahavad seda, või mitte… ta hakkab, tahes-tahtmata, tungima eesolevatesse potentsiaalidesse…

Ja see tähendab, et omal vabal valikul hakatakse süüvima armastuse valgusesse, ja veelgi suurima potentsiaaliga, kui kunagi varem…

 

See vastab otseselt metafoorile… – Armastus on Valgus

Siin toimub ärkamine suuremale tõele, mis ütleb… – kui hakkate süütama oma tulukesi pimeduses… – siis pimedus kaob teie juurest…

See hakkab tõmbama inimesi Valguse poole, et näha kõike paremini…

Kõik hakkab sündima omal valikul…, aga mitte mingite doktriinide järgi, ega mingite raamatute juhenduste kohaselt… – seda üksnes seetõttu, et nüüd hakatakse paremini nägema…

(Krayon hingestatult) Hakatakse nägema ja tunnetama seda kõike paremini…

Siis hakatakse rääkima… – ma ei tea, mis asi see on…, kuid nüüd ma tunnen elust mõnu…

Ma ei tunneta end enam ohvrina…

Ma tunnetan, et minu ellu on tulnud miski…, on ilmnenud lootus näha valgust tunneli lõpus…

Ma arvasin, et haigus viib mind hukule…, kuid (Krayon rõõmuga hääles) mul on nüüd parem ja olen teadlik… – läbi armastuse ma suudan juhtida oma haigust

 

(Krayon uhkusega) Vaat, mida on toimumas planeedil

 

(Krayon naljaga pooleks, saladuslikul häälel) Kui ma ütleks sulle midagi ootamatut, kas saaksid jätta see endale, ega räägiks kellegile…?

(Krayon naerdes) – See oli nali…

 

Plejaadlased on käinud läbi kõigest sellest, millest olete läbi käimas teie…, läbi süsteemidest, mida olete avastamas…, läbi sajandite, läbi ajastute avastuste, läbides DNA 23 kromosoomi paari evolutsiooni…

Neil kulus vaid mõned tuhanded aastad, et vabaneda haigustest täienisti…

Nemad hakkasid mõistma nii mõndagi teisiti.

 

Haigus iseenesest on madal vibratsioon…, ja see haakub sellesse, millel on madal vibratsioon…

 

Kui plejaadlaste teadvus hakkas vibreerima kõrgemal sagedusel, siis ka nende DNA hakkas paremini tööle, ning pühadus, mis oli neil, hakkas tulema esile…

Kui maapealne rahu sai võidu, siis nemad hakkasid liikuma Ülestõusu staatuse poole…

Haigusel ei olnud võimalust kleepuda neile külge… – ta muutus kui pimedaks nende suhtes…

Sellega nemad teadvustasid võimalust pikemaks ja avaramaks-paremaks eluks…

Teil on sama DNA, mis neilgi…

Nemad, tänu oma kõrgemale teadvusele, said elada vananemata…, mitmeid põlvkondi…

 

Nüüd teeme ka teile sellise üleskutse… – alustada samaga

Otse praegu ütleme… – on aeg alustada suhtlust oma Kaasasündinuga…, aeg rääkida läbi armastuse oma soovidest, mille järgi on teil vajadus…

 

See ei ole üldse see, mida räägib teie meedia… – nende arvates see on loomulik ja peakski toimuma teatud vanuses…

 

See on oma seesmise kella tagurpidi käima pööramine…

 

Sinu ümber olevad näevad, et sinul on olemas selline armastus, mis avaldub mõistmisena…, ja näevad, kuidas toimid ja mida teed…, näevad samuti ka sellist fakti, et sa ei vanane…, kuigi nemad ise vananevad jätkuvalt…

See hakkab esile tulema…, ja see muutub ligitõmbavaks paljudele…

Seetõttu nemad küsivad sinult… – kuidas sinul see õnnestub…, jaga meile seda, anna nõu…

Siin, vaadates neile silma, sul on võimalus ütelda… – kas oled teadlik sellest, et oled sündinud suurejoonelisena…, ja see võib muutuda veel paremaks… – kuivaid ise soovid seda

 

Kui see köidab nende tähelepanu, siis võid rääkida neile, mida oled tunnetamas…, kuidas oled tunnetamas…, kuidas oled juhtimas paljusid asju omas elus… ja ütelda… – me ei ole ohvritena maapeal… – siin on armastus…, mida saan minagi, nagu teisedki…

 

Armastus on hõljumas planeedi kohal katalüsaatorina…, kui ühendava liimina… – ja see on näitamas end kõikvõimalikel viisidel…

Pimedus ei saa eksisteerida Puhtuses…

Pimedusest hakkavad paljastuma paljud õudused… – see paneb neid endid tundma õudust oma tegude pärast…

Nemad hukkuvad Valguse käes…, kaovad Valguse käest…

 

Kui teadvustate, et tõstes valguse taset, ilmutades seda läbi enda, neil ei jää muud üle, kui kaduda… – seda omal valikul, kuna nemad ise olid valinud sellise tee… – pimeduse teadvuse teekonna…

Nemad ise olid valinud teha mõtetuid tegusid…, ja paljudeks aegadeks…

Nende aeg on ammendunud…

(Krayon pea sosinal) te näete seda… – te näete

 

Kui kord saate sellega hakkama, siis tahaks, et te meenutaks seda sõnumit…, seda hetke, kus kanaldaja edastas seda sõnumit…, seda informatsiooni…

 

See kõik on olemas Väljas

See kõik on juba alustamas… – suurpuhastus on alanud…, on alanud…

Ärge laske neil asjadel teid hirmutada… kaks sammu edasi…, üks samm tagasi

Pimedus hakkab kindlasti vastu puiklema…

(Krayon naerdes)… temal ei ole võidu võimalust…

Ja nii see on…

Krayon

Read Full Post »

Karma Nõukogu, kas olete valmis mulle vastama…?

Kallis vaimsus, oleme kuuldel, esita küsimused…

 

Ligi aasta tagasi ma tutvusin vaimse juhendajaga, kes on saamas informatsiooni sügava mediteerimise läbi…

Ta on unikaalsete teadmiste raamatute autor, millistes on koond uusimatest ettekujutustest Ilmaruumist ja Inimkonnast… isidioloogiast…

Tema tähenimeks on Oris…

Kuivõrd tõenäonne on isidioloogilne informatsioon…?

Kas selle teadmine ja õppimine on kõige õigem ja efektsem viis tõusuks vaimsel arengu teel, nagu väidab autor ise…?

Kallis vaimsus…, sa peaks mõistma, et selles ilmas ei ole juhuslikku midagi…, isegi… kogu ilmaloovuses…

Igaüks on otsimas teed Jumala juurde…, igal ühel neist on omad kohtumised… – need on just need, mis kõige enam aitavad arengus…, ja kõige enam on vastamas tema teekonnale…

 

Seega… – iga kohtumine teekonnal… – iga raamat ja iga õpetus, on just see, mida on vaja just sellel ajal…

Enne, kui mõelda inimkonnale, parem mõtle oma arengu võimalustele…, kuivõrd oled valmis…, milline on sinu tee…, mida soovid…, kuhu püüdled…?

Igas õpetuses ja igas informatsioonis on hulgim võimalusi ja tasemeid…

Igaüks saab seda, milleks ta on valmis…

Kõik, mis tuleb sinu elus sulle ette, võta vastu tänuga… – need on kui teeviidad teekonnal…

Miks püüad pidevalt võrrelda…

Igaüks on unikaalne…, igaüks on astumas oma ainulaadset teed ja läbimas oma õppetunde…

Ka Oris on läbimas oma teed…

Sellest ei pääse keegi, kuna kõik olete ilmaruumi koolis, kus on õppimas üksnes tulevased jumalad…

 

Kuidas hinnata informatsiooni tõesust… millise hetke informatsiooniga võrrelda…, ja mille suhtes…?

Kui tahad võrrelda teadmistega kogu ilmaruumilikust informatsioonist… – siis see on teil täienisti moonutatud…

Kuid te siiski püüate mõista mõistetamatut… – ja see teeb rõõmu teie juhendajatele…

 

Peamine siin on siiski… – ei ole mingit ühtset universaalset informatsiooni kellegi jaoks…

Iga inimene mõistab üht ja sama informatsiooni omal viisil…, erineval viisil…

Informatsiooni omastamine ei ole intellektuaalne tegevus…, see on energeetiline protsess, mis on kulgemas isiklike koodide kohaselt…

 

Kuid…, kas see on kättesaadav käesolevale lugejale…?

Pöördu enda poole ja küsi… – kuivõrd antud informatsioon aitab sinul avaneda…, kuivõrd on resoneerumas sinuga…?

Te ootate meilt õpikuid, mille järgi saaksite õppida…

Kuid… need õpikud on olemas… – need on teie seesmuses…

Peamine helihark on ka teie seesmuses…, kuid kõigil see on erinev…

 

Kuna olete pidevalt võrdlemas…, siis sellega olete loomas endale iidoleid…

Sellega olete segamas end ja seda, keda teete endile iidoliks…

Inimene, kelle kohta tunned huvi… – on läbimas oma kogemisi, millistega on õppimas ise…

Tema edastab informatsiooni, mida võtab vastu kõrgema arengu tasemetelt…

Palju sellest informatsioonist on arusaamatu ka temale endale… – seda enam… inimkonnale…

Samas ei saa väita, et see on ainus õige informatsioon…

 

Informatsioon on üks energia liikidest, mis on helkimas ja peegeldumas sedavõrd erinevalt, et avaldub paljude hulkade ilmnemiste variantidena…

Üks ja sama valgus, peegeldudes vastuvõttudest ja mõistmiste teemanditest, annab alati küll sarnaseid, kuid erinevaid helke…

Igaüks teist on üks sellistest teemanditest… erinete vaid kvaliteedis ja lihvitud vastuvõtu tahkude hulgas…

 

Sa väidad, et oled valmis peegeldama teise teemandi valgust…, kuid samas sa ei ole kindel, kas tema valgus on siiski puhas…?

Kas poleks lihtsam peegeldada jumaliku juuresoleku valgust otse…, ilma vahendajata…?

Just seda me püüame teile selgeks teha…

 

Jah, muidugi… kes on kulgemas teenimise teed, on nõustunud edastama informatsiooni inimkonnale…

Selliseid on sama palju, kui palju on jumaliku valguse helke…

Igal ühel on võimalus valida ainsat, mis on vastamas tema meeltele… – otseses mõttes…

 

Kui kõik kunstnikud maaliks ühte ja samu pilte, siis ei oleks üldse huvitav…

Kui kõik teemandid helgiks ühtmoodi…, siis ei oleks vastuvõtu erisusi ja kauneid helke…

 

Seetõttu kordan… – ärge looge endale iidoleid…

Igast õpetusest võta üksnes seda, mida leiad sobivana…, mis on resoneerumas sinuga…, mis leiab kajastust sinu seesmuses…

Mida ei suuda mõista, ega resoneeru sinuga… – lase sellel minna…

 

Paljud inimesed tahaks teada, kui kaunis on ilm… – kuid… igaüks mõistab seda omal viisil…

Ega sa ise ei tahaks kuulda erinevatelt rääkijatelt üht ja sama…

Ilm on kaunis oma paljususe tõttu…, mille kirjeldused on täis erinevusi… – just see on loomas tema kaunidust…

Parem endal jõuda kauniduse mõistmiseni, kui kuulata teiste kirjeldusi…

 

Kas Orise vahendusel tulev informatsioon on ainus, mis viib inimliku arengu teele (luulumõistuslikuni)…?

Kas on mitteinimlikke arengu teekondi…?

Arengu teekondi on lugematu hulk…, nii inimlikke, kui mitte inimlikke…

Ei ole olemas üksnes üht arengu teed… – see oleks arengu piiramine…

Vaba valiku tsoonis ei saa olla ühest ja õiget teekonda…

 

Millega saaks võrrelda õiget ja tõelist teekonda…?

Milline tee templini on õigem…, kas lai, või kitsas…, lühike, või pikk…, kas läbi linna, või metsa… – kas mõistad…?

Igaüks on valimas oma teekonna… – kõik teed viivad Jumalani…

Kui Isa on armastamas oma lapsi…, ta ei pane neid astuma vaid mööda üht ainsat teed…

Ta saadab oma lapsi rännakuile, et, saabudes isakoju, oleksid täis muljeid ja uusi avastusi…

Ka sinu enda tee saab olla täis rõõmu…

Seega… joovastu teest endast, mille võimaldas Isa…

 

Üht ainsat teed ei saa olla…, ilmaruum on ääretu ja lõpmatu…, seega… – üht ja ainsat teed Jumala juurde ei saa olla…

 

Mingi meditatsiooni aegu kuulsin oma juhendajatelt, et minagi olen Oris

Hiljem, kui küsisin oma missiooni ja ülesannete kohta… – siis kuulsin sama vastust…

Ma mõistan…, et see on kuidagi seotud isidioloogia autoriga…

Kas saaksite selgitada, miks minu juhendajad nimetavad mind Oriseks… ja kuidas see on seotud Orise endaga…

Nemad räägivad muust… – räägivad sellest, et kõik olete üks inimolemus…, et kõik on ühene… – ehk oledki Oris… – ja tema on sina…, ehk… olete lahutamatult seotud…

Oris on kollektiivne vaimsus…, tihkuse 11 tasemelt…

Mõlemad olete sealt pärit…, ka kohtumine teil ei olnud juhuslik…

Sa oled osa tema ülesandest, nagu tema on osa sinu ülesandest…

 

Tahaks sulle ütelda… – sa ise võid valida oma arengu teed…, ega korrata kellegi arengut…

Ja mis peamine… – see tee peaks tooma sinule rõõmu…

Seetõttu leia oma tee…, ja ära vahi kellegi teise teed…

Kui see tee on seotud kellegi omaga… – siis see on ju tore…

Isegi kui see on kulgemas teisti…, ja sa valid selle… – siis ka see on tore……

Sarnaseid teekondi ei saa kunagi olla…

Igaüks teie seast saab oma värvi lisada ilmaruumide värvide hulka…, kordamata, ega kopeerimata kedagi…

 

Olen palju suhtlemas isidioloogidega, kelle domineerivaks ülesandeks on arendada kõrgtundlikku intellekti ja kõrgintellektuaalset altruismi…, arendades kollektiivset koostööd…

Ma isegi ei tunne vajadust uurida isidioloogilisi teadmisi kaanest kaaneni…, tutvun vaid mõningate võtmeküsimustega…

Samas… ma ei suuda mõista altruismi kontseptsioone…, nagu… – kohustuslikku kasusaamatu ohverdusliku abi osutamist…, oma täiustumise tee nimel…

See, mida on mul võimalik jagada teistele, ma ei pea altruismiks…

Ma pigem tunnetan, et mul ei ole midagi olulist jagada teistele…

Pigem tunnen vajadust enese tundma õppimise järel…, vajadust süüvida enda seesmusesse, et otsida sealt vastuseid kerkivatele küsimustele…

Sellest ilmselt ma näin Orise järgijatele individualistiks ja egoistiks, kes on kaldunud luulumõistuslikust arengu teest kõrvale… – kas on see nii…?

Ehk ma siiski olen õigel otsingu teel enda sügavustes..?

Kas on mul võimalik avaneda läbi kaevumise endasse…, aga mitte kollektiivse mõjutuse läbi…, üksnes kuuletudes jäägitult Kõrgemale tahtele, et saavutada tingimusteta kõikehaaravat armastust, ning tunnetada end ühesena kõigi ja kõigega…?

Mu kallis…, oleme sulle juba vastanud… – sa oled Jumaliku Vanema kaunis lapsuke, kellele ta omas suures armastuses on andnud vabaduse valida

Sa pead kuulama üksnes oma südame häält…

Me kordame ikka… – igaüks on astumas oma teed…, ühtki korduvat teed ei ole olemas…

Miks sa pead piirama end sellega, mida on rääkimas teised…?

Kuula üksnes oma südant… temas on olemas kõik… – seal on peidus suur vägi…, suur teadmiste läte ja suur armastus

Üksnes läbi südame jõuad Jumalani…, aga mitte läbi mõistuse…

Teekond läbi mõistuse on olemas…, kuid see on üksnes neile, kes on juba valinud…

 

Kuna teed Jumala juurde on erinevad… – seega… – sul ei ole vajadust kedagi kopeerida…

Kui sinu teekond on teenimise ja kohustuse teekond… – siis see ei ole enam tõeline teekond…

See on eneseületamise teekond…

Teie olete kaunid jumalikud olevused… – miks peate ületama seda endas…?

Teekond muutub tõeliseks üksnes siis, kui astumine sellel on täis rõõmu ja õnne…

Kui olete millestki täitunud, siis juba täituvuse tõttu tahaksite jagada…

Kui olete midagi jagamas, kuid ise ei ole sellest täitunud… – siis andmine ei ole väärtuslik

Mida saate anda ilmale, kui ise ei ole veel täitunud…?

 

On oluline mõista, et keegi ei nõua teilt sangarlust… – anda endast viimase

Isale seda ei ole vaja…

Igaüks peab looma üksnes oma võimete kohaselt…

Kui igaüks on võimeline looma oma võimete kohaselt…, milleks peab olema veel ohverduslikkust…, läbi jõu, kellegi korraldusel… – võtma kui kohustust…?

Jagamine peab muutuma teie seesmiseks vajaduseks…, tunnetama selle kaunidust…

Kordame siiski… – ei keegi nõua ei mingeid ohverdusi

 

Üksnes püsi rõõmus…, siis tunnetad soovi jagada midagi… – selline on sinu vaimsuse toimetamine… – järgi üksnes seda…

Kuid valik on üksnes sinu

Teine saab rääkida sulle üksnes oma astumisest enda teel…

Kuid siiski… – valiku peab tegema… igaüks ise…

 

Selles seisneb rännakute kaunidus… – igal ühel on see omalviisil kaunis…, ega sarnane ühegi teise teega Jumala juurde…

 

Tänan informatiivse õppetunni eest…

Me täname vahendamise töö eest…

Püsige Looja Valguses…

SElena

Read Full Post »

Karma Nõukogu, kas olete valmis mulle vastama…?

Kallis vaimsus, oleme kuuldel, esita küsimused…

 

Kuidas saavutada peres harmooniat…, ja samas olla harmoonias iseendaga…?

Küsimus puudutab minu meest…

Oleme abilelus 18 aastat…, lapsi meil ei ole…

Mulle näib, et meie abielu on püsinud tänu minu kannatusele ja vaikimisele…

3 kuud tagasi läksime tülli ja tema lahkus…

Minul tuli leida lahendus… – kas lahutada…, või otsida lepitust…

Ma ei tahaks lahutust…

Mees on varemgi ära jooksnud…, kuid ühendust otsisin esimesena mina…

Kuid minu hinges sellest on vastik tunne…

Ma kannatasin, kuna mees aitab mind palju minu töös…, tehniliselt…

Töö juures me suhtleme jätkuvalt…

Meie elu on seksuaalselt häiritud…

Temal on armuke juba 10 aastat… – ma vaikin selles küsimuses…

Ma mõistan, et olen sõltuv sellest, kuid… ma siiski tahan elada temaga…

Oleme teinud palju vigu omas elus…, kuid süüdistan selles üksnes ennast…

Tahaks kõike seda parandada, kuid minul on madal enesehinnang, mis on rikkunud kõik minu elu sfäärid…

Aidake mul tulla sellest ummikust välja…

Kallis…, sul ei ole vaja end milleski süüdistada… – kõik on üksnes õppetunnid ja mäng…

Õpi võtma seda, kui mängu…

Kujutle, et olete mängimas mehega mängu… kes keda enam armastab

Olete kõik mängimas seda mängu… ja võitjaks on see, kes enam armastab…

Vaata oma mängust osavõttu just sellest vaatevinklist…

Kui mäng ei ole teil veel lõpule jõudnud… – siis ei ole ka võitjat….

Kuigi nii võitja, kui kaotaja on üksnes sümboolsed mõisted…

Mängu lõppeesmärgiks on… ilmutada endas armastuse leeki, millega süüdata partnerit…

 

Kujutle mängu, milles pead jõudma eesmärgini, kus leiad armastuse tõrviku, mida pead süütama…

Selle mängu sinu peamiseks eesmärgiks on leida tõrvik enda seesmuses, ning süüdata seda…, üksnes siis saad süüdata oma partneri tõrvik…

Tarvis kätte saada eluandvat tuld

Kes saab esimesena süüdata armastuse elutule…, see saab süüdata ka partneri oma…

Kas mõistad… – kes süütab esimesena…, see ka võidab…

Olete mõlemad otsimas seda võimalust…, kuid seni… – tulutult…

 

Kui mäng on muutunud igavaks…, siis ehk… võiks vaheta partner välja…

Kui mäng ja selle eesmärk jäävad samaks… – siis leia armastuse tõrvik… – kas mõistad…?

 

Seega… – ära süüdista end… – see on üksnes mäng…, hakka mängima…, ja andunult…

Sinu sõltuvus on pigem karmaline…

Sa ju tajud ähmaselt, et just selles partneris vaja süüdata tõrvik… – see seobki teid paljus…

 

Ehk soovitaks sulle järgmist…  – esmalt lase antud olukord lahti…

Sa ju mõtled temast pidevalt…, sellele raiskad liiast palju oma energiat…, seetõttu sinul ei jätku jõudu süüdata oma tõrvik…

Üksnes vaata oma mängu, ning püüa leida selles vajakat…, otsi seda, mis võtab sinult energiat…, sinu jõudu…, elulist jõudu…

 

Üksnes armastus saab täita sind elujõuga…

Elu ilma armastuseta hakkab ajapikku kustuma…, mis võib viia ka surmani…

 

Olete otsimas armastust väljaspool end…, samas mõistmata – seda saab leida üksnes endas

Kui ei leia seda endas, siis ka väljaspool end ei leia seda iialgi… – selline on seadus…

Sinu ilm on sinu enda peegeldus…

Kui sina ei armasta… – siis ei armastata ka sind…

Kuivõrd armastad ise… – sedavõrd armastatakse sind…

Üksnes sa ise oled süütamas oma ilma…, aga mitte vastupidi…

 

Seega… – ära kurvasta ja lase lahti omad kahtlused ja hirmud… – vaata üksnes kui mängu

Ise saad valida… – kas mängid selle partneriga…, või teisega…

Me ei saa teha valikuid sinu eest…

Tegelikult… valik ise ei omagi tähtsust…, tähtsus on üksnes mängul endal… süttimine armastusest...

 

Kuivaid leiad armastust endas… – siis leiad seda ka partneris…, ehk… väljaspool end…, kõikjal ilmas…

Kõik siiski on ühene kvantiline avarus…, milles ei ole… ei seesmist, ega välist…

Seega… – leia armastust endas…, siis sellega saad süüdata oma ilma armastust

 

Tahaks õppida mõistma oma energiaid, millised on läbimas minu keha…

Praegu olen tunnetamas kehasse sisenevaid energiaid, mis tulevad kukla kaudu ja on levimas pikki selgroogu, hajumas päikese põimiku piirkonnas…, ehk isegi väljuvad käte ja jalgade kaudu…

Nüüd olen tunnetamas neid pidevalt… tajun survet selja keskel…, mõneti isegi mitmes kohas…

Enamuselt need on meeldivad tunded…

Kui kuulatan energiaid, siis mulle näib, et need on reageerimas minu teatud mõtetele…

Kui mõtlen kas olulisele asjale, või vähem olulisele… – kohe tajun energia voogamist…

On ka erilisi mõnusaid tundeid seljas, mida võiks võrrelda orgasmiga…

Tahaks õppida nende lahtiseletamist…, mõista neid ja teha koostööd…

Ehk saaks teha seda oma elukutseks…

Mul on huvitav teada, mis toimub minuga…, miks selja osa on kõige aktiivsem…?

Ehk soovitaks mingeid, mulle sobivaid tehnikaid…

Mõnedel öödel tajusin mitmeid kordi, kuidas võõrad energiad püüdsid siseneda minusse kukla kaudu… – oli tunne, et keegi tahaks suhelda minuga…

Kuid minu ehmumise peale need kadusid…

Kallis…, sa oled kasvamas ja arenemas… – sulle on avanemas uus ilm…

Sul on täienisti õigus… – kõik on energia…

Sa ise oled samuti energia, mis on võtnud vormi kuju…

Sinu energia on pidevalt voolamas ja on koostöös ilmaga…, on voolamas sinus ja väljaspool sind…

Kõik on üksnes energiate koostöö…

Sa hakkasid tunnetama end…, tunnetama oma energiat ja selle liikumist…

Sa oled mõistmas, et nende liikumist oled juhtimas ise, aga mitte keegi teine… – seda oled tegemas oma mõtetega…

 

Nüüd tee järgmine samm oma mõistmistes…

Kui su mõtted on rasked…, siis rasked on ka energiad, ja nende liikumine on aeglane…

Kui su mõtted on helged ja kerged…, siis energiad on liikumas sujuvalt ja kaunilt…

Just selliseid energiaid oled tunnetamas ekstaasilistena ja kergetena…

Üksnes andu sellisele protsessile…

 

Sinu ülesandeks on… – õppida, kuidas hoiduda energiate pidurdamistest oma mõtetega…, kuidas lubada neil vabalt voolata läbi keha…

Selleks pead muutuma tühjaks anumas, kus tuul on vabalt uitamas ringi… – joovastu sellest…

Kõik see tuleb aegamööda…

Esmalt õpi ujuma…, alles siis õpi muid ujumise oskusi…, kasvõi surfamist…

Liuglemine mööda energiaid on samuti surfamine…

Seega… esmalt õpi ujumist energiate ookeanis…

 

Selg reageerib esmasena, kuna suurem osa blokeeringutest on just seljas, need on tulenenud hirmudest…  oodates ootamatuid rünnakuid seljatagant…

Just seetõttu see osa on suletud väliste mõjutuste eest…

Nüüd seal on avanemas energeetilised keskused, mida peate kui Ingli tiibadeks

 

Kallis…, sa oled tulevane ingel…, kuigi tegelikult oledki ingel…

Sa oled seda meenutamas…, sinu kehad on seda meenutamas… – seetõttu tiivad ongi avanemas…

Seega… – soovitame anduda protsessile ja joovastuda protsessist…

Paljud teadmised ja võimalused avanevad aja möödudes…

Pea vaid ühte meeles… – lennata saab vaid läbi armastuse…, vaid armastuse jõul…

Kui tiivad on olemas, aga armastus puudub… – lendu ei tule…

 

Kallis… – esmalt õpi ujuma…, ja siis tuleb kõik muu…

Suuna oma tähelepanu enda kehadele…, jälgi, mis on neis toimumas…

 

Ingellike tiibade harjutus

Peata omad mõtted ja koondu enda seesmusesse…, tunneta energia liikumist enda seesmuses… ja läbi sinu…

Kanna oma tähelepanu oletatavate tiibade kohale, kus need peaksid avanema…

Tunneta energiate liikumist seal… – nemad otsivad väljapääsu…

Tiivad on energeetilised keerised…, energeetilised leegid…

Aegamööda…, kiirustamata… püüa avada tiivad…, tõsta leekide võimsust… – see on suhteliselt tugev protsess… – ära kiirusta…

Harjuta seda igapäevaselt, kuni hakkad tunnetama tiibu seljal…

Seejärel õpi nende avamist ja kokkupanekut…

Edasi…, kas kinnisilmi või lahtisilmadega… – kujutle ülestõusu…

Esmalt tõusevad vaid peenkehad…, kord need viivad kaasa ka tihke keha…

Kord tõused lendu… oma olemuselt oled ju ingel…

 

On aeg tiibade sirutuseks… – seega… – ära unusta oma täituvust…

Kui see on puudulik energiatest…, siis ka tiibadel jääb jõust puudu…

Lennata siiski on võimalik üksnes rõõmu ja armastuse voogudel…

Teil on ka ütelus…, õnnest lennatakse kui tiibadel…, ehk – lausa tiivustatud

Õnnelikku lendu…, kallis…

 

Tänan teid abi ja õppetunni eest…

Meiegi täname koostöö eest…, ja püsige Looja valguses, lennake armastuse tiibadel…

 

SElena

Read Full Post »

Older Posts »