Feeds:
Posts
Comments

Archive for July, 2019

Monika Muranyi

Oleme jätkuvalt saladuslikus orus…

Suurimaks mõistatuseks siin on see, mis juhtus Anasazi rahvaga…, kes elas siin kunagi…

Kuid Krayon väidab, et see ei olegi mõistatus…, siin on olnud ka teisi rahvaid enne neid…

Kuid märgisjoont oleme ületanud esimesena meie…

Kõigi põlisrahvaste kalendrid rääkisid sellest märgisjoonest, mis toob tasakaalustumise protsessi…

26 000 aasta pikkune tsükkel on seotud Maa telje võnkumisega…

Nende prognooside kohaselt see pidi sündima peale 2012 aastat…

Peale selle avaneks kõrgeim teadvus, mis on planeedil üldse olnud…

Seega… 2012 märgisjoone ületamise oletusest on saanud veel üks mõistatus…

Tahaks rääkida viirastuste (kummituste) mõistatustest…

Krayon taas ütleb, et see ei ole üldse mõistatus…

See on osa süsteemist, milles iga uue tulekuga planeedile, astume taas koostöösse Maa kristallvõrega…

See on esoteeriline võre, mis oli ülesseatud plejaadlaste poolt… – see on lõplik energiate ja inimteadvuse tegevuse salvesti…

Mis on salvesti atribuudiks…?

See on nagu teie salvestid, mille abil võite naaseda toimunu juurde ja vaadata kõike taas üle…

Seetõttu oleme kui koostöös kõigiga, kes on lahkunud meie juurest…, kummitustega… –koostöös nendega, kes kui oleks jätkuvalt siin…

Oleme läbi mängimas salvestusi, millised on tallel kristallvõres…

Ka täna oleme istumas salapärases orus ja oleme koostöös kristallvõrega…

Oleme koostöös ka teadvuse võrega, milline on esindamas Emakese-Maa isiksust…

Planeedil on olemas palju kohti, kus on võimalik tajuda energiaid enam…

Ehk isegi sedavõrd, et on võimalik tajuda nii kristallvõret, kui ka Maa teadvuse võret…

Aastast 2012 asi läks huvitavamaks… – teatud piirkondades inimtegevuse energiate salvestused said häälestatud ümber… – eriti põhjapoolses maakera osas…

Selle piirkonna energia on läbi imbunud lahingutest ja sõjaliste draamade õudustest…

Nende ümberhäälestus toimub selliselt, et võresse jäävad üksnes armastuse ja ühesuse mõistmise emotsioonid…

Teie võre on nihkumas selliste atribuutide suunas, milliste abil saab mõjutada igat last, kes on sündimas tulevikus planeedile…

Akaši süsteem on tegemas koostööd kristallvõrega… – ta on saamas võrelt signaale, mille kohaselt hakkab reageerima…

Seega… kui oleme vibreerimas veelgi kõrgemas sageduses…, siis need, kes tulevad planeedile, hakkavad samuti vibreerima kõrgematel sagedustel…

Ehk sellega on ka mõistetav, miks uus põlvkond tuleb ja toob endaga kaasa selliseid lahendusi, millistest te ei ole mõelnud, ega unistanud…

Siin võib arvata, et kui tulevad noored, siis nemad kõrvaldavad vihkamise alused…

Neil on oma arvamus oletatavate vaenlaste suhtes…

Tähistagem seda aega, kuhu oleme jõudnud…

Iga mistahes teie tegevus, mida olete tegemas igapäevaselt, talletub kristallvõresse…

Nii toimub ka järgmisel korral, kui lahkute ja sünnite tagasi…, nii ka järgmisel korral…

Kõik on tallel ka seal, kus olite olnud…

Ei ole vajadust uurida olnut taas… – kõik on tehtud ja uuritud… – ja kogetud…

Nüüd oleme kristallvõre tipus…

Lee mainis, et eelmise siin viibimise aegu sündis tervenemisi, kuna selle koha energia pääses mõjule…

Tuleks siiski ära märkida, et ei ole oluline, kas toimub siin tervenemisi, või mitte…

Sellel ei ole mingit tähtsust…

Te olete ise oma laeva (oma keha) kapten…, kuid siin võib olla miski, mis annab end tunda…

Sama võivad tunnetada ka need, kes loevad seda sõnumit hiljem…, ka neil on võimalus liituda nende energiatega, milliseid tunnetame meie… – siin on sama Gaia teadvus, mis lugejate juures…

Krayon

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

Kallid…, täna oleme Salapärases orus…

Mõned teie seast ehk küsiks, mis koht see on…?

Siin on kaja, seinad on peegeldamas meie hääli…

Siin on orv, avausega ülal, mille jalamil oleme seina äärde end sisse seadnud, et kuulata sõnumit, mille ootel oleme siin…

Kas on võimalik, et planeedil on kohti, kus on võimalik terveneda…, hakata enam mõistma ja saada valgustumist…?

Vastuseks on – jah

Sellest on meil olnud juttu… – kõigest jääb jäljend planeedile…

Seda on raske selgitada, kuna selleks vaja süüvida lineaarsuseta mõistmistesse, milliseid paljud peavad esoteerilisteks…

Kuid need on siiski tõestatavad…

Teie seas võib olla selliseid, kes lahingute väljadel võivad tunnetada võitluste energiat…,  võivad tajuda toimunut…

Isegi kui ei räägi neile, kus ollakse jalutamas, nemad tunnetavad seda siiski…

Mõned on tundlikumad, kui teised…

Kuid küsiks neilt… – mida nemad tunnetavad…?

Mis protsess käivitub siin…, mis ühendab inimest millegiga, mis on sündinud siin ammusest ammu…?

Igapäevaselt juhtub, et inimene tunnetab mõningates kohtades võõristavat tunnetust…

Hiljem selgub, et neis kohtades on kunagi olnud kas kalmistu…, võitlusväli…, või oli püha koht…

Meie tänase päeva eesmärgiks on rääkida sellest, mida te ei tea…, mis läheb välja raamidest, milliste piirides olete elamas…

Olete hästi teadlikud ja mõistate, mis on teie jaoks lineaarne ja reaalne…, milles olete elamas samm-sammult ja igapäevaselt…, ellu jäämise ja elatise hankimise nimel…

See on siiski vaid osa sellest, mis on tõeline tegelik reaalsus

On huvitav jälgida, kuidas teie teadlased on avastamas paljumõõtmelisi asju…

Nüüd nemad on väitmas, et äärmisel juhul peaks olema 11 mõõdet…, ehk isegi 22…, ise olles kolmes mõõtmes, ehk isegi neljas…

Kogu mõõtmelisuste idee ei ole kusagil mujal…, vaid siin… meie kõigi ümber…

See on isegi poris, läbi mille tulite siia… – igas teie keha rakus…

Teie teadvus on paigutamas teid nelja mõõtme piiridesse…

Milleks tarvis rääkida teile sellest, mis on Saladuste oru saladuseks…?

Ehk räägiks inimkonna suurimast saladusest…

Seda on küsimas kõik…, kuid keegi ei ole võimeline sellele vastama…

Mis toimub inimese viimse hingetõmbe korral… – mis see on…?

Saladusi on suuremal hulgal…, kõik need on kestmas läbi sajandite ja kultuuride…

Kui vaatate, kuidas enamuses see toimub, siis näete neis üht ainsat asja…, ja see on kõigis ühesena…

Need on riitused, mis on pühendatud inimese lahkumisele…, mis on erinemas vaid kultuuri kohaselt… – paljudes kultuurides need on sügava tähendusega…

Mõnedes need on avaldamas mõju edaspidisele elule…

Enamuselt on tunnustatud mõte, et surnu lahkub teatud kohta…

Kuid aja möödudes saab pöörduda nende poole… – kui esivanemate poole…

See on tunnustatud paljudel põhisrahvastel üle planeedi…

See oli omane juba kauges minevikus…, see andis mõista, et elu ei lõppe surmaga

See võib olla neljamõõtmelise lineaarse füüsilise keha lõpp…, kuid mitte kõige lõpp…

Sellel ei ole midagi ühist religioonidega, ega veendumuste süsteemidega…

See on seotud terve mõistusega ja kultuuriga…

Kord olime partneriga lõuna poolkera saarel, Tšiili rannikul, nimega Rapa Nui…, mõned nimetavad seda Lihavõtte saareks…

Ka seal on omad iidsed…

Rapa Nui elanikud olid valitsemas oma maad…, nemad olid hästi teadlikud kõigest toimunust sellel saarel…

Kogu saarel on üle 800 kivikuju, milles igaüks on kaalumas ligi 13 tonni…

Huvitav on siin see, et kõik kujud, mis asuvad rannal ümber saare, on näoga pööratud saare keskele…

Mõni aeg tagasi arvati, et need kujutavad esivanemate rituaali, kes tunnustavad oma maad…

Kuid siis mõisteti, et siin on midagi enamat… – selles on peidus mingi kaunidus…

Kui sai küsitud saare elanikelt kujude kohta…, siis nemad vastasid… – jah, need kujutavad meie esivanemaid…, selliselt nemad saavad jälgida meie tsivilisatsiooni käekäiku… – et see oleks jätkuvalt nii, kui oli tuhandeid aastaid tagasi…

Kas neil on midagi taolist, kui siin, sellel maal…?

Vastuseks on – jah

Tuhandete miilide kaugusel, teisel maakera poolel, on toimumas sama…

Samuti toimub viimne hingetõmme ja minek elu teisse olekusse…

Sama toimus Egiptlaste juures, kes uskusid elusse peale elu…, mitte üksnes vaaraode puhul…

Seda olete näinud egiptuse ajaloolistel seinamaalingutel…

Vaaraod tegid kõik selleks, et järgmises elus neil oleks kõik vajalik kaasas…

Hauatagusesse ellu uskusid kõik egiptlased…, kuni kõige lihtsama inimeseni…

Nüüd siis küsimus… – mis on siis elu peale elu…?

Mis toimub viimse hingetõmbe aegu…?

Omal ajal elas tuntud illusionist – Gudini (Harry Houdini), tema tundis suurt huvi okultismi vastu…, ta otsis võimalusi leida ühendust eesriide tagusega…

Ta kulutas hulgim ressursse ja aega, et saada ühendust kellegiga eesriidetagustest…

Lõpuks ta mõistis, et kõik lubajad olid vaid šarlatanid… – keegi ei saanud luua ühendust…

Ta tegi oma partneriga kokkuleppe, et kui lahkub elust, siis teeb kõikvõimalikku, et võtta temaga ühendust…

Ta määras täpse aja, kuna oodata ühenduse võtmist…

Nemad olid mõlemad teadlikud, et Gudini on siis eesriide tagustes, kuid partner on siin – kolmemõõtmelises ilmas…

Ta ütles oma partnerile… – ma kavatsen saada sinuga ühendust…, sa pead üksnes kuulama… – ma püüan ise saada ühendust…

Kuid midagi ei toimunud…

Kuigi olete küsimas… – mis toimub, kui lahkutakse elust…, kuid samas küsite… – kas on võimalik mingil viisil võtta ühendust maha jäänutega…?

Esmalt vastuseks oleks… – see ei toimu lineaarselt…, mitte nelja mõõtme piirides, kus saaks määrata kohtumise mingi spiritistliku seanssi aegu…

Seda on paljud püüdmas ka tänavu…

See ei ole seotud ajaga, kus istuda tundide viisi laua ümber…, ja hüüda kellegi nime…

See ei tööta selliselt… – seal ei ole lineaarsust…

Meil oli üks sõnumite seeria – Vaimsuse rännak (2014.03)… – seal rääkisin, et Vaimule, Loojale, teie vaimsused on igavesed…, reinkarnatsiooniga siin ei ole midagi tegemist…

Ehk neile, kes on uskumas vaid ühte elu, ütlen… – teie vaimsus on alati olnud planeedil ja jääb sellele alatiseks…, ta on teil sama vana, kui vaim ise… – see üksnes eraldub Loovast Vaimust ja muutub inimeseks… – kuid planeedil ta on alati olnud…

Teie kõigi sees on olemas üksnes Looja osake, mis ongi teie Vaimsusena, mille kohta arvate, et kui ihu sureb, siis ta naaseb sinna, kust pärit…

80% maalasi on uskumas sellesse, kuna usuvad elusse peale elu…

Kogu planeet on alateadlikult tunnustamas inimese üleminekut teise olekusse…

Selline oli tänase päeva õppetund…

Oleme palju kordi rääkinud, mis vahe on lineaarsete ja mittelineaarsete asjade vahel…

Keegi teie seast ei ole suuteline end asetama mittelineaarsesse olekusse…

Ehk võite rääkida küll, et te nägite unes…, oli mingi nägemus… – kuid neis kõigis olite kui kõrvaltvaataja… – teieni ei jõudnud see, et seal olles, olete võimelised olema mitmes kohas korraga…

Teie füüsikute varajasemad eksperimendid olid suunatud valguse uurimistele…

Kas valgus on osake, või laine…?

Nemad jõudsid järeldusele, et see võib olla nii üks, kui teine…

Seejärel märkasid, et valgus reageerib, kui teda vaadatakse…

Siis mõistsid, et valgus on võimeline midagi teadma…

Hiljem saadi aru, et valgus on võimeline olema kahes kohas korraga…

Edasi enam ei jälgitud…

Kvantiline põiming viib inimmõistuse rivist välja…

Juba mõte sellest, et üks asi saab olla mitmes kohas korraga…

Esmasel eksperimendil selgus, et kaks asja, mis on seonduses tohutute vahemaade tagant, on ühesuse mõistmise ilmnemine…

Üks asi asub kaugel tähel, kuid samas see on ka Maa peal…

Siin ei ole seondust nende vahel… – vaid see on üks ja sama asi…

See on kvantiline põiming…

Seda ei ole võimalik mõista inimliku mõistmisega…

Te ei ole suutelised paigutama end sellisesse olekusse…

Ma ütleks teile – teie esivanemad on praegu teie seas ja vaadates teid, muigavad… – nemad teavad, et räägin neist…

Me rääkisime sellest Vaimsuse rännakutes (2014.03)…

Kallid, kui lahkute sellest elust, muutute paljumõõtmelisuse osaks… – te ei ole enam piiratud selle planeediga… – te olete kõigis mõõtmetes…, kõigis suhetes…

Seega… teie vaimsus saab olla… – kahes…, kolmes…, kahekümnes…, miljonis ja enamas mõõtmes…

Oleme kõik Ühesena…, kõik kõigiga…

Te näete kõike lineaarsel viisil, kehadena, paledena… – kõigi nende teadmiste ja mõtetega…

Kuid peale kehast lahkumist, peale viimset hingetõmmet see kõik kaob…

Järgi jääb vaid suursugusus…

See ütlebki teile, et selle oru esivanemad on reaalsed…

See ei ole üksnes traditsioon…

Veel ammu enne seda tsivilisatsiooni, millesse olete kuulumas teie, kogu selle planeedi rahvad mõistsid seda…

Kogu mõte ja idee seisnes selles, et nemad mõistsid – tarkus ei lahku maapealt viimse hingetõmbe aegu…, vaid on säilimas siin jätkuvalt…

Selleks on see, mida nimetate Kristallvõreks… – selles sulandub kõik kokku… – mille arvel ta on võimendumas…

Võre on esivanemate olemus peale nende surma…

Inimese jaoks see on ülimalt keeruline, seetõttu küsib… – kui nemad on siin…, kuidas saavad olla eesriide tagustes..,. samas… olla selles orus…?

See tuleneb sellest, et te ei ole teadlikud sellest, mida te ei tea…

Neile, kes on uskumas reinkarnatsiooni, annan suurima mõistatuse…

Olen rääkinud, et vaimsused naasevad, nõustudes elama taas oma lähedastega…, olles nendega, toetada ja suunata neid läbi armastuse nende vastu…

Need, kes on uskumas reinkarnatsiooni, ütlevad… – olgu…, kuid mis toimub peale selle nende endiga… – minu arvates ja ma olen kindel, et ka nemad on inkarneerumas…

Vastuseks on – jah

Nemad tegid mõlemat… – nemad on mõlemas kohas korraga… – nagu füüsikutel valgus…

Kas olete suutelised mõtlema edasi…?

See on paljumõõtmelise vaimsuse suursugusus… – selleks te ka olete…

Oleks hea, kui te mõtleks selle kõige üle…

Ma tahaks, et te valmistaks oma lapsi selleks… – vaataks neile silma ja ütleks… – tuleb aeg, kui ma lahkun lineaarsusest läbi surma…, kuid osa minu vaimsusest jääb teiega teie viimse hingetõmbeni…, tahaks, et te tunnustaks mind, räägiks minuga kui tõelise minuga, kes on tõemeeli teie juures…

Kui räägite seda neile, siis nemad võtavad seda tõelise reaalsuse kohaselt…, mitte lineaarselt…

Tänapäeval on raske kujutada ette, et keegi surnutest saab tulla teise vormina ja istuda teile sülle…

See ei pea kättesaadav olema spiritistliku seanssi aegu… – vaid alateadlikult, vahetult…, igapäevaselt…

See ei ole üksnes alateadvuslik lootus, et keegi tõemeeli saaks olla teiega…

Sellegipoolest… – need on olemas ja on teiega…, igas teie rakus… kogu teie aja jooksul…

Selline on enamuse esivanemate kooslus…, just see andis iidsetele võimaluse pöörduda esivanemate poole, kuna olid teadlikud nende olekust, ühel või teisel tarkuse viisil…, läbi selle oli võimalus juhatada neid selletaolistesse kohtadesse…

Kas suudate kujutada, kuivõrd edumeelne oli mõistus neil, kes olid elanud selles orus…

Kui nemad saaks kuulata…, mõned neis saavad… – siis nad pilgutaks silma ja muigaks…

Siin, aastal 2019, oleme avastamas seda, mis oli neil kasutusel…, nemad kõik teadsid seda suurepäraselt…

Iidsed olid selles edumeelsed ja olid teadlikud teie tööst… – nemad elasid selles…

Ka teie olete selleks võimelised…

Käesoleval ajal on inimesi, kes on avastanud, et on elamas riigis, kus kõikjal tema ümber on tema esivanemad…, kuigi need ei ole tõelised esivanemad, kui põliselanikel…, ega nende sugupuu kaudu…

Kuidas saab see olla tänasel päeval…?

Ehk alustaks sellest, millesse olete uskumas…

Olen rääkinud teile vaimsuse esoteerilisest aspektist, milline on jätkuvalt elamas peale surma…

Valguse Töötaja… – kui paljudesse oma möödunud eludesse oled uskumas…?

Kui paljusid oled selle aja jooksul kohanud…, kui paljusid armastanud…, kui palju on olnud lapsi nende kehastuste aegu… – esoteerilises mõttes…, mitte sugupuu kohaselt…

Me räägime esoteerilisest aspektist…

Vanad vaimsused…, olenemata sellest, kui vana olete…, kui palju teie arvates elusid olete elanud… – kõik, kellega olete kohtunud…, kui palju lapsi on olnud…, kui palju esivanemaid on olnud endal… – kõik on teiega esoteerilisel viisil…

Kõik on esivanemate osana…

Olete kunagi sellele mõelnud…?

Ehk olete mõelnud, et teil on kaaskond, kes on saatmas teid kõikjal, kuhu ka ei liiguks…

See hakkab muutuma teile liiast keeruliseks… – mõni ehk hakkab silmi pööritama… – kõik on mõistuse piiridest väljas…

Seda ei ole kunagi teile õpetatud…

Kallid…, te kõik olete saatnud kedagi lähedastest ära…

Ka sellel päeval, kui jõudsime siia orgu, siin jäi kahe elaniku võrra vähemaks…

Tahaks, et oma suutlikkuse kohaselt kujutaks ette kõiki, kes on lahkunud kunagi teie juurest…, ka neid kahte navahod… – uskuda neisse…, ehk isegi suhelda lineaarselt…

Ehk suudate seda kujutleda…

Kui te suudaks neid kuulda, siis kuuleksite, et planeedil on toimumas hulga enamat, kui arvate…, on toimumas nihe teadvuse evolutsioonis…

Nemad ütleks teile, et on kadumas nii mõnedki kallihinnalised asjad, kuna neil on aeg liituda teiste Ühesuse asjadega…

Asjad ei jää endistena…, ega tuul puhu üksnes ühest suunast…

Nemad ütlevad teile… – me oleme alati teie kõrval ja oleme kättesaadavad, nagu teile kõik teie järeltulijad…

Mis toimub viimse hingetõmbe aegu…?

Sünnib suursugusus

On aeg tähistada äraminekut pidulikult…

Nii on see tõemeeli…                                                                                                   Krayon

Read Full Post »

Mõistmine, kes ma olen, toob teie ellu Püha Ühesuse mõistmise kogemust… – üksnes siis teie Ühesus saab teadvustada, et ta on eksisteerimas Ühesuses…

Seetõttu küsimus ise – jagada või mitte? ärganud tsivilisatsioonides ei esine üldse…

Enamgi veel… – kellelgi ei tule mõttessegi, et asjadele, mida esineb harva, tõsta hinda võimalikult kõrgeks…

Sellised mõttetegevused saavad esineda üksnes primitiivsetes ühiskondades…

Üksnes sellistes ühiskondades võib millegi puudulikkus tõsta kellegi rikastumise võimalust…

Ärganud süsteemides nõudluse ja pakkumise idee ei saa olla süsteemi aluseks…

Üksnes arvates, et nõudluse ja pakkumise süsteem saab parandada teie elu kvaliteeti…, sellega olete jätkuvalt eksiteel… – samas olete arvamas ekslikult, et see on teenimas Üldist Hüve…

Kui vaadata seda kõrgelt arenenud tsivilisatsioonide vaatevinklist, siis vastupidi… teie süsteem on rikkumas üldist hüve… – ta ei võimalda hüvel olla üldisena…

Enamgi veel… ärganud tsivilisatsioonidel puudub täienisti mõiste… – minu või sinu

Kuivaid ehk vaid… mõningate asjade kirjelduste juures…, midagi näiteks… – me vaatame meie televiisorit…, või siis… minu naine oleks vaid naine, kes on minuga…, ja minu lapsed oleksid vaid lasteks, kes on minu juures…

Neil on raske mõista…, kuidas minu ja sinu on teil isiklikuks omandiks…

Neile see on näiline omamine…

Mõistke vaid… – see, mis on teil olemas, on üksnes and, mida võiks pidada vaid kingituseks…

Selleks anniks on teie elu…

Ärganud ei ütle kunagi elu kohta, et see on nende elu…

Nemad ütlevad, et on elamas seda elu, mis on käesoleval ajal…

Sellega nemad väljendavad Jumala olemust enda seesmuses…

Kui olete tunnetamas Jumala juuresolekut (tuletan meelde… – Mina olen alaliselt igaühe kõrval), siis ta on kui teine inimene teie kõrval, kelle eest te ei saa midagi varjata…

Te ju mõistate, et Jumala eest ei saa varjata midagi jumalikku…, ei mingit osa kogu olevast jumalikkusest…

Ärganud on üksnes jagamas…, ja neile see on loomulik… – on jagamas seda, mis on jumalik.., jagamas igaühega, kes on selle osa, kes on Jumal…

Teil on tuttav väljend… – Namaste… – see on selle tervitus, kes on igas ühes… – seega… nähes Jumalat, tervitate ja tunnustate Jumalat…

 See on selle teadvustamine, et teie ees on samad Jumalad, millistena olete te ise…

Paar aastat tagasi ütlesin teile… – näha Jumalat endas ei ole võimalik, kuni ei näe Jumalat igas ühes…

Teil on tarvis näha tõde, siis te näete, et nii see on…

Kuidas on võimlik mitte jagada iseendale…

Ärganud tsivilisatsioonid mõistavad seda suurepäraselt…

Selline vaimne mõistmine nende kultuurides on sügavalt puudutamas poliitilisi, sotsiaalseid, majanduslikke, kui ka religioosseid struktuure…

Neile see on kogu elu tõde…, ja neil on alati meeles, kelleks nemad on

Just nende tõdede mõistmatus on loonud teie planeedil kõiki raskusi ja hädasid…

Ärganud tsivilisatsioonid on saavutanud kõrget tehnilist arengut, seetõttu nemad ei kasuta looduslikke ressursse tehnilise varustuse jaoks…, nagu teete seda teie oma primitiivse tehnikaga…

Nemad on saavutanud oma tehnoloogilises arengus mitte üksnes kõrgeid tulemusi…, vaid on sügavalt teadvustanud mentaalse tegevuse mehhanismi…, nemad on mõistmas suurepäraselt mateerialikku loomust ennast…

Kuna nemad on saavutanud ülalloetud, siis on suutelised võtma omad kehad lahti ja panema kokku…, teostada teleportatsioone… – sundimatult, lihtsalt ja kiirelt…

See võimaldab neil olla kustahes ja millaltahes… – hetkeliselt…

Nemad on läbimas valgusaastaid pea hetkega, üle kogu ilmaruumi…, kasutamata selleks maatriksit – nemad on liikumas selles kui tähtedevahelised kängurud

On tegemas hiiglaslikke hüppeid… – need on ainsad sobilikud sõnad teie keeles, et kirjeldada nende kandumise füüsikat ennast…

Niipalju siis sellest, millel on püsimas teie ilm…, mis on kohustuslikuks vahendiks, millega saate kindlustada oma ellujäämist…

Ärganud tsivilisatsioonidel puudub täienisti mõiste – töö

Nemad on ametis tegevusega, mis on neile kohased…, teostamas seda, mis on soodustamas nende Kõrgema Mina ilmutumist…

Aamen

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

Pea iga inimene planeedil, olenemata, millisesse ususüsteemi tema on kuulumas, on teadlik Loomise Lättest…, ja on uskumas, et kogu ilmaruum on loodud ühest Lättest…

Ilmaruumi kõrval olete lõpmatult väikesed…, kuid Loomisläte on lõpmatult suur…

Kui määratleksite Lättele pale, mida teevad sageli inimesed…, siis see on Armastus…, puhas armastus, milles peale armastust ei ole midagi…, ta on sama puhas, kui puhas on valgus pimedusest… – kaunina…, heasoovlikuna…, mõistva armastusena…

Oleme rääkinud… – see on teie armastusest tuhandeid kordi suurem…, ja on koondunud Loomislätte elavale osale, milleks olete teie…

Kallid…, galaktikas on ka teisi elusid, millistele on koondunud sama armastus, sest Loomisläte on kõige Lätteks…

Armastus on puhas kõige vastu…

Põhjuseks, miks ma taas alustasin sellest, on selles, et tahaks anda teile teada… – armastust olete vaatamas läbi eesriide, mille olete ise loonud…

Sellel poolel, kus olete…, inimeste poolel… – on olemas duaalsus…

Duaalsus on kätkemas positiivi ja negatiivi, valgust ja varju… – need kõik on erinevad asjad…, ja kõik on loodud teie inimliku loomuse poolt…

See on tõemeeli kohane, õiglane ja õige…, see annab teile vabat valikut… – te saate näha asjade Yin ja Yangi, positiivsust ja negatiivsust…, ning teha neis valikuid…

Kuid teisel pool eesriiet, seal, kus on Loomisläte, on selline võim, mida ei ole võimalik ette kujutada…, ja seal ei ole olemas mingit duaalsust…

Kas olete võimelised seda mõistma…?

Teil siin on üksnes duaalsus, mis on omane kogu väikese maa inimkonna enamusele…

Omades pisku valgust, olete võitlemas oma seesmise duaalsusega…

Olete võitlemas, püüdes alaliselt täiustuda…, omada valiku vabadust…

Seda võitlust olete kandmas ka eesriide tagusesse…, omistades seda isegi Jumalale, muutes sellega Teda teovõimetuks…

Te ütlesite armastuse puhta allika suhtes järgmiselt… – meie, inimesed, teame üksnes inimloomuse kohaselt…, seetõttu võtame kõike nii, kui meile on kohane…

Seega… teie jaoks on olemas kuri Jumal, kes ei ole kunagi rahul…, see, kes on piinamas lapsi…

Selline on teie uskumuste süsteem kauni Loomislätte kohta…

Te võtsite oma nimesildi ja riputasite selle pühale asjale…

Ehk räägiks sellest, kuhu see võib välja viia ja mis juhtub edasi…

Teie mõistmise kohaselt see viiks uute pattude tegemiseni…

Kui küsiks pattu uskujailt… – mis on määramas pattu…?

Vastatakse, et patt on kõik, mis on ärritamas Jumalat…, kõik, mis on Jumalale vastumeelt…

Kuid… – kui on olemas patt…, siis peaks olema ka patu andestamine…?

Lubage mul siiski ütelda… – puhtas armastuses…, kõige puhtamas armastuses ei saa olla rahulolematust millegiga…

Jumalal ei ole inimlikku mõistust, mis tunnetaks rahulolu või rahulolematust…, arvustust millegi vastu…

Puhas armastus on puhas armastus, millesse ei mahu sellised asjad…

See oleks sama, kui võtta puhtamaist puhtamat valgust ja valada seda poriga üle…, arvates, et see jääb valgusele külge, nagu see on külge jäämas teile endile…

Kuid planeedil on siiski miljardeid inimesi, kes on valamas Jumalat poriga üle…

Andestamine usuilmas on muutunud pea kui tööstuseks…

Ehk kujutleks hetke, kus tahaksite testida vabadustahet laste peal…

Selleks paigutaks neid pea täielikku pimedusse, kus nad põrkuks vastu seinu ja omavahel…

Igal sellisel kokkupõrkel te kurjustaks nendega ja nimetaks seda patuks…

Karistaks neid iga kokkupõrke pärast, kuigi seal ei ole võimalik pea midagi näha…

See on pea sama, mida väidate Jumalat tegemas teiega…

Mitte küll kõik…, kuid miljardid siiski…

Selle mõistmine on juba osa muutustest… – loogika vaimne ärkamine…

Jumal ei ole inimene…

Jumal ei tee seda…

Patt on muutnud andestamise tööstuseks…

Kui arvate, et usumaailmas ei ole tööstust… – siis vaadake oma ajalugu…

Olles Itaalias, rääkisime inimesest, nimega Franciscus, Assisise linnast…

Pühamaks liidriks Itaalias oli neil aegadel Paavst…, kes müüs indulgentse… – patu andestamisi…

Te nimetaks seda kohatuks…

Seda nägi ka Franciscus, kuna oli puhas…, ta oli täis Loomislätte Armastust…

Ta tundis muret Rooma Paavsti puhevil oleku pärast…

Frantsiskuse lugu on suht imeline…, tänavu ta on Püha Franciscus…, kuigi ta pole kunagi preestrina olnud…

Ta oli ligitõmbav, kui iga teine meister planeedil…, ta oli puhas…

Ta oli ligitõmbav oma puhtusega ja armastusega…

Paljud preestrid tunnustasid teda tema veendumuste ja sõnade tõttu…, tema tegude tõttu, mida ta tegi oma elu aegu, näidates inimestele, kuidas tuleks olla…

Selline oli Franciscus…

Oleme kord rääkinud, et ta sõlmis kokkuleppe paavstiga (ostis ära), kuna temale oli tarvis raha enklaavi ehituseks, oli tarvis raha loomade tarvis, oli tarvis raha haigla ehituseks…

Ta tegi mõningad pakkumised Paavstile, mille tõttu Paavst tahtis temaga kohtuda… ta tahtis juhtida preestrid Franciscusest eemale, kuna oma puhtusega ta muutus neile ohtlikuks…

Ta ütles, et kui Paavst annab nõutud raha, loobub indulgentside müümisest… siis ta ei ole enam ligitõmbavana…

See oli nendevaheline kokkulepe…

Assisise Franciscuse kirikus seisab isegi maal, mis justkui kajastaks seda sündmust…

Maalil on kujutatud tegelikult Franciscuse palvekirjade pärgamendi üleandmist Paavstile, et ta annaks selle Rooma Paavstile üle…

Võiks isegi ütelda, et see nimekiri oli kokkulepe, mille kohaselt Paavst pidi lõpetama indulgentside müügi…

Mõnedki giidid nimetavad seda Franciscuse pattude nimekirjaks…

Omaltpoolt lisan… – see oli muutuste leping, mille tulemusel Paavst muutis kiriku…, tegi selle puhtamaks…

Mõnedele see oli mõningane järelandmine, kuna pattude andestamine oli muutunud tööstuseks…

Teatud mõttes sellest oli saanud hirmude tööstus…

Kui teil ei oleks sedaliiki andestust Jumalalt, kes mõistab hukka üksnes puhta armastuse pärast…, siis teil oleks hirm selle ees, mis võib juhtuda teie hingega edaspidi…

Kallid…, sellised asjad ei tulene Jumalalt…

Need ei saa tuleneda puhtast Valguse ja Armastuse Lättest, millel ei ole inimese teadvust…

See tuleneb üksnes inimeselt…, inimkonna süsteemidelt…

Kõige kohatum tänaseks päevaks sellel planeedil on hirm Valguse Lätte ees…, kuigi püüeldakse selle poole, kuna see armastab inimest…

Armastus on tänase päeva sõnum…

Kallid…, teie andestuspalvetel ei ole midagi ühist vaimse andestusega…

Need kõik on seotud inimestega… – inimeste ja inimeste vaheliselt…

Ma tahaks rääkida vaimsest andestamisest, sellest, mida see tähendab… – te ehk ei ole seda veel kuulnudki…

Lõõgastuge Jumala embuses, mida see teile ka ei tähendaks, et saaksite näha kallihinnalist valgust…

Seni ma räägin teile üht lugu…

See lugu algab loogiliselt…, ja see on määramas teie mõistuse atribuute…, siis ehk mõistate, mis hakkab toimuma andestamise aegu…

See tuleneb otse valgusest…

Igal ühel, olles lapsena, juhtus midagi…, ehk kõrvetasite millegi kuumaga kätt või jalga…

Kuipalju vanemad ka ei hoiataks…, kuid see juhtub lastega ikka…

Kõrvetuse hetk talletub koheselt teie aju neuronitesse…, neis sünapside kohtades, kus on tallel kõik meendused… – ja see jääb sinna elu lõpuni… – alatiseks…

Oleks hea, kui ajus oleks kustutamise nupp, kui kompuutris… kuid seda ei ole seal…

Kõik jääb alles…, jääb alles…

Ka kõrvetus jääb sinna… – jääb ellujäämise nimel…, seda ei unusta iialgi…

Nii on töötamas aju…

Kuid sama on toimumas ka mõnegi muuga… – sama toimub reetmisega…, vihaga…, sama toimub kogemise traumaga…

Sama on toimumas vanemate vägivallaga laste üle…

See kõik talletub ajju…

Ka täiskasvanuna saadud reetmishetked ja palju muud taolist, talletuvad samasse kohta, kuhu talletus mälestus kõrvetamisest… – ka neid ei ole võimalik sealt kõrvaldada…

Täna te panite paberile mõningad asjad oma mälust…

Neid oli raske panna kirja… – te meenutades seda, millistest püüdsite vabaneda…, te värskendasite oma mälestusi…

Kui meendused naasesid… taas on kurbus ja pisarad… – ebameeldiv…

Seetõttu paljud teie seas hoiduvad mälestustest…

Mõnedel need kerkivad kergemalt, kui teistel…

Panite kirja…, kui raske see ka polnud…, põletasite pühal tulel…, kinnitades seejuures… – need on läinud… – ma näen, et need on läinud…

Ma rääkisin just… – need ei saa kaduda…

Tseremoonia on kinnitamas nende asjade jätkuvust mälus…

Mida tegi Lemuuria naine, kui põletas nimekirja vulkaani kuumuses…

Sellest rääkisin kunagises sõnumis…, ja see on kohane ka tänapäeval…

Nüüd annaks teile ettekujutust sellest, mis on toimumas peas selle toimingu aegu…, mis jääb sinna, kuni viimase hingetõmbeni…

Kõik, mida poleks lehele ka kirjutanud… – olgu see reetmine, või see, mis öösiti on hirmutamas, ega lase magada…, või asi, mida ei suuda unustada, kuna teie jaoks see oli õudusena, mis on kurvana ja ärritavana ka tänavu…, või mingi meendus, mille eest palute andestust… – need asjad on kerkimas pinnale, millistega kui piitsutaksite iseend…

Need asjad on jätkuvalt seal…

Tahaks, et teil oleks selge ettekujutus sellest, mis on toimumas teie peas, kui olete seda tegemas…

See on tugevalt seotud teie kaastunde ja armastusega…

Yin ja Yang stsenaariumis, must-valges stsenaariumis, mida inimesed on läbi elamas, üheks kaunimaks asjaks on see, et teis on olemas Loomislätte osake, mis on paljumõõtmeline ja väljub inimvõimete raamidest…

Te nimetate seda oma Kõrgemaks Minaks… – see on teie vaimsus, mis ühe jalaga on teie juures ja teise jalaga eesriide tagustes…

See on kanal…, on sild, mida püüate luua…

Ma ütleks siiski, kuna saaksite seda kasutusele võtta…

Teie Kõrgemat Mina võiks võrrelda otse kontaktiga, kanaliga…, ühenduskaabliga otse puhtaima Valgusega ja Armastusega… – mida üksnes suudaksite kujutada endale ette…

Ehk vaatame, kas olete võimelised kujutama seda, mida tegite nimekirjaga… ja tulega…

Teil on puhas ere valgus, mida võiks võrrelda tulega, millel ei ole hävitavat jõudu…

See on kõikehaarav side, mis on ümbritsemas kõiki meendusi ja kaastundeid…

See kõik on teie peas… – kuid tahaks, et te märkaks eesriidetagustest esile tulevat pilve olluse taolist, mida te ei ole võimelised kõrvaldama bioloogiliselt…

See on suurepärane mõistmise pilv…, ta on kaunis ja täis armastust…, ta on katmas mälestusi,  milliseid tahate kustutada… – samas lausute… – ma tahaks anda andeks neile inimestele ja sündmustele…, isegi iseendale…  

Mida ka ei oleks, valguse pilv katab teie poolt öeldut, luues sellega andestuse…

See levib üle kõigi meenduste…

Kui püüate naaseda mingile meendusele, siis see kattub pilvega – valulik meendus kaob…

See oleks sedavõrd täiuslik, kuna olete sisenenud sinna paljude atribuutidega…

Te katate armastuse pilvega asju, mida tahate kõrvaldada… – muundate neid… – selles on asja mõte…

Kuna teie teadvus on keeruline, siis ettekujutus sellest on hulga täpsem, kui arvate…

Me tegime selle lihtsamaks, et saaksite seda ette kujutada…, ning mõistes, mõjutada seda…

Leidub ka neid, kes väidaks, et paberile kirjutatuna, need kinnistuvad jäädavaks…

Ma kinnitaks seda…

Kuidas te ise suhtute neisse ja kuidas need on seotud teie teadvusega…, kuidas suudate neid muundada… – sellest oleneb nende kestvus…

Psühholoogid on selle kallal teinud tööd aastakümneid…

Kuid ma siiski kinnitaks… – see on muutumatu…

Lineaarses ilmas on asju, mida teete taas ja taas… – mida enam teete, seda kindlamaks need muutuvad…

Paljumõõtmelises ilmas puudub nupp – igaveseks

Selles on suur erinevus…

Teil leidub neid, kes ütlevad, kuipalju kordi tuleks lugeda palvehelmeid, et toimuksid vastavad sündmused…, või… kuipalju tuleb korrata palvet, et see jõuaks Jumalani…

Kuid ma ütleks, et Jumal teab teid sedavõrd hästi, et teil piisab üksnes vaadata Loojale silma, kui küsimus leiab lahendust… – vaid korra…

Vaat kui võimsad olete enese suhtes…

Ehk mõtleksite veel kord oma põlevale nimekirjale… kuidas muutub see aina väiksemaks…, kuni kaob… – nüüd ootamatu side eesriide tagustest katab kinni kõik need asjad…, olenemata, millistena need olid…

Või selleks olite teie ise…?

Või olete ema, kes oli kaotanud oma lapse… – seda ei saa kunagi unustada, oled ju ema… – see on vägagi kurb…

Te korjate kõik kaastunded kokku ja vaatate need mõistmisega üle… – üksnes siis need hakkavad avanema…, ja te näete, et lapse olemus on jätkuvalt siin…, naeratades ta ütleb teile… – tänan ema…, ainus, mida ma tahan…, see on armastust…, ainult armastust…, üksnes armastust…

See on parim, mida nemad saavad teha Yin ja Yang ilmas…

See on parim, mida neil on anda…

Kuigi… sellest teile ei ole piisav, kuna see kõik on talletatud teie mällu…

Täna me püüdsime katta seda Valguse Lätte mõistmisega, et te ei naaseks enam selle juurde…

See laseks teil hingata kergemalt…, ja teil oleks tunne, mille kohaselt ehk ütleksite… oleks kui kivi langenud hingelt…, olen sedavõrd vaba, et tõuse kasvõi lendu…, enam ei ole vajadust kannatada kõike… – pean korda seadma oma mõtted, et poleks vajadust neid lohistada ankruna enda järel…

See kõik oli kaetud seni kaastundega…

See saab asendatud mõistmisega…

See on maksimum, mille poole tarvis püüelda… – see aitab tasakaalustuda…

Te ei saa end pidada tasakaalukaks, kui olete tarimas seda kõike endas ja enda järel…

Teid ei peaks üllatama, et taas räägin teile sellest… – armastusest, milline on eesriide tagustes valmis teid aitama…

Seal ei ole raevu ega hirmu…

Jumal ei mõtle kui inimene…

Jumal on loova mõtte läte

Sellel on vaid üks mõte, mis on kandmas inimest edasi…, see on levitamas Valgust, armastust ja mõistmist…

See aitab teil luua oma valgust ka kõige pimedamates kohtades…

Just seetõttu tunnetate erutust…

Kui muutute, siis tuleb aeg, kus tuhm valgus kaob ja eesriie hakkab hajuma…

Pidage meeles… – kui kord kiikate inimeste ajalukku, siis näete, et kõik, mida olen rääkinud inimese omaduste kandmisest üle Jumalale, on kui muinasjutt väikestele lastele…

Siis mõistate tõde… – Jumal on Armastus

Nii see on tõemeeli…

Krayon

Read Full Post »

Marat ibn Alim

Jutu jätkuks laste kasvatamisest tahaks rõhutada… – noored inimesed, kes andsid elu oma järeltulijatele, ei võtta otseselt osa nende kasvatamisest…

Nemad ise on veel noored ja on alles ise kogemas oma kogemisi…, on veel tunnetamas rõõmu oma noorusest…, mõneti olles lastest päris kauged…

Kuid see ei tähenda, et soovi korral ei saa veeta oma lastega nii palju aega, kuivaid tahavad…

Kui neil ongi selline soov, siis saavad elada seal, kus nende vanem põlvkond saab tegeleda laste kasvatamisega… – saades mõneks ajaks, või pikemalt, nende pere osaks…

Kõik see on peamise protsessi koostisosa… – kuid see jääb unikaalseks üksnes seetõttu, et kõik on terviklik…

Kuid peamine vastutus lasub siiski neil, keda peetakse vanavanemateks…

Nemad on võtnud enda peale vastutuse tuleva põlvkonna eest…

Ärganud tsivilisatsioonid on teadlikud, et noortele selline vastutus on veel liiast suur…

Nüüd ehk vaataks süü ja häbi tunnet, kui eelmääratlusega aspekti…

Ärganud tsivilisatsioonides häbi tunne puudub täienisti (kui veider see teile ka ei näiks), mis sünnitaks süütunnet…, kuid neil on siiski teada, et sellised tunded on tulenemas alati väljastpoolt…, mis seesmuses küpsevad kahtlusteks ja seesmisteks tunneteks…

Need on alati tulemas väljastpoolt…

Ehk nüüd räägiks sellest, mis käesoleval kogemise ajal võib näida teile vastuvõtmatuna…

Ei ükski olevus, kes on teadvustamas oma, kui ka kõigi teiste jumalikkust, ei pea ei enda, ega kellegi teise tegusid häbiväärsetena…, taunimise väärt olevana…

Te olete ju igapäevaselt määratlemas midagi häbiväärseks…, eriti siis, kui keegi kõrvalt ütleb seda häbiväärsena olevat…

Võtke kokku oma julgus ja otsustusvõime… lugege see sõnum lõpuni…

Nii mõnedki ehk ütlevad teile, et Mina olevat õõnestamas teie moraali aluseid…

Väike laps teie ühiskonnas ei mõista, miks peaks häbenema oma loomulikke vajadusi…

Juba väikesest peale temale räägitakse, et see on sündsusetu…

Nemad ei mõista, et kui nad on uurimas oma keha, neile öeldakse, et see on paha ja ei ole viisakas…

Peate nõustuma, et kui teie, täiskasvanud, ütlete, et see on paha…, siis laps peab tundma end süüdi selles, mida tegi…

Nüüd ehk räägiks sellest, mis on edasijõudnud kultuur…

Ühiskonna, või tsivilisatsiooni kultuuri arengu tase on määratav sellega, kuivõrd omane on selle kultuuri kandjatel rääkida olevusest ja tema käitumises…, mis selles oleks häbiväärsena, või milles tuleks tunnistada süüd…

Kas on meeles Minu sõnad… – ei ole olemas ei õiget, ega väärat…

Ei ole mägede taga aeg, kui mõistate seda tarkust…

See on vaid üks teie kultuuri erinevus ärganud olevuste kultuurist…

Ehk vaataks muid asju, siis ehk saaksite võrrelda, mis toob kasu ja mis üksnes mängib kasumi illusiooni…

Üheks erinevuseks on see, et kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid ei korralda kunagi võistlusi, kuna neis on alati kaotajaid…

Nemad on teadlikud… – kui keegi on kaotajaks, siis kaotajaks on kõik…

Nende kultuuris ei ole ei sporti, ega mänge, kus on tarvis püüelda võidu saavutamiseni…

Nende lapsed teavad ja täiskasvanud mõistavad, et kui keegi on võitnud, ja keegi on kaotanud…, siis see ei saa kuidagi olla meelelahutus…

Ärganud olevused on üksnes jagamas…

Neil ei tule isegi pähe varjata seda, mida teistele on vaja…

Nemad ei tegele kogumisega üksnes seetõttu, et midagi on vähe, et midagi ei jätku kõigile…

Nemad ei tegele mõtetu raiskamisega…

Neil kõik on seatud teisiti…

Just millegi puudumine muutub jagamiseks…

Kuid teil millegi puudumisel tõstetakse hinnad sellele…

Müües seda, olete kindlad, et selle arvel saate rikastuda…

Ärganud tsivilisatsioonides kõik on vastupidi… – nemad rikastuvad jagades vähest…

Nemad peavad ennast rikkamana, kui saavad jagada seda, mida on vähe…

Nemad mõistavad, et jagamise võimalus ongi kasumina…

Teie olete elamas põhimõttel, et ellu jääb üksnes tugevam… – see on teil kõige aluseks, ja see on loonud teie tänavust ühiskonda…

Sellest on läbi põimunud kõik teie ühiskonna kihid…, see on kogu teie majanduse, poliitika, sotsiaalsete sfääride ja religiooni aluseks…

Ärganud tsivilisatsioonidel on ainus põhimõte – kõik oleme üks…

Mõistke siiski… – üks ei saa olla tugev seni, kuni tugevaks ei saa kõik…

Nende mõistmise kohaselt tugevama ellu jäämine ei ole võimalik, kuna tugevam ei ole tugev seni, kuni on sellisena…

Selles vastuolus seisnebki tõde…

Aamen

Read Full Post »

Marat ibn Alim

Teil tarvis mõista, et te eitate palju asju, isegi mõtlemata neile…

Sageli paljudele ettepanekutele teete nõiajahti, et need ei võimaldaks saavutada edu kas ühele inimesele, või rühmale inimestele…

Raevukalt lükkate kõrvale mistahes tööstuse juhtimise süsteemi, kui selles on esinemas võrdväärne rikkuste jaotus, millised on toodetud kogu ühiskonna poolt…

Teile on täienisti vastuvõtmatu juba see, et planeedi ressursid on kuulumas kõigile… – mida peate asjade loomuliku kulgemise rikkumisena…

Ma valmistan teile pettumuse… – võrdne jagamine ongi loomulik kord…, seda on järgimas kõik ärganud tsivilisatsioonid teie ilmaruumis…

Kas saate ütelda, kuidas olla nendega, kes ei tee midagi, ega võta osa ühese hüve loomisest…

Kuid Mina ütlen teile hoopis… – teie kõigi üldiseks hüveks on elu

Kui olete elamas…, siis juba sellega teete oma panuse üldisesse tegevusse ja selle hüvangusse…

Ehk mõistate, et teie piiritul vaimsusel ei ole lihtne nõustuda kehas olemisega…

Kuna olek füüsilises kehas tähendab teatuid piiranguid, millised on seotud teie keha omadustega, siis selles on küllaldaselt ohverdumist…

Kuid siiski… seda on vaja teie suurepärasele vaimsusele…

Kõigile olukordadele vaatamata, ta tunneb sellest mõnu, ning tema ainsaks sooviks on… – õppida tundma end kogedes…, luues ja teadvustades iga hetkega sügavamat versiooni sellest, kelleks ta tegelikult on…

Siin oleks kohane tuletada meelde, milleks vaimsused on tulnud füüsilisse ilmaruumi… (Mina räägin siin kompleksist…, kõikide vaimsuste summast)…, samas teades, et on vaid üks vaimsus…, ehk üks olemus…, see, mida nimetate Jumalaks…

See ainus vaimsus on ilmutamas end individuaalsel tasemel…, ehk eraldub endast osana… – individuaalse vaimsusena…

Üks vaimsus – Jumal… on ilmutamas end individuaalsel tasemel kõiges, mis on ilmaruumi osana…

Selle hulka on kuulumas ka vaimsused, keda võtate tunnetuslike olevustena…

Siit ka järeldus (olen sellest rääkinud)… – Jumal on kõikide vaimsuste konglomeraat… (ehk… – iga vaimsus, mis on olnud, on ja on ka tulevikus)…

See selgitus ehk aitaks mõista, kuidas on seatud Ilm…

Kokkuvõttena veel üks määratlus sellele, mis on Jumal… – (ühesele kujutlusele see on allumatu)…, see on olemus, milline kokkuvõttes on kui individuaalsete osade konglomeraat…

Minul ei ole mingit vajadust olla üks, või teine… – Mina olen see ja teine…

Selline summa, ehk konglomeraat, tuli planeedile Maa, et väljenduda füüsilisel plaanil…, kogeda end kogedes ennast, läbi enda kogemise…

Seda kõike üksnes selleks, et olla… –  olla Jumal…

Teid olen loonud ühel eesmärgil… – et oleksite Minuna…, mitte saaks, vaid oleksite…

Ehk olete mõistnud, et elu on protsess, milles Jumal on loomas end, et saaks kogeda loodud läbi kogemise…

Sellel protsessil ei ole vahesid…, see jätkub igavesti… – see on toimumas alaliselt…

Füüsiline plaan ja suhtelisus on Jumala atribuudid…

Nüüd mõelge… – kuhu on kutsumas teid erinevad õpetused… – miks nemad on sisendamas füüsilise keha mõtetut eksisteerimist, pakkudes asemele tõusu kusagile…

Nende pakkumised on vastuolus teie vaimsuse eesmärgiga…

Olen andnud kord määratlust, mis on Jumal… – see on puhas energia…, diferentseerimata energia… – just seda energiat olete nimetamas Jumalaks…

Sama energia on ka Püha Vaim…

Selle energia muundumisel mateeriaks, toimub Püha Vaimu kehastumine füüsilisel plaanil…

See käib läbi vibratsioonide sageduste aeglustamise…

Jumal teeb seda osade kaupa… – ehk… seda teevad terviku osad – Jumala osad…

Tegelikkuses Püha Vaimu individuaalseid väljendumisi nimetate Vaimsusteks…

Samas peaksite mõistma, et on olemas vaid üks vaimsus, milline oma muunduste protsessis on vormimas end taas ja taas…

Seega… – see protsess on muunduste ja reformimiste protsess…

Te kõik olete Jumala informatsioon, mis oma elu aegu on vormimas iseennast… – Jumalat iseendas…

Kokkuvõttes… selles seisnebki teie panus Minu vormimiseks… – juba see on iseenesest küllaldane…

Seega… – võttes vastu füüsilist vormi, juba sellega teete küllaldaselt…

Seetõttu Minul, Jumalal, ei ole teilt midagi enamat tarvis…

Juba oma füüsilise ilmutumisega olete teinud oma panuse üldisesse hüvesse…

Sellega tegite Minule võimaluse kogeda seda, mis on Hüve…

Te olete teadlikud, et Hüve ei saa eksisteerida (kogeda praktiliselt) ilma vastandita…

Just lähtudes sellest, olete loonud kurjuse, milline ongi headuse vastandina…, ehk… see on elu enda vastandina… – nii lõite selle, mida nimetate surmana…

Samas olete teadlikud, et lõputu reaalsuses surma ei ole…

Ehk mõistate… – see kõik on teie kujutlus…, kujuteldav kogemine, milline panebki teid hindama oma elu veelgi enam…

Siit võiks teha järelduse… – kurjus on tagurpidi elu…

Selle protsessi teadvustamine aitab teil mõista, et ei ole võimalik nõuda teiselt seda, mida temal ei ole…

Selles seisneb kogu Tõde…

Aamen

Read Full Post »

Ema…, kas sa armastad uut aastat… – küsis poeg minult enne uinumist…

  • Muidugi, kes ei armastaks pühasid…?
  • Räägi mulle, kuidas sina võtsid uut aastat vastu, kui olid väike…, kas nagu kõik… – kuusk ja mandariinid…?
  • Jah…, noogutasin temale…, nagu kõik…

Jäin mõttesse…

Ma mäletan hästi oma lapsepõlve…, mõningaid hetki nii, et hirm tuleb peale…

Mäletan ehmatamist, kui küünitasin kommide järele, ja vanaema ütles, et uus aasta ei ole veel käes…

Mäletan, kui istun vannitoas ja vaatan väikest akend lae all, mis avanes kööki…

Vanaema oli köögis küpsetamas midagi maitsvat… – ma tean, et kui tulen vannitoast välja, siis esimesena saan maitsta seda maitsvat asja… – mul oli hea olla, soe ja maitsev tunne oli suus…

Mäletan neid meendusi pea sama selgelt, kui vaataks filmi, mis on alles eile filmitud…

Meendusest isegi sipelgad on jooksmas üle keha…

Kuid millegipärast ei mäleta kuuske… – ei ühtegi…, kuigi olin vanaisa ja vanaema juures kusagil 13 aastaseni…, millest kümmet peaks ikka mäletama…

Miks nii…, kus on minu Uued Aastad…, miks need on minu mälust kadunud…, kui ei olekski neid olnud ühtegi…

Küsin seda oma nõolt…, olime ühevanused ja kõik pühad olime koos…

  • Kas mäletad…?
  • Muidugi mäletan…
  • Kas kuuske…, mandariine…, salateid… – kõik need olid?
  • Muidugi olid

Kuidas nii…, miks mina ei mäleta…

Kuivaid meenutan talve, kui silme ette kerkib ainus pilt… – alati… – sellest hakkab isegi külm…

Olen 9, või 10 aastane…

On talv…, on õhtu, 31 detsember…

Juba on pime…, väljas on põlemas õlilambid… langeb kohevat lund…

Inimesed on ruttamas koju…, et võtta vastu uut aastat…

Me elame viiendal korrusel ja ma vaatan aknast alla…, seal paistis <tuhat pisiasja> kaupluse katus…, kus vanal tööriista kastil oli kerra tõmbunud Blek…

Blek oli must kassipoeg, kes oli kõigi laste lemmik õues…

Oleme andnud temale süüa ligi kuu aega…

Tema elas kus juhtus, kuid sageli magas sellel tööriista kastil…

Vaatas valgustunud akende poole ja külmetas…

Koos õega andsime temale kanasuppi, ta sõi seda trepikojas…, vaatasime, kuidas ta limpsis seda oma punase keelekesega…

Meie läksime koju, aga tema läks oma katusele…, langeva lume kätte… – võtma uut aastat vastu…

Õega vaatame aknast, käed vastu klaasi…

Silmad pisarais… – ilmselt olime karistatud…, kuigi olid pühad…

Jõudes koju tühja kausiga, me hakkasime taas lunima vanaemalt ja vanaisalt, et lubataks võtta kassipoeg endale…

Pa-aa-lun… – kasvõi üheks ööks… uusaasta ööks…

  • Tuhatkorda oleme ütelnud… – ei…, kas tead, kui palju karvu on kassidelt…, hakkavad mööblit lõhkuma, märgistama ja kogu elamine on nende haisu täis… Ei…, ja veel kord – ei…
  • Me hakkame ise koristama, õpetame kastis käima – nuuksume õega – midagi ei juhtu…, karvu ei tule…
  • Kellele valetate…, nädala pärast olete tüdinenud  ja jätate minule… Ma ütlesin – ei… – ärge käige närvidele… – ütles vanaema…
  • Jälle tüli – pahandab vanaisa – ei mingit häbi… – kasige enda juurde…

Me mõistsime, et Blek ei saa tulla meile…, seda oli ammu teada… – aga väljas 18 külma…

Kui võtta kassipoeg sülle, ta täienisti väriseb..

Õega vaatame kurvalt akna poole…

Akna taga kraadiklaasi näitaja ronib aina allapoole… – juba 20…, aga ei ole veel öö… – järelikult… läheb veel külmemaks…

Millegipärast edasi ei mäleta… – külm…, valus… – ma väldin neid meendusi…

Nüüd olen ise ema ja meil on kass…

Ma õpetan lastele kassi eest hoolitsemist… – üksnes teoorias ei saa õpetada armastust…

Armastada saab üksnes praktiliselt… – soojendada…, emmata…, päästa ja sööta…

Ei… pean meenutama…, millega see lõppes…?

Mäletan… pisarad jooksevad…, näen karvatompu kastil, kerratõmbunult, käpad kõhu all…

Blek on lumega kaetud… – mustast tombust on saanud valge tomp…

  • Akna juurest minema… – kamandab vanaisa…

Me õega istume kuulekalt diivanile ja tuimalt vahime telekat… – kuid mina näen Blekki…

Ma ei saa temale mitte mõelda…

Lähen esikusse, seal oli meil telefon… – valin sõbrannade numbri… need on õed…

Nemad lubasid rääkida oma vanematega…, ehk neil lubatakse võtta Blek enda juurde…

  • Ei saa… – kostab torust… – ei lubata…
  • Kas  rääkisid, et vaid üheks ööks…? Kas pakasest rääkisid…?
  • Nemad teavad seda…
  • Aga…
  • Meid karistati kassipoja pärast…
  • Ka meid samuti… – ohkan raskelt ja panen toru käest…

     Nüüd hakatakse saatma vanat aastat ära…

Kõik on istumas laua ümber… – kuid minul ei ole isu ega tuju…

Ma ei saa vaadata lookas lauda ja inimesi, kes on istumas soojas…, samas, kui must tomp peab külmetama pakase käes…

Ta ei segaks ju kedagi…

Ma võpatan klaaside kokkulöömise kõlinast…

On käimas pidu… – kuid ma vaatan aknasse… ühte punkti…

Äkki vanaisa põrutab rusikaga vastu lauda…

  • Kui kaua mõtlete rikkuda meie närve…?

Ma võpatasin, vaatasin õe poole… – ka tema vahtis aknasse…

  • Mida küll nendega teha… – ohkab vanaema…
  • Las ehk võtavad…, ei ole enam jaksu…, kasvõi homme… – külmub veel ära…
  • Kas tõsi… – me õega kargame püsti… – kas tõesti võib…?
  • Jookske järele…, pool tundi uue aastani… – ütles vanaisa, rehmates käega…
  • Aitäh…, aitäh… – me kohe…

     Jookseme ukse pole, kiiruga tõmbame mütsid pähe, unustades sallid, hüppame saabastesse, käigul tõmbame joped selga… – ja tormame alla…

     Mina millegipärast nutan…, ilmselt õnnest… – nutan ja naeran…

     Kuivaid jõuaks…, kaisutada, suruda jahtuvat kehakest enda vastu…

Tormame viimase trepikoja poole, kus pannes kast kasti otsa, saab ronida katusele…

Kiiruga paneme kolm kastid üles…, ma aitan õel ronida peale…, ja tema aitab mul ronida üles…

Äkki näeme, et meie kastide juurde on tormamas veel kaks varju, mis osutuvad olema meie õest sõbrannad…

  • Lubati, meil lubati… – kisavad nemad… – meil lubati võtta Blekki…
  • Ka meil lubati…
  • Me viisime omad nii kaugele…
  • Ka meie…

Me aitame tüdrukutel ronida üles ja koos tormame tööriista kasti poole…

Me isegi ei mõtle, mida hakkame tegema…

Kuid Blekki ei ole…

Pöörame kast ümber…, tormame mööda katust… – hõikame…

Teda ei ole… – nutame, kõik koos – ju siis juhtus midagi halvemat…

Soojendame paljaid käsi oma hingeõhuga ja nutame…

Kus küll Blek on…?

Ma tõstan pea oma akna poole ja näen vanaisat kutsumas meid üles…

Nukralt longime kastide poole, et tulla alla… – tormame mööda õue, otsides Blekki…

Ei ole siis ei ole…

Soovides teine teisele head uut aastat, lähme oma trepikodade suunas laiali…

Kuidas nii…, Bleka…?

Astume trepikotta ja välisuks paugub meie järel kinni…

Meeleolu on närb… – see ei ole pidu…, vaid kui matus…

Kuid trepikojas meie jalgade alla viskub must tomp…

Blek…, kas oled sina… – Blek, kallis Blek…

Täna hommikul ju söötsime teda siin…, ehk olles näljane, tuli taas siia… et olla soojas…

Haarame kassipoja… – ta on täienisti märg, väriseb… – paitame teda, musitame tema külma ninna…

  • Jookseme koju…, varsti on uus aasta… – kiirustab õde…

Tormame tuppa, rõõmsad, nutetud, õnnelikud…

Õde mässib teda sooja räti sisse…

Mina esikus püüan valida sõbrannade numbrit…

  • Ta on käes…, ta on meie juures… – ise tuli…, juba soojas ja söömas kana jalga… – head uut aastat teile…

Kellad löövad, täiskasvanud hõiskavad…, mina olen kõige valjem, plaksutan käsi ja püüan kõiki kallistada…

Olen õnnelik… – õde mässib Blekki karvasesse rätti, peites teda ilutulestiku eest…, kuid uudishimust ta püüab sealt välja vaadata…

Õde tegeleb kassipojaga…, püüab sööta…

Aga mina… – silmade ees kõik on ujumas… uinun…

Hommikul ärkan esimesena…, Blek oli magamas minu padja kõrval…

Ma hüppasin üles… – Blek on meiega…

Ka tema hüppas üles…, ärkas… – ringutas…

Me läksime koos temaga vaikselt tuppa… – tema läks ees ja mina tema järel… – huvitav oli jälgida teda oma kodus…

Tema astus ja nuusutas kõike ette tulevat…, läheb tuppa, kus oli pidulaud…, läheb sellest mööda ja hakkab mängima kuuse küljes ehtega…

Ma mäletan…, ma mäletan kuuske… – ta oli diivani kõrval panges…, kuuse tipus oli täht…, punane, kui suhkrupulk…

Mäletan, kuidas keelasin Blekil mängida kuuse ehtega…, et see ei puruneks…

Jaa… – ma mäletan…, jah, mäletan…

Mõneti mälu on peitmas hoolitsevalt valulikke meendusi…, kuid nende taga võib peidus olla ka tõeline õnn…

Õhtul räägin pojale seda lugu üksikasjades…

  • Mis sai Blekist edasi…?
  • Ta jäigi meie juurde…, temasse ei saanud mitte armuda… – meile lubati jätta enda juurde…, isegi vanaema ja vanaisa armastasid teda – nii ta elaski meie juures…
  • Tore… Millisel temperatuuril kassid külmuvad…?
  • Seda ei tea… – naerdes teen temale musi… – sina maga…

Poeg uinub sooja teki sees ja tema kaisus on magamas tema lemmik kass – Kaisu, keda on hoolega katnud oma tekiga… – et ei saaks külma…

Mis temperatuuril kassid külmuvad – see jäigi temale ütlemata…

Read Full Post »

Robbie Wells, 2020. aasta demokraatliku partei presidendi valimiste kandidaat, tegi ettepaneku kaotada piirid riikide vahel…, nullida kõik krediidi võlad…, teha meditsiin ja haridus tasuta üle maailma…

Üle kogu maailma on toimumas muutused paremuse poole…

Selle tõestuseks on Robbie Wellsi avaldus, mille ta avaldas 22 juunil, 2019, kui ta avaldas oma valimiseelse kampaania programmi alused…

See on üleminek tarbimise majanduselt, mis on kahjulik inimkonnale ja loodusele, loovale ühiskonnale…

See on üleilmse ühese planeeritud kapitalistliku majanduse ja loova maailma kogukonna loomine…

See on kõikide riikidevaheliste, sealhulgas ka inimeste erakrediitide võlgade nullimine…

Sellega kaob inflatsioon ja hinnad ühtlustuvad üle ilma…

Avaneb kontroll pankade süsteemide üle…

Saab piirata rikaste klannide kapitaliseerumist, kelle ohjamatu võimu ja rikastumise ahnus on toetamas sõdu ja toomas õnnetust kogu inimkonnale…

Inimesed ei pea tegema palju tööd, kuid peavad teenima korralikult, et elada piisavas külluses üle kogu ilma…

Meditsiin peab olema tasuta üle ilma ja arstide palgad kõrged…

Meditsiin peab olema huvitatud haiguste ennetavast ravist, aga mitte teenima tarbetute ravimite müügiga…

Teadus ja kaasaegne tehnoloogia peavad teenima inimesi, aga mitte orjastama neid…

Tasuta haridus kõigile üleilma, kes seda vajavad…

Vaba liikumine üle ilma…

Tarvis kaotada piirid riikide vahel, säilitades rahvaste kultuuripärandid…

Kogu üleilmse ühiskonna liitumisel kaob vajadus kulutada suuri summasid armeele ja selle relvastamisele…

Jäävad vaid vastavad üksused, kes hakkavad kaitsma inimesi loodusõnnetuste puhul…

Me oleme globaalsete ilmamuutuste lävel, millised võivad sündida kümnekonna aasta jooksul…

Mida toob see kaasa, kui meie ühiskonna suhted domineerivad jätkuvalt tarbijaformaadis?

Kõikide riikide majandus variseb kokku, algavad sõjad territooriumi ja toiduse pärast…

See tuleb kohutavam sõda kogu inimajaloos… – sõda ellujäämise pärast…

Algab inimkonna tsivilisatsiooni enesehävitamine…

Siis hukkumine tuleb mitte kliima muutuste tõttu, vaid tuuma sõjas…

See viitab sellele, et tarbimise vormi domineerimisel, nii riikide, kui ka inimeste vahel, oleme juba eeldavalt kõik surnud…

Kuid me tahame elada…

Kas on veel võimalik muuta tulevikku…?

On võimalik…

Muuta tuleb seda üheselt, koos…, kaotamata aega…

Üksnes nii võib jääda ellu…, ja ellu saame jääda kui üks ühene inimkonna pere…

Eraldi olles sureme kõik…

Peame ühinema…

Tõepoolest… – globaalses mõttes meil ei ole midagi jagada…

Me kõik oleme üks rahvus… – inimkond…

Kõigil on sama elukoht… – Maa…

Nii kuulutas Ameerika presidendi kandidaat…

Robbie Wells töötas välja oma programmi peale tutvumist rahvusvahelise Allatra liikumise tegevusega…

Peale samanimelise raamatu ilmumist Allatra liikumine tõusis mõne aastaga ereda tähena rahvusvahelisele areenile…

Tänavu selle ridades on miljoneid inimesi üle maailma, keda on liitmas rahvastevaheline sõprus ja rahu…

Robbie Wells, koos Allatra liikumise esindajatega, kutsus üles võtma osa üleilmsest internet-konverentsist Ühiskond, Viimane võimalus… – see toimub 9 mail, 2020…

See aitab inimkonnal teha veel üks samm rahu poole ilma piirideta ja sõdadeta…

Read Full Post »

« Newer Posts - Older Posts »