Feeds:
Posts
Comments

Jah, tõesti…, tuleb ära mainida, et meil on arutlusel meie ilmaruumi ärganud tsivilisatsioonid, kes olid saavutanud kõrget arengut… – nemad suutsid mõistlikult ühildada vaimset tehnilisega…

Kuid peamiseks selles oli siiski vaimne areng…

Just see aitas neil võtta tasakaalukalt kasutusele oma tehnilisi saavutusi kõigi olevuste hüvanguks, ühes või teises noosüsteemis…

Kõrgelt arenenud olevused on suurepäraselt kontrollimas oma emotsioone…

Ka teie olete võimelised selleks…, kuid paljud ei suuda uskuda seda.., ehk isegi on laisad seda kasutama praktikas…

Kallid loovused…, inimesed, kes on praktiseerimas kontrolli oma emotsioonide üle, on võimelised elama oma füüsilistes kehades tunduvalt kauem…

Kuid teie planeedil on kasutusel palju asju, mis lühendavad teie füüsilist elu, milleks on kõikvõimalikud toidulisandid, kõikvõimalikud kemikaalid taimede kasvatamiseks, milliseid tarvitate toiduks…

Üksnes kasutades komplekselt kahjutegemisest hoidumise põhimõttet, ehk eemaldudes enesetapu süsteemist, olete vabalt võimelised elama tuhandeid aastaid…

Kõrgelt arenenud olevused ei suuda mõista, milleks tarvis kasutada midagi toiduse tootmise suurendamiseks…

Nemad ei suuda mõista teie käitumist, kuna see on vastuolus elementaarse loogikaga…

Kõik olete unistamas pikast elust…, kuid teie, kui hukule määratud, püüate järjepidevalt lühendada seda võimalikult enam…

Püüate kasutada aineid, millised teevad teile kahju… – te olete sellest teadlikud…

Just seda ei suuda mõista kõrgelt arenenud olevused…

Nende arvates, ja see on tõde, elada füüsilises kehas on kasulik ja hea…, nemad ei tee sellele kunagi kahju, kuna see toob piinarikkaid tagajärgi…

Vaadake ringi ja mõelge…, ehk mõistate siis… – paljude toitainete ja jookide tarbimine toob teile hukku… – te ei pööra tähelepanu oma elule…

On mõistetav, et välised edu atribuudid võtsite vastu tõeliste asemele…

On aeg mõista, et paljud asjad, milliseid peate edukateks, ei too teile mingit kasu…

Pealegi veel… – te olete õpetanud end tundma süüd kõiges…

Olete süüdi hiljaks jäämise tõttu tööle…, olete süüdi, et ei jõudnud kohale… – olete süüdi kõiges juba sünnist…

Te tunnete süüd isegi Minu ees… – see on ületamas kõiki mõeldavaid piire…

Selles on teid aitamas kõik teie ülesseatud religioonid ja paljud õpetused…

Nemad on kordamas teile väsimatult, et üksnes patukahetsus võib teid päästa…

Kuid Mina tahaks küsida teilt… – kas keegi on näinud või kuulnud sellisest inimesest, kes oma patukahetsuses on veetnud mitmeid tunde…, kas ta on saanud õnnelikuks…?

Kui ehk saigi…, siis mitte kauaks…

Süü asemele ilmneb hirm… – hirm taas teha pattu…, et ei kahetsenud pattu veel selles ja selles…

Nii oletegi elamas igaveses hirmus, tarides enda seljas väljamõeldud süü meeletut koormat…

Tahate veel sellise koorma all elada kauem…?

Kas te ise ei näe, et see ei ole võimalik…?

Ärganud tsivilisatsioonidel sellised tunded puuduvad täielikult…

Nemad on ammu mõistnud, et süütunne ja hirm on loomuvastane…, ja see on vastuolus elu endaga…, selle teadvustamisega, kelleks ollakse tegelikkuses…

Kui tegeledes maatükkiga, või mingi protsessiga, siis kõrgelt arenenud olevused on hoolega jälgimas… – ja kui näevad, et tegevus ei anna oodatuid tulemusi, siis järeldavad, et sellega tegeleval ei ole selleks vajalikke võimeid…

Taolistes ühiskondades kunagi ei paluta olevusel teha midagi, kui temal puuduvad vastavad võimed…

Taolises olukorras avaldunud võimetus nullib kõik olevuse soovid tegeleda sellega, mis ei too oodatud tulemust…

Taoline tegevus on loomuliku mõistmise tulemus, et võimetus täita ühtesid või teisi ülesandeid võib teha kahju teisele olevusele…

Nemad mõstavad, et tehes kahju teisele, sellega teevad kahju enestele…, kuna peale enda ei ole kedagi teist…

See aitab avaramalt mõista, mis on isiklik Mina…, mis omakord kätkeb kõiki oma pere lähedasi…, kuid nende Mina on kätkemas kogu ühiskonda…, ehk selle all saab mõista, et on vaid üks Mina…

Selline lähenemine ehk aitaks teil kasvatada oma järeltulijaid…

Ärganud ühiskondades keegi ei nõua laste isiklikku kasvatamist, kuna selleks puuduvad vastavad võimed…

Ärganud ühiskondades noored ei tegele laste kasvatamisega…, sellega on tegelemas vanem põlvkond, kellel on elu tarkus ja elu mõistmine…, ehk need, keda teie peate vanadeks inimesteks…

Samas ei leita vajadust võtta lapsi oma vanematelt, et anda kasvatada neile, kes ei tunne last…

Ärganud ühiskondades vanemad inimesed on elamas koos kõigiga…

Vanemad inimesed on austatud kõigi poolt…, ja see ei käi üksnes sõnades…, vaid tegudes…

Vanemad inimesed on lahutamatu osa ühiskonnast, mis on täis armastust…, hoolitsev ja täis jõudu…

Kui on sündimas uus elu, vanemad inimesed on juures…, nemad on panustamas sellesse kogu oma hinge ja südame…, ega jää alla lapse vanematele…, ehk isegi ületavad neid paljus…

Muidugi…, lapsed on teadlikud, kes on nende vanemad…, et neil ei ole tarvis õppida neilt, kes ise on veel õppimas elu…

Enamgi veel… – ärganud ühiskondades vanemad inimesed ise korraldavad ja jälgivad laste õpetamise protsessi…

Nende õlul on kogu majapidamine ja laste õige kasvatamine…

Neis ühiskondades lapsed kasvavad ümbritsetuna hoolest, tähelepanust, armastusest ja tarkusest…

Kusjuures vanematel inimestel on kergem ilmutada kasvatamises kannatust ja neil on mõistmine, et laps on alles kohanemas eluga füüsilises kehas…

Aamen

Advertisements

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

See on kolmas kanaldus tuurilt mööda Monumentide orgu…

Eelmine sõnum oli määratud enamuselt kohalikele inimestele…

Siin on püha maa, ja siin on elamas need, kelle esivanemad elasid siin ja juhendusid elu tarkustest…

Tänane sõnum ei puuduta otseselt seda kohta…, kuid seekordne sõnum tuleb armastusest ja mõistmisest, millest olen rääkinud palju kordi…

Täna oleme kogunenud ühes kaunimatest kohtadest, milline on meeliskohaks piltnikele…

See on Antiloobi org, oleme vaatamas kaunist Powelli järve…, kaunist, rikkalike värvidega…

Siin on võimalik õppida paljut…

Pilt siin on muutumas olenevalt aastaajast, päikese asendist taevas…, kuid ise ta ei muutu kunagi…

See on üks kaunimatest kohtadest, millelt ei ole võimalik pilku ära pöörata…

Siia on kokku voolamas turiste kõik 365 päeva aastas…

Mida võisid mõelda kohalikud elanikud, kui nad esmakordselt jõudsid siia…?

Kuidas näis see välja neile, kes avastasid seda kaunidust…, selle unikaalsust…?

Kas see avaldas neile muljet…?

Ehk kujutaks ennast nende kohale…

Kas see aitas neil pidada jahti… – ei…

Kas see aitas neil püüda kalu… – ei…

Kas see oli neile millekski selleks, mis aitaks neid ressurssides… – ei…

Sellest kohast ei saanud neile aktiivseks kohaks ellujäämises…

Nemad nägid üksnes kaunidust…

Kuid aja jooksul teised kultuurid avastades sama, hindasid seda kauniks…

Seega asja olemus on selles, et kultuurides, olenevalt sellest, kelleks ollakse ja mida otsitakse… – see kõik oleneb üksnes vaataja silmadest…

Eespool räägitule tahaks lisada esoteeriat… – mis on Jumala jaoks kaunis…?

Paljud teie seast katsusid kanjoni seinu, ning tunnetasid energia tõusu…

Mis tegelikult see oli…?  

Kui see ei oleks seotud põliselanikega, mida tunnetaksite siis…?

Ma ütlen teile… – viimase saja aasta jooksul on kanjoni kaunidust käinud imetlemas ja tunnustamas tuhandeid ja tuhandeid inimesi…, kõikjalt maa nurkadest…

Kristallvõre on mäletamas kõiki tunnustusi ja on jäädvustamas seda graniiti ja liivastikku…

Seega…, katsudes seina, te tunnetate kõiki, kes on käinud siin enne teid… – seetõttu tunnetate kaunidust ja austust looduse vastu…, ja kui laulate temale, siis tema on vastamas samaga…

Seega… – kuidas Jumal näeb kaunidust…?

Ehk vaataks piiritlust… – eesriide üks pool on üks asi…, aga teine pool on teine asi…

Üheks eesriide pooleks on kogu inimkond tervikuna…, kuid teiseks pooleks on sfäär, kus asub Looja…, ingellikud olevused…, ja kust tulevad paljumõõtmelised energiad…

Seda eesriiet on kirjeldanud paljud ajaloolased, kes olid vaimsete inimestena…

Eesriie on see, mida te ei ole võimelised nägema… – see on teie eest varjatud…

On ka neid, kes on väitmas, et eesriie on olemas ja on muutumatu…, et Jumal on elamas eesriide taga…

Selline terminoloogia ei vasta tõele…

Eesriide siinpoolne osa, kus olete elamas, on kolmemõõtmeline, ehk isegi neljamõõtmeline… – kuid ka see ei ole nii… – see on üksnes kujutlus…, seega… teile jääb teadmatuks see, et eesriie on muutuv…

Et jätkata sõnumiga kaunidusest, armastusest ja mõistmisest, tahaks ütelda… – inimolevus teab ja mõistab, et eesriie on üleval…, ja on eraldamas teid Jumalast…

Kuid tahaks väita, et eesriie on muutumas vastavuses inimkonna teadvusele ja tema teadvustusele…

Mida enam teadvus on arenemas ühesuse mõistmises, seda enam on häälestumas ühesusele, olenemata sellest, milline on vaimne usk…

See hakkab sündima kõikjal…, suhted pehmenevad ja sõjad kaovad teie planeedilt…

Igal korral, kui teie teadvus on jõudnud uuele tasemele, planeet jõuab lähemale vilistlase tasemele…

See on toimunud ajastust ajastusse…

Eesriie teie ja ingellike valduste vahel on aina hõrenemas…

Tänu evolutsiooni tasemele te näete seda aina selgemalt…

Kallid, te ehk mõistate, et eesriie ei ole gruppide kohane, vaid üldine…

Inimkonna edasijõudnud teadvus on ärkamas ja mõistab, et on olemas ühesus kõikide inimestega…, olenemata kultuuridest…

Tahaks küsida… – kas teie jaoks eesriie on juba hõrenemas…?

Kindlasti – jah…

Olete hakanud selgemalt mõistma, mis on selle reaalsuse taga, mida on uskumas enamus inimestest…

Ei taha rääkida veidratest asjadest, nägemustest ja sündmustest…, vaid kontakti tunnetest millegi kõrgemaga, kui olite kunagi tunnetanud…

Teil on olemas side, mille vahendusel võite eesriidetagustest saada igapäevaselt abi…, tunnetada armastust…

80% planeedi elanikest on uskumas hauatagusesse ellu…, on uskumas Loojasse ja ühesse Jumalasse…

Seetõttu kõik on kaldumas arvama, et teie ja vaimse vahel, mis asub eesriide tagustes, on olemas eraldumus…

Seda on teadmas kogu inimkond…, ja on teadmas need, kellega oleme siin…

Eesriide kadumist on kogenud paljud…

Olen 30 aasta jooksul rääkinud, et selles seisneb inimkoona evolutsiooni potentsiaal…

Olen 30 aasta jooksul rääkinud, et Maa magnetvõre seoseid on loodud teadvuse abil…, seega… – magnetvõre hakkas nihkuma 1990 aastate aegu, võimaldades kõrgemal teadvusel avalduda vastavuses inimese vabavalikule…

Olen neil aegadel rääkinud, et tänu inimkonna vabavolile avanes teekond kasvuks…, avanes võimalus jätta barbarlus möödanikku ja kaotada sõdade tekkimise võimalused…

See kõik on tulemas…

Ikka ja jälle leidub neid, kes on eitamas sellist võimalust, väites, et seda pole varem kunagi juhtunud…

Mõned ehk isegi ütlevad… – jah Krayon, idee on küll hea…, kuid see siiski on naeruväärne…, kui vaadata inimkonna möödanikku, siis seda ei ole kunagi olnud…, kuid sõda… – see on see, millest meil ei ole pääsu…

Kuid on ka neid, kes ütleks hoopis… – te olete tegemas paljut, millest oleneb edaspidine

See sõnum muutub vaieldavaks…, ehk mitte eriti… kuid tahaks rääkida sellest, millest olen rääkinud aastakümnete jooksul… – millega on enamustel tekkinud probleeme…

Tahaks rääkida teile, kuidas Jumal on nägemas kaunidust…

Kas olete uskumas ingleid ja esoteerilisi vaimseid juhendajaid…?

Seda küsimust on esitatud pea igale inimesele…, ja pealegi… vastuseks on ikka… – teatud määral küll…

Planeedi kõik vaimsed süsteemid on kätkemas neid atribuute… – ingleid, teejuhte, abilisi…, neid, kes on abilisteks erinevates valdkondades, nii edus, tervises, kaitses…, isegi ilma küsimustes… – neile omistatakse isegi nimed…

Seega… – selliste asjade läbi saab abi eesriide tagustest…

Kuid pea kõigis vaimsetes süsteemides on hierarhia…

Kas need asjad on ikka õiged…?

Jah on, kuna Jumalal, mida ka ei tähendaks see termin, kõige Loojal, on olemas kaaskond, keda määratlete ingellikuks…

See on vaid inimlik määratlus…, ja see on parim, mida saate teha…

Kuid pidage meeles, et inimesed saavad väljendada üksnes seda, millest on ise teadlikud… – seetõttu inimese teadvus sageli põrkub kokku asjadega, mida inimene ise ei mõista…

Tänu teie kujutlusvõimele ingellik kaaskond sageli ilmutub teile inimkujul…

Need suurejoonelised paljumõõtmelised olevused on abilisteks teile…, kuigi on Jumala kauni paljumõõtmelise valduse osana…

Kuid siiski… – et paremini mõista neid, te rüütate neid nahka ja lisate selga tiivad, ning annate neile ka nimed…

Et paremini mõista, te muudate paljumõõtmelised asjad lineaarseteks…

Ehk nüüd mõistate, et teie probleem seisneb teie vastuvõtu võimes…

Kõik on muutumas, kuna inimkonna teadus on hakanud mõistma paljumõõtmelisust… – kus füüsika enam ei tööta ja aja mõistmine on muutumas…, aeg ise on juba teadus…

Kui võtate eesriidetagust vaimse valdusena, siis ehk mõistate, et olete palju jätnud kahe silma vahele…, kõike seda, mis on Jumala jaoks kaunis…

Teie parimaks võimaluseks on… – loobuda mistahes arvustusest…

Nüüd on kohane minna üle küsimusele… – millised on atribuudid ingellikes valdustes ja muudel abilistel…?

Mida olete ootamas nendelt…?

Mina vastaks sellele nii… – nemad näevad üksnes planeedi kaunidust…

Te ehk küsite, et kas nemad on külastanud Antiloobi orgu…?

Jah…, nemad on olnud kõikjal…, ja nemad ei näe seda, mida näevad põliselanikud…

Antiloobi org ei näi ingellikule väele mingi vapustava kaunidusena, kuna need ei ole asjad, mida oleks neile tarvis ellujäämiseks…, või energiatena, millised oleksid neile olulised eksisteerimiseks…

Antiloobi org ei anna neile ettekujutlust ei kosmosest, ega neljast ilmakaarest…

Te ehk teate, et iga inimene planeedil on unikaalne…, mida ei ole ükski muu elusolend…

Kas olete teadlikud, et loodus, kui Jumala looming, on eesriide tagustes esindatud kauni asjana…?

Inglid näisid teile alati kaunite abilistena, imeliste teejuhtidena, kes on võimelised juhatama teid vajalikkudesse kohtadesse…, selgitama, kuidas kõik on toimumas eesriide tagustes…

Teie olete Jumala jaoks kaunidusena…

Ja see ei ole kaugeltki see, mida on õpetatud sellel planeedil teile kui universaalsena…

Ehk see muutub siis, kui mitme põlvkonna jooksul teile avaneb uus mõistmine…

Te olete Looja loovuse osa…, mis ei erine kuigi ingellikust olekust…, kui ehk teadvuse poolest ja sellest, kui kaugele olete võimelised jõudma…

Kui ma ütleks teile, et teie DNAsse on kätketud ingellik energia, siis oleksin taas täbaras olukorras, sest leiduks neid, kes ütleks… ei, meie DNAsse on pääsenud õudsad asjad, milliste eest saame karistada…

Tahaks teile ütelda, et selles veidras eraldumises inimeste ja inglite vahel, on olemas eesriide mõiste…, ja kõik, mis jääb eesriide tagusesse on kallihinnaline ja armastav… – kuid see on armastamas teid piiritult…

See on mõistmine ja heasoovlikkus… – või mistahes muu sõna, mistahes keeles… see on ainus, mis on viitamas headusele, mida võib leiduda selles…

Siinpool eesriiet olev on see, mida olete inimolevusena loonud, läbi oma vabavaliku…

Selles ei leidu midagi negatiivset, mida oleksite loonud läbi vaba valiku…

Kõik on kuulumas üksnes inimesele…, ja ei midagi Jumalale…

Kuid sageli tuleb kuulda… – Krayon…, vabanda küll, kuid sa räägid meile, et eesriidetagustes kõik on hea, aga siinpool eesriiet ei ole miski kuigi hästi…?

Või on see mõnevõrra lihtsustatud…?

Ma vastaks sellele jaatavalt…

Kui te ise mõistate seda, siis muutute mõnevõrra teadlikumaks sellest…

Kõik, mida peate siin negatiivsena, mida omistate Jumalale, on kuulumas inimesele…

See miski ei kuulu Jumalale…, ei midagi, mida olete omistamas Jumalale… – kohtumõistmised, õudused, elu piinamised…, ei laste elusalt hävitamisi igapäevaselt… – kuigi teie arvates see kõik on Jumalalt…

Miljonid ja miljonid on tegemas seda, teadvustamata, et eesriidetagustes midagi sellist ei ole olemas…

Isegi mõistmine seal on hulga väiksem, kui vastsündinutel…

Teil on vaba valik, millega võite juhtida oma planeeti kuhu iganes…

Ehk olete märganud, et Krayon ei jaga soovitusi selles, mida olete tegemas enda jaoks…

Seda üksnes seetõttu, et see on teie karma… – kõike olete tegemas enda jaoks…, üksnes enda jaoks…

Teie teadvuse kasv on käimas läbi teie tegevuse puhastumise… – see on eelduseks keskkonna puhtana hoidmiseks…, et vältida enese hävitamist…

Nende asjadega olete pidevalt tegelemas…, kõik ühiselt ja omavahel…

See on jutt teie vaimsest aspektist…, sellest, kelleks olete…, jutt on muutustest planeedil…, sellest, mis on avanemas…

Kas teile ei paku huvi, et tumedad asjad, millised olid siin, milliseid tegite sadade ja sadade aastate jooksul, hakkavad avanema…?

Kas see ei näi teile imelikuna…?

See kõik on seotud 2012 aasta magnetvälja muutustega…, ja aina kasvava teadvusega üle kogu ilma… – algas kõige tumeda kõrvaldamine, mida varem ei olnud võimalik teostada…

Just seda olete käesoleval ajal nägemas…

Seda hakkab esile tulema veel ja veel…

Kallid…, see on tõestuseks sellest, et inimkond tervikuna on hakanud kiiremini evolutsioneeruma…

See on tõsi…, Jumal on heasüdamlik ja tema armastus teie vastu on määramatult suur…

Eesriide taguste jaoks olete suursuguste vaimsustena inimkehas…, olete Jumala osana…

Sealt on pärit teie vaimsus… – siin on ta vaid mõneks ajaks…

Kõik on vaid ajutine…, on kaunis…, kui lühikesena või pikana ta poleks… üksnes ajutisena…

Kodu on seal…, ja on täis häid asju…

Tuleb aeg, kui eesriie lakkab olemast…, siis teadvustate, et ingellik valdus on teie päralt… – kõik kindlad veendumused tulevad üksnes teie enda seesmusest…

Krayon, sa räägid mõistatusi…

Ei, see ei ole suurem mõistatus, kui põlisrahvaste mõistatused, milliseid tuleks mõista metaforidena…

Ka mina räägin selliselt…

Et mõista veidi enam, tarvis õppida tundma neid asju…

Kallid…, surm ei ole valulik…, nii ehk on vaid neile, kes jäävad maha…

Tahaks, et te saaks sellest aru ja mõistaks… – igaüks olete tegemas viimast hingetõmmet…

Igaüks ärkab taas… – taas kuuleb muusikat ja näeb valgust…

Taas mõistate, et olete jõudnud Koju…

Igaüks, kes on läbinud surmaeelset kogemust, muutub kogu ülejäänuks eluks…

Kas olete teadlikud, et maa magnetvõre on osa teie teadvusest…

Kas olete teadlik, et magnetvõre on teile vajalik selleks, et elada…

Teadlane, kui lähed kosmosesse, siis võta kaasa magnetvõre… – üksnes modelleeri seda mingil viisil ja võta kaasa…

Teil tarvis uurida ja mõista, mida võre on tegemas ja mida mitte, kuna ilma temata te ei saa minna kosmose sügavustesse… – ilma selleta teie kehad ei pea vastu…

 Mõned teie astronaudid jõudsid kuule, väljapoole magnetvõret… – nemad muutusid elu lõpuni…

Nemad kirjutasid sellest oma raamatutes… – nemad alustasid sõjaväelastena, kuid naastes, neist said kunstnikud, näitlejad ja poeedid…

Te ehk küsiks, mis on selles ühist kõige sellega…?

See on üksnes selleks, et mõtleks maa magnetvõrest ja sidest põlisrahavastega…, eesriide tagusega…, ingelliku valdusega…, nihkega, mis on käesoleval ajal toimumas…

Te olete Antiloobi kanjoni ingelliku valduse osana, milline on virgumas, et näha, kuidas olete kuulamas neid…

Mõned teie seast ehk kuulevad neid…, kuid paljud mitte… – see ei kurvasta neid…

Kõik ingellikud abilised on teie kõrval kogu teie elu jooksul…

Omal vabal valikul võite neid tunnustada, või eirata… – sellele ei järgne mingit arvustust…

Võite taas kohtuda viimsel söömaõhtul, mis on reaalne üksnes peale elu…

On reaalne suur üllatus, kui ärgates mõistate, et olete osa ingellikust valdusest…

Kõik siin olev on teatud tasemel ajutiseks, katsumuseks ja kunstlik… – seda seni, kuni eesriie lakkab olemast ja teie saate üheseks oma Kõrgema Minaga…

Seda on nähtud muudes galaktika piirkondades…

Ka teie olete samal eesmärgil siin…

See ehk võib näida teile mõistatusena…

Andes teile seda sõnumit, esivanemad on siin kõrval, muigavad ja kinnitavad, et ka nemad on püüdnud teatada teile sama…

Kohalikud elanikud olid teadlikud, et olid osana neljast ilmakaarest…, tähtede osana…, looduse osana…

Tantsus looduse elementidega nemad mängisid oma osa… – see aitas neil vastu pidada sajandid sajandite järel…, kurnamata maad ennast ja selle loodust…

Kõige targem asi selles on… – olge ühtsena kõigi asjadega

Seda on tarvis teil selgeks saada, kuna olete tõepoolest suursugustena…

See on tõde…

Nii see on tõepoolest…

  Krayon

Marietta Bendoni…, Navajo hõimu liige, kes oli grupi giidina Navajo rahvuspargis…

Krayon

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

Siia on kogunenud kogu piirkonna põliselanikud…

Nemad mõistavad, et surnute hinged on kogunemas siia, et jagada tarkust neile, kes on elamas nende maadel…

Just selliselt sai edasi antud tarkust, et järgnevad põlvkonnad saaks jätkuvalt eksisteerida ja olla targemad neist…

Mina küsin siinsetelt esivanematelt luba, et rääkida nendest…

Mu kallid…, siin on kuulamas ka kivid…, ja elav maa…

Neist asjust hakkasin rääkima juba 30 aastat tagasi…

Kui kord teadlased hakkavad mõistma elu, siis mõistavad, et elu on kaljudes ja maas…, et neis on alati olnud mõistus ja tarkus… – siis mõistavad, et elu on paljumõõtmeline…

Inimkonna kaasaegne kultuur on täiest hingest eiranud Gaia olemasolu…

Kuid mu kallid… – see kõik on muutumas, koos kõigi asjadega…

Maiad olid ennustanud, et tsivilisatsioonil on aastast 2012, ületades seda aega, võimalus hakata muutuma…

Üheks muutustest oleks möödunud asjade avanemine…

Oli suureks üllatuseks, kui teadvus hakkas avanema ja kasvama…, teie hakkasite pöörduma mineviku poole…, nende poole, kes on elanud siin kõige kauem…

Üksnes kõrgem teadvus on võimeline taas käivitama Maad…

Kuid seni see ei ole veel nii…

Marieta on minu kõrval…, ma avaldan temale sügavat austust…

Meie rühm on kogunenud siia orgu…, sellesse kaunisse kohta… – et olla selles vaikuses…

Arvate, et meie rühm on vaimne…?

Sugugi mitte… – see on teadlik rühm…, ta on teadlik erinevatest kultuuridest… on teadlik, mida on kandmas oma veres… – oma esivanemate tarkust ja tulevaste aegade nägemust…

See rühm on teadlik, et kõik, mida on kandmas endas ja mida on toomas neile esivanemad… – see kõik on mõjutamas tulevikku…

Tuleb aeg, kus inimesed tulevad teie juurde…, istuvad teie jalgade ette, et kuulata lugusid…, kuulata õpetusi, kuidas elada õiget eluviisi…

Igat lugu räägite metaforina loomadest ja taimedest, mis on kasvamas siin maal…

Nende abil räägite olulisi asju, millised on kandmas endas tuhandete aastate kultuuri…

Kaasaegne kultuur on täis sõdasid, seega vaevalt, et ta saaks kuigi kaua vastu pidada…

Marieta…, sinu kultuur on kandmas edasi mitmeid märkimisväärseid lugusid, millistest olete meile rääkinud…

Need tulevad meieni sümbolitena, milliseid te ise ei tunne, kuna need olid loodud teiste põliselanike poolt, keda olete oma juttudes maininud…

Ma räägiks ühest neist…

Iidsed tiibetlased arendasid välja arvude süsteemi, kus arvud tähendasid teatuid asju ja teatut energiat…, nagu teiegi elanikkond, kes on loomadele ja paljudele planeedi asjadele omistanud teatuid energiaid…

Tiibetlased tegid seda arvude läbi…

Neljal oli neil kõige sügavam tähendus…

Teie, Marietta, tõite palju näiteid, kus esines neli

Neli aastaaega…, neliklahendus…, neli ilma… – siia võib lisada neli ilmakaart…

Tiibetlased omistasid nelja tähendust Gaiale…, Emakesele Maale…, kõigele, mida leidub maa keskmes…

Planeedi kõigi põliselanike teadmistes on sarnaseid analooge…, kuid seda õpetatakse oma sümbolite abil ja omas keeles… olles kindlad omale maale…

Kuid, Marieta, ma näen sinus üht naist…, vana inimest… – sa tead, kes see on…

Sa oled kandmas tema keepi…

Kuid temas ma näen veel üht naist…, ja veel üht naist…

Ma näen teie sugupuu reas šamaanlikke omadusi, mis ulatuvad tuhandete aastate kaugusesse… – kuid selles ma ei näe ühtki meesoost kehastust…

Oma kultuuris, oma lugudes olete toonud esile mõningat usaldamatust meste vastu…

See on omaette lugu, kus naised on alati olnud nendeks, kes on edasi kandnud šamaanlikku energia liini…

Ehkki neil aegadel te ei näe seda oma sugupuus, oma maadel… – kuid see on naasemas…

Teil on tarvis teada, et nii see oli…, et kõik algas naisliinil…

Teie arvates see algas meestargast…, ei, see oli tark naine…

Kes saaks selles olla parem, kui mitte naine, kes on sünnitamas last…, kes mõistab intuitsiooni…, kes tunnetab sünnitamise ja kasvatamise kannatust, nende õpetamise rõõmu…

Selles on suurim mõte…

Meditatsioonides olete šamaan…

Ma ütlen siiski, et šamaan on õppimas ka viimasel hingetõmbel…

Nemad on õppimas koos planeediga…, koos oma esivanematega…, oma sugupuuga…

Seega… meil on suur au ütelda, et kuigi oleme erinevad kultuurid…, oleme elamas erinevatel aegadel… – kuid me näeme naisi…, me teame teid…

Kas on võimalik laulda maale laulu ja saada temalt vastupidist vastust…?

Maale on võimalik laulda…, ja tema on alati vastamas oma lauluga…

See sõnum annab teada…, selle oru iidsed tahavad, et te teaks nendest…

Kõik algab planeedist ja tuleneb planeedist…

Saagu teie elu tarkuseks…, et teaksite, kuidas elada…, mida teha…, ja kuidas suhelda teine teisega…

Las algab kõik maast…

Oleme rääkinud sellest, looduse sõbrad on teadlikud sellest…

Kui on tunda rahutust… – siis oleks hea minna põlldude avarustele, kus avaneb teile isiklik armastus teie vastu… – seal saab tunda end paremini…

Ma olen veendunud… Maa vastab teile lauluga…

Loodan, et kuuldes seda sõnumit, tunnetate sügavamat mõistmist kogu räägitu suhtes…

Kõik, mida tarvis teil teada, on teie jalge all…

Lubage oma mõtteviisil alustada uutviisi…, mõistes, et planeedi põliselanikud saavad õpetada teile vajalikku… – otsekohe…

See on tõepoolest nii…

Krayon

Tuur mööda monumentide orgu

Arizona ja Utah, USA, 9.-16. Veebruar 2019.

Monumentide org asub Colorado platool, 1500–1800 meetri kõrgusel merepinnast…

Monumentide org on suur ala, mis hõlmab suuremat osa Navajo hõimupargi territooriumist, mis on rahvuspargi sarnane…, seal on moodustunud püstloodsed, või osaliselt püstloodsed monoliitseid künkaid, millest suurim on 300 meetri kõrgune…

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

Mõned ehk tahaks küsida Krayonilt, et kas tema on tõemeeli teadlik, kus oleme ja millega tegeleme…?

See on naljakas küsimus…

Mul on hästi teada kõigi südametest, kes on tulnud siia…, olen teadlik teie mõtetest…

Olen teadlik teie probleemidest, millistega olete tulnud siia…

Ma olen ühenduses Suure Keskse Päikesega…, Kõige Lättega… – nii olen ühenduses kogu selle piirkonna elanikega…, seetõttu olen teadlik maa olemisest ja mõistan selle märke, millised on tulenemas sellelt…

Siin on olemas ühesus, mida on praktiseeritud sajandeid…

Just sellest tahaks rääkida siin teiega…

Monumentide org on koht, kus teeme ühe kanadlustest selles piirkonnas…

Oleme kord olnud siin, kuid naaseme taas samadel põhjustel, millised olid õnnistavad paljudes asjades…

Tahaks küsida… – kas olete tunnetamas, et sellel puutumata maal on teie jaoks midagi olulist…, rääkimata sellest, mida olete nägemas oma füüsiliste silmadega…?

See peaks olema igaühe jaoks esoteeriline…

Siit ka küsimus teile… – kas maa on rääkimas teiega…?

Kui küsiks sama neilt, kelle esivanemad olid elanud siin… – siis nemad üksnes naerataks vastu…

Nemad on vaikuses… – maa saab rääkida nendega läbi vaikuse…

Maa on rääkimas nendega esivanemate tuultes…, maapinna ja mälestusmärkide, kaljude ja loomade vahendusel…

Ühesus nende asjadega on neil pärandi osana, seetõttu vaid naeratavad vastu ja ütlevad… – teil ei ole isegi aimu, kus te olete…

See on jätkumas tänase päevani, kuna maa jäi puutumatuks negatiivsete sündmuste poolt, millised toimusid neil maadel, mida olete külastamas ja millist olete vaatamas…

Seda võite kuulda vaikuses, rakulisel tasandil…

Ma küsisin teilt meie rännaku alguses… – kas sellel maal on teile midagi ütelda…?

Oleme rääkinud paljust paljudes kohtades…

Oleme rääkinud sellest, et inimesel on olemas vaba valik

Ehk mõnigi tõuseks püsti, et ära minna… ta ütleks, et tema jaoks selles ei ole midagi…, ja üldse… see ei huvita teda…

Kui maa isegi karjuks neile…, ka siis nemad ei kuuleks seda…

Asi on selles, et nemad on väärt nende endi valikut… – kas võtta seda vastu, või mitte…

Siin tarvis täielikku tunnustust…, ja ei mingit arvustust…

Ka see on töötamas siin teisiti…

Kui maal oleks teile ütelda ajal, kui olete istumas siin, siis ta ütleks teile… – tere tulemast…, ja siis lisaks… – ma olen oodanud teid ja minul on sõnum teie jaoks… – mõnedele teist see on mõistuse selginemine, ja mõnedele… tervenemine

Saades maaga üheseks, saab üheseks ka maa ajalooga, esivanematega…, ja kõigega, mis on kunagi toimunud… – siin toimub enese avanemine tarkusele…

Kui tarkuse vood pääsevad inimeseni, olgu ta vana või noor, siis ta hakkab elama teisiti…

Ka teis on nüüdsest osa orust…, ja see jääb teiega alati, kuna ta jääb teile meelde…, siin olete õppinud seda, mida olete õppinud…

Olete vajalikus kohas vajalikul ajal… ja org on ütlemas teile… – olge valmis suurteks asjadeks

Kui ütlete, et vaimsuses on mõistmine… – siis nii see on…

Maa oma olemuselt on kõikelubav…, ta on planeediks, millel kõik võred tema ümber on teie päralt…

Siin on olemas armastus…, siin on vaimne mõistmine… – olenemata, kust olete pärit…, kuivõrd puhas on teie veri…

Siin elanud esivanemad ei arvusta, vaid ütlevad… – las alata kõik kõige paremal viisil, kui olite arvanud…, pühalikumalt, kui olite arvanud… – jõudke valgustumiseni, millist te ei osanud oodata…

Mõned mõistavad äkki, et neil on pisarad voolamas… – ilma põhjuseta…

Kas üksnes see kaunidus, ja see, mida olete tunnetamas oma südames, kui olete astumas mööda maad… ei ole Maa tervitus teile…?

Vaat, millises kohas olete…

Maapeal on vähe selliseid kohti, kus saaksite tunnetada sama… – kuigi ükski neist ei ole sarnane ühegi teisega…

Siin on formeerumas võred, siin kujunemas kaunidus…, siin reastuvad esivanemad…

See kõik on valmis käivituma planeedil Maa… – te saate näha selle tööd…

Ka meie töö neil päevil on seotud sellega…

Teie elu jaoks see on parim koht olemiseks…, siin ja praegu…, koos kõigiga, kes on siin…

Midagi paremat ei saa olla…

Soovitus teile kõigile… – unustage kogu ülejäänud ilm…, ärge lubage ärritavatel asjadel olla teiega…

Ärge neil mõnedel päevadel tundke muret koduste asjade üle…

See soovitus on liitumiseks kogu ühesega, mis on olemas siin…, kaasaarvatud… esivanemate suursuguste energiatega, millised täidaks teid pilgeni…

Siis ehk saate ka rääkida nendega…

Saate rääkida nendega selliselt, et olete suutelised isegi tunnetama neid…

Te ehk ei kuule neid, kuid võite tunnetada neid intuitiivselt…

See on nii… tõepoolest…

Krayon

Intervjuu Krayonist

– Ajakirjanik…

Ma esitan teile küsimuse, mida on ilmselt paljud küsinud teilt…

– Lee Carroll…

Enamuselt kõigil on ühed ja samad küsimused…

Olgu…, kuid kuidas sai see teie kogemuseks…?

See on pikk jutt…, kuid ma katsun teha seda lühemalt…

See oleks hea…

Olles insenerina, olin abielus naisega, kes oli pühendunud esoteeriasse…

Olin sellest teadlik, kui abiellusin temaga…

Lõpuks kukkus välja nii, et tema viis mind kanaldajast sensitiivi juurde…

Esmalt ma küll keeldusin, ma ei tahtnud sinna minna…, kuid andsin siiski naisele järgi…, üksnes tema heaks…

Nemad koos andsid mulle sellist informatsiooni, mida ma ei tahtnud uskuda…

Ma isegi ei jälginud eriti nende juttu…, kuid mulle jäi meelde üks lause, mis jäi mind kummitama…

See aina kordus mu peas, et… on olemas magnetismi meister, nimega Krayon, kes püüab minuga kontakti saada…

Olen puutunud kokku kahe mehega…, üks 60 aastane, ja teine 20 aastane…

Ma kohtusin nendega kolme aastase vahega… – kuid mõlemad ütlesid mulle sama lause…

Kuid minu inseneri mõistus oli sellele vastu…, et seda ei saa olla…

Püüdsin leida selgitust sõnale Krayon…, kuid ei leidnud midagi…, seda nagu polekski olemas…

Siis tahtsin teada, kust nemad said teada seda lauset…, äkki on lollitamas mind, või on heitmas nalja minu üle…, või… mida iganes…

Lõpuks ma olin sunnitud tunnistama, et midagi sellist on toimumas, ja see on väljaspool minu vastuvõttu…, väljaspool kolmemõõtmelisust…

Ja siis ma ütlesin… – OK…, kes sa ka poleks, kuid ma istun siia toolile ja annan sulle 5 minutit…, siis vaatame, kas sa tuled, või mitte…

Ja siis see juhtus… – ilmus…

Ta ilmus kui emotsioon…, kui emotsioon puhtal kujul… – hakkasid jooksma pisarad…

Ei mingeid sõnumeid…, ei mingeid sügavaid asju… – ei midagi… – üksnes emotsioon…

See hakkaks tööle kui põhjuse-tulemuse efekt…

Igal korral, kui ma istusin toolile samal eesmärgil… – saada sama…, et saada seda voogu…, kõiki neid asju…

See pani mind mõtlema… – ehk siiski… ehk selles on midagi?…

Mis on see siiski midagi…?

Jah…, on…

Mis tunne see oli…, mida tunnetasite…?

Te kirjeldasite seda kui emotsiooni…, või see oli mingi tunnetus…?

Ma ütleks seda kui tavaline inimene…, kui insener, kes on nutmas mingitel erilistel põhjustel… – see oli ebameeldiv… ebamugav…

Nii et…, see on normaalne…?

See ei olnud kuigi mugav emotsioon…, kuid see ei olnud ka kurb…

See oli lõõgastumine…, vabanemine

See oli sedalaadi emotsioon, mis ilmneb ehk siis, kui vaadates mingis filmis mõnda sentimentaalset lõiku, hakkavad pisarad jooksma…

Sellest sai minu jaoks see, mida hakkasin tegelikult igatsema ja ootama…

Ehk räägiks nüüd kanaldusest…

Kui mainisite, mis toimus teiega, siis ma arvasin, et ehk sama juhtub kunagi ka kõigi inimestega…?

Totaalsed skeptikud ei ole teadlikud sellest, mis toimub…

Kuid teile… – te ju jätkate sellega… – kuidas on…, kuidas näib see kanaldajale…?

Kas kehas on tunda mingit ebamugavust…?

Kas ei ilmne mõneks hetkeks kui mingi ühtimise taolist millegiga… – kasvõi Krayoniga…?

See on kõigil erinev…

Olen kolm korda Euroopas ja korra Ameerikas teinud ühendkanaldust, kus kutsusin lavale korraga mitmeid kanaldajaid…

See oli selleks, et näidata inimestele, et me ei võistle…, et me kõik saame omalaadse sõnumi…

Jah, neis sõnumeis leidub ühiseid jooni…, kattuvusi…

Iga kanaldaja vastab igale küsimusele omal viisil…

Minu arvates kõik oleneb igaühe teekonnast… – millist teed on tema kulgemas…

Mõned minu sõpradest võivad kanaldada seistes ja avatud silmadega…, isegi käies… – kuid nemad ise ei mäleta sellest midagi..

Mina teen seda istudes…, ja mina mäletan kõike toimuvat…

Selge…, teil kõigil on oma kanaldamise viis…?

Teie puhul on üksnes Krayoni kanaldus…?

Jah, on küll…

Siis ehk räägiks Esther Hicksist, keda paljud teavad…

Muidugi…

Kas olete kohtunud Esther Hicksiga…?

Ei ole…, kuigi olen tahtnud temaga kohtuda…

Me mõlemad oleme pidevalt reisimas, seetõttu kohtumist seni ei saanud olla…

Kas teie suhtute austavalt kõikidesse kanaldajatesse…?

O, jaa…, muidugi…

Kas ka Barbara Marksi [Hubbard], ja teistesse taolistesse…?

Täienisti…

OK…, milline on teie arvates Krayon…, milline on teie kujutlus Krayonist…?

Kui tahate, et ma määratleks teda teie terminites…, siis see on üksnes ingellik olevus…

Kuid ma ei tahaks tema puhul kasutada mõistet – olevus…

Krayon ise rõhutab, et tema ei ole olevus, ega ole isegi singulaarne olemus…

Tema räägib, et kõik inimesed on jaotatud karbikestesse, singulaarselt, eraldi teine teisest…

Igal ühel on oma isiksus…, oma mõistus, oma aju, oma nägu…

Ja nii see on seni, kuni keha sureb…

Inimesel on tendents kanda sama ka Jumala peale…

Ka inglitele annab nime, rüütab nahka ja paneb selga tiivad… ja need tulevad ja lähevad…

Kuid Krayon väidab, et see ei ole üldse nii…

Paljumõõtmelises ilmas lineaarsus puudub täienisti, seetõttu see on pigem kui kooslus, mida ma olen tunnetamas…

Kui teadvuse koond…, kas nii…?

Just nimelt… ja see on muutuv…

Kas teie tunnetate seda kui ingelliku koosluse loomusena…?

Jah…, ma võin kinnitada, et just sellisena ma tunnetan seda…

Kuidas teie arvates inimesed võiks seda nimetada, või millise nimetuse saaks maiselt anda sellele… – kas mingi maaväline…, või ingellik… või kuidagi veel…?

Minu arvates maaväline ehk sobiks enam muuplaneetlasele, mis tähendaks kusagilt mujalt tulemist…

Ma arvan, et taevane ehk sobiks enam sellele, mida olen tunnetamas…

Kuidas te ka ei määratleks, mis on Jumal…, kuid ta jääb Armastuse Keskseks Lätteks…

Just ka Krayonit ma ei saa määratleda, kui kusagilt tulnuna…

Mida kasulikku see on toonud teie ellu…?

Kuidas…, mis kasulikku see on toonud minu ellu…?

Tänu sellele ma juba elan kauem…

Just see on esmane tulemus… – see on esmane…

Ma ei vanane… – ei vanane, kuna olen istumas sellel toolil…

Mul on enam energiat, kui kunagi varem…

Ma olen juba 73…, ja see meeldib mulle…, tahan enamatki veel…

Seda ma saangi pidada kasuks…

See on avanud minu silmad…

Kõik, mida olen tahtmas…, see on see, et see jätkuks ka edaspidi…

Seega… – suuremat kasu sellest olete tunnetamas füüsiliselt…?

Ilmselt kokkuvõttes tunnetate, et sellega saate komplekselt ja enam kasu oma teadmistele…

Mis teadmised need on, kuidas need tulevad, ja kuidas näevad välja…?

Kas on hetki, kus istudes toolil, kuulates, mida räägib Krayon… – ja olete üllatunud…, isegi kinnitate… – jah tõesti, see on nii…

Kas saate rääkida mõnest sellisest hetkest…?

Ei-ei, ei ole…, kuid veidraid asju on küll olnud… – küllaga…

Kuid hiljem sama võis tulla taas, kuid siis juba hulga meeldivamal ja vastuvõetamal kujul…, mida sai ka teistele edasi anda…

Krayon on teinud seda mitmeid kordi… – kasvõi mõningate ennustustega…, või mõne muuga…

Üldiselt… – kui teha kokkuvõtte sellele, kes tema on, nagu teie küsisite… – siis see on ingellik taevane olemus, kes on andmas võimsaid, meeldivad ja armastusväärseid sõnumeid… – ka tänavusest ajast, milles on toimumas suured muutused…

Ja nii see ta on…

Ehk teeks mõned kokkuvõtted…

Milliseid võimsaid asju ta on andnud…?

Kas Krayoni õpetustes on see, mida tarvis inimestele edasi anda…?

Kõige esmalt räägib, et oleme sündimas suursugustena, aga mitte roojastena…,  seda ta on kordamas taas ja taas…

Kuivaid teaksite, kuidas see on töötamas…

Inimene on Jumala osake…, ta on vaimsus, mis on kuulumas Jumalale…

Me tuleme siia koos vaimsusega…, ja juba tulles ta on puhas, määrimata…

Kuid meile õpetatakse siin sootuiks muud… – et peab püüdma ja ronima kohta, kus saab küündida Jumalani…

Krayon on selgitamas meile suurt mõistmist sellest, et keegi meist ei ole siin juhuse tahtel…, et kõik oleme suursugused… – seetõttu peame omaks võtma enda suursugusust…, tunnistama seda ja olla selles veendunud…

Seda on raske omaks võtta, kuna meile on õpetatud, et oleme tähtsusetud ja vääritud…

Siit tulenevad probleemid enesehinnanguga ja palju muuga…

Krayon püüab läbi sõnumite õpetada meile, et saaksime teada seda ja omaks võtta…, ning mõistaks, et oleme võimelised tegema asju, mida ei arvanud võimelisena tegema…

Kasvõi elada kauem…, rääkida oma keha rakkudega…

Näiteks bioloog Bruce Lipton ja epigeneetikud on püüdnud tõestada, et Mõttejõud on võimeline muutma inimese geneetilist koodi…

See räägib teadvuse mõjust rakustruktuurile…

Olles meedikuna, ta on demonstreerinud seda oma laboris paljude aastate jooksul…

Ka Kryon on rääkimas, et inimene on võimeline tegelikult kontrollima oma haigusi…

Kõigi haiguste läte on peas…

Kõik oleneb tasakaalu olemasolust, või selle puudumisest…

Krayoni kohta ütleks järgmist… – tema sõnumid on teaduse medali teine pool…

Miks siis need, teie arvates, ei saaks eksisteerida koos ja mitte olla vastandina…, ega konkureerida omavahel…?

Krayon ütleb… – me räägime ühest ja samast…, ja see on suurepärane, et räägime ühest ja samast…

On veel üks oluline asi… – mõned inimesed ütlevad, et kõik kanaldajad räägivad ühest ja samast…, nende arvates see ei ole hea…

Mida ütleksite teie selle kohta…?

Kas tahaksite, et need oleksid erinevad…?

Muidugi, siis oleks rikkalik segu…

Me oleme läbimas nihet, selles ei ole kahtlust…, paljud on seda märkamas ja tunnetamas… – isegi füüsiliselt…, ja sellest räägitaks tänavu palju… – kasvõi ilmastiku muutustest…, ka valitsustes on toimumas muutused…, ja paljust muust…

Inimesed on teadlikud ja räägivad, et oleme minemas kolmandast mõõtmest üle viiendasse…

Kas tahaksite teada tõde selle kohta…?

Mis on siis toimumas…, ma loodan, et nii see ka on…?

Ma olen insener…, ehk mäletate…

Sellist asja, kui viies mõõde, ei ole olemas…

Lineaarsust, peale kolmandat mõõdet, ei ole kusagil… – kuigi meile on räägitud, et on olemas…

Kolmanda mõõtme järel on neljas mõõde, mis on aeg…

Kuid peale neljandat mõõdet ei ole võimalik tuvastada mõõtmeid…

Kui olete lineaarsusest väljunud, siis ei ole võimalik rääkida 5,6,7 ja nii edasi, kuna see on lineaarne loendus…

Tegelikkuses on vaid 1, 2, 3, 4… ja kõik ülejäänu

Seega… kas kõiges ülejäänus saab olla tasemeid…?

Saab, kuid need on koos ja korraga… eraldust neis ei ole…

Kõik selgitused 11 mõõtmest, või isegi 5 mõõtmest, on üksnes kui supi eri osad…, ja need ei ole kolmemõõtmelisuse, ega muu mõõtmelisuse kohased…

Jah, oleme läbimas nihet…, seetõttu hakkame nägema asju, milliseid varem ei esinenud…

Kui vaataksite inimese teadvust viimase 50 aasta jooksul, siis näeksite suurt muutust selles…

Eriti oluliseks ja märkimisväärseks ta on muutunud selles, mis räägib aja fraktaalsusest…

Ta väidab, et oleme ületanud selle hetke, kus oleks võinud alata sõda…

Ta ei puhkenud siis, kui oletati selle võimalikkust…, kuid meid meie teekonnal oli saatmas fantoome hirm oodatava õuduse pärast…

Oma õpetustes Krayon tõi välja, kuidas avalduvad aja fraktaalsed omadused…

Aeg on käimas ringiratast…

Ehk vaatasite filmi Saabumine, mis oli toonud esile mõtte, millesse oli poetatud käesolev toimuv…

Selles oli esile toodud mõte, et aeg on käimas mööda ringi…, ja see on sama, mida õpetab nii Greg Braden, kui ka Krayon…

Te olete teadlikud, et selliseid asju teil on vaja teada…

Ja kui sai ületatud sõja tõenäosuse piir, meil avanes selline teadvus…

Tänu sellele hakkasime nägema, et üha enam ja enam inimesi tahavad teada pea ühtesid ja samu asju…, vaid mõningate kõrvalkalletega ühele või teisele poole…

Ma ütleks teile veel üht asja, mida te ei osanud oodata… – see, mis on toimumas Suurbritannias ja Iirimaal, võib mõjutada Iirimaad…, ja see, mida on tegemas Tramp USAs… – need kõik on vabad kaardid…

See on suuresti erinemas sellest, mida olime oodanud…

Kas te tunnetate, et oleme liikumas ebameeldivuste suunas…, või arvate, et me saame minna neist edukalt mööda…?

Jah…, ma usun, et need ei ole märkimisväärsed…

Võib juhtuda veel selliseid asju, milliseid oleme äsja üle elanud…, ehk võib korduda midagi Süüria taolist…

Miks Krayon räägib enda kohta, et tema on magnetteenistusest…?

On käimas tasakaalustumine planeedi magnetvälja ja teadvuse vahel…, selleks oli tarvis sellist magnetvõre, mis kindlustaks tingimusi uue teadvuse tulekuks…

Krayon rääkis, et see toimub…, ja see toimus…

Tema teenistus tegi sellist tööd inimkonna nimel…

See oli esmane, mida oli tarvis ära teha, et nihe käivituks…

Millega lõpetaks tänast sõnumit lugejatele…?

Krayon rääkis, et kui vaadata prohvetlusi nihkest, ja seda, mis oli toimunud iidsetega… – siis teie olete alles uustulnukad selles…

Me oleme liikumas viisil… – kaks sammu ette ja üks samm tagasi…

Meie teekond ei ole roosidega kaetud…

Meil seisab ees veel palju õppida…

Kuid on palju inimesi, kes ei taha muutuda…

Ma tahaks, et inimesed ei kardaks tulevikku…, juhtugu mis juhtub…

Me oleme kartmas seda, mida ei mõista…

Eriti seetõttu, et meie programmis ei ole seda, mida oleme mõelnud välja tuleviku kohta…  

Kuid on palju inimesi, kes on panustamas sellesse, et lõpetada seda, mis on toimumas…

Paljud on kartmas toimuvat… – kogu nende energia avaldub neil hingeliste rahutuste näol…

Kryon ütles… – tarvis saada targemaks ja harjuda muutustega…, ja mõista, et kõik ei olegi nii halvasti…

Muutuvad paljude institutsioonide mõtteviisid ja teod… – muutub kõik…

 Lee Carroll 

See informatsioon on edastatav inimkonnale telepaatilisel teel…, ebamaiste energeetiliste impulssidena, läbi kanaldaja…

Kuivaid teie silmad hakkavad libisema mööda teksti, te hakkate sisenema eriliselt peende informatiivsesse voogu, milline on jõudmas teieni meie side keskmetest…

Seega…

Tänavune inimkond on laskunud ülimalt madalale tasemele…, temal on raske mõista oma kosmilist rolli ja energeetilisest sidest kogu Olevaga… – seetõttu tarvis kiiremal korral anda teile teada potentsiaalse ohu kohta…

Pange siiski tähele…

Teie ilm on šahhieelses seisundis… – et pääseda fataalsest olukorrast, tarvis teha vaid üks samm…

Kui saab tehtud vale samm, sellele järgneb vastuvaidlematu matt…

Siis toimub kogu maise avaruse ümbersalvestus… – seda on olnud korduvalt…

Kõik malendid, mis on ära mänginud oma protsessi ja ammendanud omad potentsiaalid, kõrvaldatakse laualt ja saadetakse karpi… – kaotanud vaimsused naasevad peenilma…

Malelaud seataks uueks mänguks (Maa saab uuendatud) ja malendid seatakse taas lauale, ehk… tulevad uued vaimsused uute potentsiaalidega…

Maad on asustanud miljonite aegade jooksul erineva teadvuse taseme ja mõistuse liigiga tsivilisatsioonid…

Igal ühel neist on olnud oma evolutsioonilise tõusu suund…

Igal ühel neist oli oma kollektiivse teadvuse arengu teadlik suund…

Igal ühel eranditult olid omad ainulaadsed saavutused…, omad teened eksistentsi ees…., ja omad kindlad karmalised sõlmed ja loovuse tupikud…

Mõni neist oli läinud kaasa metafüüsikale, elades elu läbi musta maagia…

Mõni koondus vaimsele tõusule… – kuid kokkuvõttes põles läbi, kuna andus eneseimetlusele ja ego kultusele…

Mõni lahkus masina intellekti musta auku, kahjustades enda vaimset tõusu…

Te ei ole kunagi jäänud mõtlema, miks teil ei ole selget ja kindlat sidet kõigi eelmiste mängumaadega…, nende hinnaliste informatsioonidega, ja nende väärt kogemustega järeltulevatele põlvedele Maa peal…?

Teie arheoloogid on ikka ja jälle leidmas erinevaid artefakte ja ehitisi, millistes ei leidu vähimatki seletust nende otsesele tähendusele… – kuigi see on Maa mineviku kaja…, minevikust, mis ei ole võimeline pajatama meile oma tõelist olemise ajalugu…

Miks siis…?

Sest kõik olnud tsivilisatsioonid ja nende ilmaloovuse energiad, mis jõudsid evolutsiooni keerul kriitilise punktini, astusid teadvuse kuristiku äärele, kust kadusid üksmeelselt igavikku…

Ühel juhul Maa heitis neid enda turjalt maha, kui kahjureid… – uputades nende linnu…, kõrvetades nende asulaid vulkaanide leekidega…, vappudes maavärinates, millised jätkusid mitmeid kuid järjest…

Teisel juhul sündis kosmiline pookimine, et peatada totaalse tooruse epideemiaid…, see toimus kosmilise meteoriidi otse tabamise näol…

Teie käeolev tsivilisatsioon, kõigist eelnevatest tsivilisatsioonidest sellel planeedil, on Vaimu kriisi kõige nõrgenemas ja kriitilisemas olukorras…

Andudes kolmemõõtmelistele himude nautimisele, olete kuulekalt lasknud käest oma loova initsiatiivi…, ja oma vaimses laiskuses olete lasknud sellel kinni kasvada…

Kuid see ei ole üksnes teie panus…

Asi on veel selles, et olete külalt kaua olnud vangideks võimsatele nähtamatutele jõududele, kes on hulga kavalamad, kui oskate arvata…

Need nähtamatud nukkude juhid on püstitanud endale kavala ülesande… lagundada intensiivselt ja kiirendatult teie poolt loodud jumalikku energiat, mis on vajalik teile konstruktiivseks loovuseks selle planeedil…

Inimkond ei teadvusta täiel määral end hõivatuna tsivilisatsiooni poolt…, ja seda üksnes seetõttu, et ei ole nägemas oma füüsiliste silmadega maakera tõelist energeetilist pilti…

Samas Valguse Ringi Väed on väsimatult ja lakkamatult jälgimas, ning katmas kinni kõikvõimalikud destruktiivsed energiad, milliseid olete loomas oma teadmatu tegevusega…

Selline kõrgsageduslik korrastus ja blokeering teostub fenomenaalselt avaruste enda poolt…

Muidu te ei oleks võimelised sellises madalsageduslike vibratsioonide atmosfääris vastu pidada isegi teie aja 24 tundi …, ega jääda ellu…

Kuid see ei saa kesta igavesti…

Seni Pimeduse Ringi väed (kosmilise väe destruktiivsed omadused) on tegutsemas teie ilmas läbi oma esindajate… – energo-doonorite vahendusel…

Pimeduse Ring, toetudes oma kindlale negatiivsele strateegiale, on loonud kavala taktika maapeal…

Nende energiate epitsentriks sai see osa ühiskonnast, mis on järgimas egotsentrilist eluviisi ja on allutatud täienisti ihulikele himudele, ja on suunatud inimkonna projektist osavõtjate kontrollile…

Valitute ühingust kujunes Supereliit, millesse kuulusid enamuselt iidsete klannide ja kaose ilma preestrite järeltulijad…, kes kolmemõõtmelises ekvivalendis olid avaldunud rikkaimate peredena ja transskorporatsioonide ja nafta kontsernide juhtidena…, pankurite ja varjupoliitikute näol…

Sellesse ühingusse olid kuulumas ka mustad maagid, ebapuhta vaimuga esoteerikud, kes olid levitamas kõikjal pseudo-valgust ja vaimset desinformatsiooni…

Salaühingud.., satanistid, pedofiilide ja pornohimuliste liit, kes olid moonutamas puhast jumalikku seksi…, pimeduse estraad ja destruktiivne teater, kino… täis õudusi ja müstilist paanikat…, kunstiliikide moonutamine…, sodomasohistlikud voolused…, terrorismi palgalised väed, kelle instinktiks on lammutamine rahastumise nimel… – kõik need on tõelised vägivallatsejad planeedi neitsilikkuse kallal…, vaimsuste mõrtsukad ja energeetika õgijad, südametunnistuse hävitajad…, jumalakartmatud himeerid…, timukad, kes oma kavalate võtetega on lõhkumas ja piinamas maapealset Valguse Keha…

Need kõik on kvaliteedilt madalate vibratsioonide foonide kandjad, kes on teadlikult valinud avarusliku energia liikumise teed antijumalikus suunas…

Kuid selleks, et elada sellises madalas foonis, neil on pidevalt tarvis energeetilist toitumist, kuna puhas jumalik energia ei kõlba nende jaoks…

Seetõttu nemad jõudsid otsusele… – tarvis muundada jumalikku energiat, moonutades teda tundmatuseni…, madaldades radikaalselt tema vibratsioone, muuta toitumiskõlblikuks…

Oma plaanide teostamise nimel tegid hoolega tööd viiside kallal… – kuidas juhtida teadvusi, opereerides vastuvaidlematu allumisega programmidele…

Nemad leidsid kavala nipi, kuidas peita kogu ekspansioon ja totaalne kontroll heasoovlike kavatsuste alla…

Supereliit otsustas konstrueerida võimsa matemaatilise tagurpidi pööratut algorütmi, mille mõjul inimesed hakkaks vabatahtlikult andma oma elulist ja loomingulist (jumalikku) energiat otse nende käsutusse…

Nemad mõistsid, et sellega tabavad korraga kahte jänest… – ühest küljest… saavad tseremoonitsemata ja seaduslikult imeda kõiki ressursse planeedist endast (läbi teie teadvustamata abi)…, ja teisest küljest… – tühjendades vaimsusi ohutul viisil, paisata teid vabatahtlikult sotsiaalse hüpnoosi orjusesse, pärjatutena kõrgete karjääridega ja pikkade pangaarvetega…

Kõikide finantside vood ja kõigi mateerialike rikkuste jaotamine on kindlalt nende kätes…, mis on kui niidid, millega juhtida nukke laval…

Peaksite andma aru, et rahaline süsteem oma olemuselt oli rakendatud ja juhitud ebasõbralike jõudude poolt (Orioni süsteem)…

Sellel kontrolli vormil on suur võim inimeste üle… – võite ise arvata…, miks…?

Orion on anglo-saksi ilma võimustruktuuride kaitsja…, on USA ja Inglismaa sõjalis-poliitilise süsteemi kuraatoriks…, ja on tegemas ande neile kavalate tehnoloogiate näol…

Suurbritannia on planetaarse vallutuste ja välisfinantside surve meka… – erinevate pimeduse loožide pesa…

USA elanikkond on täienisti hullunud Ameerikalikust unistuses…

Massimeedia ise on allutatud võimu kontrollile…, ja on väsimatult sisendamas ohtu kõrgemalt…, dollarit on kuulutamas üleilmseks valuutaks…

Ameerika eliit on pidevalt sekkumas sõjaliselt nõrkade riikide tegudesse, et võtta sealt kasumlikku tulu…

Ameerika riikliku süsteemi loosung – teha Ameerika suureks – on tegelikult maskiks ja sirmiks, mille all on peidus teine loosung – teha suureks Orioni tegu

Planeedil on vastuvaidlematult teisigi energia vampiire…, kuid antud neist on kõige võimsam…

Siin on vallutuslik poliitika… – hegemoonlik mammona poliitika…

Pea kogu ilm on jäljendamas seda paradigmat…, on sõltumas vastuvaidlematult selle jõust, mis on kui kaheksajalg…

Oma olemuselt nemad on kui kosmilised piraadid, kes on riisumas ressursse ja seadmas üles ranget korda…, levitades energeetilisi viiruseid üle ilma…

Kuid teile räägitakse, et nemad on toomas demokraatia ilma erilist õitsengut

Kas on tuttav…?

Kogu ilm on üleilmse õndsuse asemel kuulekalt jahtimas raha…, kõige esmalt… – dollarit…

Mistahes üleilmne valuuta on otseselt sõltumas dollari kõikumisest… – ja see ei ole niisama…

Raha on üksnes vahetussüsteem…, aga teie jaoks see on kunstlikuks ikooniks

IN GOD WE TRUST – kirvendab maagilisel kupüüril… – me usume jumalasse

Küsimus on selles… – millisesse… – mis kvaliteediga ja sisuga…?

Miks-siis raha süsteem…, totaalse krediidi süsteem… ja totaalne korporatsioonide teenimine ei ole toonud teie perre kaua oodatud rahu ja rõõmu…?

Miks inimesed on sunnitud astuma selle algorütmi lõa otsas…?

Vaid seetõttu, et see on teadvuse orjastamise süsteem…, mõistuse allutamise tehnoloogia…, teie vaimsuste juhtimise ja ekspluateerimise süsteem…

Lubage näidata teile hetkeks ühte teie tuleviku versiooni, kuhu olete kuulekalt astumas…, kui ühtses rivis, järgnedes kahtlastele liidritele…

1. inimene on täienisti sõltuv tehnoloogiatest…, iga tema samm on jälgitav üldise kontrollsüsteemi poolt…

– kontroll kõigi finantsvoogude üle…

– kontroll sotsiaaltegevuse üle…

– kontroll geoliikumise üle…

– kontroll isikuomandi üle…

– kontroll ohutuse üle (video kaugseire)

2. Esmalt vabatahtlik, seejärel üldine kiibistamine…

– eriline läbipääsu loa süsteem…

– administratiivsete tasemete süsteem…

– elanikkonna jagamine valituteks ja teenijateks…

3. inimeste kloonimine määratud geneetiliste parameetritega…

– töölisklass…

– teenendav personal…

– kunsti inimesed…

– tarbimise ja meelelahutuse ilma inimesed…

– teaduslikud töötajad…

– poliitikud…

4. ühiskonna robotiseerimine, nanotehnoloogia rakendamine ja masinate programmeerimine töö kergendamiseks…

– robotid vahetavad välja inimjõu…

– inimesed üksnes teenendavaks personaliks…

– superkompuutrid juhatajateks ja korra loojateks…

– targad kontorid…, targad majad…, targad autod…, ja nii edasi…

6. üldine moraali ja süütunde madaldamine, kui takistust edukaks arenguks…

– ego ambitsioonide väärtustamine…

– küünilise arvestuse arendamine…

– ultratolerantsuse kultiveerimine…

– transsseksuaalse ja transssuguluse sotsiaalne korraldus…

– elanikkonna arvukuse kontroll…

Lisaks sellele – magevee ja tervisliku toidu kontroll… totaalne elusproduktide välja vahetamine GMO arenduse vastu…

Kas on see ulme…?

Vaadates teie siin ja praegu olekut, kas teie üldine tendents ja eeldus ei ole kaldumas selles suunas…?

Need teie seast, kes oma teadvuses on vastu sellele informatsioonile, eelistavad jätkuvalt magada…

Me ei hakka neid segama ega äratama…, välja tooma hubasest unenägude transist…

Kuid see, kes on ärganud… teritage oma tähelepanu…

Kas te siis ei näe, kuidas industria masin on vägivalla ja sõdade kasutusel, paranoia, stressi ja konfliktide stimuleerimiseks…?

Kas te siis ei näe, et selles olukorras olete alaline võlgnik…, alaline teile antud andide pantvang ja võõra süsteemi teenendaja…?

Mõned riigid ja nende juhid on neil aegadel lausa surutud vaimselt ebaküpsete ja psüühiliselt ebatervete, ehk isegi hullude energeetiliste olevuste kütkeisse…

Ei tahaks siin tuua esile tumedates värvides terveid rahvaid ja rahvusi, keda on teadlikult petetud…, vaid räägiks esmalt varjumänguritest…, eesriidetagustest režissööridest… – tahaks toonitada nende negatiivset rolli, ning näidata teile nendepoolset avaruse reaalsuse kahjulikku juhtimise stiili… 

Just siin on toimumas mõjutuste ja tõeliste huvide eriline jagamine…

On teada, et iga inimrass on mingi kõrgema tsivilisatsiooni geneetiline projekt, kes on kureerimas oma inimkonna osa, millele on kuulumas isiksuse vorm, kõigi tema kogemiste energia hulkadega…

Kõrgemateks kureerivateks tsivilisatsioonideks on…

Siirius – valge rass ja araablased… – need on ühe tsivilisatsiooni erinevate osade geneetilised projektid…

Dessa – valge rass… – kui võrrelda siiriuslasi ja dessalasi, siis võiks ütelda, et siiriuslased on mentaalsemad ja nende kehastunutel on inimkonna hierarhias kõrgem tase…

Orion – must ja valge rass… – 7% valgest rassist on orionlased…, need on kehastumas enamuselt Lääne Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, ning on tegelemas enamuselt militaarse ja poliitilise tegevusega…

Nemad on esindamas ka anglo-sakside eliiti…

Plejaadid – mongloidne rass…, sealhulgas ka indiaanlased…

Daia – juudid…

Dzedid-Setid – jaapanlased…

Kastor – Siiriuslastega ühine projekt – hindud, mulatid, metissid…

Kas mõistate, miks sedavõrd raske on saavutada kokkulepet poliitilisel areenil…?

Kuivõrd palju eriarvamusi teadvuse tasandil…

Teie tummale küsimusele… – Kuidas Jumal lubas sellist stsenaariumit… vastan järgnevalt…

Kõik on teie arengu plaani kohane…, sellised destruktiivsed väed on paigutamas teid erilisse sulatusahju, kus saaksite läbida maiseid õppetunde vaimsuse arengu nimel, ületades vaimsuse katsumusi ja väljakutseid…

Samad väed on võimelised peatama teie vaimsusi ja panema teid degradeeruma teadvuses…

Pidage seda meeles…

Peate olema üle kõigist rünnakutest ja väljakutsetest teadvusele…

Peate üle minema uuele arengu keerule, jättes seljataha kõik lahkhelid ja arusaamatused…

Looge esmalt Puhta Valguse saarekesi…, looge kõrge vaimse tasemega ringid…, püüdke eemalduda eneselammutusest ja antiharmooniast…

Paraku… – üksnes armsalt ja pilvetaguselt mediteerides küünalde vahel, kujuteldavas reaalsuses… – ei tule midagi välja…

Teile kõigile on eraldatud füüsilised kehad, et saaksite tegutseda eksperimendi režiimis…

Valguse pojad ja tütred…, olge mõistlikud, virguge vaimus… – ärgake…

Valguse Pere

Elas kord jahimees Ants, kes jahtis loomi…, ta püüdis neid, et müüa…

Selles olid abiks kolm sõpra…

Koos käisid paljudes maa nurkades, kus püüdsid loomi, et müüa neid kas loomaaeda, või inimestele, kes andsid selleks tellimuse…

Nemad nimetasid seda tööks, mille eest said korraliku raha…

Saades järgmise tellimuse, läksid metsa, kus olid käinud palju kordi…

Ka seekord nemad peatusid vanas puuonnis metsa serval, milles keegi ei elanud…

Kandsid oma varustuse majja, et hommikul alustada luurega…

Nemad olid tegutsemas välja kujunenud plaani kohaselt…

Hommikul, kui hakkas valgeks minema, läksid metsa, hargnesid erinevatesse suundadesse, et uurida loomade jälgi, kus milline loom on liikumas…

Jõudes taas kokku, arutasid oma edaspidist tegevust…

Nii oli ka seekord… – vara hommikul läksid metsa…

Jahimees Ants läks lõuna suunas…

Mets õhkas hommikusest värskusest, kusagil laulis peoleo…

Ants astus heas tujus ja kiirel sammul…

Lõunaks jõudis kaugele lõunasse…

Ta jättis meelde, kus ja milliseid jälgi märkas…

Ta oli valmis minema tagasi, peatuspaika, kui maa jalge alt kadus ja ta lendas augu põhja…

Ants kukkus millegi pehme peale…

Kui ta püüdis tõusta, siis ei saanud toetuda vasakule jalale… – käis läbilõikav valu…

Ta istus maha ja katsus jalga… see oli allpool paistes… – kuid luumurdu ei olnud…, ilmselt väänas kukkumisel…

Veendudes, et jalaga kõik on korras, Ants hakkas ringi vaatama…

Ta nägi, et on istumas sügava augu põhjas… – põhi oli üleni kaetud roheliste okstega…

Seetõttu, kukkudes auku, ta maandus pehmelt, ega saanud suuremat viga…

Kuid mis auk see on…?

Kes on seda kaevanud…, milleks…?

Ants püüdis august välja ronida…, kuid see ei õnnestunud…

Auk oli sügav ja vasakule jalale ta ei saanud toetuda…

Karjuda oli mõtetu…, ta mõistis, et oli läinud sõpradest liiast kaugele… – nemad ei kuule teda…

Ta istus maha ja jäi mõttesse…, mida teha… – ja ta uinus…

Kui Ants ärkas, siis mõistis, et oli maganud kaua…, metsas hakkas hämarduma…

Valu jalas oli kadunud… – see oli hea…

Ta oli täis otsusekindlust, et ronib august välja…

Kui ta tõstis silmad üles…, nähtu tegi teda kaameks…

Kuigi Ants ei olnud argade killast…, kuid see, mida ta nägi, pani teda kahtlema endas…

Ümber augu seisid erinevad loomad…, ja taamal oli neid veelgi enam…

Ants ei teadnud, mida teha…, ta istus augu põhjas ja vahtis loomi, mis seisid augu ümber…, aga nemad vahtisid teda…

Ja äkki

… Tere Ants… – kuulis ta ütlemas karu…

… Tere Ants… – sisises madu…

Seejärel sigines vaikus…, mis kestis mõned minutid…, ja siis tõusis korrapäratu kära…

Kõik augu ümber olevad loomad hakkasid korraga tervitama Antsu…

Kui kõik said tervitada, sigines taas vaikus.

… Ma olen vist hulluks läinud… – kostis vaikne Antsu hääl…

Taas tõusis kära… – kõik loomad hakkasid taas rääkima, üheaegselt…

Ants oli segaduses, teda haaras ärevus, kuna ta ei mõistnud toimuvat…

… Ma ilmselt magan…, ilmselt magan … – ütles ta endamisi…

Kui loomad kuulsid, et Ants midagi räägib, jäid kõik korraga vait…

Taas oli vaikus…

Augu äärele lendas ronk…

… Siin tuleks ilmselt selgitada asjaolu…

Ei Ants…, sa ei ole läinud hulluks, ega maga…

… Kuid… – edasi Ants ei suutnud leida sõnu…

… Ma mõistan, mida sa tahad ütelda ja mis on sind hämmastanud…

Sinul, kui kõigil inimestel, on eelarvamus, et loomad ei saa rääkida…

Ants noogutas nõustuseks pead…

… Kuid see ei ole nii… – jätkas ronk…

Te isegi ei taha ette kujutada, et me oskame rääkida… – seetõttu meie ei saa teiega suhelda…

Kuid asi ei ole selles… ma pean sulle selgitama, miks sa oled siin…, ja miks meie oleme siin…

… Miks siis…? – küsis Ants ebalevalt…

… Asi on selles – jätkas ronk…, et me kõik oleme sinu loomad…, üksnes sinu, ja ei kellegi teise…

Me tulime ütlema seda sulle…, ja näitama, millised loomad sinul on olemas…

Kuid mis peamine…, me tulime sulle meelde tuletama sinu vastutust…

… Minu loomad…, vastutus…?

Ma ei mõista midagi…, mida te tahate minult…?

Selgitage mulle, palun… – vastas neile Ants…

… Selleks me tulime siia… – ronk näitas tiivaga kõikidele loomadele…, ja rääkis edasi…                Igal planeedil elaval inimesel on omad loomad…, ja need kõik on üksnes tema omad…

Iga inimene on vastutamas oma loomade eest…

Meie oleme sinu loomad…, ja me väga armastame sind…, me oleme sinule abiks…, me kõik oleme sinu jätkuks looduses…, ümberolevas avaruses…

Kas mõistad…?

… Mitte päriselt, vastas Ants… – te kõik olete metsloomad…

Olete elamas maa eri regioonides…, mõningaid ma ei ole isegi kohanud… – ja teie räägite, et olete minu omad…, isegi kannan vastutust teie eest…

… Nii see on…, vastas ronk…

Sina ja meie oleme üks avarus…

Kui hakkad kokku korjama oma avarust, siis meie, kus me ka poleks, me leiame sind ja tuleme sinu juurde kokku, et aidata sind kõiges…

Me oleme niigi sind alati aidanud… – sa üksnes ei ole seda mõistnud…

Metsloomadeks oleme saanud üksnes seetõttu, et oled unustanud meid, ega pole mõelnud meile… – see käib kõigi inimeste kohta…

Ronk jäi vakka…

Vait olid kõik loomad…

Nemad mõistsid, et Antsul tarvis aega seda kõike läbi seedida, et mõista kõike räägitut…

Nemad olid valmis ootama kui kaua tahes…

Ants jäi tõepoolest mõttesse…

Ta mõtles sellest, et loomade erinevus maapeal on suur…, ühtesid on enam ja teisi on vähem… – nemad kõik teavad ja tunnevad oma inimest, erinevalt inimestest…, ja on valmis tulema temale appi…

… Ei või olla…, ei  või olla kordas Ants vaikselt…

Ja siis…

… Tõmmake ometi mind välja… – karjus ta neile…, kaua ma pean augus istuma…?

Ette astus elevant… ta laskus põlvili ja ulatas oma londi auku…

Ants haaras londi embusse…, elevant tõstis teda august välja ja pani seisma enda kõrvale…

Ants hakkaks äkki kiiresti rääkima…

… Mul meenus…, mul meenus…

Ema rääkis mulle lapsepõlves üht lugu…

Me elasime siis kusagil ühes lähisida riigis…

Ma ei olnud siis veel kaheaastanegi…, istusin õues, maha laotatud tekil…

Ema oli majas ja tegeles millegiga…

Kui ema tuli välja, ta nägi minu kõrval tekil suurt madu, mina paitasin teda ja naersin…

Ants pöördus mao poole…

… Ka see olid sina…?

Madu sisisedes, lähenes Antsule, ja hakkas kassi kombel hõõruma vastu tema jalgu…

… Jah…, see olin mina

Ma olen õnnelik, et sa meenutasid mind… ütles madu, nühkides jätkuvalt vastu jalgu…

… Kuid ma ei mõista, millega sa aitasid mind siis…?

… Sa olid väike, istusid tekil ja nutsid, hõõrudes pisaraid laiali oma väikeste kätega…

Ma tulin sinu juurde ja hakkasin sinuga mängima…

Sa lõpetasid nutmise ja puhkesid lõbusalt naerma… – sinu naer oli niivõrd elav ja kõlav…

Sellel hetkel ma olin õnnelik…

Kui kasvasid suureks, sinust sai jahimees…

Sa püüdsid minu väikesi lapsi kinni ja müüsid mingisse serpentariumisse…

Ma olin kurb…

Ants laskus põlvele ja embas madu… ja tema pani oma pea Antsu õlale…

… Anna mulle andeks… ütles Ants…

Madu pööras pea ja vaatas Antsule otse silma ja ütles…

… Sellise hetke nimel olen valmis andestama mida tahes…

Loomad kuulasid hoolega seda vestlust…

Siis tõusis kära…

Elevant pasundas…, karu plaksutas…, ronk naeris… – kes hüppas, kes kargas…

Oli näha, et kõigil on hea meel…

Äkki Antsu juurde lendas kanaarilind ja istus Antsu väljasirutatud käele ja hakkas laulma…

… Kas on sul meeles, kui olid kümneaastane ja peale jäätise söömist jäid angiini…?

Oli suvevaheaeg ja sinu sõbrad mängisid väljas…, sina pidid lamama palavikus…, sul oli väga paha olla…

… Jah, mäletan… vastas Ants…

Lahtise akna kaudu kuulsin, kuidas sõbrad mängisid palliga…, ma kuulsin nende naeru…

Tahtsin nii väga olla koos nendega…, kuid ma olin nõrk ja kuumasin üleni…

Mul oli sedavõrd kurb, et hakkasin nutma…

Siis äkki ilmus aknalauale linnuke ja hakkas laulma… – ma unustasin kõik…

Ma kuulasin tema laulu…, mulle isegi näis, et tema laulis minu jaoks…

Ma tahtsin teda aina kuulata ja kuulata…

Hommikuks oli minu palavik alanenud…

Arst imestas… – tema praktikas oli esimest korda, kui laps paranes angiinist ühe päevaga…           … Pea kinni… – kuid Antsul sõnad jäid kinni…

… Jah, ma olin see sinu väike Kenora… vastas linnuke Antsu peos…

Mõni päev enne sinu haigestumist mul õnnestus pääseda puurist…

Ma kasvasin üles puuris… – kuid ma nii tahtsin olla vaba…

Ja siis unustati puur sulgeda… – ja ma lendasin minema…

Kui sa jäid haigeks, ma lendasin sinu juurde… – ja laulsin üksnes sinule…

Sa tunnetasid seda, seetõttu said ka terveks…

Hiljem sa püüdsid mind kinni ja taas panid puuri… – müüsid turul maha…

Ma taas lendasin puurist minema…

Ants tegi linnule pai ja surus vastu rinda…

… Ma isegi ei mõelnud sellele kunagi… ütlen ausalt – ma olin isegi unustanud selle… Anna mulle andeks…, mul on häbi enda pärast…

Kui tahad… jätkas Ants…, võid elada minu juures, minu majas… – ma ei pane enam sind puuri… – sa võid olla vaba…

… Ja-ja-ja…, tahan-tahan-tahan… laulis linnuke…

… Ongi hea… naeris Ants vastu…

Loomade seas tõusis suur kära… – nii nemad väljendasid oma rõõmu…

Antsu juurde tuli suur hall hunt ja limpsas tema kätt…

Ants vaatas teraselt hunti ja ütles…

… Ma mäletan sind…

See olid sina, kes päästis mind kodutute koerte eest…, see oli siis, kui ühel suvel olin külas vanaema juures…

Kui suureks oled kasvanud…

Siis sa olid veel kutsikas… – kuid kuivõrd julgelt astusid minu ja koerte vahele…

Ajasid end turri…, paljastasid kihvad…, urisesid ähvardavalt… – koerad kartsid sind ja jooksid minema…

Ka mina olin hirmu täis, ega teadnud…, kas joosta, või mitte…

Kuid sina pöörasid ringi ja vaatasid mulle silmadesse… – seejärel kadusid kõrge rohu sisse…

See olid ju sina…, ma ei saa eksida… – mul on meeles sinu silmad…

Ants istus murule…, haaras mõlema käega hundi peast ja suudles teda ninast…

Hunt hakkas õnnest kiunuma…

Ants kallistas teda ja rääkis…

… See oled ju sina…, mul on rõõm sind taas näha…

… Milline rõõm on minul selle kohtumise üle… ütles hunt…

Eriti õnnelik olen selle üle, et sa tundsid mind ära…, ma olin siis veel kutsikas…

… Ega ma pole sulle kahju teinud… küsis Ants…

Pea kinni… – ma püüan ise meenutada…

Kas kaks hundipoega, keda ma püüdsin kinni ja müüsin era loomaaeda, olid sinu pojad…?

Hunt üksnes noogutas peaga…

Ants surus hundi enda vastu ja oma nägu tema karvadesse…

Nii nemad istusid mõnda aega… – hunt ja teda embav inimene…

Äkki Ants tundis, et keegi lähenes temale seljatagant ja hakkas vaikselt nügima, justkui paludes pöörata tähelepanu temale…

Ants pööras ringi ja nägi lõvi… – see oli ilus noor lõvi…

… Tere… ütles Ants… kui ilus sa oled…

Kaks aastat tagasi juhtus minuga üks lugu… – me läksime Aafrikasse, et püüda kaelkirjakut…

Ma sõitsin savannidesse, et ringi vaadata ja hinnata olukorda…

Savannide keskel masin jäi seisma, kuigi enne väljasõitu vaatasin ta korralikult üle..

Astusin masinast välja, et käia veidi ringi ja teha mõned pildid…

Ma ei olnud masinast kuigi kaugel, kui minu ette ilmus suur lõvi…

Ta vaatas mind teraselt…, ja tema pilk ei lubanud midagi head…

Ma nägin tema silmades vihkamist ja ma tundsin, et ta on valmis mind ründama…

… See oli lõvi inimsööja… ütles ilus lõvi, kes oli istumas Antsu vastas…

Loomad kuulasid seda hoolega…

… Kuid äkki ma kuulsin veel ühe lõvi valjut möiret…

Ma pöörasin pea hääle suunas ja nägin teist lõvi, kes oli jooksmas suurel kiirusel otse minu suunas…

Sel hetkel mul tekkis suur hirm…, ja ma mõistsin, et mul ei ole kusagile põgeneda…, jäi üle üksnes seista kohapeal…

Ma ei uskunud oma silmi… – teine lõvi pani minust mööda ja varjas mind teise lõvi eest, kes kavatses rünnata mind…

Ma mõistsin, et mul avanes võimalus… – hakkasin vaikseltt taganema ja siis panin jooksu oma masina poole…

Ma hüppasin masinasse…

Mulle meenus, et masin jäi seisma, kuid ma siiski pöörasin süütevõtit… – masin käivitus poolelt pöördelt…

Enne minema sööstmist ma heitsin pilgu lõvide poole ja nägin raevukat võitlust…

Ma tänasin appi tulnut lõvi, soovisin temale edu ja sõitsin minema…

Ei tea, millega võitlus lõppes…, kuid meenutan sageli mind päästnud lõvi…, ja igal korral olen tänanud teda…

Muidugi…, tahaks näha teda veel kord…

Noor lõvi tõusis, uhkelt tõstes pea, ütles…

… See oli minu isa…

 Ants tõmbus pingesse ja küsis vastumeelselt… – ta tahtis saada vastust oma küsimusele…

… Oli…? Sa ütlesid – oli…?

Kas tema päästes mind, hukkus ise…?

… Isa tappis inimsööja lõvi…,. kuid mõne päeva pärast suri ise raskete haavade kätte…

Ants laskis kurvalt pea alla ja pisarad jooksid mööda põski…

… Mul on kahju… ütles vaikselt…

Kui saaksin midagi selles muuta…

Millele noor lõvi vastas…

… Ära nuta Ants…, ei ole vaja…

Me kõik oleme sinu loomad…, me peame mitte üksnes aitama sind, vaid ka kaitsma sind…, kasvõi oma elu hinnaga… kui on seda vaja…

Mu isa tunnetas sinu siirast tänu… – ta oli õnnelik selle üle…

Ta ütles, et kui seda tuleks teha taas, siis ta teeks seda hetkegi mõtlemata…

Ants astus lõvi juurde ja paitas tema pead…

Lõvi tõusis tagajalgadele ja pani esikäpad Antsu õlgadele… – nemad embasid teine-teist…

Oli kuulda lõvi vaikset urinat…, aga Ants sosistas midagi hellalt tema kõrva…

Ants käis pilguga kõikidest loomadest üle ja mõtles… – kõik nad on minu omad ja kõik on armastamas mind… – nemad kõik tulid minu juurde…

Et saada minuga kokku, seadsid üles lõksu…, nii ma kukkusin auku…

Nemad ladusid põhja hulgim oksi, et ma kukuks kui padja peale…

Huvitav oli näha neid siin koos… – siin oli hunt, jänes, lõvi, metskits, orav, nugis…, ja teised loomad…, kuid keegi ei rünnanud kedagi…

Neil kõigil oli rõõm olla siin ja kohtuda nii minuga, kui ka omavahel…

Antsu juurde lendas ronk, laskus tema juurde rohule ja hakkas käima tema ees edasi, tagasi…

Nüüd alles Ants märkas, et ronk oli kõvasti lonkamas…, ja ta küsis temalt…

… Ütle, kas mina olen süüdi sinu lonkamises…?

… See oli väga ammu… vastas ronk…

Ants jäi mõttesse, püüdes meenutada… – kuid ei meenunud midagi…

Ta oli kindel, et rongaga tema elutee ei ole ristunud…

Ants vaatas teraselt rongale silma…

… Ma ju ütlesin, et see oli ammu… kraaksatas ronk…

Antsu selline vastus ei rahuldanud, ja ta vaatas jätkuvalt rongale silma…

… Ma ei tahtnud sellest rääkida…, kuid näib, et pean…

See oli teises elus…

… Millises teises elus… püüdis Ants jätkuvalt pinnida…

… Millises…, või millises… sinu omas muidugi…

Sa ehk oled kuulnud, et mõned rongad elavad kuni 300 aastat vanaks…

Seega… see oli ühes sinu eelmises elus…

… Ei või olla… – kahtles Ants…

… Oo, jaa…, ja kuidas veel…

Ka seal sa tegelesid loomade jahtimisega…

Üks rikas tahtis saada endale ronka kui kodulooma…

Sina võtsid tellimuse vastu…

Sa püüdsid minu kinni ja panid puuri…

Kuigi puur oli suur…, kuid siiski puur…

Olles vaba lind, ma ei tahtnud elada puuris…, ei tahtnud…

Kuid olles targa linnuna, ma teesklesin surnut…

Sa avasid puuri, võtsid mind käte vahele… – ma hakkasin nokkima sinu käsi…

Sa lasid mind lahti…, kuid jõudsid siiski haarata ühest jalast kinni…, ma rabelesin lahti ja lendasin minema…

Sellest ajast ma lonkangi…

… Uskumatu lugu… kostis Ants…

… Sinu jaoks uskumatu… kuid minu jaoks reaalsus… vastas ronk…

Me korraldasime kohtumise, et saaksime rääkida sinuga…

… Nii see on… kinnitasid ka teised loomad… – me tahtsime rääkida sinuga…

… Millest… – küsis Ants…

… Erinevatest asjadest… – vastas ronk… – kuid ei tea millest alustada…

Selle jutuajamise ajal ronk käis ikka edasi, tagasi, kuid nüüd jäi Antsu ette seisma…, vaatas temale silma ja ütles…

… Katsu mõista, millest hakkan rääkima…

See on oluline mitte üksnes meile, vaid ka sinu jaoks…

Ants jäi mõttesse… – Tõemeeli, see peaks olema oluline, kui nemad valmistasid ette sellise kohtumise…

See kohtumine ei ole juhuslik…, nemad tegid selleks ettevalmistusi…

Siin on loomi paljudest maakera nurkadest, ega kõik ela metsades, see ei ole nende elu keskkond…

Kuid nemad tulid siia, ületades suuri vahemaid…

Ilmselt ka mets ei ole valitud juhuslikult…

Kohtumine pidi toimuma metsas…

Neil oli kõik läbi mõeldud… – järelikult kõik, mida siin kuulen, on esmalt oluline minu jaoks…

Kuid kuidas nemad teadsid, et ma tulen siia metsa…., ja just sellel ajal…?

Võin vaid teha järelduse, et loomad tunnevad oma inimest…, oma peremeest… – teist selgitust ma ei leia…

Loomad seisid vaikides ümber Antsu ja jälgisid teda…

Nemad mõistsid, et inimene on mõtlemas toimuva üle, ega tahtnud teda segada…

Nemad püüdsid kõigiti näidata, kuivõrd oluline on nende jaoks kogu toimuv…

Ka Ants mõistis seda…

… Ma olen valmis kuulama teid… – ütles Ants…

Loomad noogutasid nõusolekuks päid… ja ronk alustas…

… Käesoleval ajal planeedil on kõik muutumas…

On muutumas planeet, on muutumas loomne ja taimne ilm…, on muutumas vesi, õhk, pinnas…, on muutumas kogu elav… – üksnes inimene püüab püsida endistes veendumustes…

Me tulime ütlema sulle, et ka sina pead muutuma…, arenema ja kasvama vaimselt…

Me oleme sinu toetusrühm ja oleme abiks sinu kõigis ettevõtmistes…

Kas mõistad, mida tahame sinuni tuua…?

… Ehk mõistan…

Mina olen teie jaoks peamine…, teile… loomade jaoks…

Kui arenen mina, sellega soodustan ka teie arengut…, mina sean teie arengu programmi…

Minul on tarvis liikuda edasi, et te saaksite tulla järgi…

Ilma minu arenguta ei toimu teie arengut…

… See on õige… kostis kõikjalt hääli… – sa mõistsid õieti…, see on nii…

… Ma mõistsin samuti, et ma pean muutma oma tegevusviisi…, pean lõpetama jahipidamisega ja hakata kellekski teiseks…

Samas mõistsin, et pean võtma vastutuse enda eest, teie eest ja kõige eest, mis on toimumas planeedil Maa…

Seda peaks tegema iga inimene…

Loomad hõiskasid… – nemad aitasid oma inimesel mõista olulist tõde…

Rõõmul ei olnud piiri

Nüüd astus ette karu ja tõstis käpa… kutsudes nii kõiki vaikusele…

Loomad jäid vait…, ja karu ütles…

… Öö on läbi ja pea on keskpäev…

Ants ei ole saanud süüa eilsest päevast saati… – meil on tarvis anda temale süüa…

 Ants oli imestunud, kuuldes seda…

Oli huvitav teada, mida nemad saavad tuua temale söögiks…?

Ta nägi loomade toimetamist… ja see oli tavaline tegutsemine…

Antsu ette laotati suur takja leht…, see oli suur ja puhas, millele hakati midagi laduma…

Loomad kogunesid ringina ümber Antsu ja ütlesid kõik koos…

… Head isu, Ants…

Ants nägi lehele laotatud sarapuupähkleid, maapähkleid, metsmarju, seeni, palju juurekesi,  mis olid pantud puust plaadikestele.

Puidust topsis oli midagi joodavat…

Nüüd Ants tundis, et on näljane… – ta istus maha ja hakkas sööma…

Juurekesed olid väga maitsvad ja väga toitvad…

Seened olid imelised, mahlased…, mingite rohtude maitsega…

Kui sai söödud, Ants jõi peale toodut jooki…

Sellist jooki ta jõi esmakordselt…, kuid see oli väga meeldiv…

… Sellist sööki ma sõin esmakordselt.. ütles Ants… – kõik oli maitsev…, tänan teid…

… Võta terviseks…, võta terviseks… – kostus kõikjalt ümberringi…

… On aeg tulnud minna lahku… ütles ronk… – paljud peame naasema oma elupaika…

Kuid tea, Ants…, isegi olles sinust suurtes kaugustes, me tunnetame sind…, oleme teadlikud, mis on toimumas sinu seesmises ilmas…

Kui oled valmis ja vastu võtmas oma avarust, siis me kõik tuleme sinu juurde ja aitame sind kõiges…

… Jah, ma mõistan…

Ants astus iga looma juurde, kallistas ja ütles siiraid tänusõnu…

Loomad olid õnnelikud…

Iga loom sai kaasa väärtuslikku andi… – armastuse osa, mida kinkis neile inimene… – nende inimene…