Kõik kanaldused, milliseid loete, on isikulised tõe peegeldused, mis on vältimatud ühel, või teisel määral…
Seega…, esmalt kuulake endid, ning pange tähele, kuidas antud informatsioon kajastub teie südameis…
Minu ülesandeks on – püstitada küsimused, mille kallal ehk jääte mõtlema…
Kuid vastuseid leiab igaüks enda seesmuses ise…
Elohim Tetragrammaton…, kas ma saaks sinuga rääkida…?
Ma kuulan sind…, oo vaimsus…
Sa oled meie Ilma Looja…?
Ma olen selle Ilma looja…, Ilma, millist on sul au tundma õppida…
Tahaks teada sinu nime kohta…
Iidsetes pühakirjades seisab, et tetragammaton on Jumala neljatäheline nimi…
Kabalistid arvavad, et sellesse on kätketud kogu Ilmaruumi olemus…
See, kes on suuteline seda hääldama, on võimelised paluma Jumalalt kõike, mida üksnes soovivad…
Euroopa okultistid ja roosikristlased lõid sinu nime IHVH ümber hulgim ulmelisi legende…
Aleister Crowley kinnitab, et selle nime õigel hääldamisel Ilmaruum koheselt variseb tolmuna kokku…
Saab see nii olla…?
Nimi on heli…, heli on vibratsioon…
See, kes suudab kõlada kui Mina, võib saada Minuks…, sellele allub Kogu Ilm…
Miks neli tähte…?
Vastavuses „kristlikule kabalale“ neli tähte esmasest tetragrammatonist tähendavad nelja stiihiat… – tuld, õhku, vett ja maad…
Kui neile lisada vaimu sümbolit shin (שִׂין), siis tetragrammaton muutub nimeks, Yehoshua (Joshua), milles Ilmaruum omandab oma lõpetatuse…
On olemas hulk elemente… – kuid te unustate viiendat elementi – eetrit…
Neli tähte – need on neli olemust, milliste läbi Mina ilmutun…
Ma ei mõista…, kui oled kolmainsuslik, kuid… kolmainsus on – Isa, Poeg ja Püha Vaim…, miks siis on neli tähte nimes…?
Neli olemust ja kolmainsus…, kolmainsuslikkus neljas olemuses…
Kas see ei ütle sulle midagi…?
Kokku saab kaksteist…
Meie ilmas on palju seotud kaheteistkümnega…
Kaksteist kuud ja kakskümmend neli tundi ööpäevas…
See on tinglikkus…
Aega ei ole olemas…
Te võite jagada oma ööpäeva ja aasta mistahes tinglikesse jaotustesse…
Liigu sügavamale…
Neli sinu olemust…, neli aastaaega…
Nagu teil on talv, kevad, suvi ja sügis… – nii ka mina avaldun oma neljas pales…, neljas olemuses…, neljas ringis…, neljas tsüklis…, ja oma neljas arengu etapis… – lapsepõli…, noorus…, küpsus ja vanadus…
Vanadus… sinul…?
Teil vanadus on seotud põdurusega ja surmaga…
Kuid surm on sünni vastaspool…
Kuid minu puhul vanadus on tarkus…
Igal neil etappidel ma ilmnen kolmainsuses… Isa, Poeg ja Püha Vaim…
Neli olemust – koit, päev, loojang ja öö…
Kuid buddistidel on olemas neli jugat…
See kõik on üksnes sinu täiskasvanuks saamise, sinu arengu tasemed…?
Võib ka nii öelda…, minu, kui Looja täiustumise tasemed…
Milline on sinu käesolev etapp…?
Praegu on noorus…, täiskasvanuks saamine seisab veel ees…
Seega… – sa seni olid lapsepõlves…?
Mida see peaks tähendama…, ja kuidas saab seda siduda meiega…?
Ehk katsuks meenutada…
Lapsepõlv… – kus laps õpib tegema esimesi samme oma loomises…, proovib järgi kõiki värvilisi võimalusi…
Temale kõik on uudiseks…
Ta püüab luua kõike, teadvustamata vastutust oma loomingu üle…
Noorus – kus inimene hakkab teadvustama enda iseseisvust…, seetõttu püüab eralduda oma vanematest…
See on vastuhaku aeg…, püüd rakendada uut…
Püüd luua midagi sellist, mida keegi pole veel loonud…
Küps aeg – kus olemus omandab kogemusi ja täit väge…
Tarkuseks on – kõigi eelmiste olekute ühendamine…, kus lapsemeelne puhtus sulandub täiskasvanu vastutusega…, kus uue loomine ei nõua eraldumist vanast ja selle lammutamist…, kus jõud saab tasakaalustatud vastutusega…, loomine toimub teadvustatult…
Näib, et olen mõistnud…
Tahad siis ütelda, et oled alles noor Ilma Looja…
Nooruse aeg – on just sinu mässulik aeg, kus püüad Isast lahti saada, ning luua mõttevormi Ilmaloovuse jagamiseks Ilmaks ja Antiilmaks… – nagu on rääkinud Lutsifär…?
Sa oled õppimas ja süüvimas… – olles ise alles veel lapsuke…
Ma olen olnud sellises seisundis…
Lapsuke tunneb rõõmu vanemate embusest, milles tunneb end armastatuna ja kaitstuna…
Temale on lubatud paljut…, ja ta on kaitstud mistahes raskustest…
Kuid, varem või hiljem, temal seisab ees saada täiskasvanuks…
Ega saa õppida käima, kui ei tee esimesi samme iseseisvalt…
Laps, õppides käima, mõneti ka kukub…
Kuid edaspidi, õppides selgeks esimesed sammud, hakkab arvama, et on iseseisev ja vanemate toetust temale pole enam tarvis…
Nii eemaldudes vanematelt, ta püüab olla iseseisev looja…, ning teeb läbi isiklikke eksimusi…, kandes nende koormust endaga kaasas, kuni teadvustab neid…
Kui jõud võrdsustub vastutusega, siis hakkab püüdlema küpseks saamise tasemeni…
Nii omandades tarkust, naaseb Isakoju…
See, mida mulle praegu räägid, ilmselt peetakse pühaduse teotuseks…
Tuleb välja, et sa pole täiuslik…, et sa alles oled õppimas loomist, ega pole veel saavutanud tõelise Ilma Looja tarkust…
Jah, nii see on…
Miks see paneb sind imestama…?
Kui analüüsida ilma, mida teame kui inimkonda, siis paneb imestama, kuivõrd palju on selles ebatäiuslikkust… – siit saab selgeks selle põhjus…
Sa üksnes püüad luua erinevaid asju…
Kuid meile pidevalt kinnitatakse, et sinus pole ebatäiuslikkust…, et Ilmas on kõik täiuslik…
Mis on sinu arusaama järgi täiuslik…?
See, mis on harmooniline…, see, mis vastab pühadusele…, ehk see, milles on Püha Vaim –
teatud etalon…
Täiuslik on kõik, mis teostub…, ehk, mis on loodav…
Sa ise oled täiuslik…
Mis on siis teostumas…?
See mis – on loodav…, see mis – omandab oma eraldi olevat vormi…
Kas siis vormi eraldumine on täiuslikkus…?
Jah…
See on teostus, lõpetatus… – juured on neil ühesed…
Mina, kui Looja, olen teostunud Absoluutse Teadvuse ilmutunud vormina, mille tõttu olen täiuslik…
Olgu pealegi…
Tuleb välja, et sinu poolt loodud duaalsus – on üksnes „noorusaja“ eksimus…, sinu mässumeelsus…, vanematele vastuhaku vaimsus…
Eksimuseks nimetate seda, mis ei lähe kokku üldtunnustatuga…
Kuid Ilmaloovuses ei ole olemas üldtunnustatust…
Loomise vabadus ja valiku vabadus ei ole samastatav mõistega „eksimine“…
Eksimist pole olemas…, on üksnes loomise erinevad variandid…, esimesed suleproovid…, esimesed loomise sammud…
Palju sajandeid on inimkond kummardanud sind, kui kõige targemat ja täiuslikumat olevust…, kuigi tegelikult see pole nii…?
Olete minu lapsed…
Laps kasvab…, jõuab nooruse ikka…, kuni sünnitab ise oma lapsi…
Lastele muidugi vanemad on targemad ja on autoriteediks…
Kuid vanem siiski on õppimas kogu oma elu jooksul…
Võiks ütelda, et olen vapustatud…
See kõlaks kui Jumala enda pihtimine…
Muide…, viimastel aastatel on hulgim avastusi, mis pööravad teaduse peapeale…
Algselt inimesed kartsid ja kummardasid Jumalaid…
Kuid siis selgus, et Jumalad on täiuslikkusest kauged, ning loojateks olid vaid kaudselt…, seega… nemad on maapeal palju käkki korda saatnud…
Nüüd tuleb välja, et Looja ise on etalonist kauge…, ja ise on hulgim käkke korda saatnud…
Ta üksnes läbi meie on õppimas loomist…
Mulle näib, et paljud ei suuda seda mõista…
Need Jumalad, kellest räägid, on samuti minu lapsed…, minu osad, millistes olen ise…
Oleks ime, kui need erineks minust…
Me kõik oleme Üks…, Ma olen Üks…, ja teie kõik olete minus, kuid erinevate osadena…
Need Jumalad on minu eraldi olevad osad…, ja on kordamas minu omadusi…, minu vigu…, minu otsinguid…, minu loomise võimeid… – kõik on minu teedel…
Nemad on minu realiseeringud…, minu unelused…, minu hulgalised olemused… – ehk… teie keeles – fragmendid…
Oma olemuselt nemad on minu täpsed koopiad…
Ma ei eita ühtegi neist…
Olen kui vanem, kes armastades, on koos lastega läbimas oma teed…, nii ma olen iga ühe teie kõrval, ning oleme koos läbimas Loomise Õppetunde…
See on ainus teekond, mida oleme kõik läbimas…
Seega… sa oled ka Jehoova…?
Selliselt tõlgendavad sinu nime kabalistid, kuna nelja tähe hääldus annab neile sellise häälduse…
Selliselt nimetavad vaid mõned teie seast…, selline on üks minu paledest…
Ma ei mõista… – oleme rääkinud, et sinus on neli palet… – lapsepõlv, noorus, küpsus ja vanadus…, ehk kevad, suvi, sügis ja talv…
Aga Jehoova pale…?
See on lapsepõlve nimi…
Lapsepõlve nimi…?
Jahve…
Aga küpsuse nimi…?
Elohim…
Kuid kõik nimed on üksnes tinglikud…
Nimi – on valguskood…
Valguse kood on keeruline…, ja see on kätkemas endas minu kõiki omadusi ja olemusi…
Just seetõttu keegi pole võimeline ütlema Jumala nime…
See nimi pole hääldus, kui selline…, vaid on Valguse Helind…, ja see on minu valguskoodi terviklik helind… – on kui akord, mis annab uut terviklikku helindit…
Et hääldada Jumala nime, tarvis olla kui Jumal…
Absoluut rääkis, et Tema on ilmutunud paljude Esmaloojatena…
Kas neli palet on üksnes sinul…, või nii on arenemas kõik Esmaloojad…?
Sa püüad haarata haaramatut…
Mina olen areng, püüdlus…
Selles on minu erinevus teistest Esmaloojatest…
Minus on liikumine ühest olekust teise…, ühelt vormilt teisele…, ühelt ajalt teisele…, ühelt omaduselt teisele…
Minus on olemas lapsepõlv, noorus, küpsus ja tarkus…
Mis saab sinust, kui oled jõudnud tarkuse perioodi…?
Ma pean silmas tsükli lõppu… – mis saab siis…?
Minule see ei ole teada… – olen lõpmatu ja igavene…
Kas saabub surm…, või siis… algab minu uus olek…, minu uuendus…
Isa võimaldab mulle valiku õigust…
Ma olen samuti, nagu teiegi, läbimas oma arengu etappe…, oma tsükleid…, oma tasemeid…
Olen samuti püüdlemas valgustumise poole, kuid suuremates mõõtmetes…
Olen püüdlemas ühesuse poole läbi eraldatuse…
Kõik on taoline… – mis ülal, see ka all… – nii on teile õpetatud…, ja selles on tõde…
Kõik, mis on toimumas teiega, on toimumas ka minuga…
Nii on mitte üksnes seetõttu, et olete minu osad…, vaid ka seetõttu, et kõik on taoline…
Kuidas on Jumala sisse ja välja hingamisega…, kas need on sinupoolsed hingamised…?
Kõik on taoline…
Mina Olen oma absoluudist Isa Poeg…, ja mina olen Tema väljahinge…, Tema Loovus ja Tema Ilmutumine…
Ma olen loonud oma Poega-Loojat…, ja tema on minu väljahinge… – ja mina olen temale Isa…
Kui saabub minu Isa Absoluudi sissehinge, siis ma naasen Tema juurde tagasi, rikastununa Tema tarkusest…
Ka minu poeg naaseb minu juurde, kui saabub minu sissehinge…
Ja minu sissehinge on samas ka Isa sissehinge, kuna kõik on ühene…
On kui õis, mis hommikul avaneb, aga õhtul sulgub, kus iga kroonleheke sulgub ööseks, ehk püüdleb keskme poole, koos teiste kroonlehtedega…
Kuigi kõik kroonlehed sulguvad ööseks… ometi need on üksnes osa õiest… – kõik on ühene protsess…
Mis on selles analoogis öö, seda ma ei mõista…?
Uus etapp…, uus potentsiaal…, uued võimalused…
Toon sulle näite…
… kui mäng kaartidega sai läbi, siis kõik kaardid lähevad pakki tagasi…
… iga mängija saab uue võimaluse võtta üles uued kaardid, ning alustada uut mängu…
… millest saab sama mäng, kuid siiski teine…, uus ring…, uus variant…
See oleks kui õis, mis sulgeb kroonlehed…, kuid hommikul avaneks teisiti… – kord roosina…, kord karikakrana…, kord liiliana…
Aednikul poleks kunagi teada, mis õiena ta võib avaneda…, õis valib ise oma avanemist…
Aednik vaid ootab kannatlikult ja imetleb oma täiuslikku loovust… – imetleb seda…
See on õie hingamine…
Lõppkokkuvõttes isegi aednik on sama õis…, kuid üksnes… magav…, ilmutumatta ja pole veel teadvustanud end õiena…
Kuid õis avaneb…, siis aednik läbi õie võtab vastu Ilmutatut Ilma…, ja ennast selles ilmutatuna…
Väga ilus analoog…
Kas sinu ilmutatud poeg on Lutsifär…?
Mul on palju poegi ja tütreid…, Lutsifär on üks neist… – üks kroonlehtedest…
Selles analoogis ta on minu Loovusluse õie kroonleht…, kuid mina olen kroonleheks Absoluudi ilmutatud õies…
Lutsifär rääkis, et Ilma Looja oli loonud eraldumist oma mõttevormiga, millega lõi Ilma ja Antiilma…
See peaks tähendama, et see oli sinu idee…, sa kinnitasid Antiilma ja Pimeduse loomist…?
See oli minu mõttevorm, millele järgnes selle areng…
Meie analoogis ma lõin Õie, mis hakkas avanema kõigis suundades…, kuid seda nii väljapoole, kui ka sissepoole… – üheaegselt…
Kui loomine on käivitatud sinu nõusolekul…, miks sa hakkasid karistama inimkonda veeuputustega ja jumala karistustega…?
Kas inimkond oli selles süüdi…?
Tänu sinule inimeses oli olemas kahesus…, nii Pimedus, kui ka Valgus…
Ma olin noor, kui Esmalooja…, vaid proovisin loomisi…
Mulle, kui noorele, näis, et olen suuteline looma midagi unikaalset…, luua midagi paremat, kui oleks suuteline tegema Isa…
Mulle näis, et saan tõestada, milleks olen võimeline…, teenida tema kiitust…
Ma muidugi toon sinule inimlikke näiteid…, kuid tegelikult kõik on hulga keerulisem ja lihtsam, ning on seotud valguse voogudega minus…
Et sulle oleks lihtsam mõista, toon inimlikke mõisteid…
Olin poja taoline, kes arvas end iseseisvana ja sõltumatuna Isast…
Tark Isa lasi teda rännakutele, mõistes, et poeg vajab oma kogemuste kogemist…
Kuid mina olen naasemas Isa kodu üsasse…, Tema kodusse, ning olla nüüd Temaga…
Mul on rõõm Sinu ja kõigi meie üle…
Kuid mis nüüd edasi…?
Kas see tähendab, et sama üleminek, millest palju on räägitud, ongi sinu naasemine Isamajja…, Ühesusse…?
Ma kasutaks veel üht analoogi…
Poeg on naasemas Isa majja…, tema kehal on palju arme ja haavu, kuna eraldumine oli keeruline protsess…
Rännates mööda Ilma, ta mõistis, et Isa majast pole midagi paremat, milles ta saab olla isa tarkuse ja tema kaitse all…, et isa katuse all on alati olemas jõu läte…
Ta on astumas Isa maja lävele…
Ja mis on teda ootamas seal…?
Isa embus, mis ravib kõik haavad ja lahustab tema armid…
Nii ka mina…, olen naasemas Isa majja koos kõigi oma lastega, Tema üsasse…
Olete minu lapsed, ehk minu osad, kuid täis vermeid, mis saavad siin tervendatud…
Isa armastusel on tervendav vägi…
Selline on teie üleminek… – eraldatusest Ühesusse…
See on ka teie naasemine Isa majja… – see on meie ühine Isa Maja…
Kui sinu käsi on sisenemas majja, siis see on ka tema maja…
Sa räägid „üsasse“…, kuid üsa on emal…
Üsa on koht, kus sünnib uus…, kus sünnib elu…
Seega… ema ja isa üsad on ühene rüpe…
See üksnes teie jaoks on Isa Maja jaotumine Emaks ja Isaks…, kaheks energia liigiks…
Kuid elu üsa rüppes on ühene…
Kas sinu naasemisega Isa majja sinust kaob kolmainsuslikkus… nii Ema, Isa, kui ka Poeg…?
Kolmainsuslikkus pole „ema, isa ja poeg“…, vaid „Isa, Poeg ja Püha Vaim“…
See on liikumine…, ilmutumine…
See on sünd, sünnitav ja sündiv…
See on otsing, otsitav ja otsija…
Need on arengu etapid…, on elu liikumine…
See on Vaimu kolmainsus…
See on eraldumine mees- ja naisenergiateks… – nende tasakaalustumine…
See on duaalsuse omadus…
Valgus, pimedus ja vari…
Valge, must ja hall…
Kuum, külm ja soe…
Ja nii edasi…
Tähendab… duaalsus kaob…?
„Du“ kaob…
„Du-aalsus“ on kaks vastandpoolust, mille vahel on toimumas liikumine…
Pooluseid on hulgim, nagu vikerkaare värve…, isegi palju enam…
Pooluste paljusus sünnitab liikumist…
See on arengu järgmine etapp, mis oli meil Isaga koos kavandatud…
Kahe vastandi liikumine oli võimas, mis sünnitas vastandamise…
Läbi selle sündis tasakaalustav alge…
Valgus ja Pimedus on tasakaalustatav varjuga…, oleks kui kahe alge liitumine…
Valguse ja Pimeduse liitumine toob tasakaalu Valguse ja Pimeduse vahel…
Kuid… – kui sünnib liikumine punase ja rohelise värvi vahel…, kas on see vastandumine…?
Need on üksnes erinevad värvid…
Igal ühel…, igal olevusel on voli valida nende vahel, sama, kui Valguse ja Pimeduse vahel… – kuid ilma vastandamiseta, kuna seda enam ei ole…
Selliselt sünnib õis ennenägematus kauniduses…
Kuid õis on mitte erisuundadesse ilmutumine, Ilma ja Antiilma suunas, millised on vastandumas teine teisele…, vaid – värvirikkuslik õie ilmutumine…, ehk õis seitsmes värvis, kui teie muinasjuttudes…
Iga leheke lugematutest kroonlehtedest on oma ilma arengu uus valik…
Sinul pole vajadust valida enda seesmuses Valguse ja Pimeduse vahel…
Sa võid proovida end punast…, ja proovida end rohelist…, end roosat… – proovida kõigis variatsioonides…
Selline on duaalsuse ilma jätk… – Ilmaloovuse värviküllus…
Duaalsuses oli kõik kokkukeritud ja kokkusurutud miinimumini…
Kõik värvid olid korjatud kokku – valgeks valguseks…
Kuid Antiilma värvid olid koos musta värvina… – ja see sünnitas vastuseisu…
Seetõttu valge pool ei olnud võimeline nägema musta paljuvärvilisust…, kuna nende jaoks need valgusid musta hirmutavasse värvi kokku…
Must pool ei saanud näha Valge värvirikkust, kuna see pimestas… – see sünnitas mõistmatust…
Kuid nüüd on mõlemad pooled avanemas…, puhkemas oma värvikülluses…
Seejärel üks heleduse varjundeist leiab oma jätku tumeda poole varjundeis…
Igal ühel avaneb võimalus läbida mistahes värvi kogemist, ilma vastuseisuta ja vastuhakuta…, ega tule mingit võrdlust ühe ja teise poole vahel…
Seega… kõik on Jumal…, kõik on üksnes Absoluudi Teadvuse avaldumine…, Loova Vaimsuse ilmutumine…
Suurepärane…
Kuigi paljud ehk ütleks… – Antiilmas, Pimeduse valduses, on õitsel vägivald, tapmine, lammutus, vihkamine… – kellele tarvis selliseid värve…?
Kõik on üksnes Ilmaloovuse pilt, milles peavad olema kõik värvid ja varjundid…
Igal ühel on voli valida neid värve ja toone, mis on temale kohasemad…, milliseid tahab enda peal ära proovida…
Et saada Jumalaks, on tarvis läbi proovida kõiki värve…
Et saada tõeliseks kunstnikuks, on tarvis näha kogu spektrit…, kogu värvide paletti…
Loovad lapsed…, saage tõeliseks Kunstnikuks…, tõeliseks Loojaks… – selles seisneb teie määratlus…,
See on olnud Minu kavanduseks…
Olete minu lapsed, kes on võimelised saama Täiuslikeks Loojateks…
Õppige tundma loomise värve….
Olen Elohim Tetragrammaton, kes on rääkinud sinuga…
SElena
Leave a Reply