Suur teaduslik eelarvamus
Tere päevast, kallid. Olen Krayon magneetilisest teenistusest.
Küll ikka kiiresti toimub edastus Inimolevuse ja selle vahel, kes edastab saadetist eesriide tagant. Kas pole? Ehk nende jaoks, kes tahaks olla kriitiline toimuva suhtes, isegi liig kiiresti?
Mu partner ei ole veel teile rääkinud, et üleminekut ühelt poolt teisele poole ei toimu enam sellest ajast, kui oleme koos temaga ühel „lainel“.
Selline oli tema valik kasutada sellisel viisil minu energiat… et edastades armastuse saadetist, oleks võimalik tugev meievaheline edasi-tagasi side.
Ütleme ka sinule, Inimolevus, igaüks teie seast on võimeline saavutama sellist taset, kus side teie hääle ja teie Kõrgema Mina hääle vahel on ime väike, või sootuks otsene.
Sellele, millest kavatsen täna rääkida, võimatu anda määratlust.
Siiski lubasin partneril kuulutada välja edastuse pealkiri, sest inimestele see meeldib. Nendel on soov kujutleda „ootuste vabastamist.“ Nemad tahaksid võtta kasutusele omaviisilist identsuse kohandamise protsessi kõige suhtes, millega tegelevad, seega ma luban mu partneril anda neile seda võimalust.
Kuid see, millest tahaks rääkida, on paljumõõtmelisuse tunnetus, ning rääkima hakkan sellest nii, kuidas pole kunagi varem rääkinud.
Tahaks anda veidi mehhaanikat, veidi rääkida sellest, mida mu partner nimetab jokkeri loomiseks… asjadest, mida te ei oota, või millesse teie ei usu. Seega alustan näitest.
Lubage teile esitleda Henry’t ja Mary’t, multika tegelasi, paberile joonistatud kahemõõtmelisi kujukesi. Muidugi selles on peidus terve mõistuse iva, sest see on ju veste. (Krayon muigab selle peale)
Nende tegelaste elu ei erine keerulisuse poolest, sest need on vaid paberile joonistatud kujukesed. Neisse on toodud sisse kõike. Neil on isegi armastus. Nende kahemõõtmelline elu on neil kõik, mida nemad on kunagi teadnud, ning nemad on rahul sellega. Nemad teavad lehe piire, mille peal nemad elavad ja see teeb neid õnnelikeks. See on kõik, mis kunagi on neil olnud. Nemad on teadlikud, mida saavad teha ja mida mitte. Henry ja Mary on rahul oma reaalsusega ja õnnelikud.
Äkki ilmub sinna vabamõtleja, kes on joonistatud veidi teisiti. See veider tegelane hakkab igaühele neist rääkima kolmanda mõõtme võimalusest… ja „üleval ja all“ ideest. Ta hakkab rääkima neile kolmemõõtmelisusest, mis erineb kahemõõtmelisusest, millega ollakse käesoleval ajal rahul.
See on sellise reaalsuse määrangu algus, millist nemad pole kunagi näinud, ega aima, kuidas selles eksisteerida, seega ei suuda mõista seda lõpuni.
Eks vaatame, mida Henry ja Mary peale hakkavad sellise informatsiooniga.
Esiteks – nemad ei mõista seda. Neile see on liig kõrgteadlik.
Teiseks – see on väljaspool nende reaalsust, seetõttu see neid eriti ei huvita, kuna neil ei tule seda kasutada. Neile see on vaid hüpotees, seetõttu nemad ei usu sellesse, et see oleks oluline, ega sellesse, et see saaks üldse eksisteerida. See muutub nende puhul teadlaste fantaasiaks, mis ei puuduta kunagi ei Henryt, ega Maryt, kes on lõppude-lõpuks siiski vaid kahemõõtmelised joonistused paberi lehel.
Paljud nende seast, kes istuvad ja loevad kahemõõtmeliselt lehelt seda teksti, on nende kujukeste sarnased. Kõik, mis väljub üle kolmemõõtmelisuse piire, ei huvita neid. Mitte seetõttu, et on valinud sellist teed, vaid seetõttu, et nemad on selle äärmuslikkuse osa, mis on alati olnud… sellesama kolmemõõtmelise äärmuslikkuse, mille sees on elanud kogu oma elu.
See on reaalsus, mida on võimatu oma mõtteis ette kujutada, ning paljud oleksid nõus veel vähem pöörama tähelepanu nende asjade uurimisele.
Lõppude-lõpuks, mida on halba reaalsuses, milles nemad on? Ta ju töötab!
Uus nihe, milles olete, on kvantiline nihe. Ta vajab suuremat Inimolevuse tähelepanu sellesse, mis on tema ümber ja ehkki see pole nähtav, aga on väga reaalne.
Nemad peavad jõudma arusaamiseni, järelikult ka uskumiseni, et pole võimalik kõike näha, ega pole võimalik kõike mõista kolmemõõtmelisuse ulatuses, ning on olemas palju sellist, mis tegelikult on tema maailmaks. Kuid selle kõige mõistmiseks on vaja loogikat, mis väljuks nendest piiridest, millistega ta on harjunud.
Oleks parem, kui alustades tundi, mis mulle on võimaldatud, võtaks teid rännakule ja siis jagaks teile veidi informatsiooni.
Selles edastuses on midagi, mis võiks paeluda neid, kes armastab teadust.
Teisi, kes ei hiilga teadusele suunitletud mõistusega, see ehk ei puudutagi neid eriliselt, kuid mingit analoogiat suudavad siiski tabada, mida püüan edastada, ning suudavad ka mõista seda teemat.
Tahaks võtta teid reaalsesse kohta, ehkki see võiks tänase päeva kohaselt olla vaid teie loomingulises teadvuses. See koht on reaalne, kuid te ei ole suutelised käesoleval hetkel sinna minema… veel ei ole suutelised.
Huvitav on see, et seal, kuhu kutsun teid, olete kõik olnud ajal, kui te polnud veel Maal.
See oli veel enne, kui hakkasite sündima inimesena, me veetsime seal koos aega. See on uskumatult ilus koht. Ta näeb välja täielikult mittemaiselt, kui võib nii väljendada.
Tahaks viia teid väljaspoole galaktikat, ning tõsta teid veidi kõrgemale, et saaksite silmata tema spiraali ülevalt poolt. Tulge minuga sinna mõneks ajaks.
Kujutage mõneks ajaks ette, et kosmiline surve ja temperatuur ei avalda teie Inimkehale mingit mõju. Miski seal ei avalda teile tähenduslikult mingit mõju, sest asute kaitsemullis, mis on teie vaimne Mina. Lähme kõik koos ja vaatleme seda suurepärast vaatemängu.
Teid, kui Inimolevusi, hämmastab kosmiline vaikus, kuna te ei mõista, ega võta vastu fakti, et iga täht laulab oma laulu. Mina kuulen neid kõiki. Teile vaikus on minu jaoks sümfoonia. Kõik valguse vibratsioonide tasemed, mis lähtuvad tähtedelt, liituvad kooriks, kauniks juhitavaks vibratsioonide heliks.
Ilmaruum laulab mu kõrvadele, sest olen kvantiline.
Need teie osad, mis on kvantilised, alustavad läbimurret kolmemõõtmelisuse piiridest.
See nihe, see sulandumine hakkavad looma mõtete sähve, mis erinevad teiste omadest siin planeedil.
Pole veel kunagi planeedil olnud sellist aega, nagu nüüd, kus palutakse teil teadvuse tasandil väljuda oma hubasest reaalsuse karbist, ning kutsutakse tõusma liuglema oma loomuliku eelarvamuste seina kohal. Vaadakem koos mõni hetk teie galaktikat, tema kaunist spiraali, milles kõik liigub ühiselt, kui üks terve… pöörleb aeglaselt, kui tulukestest koosnev taldrik. Hoomake seda tervenisti endasse.
Täna jagan teile teaduslikku informatsiooni. Annan teadmise, mis ilmneb ja saab tuntuks alles tulevikus. Saabub aeg, kui näitate näpuga kirjutistele, mida teete täna, ning ütlete; “Näe, Krayonil oli õigus.“
Kui jõuate sinna, kus teadlased kinnitavad seda, millest räägin täna, siis oleks hea, kui vaataksite taas üle kogu tänase ülestähenduse, sest teie usufaktor on samuti veendunud, et minu jutt on tõene, kuna räägin sellest, mis seob teid Vaimuga, Loojaga teie sisemustes.
Mul on õigus vaid seetõttu, et räägin asjust, mis on teie teekonnal ees ja teie tulevikust, ning ainsaks põhjuseks, miks jagan täna teaduslikku informatsiooni, on selles, et teie lineaarsus ja teie eelarvamused ühendavad tulevikus mõlemad ühte.
Võite selle peale mainida: „Kuhu liigub üks, sinna liigub kõik ülejäänu, seega võtan tähelepanu alla kõik, millest on täna siin juttu“.
Vaadates Galaktikat
Kas pole tõsi, ta on kaunis! Ta on teie kodugalaktika. Eriti kaunis, kui vaatame teda ülalt, rippudes tema kohal!
See on vaikuse hetk, kui jälgite vaikselt pöörlevat galaktikat, mis liigub mööda spiraali, kui üks tervik – ta on uskumatu, ebamaine, muljet avaldav, et lausa võtab sõnatuks.
Nüüd juhatan teid selle sisemusse, ning tutvustan mõndagi sellest, mis seal toimub ja mis on teie teaduse jaoks veel saladus. Siin avaneb midagi olematut, mis ei lähe kokku maiste määratlustega, ega seadustega. See ei lähe kokku teie füüsikaga.
Henryl ja Maryl, kahele paberile joonistatud kujukesel, on samuti olemas teadlased. Neil on kahemõõtmelised füüsika seadused ja neis on kõik, mis neile vaja. Need sagedused töötavad suurepäraselt, kuni nemad jäävad paberi piiridesse.
Teil on neli füüsika seadust, sest tehnilisest vaatenurgast asute nelja mõõtme ulatuses, ning need seadused töötavad laitmatult. Need seadused saavad taas ja taas kinnitust ja see on nii seni, kuni elate nelja mõõtme ulatuses (mida nimetate kolmemõõtmeliseks).
Nüüd esitan teile esoteerilise küsimuse. Vaadake Henry ja Mery kujukesi paberil. Mitu füüsika seadust on kahemõõtmelistel tegelastel?
Kas seal on seaduste kogum, mis hõlmab ruumidevahelist reaalsust, või ainult need, millest piisab kahemõõtmelisuse jaoks? Vastus peaks olema ühemõtteline: Füüsika eksisteerib kogu oma täiuses kõikjal, sõltumata sellest, kuidas seda võetakse.
Sellest tulenevalt Henry ja Mary teavad, usuvad ja kasutavad vaid kahemõõtmelisi seadusi, kuid sellegipoolest seal on olemas kõik füüsika seadused… mis on ooteseisundis, kuni neid avastatakse.
Kolmemõõtmelised seadused võivad olla millekski, mida ei teadvusta joonistatud kujukesed, kuid sellegipoolest need on seal olemas.
Kuid arendagem seda mõtet edasi, ning lubage küsida teilt, kolmemõõtmelised loovused: mis oleks, kui ütleks, et on olemas kuus füüsika seadust, mis kirjeldavad paljumõõtmelisust, mida te ei näe, siis mitu seadust saab olema teie jaoks?
Vastus on sama, mis Henry ja Mary jaoks. Seadusi on rohkem, kui teile on teada, ehkki teate ja aktiivselt kasutate vaid nelja teie käsutuses olevat mõõdet.
Näete nüüd? Neli füüsika seadust, mis teil on olemas, teevad tööd suurepäraselt. Need ei lähe kunagi rivist välja, ehkki seadusi on palju rohkem. See oli põhjuseks, miks kutsusime teid siia kaasa, et näidata teile teie galaktikat, mis on siin all, teie ees, ning esitleda teile mõnda, mida on võimelised nägema ka astronoomid.
Pange tähele, selles, kuidas liigub galaktika, on midagi ebatavalist. Märkasite seda?
Oleme juba varem tutvustanud teile kahte lisa füüsika seadust, kuid praegu ei ole aeg neid taas selgitada.
Aga kui satute ruumidevahelisse riiki, siis näete paljumõõtmelisi energiaid, milles peaks olema palju rohkem informatsiooni, kui teie tänapäeva füüsikas.
Praegu teie käsutuses on neli seadust. Teie tunnete neid Newtoni, Eukleidese, Einsteini seaduste nime all, kui nii see teile meeldib. Just nemad on juhatanud teid sinna, kus momendil olete.
Jälgige mõnda aega koos minuga teie spiraalset galaktikat, pange tähele tema liikumist. Tema liikumine on teine, kui teie päikese süsteemil.
Seadused, mis kirjeldavad objektide liikumist, lähtuvad kolmemõõtmelisest järjepidevuse eeldusest.
Teie teadlased vaatavad teoreetilisi seadusi ja leiavad, et see, millesse nemad usuvad, on tõene kõige jaoks. Kuid nemad ei ole suutelised mõistma, et sellesse on peidetud eelarvamuslikkus.
Nende seadused on suunatud ühte suunda – kolmemõõtmelisusesse.
Kui kasutate neid seadusi vaid aja mänguväljakul, siis võite edukalt kasutada lineaarset matemaatikat, ning arvutada välja seda, mis teil vaja. Kõik asub sirgel joonel ja kõik on suunatud ühes suunas, mis kunagi ei muutu, ning jääb alati samaks.
Võite küll väita, et teie füüsika suhtub lihtsasse järjepidevusse eelarvamuslikult!
„Krayon, kas siin siis miski ei klapi? Minu jaoks see kõlab kenasti!“
Siin nüüd ilmubki vabamõtleja, kes ütleb: „Ruumidevahelisusele kolmemõõtmeline loogika, ega eelarvamuslikkus ei ole kohaldatavad. Ruumidevahelised seadused nõrkadest või tugevatest jõududest asuvad kolmemõõtmelisest mõistmisest kõrgemal, seega võivad näida kaootilisena ja püsimatuna.“
Lubage jätkata selgitusi.
Teie päikese süsteem funktsioneerib selliselt, nagu oletate.
Nende füüsika lõikude piires, mis kirjeldavad liikumist kosmoses, on objekte, mis asuvad päikesele lähemal, ning nende liikumine on kiirem, kui näiteks Merkuuril. On ka objekte, mis on päikeselt kaugel ja nende liikumine on aeglane (välimised planeedid).
Orbitaalse mehhaanika seadused tegutsevad täies ilus. Vahemaa päikeselt on laotatud kolmemõõtmeliste orbitaalmehaanika seadustele, mis on rajatud gravitatsiooni, massi, kauguse ja kiiruse seadustele, mida olete avastanud.
Need seadused on õiged… kolmemõõtmelisuse jaoks.
See võimaldab teil saata lennumasinaid teistele planeetidele, ning olla niivõrd täpsed, et kohtuda nende orbiidil, teha neist pilte, ning analüüsida saadut.
Kuid vaadake koos minuga, hetkeks… teie galaktika liigub hoopis teisiti.
See on kaunis liikumine, mis ignoreerib inversioonvälja seadust (seadust, mis kirjeldab, kuidas energia hajub allikast kaugustesse.) Ta ignoreerib peamisi gravitatsiooni ja jõu seadusi. Ta ignoreerib lihtsaid, mõningate üksikute kosmoses liikuvate objektide eelarvamustele rajatud iseloomustisi.
Vaadake koos minuga teie galaktikat. Jälgige tema pöörlemist. Ta oleks nagu taldrikul. Kõik liigub koos. Kõik!
Kõik pöörleb keskosa suhtes ühe ja sama kiirusega… hiigelsuure ratta sarnaselt, milles kõik osad on oamavahel ühenduses.
See hiiglaslik taldrik käitub selliselt, nagu kõik tähed oleksid tema kivikesed, mis oleksid kui kleebitud tema kosmilisse kangasse, sest kõik liigub üheskoos.
Kuidas kõik see on võimalik, mida näete?
Lubage anda teile vihje võtmele: meil oli juttu nõrkadest ja tugevatest ruumidevaheliste jõudude seadustest, mis on seni veel avastamata, viies ja kuues füüsika seadused.
See, kuidas liigub teie galaktika, räägib sellest, mis on tema keskmes, ning näitab selle jõudu.
Arvate, et seal on must auk, kuid see ei ole nii.
Seal on miskit enamat, kui olete võimelised seda aimama.
Olete ju teadlikud, et füüsikas esineb alati polaarsus? Kõige väiksematest aatomstruktuuridest kuni hiiglaslikeni on esinemas polaarsus. Sama näete ka magnetismis. Sama on peidus ka gravitatsioonis.
Polaarsus on kõikjal energia aluseks. Kõikjal!
Alati eksisteerib kahte liiki energiat, ning need funktsioneerivad teine teise vastas ja koos teine teisega, et luua paljumõõtmelist reaalsust.
Aine on iseenesest reaalsuse üks polaarsus ja antiaine on teiseks. Alati otsite tõukavaid ja tõmbavaid jõude, sest need näitavad teed vastuste poole ka kõige raskemate füüsika ülesannete puhul.
Nagu on Galaktika keskmes „kaksikud“, nii on need olemas ka Linnu Tee keskmes.
Teil on olemas kaks energiat: üks tõukab eemale ja teine tõmbab enda suunas.
Kuid sellegipoolest te oma tunnetuse kohaselt näete seda hiiglasliku Musta Auguna.
Te oletate, et Musta Augu gravitatsioon mingil määral seondub selle spiraaliga, ning sunnib seda tevikuna pöörlema ebatavalisel viisil, purustades sellega kõik Newtoni seadused.
See pole nii. See, mis toimub galaktika keskel, on kaunis! See imepärane ruumidevaheline jõud, mis ei ole gravitatsiooniks, kuid hõlmab kogu teie galaktika piirkonda, on jõuks, mis seob kõik ühtseks nii, et teil puuduvad sellised seadused, mis oleks võimelised seda lahti seletama… seni veel mitte. Lisaks sellele seal on peidus veel miski, millega teadlased alles nüüd hakkavad maadlema.
Kogu see selgitus on vaja selleks, et jõuda sellise loogika hetkeni, kus tõuseb esile üks väga suur küsimus. Lihtsamalt öeldes, asi on selles: kui sisenete ruumidevahelisse füüsikasse, aga see kätkeb endas seda, mida nimetate vaimsuseks, siis avastate miskit ootamatut; teadvust füüsikas, millel on oma suhtumine. Temale see on vajalik. Kogu ruumilikkus on seotud loomisega.
Räägin asjadest, mida te veel ei mõista. See on kõrgema teadvuse atribuudid, kohati uskumatud, mida pole kunagi varem vaadeldud sellisena.
Kui purustate lineaarsuse loogika seina, mis eraldab seda, mida olete oodanud lineaarselt füüsikalt, siis hakkate lähenema asjadele, millistel ei ole mingit sidet teie eelarvamustega ja nendel kaob mõte… mitte vaid seetõttu, et need osutuvad olema kvantlikus olekus, vaid seetõttu, et neis on miskit enamat, seda, mida „järjestikuline kolmemõõtmeline teadus“ keeldub tunnistama… teadvust füüsika sees.
Teie teadlased on väga uhked Suure Paugu teooria üle. Nemad on teinud selle jaoks kõik arvestused ja on loonud isegi ajalise skaala. Meie jaoks see on lihtsalt naeruväärne!
Kuidas on võimalik välja arvutada ajaskaala kvantliku sündmuse jaoks? Kvantlikus seisundis puudub aeg, aga teadlased ikkagi lõid selle arvutuse. Nemad tegid avastuse, et on olemas isegi jääknähe, mida on võimalik mõõta, mis tõestab nende õigsust. Küll on ikka nemad targad!
Lubage küsida teilt ühest asjast; Kui hingate sisse hurmavat küpseva leiva aroomijääke, mida küpsetatakse köögis, millest see räägib teile? Kas see räägib sellest, et „leiba on küpsetatud siin miljardeid aastaid tagasi“, või et „leib küpseb praegu“?
Selline on lineaarse mõtlemise eelarvamus mõõtmistes vaid ühe ainsa ajaliku mõõtmestikuga, kus tunnetatakse küpseleiva aroomi ja tehakse arvutusi, kui ammu see oli valmistatud!
Keegi ei suuda mõista, et „Suure Paugu“ kvantlik sündmus on senimaani veel käimas. See selgitab Ilmaruumi laienemise energia olemasolu. See toob selguse isegi selle „energia kohta, mida veel ei ole suutelised nägema“.
Need „jääk ilmingud“, mida teadlased mõõdavad, vaid tõestavad sündmuse reaalsust, mis on ikka veel toimumas, mida olete suutelised nägema kolmemõõtmelises piires, kuid paraku vaid sellisel kujul. See sündmus ongi kvantlikus seisundis reaalsuse teostus.
Pange tähele, kuivõrd lahkhelis on kolmemõõtmelisus ja kaasaegne teooria: Kuidas võis kõik tulla eimillestki, ning seejärel paisuda kiirusel, mis on valguse kiirusest kiirem, purustades igat kaasaegse füüsika seadust, ja siis veel ehitada üles käesolevat paljutähelist ilmaruumi nanohetke jooksul?
Aga ühemõõtmelise lineaarse mõtlemise eelarvamuslikkus võimaldab kõigel selle toimuda ajaskaalal ühehetkeliselt, ning teadlased on ka selle välja arvutanud. Neil tasuks sel puhul korraldada bankett koos Henry ja Maryga. (Krayon heidab nalja)
Lubage mul rääkida teile ühest asjast, mida ma pole varem kirjeldanud.
Teie galaktika kese paiskab välja ainet, milleks olete teie. Teadlased mõistavad seda vääriti. Kaksikud teie galaktika keskmest viivad teid kokku teiste kaksikutega kõigist teistest galaktikatest. Miljonitest ja miljarditest galaktikatest. Kõik nemad on selliselt ühenduses, mida teil on võimatu haarata; väljaspool ruumi, väljaspool aega, pillikeelte sarnaselt, mis seovad kokku sõpru, kes valdavad teadvust. Mitte sellist meelt, ega teadvust, mida teate olevat teie ajus, hoopiski mitte!
See arm on mõistlikuse sideaine, tänu millele ilmaruum eksisteerib armastuses.
Ma hoiatasin teid, et te ei suuda mõista kõike seda. See informatsioon on kõrgema teadvuse jaoks, kõrgema mõistmise jaoks – paljud ei ole selle mõistmiseks veel valmis.
Gaia effekt
Lähme üle millelegi muule.
Elu planeedil, ning see, kuidas ta oli loodud, on olnud vaidluste teemaks, kuna teadlaste seas on selliseid, kes püüavad seda kõike panna ühele joonele.
Darvin näitas teile elu evolutsioneerumise süsteemi võimalikkust. Ta näitas, kuidas see on võimeline funktsioneerima, kas või näiteks, pidevas bioloogiliste liikide juhuvalikus miljardite aastate jooksul, luues seda, mis teil on nüüd olemas.
Sellest koorub esile Gaia effekt.
Teadlased uurivad maist ajalugu, ning hakkavad märkama miskit, mis hakkab tekitama meelehärmi ka teiste teadlaste seas: hakkavad mõistma, et tõenäoliselt on olemas teadvus, mis on loonud elu.
Loomulik on, et tõelisele teadlasele ei meeldi nii mõelda, sest kolmemõõtmeline lineaarne mõtlemine teie käesoleva teaduse paradigmana ei luba reegleid, mis väljuvad totaalse järjepidevuse raamidest.
Tõeline iroonia on veel selles, et ühemõõtmelise järjepidevuse eelarvamus ei luba oletada Looja eksisteerimist.
Kas ilmaruum ei oleks saanud olla elu sünni eelsoodumuseks? Selles iroonias on Inimesel eelsoodumus piiratud ruumilisele mõtlemisele, aga Ilmaruumil on soodumus armastusele.
Arutlus areneb järgmist rada pidi: maine ajalugu näitab, et elu planeedil teostub ja hävineb järjepidevalt nelja miljardi aasta jooksul. Ta algab ja lõppeb, ta teostab ennast ja hävitab ennast taas ja taas.
Selline suhtumine on vaid seetõttu, et kord arvati elu olema selle planeedi iseloomulikuks tunnuseks, mis on tekkinud vastupidiselt „kõigile veidrustele“, ja et kusagil mujal ilmaruumi piires pole leitud jälgi sellest, et ka kusagil mujal ta teostaks ennast taas ja taas!
Mõned ehk ütlevad: „Kuid see on ju harva esinev juhus“.
Kas tõesti?
Aga millised on võimalused sellel, et peale elu eneshävingut ettearvamatu juhus ei juhtu taas?
Kuidas kajastub see evolutsioonile?
Miski, mis ei funktsioneeri… kordub taas! Mis te sellest arvate?
Teadlased vaatlevad Gaia effekti kui mõistust, mis ilmub kusagilt ja mingil moel, kuid elu loomise eelsoodumusega. See väljub selle piiridest, mida nimetaksite võimaluseks. See toimub taas ja taas seni, kuni planeet võtab selle omaks.
Ta avastas, et fotosüntees on see, mis loob tasakaalu… seega taimed ja puud on selleks, et tarbida elu jääkprodukte. Lõpuks sünnib ka tasakaal.
Kõik see nõuab pikka aega, kuid elu sündis taas seni, kuni „süsteem“ võttis ta omaks. Isegi kui „süsteem“ katkestaks elu, ta sünniks taas!
Kui Maal midagi ei õnnestunud ja ta jäi elust ilma, siis elu teostus taas… ja seda kokku kuni viis korda.
Teadlased hakkasid sellele pöörama tähelepanu ja olid hämmingus, et milline eelsoodumus on Maal elu taasloomiseks. Mõni sel puhul väidab, et eksisteerib teadvus; mõni vaidleb vastu, et seda ei saa olla, lihtsalt ei saa olla.
See on olemas, kallid. See on ruumidevaheline teadvus, mis liidab kokku kõik. Kui sisenete ruumidevahelisse seisundisse, siis teil kujuneb kokkupuude Jumala palgega, mis loob ilmaruumi energiat, – energiat, millel on eelsoodumus armastuseks.
Geoloogilised üllatused – ümbermõtestuse aeg
On selliseid teadlasi, kes uurivad, kuidas võis tekkida maa geoloogia vaatevinlkist, ning taas nemad on oma mõtlemises mõjutatud lineaarse eelarvamuse poolt. Nemad on eelarvamuslikult mõjutatud seetõttu, et uurivad errosiooni näidiseid, uurivad seda, mis on olnud, ning seejärel võtavad kasutusele spetsiifilisi ja universaalseid seadusi kõige suhtes planeedil, alates päris algusest.
Mis siis ikka, ka siin on peidus mõningad üllatused. Olete ühest viimasest kuulnud?
Kui palju kulus aega, et lõigata sisse Suur Kanjon? Mitu miljonit aastat peaks voolama vesi, et luua selline kanjon, mis eksiteerib tänapäeval? Üks miljon aastaid, kaks?
Plakatitel, mis on üles seatud ajalooliste vaatamisväärsuste juures, on seni ajani märge, kui palju aastaid selleks kuluks.
Kuid geoloogid hakkavad oma arutluse meetodeid muutma, sest on avastanud ka teisi iseloomulikke tunnuseid, mis küll ei oma tähendust. Nüüd nemad on suutelised määrama ajalikku lõiku pikkusega kuni kolmsada aastat!
Mis juhtus nende loogikaga? See, mida nemad nüüd näevad, on jokker. Mis tähendab, et ei olnud mingit voolavat vett. Oli hoopis suur meri, mis voolas kaljude vahelt läbi… tormine vee voog, mis lõikas sisse selle kanjoni palju lühema ajavahemiku jooksul. See on väjaspool mõtlemise piire, ning nii see oli.
Kas mõistate, kuhu ma juhin kõike seda?
See on eelarvamuste järjepidevused, mis hoiavad teid sirgjoonelise lineaarsuse vao keskmes, nagu kahemõõtmelisi joonistatud kujukesi paberil.
Teil on vaja hakata mõtlema, vaadates raamidest välja, et saaksite leida veel midagi mõistmiseks.
Andsin teile Suure Kanjoni loo selleks, et saaksite valmis olla uue informatsiooni vastuvõtuks.
Lemuurlaste eksisteerimise avaldamatu geoloogia
Olen teile rääkinud mõningaid veidraid asju, mille kuulmisel geoloogidel lähevad silmad suureks. Nemad väidavad selle kohta, et Krayon annab teile sellist informatsiooni, mis sageli on „geoloogiliselt võimatu“.
Olen rääkinud teile Lemuuriast. Olen rääkinud, et algne esmane Lemuuria rass asus maismaal Maa kõige kõrgema mäe jalamil ja selle mäeks oli tänapäeval tuntud Havaide üks saar.
See oli suur mägi paljude tippudega, mis tänapäeval paistavad veest välja ja teie nimetate neid Havai saarteks Vaikse ookeani keskel ja Lemuuria aegu maa oli mäe jalamil kuiv.
Geoloogid naeravad selle peale.
Vaikse ookeani keskel! Kuidas võib sellist mõelda?
Kavatsen teile selgitada, kuidas võib selline asi olla.
Esiteks peaksite mõistma, et geoloogide vaatevinklist 50 000 aastat ei olegi teab mis pikk aeg selleks, et midagi tektooniliste plaatide näol võiks sellisele atribuudile avaldada mõju.
Need aastate hulk on geoloogidele väga lühike aeg… kuid siiski vesi oli tol ajal 400 jalga (122m) käesolevast tasemest madalamal. See oli seetõttu, et oli sel ajal käimas veetsükli protsessi muutumine, millest oleme kord rääkinud. Seega see oli üheks atribuutidest mis astus mängu.
Kuid paraku on teinegi atribuut, mis oli kõige suuremaks põhjuseks ja millest me pole kunagi varem ka rääkinud.
Havai mäed liiguvad aeglaselt üle kohast, mida peetakse kuumaks punktiks, mis tähendab, et suure vulkaanilise tegevuse keskme kohal, mis on eksisteerinud seal miljoneid aastaid.
50 tuhat aasta tagasi kuum punkt oli paisumise protsessi aktiivsuse punktiks, mis tõstis ookeani põhja Havai mäe piirkonnas enam kui 6 000 jalga (1 800m).
Teisisõnu, maakoor vulkaanilise tegevuse tulemusel kerkis sedavõrd, et tõstis mäed käesoleva aja kõrgusest kõrgemale, lausa luues väikest kuivamaa osa ümber Havai mäe. Kui laava pääses välja voolama, siis punnituse mull hakkas kahanema. Selline protsess kestis ilma katastroofiliste purseteta mitu tuhat aastat, kuna laava voolas mööda mägede külgi otse ookeani, luues selliselt uusi kuivamaa osi ümber mäe. See kõik lõi olukorra, kus ümber mägede olev kuivamaa osa eksisteeris mõnda aega kõrgemal ookeani tasemest. Kuid laava aeglane väljavoolamine hakkas vähendama mulli suurust, seega Lemuuria hakkas laskuma vee alla.
See on sama ajalooline lugu, millest rääkisime päris alguses, ning see oli põhjuseks, miks Lemuurlased muutusid meresõitjateks, seega asusid ümber elama paljudesse teistesse kohtadesse.
Kahtlejaile see on mugav põhjendus, et kõik Lemuuria eksisteerimise tunnistused hävinesid nii, nagu need pidid hävinema. See paneb imestama teid? Teid hämmastab, et kas ikka võis see olla nii?
Kuid lineaarne mõtleja ütleb teile, et see ei saanud toimuda selliselt, kuna nemad ei näe kusagil ajaloos selle tunnistusi. Pole kusagil nähtud sellise „punnitamise“ protsesside jälgi.
Seega siin on tegemist sama „Suure Kanjoni“ effektiga, kus tõde saab olema varjatud järjepidevuse eelarvamuste taha. Seega see, mida pole kunagi nähtud, on ka võimatu olema.
Muide, selle punnituse jälgi on tegelikuses olemas, sest ookeani põhjas mäe ümber on vaadeldav veider sümmeetria joonistus, mis vihjab sellele, et kunagi ammu põhi oli mõjutatud vulkaaniliste voolustega seestpoolt, ning seejärel on kössi vajunud.
Nendes sügavustes leidub loomade konte, mis on sügavale maetud, ning need võiksid jutustada bioloogidele, et see, mis on puhkamas ookeani põhjas Vaikse Ookeani keskel, asus kunagi maismaal, päikese kiirtele kättesaadavalt… ligi 50 000 aastat tagasi.
Jumalik Looming – tõestatav veidruste abil
Lubage mul rääkida loomisest.
Astronoomid hakkavad rääkima Mõistuslikust Kavatsusest.
Oleme lähenemas millelegi, mida nemad hakkavad mõistma, et ilmaruumi kvantlikkus võib tõepoolest omada teadvust.
Vastupidiselt kõikidele veidrustele te elate sellistes kosmiliste iseloomuslikkuste piirides, mis statistiliste vaatekohtade seisusest jätkab oma eksisteerimist „vaatamata kõikidele veidrustele“.
Olete ilmaruumis, mis on kohane elule!
Kui oleksite loopinud kuubikuid füüsika seaduste kohaselt, püüdes luua ilmaruumi, te ei oleks kunagi jõudnud selliste tulemusteni. Mitte iialgi.
Statistika on kinnitanud, et kõik see väljub tõenäosuste piiridest… kuid sellegipoolest, olete Maakeral, millel rikkalik eluvorm.
Kogu planeedil teie ümber on elu, mõnda ehk isegi pole avastatud veel. See on mikroorganismide elu, mis kujutavad endast üherakuliste ellu tärkamise tunnuseid. Seda on kõikjal. Küll te näete.
Teostage reis Jupiteri kuule (Maa) ning tuuseldage veidi selle ookeanis. Siis näete.
Elu on Universumi eksisteerimise viis ja see on absoluutselt kõikjal. Küll näete.
Ta tekib, vaatamata kõigile veidrustele, millest hakkab mõistma ka teadus.
See niivõrd väljub statistilise mistahes ilmaruumi mudelite loomise piiridest, et teadlased nimetasid selle Mõistuse Kavanduseks. Selle kõige loodu jaoks pidi olema mingi kavand.
Teie galaktika keskmes on Kaksikud, ruumidevahelised tõukav-tõmbav energiad, millistel on tõepoolest lisand teadvuse näol.
Kõik tähed liiguvad sellega unissoonis. Neisse on kätketud jõud, mis on palju tõsisem, kui gravitatsioon.
See ruumidevahelisus on see, mis liidab kokku galaktikad, ning millest tahakski rääkida teiega, sest see on seotud tulevikuga.
Teie tulevik
Futuruloogidel teie ühiskonnas on kalduvus vaadata seda, mis oli minevikus, ning selle järgi ennustada, mis tuleb tulevikus. Märkate siin sirgjoonelist mõtlemist?
Oma eelarvamuses järjepidevusest nemad räägivad: „Lähtudes sellest ilmselt toimub see.“
Nemad vaatavad vana energia järjepidevuse mudelit, ning oma prognoosides ei anna sellele võimalust muutuda. Nemad eitavad võimalust jätta Inimkonnal seljataha selle, mis on olnud.
Mis teie teadmise kohaselt toimus planeedil järjepidevalt? Loeme need atribuudid üle: Sõjad, vaesus, kannatuste draamad, ühe ja sama kordumine, ühe ja sama kordumine, ühe ja sama kordumine. Aja hetked, mis tulevad ja lähevad, mis tulevad ja lähevad, mis tulevad ja lähevad, luues teadvust, mis kordub ja kordub, ja kordub.
Nüüd siis näete seda eelveendumust, ning mõistate, miks see on teie juures.
Seega seda, mis jääb ühe ja sama tsükli keskele, vaadeldakse kui seda, mis jääb sellesse igaveselt. Sama kajastub ka teie füüsikas.
Mida kvantlikumaks muutute, seda vähem järjepidevaks muutute oma ühetaolistes mõtlemistes.
Teisisõnu, te lõppude lõpuks hakkate ootama selliseid asju, mis pole kunagi varem teiega juhtunud. Teie olete nihke teostumise keskmes, mis lubab teile seda muutust, seega kõik teie ümber muutub.
Kuulake vaid: teil ei ole võimalik kasutusele võtta möödund aastaseid reegleid rahu loomiseks maa peal. Kuidas oleks see võimalik?
Jaa… isegi enam, kui võimalik. Ja see on kõige tõenäosem tulemus sellest, mida oleme võimelised teile andma.
Mida räägivad möödund aastased reeglid teile teie tervenemise kohta? Et keha on tervenematu!
See pole nii.
Mida räägivad möödund aastased reeglid teile sellest hirmust, mida köetakse üles nihke varjus, mille kütkeis olete?
Kas ei räägita, et teid katab vesi?
Mis siis ikka, kui võtate jää sulamise kiirust, ning peegeldate selle tuleviku peale, võttes kasutusele „vaeste teadlaste“ ettekandeid… siis muidugi osutute vee all olevateks!
Kuid see on õudsalt järjepidev teie poolt, kas pole nii?
Mõistate, millest ma räägin?
Te ei luba jokkeril teha käiku. Te ei luba teostuda faktil, et planeet nihkub hoopis teise magnetilisse atribuuti üle.
Päike on teile abiks; ilmaruum on teile abiks, tundub isegi, et kaksikud on märganud teid, et kes olete sellised!
Kaksikud on füüsika, milles on suurepärane tõukav – tõmbav ruumidevaheline atribuut, mida me otseselt ei ole võimelised teile selgitama.
Kaksikud ei ole Jumal.
Kaksikud on ilmaruumi jumalikusele kalduvuslikkuse tulemus, see on ruumidevaheline füüsika, mille uurimist ja vaatlemist alles alustate.
Teie teadus on alles märkamas seda.
Gaia effekt, Mõistuslik Kavatsus, see, kuidas oli koostunud maa, see, et teie ilmumine siia ei olnud mingiks juhuseks, vastupidiselt kõigile veidrustele… see peaks midagi lisama teie loogikasse.
Te asute hiiglasliku nihke keskmes, mida te vajasite, ka aeg on selle jaoks küps, ning just selle nimel olen ma siin!
See ei ole selline nihe, mis valmistuks teie hävitamiseks. Teil ei ole põhjust seda karta.
See on selline nihe, mida juhite ise, kuna muutute üha kvantlikumaks.
Te hakkate mõistma, et elu järjepidevus, millisena olete teda näinud, on tegelikuseks vaid vana näidishäälestus.
Hirmu, vihkamise, pettumuse järjepidevus on muutumas.
Kui soovite elada järjepidevuses kõigega, siis teadke, et jumalik armastus on kõige järjepidevam ja alalisem nii Maa peal, kui ka ilmaruumis. Ta on tõesti järjepidev! Sedavõrd järjepidev, et see kunagi ei lakka juba elu loomise algusest saadik, ajast, kui avanes armastus.
Krayoni teadvus
Täna tahaks maalida ühte pilti.
See tegelikult oli peamiselt teaduslikuks sähviks, mis näitaks teile, et tänapäeva kolmemõõtmeline loogika ei ole enam võimeline arenema.
Senine loogika ei võimalda teil minna edasi tulevikku.
Oleme maininud, et teil tasub oodata jokkerit. Oodata seda, mida pole varem kunagi toimunud.
Muutke ajalugu, mõeldes sellele, mis võiks teid tulevikus kanda evolutsiooni, mis võikski kujutada endast jokkerit.
Kas olete võimelised ära tundma mõned kaardid oma lähi minevikust?
Kui palju tuleb meil anda teile sellist informatsiooni ja teil see selgeks õppida?
Ükski Nostradamuse katreenidest ei vasta tänasele päevale.
Hirmsast peatsest sõjast islamiga olid raamatudki kirjutatud.
Mis siis ikka, võite kord lugedes neid ka naerda, sest midagi sellist ei toimugi.
Kogu selline stsenaarium on ülesehitatud järjepidevusele ja muutumatu teadvusele Maa peal, kus kõik kordub vana mudelite raamide piires. Kuid enam mitte!
Ehk teie oletegi see oodatud mudel Maa peal, ehk isegi olete jokker?
Näete ju, et toimub just see, mida pole oodanud.
Ma olen sellest teadlik, sest näen võimalusi, mis on avalikult teile kättesaadavad.
See on just sama teadvus, mis „küpseb ahjus“, ning mis juba töötab kohe praegu ja nii, nagu olete oodanud seda.
See ei ole tuleva saatuse ennustamine.
Ei, see on vaid nende tõenäoliste faktide tõdemus, mis on sellel planeedil mõistuses… mis määrab liikumise suunda ja mõtlemise viisi.
Ma sooviks, et lahkuksite siit koos lootusega. Me hoidsime selle sõnumi varuks selle grupi jaoks.
See edastus on kõrgema tasemega, ning see ei jõua kõrvadeni, kes tulid siia esmakordselt, või on neis energiates esimest korda. See jõuab Iidsete vaimude kõrvadeni? Kas te siis ei mäleta seda? Meenutage seda minu abil, olete ju oodanud seda.
See oli põhjuseks olla siin ja see on põhjuseks tulla taas siia.
Ning lõpuks veel midagi: olin teiega sünni pööriste aegu, igaühe teie juures.
Veel enne, kui libisesite sellele planeedile, veel enne, kui inglid seisid ümber teie ema voodi ja laulsid rõõmulaulu teie sündimise puhul, olin juba seal.
Ka enne tagasi tulekut siia ma küsisin teilt, nagu olen alati küsinud: „Kas see on ikka tõesti see, mida sa tahaksid teha? Vaata tõenäosusi, raskusi, haigusi ja inimelu kurbusi. Kas tõesti tahad pöörduda tagasi?“
Vaatasite mulle otsa, nagu olete alati vaadanud, ning ütlesite: „Saada ometi! Ma ei jõua ära oodata, kui jõuan sinna, ning saan viia lõpuni selle, mille olen alustanud.“
Nüüd teie ees on esimesed märgid neist kõigist, mis on teil kunagi olnud sellest ajast, kui hakkasite olema Inimesena, ning need märgid on sellest, et see planeet on jõudmas küpsuslennu staatusesse, kus võite vibreerida kõrgemalt, ning sulanduda selliste energiatega, millest võisite vaid unistada… nüüd olete selle eesliinil.
Olen Krayon, kes on armunud inimkonda. Kõik, mis täna andsin, on tõene.
Selle saadetise eesmärgiks on külvata teie südameisse ja teie teadvusse lootust sellest, et see on nii ja see on tõene.
Võimalik, et tänu sellele mõningad teie seast väljuvad teisena kui tulid. Seejärel see saab edasi antud, ehkki teisel kujul ja teiste koosolijate jaoks, kuid iga osake hakkab kandma endas armastust, mis jõuab hinge.
Olen Krayon ja see on nii.
Krayon
Leave a comment