Feeds:
Posts
Comments

Archive for June, 2016

Kallid…, me taas alustame juttu armastusest, kuna armastus on siduv element, mis on sidumas kõike…

Teie ilma resonants on muutumas üha valgustunumaks…, ning paljudes allikates kohtate sõnumeid ja kirjutisi armastusest, mis on määratud erineva tasemega mõistmistele…

Üleilmne teadvus on hakanud avanema armastusele…

Te võite neile tähelepanu mitte pöörata, arvates, et olete kõike seda juba kuulnud, ning teate kõike, mida tarvis teada armastusest…

… Ja teil on paljuski õigus…

Inimlikud kujutlused ja kontseptsioonid ei rahulda inimest, kes on võimeline õppima seesmiselt…

Iga varjatud ja sügav tõde armastusest võib avaneda kui isiklik teadvus, milline on valmis teda vastu võtma…

Armastus oma puhtamal kujul – on vastandlik seondus Ühese Tervikuga…

Selle mõistmine ilmneb üksnes kui intellektuaalne teadmine…

… kuid… kui inimene elab ja kasutab seda praktikas, siis sellest saab saavutatud teadvuse seisund…

Kuna te pole füüsiline keha, siis iga mõistetud tõde muutub teieks endaks,…, te olete teadvus, mis on kujundanud endale keha, mida saab kasutada maistes oludes…

Analüüsige igapäevaseid sündmusi, millistes olete tundnud end ebamugavalt…, pöörake neile tähelepanu…

… seejärel küsige endilt… – Mis ajendas mind sellel hetkel käituma või rääkima nii…, tunnetama selliseid emotsioone…?

Te avastate, et sellel hetkel olite unustanud vajaduse elada oma enda kõrgeima teadvuse taseme kohaselt…

Harjumus on teie teine natuur…

… seega… ei pea olema mingit süütunnet vana vaatesüsteemi pärast…

Iga negatiivse koostööaegu armastus ununeb…

Armastus on mõistmine, et igaüks, kaasaarvatud ka ise, eksisteerib Ühese Terviku piireis, olenemata ilmingutest, millised näiliselt eitavad kõike seda…

On juhuseid, kui väljaöeldud sõnad, või ettevõetud teod, peaksid olema vaoshoitud…

Iga inimene mõistab vastavalt oma saavutatud teadvuse taseme kohaselt…

Seega kõik, mida peaks ütlema, on tarvis ütelda selliselt, et oleks mõistetav teisele inimesele…

Teie, kui ärganud inimesed, peate ilmutama rangust…, peate tegema vaid oma teadvuse kohaselt, mis on tunnistamas teise inimese sees olevat jumalikku valguse sädet…

Kui temas on suutlikkust võtta vastu, siis see võib tõsta temas energiat…, ning mingil määral… ka muuta teda…

 

Arktuurlaste rühmal on kavas rääkida ka hirmust…

Hirm on kõigi inimprobleemide peamiseks peeneenergia aluseks…

Paljud hirmud on varjatud ja pole tunnustatud…, kuid teatud hetkel miski, teadvuse tasemel, häälestab hirmu energiale… – ning see ilmutub…

Hirm, millest meil on juttu, pole see hirm, mida näidatakse õuduste filmides…, vaid see on vaikne…, märkamatu otsustusvõimetus, mis on mõjutamas igapäevaseid otsuseid ja tegevusi…

Hirm ilmutub kõikidel tasemetel… – füüsilisel, mentaalsel, emotsionaalsel…, ja isegi – vaimsel…

Tegelikkuses on olemas vaid üks energia, milline püüab olla ühel meelel iseendaga…. sama vibratsiooniga…, ühe tervikuga…

… – taoline tõmbab taolist…

Hirm – on üksnes energia häälestus oma teisikule (mis on esile kutsutud kas sõnaga, teoga… või isegi… üleelamisega)…

… või negatiivsele pilgule, sündmusele…, või mõnele muule…, mis resoneerub jätkuvalt kas raku… või teadliku mäluga…

On selliseid, kelle mälus on mingid sündmused, mis olid möödanikus loonud neisse sedavõrd tugevat hirmu, et need on alaliselt mõjutamas tänini…

Need on foobiad, mis kutsuvad häireolekut paljude elude jooksul…

Kuna tänavu vaimne valgus on märkimisväärselt võimendumas, siis hirm on väljumas pinnale, kõigis oma vormides…, et saaksite teda tunnustada ja vabaks lasta…

Muidugi… ebakindlus võib ilmneda mistahes uute sündmuste puhul…

Ebakindlus, millest on juttu…, on üksnes siis, kui tavalistele tegevustele käib kaasas mingi ohjamine, raskustunne, või vastuolu, ilma teadliku põhjuseta…

 

Teie, kui tõe õpilased, vaadake sündmusi kui signaale, mis viitavad vajadusele analüüsida sügavamalt oma vaatesüsteeme…

Hirm sageli on terve mõistuse poolt kaetud praktilisusega…, asjatundjate soovitustega…, või informatsioonidega, mis tulenevad isiklikult, või võõralt kogemiselt…

 

Normaalne ebakindlus – on see, kui vahite ringi, enne, kui minna üle tänava…, või astuda sinna, kus ei tunne end turvaliselt…

Selline ebakindluse liik on – teie juhendajate, või enda Mina juhendus, millega tuleb arvestada…

See, millest räägime – on igapäevased tegevused, millistele kaasnevad rahutus, eelarvamus, kahtlus, eelaimdus, kaudsus ja ebaratsionaalne emotsioon, millel on teadlik alus…

Inimlikul areenil paljud neist tunnetest on võetavad normaalsete inimemotsioonidena…

Kuid vaimsel tasandil ilmneb hetk, kus olete valmis minema edasi…, väljuma ebatavalisuse raamidest…

Hirm, kõikides vormides, ei ole toetatav mingite seaduste poolt…, ega ole jumaliku teadvuse osana…

Hirm leiab toetust üksnes ekslike veendumustega, mis toovad esile eraldatuse tunnet…

Kolmemõõtmeline lava pakub hirmust vabanemiseks raviteraapiat…, meelelahutust…, ja palju muid võimalusi…

See võib aidata üksnes teadvuse teatud tasandil… – kuid te olete siiski võimelised minema kaugemale… – tunnustama oma jumalikkust…, ning juba eos raiuda maha kõik omad ülejäänud hirmud, et vabaneda ja saada võimsateks olevusteks, kelleks olete juba saanud…

Kui päeva jooksul on ilmnemas emotsioonid, mis peegeldavad hirmu…, siis võtke aega…, kas kohe, või veidi hiljem, et analüüsida need läbi… – mis minu arvates sunnib mind tundma neid tundeid…? On see õige…?

See oleks kõige õigem küsimus, mida vaimne õpilane saaks esitada endale…

Kas tõe valguses, mida ma mõistan ja tunnistan, on see õige veendumus, millel luban mõjutada minu otsuseid ja tegevusi…?

Ärge kunagi tundke süütunnet oma hirmude pärast…, vaadake neile otsa kui mõistmise atribuutidele, kuna need viitavad olemasolevatele veendumustele ja rakumälule, mis on valmis selleks, et olla läbi analüüsitav…

Põhjendamatud hirmud on enamuselt väljendamas rakumälust…

Mõningad hirmutavad ja valulikud sündmused on aegadest, kui inimteadvus oli veel valgustumata…

Eraldage aega armastusele enda vastu…, rääkige oma rakkudega…, suunake neile valgust… ning ütelge… – normaalne on lasta vanal energial minema minna, kuna ta on oma tööga lõpule jõudnud, ega vajadustki tema järgi enam ei ole

Olulised sündmused muutuvad teie energeetilise välja osaks, kuna need on teie raku mälus… – seda seni, kuni ta saab puhastatud…

Märkimisväärne puhastus toimub teie une aegu…

… kuid mõningad asjad vajavad puhastamist ärkveloleku ajal…

… ehk isegi…, mõnda tuleks taas kord üle elada…

Puhastumine käib teatud aja jooksul…

Energeetilised tasemed ilmutuvad vastavuses inimese vaimsele valmidusele…

Kuid asjad, mis olid näiliselt ammu puhastatud ja lahendatud…, tõusevad paljude jaoks taas pinnale…

Paluge oma Kõrgemat Mina ja Valguse Olevusi, et need aitaks teid…, ja teeks teiega koostööd…

Püüd teha kõike iseseisvalt – on vana jaotamise kontseptsiooni peegeldus…

Teie Kõrgemaks Minaks olete te ise…, aga mitte keegi kõrvalolev…

Duaalsuse ja eraldumuse energia on alati õpetanud hirmu… – juba lapsepõlvest peale…

Põnnid on sündimas üleilmsesse hirmu teadvusse…

Usk duaalsusesse jääb alati ilmutuma kui vastandite paar…

Kolmemõõtmelisel teadvusel on alati olemas midagi karta, kuna ta on siiski duaalsuse ja eraldumise loomus…

Kuid siiski inimene, oma teatud arengu aegu, väljub oma vanade veendumuste ja hirmude piiridest välja, ning hakkab elama uue teadvuse seisundi kohaselt, millel pole midagi karta, sest ta on teadlik oma eksisteerimisest kui Ühene Tervik…

Paljud on veel kramplikult hoidmas kinni oma lemmikhirmu kontseptsioonidest…, seda kas harjumuspäraselt… või siis nende püsimise pärast ilmas…

Me ei räägi teile, et peate mängima teadvust, milleni te pole veel täielikult jõudnud…, ja see pole kuigi inimlik…

Meie sõnumi eesmärgiks on rääkida tõest, mis on seismas mistahes alles jäänud hirmude taga…, et saaksite näha neid sellisena, nagu need on… – kontseptsioonidena ja veendumustena…, ilma, et tunneks süüd oma inimlike sammude pärast, milliseid pidasite vajalikeks olnud teadvuse seisundis…

Peale selle, kui mõistate seda… – siis lõpmatu külluslik jumalikkuse enesetoetav ja enesesäilitav and saab teie omaks…, ning teile hakkavad ilmnema ideed loomiseks, lahenduste leidmiseks…, ja kõige külluseks, mida üksnes teile tarvis…

… see kõik on olemas teie seesmuses…

Oleme arktuurlaste rühm…

Read Full Post »

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise..

 

Tervitan sind, Absoluut…

Tervitan ka sind, minu vaimsus…

 

Tahaks sinult küsida küsimusi, milliseid on mulle saadetud…

Ma olen valmis…

 

Kui ma olen mõistnud õieti, siis Puhas Olu on – energia potentsiaali seis…

Impulss on äratamas energias teadvust ja püüdlust õppida end tundma… – kas selliselt algab avanemise protsess…?

Kui avanemise eelduseks on impulss, siis mis on Ilma kokkutõmbumise eelduseks…, naasmiseks Puhtasse Olusse…, või nagu räägitakse – Jumala sissehinguseks…

… impulss on siiski ammendamatu…

Ringkäik…, selles on kõik taoline…

Kui sa käid ümber maa, siis naased oma lähtepunkti…

Kui sa isegi ei läbi kõiki teekondi planeedil.., siis, varem või hiljem, sa naased oma lähtepunkti…

See on vältimatu…

 

Planeedil see on vältimatu, kuna on ümmargune…

Oled sa selles kindel…?

 

Kas tahad väita, et see pole nii…?

Tahan ütelda vaid, et see on üksnes sinu veendumus…

Väide, et varem või hiljem, kõik on naasemas lähte olekusse…, ja see ei sõltu sellest, kas planeet on ümmargune, või lapergune…

 

Pea kinni…

Olgu… – siis oletame vaid… – me oleme üksnes leppinud kokku, et maa on ümmargune…

Kuid Maa väli…, tema magnetväljad ja mõnda veel…, ehk energiad… – kas neil pole sfääriline vorm…?

Sfääriline vorm… – see on vaid nägemus…, teie kujutlus energia voolavusest…

Sfäär kirjeldab üsna täpselt energia seisundit, milles, varem või hiljem, ta naaseb oma lähtepunkti…

 

Miks…?

Kas selliselt on loodud meie Ilmaloovus…, kas ta on sfääriline…?

Kas ta on sellisena loodud selleks, et kõik, varem või hiljem, naaseks lähtepunkti…?

Või on selliselt loodud kõik…?

Rääkides loomise protsessist, me räägime üksnes meie Ilmaloovusest…, loomine peab silmas just eraldumist…

… see on vormide loomine, millised erinevad teine teisest… – muidu ei oleks võimalust eristuseks…

Me ei hakka rääkima sinuga esmalt teistest Ilmaloovustest ja teistest energia liikumise süsteemidest…

… paraku sa ei ole võimeline tabama seda oma vastuvõtu suurusega…

 

Kui kõik on taoline, siis meie oleme kujundatud sääri kujul…, see peaks tähendama, et kogu meie ilmaloovus on kujundatud sfääri näol…, ning energia, varem või hiljem, naaseb lähtepunkti… – järelikult ka sina oled selliselt kujundatud…?

Kõik on igaveses liikumises…

Liikumine on üksnes energia vood, mis on muutumas ja põimumas omavahel…

Kuidas on võimalik kujundada lõpmatust lõplikkusega ilmas…?

 

Ma mõistan…

Kas pead silmas seda, et lõplikkusega ilmas saab lõpmatus olla üksnes liikumine mööda suletud ringi…, ehk mööda sfääri…?

Jah…, kuid see on kolmemõõtmeline pilt…

Kas oled võimeline ette kujutama liikumist kümnemõõtmelise avaruse suletud ringis…?

 

Ei…

Miks siis mitte…?

See on ju lihtne…

… igas kolmemõõtmelisuse punktis on avanemas oma sfäär…

… iga kolmemõõtmelise sfääri punkt on pääs sfääride lõpmatusse…

 

Kuid kolmemõõtmelise sfääri punktide hulk on piiratud…

Nende punktide vahendusel on võimalik pääseda lõpmatute sfääride avarustesse…

 

Kuidas jääb sibulaga…, või matrjoška põhimõttega…?

Ka siin on sama…

Iga sfäär on kujundatud matrjoška põhimõttel…

Kõik on suurepäraselt koostöös kvantilisel tasandil…

 

See meenutab St Germaini selgitusi…

Jah…, ta on praegu meiega…

Et leida sinule mõistetavaid selgitusi, ma saan olla kelleks tahes…

Ma võin olla ka sinuna

… kas sulle mõneti ei näi, et oled rääkimas iseendaga…?

 

Jah…, seda juhtub…, vaid väga „targa“ endaga…

Kui võimalik, siis palun naase enda juurde… – ma tahaks saada vastuseid sinult…

Naasen mitte mina…, vaid sa ise oled otsimas vastuseid küsimustele…

Sinu teadvus on jõe kombel otsimas uusi võimalusi voolamiseks, ehk püüab pääseda minuni…, pääseda oma kvantlikkuseni…, oma jumalikkuseni…

Kui võrrelda seda jõega… – siis oled jõe sügavuses, ehk minu seesmuses… – küsimusi ja vastuseid seal ei esine…, on üksnes voolamine, ei mingit tahet… – üksnes voogavus…

Kas mäletad… – Olu Jõgi…

Sinu teadvuse aktiivsemad osad, mis ei soovi lahustuda Puhtas Olus, püüavad leida energiale muid väljapääse…

… nemad hakkavad, kui ojad, imbuma mujale, omandades uusi loomujooni…

Nii on olemas St Germaini oja…

Samas on Lutsifäri oja…

Mida enam pöördud iga oja poole, seda võimsamaks ja täiuslikumaks saad…, seda enam omandad omanimelist iseloomu joont…, seda enam leiad kooskõla olevusega, kellega püüad ühendusse saada…

 

Seega… – ma vestlen mitte Lutsifäriga…, vaid endaga…

… selle osaga minus, millises on ühist Lutsifäri energiaga…, ning sellega täidan teda veelgi enam minu enda omadustega…?

Mis on mind ootamas sellel teekonnal edaspidi…?

Oma võimete avanemine uue energia ulatuses…

 

Lutsifäri avastamine iseenda seesmuses…?

Miks see sind hirmutab…

Igas ühes on osake temast…

 

Mitte üksnes hirmutab… – ma vaid ei tunne eriti sellise energia omadusi…

Sa tunned… – te kõik teate seda…

Üksnes lubage endal seda teada…, õppida tundma end sügavamalt…

Avage endas kõik, mis on teis olemas… – ärge peitke midagi…

… enda eest ei ole midagi võimalik peita… – olete kõik kvantilised…

Avage oma kvantilist loomust…

 

Siis tuleb välja, et igas inimeses on olemas kõik energiad… – nii Lutsifäri…, nii Miikaeli…, nii Sanat Kumara omad… ja nii edasi…, kogu nimede hulga ulatuses, milliseid on meile teada…, ja ka neid, keda me veel ei tunne…?

Kas me üksnes avame neid enda seesmuses…?

Jah…, kuid sa jällegi mõtled vormide tasandil…, eraldatuse tasandil…

Kuid mina aitan sinul mõelda Ühesuse tasandilt…

Sa kujutad, et sinus on olemas eraldi olev sina, ning sinus on olemas erinevate olemuste energia saarekesed…

Kuid kõik on üheses seonduses…, kõik on põimingus… – ehk nii on sul parem mõista…

Sa oled ristumas Lutsifäriga…, ja see on sünnitamas Lutsifäri saarekest…

Ristumine Miikaeliga sünnitab Miikael saarekest…

Nii sünnib sinus ka St Germain saareke…

See on üksnes teie energiate ristumine…, ja see on olemas teis kõigis…

Igas ühes on elamas oma Lutsifär…, ja oma Miikael…, ja oma St Germain…, ja palju teisi…

Terviklikkuses on olemas üksnes ühene Jumalik Olevus…, mille osadeks on mistahes vormid…

… nii sina…, kui ka kõik teised inimesed…, nii Miikael, kui ka Lutsifär…

Kusjuures… – energiate kokkupuutes nemad omandavad uusi omadusi…

Seega… – Lutsifär sinus ei ole kellegi teise sarnane…

… temas on Lutsifäri omadusi…, ja ka sinu omadusi…

Miikael sinus ei ole sarnane ühegi teises inimeses oleva Miikaeliga, kuna teie omavaheline energiate sümbioos sünnitab sinus Miikaelile sootuks uusi energia omadusi…

 

Pea kinni…, Siis tuleb välja, – kui minus on olemas osa Lutsifärist, siis puutudes temaga kokku, ma saan teda mõista…

Kuid samas… minus on olemas ühine osa Miikaeliga…, seega… minus on olemas mõlema osad…

Niisiis, puutudes mõlema osaga, ma saan kokku nende mõlemaga…, nii sünnib energia, milles on meie kolme omadused…

Jah…, nii see on…

Sa saad seda teha ka Miikaeli läbi…, tema saarekese läbi enda seesmuses…

… see saab olema energia uus kvaliteet…

Selliselt kujuneb energiate erisuste hulk…

 

Järelikult… ükski kanaldaja ei ole suhtlemas Kõrgemate Olevustega otse…, või see võimalus on üksnes minul…?

Nii on kõigil…

Üksnes mõningad kanaldajad on pikemalt suhtlemas ühe ja sama olemusega…, sulandub maksimaalselt oma kanali energiaga… – seetõttu nemad on suutelised häälestuma käesoleva energia tüübile täpsemalt…

Seetõttu suhtlus neil õnnestub puhtamalt üksnes seda tüüpi energiaga…

Nemad kohanduvad sellele, ning saavutavad suurimat meisterlikkust…, puhtamat selle energia oktavi helinat…

Sa püüdled suhelda paljudega…, seetõttu sinu saarekesed ei ole kuigi hääles selliste olemustega…

Mida enam suudad süüvida neisse igasse ühesse… – seda puhtamalt käib teie suhtlus…

Kõik tuleb läbi kogemise… teatud omaduste ja energiate kogunemisega sinus…

 

See siiski tähendab, et ma ise moonutan informatsiooni…?

See on vältimatu…

Sulle on räägitud trafarettidest, milliseid laod tühjuse peale…

Iga trafarett on moonutamas tühjuse omadusi… jagab selle osadeks…

Sinu teadvus on samuti teatud trafarett, mis on asetatud absoluutsele teadvusele… – see on sinu vastuvõtu vormi trafarett…

Ja üldse… – mistahes küsimus on kui moonutus…, ta on keerise kujul ookeani pinnal…

Kas keeris on ookeani omadus…, tema peamine kvaliteet…?

Keeris on üksnes ookeani rahu moonutus…, tema energia omaduste moonutus…

Mistahes keeris on püüdlemas naaseda  lähte olekusse…

Keerist ennast ookeani pinnal on juhtimas impulss…

Antud juhul seda impulssi on sünnitanud sinu küsimus…

Ehkki mitte küsimusega endaga…, vaid sellega, et küsisid…

Esitades küsimust, jääd ootama vastust…, ning sinus kujuneb potentsiaalide erisus…

Seega… – küsimus püüdleb vastuse suunas…

Küsimus sünnitab keerist sinu teadvuse ookeani pinnal…, mis püüdleb teostumise poole, oma eesmärgile…

Kuid mis on vastus…?

See on kui mingi vastandpool kustutab tekkinud impulsi, rahustab selle…, justkui täidaks selle…

Ookean püüab taastada oma tasakaalu…

Vastus püüab kustutada küsimust…, kustutada keerist ookeani pinnal…

Just selliselt toimub see energeetiliselt…

Seega… – jälgides teie igaühe teadvuse sfääre, on kerge, isegi süüvimata teie mõttevormidesse, mõista, mis on teiega toimumas…

Sinu sfäär kanalduse ajal kujutab vikerkaarelist nägemust, mille seesmuses on kujunemas küsimuste keerised, millised tõusevad sfääri pinnale…, rändavad mööda sfääri, ning naasevad tagasi sfääri seesmusesse, kus saavad sinu poolt kustutatud, saades vastuse sinu küsimusele…

 

Kui suhtlused teiste olevustega on ojad, siis sina, minu arvates, oled selles analoogis jõena endana…?

Kuidas muidu ma saaks suhelda sinuga…?

Läbi enda…, läbi minu saarekeste sinus…

Kui sukeldud jõkke…, sul küsimusi enam ei tule, ega vastuste järgi pole vajadust…

Sa üksnes tead ise…

Selline teadmine ei pane sind tegutsema, ega liikuma…

See oleks kui – heita selili veepinnale, kus tekib täielik rahutunne…

Kõigel, mis on toimumas ümberringi, või kaldal… ei ole mingit tähendust…

On üksnes vesi…, ja taevas üleval…

See kõik täidab sind sellise rahuga, et sul ei tule mingeid küsimusi…

Kõik probleemsused jäävad väljaspoole… – sa üksnes oled… ja sellest on piisav…

Oled täitunud…, oled sel hetkel üksi…, minuga, veega ja Ilmaga…

 

Kumb teekond oleks parem… kas üle jõe…, või mööda Puhta Olu…?

… või läbi ojade…, või vormide otsingute…?

Raske võrrelda… – kõik teekonnad on üksnes enda avamine…, ja see on erinev…

Sa arened kui Puhta Olu jõgi…, muutud globaalsemaks…

Sedavõrd globaalseks, et üksikasju sinu jaoks pole enam olemas…, oled teadlik üksnes üldolemise omadustest, mis üldkokkuvõttes annab täitunut täiuslikkust…

Kui eraldud ojade detailsustesse, siis võid vaadelda igat tilga detailsust…, kuni bakteriteni, millised on tilgas… nagu mikroskoobi all…

… saad teada uutest omadustest ja vastuvõtu üksikasjadest…

On oluline, et mõlemal teekonnal teadvustaks, kes sa oled…, teadvustaks samas, et oled ka jõena…

Ka oja on üksnes jõe osa…, ehk kui jõgi, mis on suunanud end kitsa kanali vormi…

Olgu… – naaseme lõpmatuse juurde tagasi…

Seega… – meie ilmaruum on kujunenud sfäärilisel põhimõttel…, seega – kõik, varem või hiljem, naaseb oma rajale, enda lähtepunkti…

Miks just nii…?

Et mitte minna kaotsi vormide ilmas…

Kuna kõik vormid on omavahel seotud, siis ükski neist ei saa kaotada selles energia liikumise süsteemis, sidet minuga…

Iga sfääri igas punktis on olemas side kõigi teiste sfääridega…, teiste vormidega…

Peale selle – energia voogamine mööda sfääre, varem või hiljem, naaseb kehastumise labürindi lähtepunkti…

Seega… – kui palju te ka ei eksleks mööda labürinti, varem või hiljem, leiate tee minuni…, enda tõeliseni…, ega lähe kaotsi labürindi illusioonide kütkeis…

 

Me oleme juba kaotsi läinud…

Ei ole… – te olete üksnes ekslemas selles…

Paljud on siiski leidnud väljapääsu…, ning nüüd on läbimas labürinti, teadvustades enda ühesust kogu olevaga…

 

Järelikult… Jumala sisse ja välja hingamine on üksnes epiteet…?

Meile räägitakse, et kui Jumal hingab välja oma energiat, siis see omandab uusi omadusi, ning, rikastununa, naaseb tagasi Jumalasse… – selliselt Tema areneb…

… on see nii…?

See on nii…, kuid epiteet hingamistega on üksnes teie mõistmistele ja vastuvõtule paremini mõistetav…

Sama on toimumas ka teie hingamisega… – te ei hinga üksnes füüsiliselt…, vaid hingate välja oma energiat, milline puutub kokku teiste vormide poolt väljahingatavaga…, rikastub suhtluse aegu…, muutub omadustes… – ning naaseb teile teie sissehingamisel rikastatuna…

Selliselt on toimumas kõikide vormidega…

… selline on ka Jumala hingus… – kõik on hingamas selliselt…

 

Tuleb välja, et on olemas üksnes energia voogude ringlus…, ja pole mingit impulssi Loovuse avanemiseks ja kokku tõmbumiseks…?

Sfäärid ise on juba loovused…

Impulss ise on esindatud igas sfääris…

Sama ilmpulss on ka teie liikuma panevaks jõuks…, sünnitab teie püüdlusi ja soove…, suunab tõe otsinguile… – enese otsinguile…

Mida on Vaimule tarvis sinult…?

 

Hea küsimus…, ma ei tea vastust…

Vaimule ei ole vaja midagi sinult… – ta on niigi täiuslik… – temas on olemas kõik…

Ta üksnes otsib teed enda juurde…

Temal ei ole küsimusi… – ta teab kõike…

Tema on elavhõbeda terade moodi… – püüab olla tervik…

Ületada vormid…, ja saada terviklikuks…

Vaim on kui jõgi…, teeb seda kõikvõimalikel viisidel… – süvendab põhja…, otsib uusi võimaluste kanaleid liikumiseks…

Kanalit vee voolamiseks otsib sinu mõistus läbi küsimuste ja vastuste…

Kusjuures… iga lisaküsimus on kui lisakanali kompamine…

… aga vastus – selle täitmine uue teadmise veega…, puhta olu veega…

Üksnes selles osas, kus vesi – puhas olu – on kokkupuutumas uue kanali kallastega, on eksisteerimas paar – küsimus-vastus…

Igas ojas on üksnes vesi… – on üksnes Puhas Olu…

 

Nii… nüüd ma küll ei mõista…

Vaata… – oled sina, kui ilmutamatu…, kui absoluutne teadvus, milles on olemas kõik…, kuid läbi mingi impulsi sinu Absoluudilt, sa hakkad avanema…, hakkad ilmutuma…

… sinu ilmutumine on vormide ilmutumine…, eraldumus… – sinu absoluutse teadvuse jagunemine Vaimu osadeks…

Kuid need osad püüdlevad järjepanu sinu juurde tagasi…

Vaim ise püüdleb ühenduda taas Terviklikkuse endaga…

Milles seisneb selle mõte ja milline on selle eesmärk…?

Õppida tundma kõiki enda omadusi…, kõiki peenemaid enda üksikasju…, oma võimalusi läbi vormi…, eraldudes…

Arendada igat omadust veelgi enama täiuslikkuseni…, ikka läbi – enda detailsuste…

Avaneda enneolematute kaunite piltidena… – kui kaleidoskoobis…

Vaadata end erinevate rakursside alt…, erinevates variatsioonides…, erinevates oma osade kooslustes…, erinevates ebaterviklikkustes…

 

Seda küll…, kuid – milleks..?

Sinus on olemas kõik… ja see on rahu…

Milleks tarvis sul end vaadelda… – kas oled uudishimulik…?

Enese avardamiseks… – enda suurendamiseks…

Minus on kõik need omadused, mis teilgi…

Võtame näiteks planeedi teadvust… – ka see on osa minust…, tohutu suur olemus, mis on samuti teadvustamas end planeedi näol…

Temal on omad arengu suunad… – tähtedeni…, ja siis galaktikateni…, ja nii edasi…

Kuid temal on võimalus areneda mustaks auguks…, erinevat liiki planeetideks ja moodustisteks… – seda olenevalt sellest, millist teekonda ta valib…

Planeet, ilmutudes olematusest…, minust…, alustab enda uurimisega…

Ta avastab, et temal on oma seesmus…, ja seal toimub oma elu…

… temal on oma pind, millel on kasvamas taimed, loomad ja ka inimesed…

… temal on ookeani sügavused, millistes on samuti kulgemas elu…

… on olemas mineraalne keha, milles käib oma elu…

… on olemas stiihiad, mis on samuti tema osad, millised ilmutuvad erinevatel viisidel…

Seda kõike ta hõlmab oma ainsa teadvusega…, kõike üheskoos…, detailideta…

Kui tema soovib end põhjalikumalt uurida, oma osi… – ta laskub oma teadvuses, liitub iga oma teadvuse osaga…, püüab olla mineraalina…, stiihiana…, loomse või taimse valdusena…, ja nii edasi…

Üksnes nii ta saab tundma õppida oma peenemaid üksikasju…, olla kõikide kontinentidena…, õppida tundma taimse ja loomse valduste tüüpe, millised on olemas üksnes seal…

Kui ta naaseb Ühesuse Teadvusse planeedi näol, siis teab…, see kõik on olemas temas endas…, ja on segunenud üldiste energia voogudega…

Värvid valguvad kokku – segunevad…

 

Ma mõistsin…, kuid siiski… – milleks tarvis sul õppida tundma end…?

Et teada enda kõikidest võimalustest… – nagu sinulgi…

 

Kas sina ei ole teadlik oma kõigist võimalustest…?

Ei… – need on magamas minus…

Ma äratan neid olematusest ja realiseerin olemises… – üksnes nii on neil võimalus ilmutuda…

 

Tuleb välja, et sina siiski kui magaks…, ehkki ärkad äkki mingi impulssi mõjutusel…?

Ja…, muidugi…

 

Järelikult… sinu enda avanemise impulss kandub üle ka meile…, ehk sünnib eimillestki… – kui igavene loomise impulss…

Kuid kokku tõmbumise impulssi pole olemas…

Peale avanemist on üksnes sinu püüd naaseda oma lähtepunkti…, mööda sfääri suletud tsüklite teekondi… – enda juurde…, ühendumiseni iseendaga…

See on üksnes enda osade energiate liikumise kujundamise viis… – et need ei läheks kaotsi, vaid naaseks sinu juurde tagasi…

Umbes nii see on…

 

Järelikult… kõik on alaliselt ilmutumas…, ehk… on üksnes loomise impulss…, või… Vaimu ilmutumise impulss…

Kokku tõmbumise ilmpulssi pole olemas…

Kas meie Ilmaloovuses on nii korraldatud üksnes sinu poolt?

Kui kõik on sinu olemuse kohaselt loodud…, järelikult – oled ka ise sfääriline…?

Sfäär on vorm…, kuid mina olen vormitu… – olen Esmalooja, kes on loonud teie Ilmaloovuse, milles saan Ise ilmutuda kui teie ilmaloovuse looja, ning olen välja mõelnud kõike seda sellisena…

Tema oma mõtteloovusega (Mina oma mõtteloovusega) on loonud kanalid vaimsele liikumisele…

Minu teadvus on voolamas mööda neid kanaleid, ning on õppimas tundma End nende kanalite jagunemise läbi…

 

Küll oli pikk vastus esimesele küsimusele…

Ehk lähme järgmisele…

Kui impulssi saab võrrelda küsimusega…, järelikult… vastuseks saab olla Ilmaruumi avanemine…

Paraku kogemus räägib, et vastuse kvaliteet sõltub otseselt küsimuse enda kvaliteedist…

Millest kerkib järeldus… – Ilmaruumi ebatäiuslikkus on impulssi enda ebatäiuslikkuse tulemus…

Ja üldse… – mis on täiuslikkus…, ja kas seda on üldse olemas…?

Täiuslikkust te mõistate kui midagi kordumatut ja unikaalset, mis kätkeb endas kõige paremaid omadusi…

Täiuslikkus on harmooniline täitumus…

Täiuslikkus on kõige ühendumine ühes…

Mina olen selles mõttes täiuslik…, ja minus on olemas kõik…

Kui vaadelda minu osi eraldi, siis neis ei ole täiuslikkust, kuna neis puuduvad teiste osade  omadused…

Kui olen Ühene kui Terviklikkus…, kui olen Puhas Olu… – siis minus on kõik…, ja mina olen täiuslik…

Kuid nüüd ma hakkan õppima tundma oma täiuslikkust, uurides erinevaid enda omadusi, millised oma koosluses loovad minu täiuslikkust…

Ja muidugi… – õppides neid tundma eraldi, näen nende ebatäiuslikkust…

 

Aga kuidas jääb väitega… – Ilmaloovuse ebatäius on impulsi enda ebatäiuse tulem…?

Millest te järeldasite, et ta pole täiuslik…?

Taas teete järeldust, lähtudes oma Ilmaloovuse väikese osa kohaselt…

Kuid Ilmaloovuses on olemas kõik, kuna tema on minus… – seetõttu ta on täiuslik…

Teete otsust oma Ilma järgi… – kuid teie Ilm ei ole kogu Ilmaloovus…

Sama edukalt võiks seda ütelda aatomi energia kohta… – kui see on lammutav ja surma toov…, siis aatomi energia ise ei ole täiuslik…

Või…, kui elektrit kasutatakse šoki relvana, või elektritoolina… siis – elekter ise pole täiuslik…

See, kuidas kasutate täiuslikkust, ei räägi sellest, et ta poleks täiuslik…

Peate õppima kasutama täiuslikkust täiuslikult…

 

Oled hakanud nalja heitma…

Nii räägitakse teil…, ja igas naljas on nii tõde, kui ka nali…

 

Kas tead…, esimeste kanalduste aegu sinus oli mingi tohutus…, kuid nüüd – oled meeldiv vestluskaaslane…, ehk isegi, vabanda väljendusest, omapoiss, kes heidab isegi nalja…

Paljud isegi arvavad, et see polegi Absoluut…, vaid keegi, kes varjub Absoluudi nime taha…

Ma rikastun sinu omadustest…

Sa annad neil võimalustel ilmutuda sinuna endas…

Sina oled kui jõe kanal minu jaoks…, nii saan ma ilmutuda…

Olen voolamas sinu teadvuse kanalis…, seetõttu olen voolamas sinule harjumuspärases voolamises…

Läbi selle sul on kergem kohanduda minu energiatega…

Ükski teie seast ei suudaks minu väele vastu pidada…

Võiks võrrelda elektri pirniga… – sa suhtled lambi peenikese niidi kaudu kogu energia vägevusega… – mis on kui minu vägi maksimaalselt kohandatud sinu vormiga…

Minu omaduse pisim osa püüab suhelda sinuga… – nagu elekter püüab läbi pisikese pirni valgustada kogu ruumi…

Kui lasta sellesse lambikese suurem hulk voolu…, siis ta üksnes põleks läbi…

Kuid, vastavuses meie suhtlusele, sa tõstad aegamööda oma võimet…, oma avarust…

Kõik, mida on sul tarvis saavutada…, – on, üksnes jõuda kvantilise teadvuseni…

… see oleks sinu avardumise võtmeks…

Kui suudad oma piiratud teadvusega haarata ääretuid tõdesid, oma mõistusega mõista katkematust ja lõpmatust…, teadvustada enda Ma Olen Kõik… – selliselt hakkad aegamööda kasvatama oma väge…, laskma endast läbi üha suuremaid Minu energiaid…

… siis meie suhtlus muutub intensiivsemaks ja täiuslikumaks…

Läbi selle minu energia annab sinule võimaluse teadvustada veelgi suuremaid tõdesid…

Nii lõpmatult…, kuni meie sulandumiseni…, kuni sina, loomulikul viisil, omal valikul… – suudad süttida seesmuselt…

Selliselt toimida suudab igaüks teie seast…

 

Tänaseks ehk piisab…, muidu minu lambike võib ülepingest läbi põleda…

Tänan sind suhtluse eest…, ja selle eest, et võtad meid vastu…, ja ka mind, kui oma lapsi…

Nii see ka on…

Teie olete minu jumalikud lapsed… – me kõik oleme ühtsed…

 

SElena

Read Full Post »

« Newer Posts