Feeds:
Posts
Comments

Archive for October, 2018

2018.10.09

Käesoleval ajal oleme tegemas valikut… – kas seista seina ees, või oma vabaduse ees…

Meid on juhtimas tsentrifugaalne jõud, mida on käivitanud ilmaruum…, see on kiirendamas inimese arengut…

Kui oleme valikute seina ees ja kardame astuda piiridest välja…, siis tsentrifugaalne jõud surub seesmuses energiad kokku, mis tekitab valulikku survet…, võimenduvad füüsilised valud, ilmnevad stressilikud olekud…

Kui saab tehtud vabaduse valik, siis tsentrifugaalne jõud hakkab suunama meie energiaid väljapoole, üha suuremasse avarusse… – seda kergem, piiramatum ja rõõmuküllam on tunne…

Vaadates seina, tarvis mõista… – mida ta enesest tähendab…?

Kogu sein on laotud meie vastuvõtu šabloonidest ja reageeringute stereotüüpidest… – see kõik annab seinale näivat tugevust ja ületamatust…

Ta on laotud kiindumustest inimeste vastu ja varandusest kinnihoidmistest…

Ta on laotud vastupanu ja võitluste kividest… – kas enese… või millegi muu välise vastu…

Kõik kivid on tsementeeritud kaotuse hirmudega… – ma ju kaotan kõik

 

Siin ei ole midagi meie oma…

Isegi meie sammud kuuluvad ilmaruumile…

 

Ma jätan maha selle ilma…, kõige sellega, mis toimub selle ilma voli kohaselt… – ma ei hoia millestki kinni…

Lasen vabaks kõik…, usaldun üksnes lõpmatule elu väele, mis on elamas minu seesmuses…

Jään üksnes ühe juurde… – Ma Olen

 

Selline otsus vabastab meid kõikidest köidikutest… – nii jalgadelt, kui kätelt…

Selline mõistmine purustab seina pihuks ja põrmuks…, nii leiame end uues avaruses…, sootuks teises reaalsuses…

 

Aeg lõpetada valikutega oma isiksuse, tinglikkuste ja hirmude kasuks…

Aeg teha otsus oma veendumuste kasuks…, õnne kasuks üksnes olla…, õnne kasuks üksnes olla kõigena

Südamest südamesse…

Olmat

Read Full Post »

Õppetund jääb korduma seni, kuni saab selgeks…

 

Oleme korduvalt rääkinud, et probleemid ei tule eikusagilt… – igaüks neist on kandmas õppetundi…

On olemas teatud seaduspärasus, milletõttu need ka esinevad…

Kuidas Ilmaruum on teid õpetamas…?

Sellest räägimegi täna teiega…

 

Kuidas töötab kolme märguande reegel…?

Ilmaruum on suhtlemas teiega erinevatel viisidel…

Üks viisidest on – märguanded

 

Vaimsuse plaanis on olemas mõiste… – kolme märguande reegel…

Selle päritolu ei ole teada…, kuid see on töötamas alati…

Ebameeldivused ei kuku pähe niisama…, ei millestki…

Veel enne, kui midagi tõsist saab tulla, on helisemas häirekellad… – märguanded…

Kui olete astumas vääral teel, mida ei ole valinud enne kehastumist Maale, ilmaruum püüab anda teile sellest teada kolme märguande abil

 

Esimene märguanne on nõrk…, vähetähenduslik…

Teie elus sünnib väike ebameeldivus…

Esimest märguannet tavaliselt lastakse mööda…

 

Sellele järgneb teine märguanne…

See on esimesest tugevam… – satute raskemasse olukorda…

Seda märguannet panete tähele, kui olete tähelepanelik ilmaruumi märkidele…

 

Kolmas märguanne on kõige võimsam…

See käivitub juhul, kui te ei ole märganud esimest kahte…

See võib olla suur ebameeldivus…, või isegi… õnnetus…

 

Ilmaruum püüab teid sellisel viisil üles raputada…, et suunata õigele teele…

 

Siit järeldus… – kui olete sattunud raskesse olukorda…, kerige end tagasi, et leida, milline oli teine märguanne…, ehk siis järgmisel korral saaks vältida tõsist probleemi…

Olukord ehk väliselt on erinev…, kuid olemus jääb samaks…

Esimese märguande märkamine tuleb kogemusega…

 

Üks näide elust…

Abielus naine ei ole kindel endas…, otsib armastust ja heakskiitu väljastpoolt…

Esimese märguandena mees ütleb temale… – sind ei ole kellegile vaja…, seepärast hoia minu ligi…

Naisele on ebameeldiv kuulda seda…, kuid neelab selle alla, kuna neil on ühine laps… – tuleb kannatada…

Hinge sügavuses see teeb isegi head meelt… temale ta on siiski vajalik

 

Teise märguandena… – mees korraldab armukadeduse stseeni inimeste juuresolekul… – nüüd isegi kõrvalised on teadlikud nende suhetest…

Naisele öeldakse… – kuidas saad temaga elada…, ta ju ei austa sind

Naisel on häbi…, teda alandati… – kuid taas ei võta midagi ette, et muuta oma elu…

 

Kolmas märguanne… – olukord halveneb…, kätega õiendamised…

Ilmaruum püüab läbi mehe teha naisele selgeks, et selline suhtumine nii enda, kui ka teiste läbi endasse, on lubamatu

 

Inimene on nüüd valiku ees… – kas midagi muuta kardinaalselt, ehk isegi lõpetada suhted…, või siis… – jätta kõik nii, kui on…, lasta end jätkuvalt alandada

 

Kahjuks paljud jätkavad sama elu, samades tingimustes…

Kolme märguande reegel on töötamas nende jaoks jätkuvalt…, kuni nemad ei vali astumist teist teed…

 

Tingimused, milliste puhul hakkab tööle kolme märguande reegel…

  1. Annate endale kindla lubaduse midagi muuta oma elus…

Annate endale kindla lubaduse… – homme hommikul alustan jooksmisega

Ilmaruum jääb kontrollima…

Küsitakse kolmel korral… – Kas teed seda kindlalt…?

Ette söödetakse väljakutseid… – kas joosta hommikuti…, või… mitte

Kui korra kolmest kukute läbi… – siis vana olukord naaseb tagasi…

Kui kolmel korral peate katsumusele vastu… – siis lähete üle uude seisusesse

 

  1. Tegelete enesemuutmisega…

Kuulutate… – ma vabanen vaesuse tõotusest, tsölibaadist… – ja… palju muudki…

Peale selle kohtate kolmel korral väljakutseid…

Kui teete need läbi…, käitute uue paradigma kohaselt… – provokatsioonid lakkavad…

 

Sageli inimene, kes oli teie ässitajaks, või peamiseks provokaatoriks, lakkab olemast, kuna suutsite kolmel korral vastu pidada…

Seejärel see kõik hajub ja uus käitumise maneer kinnistub teis… – selliselt teete hüppe ühest reaalsusest teise…

 

Kui mingi katsumus jääb läbimata…, siis see tuleb korrata taas…

Seega… – püüdke läbida katsumused esimesest korrast…

 

  1. Olete astumas valel teel…

Olete tuttavad ilmaruumilike seadustega ja, tuginedes vaimsuse põhimõtetele, olete astumas eesmärgi poole…

Kuid mingil hetkel miski paneb teid liikuma õigelt teelt mujale, kuna te ei märganud märguannet… ja läksite eksiteele…, ega teadvusta seda…

 

Et tuua teid tagasi õigele teele, läheb käiku kolme märguande reegel…

Väliselt see ehk oleks nii… – olete harjunud harmoonilise eluga…, kuid miski selles hakkab häirima…

Teie elus toimuvad ebameeldivad sündmused, mis viivad tavapärasest elurütmist välja…

See annab märku, et olete valinud kas… väära teekonna…, või, väära saavutamise viisi…

Testimine käib erinevatel tasemetel…

Mõneti testi saab läbida ka esimesest korrast…

Kõik oleneb sellest, kuivõrd tähelepanelik olete ilmaruumi märguannetele…

Kuid on ka nii, et teie kontroll jätkub edasi… – see oleneb kontrolli kvaliteedist ja küsimuse tähtsusest, millega olete tegelemas…, millega olete tulnud sellesse kehastusse…

Peate tegema vahet… – kas jõge ületada vaikse ilmaga…, või… suure tormi aegu…

Katsumuse tase on erinev…

Kas ütelda ei võõrale inimesele, kui alles oled õppimas piiride seadmist ja oma ruumi tähistamist…, või keelduda kallile emale, kes on harjunud, et kõike teed vaid tema juhenduste järgi…

Need on erinevad olukorrad… – kas pole…?

 

Kuidas aidata lähedastel märgata neid märguandeid…?

Kui probleemsesse olukorda sattuvad lähedased, kuidas märgata märguandeid kõrvalt…, kas neid on lihtsam märgata, kui enda puhul…?

Reeglina inimesed ei taha kuulda kõrvalist nõu…, isegi lähedaste inimeste käest…

Kui olete märganud märguandeid lähedaste puhul, siis aidake neid sedavõrd, et nad ei läheks liiast kaugele…

 

Seega… pange tähele järgnevaid soovitusi…

Ärge minge soovitusega ligi konflikti aegu… – teid ei võeta kuulda…

Abi tase oleneb sellest, millise kavatsusega seda teete…

Sageli inimesed juba alateadlikult tajuvad kavatsust, millega lähenete temale…

Püüdke seada lauseid neutraalsetena…, ilma õpetusteta

Ärge hellitage lootust, et inimesed käituks teie soovi kohaselt…

Varuge kannatust ja oodake hetke, kui inimene on valmis kuulama teid…

Mõne aja möödudes leiate sobiva hetke, kus saate ütelda oma arvamuse…

Selline hetk tuleb kindlasti…

 

Kui teie enda elu on täis selliseid märguandeid, siis on aeg järele mõtelda… – kuhu võib viia teie tegevusetus…

 

On aeg peatada ebameeldivuste vood…

 

Natalja Prokofjeva

Read Full Post »

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

Kallid…, te ei ole üksnes armastatud…, vaid olete ka tunnustatud…

Antud sõnum saab olema sellest…

Tahaks arutada teiega kolme süsteemi, millistest oleme rääkinud teile varem…

Seekord mitte teie keeles…, vaid kolmandas…, ja mitte kõigist korraga…

Ma nimetaks neid heasoovlikeks süsteemideks…, millised on varjatud teie eest…

Need ei ole tajutavad… kuid teil tarvis neist teada…

Igaüks neist on sügavaim armastuse märk teie jaoks…

Need on loodud inimese hubasuse ja rõõmu tundmise jaoks…

Kui oled pidamas end selle ilma üksikuks ohvriks… – siis kuula seda sõnumit…

 

Kolm varjatud süsteemi on heatahtlikud teie suhtes…

Mõned teie seast võivad samastada end peamiselt esimese süsteemiga…

See on hea süsteem…, ja see räägib suhetest loomade ja inimeste vahel

Teid huvitab, et kas loomadel on olemas vaimsus…?

Inimolevused oma lineaarsuses on suht piiratud…

Peamiselt on piiratud mõtlemise võime, kui juba esitate selliseid küsimusi…

 

Nüüd küsiks mina teilt… ja te vastaks mulle… kas jah, või ei… (Krayon muigab)

Kas inimestel on juuksed…?

Kuid teie… – Pea kinni…, mõnedel on ja mõnedel ei ole…

Just seetõttu ma küsin seda…

Teil, muidugi mõista, kõik on mõnevõrra keerulisem… – kas pole…?

Kui küsite loomade vaimsuse kohta…, saate põikleva vastuse…

Miks siis mõnedel loomadel on vaimsus…, ja mõnedel ei ole…

Kuulake palun vastust…

Need loomad, kes on ühenduses inimesega ja on suutelised armastama… – neil on vaimsus

 

Kallis Krayon…, mis loomad need on…, mis liigist need on…?

(Krayon mentorlikul häälel) Need loomad võtavad osa inimese teadvusest, on võimelised tunnetama ja tundma armastust…

Kallid…, see on pea kõigis neis…

Mõnedes see ilmneb enam…, mõnedes vähem…

Kas arvate ära, kellel on see parem, kui teistel…?

Teid see ehk üllatab, kuid see on – elevandil

Ei ole lihtne saada lemmikloomaks elevanti…

Nemad oskavad suhelda teiega suurepäraselt…

Samas…, seda ei saaks oodata sealt…, kuigi ka siga on selleks võimeline…

Mõned sead, sattudes inimteadvuse mõju sfääri ja inimarmastuse alla…, on võimelised armastama inimest küllaltki tugevalt…

 

Ei ole mingit vahet, kas loom on külmavereline, või kuumavereline… – ei ole mingit tähendust…

Kuivaid võtate nende teadvuse enda võimusesse, siis nemad on võimelised armastama teid…

Kõige paremini tunnete kasse ja koeri…, mõneti jäneseid ja hamstreid… – siin piiranguid ei ole….

Kui loom asub teie teadvuse ja armastuse sfääris…, siis temal esineb ka vaimsus…

Miks siis…?

Miks…?

 

Esmalt räägin süsteemi heasoovlikust osast… – nii mõnelegi siin ruumis tarvis seda kuulda…, ka neile, kes on lugemas või kuulamas seda…

Mõningad loomad, mis saatmas teid kogu oma elu, muutuvad kui lasteks… – armastavad teid…, otsivad õrnust teilt…, võivad armastada kogu hingest…

Isegi elevant, kui on sattunud teie armastuse sfääri, näitab londiga armastust teie vastu…

Kui mõned sellistest loomadest ei ela pikka elu…, siis ei ole midagi hullemat, kui kallis loom sureb teie kätel…

Sellistel loomadel on vaimsus…, ja nemad on võimelised reinkarneeruma, kuna nende loomuses on püüd jätkata armastuse suhteid…

 

Kui olete kaotanud oma lemmiklooma, siis  ei tasu kaua kurvastada… – nemad tulevad tagasi ja on valmis taas kohtuma teiega…

Selline on süsteem… – sünkroonsus toob teid taas kokku…

Ärge oodake, et see on sama loom…, samast soost või liigist…

Kui kohtute, siis näete nende silmist, et see on teie lemmiklooma vaimsus… – ka tema tunneb teid ära…

 

Miks…, milleks on see nii loodud…?

Mis te arvate…?

Me armastame teid…, me tunnustame teid…, me teame, mis on kaotada lemmikut…

Nii see on kavandatud ja nii see töötab…

Loomad ja inimesed… – kui nende teadvused on liidus sünkroonsusega ja armastusega, need ei eraldu iialgi…

Selline heasoovlik süsteem on varjatud üksnes inimolevuse eest…

 

Teisest süsteemist oli juttu, kui olime Europas eelmine kord…

Ja see on sügav süsteem…

Sellest sai räägitud Itaalia seminari aegu (Vaimsuse süsteem, 2018.05.06)

Seda süsteemi nimetame Vaimsuse jagunemine

Ehk vaataks seda inimolevuse lineaarse lähenemise näitel…

Üks vaimsus – üks keha

Vaatate peeglisse ja seal näete üht keha…, üht vaimsust

Lahkudes siit, naasete tagasi…, ja taas… ikka üks keha ja üks vaimsus

 

Kallid…, see on ju naeruväärne…

Te ise olete määramas endale lineaarsust…, asendate sellega kauni Jumala süsteemi…

 

Lubage teilt küsida… – kus teie arvates asub teie Kõrgem Mina…?

Olete küll selgeks saanud, et teie Kõrgem Mina on teie vaimsuse osa

Kuid kus siis tegelikult asub teie Kõrgem Mina…?

Ma annan teile sellise vastuse, millist te ei ootaks kunagi…

Kui muutute paljumõõtmeliseks, siis te ei ole võimeline määrama selle asukohta, nagu on see kolmemõõtmelisuses…

Teie Kõrgem Mina asub kõikjal… – ta on teie juures ja on eesriide tagustes…

Ta ehk on praegugi kellegi teie sõprade juures, kes on rääkimas teist…

Kõrgem Mina on paljumõõtmeline…, ta on Jumala osa…

Teil on hästi teada… – kui miljardeid inimesi on palvetamas Jumala poole…, siis… kas teil on seoses sellega probleeme…?

Te ju ei küsi, kuidas Jumal on võimeline kuulma enamat kui ühte palvetajat

Sellega te võtaks Jumalalt ära mõiste… – paljumõõtmeline teenimine

Aga kui on juttu Jumalast teie seesmuses, siis teil on – üks keha – üks vaimsus… – ühel näol korraga… (Krayon muigab)

 

Kas mõistate, kuhu ma juhin…?

Vaimsuse jagamine – see on Kõrgema Mina paljumõõtmelisuse mõistmine…

Ärge tehke siin viga… – ta on kuulumas sinule…, kuid samas… ta on teenimas paljumõõtmeliselt ka sinu peret…

Jõuab kätte päev, kus igaüks, kes on kuulmas minu häält, teeb viimse hingetõmbe…

Mõnel ehk õnnestub olla sellisel hetkel perekonna keskel…, mõnel mitte…

Kõik kuulajad on teadlikud, et kogu pere on leinas, kuna on kaotanud inimolevuse, kes on kandnud sinu nime…

 

Oo ja… teil on olemas süsteem, kus peale sinu lahkumist, toimub Kõrgema Mina jagunemine… – mõnigi osa sellest lahkub koos sinuga eesriide tagustesse…, mõnigi osa jääb nendega, kes on armastanud sind ja kellega olid suhetes…

Olete kuulnud sellest…?

Olete kindlasti kaotanud kedagi oma lähedastest…, kas te pole siis aeg-ajalt tunnetanud nende lähedust…?

Mõnedki on näinud neid unes…, tunnetanud nende lõhna…, ja meenutanud, et selliselt lõhnas nende keha…

Nemad on jätkuvalt teiega…

Nemad on teadlikud, et olete istumas siin ja olete kuulamas, või lugemas neid sõnu…

 

See on osa heasoovlikust süsteemist, milles te ei kaota iialgi oma lähedasi… – ei iialgi

Nende kehad lähevad kaduvusse… – kuid nende teadvuse osad jäävad teiega…

Sama toimub teiega ja teie järeltulijatega…

Parim asi oleks juba varakult selgitada neile asja olemust… – isegi siis, kui nad on veel väikesed…

Võite rääkida neile… – tuleb aeg, kui mind enam ei ole siin…, siis ära muretse, sest elamast lakkab vaid üks osa minust… – minu kõige armastavam osa jääb sinuga kogu sinu eluks…

See kinnistab neisse suurepärase veendumuse ja aitab lõõgastuda surma küsimuse suhtes…

See ei ole mingi psühholoogia… – see on tõde…

 

Vaimsuse jagunemine… – see on hulga keerulisem, kui arvate…

Kus asub Kõrgem Mina praegusel hetkel…?

 

Kujutagem ette… kuigi olete istumas siin, kuid teie vaimsuse suurem osa on eesriide tagustes ja on täielikus ühenduses Lättega…, samas väiksemad osad on nendega, keda olite armastanud, kuni nemad elasid ja praeguseks on lahkunud…

On olemas selliseid seondusi, millistest teil ei ole isegi aimu… – tegemist on paljude Akaši salvestistega, kellega olete oma elude jooksul kohtunud…, või kohtute kunagi edaspidi…

 

Olgu…, nüüd räägiks siin istujatest…

Siin on istumas neli paari, kes tulid siia ja on istumas teie seas… – meest ja naist…

Neil oli kokkulepe vaimsuse tasandil, et mis ka ei oleks, nemad jätkavad armastuse suhteid… – seega… järgmise kehastuse aegu nemad kohtuvad taas… ja nii jätkuvalt ja jätkuvalt…

 

See on teie elujada evolutsioon

Kui olete tulnud koos oma armastuse jadas…, kui vanad vaimsused…, miks peaksite katkestama seda järgmiste kehastumiste korral…?

Te ei ole enam sedavõrd lineaarsed, et räägiks.. – kuidas ma saan üles otsida just seda inimest…? (Krayon naerab)

Mis saab olla selles veidrat, kui leiate teda…?

 

Nüüd ongi see, mida avastate täna… – võite jätta kõrvale mõistevedamine

On olemas sünkroonsus, mis toob teid kokku…, eriti siis, kui selle järel on olemas vajadus

Te vaatate teine teisele silma, ega mõista, kuidas see töötab…

(Krayon uhkusega) Ma tean sind…, ehkki näed nüüd veidi teisiti välja… kuid ma tunnen sind…

Ja taas kõik algab otsast peale… – uus keha…, uued ülesanded…, teine hääl… – kuid armastus – on sama…, seda tunned kohe ära…

Siin, teie seas, on neid neli paari…

 

Tahaks, et te mõtleks sellele süsteemile…

Selle süsteemi üheks osaks on… vaimsuse jagunemine

Milleks seda…?

Inimvaimsuse kauniduseks…, Jumala armastuseks… – ta on ju armastamas teid sedavõrd, et lõi sellise süsteemi… teie heaolu nimel… – et armastus ei lahkuks teie juurest koos surmaga…

Mõelge sellele…

 

Nüüd siis veel ühest süsteemi osast…

See on samuti armastusest…, kuid teist liiki… millist tunnete ja seondate endaga…

Mõned ehk enam, kui teised…

 

Varajasemates sõnumites oleme rääkinud kaasloomisest

Oleme rääkinud ingellikest olevustest, kes, tulles planeedile, muutsid teie DNA (teil on 23 kolmemõõtmelist kromosoomi paari)…, andsid teile vaba valiku ja vaimsuse…, mille peate oma Kõrgemaks Minaks

 

Kuid see ei ole veel kõik, mida nemad tegid…

Kenad inglid lõid mõningaid muid asju teie kasuks…

Üks neist on aja kapslite süsteem, milline pidi avanema juhul, kui suudate jõuda Nihkeni…

Neis kapslites on portaalid, mis on seotud teine teisega põhimõttel – tõmba-lükka…, ja avanevad selleks, et levitada mööda planeeti tarkust ja informatsiooni tulevastest leiutistest…, kaasaarvatud ka nendest, milliseid peatselt teete…, puhtama atmosfääri loomiseks planeedil…, tasuta energia saamiseks…, vee magestamiseks…, toiduse saamiseks seal, kus on seda puudu tänavu…

Seda kõike üksnes seetõttu, et tegite otsuse jääda ja lõpetada teine teise hävitamisega…

See on vaid üks sellistest süsteemidest…

 

On veel süsteem, nimega Gaia Võre

Mis see on…?

Te teate seda teise nime all… – Emake Maa

Emake Maa on selle planeedi reaalne isiksustatud olemus, kes on teadlik teist ja on armastamas teid…

Süsihappe gaas, mida olete välja hingamas, on Gaiale toiduseks…, tema annab teile vastu hapnikku, mis on vajalik teile hingamiseks…

 

(Krayon muiates) On alles kokkusattumus…, kui hästi see on sobitunud kokku…, puht juhuslikult…

Kallid…, Gaia Võre on teie ja Maa omavaheline suhe…

Igale põlisrahvale on see teada ja on tunnustatud nende poolt…

Iga põlisrahvas on tunnustamas seda tänase päevani…, ja teevad seda väga sügaval tasandil…

Hommikuti tervitavad igat ilmakaart…, suhtlevad oma esivanematega…, tänavad loodust tema rikkuste eest…

Mida teete teie hommikuti…, kasvõi ligilähedast…?

Ei midagi reaalset

 

Oleme varemgi rääkinud, et on olemas süsteem… – kui lähete loodusesse ja embate puid, siis elate kauem…, oleks hea, kui imetleksite järve kaunidust…

Oleks hea, kui te imetleks mitte üksnes järve kaunidust…, vaid Looja armastust…, kes on loonud seda… – teie jaoks…

Seda heasoovliku süsteemi on loodud teile…, armastuses teie vastu… – see on ootamas teid, et ka teie tuleks sellele suhtele kaasa…

 

Ja…, selles ruumis on neid, kes mõistavad hästi, millest räägin… – see on heasoovlik süsteem teie jaoks…

Miks…?

Sest olete sedavõrd armsad…

Mõistke üht… – te ei tule  Maale tundmatutena…, Jumalal on teada teie Vaimsuse nimi, ja see on teie oma…

Olete kuulumas Jumalale…, olete tegelikult Jumala osakesena… – olete õrnuses armastatud…

 

Ma arvan, et siin on ka neid, kes ei ole sellest veel kuulnud…

Igaüks teist on… Inimkonna osa… – suurepärase Inimkonna…

 

Selline on Jumala armastus sinu vastu…

Kas oled küps võtma tema käest kinni…?

 

Metafooriliselt käsi tähendaks – võtta vastu eesriide tagune…

Kas ei ole aeg usalduda temale…?

Inimkond on muutumas aina paljumõõtmelisemaks… – olete üha enam ärkamas tõe poole…

Võite lõõgastuda…

Ja nii see on

Krayon

Read Full Post »

 Lee Carrolly Krayoni avastuste seeria on mõnepäevane teemaline seminar…, millise töötasid välja Dr Sid ja Amber Wolf…

Sellised kohtumised on pühendatud Uue Inimese sündimisele Uues Energias, milliseid viiakse läbi unikaalsete tseremooniatena… – neid on võimalik näha üksnes Krayoni seminaride aegu…

Käesolevad seminarid on täiustatud ja läbi viidavad Amber Wolfi ja Lee Carrolly vahendusel paljudes riikides üle maailma…

Seekord edastame koosolemist Saksamaal, Überlingenis, Bodeni järve ääres, kohas, kus on kokkupuutumas kolm riiki…

Täna on esimene seminar Avastuste seeriast…

 

Avastus esimene

Überlingen

2018.09.12
 

Tervitan teid, mu kallid, olen Krayon, Magnetilisest Teenistusest…

Selles ruumis on ühene eesmärk…

Siin on üle saja inimese, kellel on kavas pühendada siin olemise päevad selleks, et panna proovile ennast…, oma vaimset vaadet sellele, mis on toimumas nende elus…, enda nõusolekut ärgata suuremale tõele…, mõnedel ehk… üksnes olles selles energias… ja kuulata…

Siin on teatud pühendumuse tase…, seetõttu, lähtudes sellest, pakume teile neid kanaldusi…

 

Kallid…, kas usute teadvuse energiasse…?

Kas usute, et… kui koguneb kokku hulk inimesi…, siis on võimalik muuta koha atmosfääri, kus kõik on koos…?

Atmosfääri all pean silmas tunnetusi ja selle teadvustamist, kelleks olete…

Mõnigi nimetaks seda ruumi elektriseerimiseks…, teised jälle ütleks seda teisiti… – see on rahu…, on kutse…

Samas on neid, kes on istumas siin, ega tunneta midagi…

On selgelt näha, kust see tuleneb…

Kõik siin olev on tulenemas neilt, kes on istumas siin, ja neilt, kes hakkavad lugema, või kuulama hiljem…

Kõik asjad, millest hakkame rääkima siin, on määratud ka neile, kes on lugemas ja kuulamas teisel ajal…

 

Meie tänaseks arutluse teemaks tuleb avastamine

Teil vaja vaadata seda sõna hoolikamalt, et mõista paremini, millest tuleb täna juttu…

See sõna kätkeb teatud avastamise ja avamise protsessi…

Ta eeldab tegevust

Ta ei eelda, et üksnes istute kusagil…, ja teile äkki… – avatakse…

Selline sõna tuleneb enamuselt teadlastelt…, arheoloogidelt… – kus jõutakse avastuseni, mis osutub üllatusena…

Avastus sageli kuulub millegi tundmatu kohta, millele järgneb tunnustamine… – vaadake aga, mida nemad avastasid…

Just siit on tulenemas see sõna…

Just seda seisab teil ees avastada, kuna olete liikumas selles suunas…

 

Krayon…, mida nimelt meil seisab ees avastada…?

Ma tulin siia paljudel põhjustel…

Ma tulin kuulama või lugema paljudel põhjustel…

Ma ei usu päriselt, et üheks põhjuseks oleks avastamine

 

Just seetõttu meil on kavas arutleda teie suhtumist, mille tõttu ka tulite siia…

Sageli inimesed tulevad siia mingi eelarvamusega…, isegi kui räägime, et siin on seminar…

Kuid teil on ikka soov häälestada oma ootusi sellele, mida seekord tuleb teil avastada…

 

Mis on siis, kui teie avastate siin hoopis midagi sellist, mida te ei osanud kuidagi oodata…?

Kas see ei saa olla selleks nähtamatuks just seetõttu, et see ei lähe kuidagi kokku sellega, mida lootsite oodata…?

Vastuseks on kindel – jah

 

Kui olete otsimas üksnes kindlaid asju, siis asjad, mida te ei otsi, suurema tõenäosusega ka ei sattu teie nägemise ulatusse… – jäävad teile nähtamatuks

Seega… esimene asi, mida teilt palume…, mida teilt palume… – et te jõuaks neutraalsuse seisundisse…

 

Kallis vaim…, milleks ma siin ka ei oleks…, ma jätan kõrvale kõik omad ootused…

Ma lõõgastun selleks ajaks…, nendeks päevadeks…, et näha midagi ennenägematut minus…, ennenägematut ümberolevas ilmas…, ennenägematut selles, mis on sündimas planeedil…

Ma jään avatuks asjadele, milliseid ei oota…

Ma jään olekusse… avastada seda, mis see ka poleks…

 

Neutraalsus on siis, kui te ei oota midagi kindlat… – olete üksnes armastuses

Oleme varemgi rääkinud, et täielikuks avanemiseks tarvis häälestada ümber oma suhtumine

See ei ole kuigi raske…

Kuipalju armastust võite saada oma vaimult…?

Mõnigi teie seast ehk ütleks… – ma küll ei saa seda kindlapeale ütelda

 

Miks koheselt ei tahaks püstitada sellist eksperimenti…, taotleda neutraalsust…?

Kallis vaim…, ma võtan vastu kogu armastuse, mille suunad minule sellel hetkel… jätan kõrvale kõik probleemid, millistega tulin siia… – olen käesoleval hetkel täielikult neutraalne…, ja armastatav…

 

Ole üksnes suureks vastuvõtjaks…, las voolata see kõik mõnda aega sinule…

Katsu püsida sellises olekus, mis on võimsaks neutraalsuseks katalüsaatoriks…, ta on pühkimas minema kõike, mis võib tulla sulle pähe toimuva kohta, või sinu ümber oleva…

 

Katsu kujutada end astumas kõrbes… – kõrbes üksnes seetõttu, et siin ei ole pea midagi… – siin ei ole ei kuum, ega külm… – siin on üksnes… täielik tühjus…

Kuid siiski…, sa märkad siin midagi, mis on tuttav ja äratuntav… – kuid seda siin on imevähe…

Äkki… – sa märkad midagi ees… – mägi liivast ja mullast… – ta näeb välja kuidagi imelikuna…

Sa äkki tajud alateadlikku mõtet, mis ütleb…, astu teelt kõrvale, mine liivamäe juurde

 

Kõik, mida praegu räägin, näib metaforina…

Suurem osa inimestest ei ole teadlikud oma intuitsioonist…, nemad lähevad rahumeeli liivamäest mööda…

Kuid see osa inimkonnast, kes on juba ärkamas, kuulevad seda häält, mis soovitab pöörata pilku… – vaata sinna

Mõned siiski ütlevad, et see võis vaid näida neile… – ning jätkavad sama teed…

Vanad vaimsused…, vaimsed eesastujad… on otsimas…, nemad märkavad häälekest…, ja astuvad teelt kõrvale…, suunavad omad sammud otse liivamäe juurde…

Nendeks olete teie…

Kui olete antud sõnumiga hääles…, siis see on teile… – kusjuures…, ei ole vahet… kas olete istumas siin, või lugemas või kuulamas hiljem…

Nendeks olete teie…

 

Lähenedes liivamäele, hakkad nägema selgemalt… – see ei olegi liivamägi…, see on sissepääs…, mille kohal on kiri…

Kui oleks jatkanud astumist mööda teed, siis oleks sellest peaaegu mööda läinud…

Sind hakkab huvitama mis on sissepääsu ukse taga…?

Sa ei suuda välja lugeda, mis on kirjas sissepääsu kohal…

Kuid uksel on nimi, mis näib tuttav olema… (Krayon muigab rõõmsameelselt)

Mõned seisatavad selle ees, vaatavad ust… – ja kõik…

Hiljem räägivad uksest…, kuigi ei püüdnud isegi sellest sisse astuda…, kuna kartsid seda teha…

Nemad kartsid avada endale ootamatut miskit…

Neil oli hirm, et ukse taga võib olla miski, mis hirmutab neid…, või teeb neile kahju…

Kuid teie… – avate ukse…

Teid paneb imestama, et uks on korralikult õlitatud… – avaneb kergelt ja sujuvalt…

Ukse tagant, koopa sisemusest, õhkab värsket õhku…

Kas teile see on ikka metaforina…?

Leidub skeptikud, kes ütleks… – kuidas saab tulla värsket õhku liivamäest…? /(Krayon naerab)

Selline on neutraalsus…

Olge mõnda aega armastuse avaruses, neutraalses olekus… – ja kuulatage…

 

Kui astud uksest sisse, siis satud uskumatult tohutult suurde avarusse… – see peaks ütlema teile midagi…

Ruum on paljumõõtmeline…

Kolmemõõtmeliselt te ei pääseks liivamäe tohutusse ruumi…

Selles avaruses on valgus…

Ruumi keskel seisab kuju… – kaunis ja särav, kui kullast…

Kuju ümber on kõikjal raamatud…, pärgamendi rullid…, palju muudki…

See ruum on midagi muuseumi taolist…

Kallis…, kui oled lähenemas kujule, siis kõik sinu keha rakud hakkavad vibreerima… uuh…

Sa hakkad tajuma sõnumit… – tere tulemast koju, vana sõber… (Krayon naerab rõõmsalt)

Nüüd sa tunned ära, kes on rääkimas sinuga… – see oled sa ise… – sinu enda Kõrgem Osa…

See ei ole sinu Kõrge Mina…, vaid see on kui sinu Vaimsuse osa…

Sellest ongi vibreerimas sinu keha rakud…

(Krayon sisendavalt) See on tegelikult osa sinust rakulisel tasandil

 

Kuju hakkab jagama sulle selgitusi…

Vaata neid raamatuid… siin on sulle ka mugav tool…, istu sellele ja loe seda raamatut…

Sa avad raamatu…, tajud, et see kui elustuks…

Sa ei loe seda raamatut, vaid näed, et oled ühes oma läbielatud kogemuse sees…

Nii sa teadvustad, et iga raamat on sinu kehastus… nii jõuab sulle kohale, kes sa oled…

Sa astud kuju juurde ja ütled temale… – tänan sind kõige eest…

Kuju selgitab sulle… – need kõik on imelised raamatud…, kuid sa ei ole veel näinud kõige suuremat neist…

Sa küsid temalt… kus asub see raamat, millele kuju vastab… – sa vaatad sellele otsa

Sa küsid erutunult… – mida…, mida sa pead silmas…?

Kuju küsib vastu… – mida sa näed…?

Sa vastad temale… – ma näen kaunidust…, näen puhtust…, näen täiuslikkust…, näen suursugusust…, ma ei näe sinul ei ühtki tolmukübet, ei ühtki prahikest... (Krayon muigab)

Kuju naerab valjult ja vastab… – jah…, just see on kõige suurem raamat… – see on sinu avastus…., sa oled suurejooneline…

Sa oled siin Plaani kohaselt…, mille kohaselt võid näha seoseid eesriide tagusega… – Jumala endaga…

Sa oled suurepäraselt astumas mööda kõrbet…, sa oled suurepärase Plaani sees, mis on eksisteerimas igavesti…

Kuju vaatab sulle otsa ja ütleb… – kas tead…, peale selle ruumi on ka teisi ruume, millised kujutavad endast sootuks teisi planeete…

Sa oled hulga vanem, kui arvad…, ka Plaan on hulga enamat, kui arvad…

Kas see kõik muudab sinu jaoks midagi…?

 

Sa jääd mõttesse… – kas ikka muudab…?

Palju mõtteid jookseb sul peast läbi…

(Krayon matkides hämmeldust) kuidas on see tegelikkuses, praktiliselt…

Kui ma lähen uksest välja tagasi, siis olen taas kõrbes…

Ma ei saa siia elama jääda…

 

Kuju muigab sellepeale ja ütleb… – selline on inimlik eelarvamuslikkus, mida olete kandmas endas…

Kallis…, kui oled näinud kuju…, kui oled näinud enda suursugusust… – kuid sa siiski ei ole võimeline muutma oma teadmist…

Sa ei ole võimeline kustutama seda oma mõtetest, kuna sul on teada peamine juhtiv tõde…

Seega, kallis, astu tagasi uksest välja…, vaata kõrbet… (Krayon naeratades paljulubavalt) kuidas on…?

 

Sa võtad seda kui kutset…, sa noogutad kujule…, kui saates tervitust iseendale…

Ja astud liivamäest välja…

 

Kõrbe on täienisti muutunud

Nüüd oled märkamas asju, mida ei näinud varem

Igas inimeses, kellest möödud, märkad kuju helki

See muudab kõike, millest mõtled, mida räägid või teed…

Kõrbest sai kena oaas

Seega…, kuhu nüüd ka ei läheks, asjad hakkavad tööle sinu heaks

 

Mõista ühte… – kui oled näinud raamatuid…, oled näinud kuju… – siis osa sellest kõigest sai sinu olevuse osaks…

Sa tegid avastuse

Sa ei olnud selleks valmis…, kas pole…?

Sa üksnes astusid mööda kõrbet…

Mis oleks, kui keegi oleks rääkinud sulle…, et oma teel kohtad sellist ruumi, kuldse kujuga…

Ilmselt oleksid saatnud teda mõistuse kontrollile…

Sa ei oleks kuidagi saanud kujutleda sellist asja…, see ületas kõiki sinu ootusi…

Kuipalju armastust on sul võimalik saada…?

Just selline neutraalne valmidus on teie tuleviku vastuvõtuks…

 

See oli pöördumine neile, kes on istumas siin… – olge neutraalsed…, kõigi suhtes, keda kohtate…

Kuulatage lugusid, milliseid kuulete…, kuulatage inimesi, kellega kohtute…

Kuju helki saate näha igas ühes neist…

See võib muuta teie kujutlust sellest, kelleks tegelikult olete…, aitab näha seda igas ühes enda ümber…, nii mõistate – kõik on teiega ühes Plaanis

 

Ütleks veel enamat… – lahkudes siit, olete mõnevõrra teisena…

Olge valmis kõigeks, mis jõuab teieni…

Ja nii see on…

Krayon

Read Full Post »

Tervitame sind, Vaimsus…

Mul on psüühiliselt raske olukord…

Haige süda…, mitmed operatsioonid… – tegelen mediteerimisega… teen tööd enda kallal…

Juba pikemat aega käivad psüühika hood…, tõuseb vererõhk, mida ei saa rohtudega alla tõmmata…, suur nõrkus… – tekivad hirmuhood…

Näib, et olen hulluks minemas…

Psühhiaater kinnitas, et tema arvates kõik on korras…

Esmalt mul oli vilets vereringlus…, kuid peale operatsiooni  muutus kõik füüsiliselt kergemaks…

Kuid psüühiline olukord paremaks ei läinud…

Olen väsinud sellest kõigest…, mõtlen surmale…

Ei ma ise, ega arstid saa aru, mis minuga on toimumas…, miks…?

Kuidas saaksin aidata end sellises olukorras…?

Tervitan sindki, kallis inimene…

Luba asuda kohe suhtlustesse minu teadvuse kalli osaga…

Ma ütlen tere ka sinule…, kallis laps…

Ma paluks lugeda seda sõnumit vaoshoitult…, aga mitte neelata hoogsalt kõiki selle sõnu…

Hoomata seda, kui kallist veini…, lonks lonksu haaval, et saaksid nautida iga sõna tähendust…

Sellesse sõnumisse on kätketud koodid, millised käivitavad sinus tervendavaid protsesse…

Seda protsessi tarvis toetada… – ma selgitan sulle, kuidas seda teha…

Kuid esmalt, tuleks maha lugeda koodid

Seetõttu on palve… – ära libista silmadega mööda ridu…, luba hoomata igat sõna…

Igas sõnas on sulle tervendav vibratsioon…

 

Nüüd ma pöördun meie ühese sõbra poole, kelle kaudu jõuab see sõnum sinuni… – palu valida siia sobiv muusika, mis aitaks edastada sõnumit…

Ära karda eksida…, ma aitan sind valikus…

 

On oluline, et sa ise oleksid selle sõnumi vastuvõtul lõõgastunud…, ilma hirmuta… – et saaksid anduda voogudele, mis kannaksid sind tulevate sõnadega kaasa…

Tervendava vaimsuse voog on läbimas sinu enda süda

On oluline, et see ei jääks takerduma oma hirmudesse…, stressi…, ega kohtaks mingeid takistusi…

Sa ei pea analüüsima neid sõnu…, las need voolata sujuvalt läbi sinu…

Mõistma hakkad neid sõnu mitmekordsel ülelugemisel…

Palun lõõgastu igal järgneval lugemisel…, ole rahumeelne…

Muusika, mis on saatmas sõnumit, hakkab toetama sind mõistmises…

 

Kellena võtad mind…, kas kui tavalist isa…, või ema…?

Energia, mis on alustanud liikumist läbi sinu, on sulle kõige lähedasem energia üle kogu ilmaruumi…

See on sinu vaimsuse…, sinu vaimu energia…, see on sinu enda energia… – selle, kellena oled tegelikkuses…

Sulge silmad… ja vaata end kõrvalt… – piinatud ja kurnatud keha, mis on väsinud võitlemast raskustega… – see kõik on saanud sinu osaks…

 

Kallis…, minu teadvus ei ole sina, tõeline

See on operatsiooni süsteem, mis on paigutatud sinusse, et saaksid läbida katsumused, millised on sinule rasked ja vajalikud…

Hiljem mõistad, milleks seda oli tarvis…

 

Kallis…, enne kui jatkata sõnumiga, sulge silmad…, andu muusikale, mida oled kuulmas… – selles on südame tukseid…

Sul ei ole tarvis midagi kujutleda…, ei ole tarvis millestki kindlast mõelda… – üksnes kuula…

Ära saada minema mõtteid…, üksnes teadvusta hetke ja keskendu kuulama neid…

Hetkest, kui sulgesid silmad, tervendav valgus on voolamas läbi sinu südame avaruste, lahustades piirangud, mis on kui vaimsed klambrid…, läbi ruumidevahelise energia juhtimise ratta…, läbi energeetiliste väravate, mida nimetate tšakrateks…

Praegu jutt on sinu rinnakorvis olevast tšakrast… – Anahatast…

Sa võid hääldada sõnu, mis on kandmas teatuid vibratsioone…

Sinu Anahata kuuleb sind ja hakkab elavnema…

Nüüd sulge silmad ja andu sellele hetkele…

Sa tunnetad, kaua jätkata… – kuni avad silmad, et jätkata sõnumi lugemisega…

Kanaldused tulevad läbi erinevate tšakrate…, kuid see tuleb läbi Anahata…

See on ainus tšakra, milles saan olla mina…

 

Järgnev lugu ei ole Maast sellises kujutluses, nagu olete harjunud seda kujutlema…

See lugu on sammaldunud paljudest aegadest ja selle kihid on eraldamas sind lineaarselt sündmustike algusest…

Kuid lugu on elamas jätkuvalt… – sa võid selle kajastusi leida paljudes muistendites…

See lugu on inimesest, kellest sai oma rahvale elav Jumal, kuna andis oma elu nende nimel…

Kallis…, see lugu on metafooriline ja allegooriana… – seetõttu üksikasju ei tule…, ehk saad neist teada hiljem…, iseseisvalt… – kuivaid soovid…

 

Inimesed, mis olid sinu ümber, olid eksinud pimedusse…

Kuni nemad olid sinu väljas, pimedus nende ümber oli hajunud…, kadunud… – nemad suutsid vabalt mõelda…

Kuid nemad ei olnud võimelised sukelduma endasse, et näha oma valgust…

Nemad üksnes uskusid sinusse, kuna vaadates sind, nägid sinu valgust…

 

Ühel päeval juhtus midagi kohutavat, mis viis kõikide südamed kurbusesse…

Valgus sinus nende jaoks kustus… – hirm ja õudus aheldas nende südameid…, pimeduse tõttu nemad ei suutnud näha sinus ühtki valguse kiirt…

Valgus on alati hajutamas pimedust…

Kuid seekord see ei saanud toitu sinu enda seesmusest…

Inimesed pöördusid sinust ära…

Nemad ei näinud mingit väljapääsu, kuna neid kattis pimedus, neid hakkas tõmbama põhjatusse, kust ei olnud võimalust pääseda paljude eoonide aegu…

 

Nähes seda, sa kutsusid kokku oma rahva, et jätta nendega hüvasti…

Paljud tundsid rõõmu, et sina, suur petis, lahkud nende juurest, ega hakka enam muserdama neid oma illusioonidega…, millistes nägid lootust… mis ei läinud täide…

Nemad ei pidanud vastu katsumusele valgusega… vajusid pimeduse sügavustesse…

Sa seisid nende ees…, nemad saatsid needusi sinu suunas…

Pisarad voolasid sinul mööda põski…

Kuid need ei olnud valu pisarad…, vaid armastuse pisarad oma rahva vastu…

Keegi viskas kivi sinu pihta…, kuid sa ei teinud sellest välja…

Sa tõstsid pea… – kõik vakatasid… – sellel hetkel sa tajusid midagi erilist…

Te ei näe enam valgust, kuna pöördusite minult ära – hüüdsid sa neile – mul on jäänud vaid üks võimalus päästa teid…

Vaadake valgust… nähke seda endas, lahustades sellega pimeduse…

 

Nende sõnadega sa tõmmasid rinnust välja oma südame… ja tõstsid kõrgele oma pea kohal…

Sinu südame valgus pimestas kõiki sinu ümber olevaid…

See valgus oli sedavõrd võimas, et ükski pimedus ei saanud sellele vastu… – see oli jumalik valgus, mis oli lõõmamas kõigi jaoks…

Pisarad voolasid… – kuid nüüd… kõigi sinu rahva põskedel, kes olid sinu ümber…

Veel enne, kui varisesid kokku, nägid, kuidas rahva näod hakkasid heledamaks muutuma, jumaldades sinu tõesust…

Sa nägid pimeduse kadumist…

Su keha vajus maha…, kõik vaatasid, kuidas sinu vaimsus tõusis üles…

Nende vibratsioon tõusis hetkega, seetõttu suutsid näha sinu vaimsust, mis lahkus maisest kehast…

 

Igaüks teadvustas, et elu taga on midagi enamat, kui surematu vaimsus…, sinu rahvas andis seda edasi oma järeltulijatele…, kuni tänase päevani…

Sinu poolt tehtud samm annab võimaluse ärgata isegi tänavu…

Sa tegid panuse maa üleminekule kõrgema teadvuse tasemele…

Ükski ohverdus ei möödu jälge jätmata…

 

Tõmmates välja südame, sinna jäi suur auk…, ja selle korvamiseks oli tarvis elu…, kehastust, millist oled praegu taas läbimas…

Kogu sinu elu…, kõik olukorrad…, kõik, mis tegi sulle haiget…, paiskas sind ahastusse ja hirmudesse… – seda kõike oli tarvis just selle hetke jaoks…

Tõmmates südame rinnust, sa jäid oma seesmisest valgusest ilma…

Selleks, et suutsid ühe hetkega teha selline otsuse… sul läks tarvis ridamisi elusid…

 

Tänavu sa pead sünnitama uue südame…, taaskäivitama enda seesmise Lätte…

Elu on sedavõrd keeruline… ja selleks, et sünnitada uut südant, tarvis taaskäivitada Läte…, tarvis puudutada jalgadega põhja…

Nüüd oledki põhjas, kallis teadvus…

Ma tean, kuivõrd raske on sul…

Nüüd sul on tarvis lükata end põhjast lahti ja tõusta pinnale…

Ma tean… – sul ei jätku selleks veel jõudu…

 

See sõnum on abiks sinu teel…, see peaks lisama sulle jõudu…

Teadvustades oma teo suursugusust, kas ei näi praegu mõttetutena kõik hirmud, millised on sinu seesmuses olnud…?

Kallis…, sa oled sõdalane…, sinu kõrgem vererõhk on võitluse energia

Oled harjunud võitlema…, oled valmis võitlusteks… – kuid sõdalase olemus ei ole võit

Sõdalase olemus on mõista… – võidelda ei ole kellegiga

Sul tuleks loobuda kõigest, millega oled olnud võitlemas…

Sinu elus on olnud palju olukordi, kus sinusse sai pugeda hirm, et sind ei armastata

See kõik on viinud sind ahastusse, täis raevu…, ning arvasid, et kellegil ei ole asja sinuga…, keegi ei taha mõista sind…

 

Seda kõike oli tarvis selleks, et sa puudutaks jalgadega põhja…

Hirm, et sind ei armastata, ei lubanud teha tööd ovaalsel avausel…, vereringe aeglustus ja ei saanud läbida maksa ja kopsusid…

Informatsioon ei saanud liikuda, kuna sa ei olnud veel puudutanud põhja jalgadega…

 

Tänavu oled puudutanud põhja… – seega… tõuka põhjast lahti…

Sul on nüüd jõudu…, kuid mitte võitluseks… – vaid uue valguse sünnitamiseks enda seesmuses…

Loobu hirmust, et sind võidakse hukka mõista armastuse puudumise pärast

Loobu sellest, milles oled end hukka mõistmas…

Sellel kõigel ei ole mingit tähtsust… – see kõik on vaid – illusioon

Sul tarvis ületada seda illusiooni…, teadvustada kõike üksnes kui õppetunnina, millise oled ise valinud endale…

Ole tänulik kõigele, mis on sinu elus ette tulnud…, kõik see ei olnud oluline…

Sa ise ei ole bioloogiline kest… – sa oled vaimsus, kes üksnes kasutab kesta, et läbida vajalikud kogemised…

 

Kui vaid teadvustad, kes sa oled tegelikkuses…, siis miski maine ei peaks sind mõjutama…

Loobu hirmust surma ees…, hirmust tundmatuse ees…

Kiigates enda seesmusesse, mõistad, et karta ei ole midagi…

Surm on vaid suurejooneline vabanemine…

Jättes end elust ilma… – see on alla andmine…, põrumine eksamil…

Jutt ei ole üksnes füüsilise elu pooleli jätmisest…, vaid ka psüühilisest…

 

Loobudes elust, keha kuulab sind kui väejuhti…

Loobudes elust, sa loobud oma taevase ema ja isa suurest annist…

Loobudes elust, sa reedad kõik omad elud, millistest oled läbi käinud…

 

Mis raskused meil ette ka ei tuleks… oleme võimelised neid kõiki ületama…

Kallis teadvus…, teile ei tule ette ülesandeid, millisteks te valmis ei oleks…

Meil on teada teie suutlikkus…

Need raskused, mis tulid sinu teel – on üksnes neile, kes on tugevad vaimus

Tõsta käed rüppest…, tunneta endas mind… – üksnes nii saad taas süüdata valguse

Sinu süütunne ja hirmud on kõigest eksam…, et suudaksid näha selle kõige taga suurt vaimset õppetundi…

Kas oled võimeline leidma endas jõudu, et elada jätkuvalt edasi…?

Kallis, kõik on olenemas sinust…

Sa veel jõuad koju, et puhata ja koguda jõudu…

Sõnumgi on sellest…, tunneta igat sõna selles…, selle vibratsiooni… – siis tabad sõnumi väärtust…

Kallis mõistus… – inimesed kukkuvad, et õppida lendu tõusma…

Elul on millega üllatada sind…, pakkuda rõõmu sulle…

Sul tarvis vaid välja vahetada filter, läbi mille oled vaatamas ilma…

Minnes välja, hinga täie rinnaga… – tunneta suurt andi…

Vali olekut hirmuta ja kahtlusteta… loobudes mistahes arvustusest ja hukkamõistmistest

Alles siis oled suuteline nägema, kuidas elu on taas täitmas sind ja andmas jõudu süüdata oma uut süda…

Las kõlada need sõnad alatiselt sinus…

Olen sinu Vaimsus…

 

Tänan sind, minu Vaimsus…

Tänan sindki, kallis…

Šanni / Šjamarjan Arun

Read Full Post »

Arvatakse, et mälu asub peas…, ajus…

Kuid eksperimendid ei ole leidnud seda üheski aju osas…

Arvuti ketas annab välja seda, mis temale on salvestatud…, kuid aju rakud on pidevalt suhtlemas keemiliselt ja pidevalt uuendumas…

Kuidas mälu saab säilida pidevalt muutuvas olekus…?

Kui mõtted ja mälu asuvad peas…, kuidas saab mõjutada neid väljastpoolt…?

 

Briti bioloog Rupert Sheldrake kirjutas, et mälu asub väljaspool aju…, Väljas…, mis on aju ümber, kui ka selle sees…

Aju on üksnes vastuvõtja, mis loeb Välja… (on kui raadio)

Iga organ asub Välja sees, mis määrab selle vormi ja sisu…

Organid on seotud Väljaga, milles on mälu kõigest kogutust…, olnud eludes kogetust… – on kui ühese tervikuna…

Välja vahendusel kõik on mõjutamas teineteist…

Tõeline meenduste hoidla asub avaruslikus mõõtmes, mis vaatlusteks ei ole seni kättesaadav…

Aju ei ole informatsioonide ja mõistuse hoidlaks…, on vaid atribuudiks inimese ühendamiseks tema välise Väljaga…

 

Mis toimub informatiivse osaga, kui keha sureb…?

Kas seda saab üle kanda teisele kandjale…?

Kas see võib eksisteerida eraldi…, mitte üksnes bioloogilisel kandjal… – või mistahes kujul…?

 

Esmane on informatsioon, mida saab elektrooniliselt aluselt kanda trükitud kandjale…, isegi visuaalsena, või kuuldavana…

Informatsioon ise oma olemuselt ei vaja mingit kandjat… – seda vaja üksnes vastuvõtuks…

Antud juhul, kui meil on soov saada informatsiooni kõrgemalt…, siis kandjaks tarvis teha edastamise võime, aga mitte vastuvõtu võime…

Egoistlik vastuvõtu võime on piiramas meid…

Me oleme võimelised võtma vastu üksnes seda, mida on võimelised vastu võtma meie sensorid…, tunnetuste organid… – üksnes teatud diapasoonis… kuulmise, taktiilse või nägemise ulatuses…, nende tundlikkuse ja eraldusvõime kohaselt…

Oleme loonud vastavaid seadmeid, et avardada võimeid näha kaugemale ja sügavamale…

 

Kuid sellest on vähe abi… – me üksnes avardame oma viit meelt… – Nägemismeelt,  Kuulmismeelt, Haistmismeelt,  Maitsmismeelt, Kompimismeelt

Tegelikult meie ümber on tohutu hulk informatsioone, milliseid me ei ole võimelised vastu võtma…, mõneti isegi ei tea neist midagi…

Et saavutada sellise võime, püüame väljuda endast…, vabaneda kehalikest piirangutest…

Olles selles ilmas, juba praegu oleme saanud võimaluse tunnetada-tajuda läbi füüsilise keha…, läbi organite…, saavutades seisundit, kus hakkame tunnetama end väljaspool keha… – kui elaks väljaspool… – mis oleks midagi surma taolist…

 

Põhimõttelt… – kui sureb keha, ehk loomne ego…, siis tunnetame midagi muud…

Me oleme võimelised mitte ka surra…, võime neutraliseerida ego… – seega… tarvis hajutada oma keskendust…, vabaneda egoistlikest soovidest ja suunata oma mõistus looduse terviklikkusele…, hakata tunnetama midagi muud… – kõrgemat taset

Inimesed, kes on pääsenud sellisesse olekusse, kirjeldavad seda ja annavad täpseid juhiseid, kuidas seda teha…

 

Tänavu selle poole on püüdlemas miljoneid inimesi, kes on tunnetamas selle ilma piiranguid…, tunnetavad vajadust teada saada oma eksisteerimise mõtet

Kusjuures… – see ei ole neil puht filosoofiline, või puht teaduslik vajadus…, vaid vajadus elada, vaatamata depressioonile ja väsimusele…, ning… paljude eluringide tulemusel jõuavad küsimusteni…

Milleks üldse oleme eksisteerimas…?

Igaüks oleme võitlemas üksnes selleks, et elada…, eksisteerida…

Ka selles on siis kogu loovuse mõte…?

 

Me kujutame endid kõige pisemate ja haprade olevustena, kelle peamiseks mureks on… kuidas hoida oma keha hubasuses… – kas selles ongi kogu elu mõte?

Kuni keha elab, üksnes sellele olemegi mõtlemas…

Kui ma eraldaks enda Mina oma kehast…, millega tegeleks minu Mina…?

Kas üksnes jälgiks keha…?

 

Meie ajal toimub meie Mina eraldumine meie kehast… aegamööda…

Inimene, ehk Mina, hakkab tunnetama, et ei taha pidevalt alluda oma kehale…, olla üksnes tema orjana…

Inimesed on seetõttu depressioonis…, on otsimas väljapääsu narkootikumide abil…

Nemad ei tea, mida eluga peale hakata… – sellest tulenevad enesetapud…

Sellest tulenevad rasked kriisid…, ei taheta luua peret, tuua ilmale lapsi…

Ei näe elus mingit mõtet…

 

Kui, lõppude-lõpuks, tahes-tahtmata, pean elama, hoidma seda keha hubasuses…, siis milleks mulle kõik ülejäänu… – ma hakkan mõtlema üksnes kehale…

Seega… – inimene hakkab isegi regresseeruma…

 

Elades matriksi kohaselt, teadvus kaotab kontrolli reaalsuse üle… – ega mõista, mis on illusioon…, ja mis on reaalsus…

Reaalsus meie jaoks on koht, kus asub meie mõistus…

Kui olen alaliselt tunnetamas end kolmemõõtmelises reaalsuses, siis kõik minu ümber on üks illusioon…

Illusioon on astraal, kuhu saan siseneda nii ise, kui ka paljud teised…

Illusioon on teadvustatud unesnägemine… – kuhu saan pääseda läbi kavatsuse…, mitte soovi… – just nimelt… kavatsuse…

Illusioon on eeterlik plaan, kuhu pääseb igaüks, väljudes kehastusest… – sealt edasi… – astraali…

 

Paljusid huvitab üks küsimus… – kui kõikjal, kuhu ka ei pistaks näppu, on üksnes… illusioon… – mis on siis reaalsus…?

Mis on reaalsus kellegile…, kas vaatevinkel, millisega seda vaadatakse…?

Kolmemõõtmeline teadvus saab ka vaimset plaani pidada illusiooniks…

Kõik, kes kirjutavad sellest tuliselt, ei tea sellest pea midagi… – nemad üksnes usuvad selle olemasolusse…, usuvad, et seal on hea olla…

Selline jutt on ilmselt sellest, et siin on neil halb…

 

Teadvus algselt, olles kõrgsageduslik, killustus madalasageduslikeks teadvuse liikideks…, luues selliselt tihkusi, milles ta ise oli võimeline looma erinevaid reaalsusi…, nii luues hulgim Ilmasid…

Et ilmad saaksid areneda, neisse manustus mõistus…, kui teadvuse tuletis

 

Mõningatel juhtudel, nagu meil, Mõistus on valitseval kohal, ta isegi kopeerib Teadvuse tegevust…, ehk isegi orjastab teda, et tõsta oma vibratsioone vaimse plaanini…

Kuid sissepääs on alati piiratud ajaga, seetõttu Teadvus on lammutamas Mõistuse poolt loodud ilmasid…

Lutsifär on mõistus, mis on eraldunud teadvusest…

Ta on meie Galaktika looja ja ehitaja…

Temas on nii Elupuu, kui ka Teadasaamise puu mõte…

 

Teadvus on olemas mineraalidel, taimedel ja loomadel…, kuid mõistus on üksnes inimesel…. kui tsükli kroonil…

On soovitav peatada seesmine dialoog, et rahustada maha mõistus ja avada algne teadvus, mis on mõistuse vangistuses…

 

Meie Mina…, või meie Vaimsus, on teadvuse ja mõistuse tulem… – see on seeme elu arenguks kosmoses…

Vaimsus on teadvuse evolutsiooni etapp, mis astub ühendusse teiste teadvustega…, milleks on planeetide teadvus…, Galaktika ja muude ilmaruumide teadvus…

Teadasaamisel piire ei ole…, kõik on seonduses meie teadvusega…

Inimkonna peamiseks ülesandeks on… – teadvustada end paljudes erinevates eluvormides, üle kosmose…, aga mitte vaadata neid teleskoobis…, otsida enda taolisi…

 

Me saame olla eraldi individuaalse Minana ja kollektiivse monaadina…, millistes on teostumas teatud ülesanded…, vastavuses igaühe teadvusele…

Minu arvates teadvus ei ole mateeria…, vaid antimateeria…

Meie teadvus on sama teadvus, mis asub eesriide tagustes…, ta on ilmutamas end siinpool eesriiet, ning mõistuse abil on loomas erinevaid mateeria vorme, erinevaid elu arendavaid vorme, millistena oleme ise…, kes oleme uurimas, mis on välja tulnud meie loomise protsessis siin…, aga mitte eesriide tagustes…

 

Paljusid huvitab üks küsimus… – mis on reaalsus…, kui kõikjal, kuhu ka ei pistaks näppu, on üksnes… – illusioon…?

 

Jah…, kus on energia… – seal on ka reaalsus…

Kuid siit siis küsimus… – kus siis energiat ei ole…?

Minu mõistmise järgi kõik, mis on olemas, on energia…

Ma arvan, et reaalsus on seal, kus on alaliselt olemas minu, või meie mõistus…

Kuid seal, kus mõistus on ajutiselt… – on illusioon…

Teadvus on paljumõõtmeline…

Kuid mina, olles ego, valdan ego teadvust… – ma ei ole võimeline elama minu Mina, või vaimsuse teadvuses…

Esiteks… olles energeetilisena, ma olen tihkemas avaruses…, kuid minu Mina ei saa elada või olla olu avaruse kõrgemates osades… – kuid on võimeline jälgima madalamat vibratsioonide diapasooni…, on suuteline kandma salvestisse, või sulandama ego ja Mina teadvused…

Selline protsess on suht raske…, kuid teostatav…

 

Ümberolev ilm saab eksisteerida üksnes vaatleja suhtes…

Kui inimene on lahkunud teise ilma, ehk suri…, siis tema jaoks ei eksisteeri midagi… – ei seda ilma…, ei aega…, ei avarust… – ei midagi…

 

Kabala tarkus väidab, et kogu meie ilm on – illusioon…

 

Kuid siiski… – kui õpime tunnetama ilma, olenemata meie viiest meelest, ehk sõltumata meie kehast…, siis kuuenda meele kaudu, mille nimeks on vaimsus, või ekraan, avaneb meile muu ilm…, igavene ilm…, lõpmatu ilm…

Meie keha surm ei tähenda minu Mina surma…

Inimene on kõrgemal nii surmast, kui elust… – muutub igaveseks…, on kui Looja ise…

Just selle nimel lõi Looja seda ilma, kus inimene saaks areneda Tema enda täiuseni

 

Kabala õpetused on õpetamas sellist reaalsust, mida esimestena käivitasid mineviku kabalistid… Aadam, Abraham ja Mooses…

Mistahes inimene, olenemata haridusest ja muudest omadustes, saab selgeks selle metoodika…

Vaimsus on niigi surmast kõrgemal, kuigi ka tema ei ole igavene…

Osa inimese teadvusest on vaimsuse atribuudiks, mille nimeks on… – Lätte Teadvus

 

Tarvis teadvustada, et Läte on – Puhas Teadvus… – Antimateeria

Ego lagunemisel kõik teadvuse tulemid lagunevad…, jääb järgi üksnes kõikide tasemete avardunud teadvused…, millised integreerudes naasevad Lättesse…

Kõik ülejäänud lahustuvad tasemetes, millistes need kujunesid…

Keha naaseb põrmu…, eeterlik vorm naaseb eetrisse…, astraalne astraalsesse välja…

Kuid vaimse plaani kohta mul ei ole nägemust… – kuid arvan, et ka siin on analoogne olukord…

 

Lättel ei ole mingit tegemist inimkonnaga… – ta on üksnes tulem tema teadvuse avardamiseks…, mõistust Lättes ei ole olemas…

Looja siiski on… Teadvustunud Mõistus, mis on Puhta Teadvuse atribuudina…

 

Iidsetes kirjades on juttu, kuidas üks Mõistus võttis end lahti Teadvuse Lättest…, hakkas looma oma reaalsusi… – kuid selleks temale läks tarvis Lättest eraldumatuid Puhta Teadvuse kandjaid, kelleks me kõik oleme…

Üksnes mõistus saab luua reaalsusi…

 

Inimene mõistes, kes on Looja…, mis on Teadvuse Läte…, on võimeline tegema valiku, kuna temal on olemas vaba valik…, ehk vabavalik, mida varem ei olnud…

See oligi Paradiisist pagendamine

 

Atlantise aegu sellest olid kõik teadlikud… – isegi lapsed… – seda õpetati neile juba koolis…

Neil ei olnud hirmu peale surma kaotada oma individuaalsust…, neile see oli vaid matriksi vibratsioonide sageduste langemine, mis tegi oma töö…

 

See on taastumas kõikjal… – atlantlased, rakulisel tasemel, on meenutamas oma möödanikku, on taastamas sidet omavahel… – nii kehastununa, kui kehastumata olekus…

 

Stanfordi ülikooli teadlased, kes on arendamas kaasaegset numbrilist tehnoloogiat, püüavad luua igavese elu elektroonilist versiooni…

Nende versiooni kohaselt, viies aju numbrilikku olekusse, on võimalik elada igaveselt…

Aju töö on paljus sarnane kompuutri protsessorite tööga…

Kunstliku intellekti loomiseks on tarvis dešifreerida aju signaale ja nende tööpõhimõtteid…

Enamgi veel… – teadmised aju funktsioneerimisest võimaldaks luua selle koopiat, elektroonilisel kandjal…

 

Teadlaste optimistlike prognooside kohaselt, tänu tänavusele tehnoloogia arengu kiirusele, juba 30-40 aasta pärast on võimalik kanda inimaju töö numbrilisse väljendusse…

Kui ärapiinatud keha sureb, siis aju informatsioon jääb numbriliselt alles…

 

Ehk leidub selliseid, kes tahaks säilitada end elektroonilise isiksusena…

Kuid minu tänavune Mina ei ole kogu hingest nõus saama numbriliseks ajuks, kellel on suur möödanike kogemiste hulk…, pealegi, ilma vaba valikuta…, ilma tulevikuta…, isegi ilma oma armsa organismita, tema kõigi viie meelega…

Jääb vaid loota, et lõppude-lõpuks avaneb meile igavese harmoonilise eksisteerimise vorm…

 

Teadlased püüavad pikendada inimese elu, tõstes tema elutaset…

Kuid on teada, et möödanikus inimese eluiga ei olnud pikk…

Väljakaevamised Maroko Tafolrati koopas tõid välja 186 iidse inimese jäänuseid, kes elasid hilisema paleoliidi ajastul… – nende keskmine iga oli alla 30 aasta…, alla 40 aasta oli kõigest 1% jagu…

Vaatame meie lähematele aegadele…

Vana Rooma… – võimas impeerium…

Kuulsad rooma sõdalased, keda kirjeldatakse kirjanduses, olid füüsiliselt tugevad ja vastupidavad …, terved inimesed…

Kes veel saab elada pikka iga, kui mitte sellised inimesed…?

Kuid mida räägivad teadlased…?

Keskmine eluiga roomas oli… – 22,5 aastat…, provintsides… – 35 aastat…

Vana Egiptuses, mida peetakse iidse tsivilisatsiooni keskmeks, eluea pikkus oli neil aegadel samuti lühike… – 23 aastat…

 

Võrdluseks võtame Venemaa… – enne revolutsiooni keskmine iga oli 32 aastat…, kuid juba 1971 ja 1972 aastate keskmiseks eaks oli 64 aastat… – kahekordistus poole sajandi jooksul…, samas… tuhandete aastate jooksul mingeid muutusi ei ole olnud…

Nüüd on tõusmas juba üle 70…

 

Nüüd siis küsimused…

Kas on tarvis inimesel elada nii kaua…?

Kas inimelu muutus õnnelikumaks…?

Kas tänavune teadus on suuteline tegema inimelu täiuslikumaks, mõtestatumaks…?

 

Tuleb välja, et meie Mina moodustub mõne aja jooksul peale sündi…?

Kuid mis seob Mina just selle isiksusega…?

Keha on vahetumas kogu elu jooksul ja mälu on muutumas pidevalt…

Ehk mingit isiksust ei olegi olemas…?

Ehk… teie olete mina…, ja mina olen teie…, seega… olen rääkimas iseendaga…?

 

Kuid eespool ütlesime… – meie Mina on informatsioon, mis on talletatud mingile kandjale…, kuid siin jääb lahtiseks küsimus… – miks informatsioon ja just kandjal..?

Järelikult… – et, olla saab üksnes teadvustatuna, mis on võimeline määratlema end kui Mina…, milleks ei ole võimelised ei loomad…, ei taimed…, ega suuda seda beebid…

 

Meis on olemas informatiivsete salvestiste ahel…, mis elustuvad meis ümbritseva valguse välja mõjul… – muutuvad tunnetatavaks dünaamiliseks ilma pildiks…

See on midagi kompuutri salvestiste käivitamise taolist…

Salvestiste ahelat ei ole võimalik mõjutada…

Kuid meie võimuses on tutvuda nende läbimängimise programmi võimalustega, ning oma võimete kohaselt ka läbi mängida…

Me üksnes käivitame programmi, ning mõistame selle kulgu ja tulemust… – tõustes sellega Looja kõrgustele…

 

Sõnade all meie…, meid, on mõeldud ühist vaimsust, kus kõik oleme vaimsuse koostisosadena ja lahutamatu osakestena…

 

Looja on loonud ainsa väljenduse (ühese vaimsuse), mille täitis valgusega

Sellist olekut Kabalas nimetatakse Lõpmatuse ilma malchutina

See väljendumine koosneb Looja koostisosadest… – erinevatest väljendunud vajadustest (eraldi vaimsustest), kõikvõimalike võimalustest (informatiivsed salvestused) ja omadustest, millised on omavahelistes seondustes…

Kõik seondused moodustuvad valguse abil, mis oma väega hoidmas kõike oma võimu all…, ühesuses…, absoluutses käenduses…

Kõik osad on ühtse organismina…

Et mõista sellist seisundit…, kõiki osi, mis on seonduses läbi valguse, on Kõrgema juhtimisel… – peab eralduma…, ehk vihkama teine teist…, tunnetama end kaugena ja vastandlikena teine teisele…

 

Lõplikut purustatud seisundist, mis on vastandina lõpmatu ilma seisundile, tarvis leida vajadust naaseda käänduslikuse olekusse… – täiuslikkusesse, ühesusse ja armastusse…

Meil endil tarvis jõuda sellise olekuni…

 

Lõpmatus ilmas oleme kõik seonduses teine teisega…, kuid laskume killustumise ilma, kust jõuame seisundisse see ilm

Läbides siin lugematuid arengu protsesse…, evolutsioone… – jõuame käesoleva ajani, kus hakkame tõusma ja naasema Lõpmatuse olekusse…

See periood on suuna ajaks

 

Praegu oleme protsessi korrastamise lävel…

Selles seisneb meie aja olulisus…

Read Full Post »

Mõnes peres sünnib ebatavaline laps…

Nüüd on hakatud neid nimetama Ingellikeks lasteks… – kuid neist on veel vähe teada…

Indigo lastest on palju kirjutatud…

Need on väikesed geeniused…, talendid…

Nemad elavad oma reeglite järgi…

Nemad ei allu kasvatamisele, ega õpetamisele…

Nemad on teadmas palju ja neil on unikaalsed poeesia võimed…

Juba varajases lapseeas on kui täiskasvanud…, kuid edaspidi… – neil ei lähe kuigi hästi… – imelastel ei ole kerge olla selles ilmas…, elada reeglite järgi…

 

Ingellikud lapsed… – need on midagi muud… – nemad on ingellapsed…

Need tulevad siia inimestele toeks ja aitamiseks…

Nemad on täis valgust ja armastust…, nende vaimne olek on ebatavaliselt heasüdamlik…

Nemad juba sünnist mõistavad seda ilma ja näevad inimeste südamete olekut…

 

Ka nemad teevad vallatusi, jonnivad ja nutavad… – nemad on siiski veel väikesed… – kuid teevad seda hulga vähem, kui tavalised lapsed…

Ingellike laste pilk on eriti tark… – nemad kui näeks inimeses varjatut…

Juba sünnist oma erilise pilguga vaatavad otse hinge…

Sageli nende pilk on suunatud üksnes neile teadaolevatesse kaugustesse…

Ingellikud lapsed ennem annavad, kui võtavad… – isegi kommi annavad kellegile teisele…

Nemad lausa tunnevad rõõmu, kui saavad anda…

Nemad ei ole võimelised küsima, ega nõudma…

Kuigi tunnevad rõõmu kingituse üle…, nagu kõik lapsed… – kuid koheselt kingivad selle edasi…

Ingellikud lapsed armastavad loomi… härdusega suhtuvad kogu elavasse…

Nemad ei tee liiga ei ühelegi sitikale, ämblikule…, ega kassipojale…

Neil on kahju isegi lilli noppida… – las kasvavad edasi…

Ingellikud lapsed on rääkimas suht filosoofilisi, sügavmõttelisi asju…, mis hämmastab täiskasvanuid…

Nemad oleks kui teadlikud, kuidas on seatud maine ja taevane ilm…

Need lapsed leiavad alati lohutussõnu isegi täiskasvanuile…, annavad lootust…

Ingellikel lastel on imeline intuitsioon…, pea kui selgeltnägemine… – hetkeliselt tunnetavad kellegi seisu…

Neil on prohvetlikud unenäod ja on võime näha ette sündmusi…, isegi väiksemaid…

Nende soovitusi ja arvamusi tuleks arvesse võtta…

Ingellikud lapsed on õppimas kiiresti… – neile see oleks kui millegi meenutamine, mida kunagi teadsid…

On isegi raske märgata, kuna õpivad lugema ja arvutama…

Need on ebatavaliselt heasüdamlikud ja heatahtlikud lapsed…

Sellistena nemad on kuni teismelise vanuseni… – mõned ehk jäävad sellistena elu lõpuni…

Nemad õpivad kiiresti varjama oma ingellikku olemust… – teisiti oleks raske jääda ellu…

 

Hoidke oma ingellike laps – see on kõrgeim õnnistus teie perele…

Mõned filosoofid arvavad, et neile on rajatud tulevane ilm…

Read Full Post »

Karma Nõukogu, kas olete valmis mulle vastama…?

Kallis vaimsus, oleme kuuldel, esita küsimused…

 

Miks mul ei vea oma isiklikus elus…?

Mulle näib, et kõik hirmud tulenevad suhetest meestega…

Füüsilise läheduse hirmud olen läbi mõtestanud…, isegi olen valmistunud tulevasteks suheteks enam, kui kunagi varem…, kuigi minu esimene armastus kestis 10 aastat… – kuid midagi vist jäi mul lõpuni mõtestamata…

Ma uskusin, et oleme üks…, kuid oli ohjamatu soov midagi muuta…

Olen nõus, et meie armastus (kuigi me ei saanud olla koos) muutis mind täielikult…

Lasksin temast lahti…

Lahti laskmist elasin üle kui surma… kas enda, või kujutelma minus… – kuid keegi minus suri…

Sellest tulin välja aegamööda…, vähehaaval…, läbi pidevate mediteerimiste…

Läbi seesmise töö sain taastuda… – lõpetasin mustade riiete kandmisega…

 

Kohtasin inimest, kes oli paljus sarnane esimesega…

Võtsin seda kui märki, et mul jäi midagi eelmisega lõpuni viimata…

Sellega oli mul meeletu ühesuse tunnetus…, olime kui üks…, justkui terve elu oleks tundnud teine teist…

Esimesega kohtudes kui miski kõrvetas mind üle… ja põlemine kestis kõik temaga koosolemise aastad…

Sellega oli harmoonia…, rõõm ja soov olla kõrvuti, isegi füüsiliselt…. luua temaga pere…

Ma ei võtnud seda koheselt vastu, kuna tema oli minust noorem, kohe mitmeid aastaid…

Kuid meie suhetesse ilmnes probleem…, mis oli enam, kui kirjavahetus, (ta elas teises linnas) või enam, kui kohtumised puhkuse aegu… – see muutis meie olukorra…

Temal on naine ja tütar…, kuid suhted naisega ei olnud temal kõige paremad… – lahutada temast ta ei tahtnud…

Igal korral, kui olin valmis tõsisemaks jutuajamiseks, tema andis mõista, et enamaks, kui armukese staatus, mul loota ei ole mõtet… – temal on pere…

On küll kahju ja valus…, kuid ta on just sama tüüp, mis oli esimene…

Temal on naine ja tütar, kui oli esimesel… – nainegi mõlemil hulga vanem…

Olen juba mitmeid aastaid püüdnud lõpetada selle looga… – kuid ei suuda lõpetada temaga…

Hingel on valus…, pisarad jooksevad iseenesest…

Ühe käega sulgen ukse enda seesmuses…, kui teisega pühin pisaraid…

Oleme mitmeid kordi leppinud kokku kokkusaamistega… – kuid… viimasel hetkel toob taas välja, et tõsiseid plaane ta ei kavatse luua minuga…

Püüan taas lõpetada temaga, lootes, et õppetund saab sellega läbitud…

Mida peaksin tegema…?

Peaksin armastama… – paljud armastavad mind…, tahavad mind naiseks… – kuid minu seesmus on neile vastu…

Kellega mul istub… – nendega ei tule midagi välja…

Olen mõlgutamas mõtet loobuda teadlikult naiselikkuse rollist…, et mitte kannatada oma saatuse pärast… – oleksin kui mingi puudulik…

Peaksin vist kirjutama raamatu, kuna oskan olla virtuaalne kangelane paljudele ühiskonna meestele…

Kuid, tavaelus… mul ei tule nendega midagi välja… seega… tuleb olla üksi…, tuua end ohvriks…, kui reaalse füüsilise naisena…

Ma oskan tunda rõõmu ka üksi… – kuigi tahaks jagada seda teistelegi…

Tahaks leida endale tuge…

Endale toeks ma oskan olla, selles ei ole midagi erilist…, selles on omad plussid ja miinused…

Kuid elada mehega, keda ei armasta… – tõmmake kasvõi oksa – mulle ei paku see huvi… – ei saa…, on kui vastukarva…

Pidevaid suhteid oma käesolevas elus olen kannatanud tervet kolme aastat…

Kallis…, see on igipõline küsimus teil kõigil…

Mis on sinu jaoks olulisem… – kas armastada, või olla armastatav…?

Mida arvad…?

Kõiki partnerlikke suhteid võtate kui vahetust…, sellele on ülesehitatud kõik teie sotsiaalsed sidemed…

Kuid siiski… – kumb on olulisem… – kas armastada, või olla armastatav…?

Sa ehk oled mõlema poolt…, kõik see on ju seonduses…

Kui oled ootamas armastuselt vastusaamist…, siis ka partner on ootamas vastusaamist…

Sinu ilm on sinu mõtete kajastus temast…. pea seda meeles…

Kas tõeline armastus oleneb sellest, kas partneril on pere…, või mitte…?

Sa väidad, et elada inimesega, keda ei armasta… – on enese piinamine…

Järelikult… pead tegema otsuse… – mis on sinule olulisem…?

Sa kardad vaid sukelduda suhetesse, ilma tagasi vaatamata…, arutlemata ja reeglideta…

Armastus on ääretu meri…, ääretu ookean…

Sa ei pääse temasse, kuni pole sukeldunud neisse vetesse…

Sa ei saa ujuda selles, kuni pole sukeldunud neisse…

Oled seismas kaldal ja katsumas vett varbaga…, samas mõtiskled kellestki, kellega olla vetes…

Kujutle pilti, kus inimesed käivad vees paariti… – omavahel seotuna…

Kas on võimalik tõeliselt nautida sukeldumist vette ja ujumist, kui oled seotud teisega…?

Kas mõistad seda analoogi…?

 

See näide on sinu nukruse hajutamiseks…, seda sulle ei ole vaja…

Kui oled valmis sukelduma armastuse vetesse… – tee seda kohe ja julgelt…

Mis ootab sind seal…, see oleneb üksnes sinust endast…

Kui oled võimeline sulanduma armastuse vetega, siis sulle ei oluline, kas on su kõrval partner, või mitte…

Tõeline armastus ei ole sõltumas kellestki…

Ütleme veel enamatki… – tõeline armastus ei vaja partnerit…

Armastus on sügava ühesuse tunnetamine ilmaga…, seondus temaga…, sulandus temaga…

Kui oled suuteline saavutama sellist seisundit…, sellist sügavust… siis sa ei armasta kedagi eraldiolevat nii kindlat…, vaid armastad kõiki…, ühtviisi sügavalt… – sa ei eralda end, ega teisi…

Kui suudad sukelduda armastuse vetesse, siis sul ei ole vahet, kas partner armastab sind, või mitte… – sellel ei ole mingit tähendust…

Siis oled ise armastus…, ja sul ei ole vajadust sukelduda armastuse vetesse… – sinusse hakkavad sukelduma teised…

See on üksnes energiate liikumine…

Sinust saab päästerõngas armastuse vetes…, või päästev laine…

 

Olete kõik läbimas erinevaid armastuse avamisi enda seesmuses…

Esimesena neist on… katsuda varbaga armastuse vett…

Edasi läheb tarvis partnerit, et tunda end armastuse vetes enesekindlamalt..

Kõik olete kujundlikult õppimas ujumist selles ääretus veteväljas…

Teid hoiab tagasi üksnes hirm… – ehk ei jõua kohale…, ehk vajud sügavustesse…, hirm eemalduda kaldast…

On käes aeg ületada kõik hirmud…

Üksnes ole armastus ise…

Üksnes sukeldu sellesse ilma hirmuta…

Olulisem on armastada…

Kui oled armastamas tõeliselt…, siis oled võimeline süütama armastust ka partneris… – kes ta ka poleks…

 

Kas olla armuke, või mitte… siin ei ole valikut, kas armastada või mitte…

Armastus ei tähenda alati seksuaalseid suhteid…

See on üks vormidest ja üks staadiumitest…

Armastus on elamas üksnes südames…

Kui südames puudub tõeline armastus…, siis ei tule ka tõelisi seksuaalseid suhteid…

Kui seksuaalse ühtimise aegu mõelda, et oled kõigest armuke… siis sa ei ole võimeline laskuma armastuse vetesse…, ega tunnetama kogu läheduse gammat armsamaga…

 

Heida minema kõik sotsiaalsed staatused ja hindamised…

Tee järeldus… mis on sinule oluline… – kas armastada, või olla armastatav…

Pead valima ühte neist…

Valik selles on ilmne…

Kas sinul on aeg teha seda…

Ära mõtle, kui palju sind armastatakse…

Mõtle vaid… – kui palju armastad ise…

Ära mõtle… millega partner saaks ohverdada sinu nimel…, vaid… millega sa ise saad ohverdada temale…

Üksnes selliselt on arutlemas tõeline armastus…

Armastus tegelikult ei ole arutlemas üldse… – ta on mistahes arutlustest võimsam…

Ta on hoogne voog, mis tõmbab kaasa igat ühte, kes sukeldub temasse…

Kui sa ei julge temasse sukelduda… – siis ei õpi ka tundma teda…

 

Mul on probleem nahaga…, juba lapsepõlvest, kui olin 2 aastane…

Ehk just läbi selle sai minust kujuneda enesekindel isiksus…

Kõik oli ja on ühtviisi…

Mulle näib, et vistrikud näol ja seljal on kuidagi seotud meeste probleemidega…

Mida peaksin tegema, et vabaneda sellest…?

Pikka aega, kuni tänase päevani, see haigus oli suureks stiimuliks enesearengus… – otsisin paranemise viise…

Kuid ma ei taha areneda läbi haiguse…

Kuigi tegin sellise otsuse…, kuid vabaneda sellest jätkuvalt ei suuda…

Kas saaksite aidata mind selles…?

Kõik on seonduses…, seonduseta ei ole midagi…

Sa ise oled ühene…, sinu organism on osa sinust…

Kõik, mis on toimumas sinu peas ja sinu südames, on kajastumas sinu kõikidel kehadel…, muidugi ka füüsilisel…

Enam siiski… füüsilisel, kuna seda tajud kõige enam…, hulga enam, kui peenkehasid…

Sa ei armasta end…, sa oled eiramas end…, sa ei pea end ilusaks, ega pea end armastuse vääriliseks…

Sinu keha kajastab kuulekalt sinu mõtteid ja loob kaitse välise ilu eest…

Sa ise pead ilu väärituks…, arvad, et hing on olulisem, kui väline ilu…

Kuid mu kallis… – kõik on üks ja sama…, kõik on seonduses…, on eraldamatu…

Vaimne inimene on alati kaunis… – just läbi selle tuleb kaunidus…

Suht sageli võib näha kaunist inimest…, kuid vaimsusest jääb temal puudu…

On ka vastupidist…

Siin küsimus on muus… – kui inimene ühes elus on saavutanud teatud vaimset taset, siis järgmises elus võib saada ilusat välimust… – kuid edasises arengus jääb toppama…

On ka vastupidist… – selles elus valis areneda üksnes vaimselt…, kuid on saanud vähe ligitõmbava keha…

Ega kaunidus ela üksnes väliselt…

Oled suurepärane jumalik olevus… – uuri end endas…

Vaata end peeglis… – leia seal Jumalat…

Vaata oma silmadesse…, ja sa näed seal Jumalat…, näed tema jumalikkust…

Kas Jumal saab olla inetuna…?

Ta on täiuslik ja temas on kõike…

Tunneta end kauni jumalannana… – teisena sa ei saa olla…

Oled kauni jumalannana…, kauni jumaliku olevusena, kes on tulnud kehastusse naise olemusena…

Siis ole jumalannana…, ava teda endas…

Selline on avanemine läbi vaimsuse… – ärata endas jumalannat…

Seni ta on magamas sinus…, sa ei lase temale ligi, ega lase temal ärgata…

 

Sinul on hirm uskumisest…, on hirm kaotada mõningaid väljamõelduid sotsiaalseid veendumusi…

Kõige esmalt… – üksnes usu, et oled kaunis jumalanna… – sulle kõik on jõukohane…

Mõista, et kõik sünnib vastavuses sinu mõtetele…

Mõtted on loomas sinu reaalsust…

Seega… kui arvad, et sa ei ole kaunis… – siis ilm ei näe sinus kaunidust…

Kui arvad, et oled millegi suhtes vääritu…, siis ilm peab sind selle väärituks…

Kõik on üksnes sinu mõtete kajastus…

Kogu sinu ilm on sinu mõtete kajastus…

Kujunda ümber enda mõttelaad…

 

Tänan õppetunni ja abi eest…

Meiegi täname koostöö eest…, püsige Looja valguses…

SElena

Read Full Post »

Rahulolu all sageli…, või pea alati, peetakse frustratsiooni…, pettumust…

Frustratsioon – on pettumus mingist rahulduse otsingu teekonnast…

Frustratsiooni klassikaline näide on valm rebasest ja viinamarjadest…

Rebane ei küündinud viinamarjadeni…, seetõttu väitis, et need on veel rohelised…, ja muidugi – hapud…, ehk isegi… mõrudad…

Kas rebane läbi sellise triki saavutas rahuldust…?

 

Paljud inimesed, kes ei suuda leida endale huvitavaid sõpru…, sobivat partnerit…, luua korralikku peret…, luua kasulikke suhteid… – räägivad enda rahulolust…, räägivad, et inimesed, kes on püüdlemas kõige poole, ei ole oma olemises rahul…, kuid nemad on…

Eristada tõelist rahulolu pettuslikkusest on lihtne…

Rahulolev inimene peab oma rahulolule saama lisa võimalusi, et rahuldada oma vajadusi…, ja mitte kaotada huvi vajaduste vastu…

 

Ehk kordaks veel… – kui inimesel tõuseb kannatuse jõud, usk endasse ja lisaenergia hulk…, ta saab rahuldada oma vajadusi (ideaalis progresseeruvaid), ta on rahul…, temas on jatkuvalt jõudu, et saavutada kõike…

Kui ta on sunnitud loobuma vajadustest, et päästa end stresside eest…, siis temal puudub rahutunne… – ta isegi on nõrk…

Vajadused peavad kasvama, aga mitte vähenema…, nii saab inimene areneda…

 

Loobumine vajadustest, ei ole rahuldustunne…

Ahvatluste jõu puudumise tõttu on vajadus lasta latt pidevalt allapoole… – see ei ole arengu näitaja…, vaid hoopis… degradeeringu näitaja…

Mees ei suutnud leida endale naist…, püüdis kohtuda mitmete tüdrukutega… – kuid sellest ei tulnud midagi välja…, lõpuks ta otsustas, et temale naist ei ole üldse vaja… – selline oli tema rahuldumine…

Selline mees pettus ka töös, kus oli vaja palju jõudu…, kuid raha ja tunnustust ei tulnud…, siis ta otsustas, et seda tööd ta ei vaja… – nii tema rahulolu langes veelgi…

 

Raha puuduse all ta hakkas kannatama… – tahtis hästi süüa ja hästi riides käia…

Ta muutus toidu suhtes ükskõikseks, samuti ka riietusele ei pööranud enam tähelepanu…

Pidevalt teadvustades, et toiduse ja riietuse eest tuleb teha tööd, mida ta ei tahtnud teha…, nii kadus huvi kõige vastu…

Ta läks üle korilustoidule ja riideid sai prügimäelt… – eneserahulolu langes veelgi…

 

Vajadustest loobumist ei saa pidada rahuloluks… – see on elutegevuse rikkumine – see on isegi… ehk haiguse taoline…

 

Kas sõnal – rahulolu – on mingi positiivne mõte…?

Rahulolu on vastupidavus stressile…, selles on isikliku energia varu…, see on ego omadus saada hakkama stressi olukorral, teel kasvavate vajaduste rahuldamiseks…

Ehk… kui inimene on saavutanud oma elus midagi, siis tema ihaluste latt on tõusmas kõrgemale… – ta on väljunud uuele tasemele, kus ilmnevad uued raskused…

Kui inimene on suuteline ületama uusi raskusi olemasolevate reservide abil, kasutamata krediiti, loobumata saavutatust… – järelikult… ta on rahulolev…

Et midagi saavutada, temale piisab enese rahulolust… – tema ego on tugev, temas ei ole auke, ega katkisi osi…

 

Nagu on olemas majanduslik küllus, nii on olemas ka rahulolu küllus…, ehk… ego…

See on stabiilne enesehinnang…, hea kontrolli tase…, tahte ja spontaansuse tasakaal…, kõikide osade sujuv koostöö…

 

Inimestel sõnal rahulolu on väär mõistmine…, ja see on sellest, et rahulolu all mõistetakse mitte küllust ja rikkust…, vaid soovide puudumist…

Sellistel inimestel energiat on sedavõrd vähe, et nemad kardavad mistahes stressi…, isegi tavaline ebamugavus on neile kujutamas ohtu…

Nemad on vältimas mistahes riski, seetõttu on valmis loobuma mistahes ahvatlusest…

Aga kui ma midagi tahaks ja ei saa seda, siis jään ju kannatama…

Parem ma ei hakka midagi tahtma…, jään parem igavesti targaks viidikaks

 

Tark viidikas – see on üks pettunud inimese näide…, rebase kõrval viinamarjadega…

Viidikas on kartmas, et äkki ei tule midagi välja, seetõttu ta loobub mistahes tegemistest…, ei püüdle millegi poole, ega taha midagi…

Kui ootamatult teile hakkab näima, et olete rahulolev…, siis mõelge… – ehk olete viidikas…, või rebane…?

 

Rahulolu on tasakaalu keskpunkt Charybdise ja Scylla vahel, (https://et.wikipedia.org/wiki/Skylla_ja_Charybdis) see on võimalus mitte sattuda sõltuvuse orjaks…, kuid samas, mitte loobuda ressursside kasvu võimalusest…

Kuid, põgenedes Charybdise eest, võib sattuda Scylla lõugade vahele”…, see tähendab, et inimesed, põgenedes mingi himu eest, sattuvad teise äärmusse – pettumusse…

Selle tüüpiliseks näiteks oleks… – ideeline üksindus

Läbides küllaldaselt kannatusi ja nähes sõbrannade kannatusi, naine on kui Pavlovi katsekoer, keda karistati elektriga igal korral, kui ta püüdis minna toiduga kausi juurde…, kuni muutus ükskõikseks toidukausi suhtes…, kuna leidis, et nii saab pääseda elektri löökidest…

 

Psüühika on kuulekas atribuut, teda on kerge töödelda emotsioonidega (mitte ratsionaalse, vaid emotsionaalsega), mille tulemus loob ise ratsionaalseid järeldusi, ning huvi seoste vastu kaob…

 

Nüüd inimesele näib, et ta on vabanenud lummusest…, sotsiaalsest sisendusest, et… abielu on vajalik…

Ta muutub vabaks…, näeb, millele tugineb sotsiaalne sisendus… – see on… riikliku masina vajadus omada orjade hulki

Ta muutub mitte üksnes vabaks…, vaid ka mõistvaks…, ja muidugi ka rahulolevaks…

Tõsi küll… ümberolevaid hämmastab tema vajadus päästa teisi…, suruda teistele peale oma arvamuslikku seisu…

Kuid ise ta arvab, et päästmine on tema loomulik vajadus, mis tuleneb tema enda kaastundest…

Muide…, selline vajadus võib osutuda pettumuseks, kuna kümned või sajad „ohvrid“ saadavad teda pikale…

Sellisel juhul inimene muutub rahulolevaks…, ta on võimeline ütlema, et sai vabaks viimasest sotsiaalsest seondusest… – suhtluse vajadusest…, nüüd ees on üksnes – nirvaana

 

Pettumuste tüüpi saab määrata suhtumisega olnud vajadustesse…

Kui inimene ruttab päästma teisi nende vajadusest…, kuna ise on vihkamas seda vajadust, ehk tunnetab isegi jälestust selle vastu… – siis frustratsioon on suht agressiivne, ning selline Scylla on võimeline kugistama sellist inimest kiiresti alla…

Isegi Charybdis ei söö nii kiiresti, kui raevunud Scylla…

Kui frustratsioon on loid, ehk inimene ei tunneta mingit viha, ega võitle selle vajadustega… on vaid ükskõikne… siis Scylla on kugistamas aeglaselt…

Kui inimene on kompenseerimas kõike teiste ressursside arvel… – siis temal ei ole pettumusi…, temal on huvitav tegeleda paljude asjadega…, ta näeb selles mõtet…, saab kõiges kasu ja rahuldust…

 

Muuseas… – kui enamus ressursse on hästi arenenud, siis neile lisandub frustratsiooni ressurss…, kuigi osaliselt…

Frustratsiooni ressurss säilib täielikult juhul, kui teised ressursid on frustreeritud…

Ükski ressursi frustreering ei tee inimest rahumeelseks…, üksnes sõltuvus teeb teda selliseks…

Sageli inimene, kes vabanes mingist sõltuvusest läbi frustratsiooni, tunnetab end terviklikumana…

See on küll nii, kuid paraku… – kui temal õnnestuks säilitada normaalset vajadust ja arendada tarbimise võimalust… – siis ta muutuks hulga tugevamaks…

Seda tarvis mõista sügavuti…

 

Töölt minema minna on hea vaid juhul, kui ees on ootamas uus töö…

Aga kui minna töölt ära töötute hulka… see on halb…, mõneti see on hulga halvem, kui püsida viletsal tööl…

Loobuda halbadest suhetest ja luua häid… – on hea ja õige…, kuid… lahkuda halbadest suhetest, olles pettunud mistahes suhetest… on halb…

Võrrelda sõltuvust pettumusega ei ole võimalik… – mõlemad on pahed…, mõlemad on ühtmoodi lammutava jõuga…, eriti siis, kui nende jõud on võrdsed…

Nii üks kui teine võivad olla õiged vaid juhul, kui need esinevad kergelt ja lühiajaliselt…

 

Ei saa väita, et inimesed langevad pettumusse oma rumaluse tõttu… – tavaliselt see juhtub ressursside puudumise tõttu ja võimaluse puudumise tõttu toimida teisti…

Kui inimesel on võimalus rahuldada oma vajadusi mõistlikult, siis temal ei saa esineda pettumusi…

Kas rebane hakkaks pahandama viinamarjadega, kui ei suutnud küündida nendeni…?

Muidugi mitte…

 

Paraku frustratsioon iseenesest on kaitse stresside vastu… – ta on kui summutamise vägi…

 

Kujutage vaid…, kui rebane otsustaks, et roheline on mitte üksnes see viinamari…, vaid ka kõik teised… – seega… ta ei hakkaks sööma mingit viinamarja…

Oleks hea, kui selline järeldus ei leviks ka teistele viljadele… ja muule, mis on söödavad…

Inimeste frustratsiooniga toimub sageli just nii… – frustratsiooni mehhanism on levimas ka teistele vormidele, kuna esiteks… psüühika võib otsustada, et selline stressi vältimine on mugav…, ja teiseks… elusfääri ressursside kõik 12 tingliku taset on tihedas seonduses…

Mõned on vähem seotud…, mõned enam… – kuid nii või teisiti… kõik on omavahelistes seondustes…

Kuid kolmandaks… – frustreering vähendab potentsiaalse energia hulka…, vähendab inimese energeetilisi reserve…, ehk… potentsiaalset võimalust püüelda muude eesmärkide poole…

 

Kuidas näeb see välja elus…?

Oletame, et päevi näinud ja suhetes palju kannatanud naine, loobus suhetest…, kuigi mitte mõtteis (see ei ole veel frustratsioon), vaid emotsionaalselt (tunnetades reaalset pettumust ja soovi blokeeruda mistahes suhtest)…

Selle asemel, et teha järeldust, et tema suhted ebaõnnestusid, kuna temal ei olnud tasakaalu püsivust…, ressurssidest jäi väheseks…, ega jätkunud alust õnnelike suhete loomiseks…, siis temal on tarvis muutuda tugevamaks ja areneda edasi, et suhted saaksid paraneda…

Kuid… naine vaatab oma probleeme läbi välise nägemuse, ning… enda arvates, ta on suurepärane… – kuid ilm ei ole tema poolel…, eriti soolistes suhetes…

Kas meeste tase on vähenenud…, või see ei ole veel vabaks saanud patriarhaalsetest harjumustest… – või abielu mõiste on aegunud…, või ise on sellest üle kasvanud

Ja nüüd… selline kaunis isik, nagu ta on… – enam ei vaja partnerlikke suhteid…

Kõik oleks justkui korras… – elus on sedavõrd palju huvitavat…, ja õnn ei olene üksnes mingitest suhetest

Muidugi mitte…

 

Kuid vaadake nüüd naist, kes ei ole oma ressursse frustreerinud…, kellel on potentsiaalne huvi suhete vastu (huvi ei ole igatsus, mis oleks kui sõltuvus…, vaid… huvi on huvi)…, ja naist, kes on blokeerinud endas kogu ressurssi…, kes on jõudnud sügava veendumiseni, et suhted on – jälkus…, õudne igavus ja… jama…

 

Kui temal endal ei ole kasvõi natuke potentsiaalset sümpaatiat selle teema vastu, siis jutud sellest üksnes ärritavad teda…

Temale hakkab näima, et suhete pärast kõik on läinud hulluks

 

Armastuse ressurss ja tõde on suurim osa inimeste elust… – kunstis, tavaelus, reklaamis,  informatiivses ruumis…

Kogu seksuaalne ressurss on tihedalt seotud armastuse ressurssiga…

Ka pere ressurss on suht tihedalt seotud armastuse ressurssiga…

Isegi sõprus on ikka ja jälle ristumas flirdiga ja suhete teemaga…

Loovuse ressurss ei saa mööduda armastuse teemast kuidagi…

Ka tervis on paljus sõltumas samast…

 

Vähendades tähelepanu armastuse ressurssi vastu, inimene ei saa viga…, isegi, kui kannab oma tähelepanu üle muudele sfääridele… – ehk mõneti isegi võidab…

Kuid frustreerides oma ressursse, võib tunda vastikust…

Eirates seda tunnet, saab kindlapeale kannatada…

Seetõttu temal on raske arendada muid ressursse… – aheneb isegi suhtlusring…

Ühiskonna surve muutub tema jaoks ülejõu käivaks…, kuigi tema ressurss on aktuaalne kõigi jaoks…

Ta võib pidevalt tunnetada, et see on tema isikliku ruumi ründamine…, võib näida pideva ebahuvitava ja ebameeldiva temaatika pähemäärimisena…

 

Inimesed, kes on ühiskonna osana ja on pidevas opositsioonis ühiskonnaga, tajuvad pidevat survet…, ega saa tunda end kui kusagil Marsil, kus oleks võimalik vältida mistahes konflikti…

Sellise inimese elufoon hakkab halvenema…

Et vältida konflikte, ta peab frustrueerima teisigi enda ressursse…

Ta hakkab riietuma tagasihoidlikult, et teda ei märgataks…, vähendab oma sõpruskonda, väites, et temale ei istu tühjad lobisemised…, ei loe raamatuid, ega käik kinos, teatris…, kuna neis on tegemist armastuse stseenidega…

Püüab vähem suhelda vanematega… – nemad muretsevad tema pereloomise küsimuste üle…

 

Sellise inimese elu on halvenemas…

Kuid temal on võimalus meenutada end Valguse Sõdalasena, kes on võitlemas mõistmatuse pimedusega

Ehk selline illusioon saaks isegi aidata teda…

Üldjuhul… – mistahes frustratsiooni juures on tarvis anda endale aru… – see ei ole rahuldustunne…, vaid avariiline väljapääs, läbi mille saab tulla aeglaselt välja, kasutades avanevaid võimalusi… – mõneti neid võib ka mitte avaneda…

Pehme suhtumine, ja nõusolek muuta vaatevinkel, aitab ära hoida muude ressursside vigastamisi…, ehk isegi… areneda jätkuvalt…

Marina Komissarova

Read Full Post »

Karma Nõukogu, kas olete valmis mulle vastama…?

Kallis vaimsus, oleme kuuldel, esita küsimused…

 

 Olen pensionil ja kannan hoolt oma ema üle…, ta ei saa ilma kõrvalise abita hakkama…

Mulle abiks on tädi, et ema ei oleks üksi…

Näib, et ma hoian olukorda liialdatult kontrolli all…

Ma ei suuda jätta ema tädiga terveks päevaks, kuna tädi ise on pea sama vana…

Tahaks puhata…, seetõttu sageli lähen endast välja…

Tahaks teada… – milleks on mulle selline olukord…, kuidas saada emaga hakkama…?

Kallis…, oled võtnud endale vastutuse, mis on Looja vastutus… – katsu mõista seda…

Kas keegi teist on teadlik, mis juhtub teiega lähimatel aegadel…?

Kõik see on teada üksnes Loojale endale…

Kuid teie ja paljud teised, ei usalda teda…

Kallis…, kas tõesti arvad, et Looja kannab ema eest hoolt halvemini, kui sina ise…?

 

Me soovitaks sulle midagi muud… – alusta vähemast, kuna suuremaks sa ei ole suuteline…

Jäta neid pooleks päevaks…, usaldades neid Loojale…

Mine pooleks päevaks kusagile välja ja püüa olla seal rahulikult…

Suhtle loodusega…, täitu tema väest ja rahust…

Kujutle korraks, et oled peatanud aja…, pooleks päevaks… et aeg tarduks…

Sinu lähedastega ei juhtu midagi…

Tegelikkuses kõik olete võimelised juhtima aega…

Kuid… te ei usu seda…, ja te ei tea, kuidas seda teha…

 

Kujuta ette, et sinu käes on aja pult, mille abil saad peatada aega…

Piisab mõttes vajutada aja peatamise nuppu, ning, määrata selle seismise ajapikkust…

Mine kusagile metsa, või järve äärde… – istu maha, või jaluta veidi ringi…

Pühenda see aeg suhtluseks loodusega…

Kuula tuule kohinat ja puude lehtede sahinaid…

Jälgi päikese sillerdusi vete lainetel…

Lasku oma teadvusega sellesse vaikusesse ja rahusse… – täitu selle kõige väest…

Unusta kõik probleemid ja kohustused… – üksnes ole… – tunneta elu olemist…

Sa ju peatasid aja… seetõttu ei saa midagi juhtuda… – Looja on kandmas hoolt kõige üle…

Kas sa tõesti ei usalda teda…?

Sind õpetati juba lapsest peale kandma hoolt kõige eest…

Kuid mõtle… – mille eest sul on võimalik vastutada, kui kõik on Looja kätes…?

 

Ma ei mõista… – olete rääkinud, et meie oleme loomas oma mõtetega…, kuid nüüd ütlete, et kõik on Looja kätes… ja meie ei saa midagi luua…?

Tõepoolest… – olete loomas oma mõtetega… kuid oleme ka rääkinud teile, et on olemas loomise kõrgem usalduse tase… – ja olgu sinu voli

On olemas mõistmine, et kõik on teostumas kõige paremal viisil…, et on olemas mingi loomise haaramatu plaan, milles olete kõik ühiselt loomas…

On olemas mingi haaramatu elu spektaakel, milles olete mängimas kõik ühiselt…

Igaüks teist on kujundamas isiklikku eluspektaakli osa…

Üldise spektaakli kavand tuleneb kõrgelt…, grandioosselt Loojalt…

Olete mängimas oma rolle, eraldi tema kavandusest, kuna te ei kuula ega usalda teda…

Kuid ajapikku hakkate tabama mingit seaduspärasust…, jõuate mingi täiuslikkuseni… – see paneb teid imetlema Looja kavandust…, tema suurejoonelist kavandit ja pildi süžeed…

 

Kas teate…, te olete kui kunstnik, või meistri õpilane, kes asub tohutule pildile sedavõrd lähedal, et näeb üksnes pintslitõmbeid… – ning püüate neid pintslitõmbeid värvida üle omal viisil…, püüate anda pildile omad tähendused…

 

Kuid, eemaldudes pildist, siis eemalt näete ja tabate pildi süžeed…, kuni hakkate mõistma kogu pildil maalitut…

Kui eemaldute pildist päris kaugele, siis näete seda tervikuna…, – siis olete hämmelduses pildi suursugususest…, tema kaunidusest ja kavandatusest…

Võite leida seal ka oma osa, mida olete ise värvinud… – mis ei vasta päriselt kogu pildi sisule…

Sa mõistad, kui enesekindel olid siis…, arvasid, et kõik oleneb üksnes sinust, milliseks kujuneb suur elu pilt…, olu pilt…, suur loomise pilt…

 

Ma mõistan…

Kuid Lutsifär rääkis, et vabavoli eksperiment oli sisse viidud selleks, et tuua loomisse uudsust, kus igaüks saaks astuda oma ainulaadset teed, mis ei oleks teiste teedega sarnane…

Jah…, see oli tema ettepanek…

Kuidas muidu kunstnik saaks õppida, kui temal ei ole vabadust loomiseks…?

Selle analogi kohaselt olete kui õpilased, kes saab värvida vaid mingit osa jumaliku pildi maalimisest…

Ajapikku teile hakatakse usaldama juba enamat…, saate maalida isegi puhtale osale… – kas süžee või misanstseeni lõiku…

Kuid siiski… – teie maalimine ei saa olla vastuolus kogu loomise kavandusega…

Kui osutubki vastuoluliseks kogu kavandusele… – siis sinul endal tuleb maalitud osa hiljem üle maalida…

Seda oletegi tegemas, kui teete tööd enda kallal… – ka meie vestluste aegu…

 

Kuid kuidas mõista… – saagu sinu tahtmine…?

Kas see tähendab, et ma loobun maalimast, jään üksnes värvima etteantut, mis on vastamas üldisele kavandusele…?

Ehk selle selgituseks võtaks teise analogi, mis on teil laialt levinud… – mängu

On olemas teatud mäng, mille nimeks on – armastus

Seda mängu olete mängimas eoonide aegu, tuhandeid aastaid…

Seda mängu võidab üksnes see, kes on läbinud kõik tasemed ja tõusnud kõige kõrgemale tasemele…

Oled kui mängur…, ehk… oled osavõtja suurest tegevusest…, osavõtja suurest spektaaklist…

Sul on vabadus liikuda tasemete vahel viisidel, milliseid ise oled valinud…

Sa oled liikumas ühel tasemel, kuid kohtud teiste mänguritega, kes on samuti mängimas sama mängu…

Sellel mängul on hulgim tasemeid… – kuid neid kõiki saaks kirjeldada kolme etapina… – mind armastatakse…, mina armastan…, mina olen armastus...

Mind armastatakse ja mina armastan… – need on duaalsuse mängud, millistest peaks saama mängu kvintessentsia… – ma olen armastus

Kui see ühineb teis endis, siis mõistate, mida tähendab armastus…

 

Selline oli Looja kavandus…

Kõik olete mängimas selle mängu raamides…, mängite suurepärast jumalikku mängu…

Kõik olete läbimas mängu kõiki tasemeid… – teid armastatakse… – teid ei armastata…, teie armastate… – teie ei armasta…

Kõik on erinevates vahekordades ja vääringutes… – partnerina…, vanemana…, lapsena…, naabrina…, valitsejana ja alluvana… – kõikvõimalikes võimalustes…

 

Esmalt olete läbimas… – mind armastatakse…, püüate saavutada, et teid armastataks…, püüate seda kõikvõimalikel viisidel…

Teil on vabadus valida viisi… – seetõttu olete loomas ja kujundamas…, tõmbamas ligi ja loomas uusi süžeede üksikasju, kõigis oma valikutes…

Kui läbides mängu mõistate, et teid armastatakse, aga te ise ei armasta… – siis elu osutub ebatäiuslikuks… – olete õnnetu…

 

Kui tajute armastust enda vastu…, hakkate läbima mängu teist aspekti… – mina armastan

Esmalt on… – ma armastan, kuna sina armastad mind

Seejärel… – ma armastan, kuigi sina ei armasta mind

Lõpuks… – ma armastan, olenemata sellest, kas sina armastad mind, või mitte…

Võiks ütelda, et kinni jäämas olete mängu esimese ja teise taseme piireis…, ehk isegi… kolmandal, mis oleks… – ma armastan, kui sina armastad mind

 

Varem või hiljem te lähete üle uuele mängule, kus kõik senine ühineb sedavõrd, et neid ei ole võimalik eraldada… – armastus on tervik…, lahutamatu…

Te muutute armastuseks endaks… olete armastatav ja olete armastamas…

See on üks ja sama protsess…

 

Kõige kõrgemal tasemel avastate, et olete üksnes ise, kes on mängimas iseendaga…

Olete ise jagunenud paljudeks mängijateks, kellena olete läbimas kõikvõimalikke rolle armastuse süžeedes…

Kui teis ei ole enam vastandamist, siis lakkate eraldamast… – muutute armastuseks endaks

Siis teil ei ole vajadus oodata kellegi armastust, kuna olete ise armastus

Kui kord lõpetate grandioosse mänguga, siis olete ise ainus mängu võitja… – enese ja oma eraldumuse võitja…

Olete terviklik…, olete võimas… – tunnete end Jumalana…

 

Ma mõistan…, tänan teid…

Kuid nüüd uus küsimus…

Ma ei ole kunagi abielus olnud…

Olen otsinud suhteid…, kuid olin ise ka vältinud neid… – olen eiranud mehi…

Näib, et neis küsimustes mul ei ole mingit mõistmist…

Kas on mul võimalust luua oma peret…, või minu määratlus on olla partnerita…?

Kallis…, see kõik on omavahelises seonduses…

Oled veel enne kehastumist teinud otsuse… – tuled oma emale appi…

Oled kogu elu elanud sellise eesmärgiga…

Veel enne kehastumist olid loobunud pere loomisest, kuna pidasid olulisemaks midagi muud…

Selline oli sinu valiku õigus…

 

Kuid milleks eirata armastust…

Sinul ei ole mingeid keeldusid peale nende, milliseid olid ise määranud endale…

Seega… – kuigi oled kahtlemas, kuid lõpetama pead need ise…

See on ka pidurdamas sinu protsessi…

Ise oled ära tõukamas oma võimalikke partnereid…

Partnerlussuhted on keerulised…, kuid… kaunid…

Kõik on olenemas sinust endast…

Kuidas lubad seda endale… – nii ka läheb…

Partnerluse õppetund on üks huvitavamatest ja tulemuslikumatest…

 

See on armastuse võrrand

Te võtate armastuse võrrandit, kui võrrandit tundmatutega

Võtmesõnaks on… – võrrand… võrdväärsus mõlemal pool võrdlusmärki…

 

Nüüd tervisest… – 40selt mul hakkas halvenema nägemine…

Tahaksin teada, mis viis nägemise halvenemiseni…, kas selleks oli arvutiga töö…?

Kas on võimalik seda taastada…?

Ehk on selleks mingeid praktikaid…

Nägemise halvenemine ei tulene arvutist…, vaid sinust endast…

Kui on halvenemas nägemine, siis oled vältimas midagi nägemast…, oled eiramas midagi…

Silmad häälestuvad sinu enda mõttelistele korraldustele…

 

Teil on mõisted… – kaugenägelik ja lühinägelik

Teine sõna on kasutusel teil, kui negatiivsuse sünonüüm…, mida ei saa ütelda esimese puhul…

Kui inimesel on kaugnägemine, siis ta näeb perspektiive paremini…, kuid samas… ei taha näha seda, mis on otse enda kõrval…

Kui inimesel on lühinägelikkus…, siis ta hoidub vaatamast kaugusesse…, perspektiivi… – ta on keskendunud üksnes kõrval olevale…

 

Mõlemad vaatamised on väärad…, kuid on kasulikud õppimiseks teatud arengu etapil…, et läbida vajalikud õppetunnid…

Arengu täiuslikkuses peab kõik olema tasakaalus…, kõik peaksid nägema nii lähedalt, kui kaugelt… – lausa märkama ja võtma vastu nii seda, kui teist…

Pead ise mõistma, mida lakkasid tunnistamast peale 40 aastaseks saamist…

See oleks koduseks ülesandeks…

 

Praktika selleks on lihtne…

Hakka vastu võtma kõike ja uuri hoolega kogu enda ümber olevat…

Vaata, mida ei taha vastu võtta…

 

Kõige esmalt sa ei suuda võtta vastu ennast

Alusta sellest…, alusta vastuvõtu praktikast… – enese vastuvõtust

Sinus on teatud määral võõristust enese vastu…

 

On olemas inimesi tugeva lühinägelikkusega, kes ilma prillideta ei saa hakkama… – neis on kõrge endaümber oleva vastuvõtmatus…, seda saavad teha vaid läbi prillide…

 

Koosta nimekiri, mida enda ümber sa ei suuda vastu võtta… – on need inimesed, või sündmused… – pane see esimesse nimekirja…, kuid teise nimekirja pane, miks ei suuda vastu võtta ja mis on segamas seda teha…

Kolmandas nimekirjas kirjelda, mida oled eiramas…, kas ei suuda vastu võtta teatut isikut või sündmust…

Iga sündmus ja iga ilming on kandmas duaalsust…, seega… ei ole olemas ühetähenduslikku head, või halba…

Just selliselt tuleks hakata mõtlema… – alusta kolmandast nimekirjast…

 

Varem ehk mõtlesid… – ma ei tunnista seda, kuna see kannab midagi halba teise nimekirja kohaselt…

Kuid nüüd… – ma võtan seda vastu, kuna see toob mulle midagi head kolmandast nimekirjast…

 

Mind häirib suure varba kõverdunud küüs…

Arst selgitas seda tulenevad lampjalgsusest…

Mulle on alati meeldinud käimine…

Olen käinud matkamas… – kuid nüüd ei saa…, jalal on valus…

Sellised küüned olid ka minu emal ja isal…, ka tädil…

Millest tulenevad sellised hädad…?

Kuidas saab sellest vabaneda…?

Meenuta, millal sinul see algas…, meenuta ise selle põhjust…

Pead õppima analüüsima oma elu, et näha oma möödalaskmisi…

 

Haigestumised on seotud mõttetegevustega, mis mõjutavad organeid…

Kui valutavad jalad, siis väldid kusagil käimist… – keha reageerib kuulekalt sinu mõtetele…

 

Teie kehad on tundlikud teie mõtetele ja reageerivad vastavalt…

Just seda peate haigestumisteks…

Põhjused on peitumas teie otsustes…, mida valite teha ja mida mitte…,  hirm millegi ees…

 

Sinus on peidus hirmud ilmuda inimeste sekka…

Kuna sulle ei meeldi inimeste hulk, seetõttu sul on hea ja mugav olla üksinduses…

Et mitte minna sinna… selleks kujunes olukord, – hakkas valutama varvas…

Meenuta aega, kui käisid matkamas…, kui olid avatud kogu ilmale…

Naase sellesse olekusse…, ja avaneb matkamise võimalus taas…

Avane ilmale… – astu julgelt ilma… – temas ei ole mingeid ohtusid…

Kui sa väldid midagi vastu võtmast… – sellega sulged ilma enda ees…

Ilmal on palju uksi…, kuid osa neist oled ise sulgenud…

Ava suletud uksed…, astu neist julgelt sisse…

 

Ilm tegelikult kujutab endast teatud uurimislaborit…, kuid sa kardad seda uurida…

Suhtu sellesse kui uuringusse…

Suletud ukse taga oled ootamas mingit riugast…, ilmselt oled saanud sealt kunagi negatiivse kogemuse…, ja nüüd arvad, et see võib olla iga ukse taga…

Seega… ise sulged neid uksi…, ehk… sulgud ilma eest… – nii jääbki ilm sinu poolt uurimata…

 

Kuid kõik olete tulnud siia ilma saama kogemusi… – lapsiku uudishimuga uurima ilma, et olla teadlik enamast…

 

Vanal viisil te ei saa ilmaski läbida oma õppetunde…

Olete tulnud suurde majja, paljude-paljude mängutubadega…

Et pääseda majast välja, tarvis läbi käia kõik toad…

Kuid te hoidute nii mõnestki mängutoast, pidades neid halbadeks.., või… kardate saada valusaid kogemisi…

Kuid teisiti majast välja ei saa…

Ise olete tulnud sellesse majja, et uurida kõik läbi… – seetõttu peate läbi käima kõik korrused ja toad…

 

Milline on minu ülesanne antud kehastuses ja millised on minu karmalised ülesanded…

Kallis…, iga kehastuse ülesandeks on avada endas jumalikkust ja äratada endas armastust…

Ühtki tähtsamat ülesannet ei ole olemas…

Kõik ülejäänud on üksnes alamülesanded…, ehk… sellel teel astumise etapid…

 

Kõige esmasena pead laskma vabaks ennast…

Sa ise oled sulgenud end…, oma kohustamistega…, oma hirmudega…, oma elu ja ilma hetkede vastuvõtmatustega…

Lase end vabaks…, saa vabaks…, astu julgelt ilma avarustesse…, ära karda selles midagi…

 

Ei juhtu sinu emaga midagi… – kõik on Kõrgema Väe kätes…

Samal põhjusel ei juhtu ka sinuga midagi…

Kõrgema armastus inimese vastu on täis õrnust…

Seega… lase end vabaks…, ava ilma uksed…, ava pärani oma vaimsuse uksed ja lahku rännakutele mööda ilma…

Alusta sellest, et vabastad end…, siis näed, kuivõrd kaunis on ilm…

Eirates osa ilmast, sa eirad osa tema energiatest…

Kuni sa ei saa olla täiuslik…, seni sul ei jätku energiat arenguks…, terviseks…, õnneks ja enda täiuseks…

Selles seisneb kogu küsimus…

 

Tänan abi ja õppetunni eest…

Ka meie täname koostöö eest…

Püsige Looja armastavas valguses…

SElena

Read Full Post »

« Newer Posts - Older Posts »