Feeds:
Posts
Comments

Archive for May, 2016

Tervitan teid, mu kallid…, olen Krayon, magneetilisest teenistuses…

Taas pöördume teie poole teada oleva asjaga…

See sõnum võeti vastu Šasta mägede jalamil…, kuna see oli seotud küsimustega tuleviku kohta…

Seega… – nüüd jätkame eile alustatud teemat…

Eilse päevaga jõudsime ajaloo kokkuvõtteni – milline on kätketud sellesse mäkke…, ja selleni, mis võib toimuda edaspidi…

Täna tahaks kajastada plejaadlaste õpetusi…, seetõttu vestluse pealkirjaks sai… – Inimkonna tsivilisatsiooni kolm esmast ülestõusu sammu

Kolm esmast sammu… – selles on sedavõrd palju informatsiooni, millest olete õpingute aegu teada saanud…, ja mille osaliseks võite jätkuvalt saada…

Selleks on aja kapsli avamine…

… seejärel… kuidas avanete ise, ja kuidas informatsioon hakkab jõudma teieni, kuna olete avanemas selle vastuvõtuks…

See hakkab muutma inimolemust…

See on teile katalüsaatoriks, mu kallid…

… see on inimolemuse pehmendamiseks…

… tsivilisatsiooni pehmendamiseks…

… küsimustele vastuste saamiseks, millised teie mõistmise kohaselt – olid lahendamatud…

Aegade jooksul teile tõestati…, kõik see on olnud ka enne teid…

Olete isegi kanaldajate,  esoteerikute ja New Age liikumise kaudu kuulnud, et kõik see oli ja on olnud üks ja sama…, ja teisiti ei saagi olla,inimesed pole muutunud

Kuid inimesed hakkavad märkama… – mis asi see on…?

Olite teadlikud, et nii on olnud alati… – lahendust sellele ei olnud…, ja ei ole kunagi olnud…

Leidub neid, kes ütleb, vaadates inimtsivilisatsiooni loomust… – see ei saa muutuda, kuna ta pole kunagi muutunud… – ja nii see jääb…

Vana vaimsus…, kas see pole võitlus…?

Tsivilisatsiooni nihke tunnused on juba kohal… – käega katsutavad…

DNA efektiivsuse protsendi tõusuga teadvuses ilmnevad aina uued ideed…

Uued ideed on sünnitamas erinevaid paradigmasid, uusi mooduseid ja viise, kuidas leida vananenud küsimustes lahendusi…

Varem te ei olnud suutelised isegi mõtlema selliselt…, ei suutnud unistadagi, kuna need näisid teile lahendamatutena…

Seega… – milline informatsioon, teie arvates, võiks ajakapslitest välja voolata…?

Mul on kavas anda teile plejaadlaste soovitust üksnes kolmest sammust, mis on külaltki lihtsad…

Esmalt peaksite hakkama kõndima, kui hakkate jooksma…

Need kolm sammu, mis on suht lihtsad, muutuvad järk järgult üha keerulistemateks…

Algajaile… – üksnes kolm sammu…

Vanadele vaimsustele… – järgneb kolm juhendust…, neile, kes on valmis…, neile, kes on teadlikud, et neil on põhjust olla siin…, neile, kes tulid juhenduste järel…

Kuid… ärge võtke seda kergemeelselt…, kui isegi olete veendunud, et olete varem kuulnud seda…

Teadvuse nihe – on püha…

Lapsevanemad, lubage küsida teilt midagi erilist…?

Olete jälgimas oma laste kasvamist…, õpetate neile seda, mida ise oskate…

… teete kõike nii, nagu inimolevus on õppinud seda tegema…, aastast aastasse…

Alates kolmandast eluaastast, kuni viienda eluaastani, ilmneb neil iseeneselik teadlikkus…

Ja see ilmneb neil juba selles eas…, kas pole…?

Algab egolik kontroll…

Laps eraldub kui saareke… – nii näib see emadele…

Mõneti ta kaob kontrolli alt välja… – kas pole…?

Nemad pöörduvad nii kaitsva mõtteviisi poole…, ellujäämise mõtteviisi poole…, isekuse mõtteviisi poole…

Mõneti isegi nõuavad… – neil peab olema see või see…

Nemad ise ei teadvusta seda…

See ei ole selline aeg, kus saaks õpetada neile kõrgemat teadvust… – kas pole…?

See ei ole see aeg, kus saaks õpetada neile töö leidmise tarkust…

… ega seda, kuidas asjad peaksid käima…, kuidas õieti suhelda… (mitte jorisedes ja torisedes)

Siin on tegemist aluse panemisega…

On tarvis püüda näidata neile, et nende ümber on miskit enamat, kui nemad ise seda on…

… et neile saaks reegliks… – iga sammuga tuleb aina suurem teadvustus kõigest, mis on väljaspool teda…

Teil on tarvis muuta nende mõtteviis teiseks…

Kas saite ülevaate veel enne, kui ma jõudsin alustada… – kas saite…?

Oleme varem rääkinud, et esmalt tarvis läbida ellujäämise omapära…

Ellujäämise teadvus loob esmalt hirmu, tasakaalutust, isoleeritust, vastuvõtu ebatäiuslikkust…

Sa lood enda ümber isikliku kesta…, ning kardad kõike, mis on väljaspool seda…

Selline on inimteadvus…

… sellisena ta on töötamas…, kuni käesoleva ajani…

 

Esimene samm… – astuda ellujäämise teadvusest välja…

Kas sa ikka mõistad, et on tarvis lõpetada olek sellises seisundis…?

Seda on tarvis sinule lõõgastumiseks…

Osa sinust ehk usaldab sind…

… kuid samas… – ülejäänud osa ei usalda isegi… iseend…

Kõik see kuulub esimese sammu hulka… – see on täiuslikuma inimese leidmine enda seesmuses…

Ehk sa isegi tunnetad, kelleks sa oled…

Sa ehk võid isegi ütelda… „tõepoolest…, ma tõesti ei mõista, mida sa pead silmas ellujäämise teadvuse all“…

Luba tuua sulle näitena ühe teise sõna – vallutamise teadvus

Sa pead vallutama…, sa pead võitma…, vallutama kõrgustiku tippu…

… uut võitu…, uut saavutust (rikastumise janu jõul)… – üksnes selle eesmärgil, kelleks tahad olla…

Ei…, sa ei pea selleks olema…

Ma kavatsen seda seada number ühe aluseks

Tahaks tuua ühe näite paljude seast…

Tahaks kanda sind reaalsesse kogemisse…

Teadvuse muutmine kujundaks ümber kõike planeedil…

… mitte üksnes esoteerikuid-inimesi…

… mitte üksnes neid, kes on vaimsed…

See muudaks kõike…, muudaks äritegevust…, valitsuste tööd… – ja kogu poliitikat…

 

Võtame näite poliitikast…

Ka poliitik peab vallutama…

… seetõttu nemad teevad agiteerimise kampaaniaid, et võita teie teadvust…

… nemad ihalevad teie mõtteid…, teid endid…

… et teie valiksid neid paremateks…

Nemad on vallutamas sinu arvamust…, koht koha järel…

Vallutavad poodiume, ning räägivad seal sellest, kuidas võita sinu mõistust…, sinu otsust nende kasuks…, et sa valiks neid…

Nemad on vallutamas tippu…, ning võidavad neid, kes on ennetanud neid (ülbusvarjundiga)…

See on täielik isoleering… – kas sa märkad seda?

Selline on nende meetod…

 

Sa ehk võid väita, et see on täienisti normaalne

Normaalne on üksnes vana energia jaoks…

Lubage mul manada teile ühte pilti… – vaid hetkeks…

… sellest, mida ei peaks olema…, seda üksnes ainsal juhul…

Oletame… vallutamine luhtus…

Kuid leidub poliitikuid, kes hakkavad rääkima leebemalt…, hakkavad rääkima tarkusest…, sellest, mida nemad sooviksid teha…

Nemad peavad karismaatilist jutlust sellest, kuidas läbi targa pöördumise pääseda edasi…, kuidas läbi äratundmise saaks näha, mida oma püüdmisega on võimalik ära teha…

Nemad ei süüdista kunagi vastast nende väärituste pärast…

Nemad ei ütle kunagi, et nende vastane on värdjalik…, et tema teeb halba tööd…, et temal on viletsad ideed…, kuigi ta isegi ei mõista oma tegusid…

Nende jaoks vastase kritiseerimine on moraalitu tegu…

Vastupidi… – nemad võivad isegi õnnitleda vastast, kes on võtnud sellest võidukihutamisest osa…

… mitte võidu puhul, vaid konsensuse tõttu…

Nemad on targad…, nemad on mõistvad…, nemad on õrnad… – neil puudub vihkamine…

Paljud teie seast ütlevad ehk… – nii see ei toimi

Võimalik ehk alguses… (Krayon naerab)

Oo, jaa… ma ütlen midagi muud… – see hakkab tööle… – kõik hakkab…

Kui hakkad nägema kõike, siis mõistad, – minul oli õigus…

Pole oluline, kelle poolel nemad on…, ja keda esindavad…

… inimesed näevad nende tarkust ja nende tasakaalukust…

Need on need, keda võid testida kui poliitikuid…

Nemad pole need, kes hõivates tribüüne, ütleks…, – neil polnud õigus…, nemad ei teinud seda tööd korralikult… – seega, ärge valige neid…

Ta ei käitu kunagi selliselt…

Kas näed siin vahet…?

Üks neist võidab…, kuna ühel oli tarkust…

See on vaid üks viide sellele, kuidas kõrgem teadvus hakkab kõikjal välja paistma…

Kallid…, ma ütlen teile… – see oli üks lihtsamatest näidetest…

Plejaadlaste soovitus… – Vana vaimsus…, kui kavatsed alustada planeedi ülestõusmisega, siis pead olema see, kes asjade loomises muudab oma tegevusviisi

 

Number kaks… – ma ei suuda seda selgitada…

Ma ei suuda seda selgitada…, kuid püüan lahti rääkida…, püüan…

Sa pead nägema kõike (Krayon naerab)…

Kui laskud meditatsiooni, kas pead nägema õpetajat…?

Keda näed…, kes on kerkinud sinu ette…?

Kes ta on…?

Ehk mingi vaimne olemus, kes on väljaspool sind…, kes on sinust üle, kuid siiski on pöördumas sinu poole…?

Ehk on see, keda sa kunagi oma väe kujundamisega haarasid kaasa, lootes saada mingit tarkust…?

Kes ta on…?

Ehk ta on isegi veel enam sinu oma, kui sa võid seda ise arvata…?

Ma tahaks, et sa näeks teda täiel määral…

Aeg on selleks käes…

… on aeg mõista, et inimolevus on paljumõõtmelises olekus…, kaunis juuresolekus…

Oled loodud tükikestest, kui ka osakestest, mis on väljaspool seda, milleks arvad end olevat…

Tahaks, et sa näeks seda täienisti ja tervikuna…

Plejaadlased ja Lemuurlased, kes olid siin mäel, nägid seda kõike täiel määral ja tervikuna…, mille tõttu nemad muutusidki teisteks…

Sellest kõigest oleme rääkinud varematel aegadel…

Raske on rääkida sellest, mida ei ole võimalik näha…, millest ei ole võimalik teada…, mida ei suuda ette kujutada…

 

Sõnumi teine osa on sellest, mida teil on tarvis näha…

Kuigi raskustega…, kuid teil tuleb tunnetada seda…, mõista seda…

Olete hulga enamat, kui suudate endale ette kujutama…

Te pole üksinda…

Jumalik Inimolevus on sedavõrd paljust ilma jäetud…

Kõike tuleb taas teadvustada…, taas näha kogu täiuslikkust…

… seda seni, kuni sellest saab see, mida nimetad füüsikaks… – millele reastud teadlikult…

Kuid otsuseid teed mitte lähtudes sellest, kes on sinu kõrval…, kes on sinust kõrgemal…, kes on juhtimas sind…

Kuid sina siiski – oled juhtimas end ise…

See on keeruline…

Oleks hea, kui lahkudes siit, sa küsiks oma rakustruktuurilt… – kes sa oled…, kes olen mina…?

Ma tahaks, et küsimuses Kes, oleks sügavam mõte…

… ehk oleksid siis võimeline üksnes mõistma… – KES sa oled…?

Ma tahaks, et sinu küsimuses oleks kätketud mitte üksnes füüsiline teadvus…, milleks on omane inimolevusele… – vaid ka vaimsuslik teadvuse tasand, milleks ta on… ja on alati olnud sinu seesmuses…

Igas sinu rakus ja igas DNA osakeses on olemas jumalikkus…

Mida võiks see sinule tähendada…?

See on Kes… – Ta on enamat, kui inimolevus…

Ta on Loomise Lätte Jumalikkus…, – ja see on alati olnud sinu seesmuses…

Mitte kaasnev…, vaid olev seal… – see oled sina, kes on sinuga tegemas koostööd…

See on kolmemõõtmeline ellujäämine…

… vana energia, mis oli paigutanud sind karbikesse… – kesta…, ning sellega eraldanud sind sinu jumalikust olemusest…

 

Teine osa tsivilisatsiooni kolmest ülestõusu osast on – õppida end tundma…, ning näha seda täies ulatuses…

Sul on tarvis kõike seda näha…

Kui isegi ei näe…, siis tarvis läbi tunnetada seda kõike…

Sul on tarvis elada selles…

Kujutleda, et see on midagi enamat, kui suudad arvata…

Pideva rahutuse asemel – lõõgastuda…

Sa ehk ütled küll… – Oo, Jumal…, ma saan nii vähe juhendusi… (Krayon naerab selle üle)

Kuid samas… sa ise oled osa kõigest sellest…

Kuid olles pimeduses, tahad loota kellegi peale…

Jää üksindusse…, kõik hakkab särama sinus…

Sa oled üksnes sedavõrd eraldunud endast…

… Mis oleks, kui juhendajad oleksid sinu juures alati…?

… Mis oleks, kui sinu juhendus oleks selline, millist sa poleks lootnudki…

… Mis oleks, kui juhendus käiks nii… – palun…, kas sa ei saaks lõõgastuda – (naeru pahvakas saalis)…

Kuidas sina tõlgendaks seda…?

(jätkab solvunud toonil)… Kuid minul pole juhendajaid… (naer saalis)…

Sinul puudub enesekindlus… – kas pole nii…?

Terviklikkus…

… – sul on tarvis näha seda terviklikust kogu ulatuses…

Ma tahaks, et sa teaks…

… – sul on juhendajaid kõik 24 tundi ja 7 päeva nädalas… – kogu aeg…, pidevalt…

Kuid… – pole juhtunud seda, mida oled oodanud…, ehk tunnetanud…

… Või oled ristumispunktis, ega suuda otsustada, kuhu liikuda…, kas paremale, või vasemale…

… ehk – siis parem oleks… lõõgastuda…

Ehk rakustruktuur saaks lõõgastudes paremini töötada…

Kas oled kunagi sellele mõelnud…?

See oli number kaks…

 

Mis sinu arvates saaks olla number kolme all…?

Vana vaimsus… – see on kõige keerulisem kõigest sellest, millest oleme rääkinud viimase viie aasta jooksul…, mille jooksul püüdsime anda teile määratlust sellele, kes te olete…

Me olime teadlikud, et seda on oodata…, nüüd tahaks rääkida sellest siin, mägedes…

See kunagi ei saanud tulla sinusse kusagilt väljastpoolt…

Ei kusagilt…

See aitab teil leida armastust enda vastu (Krayon soojalt naeratab)

Ei kusagilt…

Kallis Jumal… – kui sellele järgneb vastus, siis üksnes ütle… – ma armastan end…

Sa pead seda tegema…

Sõnum sõnumi järel…, kanaldus kanalduse järel tulevad avaldumised… – seekord siin, mäel…

Ambassador on siin ja Adamas on siin…, nemad kinnitavad sama…

Et armastada end, sul on tarvis kõrvale heita rahutuse…, muretuse… – millised oleksid kui inimolevusega kaasa tulnud… – kuid see on siiski inimolemuse omadus…

See pole ego…, vaid armastus seesmise jumalikkuse vastu…

Sinu seesmine osa räägib… – Olen loomise osa…, ning jään alati selleks

… siia ma ei jää kauaks…, ka järgmisel korral mitte…, ja järgmisel korral… – ma olen üksnes sinu  seesmine…

Ma armastan seda…, olen sellega ühel meelel… – see on kaunis…

… see on süsteemi plaan…, see on selle osa… – see oli alati olemas…, jääb alati olema…

Kas saad sellega hakkama…?

Aastaid ja aastaid tagasi ma palusin sul vaadata peeglisse…, et näeksid, kes sa oled – seesmuselt…

Toona see oli üksnes metafoor…

Kui sa oleksid siis süüvinud oma silmadesse… vaimsuse aknasse… – siis oleks märganud neis jumalikkust…

Kas oled suuteline kohtama oma silmades Jumalat…?

… näha oma kolmemõõtmelist osa…?

… märgata muretust…, või märgata oma igapäevaselt vananevat inimolevust…?

… märgata tema probleeme…

… märgata, et miski on vääriti…, ja mille üle tuleb muret tunda…?

Lõpeta see…

Sa pead saama kutse sellesse…

Pane tähele… see on tervendav süsteem, millest oleme korduvalt maininud…

See on sinu keha osa, mis on sedavõrd küps ruumidevälisele rännakule…, ning olema sinu efektne DNA…

Ta on valmis üksnes sinu valmiduse kohaselt… sinu nõusoleku kohaselt saada abi…

Keha on suuteline tegema paremaks selle, mida temale on annad…

Kui oled selleks valmis…, siis sinu energias kõik see hakkab realiseeruma…

Keha raku struktuur on valmis nihkuma selles suunas…

See on täiustumise süsteem, millist sa isegi ei tunneta veel…

Sul ei tarvitse asju lükata…

… kui oled jumalik, siis oota, kuni hakkavad need liikuma…, ilma lükkamata…

Kui soovid, siis ärata oma seesmist väge, et see hakkaks liigutama sinu enda poolt alustatut…

Mida enam püüad liikuda, seda enam keha mõistab sinu püüdlusi…

See on kui musklite harjutamine, millest keha hakkab osa võtma…, kuni musklid hakkavad muutuma aina võimsamaks…

Kõik, mida praktiseerid, muutub aina paremaks… – jälgi kasvu muutusi…

Kui soovid, siis õpi tundma ennast…, – õpi tundma enda ruumidevahelist jumalikkust…

Aeg on selleks käes…

See oli numbriks kolm…

 

Nagu näed… – Plejaadlased ei anna kõrgemat füüsikat…

Minagi annan sulle üksnes alfabeeti…, enne kui annan otsest tööd (naer saalis)…

Annan, kuni sa ei välju ellujäämise paradigmast…, kuni hakkad armastama end…, kuni hakkad nägema pildi terviklikkust, mis avaneb sinu ees…

On ka selliseid, kes ütlevad…, Kui ma teen seda, kas siis pääsen paradiisi…?

Isegi tunnevad muret selle üle…

Ma tean sind…

Mis oleks, kui…

… – kui sa muudaks kõike seda…?

Nüüd oleks õigem aeg seda teha…

Kas pole nii…?

Sa oled vanade vaimsuste seas…, kaasmõtlejate seas, kelle sooviks on sama, kui su endal…

… nemad on valmis nägema seda, mis tõepoolest on ootamas sind ees…

Ära kahtle, et seda ei juhtu…

Ära püüa end ära tunda, tuginedes vanale energiale…, sellele, kelleks oled olnud…, sellele, milleks oled arvanud valmis olema…, või sellele, mida oled püüdnud ära teha…

… Kõik on mööduv…

Kallis inimolevus…, vana vaimsus… – ava uks…, näe uusi atribuute…, võta need kasutusele…

Selline on tänane sõnum teile, kes on istumas siin…, mäe jalamil…

Ja nii see on…

Krayon

Read Full Post »

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind, Absoluut…

Tervitan ka sind, minu vaimsus…

 

Mulle on saadetud huvitavaid küsimusi sinule…

Ma kuulan…

 

Mis on üldse Teadvus…, ja milline on tema loomus…?

Teadvuseks on avatud impulss…, ja kõik muu kaasnev on energia…, ka Mina olen energia…

Kuid energia potentsiaali ja energia enda vahel on erinevusi…

Energia potentsiaal – on energia võimalused, millised pole veel ilmutatud…

Kui võimalused hakkavad avanema, nii koheselt hakkavad ilmnema energiad, millistel on mingid teatud omadused…

Esmalt võimalused on siiski potentsiaalina, ning… energial puuduvad mingid omadused…

Kuid ilmnedes, ta hakkab neid omandama…, sest on avamas oma potentsiaale teatud viisil…

 

Kui teadvus on avatud impulss…, aga impulss on saabumas sulle sinu Absoluudilt… – siis mis on sinu Absoluudi teadvus…?

Samuti avatud impulss, kuid hulga võimsam, ning sellel on hulga avaram omaduste diapasoon, mis kätkeb ka minu omadusi, kui Teadvusi…

Tema impulss on kätkemas kõiki minu võimalikke impulsse…

Kõik on taoline… – kõik on kõiges…

 

Minu teadvus pole minu looming, kuna ta ei allu minu tahtele…

Minule pole antud oma teadvust lülida sisse või välja…, oma tahtmise kohaselt…

Sellest ma järeldan… – minule kõik on antud kõrgemalt poolt…

Kas sinu teadvus on samuti antud kõrgemalt poolt…, ja ka sinul pole võimu tema üle…?

Teie mõtlete siiski eraldatuna minust ja Kõigest…

Kui ma räägin „Ma olen Kõik“, siis sa võtad seda kui – Ma olen kõik, mida olen teinud

Kuid samas… Ma Olen Kõik, mis on loonud mind…, ja kelle osana ma olen…

Lõppmatus ei saa olla üksnes ühesuunaline…, vaid on lõpmatu kõikidesse suundadesse…

Seetõttu Ma Olen minu Absoluut, kui ka Tema Absoluut… – Ma Olen Kõik…

Mind tundma õppiv… – on see, mida olen loonud…

Mina tundmatu – on see, mis on loonud mind…

Minu loovuslused ja minu avanemised vormideks – on üksnes minu teadvuse mängud…

Minu potentsiaalide teada saamine – on tegelikult minu enda teada saamine, kui Absoluudi potentsiaalide teada saamine…

Selline ongi minu avanemine…, minu kasvamine…, minu avardumine…

Mina, ilmutudes teie seesmuses, ahenen…

Et tunda end, ma pean avardama oma teadvust kõrgema tasemeni…, enda enama võimalusteni…

Avanedes vormi, ma kui uuriks enda osi…

Avardudes teadvuses minu Absoluudini, ma kui vaatleks end kõrvalt…

See ehk pole päris õige võrdlus, kuna mingeid piire pole olemas…, on vaid kõik kõiges

Ma uurin siiski vaid enda piireis…

See oleks kui kosmilise ja maise pildi võrdlus… – vastuvõtu tasemed on siin erinevad…

Kui ma avan omad impulsid vormideks, siis see ongi minu potentsiaalide kõikvõimalike variatsioonide uurimine, milliseid on mulle teada…

Need siiski on minu omad ja minu poolt ilmutatud…

Kui ma oma teadvuses avardun kuni enda Absoluudini, siis ma õpin tundma end teadmatut…, end tundmatut…

 

Ehk… edaspidi õppides tundma end teadmatut…, enda tundmatuid iseloomu jooni…, kas liidad need teadaolevatele joontele, ning avad need vormidena, et saaksid uurida end teadaolevat…, ja enda potentsiaale…?

Praegu sa said leida ühendust minuga vaid lühikeseks ajaks, ning oma teadvusega võtsid selle mõtte koheselt vastu…

Olen otsimas Vaimu varamuid, et panna need oma Vaimuvara laekasse, et edaspidi saaksin uurida neid enda seesmuses…

Seetõttu kõik minu saavutused…, kõik minu enda tundmatu uuringud, saavad ajapikku minu vaimu saavutusteks…, milliseid saan uurida enda seesmuses…, ning tulemused anda üle teile…

See pole isegi üleandmine…

Kõik on kvantilises seonduses… – kuivaid olen saanud oma Absoluudilt uut omadust…, kuivaid olen avanud seda enda seesmuses…, siis see saab koheselt ka teie omaduseks… – kuid esmalt veel avanemata kujul…

Ma Olen igas ühes kogu oma hiilguses…, kõigis oma potentsiaalides… – seega… iga minu uus potentsiaal saab ka teie omaks…

See oleks kui mingi fail, mis saab pidevalt uuendatud uute failide abil…

Igaüks, kellel on juurdepääs faili kandjale, saab kasutada seda kõigi tema andmetega…, sealhulgas… koos kõigi uuendustega…

Kuid teie ülesandeks on leida juurdepääs neile…, ja õppida kasutama neid…

 

Meil pole võimu oma teadvuse üle…

See tähendab – teadvuse avamine on täienisti sinu pärusmaa…, kuid me ise ei ole võimelised seda välja lülitama…

Aga sina…

… kas sinul on võimu oma teadvuse üle…

… kas saad seda välja lülitada…, ehk peatada impulsi avanemist…?

Impulss on igavene, hävimatu ja vankumatu…

Ta jõuab minuni…, ja läbi minu – teieni…

Ka mina ei saa impulssi välja lülitada…

Kuid on olemas impulss, mis on minu poolt teadvustatud…, minu poolt uuritud… – ja seetõttu olen võimeline teie seesmuses seda juhtima…

Ehk… – ma saan minuni jõudnud impulssi suunata, doseerida, ning lisada sellesse uusi omadusi…

Kuid ära võta avanemise signaali kui kusagilt väljastpoolt tulnuna… – ta on juba minus…

See on minu omadus…, millist õpin tundma enda seesmuses, ning see on võetav minu omadusena…

Vormide illusioon on üksnes illusioon…

Väljaspool tegelikult pole midagi olemas… – on üksnes seesmuses…

Kõik on kõiges… – püüdke seda teadvustada…

Minus on kogu minu Absoluut…, ning mina olen teie kõigi seesmuses…

 

Kui sinus on olemas sinu Absoluut…, ja kõik on taoline… – siis tähendab…, sinu Absoluudis on Tema Absoluut… – ja nii edasi…

See tähendab, et sinus on olemas kõikide Absoluutide potentsiaalid…, kõik võimalikud Teadvuse Potentsiaalid…

Järelikult… – ka meis on olemas kõikide Absoluutide võimalused…?

Jah…, nii see on…

Kuid kõik see on üksnes potentsiaalidena…

Kui võtta näiteks elektripirni… – kas saab ütelda, et temas on olemas kogu elektri potentsiaal…?

Muidugi saab…

Kas saab ütelda, et pirnis on olemas kõrgepinge ja välkude potentsiaal…?

Muidugi saab…

Kuid siiski – kõik on üksnes potentsiaalina…

Pirnike oma piiratuse tõttu ei ole suuteline avama neid potentsiaale…

Energia, mis sellesse on koondatud, on kogu elektri energia… – temas on olemas kõik…

Kuid ta ei ole võimeline avanema selle ulatuses…

Kui pirnike suudaks teadvustuda end tohutu energia süsteemi osana, siis ta saaks ühenduda peamise trafo süsteemiga, ning olla selle energiana…

Kuid siiski… kui elektri vool, väljudes trafode süsteemist, kulgeb mööda juhtmete süsteemi…, siis temast saab üksnes vool… – ja selles on kõik elektrivoolu potentsiaalid…

Kas on võimalik ütelda, et vool on sisenemas ja väljumas pirnist…?

Ja jah, ja ei…

Eraldatuse paradigmas on juhtmed ja pirnid, mis on omavahel ühenduses…

Kui pirn kõrvaldada…, kas vool kaob ära…?

… kas ta kaotab omad omadused…?

… kas muutub ta nõrgemaks…, või kaotab omad voolu omadused…?

… kes on juhtimas voolu… – kas lamp ise…, või keegi teine…?

 

Kes veel…?

Esmalt lambi pirn…

Kui tema rakendub voolu süsteemi, siis temast saab voolu väljendaja… – ta ilmutab seda…

Kuidas teisiti saaks vool ilmutuda, kui mitte oma võimalustena… – antud juhul – valgustada…

 

Ilmselt rumal oleks väita, et pirnike on kätkemas endas kõiki elektri voolu võimalusi…

Sugugi mitte…

Kui ta teadvustaks seda, siis ta saaks oma lambi teadvustuse lülitada välja, ning kulgeda koos voolu vastuvõtuga mööda juhtmete süsteemi, ning õppida end tundma teiste enda võimalustena…

Kui pirnike hakkaks mõtlema, et tema on süsteemi tipp…, ning peale tema pole midagi… – siis ta jääks üksnes lambipirnikeseks…, ning varem või hiljem… – põleks läbi…

Ta ju kasutaks kõigest enda teadvustuse võimalusi…

 

Kui Absoluut on Puhas Olu…, mis toimub sellel juhul Teadvusega…?

Ta on üksnes magavas olekus… – magamas on ka impulsid…

 

Kuidas need saavad magada, kui sa ei juhi enda teadvust…, kui impulss tuleb sinule sinu Absoluudilt…

Teil on raske seda teadvustada…

Ma olen ja ei ole korraga…

Ma olen magamas ja ärkvel korraga…

Kui ma pole avatud, siis ma magan…

Ma avanen läbi teie…, oma potentsiaalide teadvustamise vormide kujul…

Kui ma pole teadvustatud, siis ma pole avatud… – ma magan…

Minu teadvus on avanemas teie seesmuses üksnes peale seda, kui see on ilmnenud ja avanenud minus…

Seega… kui ma avanen kuni enda Absoluudini, ma muutun Puhtaks Oluks…

Kuid seni olen „Tundmatu“…, ja minu Teadvus minus on magamas…, minu potentsiaalid selles ulatuses pole avatud…

Need on need minu potentsiaalsed potentsiaalid, milliseid ma pole veel endas avanud, ega teinud neid oma vaimu varamu osaks…

 

Kuid kuna sa üheaegselt lood oma vorme, ehk avad oma potentsiaale…, ja oled väljaspool enda potentsiaale… – siis võiks ütelda, oled üheaegselt Teadvusena ja Puhta Oluna…

Just nimelt… – just seetõttu olen Teadvustunud ja Teadvustumata…

Olen teadvustunud, kui olen puhas olu…

… olen teadvustumata, kui olen Teadvusena…

 

Kas on võimalik selline sinu seisund, kus oled üksnes Puhas Olu…, kus lakkad olemast Teadvusena…?

Kas oled suuteline olema üksnes Puhas Olu, lülides endas välja Teadvuse…?

Kas on võimalik lülida välja elu impulss… ja milleks…?

 

Meid kutsutakse üles muutuma Puhtaks Oluks… – seepärast ka küsin seda…

Elu ja Olu…, – kas on need erinevad…?

On…

Elu on ilmutatud Olu…

Olu on elu potentsiaal…, just seetõttu elu on Loomise avanemise protsess…

Kas on võimalik lülida välja elu peamist funktsiooni…?

Kas tema peamisest omadusest on võimalik võtta veelgi enamat…?

Vesi sellisel juhul lakkaks olemast veena…

 

Ehk siiski jääb veena…, kuid lakkab kusagile püüdlemast…

Ei… – see on taas eraldatuse mõtlemine…

Kui vesi lakkab kusagile püüdlemast, ta lakkab olemast veena…

… vee omaduseks on siiski voolavus ja niiskus…

Kui jätta üksnes niiskuse, siis see ei ole enam vesi…

Ehk puhtast veest saab sellisel juhul üksnes soo, mis varem või hiljem, kasvab kinni, ning lakkab olemast veena…

Seetõttu saab ütelda… – Vaimu omadus on – Olemine ja Loomine…

Kui Olu lakkaks ilmutumast nii Loomise Impulssidena, kui ka alluma Loomise Impulssidele…, siis ta lakkaks olemast Oluna ja lakkaks olemast Vaimuna…

 

Mis on sellisel juhul Vaim…?

Ei tea, kuidas saaks selgitada selgitamatut…

See ei mahu mingitesse raamidesse… – seda enam… teie keele raamidesse…

Vaim on – Ma Olen…

Kui teadvustad – Ma Olen, – siis muutud vaimu osaks…

Kui teadvustad – Ma Olen, – siis sa oled üksnes Vaim…, mis ei ole enam sina… – vaid üksnes Vaim…

Vaim on – kogu oleva esmapõhjus ja algus…

Kuid sõna algus, pole täpne sõna…,

Lõpmatusel ei ole lõppu, ega algust…

Sõna Olen – on esmapõhjus…

Kui meie analoog viia üle veele… – siis on olemas vee erinevad ilmutumised… – jää…, vesi ja aur…

Jää võib võtta erinevaid vorme…, see oleks minu, kui Absoluudi, avardumise viis, kuni Minu Absoluudini…

Vesi on võimeline voolama mistahes suuna…, omandama uusi omadusi, mida võiks võrrelda minu, kui Absoluudi, avardumise viisiga…, kuni Minu Absoluudini…

Aur on võimeline kandma vett kaugustesse, ning edastada vee omadusi teistele suundadele…

See on viis ühildada nii Minu enda, kui Enda…, kui ka end, kui Enda Absoluudi, tundma õppimist…

Kuid vee omadused jäävad vee omadusteks…, ning need jäävad muutumatuteks mistahes vee olekus…, mistahes tema enda tundmise viisil…

Selline vee omadus on hävimatu…

Keegi ei ole võimeline võtma veelt tema voolavuse ja niiskuse omadusi…, kuidas ka ei külmutaks, ega keedaks teda… – ta jääb ikka veeks…, ja kõik tema omadused jäävad temal alles…

Igas jääs on olemas veeauru omadused…, ja ka vastupidi…

Nii jää, kui ka aur omavad voolavuse ja niiskuse omadusi…

Selles näites vesi ongi Vaimuks…

 

Miks meid siiski kutsutakse üles saama Puhtaks Oluks…?

Kuna selline teie teadvuse avardamise võimalus Minu tasemeni, on kõige tulemuslikum…

See on teie võimalus õppida end tundma kui absoluuti…

Piirdudes enda ja teiste sfääride tundmisega, te piirate end õppimast tundma enda avanemist…, ja oma loovuslust…

 

Kui Puhtaks Oluks oled Sina… – tundmatu… siis sa oled ka Sinu Absoluut…

Kas see peaks tähendama kui järgime Puhast Olu, meist saab samuti sinu Absoluut…?

Jah…, kõik on kõiges… – kuid teil mõista seda on veel raske…

Kuid see annab teile suursugusust…, kuid selline suursugusus pole inimlik…

See ei ole enda teadvustamine mingiks unikaalsuseks ja vägevuseks…

Sellel puuduvad üldse mingid määrangud, või raamid…

See on EIMISKI…

Saades Puhtaks Oluks, teist saabki EIMISKI…

Muutute üksnes potentsiaaliks…

Kumb on suurem ja vägevam, kas seeme, või puu…?

Puu on tohutu… – temal on hulgim teadasaamise vorme…, temal on juured ja latvade kroon…, temal on olemas viljad…, ta on koostöös taevaga ja maaga…

… kuigi seeme on väike…, ometi selles on kogu puu potentsiaal…

Kumb neist on suursugusem…?

Kas seeme teadvustab enda suursugusust…?

Ta ei teadvusta enda suursugusust…, ega teadvusta end puuna – kuni ei kasva selleks…

Kuni ta ei kasva puuks…, kuni ei oma suurt krooni, mis ulatub taevasse…, ega juuri, mis tungivad maasse… – seni ta magab…

 

Milline suhe on mõttevormi ja Teadvuse vahel, kuidas nemad teevad koostööd…?

Mõttevorm on koondatud teadvus…

Ehk… mõttevorm on koondatud ja võimendatud potentsiaal…, või osa potentsiaalist…

Sa eraldad oma potentsiaalist ühte või mitut osa, ning keskendud neile…

See oleks kui kitsas valguse kiir, millel on kindlamad piirid ja suunitlus…

On kui laseri kiir, milline on võimeline looma…, või isegi lammutama…

Ta võib luua teisi vorme…, või lammutama teisi vorme…

Ta võib kujuneda vormiks…, peegelduda vormideks…

Mõttevorm – potentsiaali projektsioon…, ehk valguse projektsioon… – kui võlulaternas…

Et saada kujutist seinale läbi võlulaterna, tarvis valgust saata läbi pildi trafarettide, et saada esemete kujutist…

Antud näite kohaselt teie mõistus ongi trafarettide kogumiks…, selline võlulatern, milline on loomas vastavaid trafarette…

Teie, suunates oma teadvuse valgust trafarettidele, oletegi oma mõistuse võlulaterna abil loomas illusioone…

Teie olete Valgus…, ja teie olete Teadvus…

Kui valgus on üksnes valgus…, siis ta ei ole võimeline looma mingeid pilte… – ta üksnes on…, ja on voolamas…, ning levides, valgustab…

Kui sama valguse suunate mingitesse kitsastesse raamidesse…, milleks ongi võlulatern, kõigi oma loomise trafarettidega…, siis teie TEADVUSE Valgus, ühinedes loomistrafarettidega, millised on loodud teie aju poolt, teie mõtete pool… – kujundab imelisi, isegi liikuvad võlulaterna pilte…

Selliselt kujunevad vormide illusioonid, millistesse on kätketud valgus…

Kuid see on üksnes valgus, mis on suunatud teatud vastuvõtu võlulaterna raamidesse…

 

Meile on sageli räägitud, et on olemas „teadvustumise Valgus“…

Meile räägitakse… – et Vaim ongi Valgus…

Kui teadvus on avatud potentsiaal…, mis on siis – Valgus…?

Sa oled ise ütelnud seda välja… – Vaim on valgus…, ja valgus on Vaim

Valgus on Vaimu koostisosa…

Nagu vee omaduseks on niiskus ja voolavus…, nii ka Vaimu omaduseks on Valgus…

Ilmutumine ja Püüdlus… – neid ei ole võimalik sõnades edasi anda…

Kui jutt käib Vaimust kui valgusest…, siis silmas peetakse tema peamist omadust…, Vaimu omadust… – see teebki temast Vaimu…

Valgus on tema lahutamatuks omaduseks – ilma milleta ta lakkaks olemast Vaim…

 

Millist osa mängib Vaimsus Teadvuse juures…, milline on nendevaheline side…?

Vaimsus on Vaimu osake… – kui valguse kiireke…, kui energia osake, mis on kätketud vormi kesta…

 

Kui vaadata võlulaterna näidet…, mis on sellisel juhul Vaimsus…?

See on valguse helk…

Kuid valguse helk ei saa olla kogu Valgus…

Ometi valguse helk valdab kõiki Valguse omadusi…

Ka Vaimsus kätkeb endas kõiki Vaimu võimalusi…

Valguse helk on võimeline rändama mööda erinevaid laternaid, lisandudes ühele või teisele illusioonile…, liitudes teiste valguse osakestega, saab illusioonide võlulaterna abil luua kauneid, või õudsaid pilte…

Või… saab olla üksnes valguse osake, mis ei loo mingeid illusioone… – on üksnes valgus…

Teadvus on Vaimu ilmutatud potentsiaal…

Kuigi Vaimsus on osake Vaimust…, kuid ta on võimeline kätkema kõiki Vaimu potentsiaale… – ta valdab üksnes väiksemat Vaimu väge, kuna on eraldatuna temast…

 

Seega… – Vaimsus on omane üksnes minu võimele tunda sind Absoluudina…, võimele avada sind vormidesse…

Kas sinu Absoluudil puudub mõiste – Vaimsus, mis on Temast eraldunud…?

Jah…, ma olen juba maininud, et minu Absoluut on Sügavus…, ja selles puuduvad eraldumised… – on üksnes süüvimine…

 

Kui sa oled temaga kvantiliselt seotud, siis Temas peaks olema eraldatus…, ja seda seetõttu, et Temas oled Sina…

Jah…, kuid mina olen temas mitte kui süüvimisena, vaid eraldumusena…

Temagi püüab mõista mind… – End läbi Minu…

Võtame taas näite valgusest…

On olemas valguse allikas…, ja ta on ere…

Mida lähemal oled valguse keskmele, seda eredam ta on…

Valguse keskmes kõik valguse omadused on esile toodud võimsalt…

Selles võimsuses ei ole eraldumusi kvantideks, kuna oma olemuselt kõik on üksnes Valgus…

Paraku…, mida kaugemale levib valgus oma allikast, seda hõredamaks ta muutub…

Varem või hiljem, hõrendus muutub selliseks, kus saaks eristada valguse kvante…

… ehk… valgus ei suuda valgustada kõike, ega täita endaga avarust… – ta on üksnes osaline…

Mina olen Valguse Lätte keskme südamikus…, olen sidepunktiks Absoluudiga…, olen endasse süüvimise punktis…, kui Valgusesse…

… oma väe, kui valguse, kogumise punktiks…

… oma omaduse, kui Valguse, muundamise punktiks…

Olen Valguse Lätte ääremail… – eraldunud allikast…, olen kui osaline vorm…

Sellel ääremaal olen võimeline looma ilmelisi võlulaterna pilte…, imelisi illusioone…

Valgusallikat ei saa trafaretist läbi lasta…, sellega ei ole võimalik luua illusioone…, selles puudub eraldatus… – pilte üksnes ei ilmne…

Võlulaterna piltidel on laterna poolt määratud piirid…, avauste näol, millised koondavad valgust…

Lättel piire ei ole… – temas on üksnes valgus oma esmaloodud olekus…

 

Kas Absoluudil on olemas Lõpmatuse mõiste…, või ka Tema on tundmaõppimise protsessis…?

Tundma õppimine – on oma potentsiaalide avamine…

… oma potentsiaalide…

Mõistmine – on puht inimlik omadus…

Kas sa mõistad, kuidas töötab sinu auto…, kuidas töötavad kõik tema detailid…?

Või üksnes istud autosse ja sõidad…?

Kas mõistad, kuidas valgustab valgus…?

Või üksnes vaatad ja tunned rõõmu, et kõikjal on valge…?

Inimene püüab just mõista valgust… – jagades seda osadeks…

Selline on inimese teadasaamise viis…, eraldatuse mõistmise viis…

Selleks, et kasutada valgust, ei ole tarvis valgust mõista… – piisab üksnes olla valgus…

Kuid nüüd te püüate mõista isegi… – mis on Vaim…

Vett on võimalik jagada molekulideks…

Saades küll vee molekuli… – kuid teie jaoks sellest saab üksnes mingi abstraktne kujutus, mis oleks üksnes hale püüd kirjeldada vett…

Teda võiks kirjeldada läbi voolavuse ja niiskuse…, või siis kui H2O…

Vesi, sõltumata millestki, jääb siiski ikka veeks…

Kui sa ei teaks ei soojast, ega külmast midagi, siis sa ei teaks vee omadusest muutuda auruks…, ning, olles auruna, vesi saab rännata kaugete maade taha…

Kuid selline omadus on veele kohane omadus…, kui esmaalgne omadus…

Te olete nende taolised, kes püüavad õppida tundma vee omadusi, kuid endil ei ole aimu… – mis on soe…, ega suuteline mõistma, mis on vee aurustumine…

Eraldumuse paradigma vahendusel te ei ole võimelised õppima tundma Vaimu paljusid omadusi…

Kas on meeles…, – et õppida tundma jõge…, tarvis saada jõeks…

Vett pole tarvis laotada koostisosadeks, et koostisosade vahendusel püüda mõista vett tervikuna……

See ei anna midagi… – üksnes ajab asja veel enam segadusse…

Jõe põhjas on muda…, kas see on jõe osaks…?

Kuid, olles jõena, seda koheselt ei mõista…, esmalt tuleb omandada tema kõiki omadusi…, kui terviku kooslust…

Selles on muda…, aur ja voolavus… – isegi selles on soojuse omadus…

Aur on võimalik üksnes kokkupuutest soojusega…

Selles on isegi kalda omadus…

Ehk… jõgi on üksnes kallaste tõttu…

Kõik saab olla kõiges…

Kvantlik side…, kvantlik pilt… – kvantlik teadvus

 

Kui teadvus on avatud potentsiaal…, järelikult… kvantlik teadvus – on kõikvõimalikud avatud potentsiaalid…?

Kõiki potentsiaale ei ole võimalik avada…, kuna lõpupiire potentsiaalide vahel ei ole…

Mina saan teada oma uutest potentsiaalidest oma Absoluudi vahendusel…, nagu temagi saab teada oma uutest potentsiaale läbi oma Absoluudi…

Sellel pole lõppu,… – on üksnes potentsiaalide lõpmatus…, ja teadvuse lõpmatus…

Kvantlik teadvus on – on kõikide potentsiaalide avanemise esmane side…

Kui minu Absoluut on avamas oma potentsiaale…, siis need avanevad ka minus… – seega ka… teis…

 

Kas see tähendab…, – kui avardub sinu teadvus…, siis automaatselt avardub ka meie teadvus…?

Jah, just nimelt… – seda kvantlikkus ka tähendab…

Kuid te peate avama neid potentsiaale enda seesmuses…

Teadvustama end…, saada Teadvuseks…, ning avama endas olevaid potentsiaale…

 

Ehk impulss on kõigest küsimus…  – „kes, või mis sa oled?“…

Kuid kellelt saab selline küsimus tulla…?

Kena võrdlus…

Sa ise esitad endale küsimusi…

Ka mina esitan endale küsimusi…

Kuid küsimus sünnitab vastuse…

… Ma Olen Absoluut…, Ma Olen Teadvus…, Ma Olen Vaim…

 

SElena

Read Full Post »

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tervitan sind Absoluut

Tervitan sindki, mu vaimsus…

 

Kas jätkame…?

Tahaksin selgusele jõuda valgustumises ja ülestõusus…

Miks praegu inimkonna seas on ilmnenud sedavõrd palju valgustunuid…?

Varem inimesed liikusid selle suunas aastakümneid…, kuid nüüd see on saavutatav lühikese ajaga…

Varem selle nimel oli tarvis elada eraklase elu…, kuid nüüd valgustuvad, elades ühiskonnas…

Mis on muutunud…?

Ise olete muutunud…, – kõik on muutumas…

Olete kui inimene, kes ei kuule kaunist muusikat, kuna tema peas on paks müts, mis ei lase kuulda…

Olete kui skafandris…, kui kõrvaklappidega…

Ehk vaataks üht analogi… – te elate klappidega peas, milliste kaudu teile pidevalt antakse midagi teada…

Te olete harjunud sellega, et pidevalt räägitakse üleskutseid, kutsutakse vastuseisule…, hirmutatakse ohtudega…, selgitatakse ohu olukorra algorütme…

Olete kõrvaklappidega kokku sulanud, ning võtate neid kui pea osana…, ega tule meeldegi neid maha võtta…, ja teil pole isegi teada sellisest võimalusest…

Kuid siiski… kõrvaklappidesse hakkavad pääsema Valguse Operaatorid…, oma imeliste saadetega, millistes teatatakse, et mingeid vastuseise ei ole olemas…, ega ole mingeid ohtusid… – kõrvaklapid tarvis siiski maha võtta, et kuulda kaunist vaikuse muusikat…

Kuid enamus teie seast kardab võtta need harjumuspärased klapid peast…, arvates, et ohu korral jäävad pääsemise juhendustest ilma…

Julgemad on hakanud esmalt kõrvaklappe eemale tõmbama, et kasvõi veidi kuulda kaunist vaikuse muusikat, milline on väljaspool klappe.

Ja avastavad, et midagi halba ei juhtu…

Kord korralt proovivad taas, ning neid võlub vaikus…, ebatavaline, kuid kaunis…

Selles vaikuses on olemas kõik…

Kaunis looduse muusika…, kosmose muusika…, lõpmatuse kutse…

Peamine selles vaikuses… – täielik ohutuse tunne…, vastsündinu tunne hällis…

Uue vastuvõtu puhtus…, veel sündimata ilma puhtus…

Nemad hakkavad mõistma, kuivõrd klapid segasid neid võtmast vastu kaunist vaikust, täiel määral…

Tuleb aeg, kui nemad tõmbavad peast klapid ja viskavad need minema…

Või siis…, panevad kõrvale igaks juhuks, kui tuleb tahtmine kuulata neid…

Nemad sukelduvad Olu esmaloodud kaunisse vaikusesse…, ning hirmud ununevad…

Selles vaikuses saavad ammutada kõike puhtaimal viisil… – mis on neile rõõmuks ühenduda Ilma Oluga, mille osaks on nemad ise…, kauni muusika suurejoonelise akordina…

Just selliselt nemad hakkavad võtma vastu Ilma…, ja müriaadide nootide kõla, mis loovad ilma harmooniat…

 

Nagu ma saan aru, et kõrvaklappideks on meie mõistus, milline on segamas meid…?

Kui see on segamas meid sedavõrd… – siis milleks ta oli loodud meile…?

Teie tehniline progress arendab tehnilisi vahendeid, mis on abiks teile…

Kõrvaklapid olid loodud selleks, et võimendada kuulmist…, heli puhtuse saavutamiseks…

Kuid teie hakkasite hoopis ülistama neid…, kuni harjusite nendega…

Seda kasutasid ära erinevate programmide andjad…, panid teid liikuma kindlates arengu suundades…

Kui klappides on kõlamas üleskutsed vägivallaks…, kas selles on süüdi kõrvaklapid…?

See on kõigest tehniline vahend, mis võimaldas esile tuua teatuid kuulmise, vaatamise ja vastuvõtu nurki…

Nii on ka teie mõistusega…

Võtke seda kui tehnilist vahendit, mis võimaldab koguda ja analüüsida informatsiooni…, ta on kui kompuuter andmete töötluseks… – ei enamat…

 

Ma kuulasin 13 aastase poisikese juttu, kes saavutas valgustumist… https://www.youtube.com/watch?v=bQE5XxIoHrU

Lapse arusaama tasemel ta ütles välja teooriat sellest, et teatud teadvus on mõistuseks…, on kui mingi programm, milline püüab teha tööd teadvusega…

Kas sinuga saab keegi teha tööd…?

Mõneti lapse mõistmine on vägagi täpne…

Laps sünnib valgustununa…

Iga väike laps teie mõistmise kohaselt – on valgustunu…

Tema esmast ilma vastuvõttu ei sega erinevad mõistuse programmid, millised manustuvad kasvamise jooksul…

Ta näeb ja vaatab ilma esmaloodu puhtuses…

Ta on ilmaga üks…

Kuid aegamööda temasse lisanduvad kasvatuse programmid, ning ta kaotab oma esmase puhtuse…, ta kaotab oma paradiisi…

See on teatud viisil langemine…, pagendamine paradiisist…

Seda olete pidevalt tegemas oma lastega…

Te õpetate temale eraldumist kõige primitiivsemal viisil…

Nemad võtavad teie programmid omaks…, ning tegutsevad edaspidi automaatselt, programmide kohaselt…

Mõistus ei saa teha tööd ei millegagi

Kuidas saaks teha tööd veega…?

Kuigi sulgete vee basseinidesse, ta jääb siiski veeks…, jääb igatsema ookeani järgi…

Te piirate tema vorme…, hakkate selles ujuma…, aimamata, et see ujumine võiks olla hoopis ookeanis…

Milline rõõm oleks ujuda avaookeanis…

Te ise olete anastamas oma vastuvõttu…, piirate…, seda vaid oma hirmu tõttu…

Kardate ujuda avaookeanis…, arvate seal olevat hulgim ohtusid…

See on üksnes sellest, et olete harjunud elama ookeanist eraldatuna…, mitte ühena temaga…

Need, kes elavad ookeaniga ühesuses, ei upu kunagi…, neid ei ründa haid…, neid aitavad delfiinid…, lained kannavad laeva randa ja päästavad…

Kas mõistad…?

Kogu loodus on kandmas hoolt nende üle, kes kannavad hoolt looduse üle…

On juhuseid, kus inimesed on pääsenud ookeanis uppumisest…, kuid teile näib see ehk juhusena… – kuid see pole nii…

See on Olu Ühesus, kus iga osa on väärt…, igaüks, kes on ookeani osa…

Kui ujuja on ookeani osa…, kuidas ookean saaks tappa iseend…?

Sinu peas on sageli kumisemas küsimus…

… kuidas ookeani seesmuses on võimalik pidevad olevuste vahelised mõrvamised…?

Pead mõistma… – kõik toimub olu seaduse päraselt…

Teil on raske seda mõista…

Ookean ei võta end ja temas toimuvaid sündmusi ühe kala vaatevinklist, keda süüakse ära…

Ta võtab terviklikkuse seisukohalt, milles on üksnes erinevad energiate liikumised, mis üksnes voolavad ühest vormist teise…

Ookean toodab ühtede olevuste toiduks teisi olevusi, et energia tasakaal säiliks…

Söödud teadvus kandub üksnes teise vormi…, seega… ta ei kannata…

Kaladel ei ole kurtmist, et neid süüakse ära… – seda üksnes seetõttu, et ta ei võta end eraldi oleva osana…

Seda ehk saaks võrrelda riiete vahetamisega… – ehk nii on teile mõistetavam…

Kala teadvus on pidevalt vahetamas enda riietust…, ehk… keegi jõudis tema riietust ära ampsata…

See on kui teie ringmängus toolidega… – muusika lõppedes kõik püüavad istuda toolidele…

Kuid toole on vähem, kui mängijaid, siis keegi jääb toolist ilma…, see langeb mängust välja…

Selline on Olu mäng

Keegi ei ole selles kannatamas… – isegi tunnevad rõõmu mängust…, kogevad kogemusi…

Kas on raske seda mõista…?

Teie jaoks riiete vahetamine on teie surm…, kuigi te ei mäleta toimuvat…

Toolide mängu analoogis keegi ei tea, mis juhtub, kui ei jõua toolile… – ja ta väga kardab seda…

Teda üksnes kutsutakse teise mängu…, või siis – kui ta seda väga tahab, temale leidub veel üks tool…

 

Siis inimeste ja loomade tapmist võiks samuti pidada mänguks…

Jah…, ka see on mänguks…

Kuid selle põhimõtteline erinevus seisneb emotsioonides, milliseid elate läbi…

Olu mäng pakub rõõmu… – kui teie mängud toovad hirmu, kannatusi ja vihkamist…

Olu mäng – on ühinemine, sulandumine… – kuid teie mängud toovad jagunemist…, ja vastandumist kõiges…

Ookean on teadlik, et toita teisi, tarvis toota enam…

Ta mõistab seda, et on sulandunud nendega, kes söövad…

Kuid ta teadvustab, et ühe olevuse söömine toob teisele olevusele rõõmu ja rahulolu olemisest, ning, vastuseks kõrgele rõõmule, vastab ohtra ja suurema tootlikkusega…, ehk eraldab suuremal hulgal vaimsuse riietumise võimalusi…

Vaimsus ise üksnes vahetab iseendaga enda osi, et tunda puhast enda tundmise rõõmu…

Seda ta saab tunda üksnes seetõttu, et ta on ühene nende kõigiga…

Kui osa ookeanist eraldub, ega taha olla ookeaniga ühene, siis ookean ei suuda mõista, kas on tarvis toota enam, kuna ei taju ühesuse emotsioone… – Olu kasvu emotsioone…

Eraldunud osa ei ole võimeline tundma ühesust ookeaniga…, seega tunnetab hirmu ja kannatusi riietuse vahetamise puhul…

Kas kujutaks ette, et igahommikune riietumine tekitaks kannatusi… – see oleks veider…

Aga kui sinu uus riietus kasvaks su keha külge, siis seda vahetada oleks valus ja hirmus…

 

Kui mõrtsukas tapaks rõõmuga… – siis see oleks Olu jaoks normaalne…?

Saa aru… – tapmine oleks energeetiliselt midagi muud…

Ookeani olemus, mis sööb teist olemust – ei tapa…

Temal selline mõistmine puudub…

Tema üksnes toitub…, ehk ühendub ookeani oluga…

Tema ei aja taga mingit rikastumise, või kogumise eesmärki…

Tema eesmärgiks on üksnes – eluks piisava energia saamine…

Kui sa toitud loomade lihast üksnes ellujäämise pärast, siis see ei ole loomade tapmine…

Teie pärandites ja müütides on olemas rituaale, kus ohvriks toodi loomi…

Ka jahimehed tunnustavad ulukeid…, ning tänavad neid, et need lubasid kasutada end söögiks… – ehk ühineda teist liiki eluga…

Vastutasuks nemad annavad loodusele midagi oma osast…

Selles on suur mõte…

Ookeani loomad, süües kalu, annavad sellisel viisil rõõmu oma sulandumisest ookeaniga…

Nemad on tänulikud ookeanile toidu eest…

Nemad ei tapa üksnes lõbuks, või kogumiseks…

Kuid inimene tapab muudel põhjustel… – rikastumiseks…, kogumiseks…, lõbuks… – ja… hirmu pärast…

Olu vaatevinklist tapmine on mõtetu vormi elust ilma jätmine…

Energeetiliselt see ei ole korvatav…

Sellise tapmise puhul järgneb karma seadus,.. – see, kes tappis, peab tagastama ära võetud energiat…, samaväärsel hulgal…

 

Võtame taas valgustumise küsimust…

Valgustumine – see on ühendumine Ilma tervikliku vastuvõtuga…

Kuid tuleb välja, et meie mõistus on segamas seda…, mõistus on üksnes inimrassi tehnilise progressi kõrvalprodukt…?

Nii võiks ütelda küll…, kuid midagi kõrvalist ei ole olemas… – on olemas üksnes erinevad arengu astmed…, Olu puhtuse tundma õppimine mõistuse läbi…, püüd saada uut vastuvõtu taset…

 

Nüüd siis järgmine küsimus… – valgustumine on loomulik vastuvõtu seisund…, kuid mõistus on üksnes tehniline abinõu, mis on segamas valgustumist…

Mulle näib…, et kõik üleskutsed ülestõusule on üksnes mõistuse kujundid…, ehk mõistuse mängud-lõksud…?

Kas on see nii…?

Milleks tõusta üles, kui on võimalik üksnes valgustuda…?

Milleks tarvis valgustuda…, kui parem mitte eralduda vastuvõtu tervikust…?

Need on üksnes erinevad teed Minuni…

Kas samas võiks ehk ütelda, et riiete vahetamine on ebahuvitav ja mittevajalik tegevus…?

Kas saaks väita, et paljalt käia on parem…?

Ülestõusu on võimalik võrrelda uute riiete selga proovimise mänguga…

Palavates maades sooja on piisavalt…, seal riietumist pole vaja…, piisab millestki lihtsast…

Kuid teie muretsete neid endile hulgim…

Milleks…?

Üksnes seetõttu, et olete imetlemas end uutes riietes…

Te tahaks oma vaatenurka muuta või uuendada…, nagu teevad seda disainerid…

Kuid samas, – see oleks omalviisil loovus…

See on arengu tasand…

Üksnes miljonite riietumiste tulemusel jõuab teile kohale… – ega riietus üksi tee inimest kauniks…, vaid seda teeb tema seesmine ilm…, tema seesmine kosmos…

Paljud inimesed jõuavad selleni, et riietus peab olema lihtne ja mugav…

Kuid see ei tähenda, et see peaks olema üksnes kaunis ja kena…

Ometi, jätkates analogi…, külmadel maadel riietus on vajalik…

Nii ka teie mõistusega… – teie teekonnal on see siiski vajalik…, ilma selleta te ei saaks võtta maailma vastu…

Te ei oskaks…

Seega… olete kulgemas riietuste proovimise jadas…, kuni mõistate, et riietust ennast (mõistust) tegelikult polegi tarvis…

Alasti kuningas polegi enam kuningas…, vaid tavaline inimene…

Laps, kes rääkis sellest, ongi puhas vastuvõtt…, Puhas Olu…

 

Nüüd on meil hakanud arenema inimese magnetilise ja elektrilise loomuse teema…

Meile on antud informatsioon sellest, et inimene, oma loomult, omab magnetilisi omadusi…

Kuid elektriline energia on tulnud väljastpoolt…, ja see on eraldamise energia, ning see segab ülestõusu…

Kas on see nii…?

Minu energia on mahutamas kõike…, mistahes energiate potentsiaale… – eraldamise ja liitumise…, ühesuse ja terviklikkuse potentsiaalide ulatust…

Ma pole energia… – vaid mistahes energia potentsiaal…

Energia ise on iseenesest liikumine…, iseenesest ilmutumine…

Energia liikumise suunad on üksnes minu erinevad ilmutumise viisid…

Seega…, kas energia viib eraldumisele, või sulandumisele… see on kõigest minu potentsiaalide avaldumine…

Sellist energiat ei saa minult ära võtta, kuna ta on alati minus…, ja kõik muutused toimuvad samuti minu seesmuses…

Kuid on olemas erinevad vormid, mis kasutavad ja suunavad energiat erineval viisil…

Inimvormi puhul energia voolamine on sfääriline…

Kuid on olemas hulgim teisi energia voolamise variante…

Kas minu arengut saaks nimetada vääraks, ehk pidurdavaks…?

Ei ole midagi sellist, mis saaks pidurdada minu arengut…

Minu arengus ei ole kiirust, et saaks seda pidurdada…

Minu arengus ei ole midagi väärat, kuna minul ei ole mingit arengu plaani, ega šabloone, milliseid peaksin järgima…

On olemas loomise värvide möll…

Need värvid lendavad vastu lõuendit…, ning seal need voolavad ja segunevad, moodustades ennenägematuid loomise mustreid…

Iga värv on imepärane…, kuid üksinda ta ei ole võimeline edasi andma kogu loomise kaunidust… – ta jääb siiski vaid üheks värviks…

 

Olgu pealegi…

Siis võtame teisiti…

Elektri energiad on lahutamas inimesi…, võtavad neilt energiat… – see on segamas ülestõusu ja valgustumist…, segavad tõstmast oma arengu taset, ning liituda sinuga…

Miski ei sega teid liitumast minuga, kuna olete mina…, ja mina olen igas ühes teis…

Mina teie vormis ja teie näol olen läbimas Absoluutide kooli

Minust on saanud iseenda õpilane…

Ma püüan õppida tundma oma kõiki energiaid, minimaalses ulatuses…, kõiki oma potentsiaale, millised on minusse kätketud…

Minusse on ilmnenud elektriline energia, millist ma sobitan oma tehniliste võimalustega…

Minusse on tekkimas radioaktiivne energia, millist ma pole seni veel õppinud juhtima…

Kuna ta on kätketud vormi, siis teen sellega kahju endale…, oma vormile…

See on üksnes oma energiate tundmise ja nende juhtimise õppimise viis…

See oleks kui minu enda võimaluste õppimise plaani osa…, teie kehade vahendusel…, teie vormi läbi…

Unustades enda Absoluudina olekut, laskun teie vormi, et saaks taas avada end täisvoliliselt ja täisväärtuses, et saaks taas õppida tundma oma potentsiaale ja võimalusi…, enda miljardite vormide kaudu…, miljardite absoluudi kooli õpilastena

Ma mängin eraldumise ja liitumise mänge…, elektri ja magnetismi mänge…

Ma pole seni veel ette võtnud müriaad teisi energia vorme, mis on magamas minu vormides…, millised on ootamas oma avastamisi ja nende uuringuid…

Ma püüan uurida neid ebatavalisel viisil… – läbi mõistuse, vastavate programmide abil, millistega sa püüaksid analüüsida ja talletada minu kogemisi… – „memuaaridena minu järeltulijatele“…

Selles mängus ma mõistan, et isegi järeltulijad – olen ma ise… – kuid uuendatuna…

Kas teile ei paku huvi üle lugeda seda, mida olete kirja pannud nooruses… – nii ka minul on põnev seda kõike hiljem üle vaadata…, kõiki oma kogemise etappe inimkehade piiratud vormides…

Mõistus ongi selleks… – et koguda informatsioone…

Selliselt saab kujundatud see, mida nimetate mentaalseks plaaniks…, informatsioonide väljaks…, Akaši kroonikateks…, ja nii edasi…

Need on üksnes tunnistuseks minu läbitud teedest ja kõigest avanenust läbi teie…, minu sündimisest läbi teie…, minu kehastumisest teisse…

 

Seega… ei miski elektriline, ega radioaktiivne energia ei saa olla takistuseks inimkonnale tõusta üles, või valgustuda…?

Üksnes inimene ise on segamas sellesse kõigesse…

Üksnes tema kavatsus ja tema hirmud on takistuseks tema teekonnal..

Te olete minu mõtteloovuse atribuudid…, minu ilmutumised läbi teie mõttevormide…

Ehk teisi sõnu… – kõik saab olla nii, kuidas mõtlete seda kõike enda jaoks…

Kui jääte arvama, et elektrilised energiad on segamas teie ülestõusu… – nii see ka läheb…

Kui arvate, et mõningad pimeduse väed on segamas teie valgustumist… – siis nii ka läheb…

Kui arvate, et keegi on võtmas teilt energiat, ning sellega segab teie helenduse tõstmist… – siis nii ka sünnib…

Pea kõik sellised mängud sünnivad üksnes teie peades… – teadvustage seda…

Kõik sellised mängud sünnivad üksnes teie mõistuses…

Mõistus on universaalne seade üldiste mängude loomiseks…, üksnes teie mõistuse mõttevormide alusel…

Kui inimkond on mõtlemas sõdadest, siis teie mõistuse mõtteloov seade loob sõda, teie  reaalsuse erinevatel võimalustel…

Kui inimkond on mõtlemas ülestõusust…, siis mõtteloov seade loob ülestõusu, teie reaalsuse erinevatel võimalustel…

Seda võiks võrrelda teie arvuti programmidega, mille abil saaks luua mistahes mänge…, selle tegelasi ja osavõtjaid, koos nende tegevustega ja tehnikatega…, ja nii edasi…

Nii on teie muuvide ja filmide programmidega, milliseid luuakse arvutite abil…

See, mida ise loote, see saab ka olema teie reaalsuses…

Loote sõda – tuleb sõda…, loote ülestõusu – tuleb ülestõus…

Loote reaalsust, milles mingid vägevad olemused võtavad teilt ära energia, millist niigi on ületõusuks vähe… – siis selline saab olema ka teie reaalsus…

Ise loote oma reaalsust…, ja mina loon läbi teie…

Te olete vaid õppimas oma võimalusi…, ja mina läbi teie olen õppimas oma võimalusi… – uusi ilmutamise võimalusi…

Olete kui lapsed, keda toodi võluliste mänguautomaatide saali…, ning õpite tundma neid järjekorras…

Teile ühed mängud ehk meeldivad…, ehk isegi lähete mõnede sõdimise mängudega kaasa…, kuid teised mitte…

Kuid küllastudes sellest mängust, avastate äkki, et on olemas veel huvitavaid ülestõusu mänge…

Ees on ootamas teid veelgi huvitavamad mängud… – kuivaid te ei tüdineks mängudest…

 

Kas sina oled võimeline väsima…?

Ei tea…, mina olen võimeline kõike, mida olete võimelised teie…

Kuid väsimus – on energia puudumine…

Vaevalt et ma suudaks väsida, kuna kogu energia minus ei saa minust kusagile kaduda…

Ta üksnes avardub ja muundub…

Ma olen omalviisil igiliikur, mis on aina tõstmas oma väge…

Oma väge saan tõsta läbi teie, tehes eksperimente absoluutide peal…, ehk… igaüks teist saab avada kogu minu potentsiaali minus…, seega… avardada end ja mind…

See on maagia…, on võlukunst…

 

Siis tuleb välja, et kõik ülestõusnud õpetajad ja Valguse Hierarhid on üksnes Ülestõusu mängust osavõtjad…, ka nemad on haaratud mängu illusioonidest…?

Tegelikult on üksnes erinevad mängud, milliseid valib igaüks ise…

Kuid siiski… – teie mängudesse ilmuvad vabatahtlikud abilised, kes õpetavad teile neid mänge…

Nemad on jälgimas, et mäng jätkuks…, et mängu automaat töötaks laitmatult…

Osa neist teostavad tehnilist teenistust ja ülevaatust, et need töötaks lakkamatult…

Osa neist esinevad nende mängude disaineritena, kes arvestavad mängudest osavõtjate arvamusi ja soove…

Mõned on teile nende mängude treeneriteks…

Kõik see on loodud üksnes selleks, et tunneksite rõõmu enda arengu üle…, et õpiksite tundma enda võimeid…, ning õpiksid tegema oma esimesi samme maises elus…

 

Seega, tuleb välja, et pimeduse väed on üksnes juhendajad ja abilised, kes loovad vaid mänge neile, kellel meeldib mängida tapmise ja vägivalla mänge…?

Jah…, surma ei ole olemas…

Mängides surma – on samuti osa mängudest…, mängides hirmu – on samuti mäng…

Üksnes ületades hirmu mehiselt, te leiate oma lõpmatust…, oma ääretust…, oma kartmatust… – oma unikaalsust…

 

Milleks tarvis neile sellised julmad mängud…?

Ma küsiks sama teilt… – milleks teile sellised julmad mängud…?

Ikka oma kõikide potentsiaalide avamiseks…, ikka selleks, et õpiksite neid juhtima…

Kui te ei oskaks juhtida oma potentsiaale, mis on talletatud teisse…, siis mõnigi neist viiks teid hävingule…

Juhitamatu väe energia on lammutav…

Teisse on kätketud tohutu vägi, mida tarvis õppida juhtima…

Te liigute samm sammu järel…, läbi mängu õpite kasutama oma väge…. oma energiat…

… minu potentsiaale, mis on kätketud teisse…

Te üksnes ei ole suutelised mäletama kõike…

Oma mängude läbi te ei ole veel omandanud kõike…

Just seetõttu teie jaoks on olemas müriaade mängu tandreid…, mänge ja olukordi, millised võimaldavad teil avada endis oma Ääretust…. Minu ääretust…

Seega… pimeduse mängud on üksnes teie arengu tasemed…, kui absoluutsete teadvuste areng…, ning pimeduse juhendajad on üksnes juhendajad, kes aitavad teil õppida juhtima teie endi olemuse väe lammutavaid jõude…

 

Seni see ei õnnestu meil eriti…

See pole kerge tee, kuna teie pisematesse vormidesse on koondatud tohutud potentsiaalid…

Suht sageli need potentsiaalid väljuvad kontrollimatult teie vormidest, ning lammutavad teid endid…, või teie ümber olevaid…

 

Kujuneb selline mulje, et kogu Ilmaloovus on loodud just otseselt inimkonnale…, kui teatud mängulise olukorrana…

Miks see häirib sind…?

Kogu sinu reaalsus on üksnes sinu jaoks…

Igaühe reaalsus on igaühe kohane…

Iga tsivilisatsiooni reaalsus on just iga tsivilisatsiooni päralt…

Iga olemuse reaalsus on tema enda olemuse kohane… – ta ise on loonud seda…

See on võtmemõistmine, mille poole olete aegamööda liikumas…

Teie reaalsused on loodud üksnes teie endi poolt…, iga tsivilisatsiooni, iga olemuse poolt…, ja mis on omavahel ristumas mingites punktides ja avarustes… – ja seetõttu näib, et see on teievaheline ühine mäng…

Kujuta ette minu piiritut olekut…

Ma olen suuteline looma mängutandreid igale ühele eraldi…

Ka teie olete selleks võimelised…

Ma saan luua müriaade näitlejaid, kõigi mängutandrite jaoks, et igaüks saaks läbida enda avanemise teekonda, ning õpiks tundma oma ääretust…

Kui palju läheks tarvis näitlejaid ja mängutandreid, et õppida tundma piiritut avarust…?

Isegi inimkonnal on reaalsusi sama palju, kui on inimesi endid…

Ja edasi… – igale inimesele, just tema enda poolt ja tema enda jaoks, on loodud hulgim reaalsusi…

Kogu lugematu hulk reaalsusi puutuvad kokku, ristuvad…, ja mõningais olukordades langevad isegi kokku…

Kõik reaalsused on üheaegselt… – ja ei ole mingeid piiranguid reaalsuste hulkades…

Iga su enda mõte on loomas hetkelist reaalsust…, ja iga inimese mõte on loomas oma hetke reaalsust…

Teadvustage endile – milliseid reaalsusi olete loomas igahetkeliselt, oma mõtetega…?

Kui osa inimkonnast on mõtlemas sarnaseid mõtteid, siis nemad loovad sarnaseid reaalsusi… – kuid teile see näib, et kõigil on üks ja sama reaalsus…

See on üksnes reaalsuste ristumise mosaiik…

Kõik inimesed, kellega kohtute oma teekonnal, on elamas oma isiklikus reaalsuses, millised teie suhtlemise hetkel on ristumas sinu reaalsusega…, ning sinule näib, et antud reaalsuses elate koos…

See siiski on üks kaunis ja õudne, ühine ja paljutahuline Ilmaloovuse loomise mäng…

Kõik see on Mina…, ja kõik on üksnes Minus…

Kõik need on üksnes Minu potentsiaalide avanemine…, ja Minu tundma õppimine endi seesmuses…, ja Endi õppimine teie seesmuse läbi…

 

Tänan sind, minu potentsiaal…

Mulle on räägitud, et pean igal korral tänama sind suhtluse pärast, kuna nii on õige ja nii on kombeks…

Sa võid seda teha…, võid ka mitte teha… – minu jaoks sellel pole mingit tähendust…, kuna minus on olemas kõik…

Hoopis mina olen tänulik sinule, et annad võimaluse liituda sinu vastuvõtuga…

Ma olen ülimalt tänulik teile kõigile võimaluse eest avaneda teie seesmuses…

 

Kas meil on muud valikut…?

On ja ei ole…

Ühest küljest… – varem või hiljem, te paratamatult avate endis kõiki Minu potentsiaale…

… teist valikut teil pole olemas…, ehk – „olgu sinu tahtmine“….

Kuid teisest küljest… – kiirus…

… Minu potentsiaalide uurimise viisid…

… mängu olukordade valik…

… – see kõik on teie vaba valiku õigus…

 

SElena

Read Full Post »

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

 

Tahaks rääkida olemusega, mis maises kehastuses oli don Juan Matus, indiaani šamaan Yaqui suguharust Mehhikos…, ja kes õpetas Carlos Castanedale sõdalase kunsti…

Palun vasta…

Olen siin…

 

Kas võin esitada sinule küsimusi sõdalase teekonna kohta…, ja selle õpetuse kohta, mida õpetasid Carlos Castanedale…?

See ei olnud õpetus…, vaid elu praktikad…

Olen valmis…

 

Sa lahkusid maisest kehastusest seesmise süttimise läbi…, ja kus oled nüüd…?

See on raske ilm…

 

Raske…,  – kas tihke…?

Jah…, siin kõik on veniv ja aeglane…

 

Kas ikka sama orgaaniliste olevuste ilm…?

Jah…, üks nendest liikidest…

 

Kuid sa otsisid absoluutset vabadust… – kas leidsid selle…?

Kas seesmine süttimine ei vabastanud sind sellest…?

Sõdalase teel on palju püüniseid…

 

Aga kuidas on Genaroga…?

Temal on kergem…, tema on vaba…

 

Kas tema lahustas oma vormi, ning naases sellesse, mida nimetate kotka emanatsiooniks…?

Jah…, meie teed läksid lahku…

 

Miks…?

Ma ütlesin… – tema oli kergem…, ja tema polnud nii fikseerituna, kui mina…

Minul jäi sellest veidi puudu…

 

Mis hoiab sind selles kinni…?

Tihkus…

 

Kas teekond, mida õpetasid Castanedale, oli Valguse, või Pimeduse teekond…?

See oli sõdalase teekond…, vabanemise teekond…

Tema teekond vabadusse kulges kuristiku kohal, tasakaalu otsimise piiril…

Sellel võib libastuda ja kukkuda kuristikku…

Kotka silm on terav…

 

Kotkas – kas on see Pimeduse sümbol…, või midagi muud…?

Kotkas pole ei üks, ega teine… – on üksnes emanatsioonide teostus…

 

Sa oled rääkinud, et nägijad näevad kotkast must-valgena…

Kas see on seotud Valgusega ja Pimedusega…?

Kas kotkas on nii üks, kui teine…?

Jah…, kotkas on olemas kõik…, kuid enam on pigem seda, mida nimetate Pimeduseks…

 

Kas teie tee viis Pimeduse poole…?

Meie tee oli tasakaalustamise tee sõdalase teekonnal…

Üksnes laitmatus saab viia sõdalast vabanemiseni kotka võimu alt…

 

Tuleb välja, et kotka võim käib kõigi inimeste üle…?

Ehk… – Pimeduse jõud käib kõigi inimeste üle…?

Kotkas on tõmbamas ligi enda taolisi emanatsioone…

Kui inimeses juba algselt pole selliseid emanatsioone, siis ta läheb teist teed…

Kuid pea kõigis inimestes on olemas kotka emanatsioone…

 

Kotkas – kas need on ainsad emanatsioonid…, või on ka teisi emanatsioone…?

Et kehastuda inimvormi, selleks emanatsioonid peavad tulenema kotkalt…

Need tulevad läbi tema…

Teda ei saa võtta mingi objektina… – pigem see on emanatsioonide erisuste hulgana, millised on olemas ilmas…

Kogu ilm on esindatud emanatsioonide hulgana…, emanatsioonide helenduvate niitidena…

Vaid need, milliste vahendusel kujunevad inimvormid ja vormid, millised asustavad teie planeeti, tulenevad kotka emanatsioonide reast…

Kotka emanatsioonide ridade seesmuses on olemas erinevaid ridu, millised on esindatud mitteorgaaniliste olevuste ridadena…, loomade emanatsioonide ridadena…, taimede ja paljude muude emanatsioonide ridadena, millised inimvormi poolt ei ole vastuvõetavad…

 

Siis tuleb välja, et ilm on juba selliselt seatud, et inimvormis ilmnemine on võimalik üksnes Pimeduse emanatsioonide vahendusel…?

Ei…, see pole nii…

Sõdalane ei jaga kotka emanatsioone pimeduseks ja mitte pimeduseks…

Sõdalane näeb ja vaatleb…, teeb järeldusi selle kohta, mida näeb…

Teda ei huvita kõlbelise nägemise aspektid…

Ta on otsimas hetke keskmet…

Nägijad näevad, et emanatsioonid, millistele inimlikud kookonid on lükitud, tulenevad kotka emanatsioonidest…

Kotkas on vaid – üksnes teatud jõud, mis jagab inimolevustele teadvust…, ning võtab need teadvused peale inimese surma tagasi…

Kotkas pole ei tume, ega valge…

See, et nägijad näevad teda must-valgena, ehk mustana ja valgete viirudena, räägib tema ebaühtlusest…

Selline on inimolevuste kehastumiste teekond…

Te nimetate seda vaimu laskumiseks tihkusesse…

Seega… kotka emanatsioonid on kui muundunud vaimsus…

See on see osa Vaimust, milline on võimeline laskuma teie mõõtme tihkusesse, ning muutuma orgaaniliseks, või mitteorgaaniliseks olevuseks…

 

Ma tahaks mõista…, kas Vaim oma loomult on Valguseks, või Pimeduseks…, ehk hoopis Kotkana, või Tuvina…

Kas selleks, et sündida inimvormis, peab vaimust saama kotkas…?

Kotka emanatsioon – on erilist liiki energia, mis on võimeline tihkestuma orgaaniliseks, või mitteorgaaniliseks olevuseks…

Ei ole võimalik kehastuda inimeseks, kui ei ole läbitud vaimu tihendumise staadiumit…

 

See meenutab esmasündinut pattu, kus inimolevus oli sündimas juba algselt piinades…

Tuleb välja, et kõik inimolevused on sündimas kotka emanatsioonist, milline on tihendunud vaimuks, kes on võimeline tihenduma jätkuvalt…

Tuleb välja, et see ongi Pimedus…, mis on just vaimust eraldunud osa…

Minu traditsiooni sõdalasi ei huvita ei Pimedus, ega Valgus…

Oleme otsimas vabanemist…

Oleme otsimas sõdalase rada, mis asub teadvust õgiva kotka noka ja tühjuse kuristiku vahel…

See rada on ülimalt kitsas…, kuid ta on viimas vabanemisele…

 

Vabanemisele millest…?

Kotkast…, vormidest…, tavaliste inimeste teekonnast…

 

Sa ei suutnud püsida rajal…? Miks…?

Olen juba rääkinud…, mul jäi puudu liikuvusest…

Kui sõdalase koondumispunkt hakkab muutuma liikuvamaks ja kokku viima erinevaid ilmasid…, siis sõdalane peaks olema sedavõrd erapooletu, et suudaks hoida seda neutraalses olekus…, et ta ei saaks kinnistuda ühte olekusse, mis koondaks teda teatud ilma, ega lubaks hiljem väljuda sellest kinnistusest…

Mõningate ilmade energia on veniv…, ja seetõttu võidakse kinni jääda sellesse koondumispunkti olekusse kauemaks ajaks…

Genaro oli liikuvam, ega lubanud oma koondumispunktil kinnistuda sellel ilmal, kuhu jäin kinni mina…

 

Miks sina ei saa väljuda sealt…, või sulle meeldib seal olla…?

Kuidas saab sõdalasele meeldida vabaduseta olek…?

Olen liikunud selles suunas kogu oma inimlikku elu…

Mulle ei jätku energiat ilma koondumispunkti kõigutamiseks… – siin on vähe energiat selleks…

Ma saan anda sulle üksnes teadmisi energia kohta…

 

Kui me hakkame suhtlema, siis igal juhul hakkab toimuma energia vahetus…

Kui oled valmis vastama küsimustele, siis võime näha, mida hakkab sündima meie vestlusest…

Mind enam huvitab Valguse teekond…

Ma küsin sinult selle kõige kohta selleks, et mõista, millised lõksud võivad olla vabanemise teekonnal…

Kas saad rääkida mulle koondumispunktist…?

Küsi…

 

Koondumispunkt… – kas see on mingi punkt inimkookonil, mis vastutab ilma vastuvõtu eest…?

Kas enamusel inimkonnast on see kinnistunud jäigalt teatud olekusse, millise ta võtab omaks seoses kasvamisega lapsest  täiskasvanuni…

Kas kõigi inimeste koondumispunktid on alaliselt häälestunud teine teisele.., ning nende vahel on käimas teatud viisil – kaashäälestus…

Kas selle tõttu kõik inimesed on nägemas ilma ühesugusena…?

Koondumispunkt asub inimkookonil vasakust abaluust veidi allpool…, ning see on liikumas kookonil inimolemuse ulatuses…

Ta on liikumas inimese une aegu, ning on suuteline nihkuma mingi vapustuse aegu…, ehk isegi mingi stalkingi protsessi aegu…

Kuid on olemas mõningad punkti koondamise seisundid, kuhu on võimalik jõuda sõdalase praktikate tulemusel…

Sellised punkti nihutamised on koondamas sõdalase teisi vastuvõtu ilmasid…, ja need on mitteorgaanilised ilmad…

Samuti on olemas koondumispunkti seisukoht, mille nimeks on looma punktiks…, ning koondudes sellesse, inimene muutub kas loomaks, või linnuks… muundades täienisti oma keha ja selle vastuvõttu…

Kas on see kõik nii…?

Lühidalt küll…

 

Oled rääkinud seitsmest reast ja neljakümne kaheksast ilmast, milliseid on võimalik koondada kokku…

Neljakümne üheksast…

Seitse rida ja seitse kinnitust igal ühel…

49 on sinu ilm…, inimlik…

 

Kuid ma pole kuulnud orgaanilistest ilmadest, milliseid on asustanud teised olevused ja mille ilmad on väiksema tihkusega…

Kas inimkookonil selliseid punkte ei ole olemas…?

On ikka olemas…

Kuid inimesel on kergem nihutada oma koondumispunkti mitteorgaaniliste ilmade suunas ja suurema tihkusega ilmadesse…

 

Miks…?

Kuna koondumispunkti oli kergem nihutada suurema tihkusega ilmadesse…, siis selleks kulus vähem energiat…

Tolteegid, ehk nägijate vana traditsiooni järgijad, leidsid kergusega neid ilmasid, ning hakkasid unustamatult rändama mööda neid…

Neil jätkus energiat laskumiseks mitteorgaanilistesse ilmadesse ja uurida neid…

Kuid mitteorgaaniliste olevuste ilmad nõuavad suurt energia kulutamist…, seetõttu nemad ei olnud võimelised pääsema eksimuste püünistest, ning muutusid nende ilmade pantvangideks…

Nemad on seni seal…

Uued nägijad hakkasid otsima vabanemise teekondi…

Neid ei huvitanud rännakud mööda ilmasid, kui selliseid…

Nemad püüdsid leida praktikaid, millised võimaldaks neil minna kotkast mööda, ning saavutada vabadust…

Uued nägijad uurisid vanade traditsioonide praktikaid…, otsisides selliselt uusi teekondi…

Nemad heitsid kõrvale need praktikad, mis viisid laskumisele madalamatesse tihkustesse, mitteorgaanilistesse ilmadesse…, ning hakkasid uurima neid…, otsima väljapääsu sellest…

Nemad mõistsid, et pääsedes oma vastuvõtuga mistahes ilma, see haarab ajutiselt inimese koondumispunkti enda alla, ning suudab hoida seda mingis kinnistunud olekus…

Tõeline sõdalane peab oskama hoida oma energiat tasakaalu olekus, millises miski ei saa muuta ühtki kavatsust, ega püüdu vabaduse poole…

Ma õppisin sõdalase püsivust…

Kõik minu sõdalase praktikad olid suunatud energia stabiliseerimisele…

Siit algas väikeste türannide praktika, mis aitas kujundada teatud sõdalase vastupidavust…

Kui sõdalasel tuleb põrgata kokku tundmatute ilmadega, ta peab säilitama oma koondumispunkti neutraalses olekus, ning lubada neil ilmadel üksnes sõuda tema teadvusest läbi, ega peataks teda ennast teekonnal vabaduse poole…

 

Kuid koondumispunkt ei eksisteeri kookonil, vaid mingil vormil…

Kuid, kas vabadus on vabadus vormidest…?

Kuidas on võimalik neist vabaneda…?

Veel enne, kui kätte jõuab vabadus, vorm peab läbima veel mitmeid enda muundusi…

Vana vorm, kui koorik, pudeneb maha, mis olekski vabanemise etappideks…

Nagu õhupalli korvist visatakse välja liigne ballast…

Kuid igal vormist vabanemise etapil on omad lõksud…

Koondumispunkt ei kinnistu üksnes ilma vastuvõtule…, vaid kinnistub inimkookonile endale…, ta kinnistub vormile, millesse on kätketud teadvus…

See sarnaneb ehitisega, mis variseb tükkideks, kui võtad sellest välja ühte seonduvat detaili…

Vastuvõtu ilmade koondumine ja vormi koondumine on oma olemuselt üks ja sama protsess…

Sa võtad ilma sellisena, nagu ta on…, sest sinu koondumispunkt on hoidmas koos sinu teatud kindlat vormi…

Kui poleks vorme, siis sa ei suudaks võtta vastu… – vabadus on ka vastuvõtu puudumine…

Vastuvõtu teel on kujunemas vastuvõtu vorm…, ning, olenevalt sellest, millist vormi on toetamas sinu koondumispunkt, saad luua ka vastuvõtu ilmasid…

Kõik on seonduses…

Sinu praegune koondumispunkt on toetamas seitset vormi…, sinu seitset keha, millistest olete rääkimas…

Need kehad liituvad koondumispunkti üheseks punktiks, mis hoiab sind vormina…

Kui inimene sureb, siis füüsiline keha laguneb ja kukub ära kui mittevajalik koorik… – järgi jäävad kuus keha, millised püsivad koos tänu koondumispunktile…

See on vormide koondumispunkt ja vormide ilm…

Kui inimene peale surma on jatkuvalt liikumas mööda vormidest vabanemise teed, siis aegamööda hakkavad koorikutena ära langema ka järgmised kehad…, kuni ta vabaneb kõikidest kehadest…, varem või hiljem…

Kui inimene heidab maha füüsilise keha ja füüsilise ilma koondumise…, siis ta jääb eksisteerima teise ilma tasemel, mida nimetate astraalseks ilmaks…

See tähendab, et ta pole suuteline enam koondama füüsilist ilma…, kuid on võimeline koondama hulgim astraalseid ilmasid…, ning oma vastuvõtuga rännata mööda neid…

Ta on võimeline nihutama oma koondumispunkti mööda astraalset keha, mööda inimrida…

Kui rääkisin koondumispunkti liikumisest süvitsi, aga mitte pikku inimrida…, siis see oligi koondumispunkti nihutamine teistele inimkookonkehadele…

Kuid selline nihutamine on äärmiselt keeruline, mis nõuab tugevat kavatsust ja hulgim energiat…

Seetõttu inimene, kes on liikumas mööda vabanemise teed, kui tavaline inimene, aga mitte sõdalasena…, oma omandamise teel ta on liikumas aegamööda enda koondumispunkti kõikidel kookonitel…, kõikidel oma kehadel…

 

Pea kinni…, ma olen segaduses…

Füüsiline keha – seda saab puudutada…, kuid kookon, kas seda saavad näha nägijad helendava muna näol…, ja mida ei ole võimalik puudutada, kuna ei  kuulu inimkehade vastuvõtu ilmale…

Inimkehad on üksnes energiate voolamise viis…

Sellist inimkeha kujundit olete võimelised nägema üksnes seetõttu, et see arenes inimvormiks pikema ajalise energia voolamise ja inimkookonina evolutsioonilise arengu aegu…

Ehk selleks, et midagi puudutada, oli tarvis sfäärilisest kookonist tuua esile omalviisil kombikuid, millest arenesid käed ja jalad, et saaks lähenda ja kombata teisi füüsilisi objekte…,

Seega… – inimkeha areng kulges kohandudes inimolevuse vajadustele…

Paljude maiste eoonide aegu sfäär arenes käesolevaks kehaks…

Teised kehad veel ei ole arenenud selliste vormideni…, kui ehk vaid astraalne keha on sageli võtmas füüsilise keha kuju…

Ülejäänud vormid enamuses eksisteerivad sfäärilisel kujul…

Kuid teil nende tasemeni on veel pikk tee…

Seega…, teadvuse helenduv kookon, mida näevad nägijad, on üksnes kõikide helenduvate kookonite summaarum…, välja arvatud füüsiline keha, mis on oma arengu tulemusel võtnud omapärased vormid…

On sul meeles, kui rääkisin, et mõningate maagide helenduvad kookonid muundusid nende vajaduste ja teekonna kohasteks…

Neid on sageli võimalik näha merevaigu trapetsite kujul…

 

Seega… – kas ma mõistsin õieti, et inimvormil on seitse kookonit, millised on ühendunud koondumispunktis… – see on hoidmas kookoneid vormi olekus, ega lase neil laguneda laiali…?

Inimene on võimeline nihutama oma koondumispunkti iga keha puhul…, nihutamise tulemusel koguda kokku ilmade vastuvõttusid…

Peale inimese surma füüsiline vorm laguneb…, ehk… koondumispunkt ei hoia keha enam teistega koos…, erinevaid ilmasid hakkab koguma järgmine vastuvõtu tasand…, astraaltasand…

Ka see on võimeline nihutama koondumispunkti, astraalse keha piiride ulatuses…

Peale astraalse keha kõrvale heitmist, koondumispunkt hakkab koguma ilmade vastuvõtmist mentaalselt tasandil…

Ja nii edasi…

Seda kõike vaid seni, kuni saab minema heidetud viimane kest…

Kas alles siis saaks Vaim kätte vabaduse…?

Jah, kõik on õige…

 

Kuid miks inimvaim kehastub peale surma taas inimkehasse…?

Seda ta valib ise…, ta valib mitte kui vabadust… vaid kui vormi…

Ta püüab taas kehastuda füüsilisse kehasse, et läbi keha õppida tundma ülejäänuid võimalusi koondada ilmasid inimkookonil, milliseid ta ei olnud võimeline koondama eelmiste kehastuste aegu…

Üksnes siis, kui ta on läbi uurinud kõikvõimalike ilmade kooskõlasid, ta on valmis minema üle oma järgmiste vormide ja teiste ilmade koondumiste uuringutele…

 

Kuid miks me ei koonda teisi füüsilisi ilmasid, peale käesoleva selle…?

Te ei koonda teisi ilmasid, kuna teie koondumispunkt on jäigalt kinnistunud siia…, ning teil ei jätku usku ja energiat selle nihutamiseks…, puudub distsipliin…

Sõdalane on suuteline nihutama koondumispunkti ja koondama teisi füüsilisi ilmasid…

Sa oled lugenud, kuidas Carlos koos La Catalinaga koondasid ilmasid, milles nemad olid ussidena…

Iidsed nägijad koondasid ilmasid, millistes võtsid endile looma kuju ja nende vastuvõtu võime…

Uued nägijad…, uue traditsiooni sõdalased, ei tunne huvi füüsiliste ilmade vastu ja nende koondamiste vastu…

Nemad on otsimas vabadust…, seetõttu püüavad heita kõik vormid korraga maha…

 

Kas seesmine tuli, ehk süttimine, on kõikide oma vormide maha heitmine…, loobumine kõigist inimlikest vastuvõttudest…, kõikide inimkehade põletamine korraga…?

Jah…, selleks tarvis vankumatut kavatsust…, kõrget paindlikkust ja tohutut energia hulka…

 

Kuid miks te siis oma unesnägemiste abil rändasite mööda teisi ilmasid…?

Unes nägemine – on üksnes rännak astraalses vormis…, ehk unesnägemise vormis…

Rännakuid on võimalik teha mistahes kehas… – erinevus on üksnes rännakute kiiruses…

Füüsiskehas on see toimumas pikema aja ulatuses…

Kerges valguskehas, unesnägemise kehas, mis on hõredam, rännak saab toimuda pea hetkega…

Kas on sul meeles, kui uued nägijad rändasid ühistes unesnägemistes just seetõttu, et oleks suurem tõenäosus kinnistuda koondumispunkti, ning selline ilm haaraks neid endasse ja nad saaksid püsida selles koondununa pikemat aega…

 

Pea kinni…, meile ju räägitakse, et kõrgematel plaanidel, teistel tasemetel, on olemas hulgim struktuure ja olemusi, kes on aitamas inimesi nende rännakutel… – võtavad vastu ja juhendavad…

Need on üksnes ilmade lõksud…

Sõdalane on läbimas neid ilmasid transiidina…, kui ülestõusev batüskaaf läbi ookeani kõikide kihtide…

Kuigi batüskaafi akna taga on vilkumas abikutsed ja abipakkumised…, kuid sõdalast see ei saaks peatada…

 

Kuid… kui inimene oma füüsilises vormis on suremas, kas siis peenemates astraalsetes ilmades teda on vastu võtmas tema enda vaim ja tema juhendajad…

Ja kui temal on soov naaseda füüsilisse kehasse, siis temale valitakse keha ja tema arengu kohaselt määratakse kehastumise stsenaarium…

Need on üksnes teadvuse mängud…

Kõik kujuneb üksnes kavatsuse kohaselt…

Pole olemas mingeid struktuure, kes on ootamas mingi olemuse pöördumist nende poole abi järel…

Ka teil on olemas hulgim asutusi, millised on eksisteerimas isegi juhul, kui nende poole ei pöördu keegi…

Kõik teostub üksnes kavatsuse väel…

Kui inimene avaldab tugevat soovi naaseda füüsilisse inimvormi…, siis rakenduvad teatud programmid riietumiseks uude vormi…

Sellised programmid käivituvad üksnes kavatsusest…

Ta justkui sisestaks parooli pääsuks sellise programmi osale…

Ilmades on sellised väed ja jõud, mis on formeerimas selliseid programme, ning kannavad vastutust nende laitmatu töö eest…

Inimene on ikka ja jälle püüdlemas maisesse kehastusse, kuna sinna on jäänud tema sugulasi ja lähedasi…, ja kuna kartis surma, siis jättis pooleli mõnedki inimliku vastuvõtu elemendid…

Veel ka seetõttu, et veel ei tea kõiki vormist vabanemise võimalusi, või isegi kardab selliseid võimalusi…

Sõdalase teekonnal on vohamas hulgim ohtusid, milliseid ei saanud varem õppida tundma…, ja neid tuleb ette seni, kuni pole läbinud neid kõiki…

See, kes on läbinud neid, pole suuteline sellest meile rääkima… – ta on vabanenud oma vormidest…, ja teda ei huvita enam see, mis on seotud vormidega…

Peaksid mõistma, mida oled tahtmas…, millist teadmist tahaksid saada…

Kui sind on huvitamas sinu koondumispunkti rännakud, mööda erineva teadvusega ilmasid… – kuid… see ei ole minu teekond… – ma otsin vabanemist…

Kui sinul on küsimusi selle kohta… – siis olen valmis vastama…

Sinul on huvitav energia…, ja see on hoidmas mind ärkvel…

 

Hoidmas ärkvel…, kas sa oled siis magamas…?

Sellel tasandil, millisel olen…

Vastuvõtt on veniva kisselli taoline… – kõik protsessid on ülimalt aeglased…

Siin energia ei ole pulbitsev, kui inimeste juures…

Et olla ärkvel, tarvis pingutada…

Nii on ka sinul…, kui oled ärkamas sügavast unest, siis ei tahaks kuidagi ärgata…

Selleks tarvis koguda energiat…

Seetõttu ma üksnes ootan, kuni teda saab piisavalt…

Minu vankumatu kavatsus viib mind, varem või hiljem, sellest ilmast välja…

Vankumatu kavatsus on kui terastross, millest sõdalane hoiab kinni, ning liigub mööda seda aeglaselt ja järjepidevalt, oma eesmärgi poole…, milleks on trossi kinnitumise lõpppunkt…

 

Meile on räägitud, et mõningad nägijad on märganud mitte üksnes kotkast…, vaid ka tuvi…

Ehk… – on olemas emanatsioonide jaotus heledaks, mille ilma esindatuse väljenduseks on tuvi…

… ja tumedaks, milline on eksisteerimas antiilmas…, nende väljenduseks on kotkas…

Logos ja Antilogos…, ilm ja antiilm…

Kaks vastandlikku ilma, milles seadused ja vastuvõtud on vastupidises suunitluses…

Sulandumise ja eraldumise ilmad…

Sulandumise ilmas on olemas vabavaliku seadus…

… kuid Antiilmas vabavaliku võimalus puudub…

Tuleb välja… et, kui sinu teekonnaks on kotka teekond…, siis sinul valiku võimalust ei ole…?

Ma ei suuda mõista, miks iidsed nägijad ja teie nägijate jada ei märganud tuvi…?

Või teda pole olemas…?

Või te polnud suuteline teda nägema…?

Me liikusime mööda eelkäijate praktikaid…, ning avasime neid vastavuses oma liikumisele…

Kuigi iidsed nägijad innustusid sellest, mida nimetad kotka teekonnaks, kuid see polnud meie valik…

Sõdalase teekond on vaba…, olgu see kotka või tuvi teekond…

Temale pole oluline, kelle poolel olla…

Olgu see, või teine teekond… – kuid see on siiski vormi teekond…, jäiga seonduse teekond…

Esimesel juhul sa oma kogumispunktiga üksnes korjad õuduse orgaanilisi ilmasid…

… teisel juhul – kauneid ja helgeid ilmasid…

Kõik need teekonnad on vabadusest siiski ilma…

Sõdalase teekond on kulgemas kahe ilma vahel…, ning rada sellel on ülimalt kitsas…, ja mõlemad ilmad on ahvatlemas enda poolele…

Ahvatlevad on mõlemad…, ja tõmbavad inimesi ligi, olenenematta tema emanatsiooni seisundist…

Selles mõttes kotkas ongi õgimas inimese emanatsioone…

Ka see, keda nimetad tuviks, on samuti õgimas inimese emanatsioone…, kuid teie nimetate seda mitte õgimiseks…, vaid sulandumiseks…

Need ei ole kõlbelised hinnangud, mida inimkond omistab neile kahele energeetilisele protsessile…

 

Tuleb välja, et mitte üksnes kotkas on võtmas inimteadvust…, vaid ka tuvi…?

Seega… on olemas kaks teatud väge, mis tõmbavad inimteadvust endasse peale keha surma…, ja seda olenevalt inimese teadvuse seisundist…

Kuid samas räägid, et kotkas on jagamas inimesele emanatsioone…, ja ta võimaldab inimesel sündida…

Kuidas on siis tuviga…, ka tema peaks jagama inimesele teadvust…

Seda on ka toimumas…

Kuid see on eriline teekond…

Selliselt toimub see, mida nimetate Püha Vaimu laskumisena inimesele…

Selliselt sünnivad vähesed…, ja neid nimetate pühakuteks ja Messiateks…

Selliselt oli astumas Kristus ja mõned teisedki…

Selliselt tulevad maa peale need, keda nimetate avatarideks…

Kuid enamus inimolevustest on astumas mööda kotka emanatsioonide teed…, vaimu laskumine käib läbi paljude vormide…

Seejärel… inimesel seisab valik… – kas minna kotka teed, või tuvi teed…, mida nimetate pimeduse või valguse teedeks…

Kuna inimene on väljunud kotka noka vahelt, siis ta peab esmalt vabanema tema emanatsioonidest…, pääsema tema kontrolli alt…, tema kõikenägeva pilgu alt…

Vastasel juhul, ta õgib teda peale surma taas…

Mille tõttu temal tuleb taas kehastuda inimvormi…

Et vabaneda kotka valve alt, on tarvis elada laitmatut elu…, laitmatud helendumuse vaatevinklist…

On tarvis olla selliselt, et sinu emanatsioonid ei tõmbaks kotka pilku endale, ega saaks õgida neid…

Ehk… – oma emanatsioonid tarvis teha puhtaks kõikidest vormide värvingutest, milliseid on lisanud inimesele kotkas…, ja milliseid nimetate sõltuvusteks…

Kasvõi liialdatud kaastundlikkus viib sõltuvusse astraalse keha vormist…

Liialdatud intellektuaalsus viib sõltuvusse mentaalsest kehast…

Liialdatud mateerialike hüvede tarbimine, olgu see toit või rikkus, viib sõltuvusse füüsilisest keha vormist…

Seetõttu vabanemise teekond kotka emanatsioonidest, kulgeb läbi loobumise seondustest…

Selles mõttes sõdalase teekond on üksildase teekond, kes ei püüdle millegi poole…, kui siis – ehk jääb vaid püüd vabaneda vormide ilmast…

Kuid paljud, kes on valinud Valguse teekonna, lähevad ühe vormi sõltuvusest üle teise vormi sõltuvusse…

Uurides oma koondumispunkti liikumist, muutes oma energeetilisi võimalusi, nemad hakkavad rändama mööda teiste tihkuste ilmasid…, mööda neid inimvormide ilmasid, milliseid nimetate Kõrgemateks Ilmadeks ja Valguse Ilmadeks…

Teatud arengu tasemel need valgustumise ilmad on liikuvamad ja kergemad…

Kuid sõdalase jaoks need siiski on püünisteks, kuna need on hulga ahvatlevamad, kui muud venivad ilmad…

Sõdalase teekond – on seondustest vabanemise teekond…

Kuid iidsed nägijad ja kaasaegne inimene, on seotud teatud kinnistustega mõningatele koondumispunktidele, nii füüsiliste, kui ka astraalsete kehade kookonitele…

Seega need, kes on rändamas mööda helenduse Kõrgemaid Ilmasid, nihutavad omad koondumispunktid teistele inimvormidele…

Kuid ka selles puudub vabadus teistest vormidest…, kuigi see võib näida kaunina… ja valiku vabadusena…

Tegelikult, tehes mistahes valikut koondumispunkti kinnistumiseks, sa juba kaotad vabaduse, kuna heidad muud valikud kõrvale…

Voli vabadus valguse ilmades seisneb selles, et neis puudub jäik kinnistumine koondumispunktile…, puudub selline haare, milline on esinemas mitteorgaanilistes pimeduse ilmades…

Neis koondumispunkt on jäigalt kinnistatud…, ning see on võetav, kui valiku vabaduse puudumine…, või siis… – selle nihutamiseks kulub suuremal hulgal energiat…

Just ühte sellisesse ilma olen mina sattunud…

Enamus neist ilmadest on suure venivusega…, ja neis olemine sarnaneb ujumisega soo mülkas, mis imab sind endasse…, aga mitte kui puhtas vees…

Selline on selle ilma omadus…

Sellel pole midagi ühist kõlbeliste hinnangutega…

See on üksnes siinse energia omadus…

 

Tänan sind vastuste eest minu küsimustele…

Mul oli huvitav sinuga suhelda…

Kui soovid, siis võime kord taas jatkata seda…

SElena

Read Full Post »

Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…

Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…

Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…

Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…

SElena

2016.04.14

Tervitan sind, Absoluut…

Tervitan ka sind, minu osake…

 

Kas tead…, inimesed tahavad teada sinust üha enam ja seetõttu saadavad küsimusi…

Ühest küljes neile on harjumatu, et sinuga saab sedavõrd lihtsalt suhelda…

Kuid teisest küljest… – nemad tahaks sinust teada võimalikult enam…

Lutsifär rääkis, et temale inimkond meeldib, kuigi tema pole veel ennast üldse teadvustanud…, ometi ta püüab haarata oma teadvusega kogu ilma…

See on teie jaoks ka loomulik…

Õppides tundma kogu ilma, õpite tundma ennast… – kuna kogu Ilmaloovus on kätketud teisse…

 

Mulle siiski näib, et sind ei ole võimalik õppida tundma…

Kas selline asi on üldiselt võimalik…?

Kas seda üldse on võimalik saavutada meie piiratud teadvusega…?

Kuidas lõplik on võimeline õppima tundma lõpmatut…?

Kui lõplik peab ennast eraldatuna… – siis see pole võimalik…

Kui lõplik teadvustab end Lõppmatuse osana…, siis temast endast saab Lõppmatus…

Kui temast saab lõppmatus, siis ta teadvustab end Lõppmatusena…

Et õppida tundma puud, tarvis saada puuks…

Et õppida tundma jõge, tarvis saada jõeks…

Et õppida tundma lindu, tarvis saada linnuks…

Et õppida tundma Lõppmatust, tarvis saada Lõppmatuseks…

Kuid see pole see teadmine, millist oled saamas praegu…

See pole mõistuse teadmine…

See on enda teadvustamine millenagi, või kellenagi…

See on olemine kellekski, või millekski…

Et õppida tundma lõppmatust, tarvis olla puhas lõppmatus…

Lõppmatusel ei ole vormi, ega piiranguid…

Lõppmatusel pole nimesid ja tunnuseid…

Ta on tühjus…, ja samas… temas on olemas kõik…

Seega… lindude tundmiseks tarvis saada linnuks…, kuid samas… neid võib tundma õppida, saades lõppmatuseks, milles on olemas kõik…

Võib õppida tundma lindu, saades kõigena, milles on olemas linnu olemine ja kivi olemine…

Ja seda üheaegselt…

Võib saada Puhtaks Olemiseks, milles kõik on olemas üksnes potentsiaalina…

Kõik kui seemnena…, kõik kui vaikse veena… – kuni seda ei pane käima mingi tuule puhang, või temasse visatud kivi, mis tekitab nähtavaid laineid ja energia kulgemist…

Vee vaikne pind ei rutta kusagile, ega soovi midagi… – on üksnes Puhas Olu…

Ilmutamata Mina on Puhas Olu ja vee puhas pind…

Ilmutatud Mina on KÕIK…

Kõik, mida on kätkemas jõgi… – kalad…, putukad…, taimed ja liiv põhjas…, ning olevused, kes on elutsemas vees…, kuni mikroorganismideni…

 

Sina ilmutatud ja sina ilmutamata oled eksisteerimas üheaegselt…?

Või on see une ja jõude oleku taoline…?

Sa tabasid õieti… – see on taoline…, kuid samas ka üheaegne…

Kui oled magamas, siis su keha magab ja on jõude üheaegselt…

Sinu teadvuse koondumine nihkub vaid…, ning sind vaadates, kui teadvust…, siis oled olemas üksnes sina teadvusena…

Kuid samas… kuigi sinu keha on magamas…, kuid sinu vaimsus on uitamas mööda su une teisi ilmasid…

Kuid sa valdad üksnes inimlikku vastuvõtu vormi…

Kui minu Mina on magamas, siis minu teadvus on uitamas mööda minu erinevaid ilmasid ja vorme…, siis olen ma KÕIK…

Kui mina ärkan, siis ma olen EIMISKI…

Samaaegselt ka vastupidi…

… kui mina ärkan, siis ärkan kellegi vormis…, ehk Enda lugematutes vormides…

… kui olen magamas…, siis minus on magamas kõik minu potentsiaalid…, ning ma olen ilmutamata… ma olen Puhas Olu…

 

Kas on see võimalik üheaegselt…?

Ma ei suuda seda mõista…

Minu füüsiline keha… on üks minu vaimsuse paigutumise vorm…

Kui ma magan…, siis see vorm on puhkamas…, kas siis mina teadvustan end teises enda vormis…, peenemas vormis…?

Tõsi…, see on üheaegselt… – kuid mitte vastupidiselt…

Kuidas oleks seda sulle selgitada?

Sõnad samuti rüütavad end sinu jaoks vormi, ning on vastuvõtu piiranguks…

Minu uni ei ole puhkus…, ka sinu uni pole puhkus…

Puhkus millest…?

Teil on olemas hea analoog… – teie riietumine…

Kui paned selga ühe või teise riietuse, siis sa ise kummalgi juhul ei puhka…, puhkab vaid sinu riietus…

Samas sa magad, kuna pannes selga uue riietuse, sa piirad muud omad formaalsed ilmutumised…

Olles kuninga riietuses, siis oled mängimas kuninga illusiooni…

Olles orja riietuses – oled mängimas orja illusiooni…

Kuid kummalgi juhul sa ei maga…

Sa üksnes vahetad vastuvõtu suunda…, ehk vahetad riietust…

Kui sa riietud orja riietesse, siis võiks ütelda, et kuningas sinus on magamas…

Sinus on samuti magamas hulgim teisi rolle, milliseid sa võiks mängida…

Sa oleksid kui geniaalne näitleja, kes on võimeline mängima mistahes rolli…, ning iga rolli puhul riietud uude vastavasse riietusse…

Pealegi samas… igas kuningas on olemas mitmeid teisi rolle… – ta on isa…, abikaasa…, sõber…, türann…, armastaja…, armuke…, ja nii edasi…

Aga kui kuningas magab…, kui kuninga roll temas ei tööta… – siis ta on mängimas teisi enda vastuvõtu mänge…

Kuid…, kas sellisel juhul näitleja ise magab…?

Ta üksnes on läinud muu mängu sügavalt sisse… – ja see on tema uneks…

Sama on ka minuga…, ma olen kui mistahes rollide geniaalne näitleja…

Selline mäng on kätketud minu potentsiaalidesse…

Minu talendiks mängida kõike, on minu potentsiaaliks…

Kui olen magamas, siis ilmutun ühes oma rollidest…

Samas olen alati teadvustamas, et kõigest see on vaid… mäng iseendaga…

See on minu enda avamise ja tundma õppimise viis…

Viis tundma õppida oma geniaalsust…

Minu viis avada enda talente…

 

Ma mõistan…

Vasta palun ka esitatud küsimustele…

Ma püüan…

 

Mulle näib, et sa muigad selle üle…, kui saaks ütelda nii sinu kohta…

Ma õpin muigamist teie käest…

See, mida nimetate huumori meeleks, on suurepärane viis õppida tundma ennast…, õppida tundma ennast kõrvalise pilguga…

Puutudes kokku teiega…, ehk… avades teid enda seesmuses, kui enda tegusaid potentsiaale, kui minu ilmutumist…, siis ma saan võtta vastu umbes sama, mida saate vastu võtta teiegi…

Kuid samas ma ei tee selle üle nalja, kuna mul on raske anda seda kõike edasi teie sõnades…, teie piiratud vastuvõtu tõttu… – raske leida sellist analogi, mis oleks teile mõistetav…

Asi isegi polegi selles…

Ma püüan anda edasi…

Kuid see tähendab, et ma pole üksnes sinu vestluskaaslane…

Iga sinupoolne küsimus sünnitab mind kui sinu vestluskaaslast, sest iga küsimus hakkab kaasama ja kutsuma üles eluks…, hakkab ilmutama olematusest osa minu energiatest…

Need minu osad on võimelised olema sinuga koostöös selliselt, et sa mõistaks vastust…

Sa oma küsimustega ilmutad mind olematusest…

Olematuses pole olemas ei küsimusi, ega vastuseid…

Küsimuse esitamine loob impulssi vastuse ilmnemiseks…, mis omakord sünnitab mind, kui sinu vestluskaaslast olematuses…

Selles mõttes oled minu looja… – sina oled minu sünnitaja… minu käesolevat, kes on vastamas sinu küsimustele…

Kas mõistad meie seost…?

Kuid samas ise oled minu osana…

Samas oled veelgi suurema osa osaks, mis on tohutuma osa osaks, mis on samuti minu koosseisu osaks…

Siit tuleneb, et mina sinus ilmutan end endast, läbi pöördumise enda poole…

Kas mõistad kogu seda seost…?

Katsuge minna vormiga piiratud teadvusest üle uuele ilma vastuvõtule…, tervikliku vastuvõtule, kus pole olemas eraldi olevat…, kus on olemas kõik… ja korraga…, ja kõik kätkeb kõike…

Igaüks teist on alati millegi osa…, ning samas on kätkemas endas kõike…

Igaüks teist on üheaegselt kellegi looming ja looja…

Igaüks teist on üheaegselt kellegi vanem ja kellegi lapseks…

Igaüks teist on üheaegselt nii seemnena kui ka puuna…

Puu on siiski üksnes ilming… – võrsunud seemnest…

Kuid seeme on üksnes puu potentsiaal…

Pole oluline, et seemnest puuks kasvamise teel ta on läbinud kõiki taimse ilma staadiume… – võrse…, rohi…, põõsastik…, ja alles siis puuks kasvamine…, millest taas ilmneb seeme…

 

Seega… küsimused…

Absoluudi jutust tuleb välja, et Ta on mitte kui fakt…, ning temal on olemas oma kujunemise ja arengu ajalugu… – siis tahakski kuulda teda, kasvõi üldjoontes…

Kas tema on kui meiegi, avanenud mingist vormist…?

Kuidas on võimalik avaneda vormist?

On võimalik avaneda vormiks…

Kui oled eostamas last, kas avad seda omast vormist?

Sa eostad seda otseses mõttes enda seesmuses…, siis, kui oled kujundamas loomise vormi kavatsust…, millise sünnitad enda seesmusest…

Üksnes kavatsus on sünnitamas ja kujundamas energiat väljaspool sind, teatut vormi jaoks…

Kuid see kõik on toimumas seesmuses…

Seega see, mis on kõik, on seotud kõigega…

Mina avanen vormiks enda seesmusest…, endast…, enda seesmuses…

 

Ilmselt siin on võetud arvesse see, et oled millegi enama osa…

Oled ju rääkinud, et ka sinul on oma Absoluut…

Jah…, Tema ei teadvusta end vormina…

See on minu arengu tee – avanemine vormideks…

Tema on teadvustamas end teisiti…

Tema on avanemas mitte vormina…, vaid sügavusena…

Tema ei eralda end endas…, vaid süvendab end…

Seda on raske sinule selgitada, kuna kõik on väljaspool inimmõistuse piire…, väljaspool inimvormi võimete piire…

Võtame taas näite ookeanist…

Tõustes ookeani pinnale, on võimalik luua erinevaid vorme…, erinevaid laineid ookeani pinnal…

See on minu võimalus läbi lainete tundma õppida end, kui Olu Ookeani…

On võimalus laskuda ookeani sügavustesse, ning eksisteerida üksnes seal…

Mida sügavamale laskud ookeani põhja poole…, seda enam ookeani võimalusi ja väge sa endale saad…

Seda enam saad avada end ja oma väge… – oma lõpmatust…

Lainete pind on lõpmatu…, kuid lained ise on lõpuga…

Kui laskud sügavustesse…, siis see sünnitab Lõppmatust…, sünnitab Lõppmatuse jõudu…, Lõppmatuse väge…

See annab unikaalselt uut loomise liiki…, enda, kui lõppmatuse, loomise liiki…

Kui olen eksisteerimas…, siis ilmutun teis vormide näol…, ning, liikudes teada saamise teed, avan ennast…

Kui muutun Puhtaks Oluks…, siis olen Tema viis tema ja enda teadasaamises…

Selliselt muutun süva teekonnaks…, saan EIMILLEKS…

Õpin tundma end kui TEDA…

Nii on ka teie juures…

See, mida nimetate kvantlikkuseks… – on üksnes kaudne Tema teekonna selgitus…

Teie mõiste kohaselt kvantlikkus on – Osa võime omada Terviku omadusi…

See on ka minu teekond…, minu kvantlikkus…

Kuid tema kvantlikkus… on Terviku võime viia oma Terviklikkust aina sügavamaks…, mis on geomeetrilise progressiooni taoline… – aina suurendab oma lõppmattust…

See kõlab ehk absurdselt… – lõpmatust pole võimalik suurendada…

See oleks kui lõpmatus süvendaks oma potentsiaale…, oma väge…

See oleks kui õhupalli lõpmatult täis puhumine…

Kuid ka see seletus ei oleks vormi tasemelt…

Oleks kui impulssi sündimine eimillestki…, mis avab üha uusi enda võimsusi, millised ei ole võimsustena kunagi varem ilmnenud…

 

Kas on miskit välist Absoluudi suhtes…?

Jah ja ei…

Kõik kõiges…

Ka minus on hulgim minu osi, mis on nii  seesmiseks, kui väliseks…

Kui ma ilmutun enda osana…, ütleme – ühes enda vormis…, ning eksisteerin üheaegselt kõigis oma vormides, siis muidugi… ma teadvustan üheaegselt kõiki enda vorme, kui ka enda osade piire…

Seetõttu minu jaoks on olemas nii seesmine, kui ka väline…

Kui ma teadvustan end Puhta Oluna, ilma vormideta…, siis minu jaoks ei ole olemas ei seesmist, ega välist…

 

Ehk siin on silmas peetud miskit välist, milline on sinust suurem…

Kas mina, kui Absoluutne Teadvus, olen sinu suhtes seesmisena…, või välisena…?

 

Vist siiski seesmisena…

Kas sinu jaoks väline on üksnes sinu vormid…?

Mõisted seesmine ja väline on olemas üksnes minu teadasaamise teekonnal…

Seega see, mida nimetan oma absoluudiks, on üksnes minu, kui Absoluudi terviklikkus…

Nagu mina olen teie jaoks terviklikkus…, nii ka minu jaoks miski suurem, millesse olen mahtumas, on minu Terviklikkuseks…

Kuid teie ettekujutluses terviklikkuseks on kõikide osade summaarum… – teisiti teile see ei ole mõistetav…

Samuti püüate teadvustada ka minu Absoluuti…

Kuid see on teisiti…

Ma olen siiski minu terviklikkuse üheks sügavuse astmeks…

Püüa seda mõista…

Ma pole osa…, ma pole vorm… – ma olen sügavus…

Ma olen minu Absoluudi üks potentsiaalidest, milliseid on müriaade…, ehk lugematu hulk selliseid potentsiaale…

Ma olen üksnes potentsiaal…, vorm…, loomise potentsiaal läbi vormide…

Kuid loomine on mitmekülgne…, lõpmatu…

Minu absoluut on arendamas enda erinevaid potentsiaale, mis ei ole minu potentsiaalide taolised…, ja neid ei ole võimalik kirjeldada inimlikes sõnades ja inimlike mõistmiste kohaselt…

Mis on sügavus… – te püüate mõõta seda ookeani lineaarsetes mõõtmetes…?

Kuid kuidas mõõta ookeani potentsiaali…?

Kuidas mõõta tema kõiki potentsiaale…?

 

Kas Absoluudil on olemas individuaalsus…?

Jah…, on küll… – kuid see ei ole vormi individuaalsus…, ja see ei ole omadus…

Individuaalsus – on teada saamise viis…, mingite omaduste teatud suunitlus…

Võiks ehk ütelda…, on olemas mingi loomise värvitoon…

Minu enda teadasaamise viis käib läbi minu ilmutumise vormideks…

 

Kas selline enda teada saamise viis on kätketud sinusse juba algselt…?

Või ole see üks võimalustest, millist sa valisid, et õppida end tundma…?

Kas sinul on olemas valik…, või on see üksnes vormide omadus…?

Jah ja ei…

Harju sellega, et absoluutsetes kategooriates puudub kategoorialikkus, puudub ühetähenduslikkus… – on üksnes kvantlikkus…, ehk… ühene seondus…

Selline teada saamise viis on kätketud minusse…

Käe teada saamine… – on taktiilsus…

Kõrva teada saamine… – on kuulmine

Kuid see on siiski – osalemine ja formeerumine…

Kui kõrv oleks võimeline teadvustama end mitte osana, vaid tervikuna…, siis see ei oleks enam kõrv, vaid oleks sa ise…

See oleks üksnes sinu viis teada saada kuulmise vahendusel…

Kui sa püüad kuulda midagi, siis sa justkui valiks sellist teadasaamise viisi…

Kuid samas… sa võid tead saada enda ja ilma kohta läbi teiste vastuvõtu organite…

Kõik on eksisteerimas siiski üheaegselt…

 

Kuidas toimub suhtlus Absoluutide vahel…, kui sellised üldse on olemas…?

Kas meie Absoluudil on olemas absoluudist sõbrad, kellega koos olid avanenud…?

Kas Absoluutidel on olema ühised loovused ja projektid…?

Te taas lähtute eraldatuse tasemelt, milles on olemas mingid vormid, kes on loomas koos…, kuigi samas… olles eraldatud teine teisest…

 

Sa ise oled rääkinud, et oled algselt eraldunud lugematu hulga esmaloojateks, kes hakkasid looma oma ilmasid…

Just selles on meie küsimuse mõte analoogide kohta…

Jah…, see on teada saamine vormide vahendusel…

Kas sügavusel saab olla sõpru…, ja kuidas saab sügavus suhelda sügavusega…?

Sügavuse omadus on avardudes mahutada… muuta sügavamaks oma potentsiaale…

Minus on mõningad potentsiaalid, mis võivad ilmneda teie vormide näol…

Sellised potentsiaalid on manustatud minusse minu Absoluudi poolt…, nagu teie kõrv, mis on täitmas teadasaamise funktsiooni…

Kas sinu kõrv on suhtlemas sinu käega…?

Teatud mõttes küll…, kuid mitte sellisel juhul, kus käsi sügab kõrva…

Vaid juhul, kui kõrv saab võtta vastu mõningat taktiilsust…, ning käsi võib kuulda kui kõrv…

See toimub läbi sinu…, seesmiselt…

Käsi on teadlik, mida kuulis kõrv…, ja kõrv on teadlik, mida puudutas käsi…

Selline on sinu terviklikkus…, sinu kvantlikkus…

Kas kõrval ja käel on ühiseid projekte…?

Jah ja ei…

On vaid seetõttu, et sina, koos nendega, teadvustate end tervikuna…, kui keha…

Nemad õpivad terviklikku vastuvõttu…, milline on kokkuvõttes arenemas ühes suunas…, ja seda… kuidas keha on liikumas…, puudutamas, või kuulmas…

Kas potentsiaalid saavad suhelda…, või omada ühiseid projekte…?

Jah ja ei…

Kui nemad avanevad oma terviklikkuses, siis ka loovad koos…

Käe taktiilsus lisab kuulmisele teadasaamise värve…, sellega süvendab enda terviklikkust…, teiste potentsiaalide teada saamist…

Kuid iga potentsiaal on üksnes varjatud jõud, mis kasvatamas oma väge…

Kuid üheaegselt ta on loovuse ühene üldine vägi…

Oma väge nemad on avamas ja kasvatamas siiski ühise keha vahendusel…

Kas käsi saab aidata kõrval paremini kuulda…?

Aga kas kõrv saab aidata kätt paremini tunda…?

Ei…, nemad on sootuks erinevad… – erinevad potentsiaalid ja erinevad teada saamise tasemed…, erinevad potentsiaalide avamise kvaliteedid…

Kuid ka selline analoog pole õige…, jutt käib selles välistest teadasaamise vormidest…

Kujuta ette kätt, milline oma teadasaamisega on avanemas enda seesmusesse…, ehk katsub sind seestpoolt…, ning kõrv, mis on kuulmas mitte väliseid helisid, vaid sukeldub kuulmisega sinu seesmusesse…

Oma mõtte poolest see ehk oleks lähedasem…, kuid selgitustest jääb siiski puudu…

 

Seega… – siiski on olemas mingi globaalne kavand, mis on mingi grandioosse ja lõpmatu terviklikkuse tasandil…?

Jah, muidugi…, muidu sellist kooskõla ja funktsioneerimist poleks olemas…

Kuid meie jaoks see on tabamatu…, nii sinu jaoks, kui ka minu jaoks…

Kas sinu maksa rakk on suuteline tabama sinu ilma Esmalooja kavatsust…?

Kuid ma siiski annan vihje… – sinu maksa rakk on siiski oma potentsiaali tasemel teadlik mingil viisil mitte üksnes sellest, kuidas peab funktsioneerima maksa rakuna…, vaid on teadlik ka Esmalooja kõigist seadustest…

Kõik on siiski kvantlikus seonduses…

Kuid maksa rakul ei jätku väge, et teadvustada neid potentsiaale ja kavandusi, et saaks võtta neid teadmiseks selliselt, kui valdad sina…

Ka teadmistel on omad potentsiaalid…

Potentsiaalid – on avamata energiad…, avamata vägi…

Sa mingil tabamatul teadmise viisil oled teadlik kõigist esmakavandustest…

Te kätkete neid enda seesmuses… – seega ka rakk kätkeb kõiki teadmisi sinust…

Kui meile ei jätku teie väest, et avada neid teadmisi endas…

Nii sina, kui ka mina oleme astumas oma väe tõstmise rada…

Ma olen teadvustamas end läbi teie, ning annan teile õigust avada endas kogu minu väge, kõiki minu potentsiaale…

Ka teie saaks avada endas kõiki neid potentsiaale, millised on kätketud minusse…, ning läbi minu ühenduda Absoluudi Terviklikkusega…, minu terviklikkusega ja minu sügavusega…

Minu Absoluut annab mulle võimaluse tunda Teda läbi minu valiku…

Kuid minu valik on just ilmutumine vormidesse…

 

Kui oleme loodud Absoluudi näo ja taolisuse järgi…, siis ka temal peaks olema Monaad…, Vaimsus…, Kõrgem Mina…, mingi vormi taolisus…, või siis… kõigi tema aspektide sulandumine üheks tervikuks, kus saaks avaneda kogu tema potentsiaal…

Monaad, Vaimsus, Kõrgem Mina – need on samuti vormid…

Kuid Mina olen oma olemuselt vormitu…

See oleks sama, kui ütelda, et jõgi on ookeani taoline…, ning seetõttu ka ookeanis peaksid olema jõed ja ojad…

Jah, ookeani seesmuses on vood…, kuid need pole ookeani olemus…

Ookeani olemus on ääretus…, vormitus…, see on ookeani vee olemus…

 

Kumb on esmane… – kas Absoluut, või Teadvus…?

Need on jagamatud…, kõik on üksnes Teadvus…

Küsimus on vaid selles…, et kelle teadvusena end võtad…?

Sa saad võtta end Inimteadvusena…, ja Jumalteadvusena…, ja Kristusteadvusena…, ja Absoluutteadvusena…

Muutub üksnes teadvuse rakurss…

Kuid Absoluutne teadvus just seetõttu ongi absoluutne, kuna on mahutamas endasse kõiki enda vastuvõtu rakursse teadvustena…

Ma olen Absoluutne teadvus…

Ka teie olete absoluutne teadvus, mis on kätkemas endas Absoluutse Teadvuse kõiki potentsiaale…

 

Kas Absoluut on järgimas seadusi…, kui jah…  – siis, mis seadused need on…, ja kes neid on üles seadnud…?

Jah ja ei…

Kõigile sinu küsimustele saab vastata nii ühekülgselt…, kui ka mitmetähenduslikult…

Kui seadusi pidada piiranguteks oma avanemisel…, oma mõistmistele… – siis millised saavad olla seadused Lõppmatusel…?

Seda ei saa miski piirata…

Kui seadusi pidada kui omadusteks, kui kvaliteediks, kui lahutamatuks omaduseks… – siis jah…

Vee omadus on voolata…, ehk vee seaduseks on voolamine…

Pole ühtki seadust, mis saaks vett piirata…, ja tema seadusteks on voolamiste valikud ühel, või teisel viisil…

Kuid vee peamiseks vääringuks ja omaduseks on – voolavus…

Nagu meie analoogis… kõrva seaduseks on – kuulata…

Kui tema ei kuule…, kas ta siis rikub seadust…?

Jah…, muidugi…, ta ei ava oma potentsiaali…, ega ava oma omadusi lõpmatuseni, et mõista oma omadusi…

Seega see, mida mõistate seaduse all…, on üksnes vajadus…, kohustus järgida oma tõelist loomust…, oma tõelist määratlust…

Kui teadvustate seda, siis seadused lakkavad olemast piirangutena ja sunduslikena…

Sellest saab teie olemuslikkus…

Teil on küll seadus – ära tapa – kuid see on olu peamine olemus… – mitte tappa…

Ja see pole üksnes kõlbeline kategooria, kuna tappa on siiski – eraldada…

Inimesel, kui minu osal, Absoluutse Teadvuse osal… on omaduseks mitte eraldada, vaid liita…, taastada oma terviklikkus…, oma teadvuse terviklikkust…, oma kaasosalust…

Inimese omaduseks on oma väe kasvatamine, läbi enda avardamise, enda seesmuses… – sellised on inimenergia omadused…, inimlike teadasaamise viisid…

Kõik minu vormid on teadvustamas oma terviklikkust…, ning on astumas Minu tundma õppimise teed…

Seega tapmine pole minu vormide omadus…, pigem eraldumise illusioon, mis ilmnes seoses enda eraldumisega terviklikkusest…

 

Kuid vabaduse seadus on olemas ka sinul…?

On…, ja see on kui loomulik vajadus õppida tundma end… – avardada ja avada end… – süvendada end…

Selline on vabavoli seadus selle kõrgemas mõistes…

Kui hakkate teadvustama, et teise valik, milline see ka poleks – on üksnes igaühene õigus õppida tundma, avarduda ja süüvida endasse…

Selliselt hakkate lõpuks austama teise õigusi teha oma valikuid…

Teil on raske seda mõista, kuna seote seda kõlbeliste kategooriatega ja hinnangutega…

Kuid teadasaamise avanemise kogemine on ühine…, ning midagi ei toimu ettemääratlemata…

Ohver õpib tundma end mõrtsukas…, ja mõrtsukas õpib tundma end ohvris…

Üheta poleks teist…

See pole küll parim viis tundma õppida end, kuna see on piiramas teada saamist…

Kuid siiski… – see on enda kogemise tundmine kõigi võimalike ilmutumiste läbi…

Kõik on üksnes energiate voogamine

 

Kas Absoluudil on olemas oma Läte, nagu meie lätteks on Absoluut ise…?

Kas potentsiaalidel on olemas läte…?

Muidugi on… – lõpmatus…, kuna kõik on kõiges…

Mina olen sinu lätteks…, ka minul on oma läte… – kuid need on üks ja sama Läte – teadvusta seda…

Tean, et teil on raske seda omaks võtta… – kuid püüa siiski…, üksnes vaiki selles teadmises…

Sinul ei jätku väge seda mäletada…, sa ise oled lukustanud seda oma potentsiaalina…

Üksnes luba sellel teadmisel pääseda sinusse…, ja teha oma tööd…

Informatsioon, mis pääseb sinusse, on üksnes energia, milline hakkab otsima sinus resonantse…

Nagu jõgi, mis on otsimas sängi, et saaks voolata…

Kõik on meie ühises punktis…, kõik lätted ja kõik potentsiaalid…

Meie sinuga oleme punktiks, ning võlulisel viisil me mahutame endisse kõiki minu lätte potentsiaale…, ehk mahutame kogu Absoluudi…

Kvantiliselt sa oled teadlik kõigest, mis on Temas toimumas…

Nüüd sa oled püüdlemas avada oma mõistuse teadmist, kasvatades oma väge läbi oma arengu…

Nii me oleme teine teisele lätteks… – teadvusta seda…

Teadvustage endile seda kõikesiduvat niiti, mis on Terviklikkus…, ehk absoluutne terviklikkus, millist ei ole suuteline mahutama sinu praegune vastuvõtt…

Ta on sinus juba eelduslikult…, ja ta on sinu omadus…, sinu esmasündinud omadus…, sinu loomus… – ja see on lahutamatu sinust, ning jääb alati sinu omaduseks…

See on lõppmatuse ja terviklikkuse omadus…

Teadvusta seda endale…

SElena

Read Full Post »

« Newer Posts